This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2009:191:FULL
Official Journal of the European Union, L 191, 23 July 2009
Euroopa Liidu Teataja, L 191, 23. juuli 2009
Euroopa Liidu Teataja, L 191, 23. juuli 2009
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.191.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 191 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. aastakäik |
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
|
2009/557/EÜ |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 634/2009,
22. juuli 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MK |
19,3 |
|
ZZ |
19,3 |
|
|
0707 00 05 |
TR |
98,3 |
|
ZZ |
98,3 |
|
|
0709 90 70 |
TR |
97,9 |
|
ZZ |
97,9 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
60,0 |
|
ZA |
57,8 |
|
|
ZZ |
58,9 |
|
|
0806 10 10 |
EG |
150,6 |
|
MA |
167,5 |
|
|
TR |
109,9 |
|
|
US |
141,6 |
|
|
ZZ |
142,4 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
90,5 |
|
BR |
72,1 |
|
|
CL |
90,0 |
|
|
CN |
97,8 |
|
|
NZ |
93,7 |
|
|
US |
91,3 |
|
|
ZA |
86,0 |
|
|
ZZ |
88,8 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
81,7 |
|
CL |
81,8 |
|
|
NZ |
138,3 |
|
|
ZA |
98,6 |
|
|
ZZ |
100,1 |
|
|
0809 10 00 |
TR |
163,1 |
|
ZZ |
163,1 |
|
|
0809 20 95 |
TR |
285,7 |
|
US |
236,3 |
|
|
ZZ |
261,0 |
|
|
0809 30 |
TR |
153,8 |
|
ZZ |
153,8 |
|
|
0809 40 05 |
IL |
167,2 |
|
ZZ |
167,2 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 635/2009,
14. juuli 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 õunte suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivitusläve osas
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 143 punkti b koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) on ette nähtud kõnealuse määruse XVII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt. |
|
(2) |
Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2006., 2007. ja 2008. aasta kohta, tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid õunte suhtes kohandada. |
|
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1580/2007 XVII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
„XVII LISA
TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS: IV JAOTIS, II PEATÜKK, 2. JAGU
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.
|
Jrk nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Käivitusperiood |
Käivituslävi (tonnides) |
|
78.0015 |
0702 00 00 |
Tomatid |
1. oktoober – 31. mai |
415 817 |
|
78.0020 |
1. juuni – 30. september |
40 105 |
||
|
78.0065 |
0707 00 05 |
Kurgid |
1. mai – 31. oktoober |
19 309 |
|
78.0075 |
1.november – 30. aprill |
17 223 |
||
|
78.0085 |
0709 90 80 |
Artišokid |
1. november – 30. juuni |
16 421 |
|
78.0100 |
0709 90 70 |
Kabatšokid |
1. jaanuar – 31. detsember |
65 893 |
|
78.0110 |
0805 10 20 |
Apelsinid |
1. detsember – 31. mai |
700 277 |
|
78.0120 |
0805 20 10 |
Klementiinid |
1. november – veebruari lõpp |
385 569 |
|
78.0130 |
0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90 |
Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid jms tsitrushübriidid |
1. november – veebruari lõpp |
95 620 |
|
78.0155 |
0805 50 10 |
Sidrunid |
1. juuni – 31. detsember |
329 947 |
|
78.0160 |
1. jaanuar – 31. mai |
61 422 |
||
|
78.0170 |
0806 10 10 |
Lauaviinamarjad |
21. juuli – 20. november |
89 140 |
|
78.0175 |
0808 10 80 |
Õunad |
1. jaanuar – 31. august |
824 442 |
|
78.0180 |
1. september – 31. detsember |
327 526 |
||
|
78.0220 |
0808 20 50 |
Pirnid |
1. jaanuar – 30. aprill |
223 485 |
|
78.0235 |
1. juuli – 31. detsember |
70 116 |
||
|
78.0250 |
0809 10 00 |
Aprikoosid |
1. juuni – 31. juuli |
5 785 |
|
78.0265 |
0809 20 95 |
Kirsid, muud kui hapukirsid |
21.mai – 10. august |
133 425 |
|
78.0270 |
0809 30 |
Virsikud, k.a nektariinid |
11. juuni – 30. september |
131 459 |
|
78.0280 |
0809 40 05 |
Ploomid |
11. juuni – 30. september |
129 925 ” |
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 636/2009,
22. juuli 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 15
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) avaldas 3. juulil 2008 IFRIC tõlgenduse 15 Kinnisvara ehituslepingud (edaspidi „IFRIC tõlgendus 15”). IFRIC 15 on tõlgendus, millega antakse selgitusi ja juhiseid selle kohta, millal peaks kinnisvara ehitamisest saadavat tulu kajastama ning eelkõige, kas ehitusleping kuulub IAS 11 Ehituslepingud või IAS 18 Müügitulu rakendusalasse. |
|
(3) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et tõlgendus IFRIC 15 vastab vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega nr 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
|
(4) |
Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleb seetõttu vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse kantakse käesoleva määruse lisas sätestatud rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) tõlgendus 15 Kinnisvara ehituslepingud.
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRIC tõlgendust 15, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2009 algavaid finantsaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
|
IFRIC 15 |
IFRIC tõlgendus 15 Kinnisvara ehituslepingud |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org
TÕLGENDUS IFRIC 15
Kinnisvara ehituslepingud
VIITED
|
— |
IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) |
|
— |
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead |
|
— |
IAS 11 Ehituslepingud |
|
— |
IAS 18 (Müügi)tulu |
|
— |
IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad |
|
— |
IFRIC 12 Teenuste kontsessioonikokkulepped |
|
— |
IFRIC 13 Kliendilojaalsuse programmid |
TAUST
|
1 |
Kinnisvarasektoris võivad (majandus)üksused, kes tegelevad kinnisvaraobjektide ehitamisega ise või alltöövõtjate kaudu, sõlmida enne ehitustegevuse lõpetamist ühe või mitme ostjaga lepingud. Sellised lepingud esinevad erinevates vormides. |
|
2 |
Näiteks võivad eluasemete ehitamisega tegelevad (majandus)üksused turustada üksikuid ühikuid (kortereid või maju) plaaniväliselt, s.t ajal, mil kestab ehitustegevus või isegi enne selle alustamist. Iga ostja sõlmib (majandus)üksusega lepingu, mille alusel omandatakse kindlaksmääratud ühik, kui see on kasutusvalmis. Tavaliselt tasub ostja (majandus)üksusele ettemaksu, mis on tagastatav ainult siis, kui (majandus)üksus ei suuda valminud ühikut lepingutingimuste kohaselt üle anda. Ostuhinna jääk tasutakse üldiselt (majandus)üksusele ainult lepingutingimuste täitmisel, kui ostja saab ühiku enda omandisse. |
|
3 |
(Majandus)üksused, kes tegelevad kaubanduslike või tööstuslike kinnisvaraobjektide ehitamisega, võivad sõlmida lepingu ainsa ostjaga. Ostjalt võidakse nõuda valmidusastmelist tasumist esialgse lepingu ja lepingujärgse valmimise vahelisel ajal. Ehitustegevus võib toimuda ostjale kuuluval või tema poolt renditaval maa-alal enne ehitustegevuse alustamist. |
RAKENDUSALA
|
4 |
Käesolevat tõlgendust rakendatakse selliste (majandus)üksuste tulu ja seotud kulutuste arvestamisel, kes tegelevad kinnisvaraobjektide ehitamisega ise või alltöövõtjate kaudu. |
|
5 |
Käesoleva tõlgenduse rakendusalasse kuuluvad lepingud on kinnisvara ehituslepingud. Lisaks kinnisvara ehitamisele võivad sellised lepingud hõlmata ka muude kaupade või teenuse pakkumist. |
KÜSIMUSED
|
6 |
Käesolevas tõlgenduses käsitletakse kahte küsimust:
|
KONSENSUS
|
7 |
Alljärgnev arutelu eeldab, et (majandus)üksus on eelnevalt analüüsinud kinnisvara ehituslepingut ja kõiki sellega seotud lepinguid ning jõudnud järeldusele, et tal ei säili juhtimisvastutus, mis tavaliselt seondub omandiõigusega, ega efektiivne kontroll valmisehitatud kinnisvaraobjekti üle ulatuses, mis välistaks osa või kogu tasu kajastamise tuluna. Kui osa saadud tasust ei ole võimalik tuluna kajastada, puudutab alljärgnev arutelu ainult lepingu seda osa, mille suhtes tulu kajastatakse. |
|
8 |
Üksiku lepingu raames võib (majandus)üksus lisaks kinnisvaraobjekti ehitamisele võtta endale kohustuse kaupade või teenuste pakkumiseks (nt maa müük või kinnisvara haldusteenused). Sellist lepingut võib kooskõlas IAS 18 paragrahviga 13 jagada eraldi kindlakstehtavateks komponentideks, k.a kinnisvara ehituskomponendiks. Kogu lepingust saadud või saadaoleva tasu õiglane väärtus jaotatakse igale komponendile. Eraldiseisvate komponentide kindlaks tegemisel rakendab (majandus)üksus käesoleva tõlgenduse paragrahve 10–12 kinnisvara ehituskomponendi suhtes, et määrata kindlaks, kas nimetatud komponent kuulub IAS 11 või IAS 18 rakendusalasse. IAS 11 segmentideks jaotamise kriteeriumeid rakendatakse iga ehituslepinguna määratletud lepingu komponendi suhtes. |
|
9 |
Alljärgnev arutelu puudutab kinnisvara ehituslepingut, kuid see kehtib samuti muid komponente sisaldava lepingu raames kindlaks tehtud kinnisvara ehituskomponendi kohta. |
Kindlaksmääramine, kas leping kuulub IAS 11 või IAS 18 rakendusalasse
|
10 |
Selle kindlaksmääramine, kas kinnisvara ehitusleping kuulub IAS 11 või IAS 18 rakendusalasse sõltub lepingutingimustest ning kõikidest seotud faktidest ja tingimustest. Selline kindlaksmääramine nõuab hinnangute andmist iga lepingu kohta. |
|
11 |
IAS 11 rakendatakse siis, kui leping vastab IAS 11 paragrahvis 3 sätestatud ehituslepingu mõistele: „leping, mis on spetsiaalselt sõlmitud teatud vara või … varade kogumi rajamiseks”. Kinnisvara ehitusleping vastab ehituslepingu mõistele, kui ostja suudab määratleda kinnisvaraobjekti kujunduse peamisi struktuurielemente enne ehitustegevuse alustamist ja/või suudab määratleda peamisi struktuurimuutusi ehitustegevuse ajal (vaatamata sellele, kas ta kasutab seda võimalust või mitte). IAS 11 rakendatavuse korral sisaldab ehitusleping kõiki teenuste osutamise lepinguid või komponente, mis on otseselt seotud kinnisvara ehitamisega kooskõlas IAS 11 paragrahvi 5 punktiga a ja IAS 18 paragrahviga 4. |
|
12 |
Seevastu, kinnisvara ehitusleping, mille puhul on ostjatel ainult piiratud võime mõjutada kinnisvara kujundust, nt valida kujundus (majandus)üksuse poolt määratletud valikuvõimaluste hulgast või ainult põhikujunduse väiksemad muudatused, on IAS 18 rakendusalasse kuuluv kauba müügileping. |
Kinnisvara ehitamisest saadava tulu arvestus
Leping on ehitusleping
|
13 |
Kui leping kuulub IAS 11 rakendusalasse ja selle tulemust saab usaldusväärselt hinnata, kajastab (majandus)üksus tulu lähtuvalt lepingulise tegevuse valmidusastmest kooskõlas IAS 11-ga. |
|
14 |
Leping ei pruugi vastata ehituslepingu mõistele ja seega kuuluda IAS 18 rakendusalasse. Sellisel juhul määrab (majandus)üksus kindlaks selle, kas on tegemist teenuste osutamise lepingu või kauba müügilepinguga. |
Leping on teenuste osutamise leping
|
15 |
Kui (majandus)üksus ei ole kohustatud omandama ja tarnima ehitusmaterjale, võib leping olla üksnes teenuste osutamise leping kooskõlas IAS 18-ga. Sellisel juhul, kui on täidetud IAS 18 paragrahvi 20 kriteeriumid, nõutakse IAS 18-ga, et tehingu tulu kajastataks lähtuvalt tehingu valmidusastmest kasutades valmidusastme meetodit. Tulu ja seotud kulutuste kajastamiseks rakendatakse sellise tehingu puhul tavaliselt IAS 11 nõudeid (IAS 18 paragrahv 21). |
Leping on kauba müügileping
|
16 |
Kui (majandus)üksus on kohustatud koos ehitusmaterjalidega osutama teenuseid, et täita oma lepingulist kohust anda ostjale üle kinnisvaraobjekt, on leping kauba müügileping ja kehtivad IAS 18 paragrahvis 14 sätestatud tulu kajastamise kriteeriumid. |
|
17 |
(Majandus)üksus võib anda ostjale üle kontrolli ja poolelioleva töö omandiga seotud olulised riskid ja hüved selle hetkeolukorras ehitustegevuse käigus. Sellisel juhul, kui on järjepidevalt täidetud kõik IAS 18 paragrahvi 14 tingimused ehitustegevuse käigus, kajastab (majandus)üksus tulu lähtuvalt valmidusastmest kasutades valmidusastme meetodit. IAS 11 nõuded on üldiselt rakendatavad sellise tehingu tulu ja seotud kulutuste kajastamiseks. |
|
18 |
(Majandus)üksus võib anda ostjale üle kinnisvara omandiõigusega seotud kontrolli ning olulised riskid ja hüved tervikuna ühelainsal ajahetkel (nt valmimisel, üleandmisel või pärast seda). Sellisel juhul kajastab (majandus)üksus tulu ainult siis, kui kõik IAS 18 paragrahvi 14 kriteeriumid on täidetud. |
|
19 |
Kui (majandus)üksus on kohustatud teostama edasisi töid ostjale juba üleantud kinnisvaraobjekti puhul, kajastab ta kohustist ja kulutust kooskõlas IAS 18 paragrahvi 19-ga. Kohustist mõõdetakse kooskõlas IAS 37-ga. Kui (majandus)üksus on kohustatud üle andma lisakaupu või -teenuseid, mis on ostjale juba üleantud kinnisvaraobjektist eraldi kindlaks tehtavad, oleks ta kooskõlas käesoleva tõlgenduse paragrahviga 8 allesjäänud kaubad või teenused kindlaks teinud müügi eraldi komponendina. |
Avalikustatav teave
|
20 |
Kui (majandus)üksus kajastab tulu kasutades valmidusastme meetodit selliste lepingute puhul, mis vastavad järjepidevalt kõigile IAS 18 paragrahvi 14 kriteeriumitele ehitustegevuse käigus (vt tõlgenduse paragrahv 17), avalikustab ta:
|
|
21 |
Paragrahvis 20 kirjeldatud lepingute puhul, mis on aruandluskuupäeval pooleliolevad, avalikustab (majandus)üksus veel lisaks:
|
IAS 18 LISA MUUDATUSED
|
22–23 |
[Muudatus ei ole rakendatav tühjade, nummerdatud standardite suhtes] |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK
|
24 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab tõlgendust enne 1. jaanuari 2009 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
|
25 |
Arvestusmeetodi muutusi arvestatakse tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga. |
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/10 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 637/2009,
22. juuli 2009,
millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 6,
võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 4. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 930/2000, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
|
(2) |
Direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ on sätestatud üldeeskirjad sordinimede sobivuse kohta viitega nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) (5) artiklile 63. |
|
(3) |
Direktiivide 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ kohaldamiseks tuleks kehtestada määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 sätestatud kriteeriumide üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige seoses kõnealuse artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud takistustega sordinime määramisel. Esimesel etapil peaksid asjaomased üksikasjalikud eeskirjad piirduma järgmiste takistustega:
|
|
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2002/53/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu ja direktiivi 2002/55/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu kohaldamiseks teatavate määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 ette nähtud ja sordinimede nõuetekohasusega seotud kriteeriumide üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 2
1. Kaubamärgi puhul, millele kolmandal isikul on varasem õigus, loetakse, et sordinime kasutamine on ühenduse territooriumil välistatud, kui sordinime heakskiitmise eest vastutavale pädevale asutusele on teatatud kaubamärgist, mis on enne sordinime heakskiitmist registreeritud ühes või mitmes liikmesriigis või ühenduse tasandil ning mis on sordinimega identne või selle sarnane ning mis on registreeritud seoses kaubaga, mis on asjaomase taimesordiga identne või selle sarnane.
2. Põllumajandussaaduste ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste puhul, millele kolmandal isikul on varasem õigus, loetakse, et sordinime kasutamine ühenduse territooriumil on välistatud, kui sordinime kasutamine rikuks nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (6) artiklit 13 geograafiliste tähiste või päritolunimetuste puhul, mis on kaitstud Euroopa Liidu liikmesriigis või ühenduses vastavalt nimetatud määruse artikli 3 lõikele 3, artikli 5 lõike 4 teisele lõigule, artikli 5 lõikele 6, artiklile 6, artikli 7 lõikele 4 või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 (7) endisele artiklile 17 kaupade osas, mis on asjaomase taimesordiga identsed või sarnased.
3. Lõikes 2 viidatud eelisõigusest tingitud takistuse võib sordinime sobivuse suhtes kõrvaldada, kui eelisõiguse omanikult on saadud sordinime kasutamiseks kirjalik nõusolek, eeldusel et nõusolek ei eksita üldsust toote tegeliku päritolu osas.
4. Juhul, kui taotlejal on varasem õigus kogu pakutud sordinime või selle osa suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 18 lõiget 1.
Artikkel 3
1. Sordinime loetakse selle kasutajatele äratundmisel ja korduval kasutamisel probleeme tekitavaks järgmistel juhtudel:
|
a) |
nimeks on väljamõeldud nimi, mis
|
|
b) |
nimi on esitatud koodina, mis
|
2. Sordinime ettepaneku esitamisel peab taotleja teatama, kui pakutud nime puhul on tegu väljamõeldud nime või koodiga.
3. Kui taotleja ei teata pakutud nime vormi, loetakse sordinime väljamõeldud nimeks.
Artikkel 4
Sordinime identsuse või teise sordi nimega segiajamise hindamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:
|
a) |
loetakse, et väljendiga „võib segamini ajada” on muu hulgas hõlmatud sellised sordinimed, mis erinevad ainult ühe tähe või rõhumärkide poolest lähisugulasliigi sellise sordi sordinimest, mille turustamine ühenduses, Euroopa Majanduspiirkonnas või uute taimesortide kaitse konventsiooni (UPOV) osalises riigis on ametlikult heaks kiidetud või mis on kõnealustes piirkondades sordikaitse all. Ühetähelisi erinevusi tuntud lühendites, mis moodustavad sordinimes eraldi täherühma ei peeta segadusttekitavateks. Samuti juhul, kui erinev täht on silmapaistev selles mõttes, et eristab sordinime selgelt juba olemaolevatest registreeritud sordinimedest, ei peeta seda segadusttekitavaks. Kahe- või rohkematähelisi erinevusi ei peeta segadusttekitavaks, välja arvatud juhul, kui kaks tähte vahetavad lihtsalt kohad. Ühe numbri kohalist erinevust numbrites (kui number on väljamõeldud nimedes lubatud) ei loeta segadusttekitavaks. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, ei kohaldata esimest lõiku koodina esitatud sordinime puhul, kui võrdlussordi nimi on samuti esitatud koodina. Juhul, kui koodide erinevus seisneb vaid ühes tähemärgis, tähes või numbris, on lubatud kahe koodi kasutamine, et koodid oleksid usutavalt eristatavad. Kui nimesid võrreldakse koodi vormis, jäetakse tühikud tähele panemata; |
|
b) |
termin „lähisugulasliigid” on määratletud I lisas; |
|
c) |
„sort, mida enam ei ole” tähendab sorti, mida enam ei turustata; |
|
d) |
„taimesortide ametlik register” on viide ühisele põllumajandustaimesortide või -köögiviljasortide kataloogile või mis tahes registrile, mille on koostanud ja mida peab ühenduse sordiamet või ühenduse liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või UPOV-osalise riigi ametiasutus; |
|
e) |
„sordinimi, millel ei ole erilist tähtsust” tähendab olukorda, kus loetakse, et sordinimi, mis on kantud taimesortide ametlikku registrisse ja seeläbi omandanud erilise tähtsuse, kaotab kõnealuse erilise tähtsuse 10 aastat pärast sordinime kustutamist asjaomasest registrist. |
Artikkel 5
Nimedena, mida tavapäraselt kasutatakse toodete turustamisel või mida muude õigusaktide kohaselt ei tohi kasutada, käsitatakse eelkõige
|
a) |
valuutade nimetusi või metroloogiaga seotud mõisteid; |
|
b) |
väljendeid, mida õigusaktidest tulenevalt ei või kasutada muudel kui kõnealuste õigusaktidega ette nähtud eesmärkidel. |
Artikkel 6
Sordinime käsitatakse eksitava või segadusse ajavana järgmistel juhtudel:
|
a) |
see loob vale mulje, et asjaomasel sordil on erilised omadused või eriline väärtus; |
|
b) |
see loob vale mulje, et asjaomane sort on suguluses mõne muu konkreetse sordiga või sellest aretatud; |
|
c) |
see viitab erilisele omadusele või väärtusele ning loob vale mulje, et kõnealune omadus või väärtus on ainult asjaomasel sordil, kuigi tegelikult võib sama omadus või väärtus olla ka teistel sama liigi sortidel; |
|
d) |
oma sarnasuse tõttu tuntud kaubanimega, mis ei ole registreeritud kaubamärk ega sordinimi, loob see mulje, et asjaomane sort on mingi muu sort, või loob vale mulje seoses taotleja, sordi hooldamise eest vastutava isiku või aretaja isikuga; |
|
e) |
see koosneb järgmistest elementidest või sisaldab neid:
|
|
f) |
see hõlmab geograafilist nime, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust sordi iseloomulike tunnuste või väärtuse osas. |
Artikkel 7
Sordinimede puhul, mis on heaks kiidetud koodidena, tehakse sellekohane selge märge liikmesriikide asjakohasesse ametlikku heakskiidetud taimesortide kataloogi või asjakohasesse ühisesse kataloogi koos järgmise selgitava joonealuse märkusega: „sordinimi heaks kiidetud koodina”.
Artikkel 8
Määrus (EÜ) nr 930/2000 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 9
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata sordinimede puhul, mille taotleja on esitanud heakskiitmiseks pädevale asutusele enne 25. maid 2000.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.
(2) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.
(3) EÜT L 108, 5.5.2000, lk 3.
(4) Vt II lisa.
(5) EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.
I LISA
LÄHISUGULASLIIGID
Selleks, et määratleda artikli 4 lõikes b nimetatud termin „lähisugulasliigid”, kohaldatakse järgmist:
|
a) |
kui perekonnas on rohkem kui üks klass, kohaldatakse punktis 1 esitatud klasside nimekirja; |
|
b) |
kui klassid hõlmavad rohkem kui üht perekonda, kohaldatakse punktis 2 esitatud klasside nimekirja; |
|
c) |
perekondade ja liikide puhul, mida ei ole nimetatud punktides 1 ja 2 esitatud klasside nimekirjades, loetakse üldreeglina perekonda klassiks. |
1. Klassid perekonna sees
|
Klassid |
Teaduslik nimi |
|
Klass 1.1 |
Brassica oleracea |
|
Klass 1.2 |
Muu Brassica kui Brassica oleracea |
|
Klass 2.1 |
Beta vulgaris – suhkrupeet, söödapeet |
|
Klass 2.2 |
Beta vulgaris – harilik peet, kaasa arvatud Cheltenhami peet, lehtpeet või mangold |
|
Klass 2.3 |
Muu Beta kui klassid 2.1 ja 2.2 |
|
Klass 3.1 |
Cucumis sativus |
|
Klass 3.2 |
Cucumis melo |
|
Klass 3.3 |
Muu Cucumis kui klassid 3.1 ja 3.2 |
|
Klass 4.1 |
Solanum tuberosum |
|
Klass 4.2 |
Muu Solanum kui klass 4.1 |
2. Klassid, mis hõlmavad rohkem kui üht perekonda
|
Klassid |
Teaduslik nimi |
|
Klass 201 |
Secale, Triticale, Triticum |
|
Klass 203 (*1) |
Agrostis, Dactylis, Festuca, Festulolium, Lolium, Phalaris, Phleum ja Poa |
|
Klass 204 (*1) |
Lotus, Medicago, Ornithopus, Onobrychis, Trifolium |
|
Klass 205 |
Cichorium, Lactuca |
(*1) Klassid 203 ja 204 ei ole loodud ainult lähisugulasliikide baasil.
II LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 930/2000 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1831/2004 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 920/2007 |
III LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EÜ) nr 930/2000 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 5 punkt a |
Artikli 5 punkt a |
|
Artikli 5 punkt c |
Artikli 5 punkt b |
|
Artikli 6 punktid a–d |
Artikli 6 punktid a–d |
|
Artikli 6 punkti e alapunktid i ja ii |
Artikli 6 punkti e alapunktid i ja ii |
|
Artikli 6 punkti e alapunkt iv |
Artikli 6 punkti e alapunkt iii |
|
Artikli 6 punkt f |
Artikli 6 punkt f |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
— |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
|
Lisa |
I lisa |
|
— |
II ja III lisa |
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 638/2009,
22. juuli 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1145/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 637/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puuvillasektori riiklike ümberkorraldamiskavadega
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 637/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ja kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava, (1) eriti selle artiklit 9,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 637/2008, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 472/2009, (2) artikli 4 lõike 1 teise lõiguga on liikmesriikidele antud võimalus esitada üks muudetud kaheksa-aastase ümberkorraldamiskava projekt. Kõnealust võimalust käsitlevaid rakenduseeskirju on vaja kohandada. |
|
(2) |
Pidades silmas kavade kestuse võimalikku pikendamist, peab suurendama maksimaalset protsendimäära, mida võib maksta ettemaksetena. Kõnealuste ettemaksetega seotud tagatiste vabastamise tingimused on vaja täpsustada ning tuleb selgitada, et pärast vastavate ülesannete täielikku täitmist ei nõuta ettemaksete jaoks tagatisi. |
|
(3) |
Toorpuuvillatöötlejate mittediskrimineeriva kohtlemise eesmärgil peavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1145/2008 (3) artikli 7 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollid hõlmama kõiki määruse (EÜ) nr 637/2008 artikli 7 lõikes 1 loetletud meetmeid. |
|
(4) |
Lisaks sellele tuleks täpsustada, et liikmesriigid vastutavad sellise kohustuse täitmise kontrollimise eest, mille kohaselt järgmise kümne aasta jooksul alates demonteerimise taotluse kinnitamisest ei kasutata tootmisobjekti puuvilla lõugutamiseks. |
|
(5) |
Eesmärgiga optimeerida ümberkorraldamiskavade mõju, on vaja liikmesriikidele tagada veelgi suurem paindlikkus, et määrata kindlaks demonteerimise abi suurus toorpuuvilla tonni kohta, arvestades toorpuuvillatööstuse ebaühtlust ning vältides igal juhul liigsete hüvitiste maksmist. |
|
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1145/2008 vastavalt muuta. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1145/2008 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
|
2. |
Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
3. |
Artikli 10 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:
|
|
4. |
Artikli 11 lõikes 2 asendatakse summa „100 eurot” summaga „190 eurot”. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 178, 5.7.2008, lk 1.
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 639/2009,
22. juuli 2009,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eritoetuste suhtes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 7, artikli 69 lõike 6 esimese lõigu punkti a, artikli 69 lõike 7 neljandat lõiku, artikli 71 lõike 6 teist lõiku, artikli 71 lõiget 10 ning artikli 142 punkte c ja q,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 5. peatükis on sätestatud põllumajandustootjatele makstav eritoetus. Kõnealuse peatüki rakendamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõikele 6 on nõutav kooskõla kõnealuse artikli kohaselt makstava toetuse ning muude ühenduse meetmete või riigiabi vahenditest rahastatava toetuse vahel. Kavade nõuetekohase haldamise eesmärgil tuleks vältida samalaadsete meetmete topeltrahastamist nii eritoetuste kui ka muude ühenduse abikavade alusel. Eritoetuse rakendamise võimaluste mitmekesisusest tingituna peaksid kooskõla tagamise eest vastutama üldiselt liikmeriigid vastavalt otsusele, mille nad teevad eritoetusmeetmete rakendamiseks määruse (EÜ) nr 73/2009 raames ja käesoleva määruse tingimuste kohaselt. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõikega 10 ja artikliga 140 on ette nähtud, et liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikult meetmetest, mis on võetud eelkõige kõnealuse määruse artiklite 68–72 rakendamiseks. Seepärast tuleks täpsustada selliste teatiste ajastus ja sisu, et komisjon saaks jälgida nende rakendamist. |
|
(4) |
Kuna põllumajandustootjad peaksid õigusnorme alati järgima, ei peaks eritoetus olema hüvitis nende täitmise eest. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt võib eritoetust maksta seoses teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega, mis on keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised. Et jätta liikmesriikidele võimalus tegutseda omal äranägemisel ja samal ajal tagada meetmete hea haldamine, tuleks liikmesriikidele panna vastutus teatavate põllumajanduslike tootmisviiside määramise eest, kusjuures meetmed peaksid ikkagi olema ette nähtud märkimisväärse ja mõõdetava keskkonnaalase kasu saamiseks. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt võib eritoetust maksta seoses põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisega. Liikmesriikide abistamiseks tuleks sätestada täita tulevate tingimuste soovituslik loetelu. |
|
(7) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt võib eritoetust maksta seoses põllumajandustoodete turustamise parandamisega, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 68 lõike 2 punktis c, milles nõutakse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) (2) artiklites 2–5 sätestatud toetusega seotud tingimuste täitmist. Asjakohane oleks täpsustada abikõlblike meetmete sisu ja komisjoni 5. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 501/2008 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) kohaldatavad sätted. |
|
(8) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt võib eritoetust maksta seoses loomade heaolu kõrgemate standardite järgimisega. Loomade heaolu kõrgemate standardite saavutamiseks tuleks liikmesriikidele panna vastutus sellise süsteemi kehtestamise eest, mille alusel on võimalik hinnata taotleja esitatud kavu, milles käsitletakse loomade heaolu eri aspekte. |
|
(9) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti v kohaselt võib eritoetust maksta seoses teatava põllumajandusliku tegevusega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved. Artikli 68 lõike 2 punkti a kohaselt võib toetust anda eelkõige siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud. Seepärast tuleks täpsustada üksikasjalik raamistik, mida liikmesriigid peavad järgima toetuse maksmiseks abikõlblikkuse kriteeriumide kehtestamisel. Tuleks kehtestada ka meetmest teatamise ning selle komisjonipoolse hindamise ja heakskiitmise menetlus. |
|
(10) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt võib eritoetust maksta, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmist samades sektorites. Et jätta liikmesriikidele tegutsemisruumi ning tagada meetmete hea haldamine, tuleks liikmesriikidele panna vastutus abikõlblike põllumajanduslike tootmispiirkondade ja/või tootmisliikide ning vastavate tasemete määratlemise eest. Turumoonutuste vältimiseks ei peaks maksed siiski sõltuma turuhindade kõikumisest või olema samaväärsed hinnavahetoetuste süsteemiga, mille alusel liikmesriikide poolt põllumajandustootjatele makstav omamaine põllumajandustoetus põhineb taotlushinna ja omamaise turuhinna vahel. |
|
(11) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti c kohaselt võib eritoetust maksta piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et tagada see, et maa kasutamisest ei loobuta, ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kõnealuste piirkondade ebasoodsate asjaoludega. Eelkõige tuleks sätestada võrdlussummad abikõlbliku põllumajandustootja kohta, toetusõiguste jaotamine, nende väärtuste suurenemise arvutamine ja liikmesriikide poolt kavade kontrollimine, kusjuures kõnealused sätted peaksid ühtsuse huvides järgima sätteid, milles käsitletakse riigi varudest jaotamist. |
|
(12) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti d kohaselt võib eritoetust maksta saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksete toetamise vormis. Tuleks kehtestada miinimumraamistik, mille alusel peaksid liikmesriigid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele sätestama eeskirjad, milles määratakse saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseteks antava rahalise toetuse eraldamise viis, et tagada toetuste jäämine asjakohasele tasemele, tagades samal ajal talupidajate huvide kindlustamise. |
|
(13) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis e on üksikasjalikult sätestatud eritoetus põllumajandustootjatele eesmärgiga ühisfondide abil hüvitada teatavad majanduslikud kahjud taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral. Tuleks kehtestada miinimumraamistik, mille alusel peaksid liikmesriigid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele sätestama eeskirjad, milles määratakse ühisfondide abil rahalise toetuse organiseerimise viis, et tagada toetuste jäämine asjakohasele tasemele, tagades samal ajal talupidajate huvide kindlustamise. |
|
(14) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 6 punktis a osutatud kogused peab komisjon arvutama vastavalt kõnealuse artikli lõikele 7. Seepärast tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata asjaomased summad ja komisjoni poolt kõnealuste summade läbivaatamisel kohaldatavad tingimused. |
|
(15) |
Kuna määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõikega 1 ette nähtud, eritoetust käsitlevaid teatavaid sätteid kohaldatakse alates 1. augustist 2009, tuleks vastavaid üksikasjalikke eeskirju kohaldada võimalikult kiiresti pärast nende vastuvõtmist. |
|
(16) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDEESKIRJAD
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „eritoetusmeetmed”– määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõikes 1 sätestatud eritoetuse rakendamiseks võetavad meetmed:
b) „muud ühenduse toetusvahendid”–
|
i) |
nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta), (4)20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta), (5)20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta), (6)28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta), (7)22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (8) ja määrusega (EÜ) nr 3/2008 ette nähtud meetmed ning |
|
ii) |
nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (9) artikli 3 kohased Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatud maaelu arendamise meetmed, sh veterinaarmeetmed ja taimetervisemeetmed. |
Artikkel 2
Abikõlblikkus eritoetusmeetmete jaoks
1. Liikmesriigid sätestavad abikõlblikkuse kriteeriumid eritoetusmeetmete jaoks kooskõlas määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud raamistikuga ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.
2. Liikmesriigid rakendavad käesolevat määrust, eriti lõiget 1, vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning välditakse turu- ja konkurentsimoonutusi.
Artikkel 3
Toetuse kooskõla ja kumulatsioon
1. Liikmesriigid tagavad kooskõla
|
a) |
eritoetusmeetmete ja muude ühenduse toetusvahendite kohaselt rakendatud meetmete vahel; |
|
b) |
erinevate eritoetusmeetmete vahel; |
|
c) |
eritoetusmeetmete ja riigiabi vahenditest rahastatud meetmete vahel. |
Liikmesriigid tagavad eelkõige, et eritoetusmeetmed ei takista muude ühenduse toetusvahendite kohaselt või riigiabi vahenditest rahastatud meetmete nõuetekohast toimimist.
2. Kui eritoetusmeetme kohast toetust võib maksta ka muude ühenduse toetusvahendite kohaselt rakendatud meetme alusel või muu eritoetusmeetme kohaselt, tagavad liikmesriigid, et põllumajandustootja võib saada konkreetse toimingu jaoks toetust ainult ühe sellise meetme kohaselt.
Artikkel 4
Toetusmeetmeid hõlmavad tingimused
1. Eritoetusmeetmed ei ole ette nähtud selleks, et hüvitada siduvaid kohustusi, eelkõige määruse (EÜ) nr 73/2009 II ja III lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standarditega seotud kohustusi ega ka määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 3 esimeses lõigus osutatud muude nõuetega seotud kohustusi.
2. Eritoetusmeetmed ei ole ette nähtud maksude rahastamiseks.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende rakendatud eritoetusmeetmeid saab kindlaks teha ja kontrollida.
Artikkel 5
Teabe edastamine komisjonile
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eritoetusmeetmest, mida nad kavatsevad kohaldada, selle aasta 1. augustiks, mis eelneb kõnealuse meetme kohaldamise esimesele aastale.
Teabe sisu esitatakse vastavalt I lisa A osale, v.a vastavalt I lisa B osale teatatavad eritoetusmeetmed, mis on ette nähtud teatavate põllumajanduslike tegevuste jaoks, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136 kohaselt tehtud otsusest 1. augustiks 2009.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni põllumajandustootjatele tehtud maksetest igal aastal meetme ja sektori kaupa selle aasta 15. septembriks, mis järgneb makse tegemise aastale.
4. Liikmesriikide poolt komisjonile saadetav aastaaruanne määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 rakendamise kohta tuleb saata iga aasta 15. septembriks ning peab sisaldama käesoleva määruse II lisas loetletud teavet.
5. Liikmesriigid saadavad komisjonile 1. oktoobriks 2012 aruande, milles käsitletakse 2009., 2010. ja 2011. aastal rakendatud eritoetusmeetmeid, nende mõju eesmärkidele ja kõiki tekkinud probleeme.
II PEATÜKK
ERIEESKIRJAD
Artikkel 6
Teatavad põllumajanduslikud tootmisviisid, mis on keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised
Liikmesriigid määravad keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised teatavad põllumajanduslikud tootmisviisid, mille jaoks on määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktiga i ette nähtud iga-aastane täiendav makse. Kõnealuste teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega tagatakse märkimisväärsed ja mõõdetavad keskkonnahüved.
Artikkel 7
Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktiga ii põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks ette nähtud iga-aastase täiendava maksega võimaldatakse põllumajandustootjatel eelkõige
|
a) |
täita tingimused, et osaleda ühenduse toidukvaliteedikavades, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 2 punktis b loetletud õigusaktides ning komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1898/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (10)18. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1216/2007 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (11)5. septembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga), (12) ja 6. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 114/2009 (millega kehtestatakse üleminekumeetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 kohaldamiseks seoses viidetega kaitstud päritolunimetusega veinidele ja kaitstud geograafilise tähisega veinidele), (13) või |
|
b) |
osaleda eraõiguslikes või riiklikes toidukvaliteedi sertifitseerimise süsteemides. |
Kui eritoetust antakse esimese lõigu punkti b kohaldamiseks, siis kohaldatakse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad) (14) artikli 22 lõike 2 nõudeid mutatis mutandis.
Artikkel 8
Põllumajandustoodete turustamise parandamine
1. Põllumajandustootjatele määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt põllumajandustoodete turustamise parandamiseks makstav iga-aastane täiendav makse innustab põllumajandustootjaid parandama oma põllumajandustoodete turustamist, esitades paremat teavet nende kvaliteedi või omaduste või tootmismeetodite kohta ja/või neid paremini reklaamides.
2. Määruse (EÜ) nr 501/2008 I ja II lisa artikleid 4, 5 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 9
Loomade heaolu kõrgemate standardite järgimine
1. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt loomade parema heaolu nõudeid järgivatele põllumajandustootjatele eritoetuse maksmiseks abikõlblikkuse tingimuste kehtestamisel arvestavad liikmesriigid vajaduse korral järgmist:
|
a) |
põllumajandusliku tootmise tüüp; |
|
b) |
põllumajandusettevõtte suurus loomkoormuse või loomade ja töötajate arvu järgi ning |
|
c) |
kohaldatav põllumajandusettevõtte juhtimissüsteem. |
2. Loomade heaolu kõrgemad standardid on normid, mis on rangemad kehtivates ühenduse ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetest, eelkõige määruse (EÜ) nr 73/2009 II lisa punktis C osutatud õigusaktidest. Nende hulka võivad kuuluda ka määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõikes 7 osutatud kõrgemad standardid.
Artikkel 10
Teatavad põllumajanduslikud tegevused, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved
1. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti v kohaselt põllumajandustootjatele seoses teatava põllumajandusliku tegevusega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, eritoetuse maksmiseks abikõlblikkuse tingimuste kehtestamisel arvestavad liikmesriigid eelkõige järgmist:
|
a) |
keskkonnaalased eesmärgid piirkonnas, kus meedet kohaldatakse, ning |
|
b) |
mis tahes toetus, mida antakse muude ühenduse toetusvahendite või muude eritoetusmeetmete või riigiabi vahenditest rahastatud meetmete kohaselt. |
2. Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõikeid 2–6, 8, 9 ja 13, artikleid 48 ja 53 kohaldatakse mutatis mutandis eritoetuse suhtes, mis on ette nähtud põllumajandustootjatele, kes tegelevad teatavate põllumajanduslike tegevustega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved.
3. Komisjon hindab, kas talle liikmesriikide poolt teatatud kavandatud eritoetusmeetmed, mis on ette nähtud põllumajandustootjatele, kes tegelevad teatavate põllumajanduslike tegevustega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, vastavad määruse (EÜ) nr 73/2009 ja käesoleva määruse nõuetele.
Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed vastavad nõuetele, siis kiidab ta kõnealused meetmed heaks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud teabe kättesaamist.
Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed ei vasta nõuetele, siis nõuab ta liikmesriigilt kavandatud meetmete vastavat muutmist ning nendest seejärel komisjonile teavitamist. Komisjon kiidab meetmed heaks, kui ta leiab, et neid on asjakohaselt muudetud.
Artikkel 11
Ebasoodsad asjaolud, mis mõjutavad piima-, veise- ja vasikaliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid
1. Et aidata määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad piima-, veise- ja vasikaliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmist samades sektorites, määratlevad liikmesriigid põllumajandustootjatele eritoetuse maksmiseks abikõlblikkuse tingimuste kehtestamisel majanduslikult haavatavad ja/või keskkonnatundlikud piirkonnad ja/või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmise, mis on toetuse jaoks abikõlblikud, arvestades eelkõige asjakohaseid tootmisstruktuure ja -tingimusi.
2. Eritoetus ei tohi põhineda turuhindade kõikumisel ega olla samaväärne hinnavahetoetuste süsteemiga.
Artikkel 12
Piirkonnad, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme
1. Abikõlblikkuse tingimustes määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis c sätestatud eritoetuse maksmiseks piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et tagada see, et maa kasutamisest ei loobuta, ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kõnealuste piirkondade ebasoodsate asjaoludega, on eelkõige sätestatud
|
a) |
abikõlblike põllumajandustootjate jaoks individuaalsete võrdlussummade kindlaksmääramise meetod ning |
|
b) |
ümberkorraldus- ja/või arenguprogrammid ja/või nende heakskiitmise tingimused. |
2. Kui toetusõigusteta talupidaja taotleb lõikes 1 osutatud toetust, võib ta saada toetusõigusi sellisel arvul, mis ei ületa sel ajal tema käsutuses (omanduses või rentimisel) olevate hektarite arvu.
Kui toetusõigustega talupidaja taotleb lõikes 1 osutatud toetust, võib ta saada toetusõigusi sellisel arvul, mis ei ületa tema käsutuses olevate hektarite arvu, mille kohta tal ei ole toetusõigusi.
Suurendada võib iga sellise toetusõiguse ühikuväärtust, mis on põllumajandustootjal juba olemas.
Iga vastavalt käesolevale lõikele, v.a kolmas lõik, saadud toetusõiguse ühikuväärtus arvutatakse, jagades liikmesriigi kehtestatud individuaalne võrdlussumma eelmises lõigus osutatud toetusõiguste arvuga.
3. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 131 lõikes 2 osutatud ühtse pindalatoetuse kava raames hektari kohta makstava toetuse suurendamine kehtestatakse, jagades põllumajandustootja individuaalse võrdlussumma selliste toetuskõlblike hektarite arvuga, mida ta on maksmiseks deklareerinud ühtse pindalatoetuse kava kohaselt.
4. Liikmesriigid tagavad, et piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, ei hüvitata põllumajandustootjatele ebasoodsaid asjaolusid, millega toimetulemiseks on makstud eritoetust, mõne muu samaotstarbelise programmi sätte kohaselt.
Artikkel 13
Saagi, loomade ja taimede kindlustamine
1. Liikmesriigid sätestavad eritoetuse jaoks abikõlblike lepingute tingimused määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis d osutatud saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseteks.
2. Lepingutes sätestatakse järgmine:
|
a) |
kindlustamine konkreetsete ohtude vastu; |
|
b) |
kindlustussummadest kaetavad konkreetsed majanduslikud kahjud ning |
|
c) |
makstavad kindlustusmaksed, v.a maksud. |
3. Lepingutega ei hõlmata rohkem kui ühe aasta toodangut. Kui lepinguga on hõlmatud kahe kalendriaasta osad, tagab liikmesriik, et sama lepingu kohta ei maksta hüvitist kaks korda.
4. Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, mida kasutatakse põllumajandustootja keskmise aastatoodangu hävitamise arvutusmeetodi kehtestamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 70 lõikele 2.
5. Põllumajandustootja teavitab liikmesriiki igal aastal oma kindlustuspoliisi numbrist ning esitab lepingu koopia ja tõendi kindlustusmakse tegemise kohta.
Artikkel 14
Ühisfondid taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral
1. Liikmesriikide vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõikele 9 määratud eeskirjadega kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punktis e osutatud taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite puhul rahalisteks toetusteks abikõlblike ühisfondide jaoks hõlmatakse
|
a) |
ühisfondide rahastamise tingimused; |
|
b) |
taime- ja loomahaiguste puhangud või keskkonnajuhtumid, mis võivad tingida põllumajandustootjatele kahju hüvitamise, sh vajaduse korral geograafiline ulatus; |
|
c) |
hindamiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas konkreetse sündmuse eest makstakse põllumajandustootjatele hüvitist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõike 2 punkti b kohaselt majanduslike kahjudena käsitatavate täiendavate kulude arvutamise meetodid; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõikes 6 osutatud halduskulude arvutamine; |
|
f) |
määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõike 7 teise lõigu alusel kohaldatava rahalise toetuse abikõlblike kulude mis tahes piirmäärad; |
|
g) |
riiklike õigusaktide alusel konkreetse ühisfondi akrediteerimise menetlus; |
|
h) |
töökord ning |
|
i) |
ühisfondide akrediteerimisele järgnevad vastavuse ning raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise auditid. |
2. Kui ühisfondide makstav rahaline hüvitis tuleneb kommertslaenust, siis on kõnealuse laenu pikkus vähemalt üks ja mitte rohkem kui viis aastat.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende maakogukonnad on teadlikud järgmisest:
|
a) |
akrediteeritud ühisfondidest; |
|
b) |
konkreetsesse ühisfondi kuulumise tingimustest ning |
|
c) |
ühisfondide rahastamiskorrast. |
Artikkel 15
Eritoetusmeetmete finantssätted
1. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 6 punktis a osutatud summad on sätestatud käesoleva määruse III lisas.
2. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 7 neljanda lõigu kohaldamisel võivad liikmesriigid alates 2010. aastast iga konkreetse kalendriaasta 1. augustiks taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summade läbivaatamist, kui määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 7 esimeses lõigus sätestatud arvutamismeetodi kohaldamisest tulenev summa kõnealuse eelarveaasta jaoks erineb III lisas kindlaks määratud summast rohkem kui 20 %.
Komisjoni poolt ette nähtud iga läbivaadatud summat kohaldatakse alates kalendriaastast, mis järgneb taotluse esitamise aastale.
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
(3) ELT L 147, 6.6.2008, lk 3.
(4) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.
(5) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
(6) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(7) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.
(8) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(9) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(10) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.
(11) ELT L 275, 19.10.2007, lk 3.
(12) ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.
I LISA
Komisjonile artikli 5 lõike 1 kohaselt esitatava teabe sisu
A OSA
Kõiki eritoetusmeetmeid (v.a teatava põllumajandusliku tegevusega seotud meetmed, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved) hõlmav teave sisaldab järgmist:
|
— |
iga meetme pealkiri viitega määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 asjakohasele sättele; |
|
— |
iga meetme kirjeldus, sh vähemalt
|
|
— |
kõik eritoetusmeetmega samas piirkonnas või sektoris muude ühenduse toetuskavade alusel või riigiabi vahenditest rahastatud meetmete alusel kohaldatavad olemasolevad meetmed ning vajaduse korral nende eristamine; |
|
— |
vajaduse korral kirjeldada
|
B OSA
Selliseid eritoetusmeetmeid hõlmav teave, mis on ette nähtud teatavate põllumajanduslike tegevuste jaoks, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, sisaldab järgmist:
|
— |
meetme pealkiri; |
|
— |
meetmega hõlmatud geograafiline piirkond; |
|
— |
kavandatava meetme kirjeldus ning meetme eeldatav keskkonnamõju seoses keskkonnavajaduste ja -prioriteetide ning kontrollitavate erieesmärkidega; |
|
— |
sekkumise põhjendused, ulatus ning tegevused, näitajad, kvantifitseeritud eesmärgid ja vajaduse korral abisaajad; |
|
— |
kriteeriumid ja halduseeskirjad selle tagamiseks, et tegevusi ei toetata teiste ühenduse toetuskavade alusel; |
|
— |
määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 48 lõikes 2 osutatud tõendid, mis võimaldavad komisjonil kontrollida arvutuste vastavust ja õigsust; |
|
— |
määruse (EÜ) nr 1974/2006 II lisa A osa punktis 5.3.2.1 osutatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuete ning muude vastavate kohustuslike nõuete riikliku rakendamise üksikasjalik kirjeldus; |
|
— |
arvutuste aluseks võetud meetod, agronoomilised eeldused ja parameetrid (sh määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõikes 3 osutatud miinimumnõuete kirjeldus iga konkreetse kohustuse liigi kohta), mis põhjendavad kohustusest tulenevaid a) lisakulusid ning b) saamatajäänud tulu; vajaduse korral tuleb kõnealuse meetodi kasutamisel arvestada määruse (EÜ) nr 73/2009 alusel antavat abi ja vajaduse korral muude mõõtühikute teisendamise meetodit vastavalt määruse (EÜ) nr 1974/2009 artikli 27 lõikele 9; |
|
— |
toetussummad; |
|
— |
vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1974/2006 II lisa A osa punkti 5.3.2.1.4 viiendas ja kuuendas taandes osutatud teave. |
II LISA
Artikli 5 lõikes 4 osutatud ühisfondide aastaaruandes esitatava teabe sisu:
|
— |
akrediteeritud ühisfondide loetelu ja ühisfondidega ühinenud põllumajandustootjate arv fondi kohta; |
|
— |
vajaduse korral uue ühisfondi asutamisega tekkinud halduskulud; |
|
— |
määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 6 punktis a või c osutatud rahastamisallikas ning vajaduse korral kohaldatud lineaarse vähendamise summa ja asjaomased maksed; |
|
— |
kõnealuse määruse artikli 71 lõikes 1 osutatud hüvitatud majanduslikud kahjud akrediteeritud fondi ja juhtumi kaupa; |
|
— |
kõnealuse määruse artikli 71 lõikes 1 osutatud rahalist hüvitist saanud põllumajandustootjate arv akrediteeritud fondi ja juhtumi kaupa; |
|
— |
iga akrediteeritud fondi kulud majandusliku kahju kaupa; |
|
— |
kõnealuse määruse artikli 71 lõikes 7 osutatud iga fondi makstud rahalise toetuse protsendimäär ja summa ning |
|
— |
kõik ühisfondide eritoetusmeetme rakendamisel saadud kogemused. |
III LISA
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 6 punkti a kohaselt arvutatud artikli 15 lõikes 1 osutatud kogused
|
(miljonites eurodes) |
|
|
Belgia |
8,6 |
|
Taani |
15,8 |
|
Saksamaa |
42,6 |
|
Iirimaa |
23,9 |
|
Kreeka |
74,3 |
|
Hispaania |
144,4 |
|
Prantsusmaa |
97,4 |
|
Itaalia |
144,9 |
|
Luksemburg |
0,8 |
|
Malta |
0,1 |
|
Madalmaad |
31,7 |
|
Austria |
11,9 |
|
Portugal |
21,7 |
|
Soome |
4,8 |
|
Sloveenia |
2,4 |
|
Rootsi |
13,9 |
|
Ühendkuningriik |
42,8 |
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/26 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 640/2009,
22. juuli 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga.
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt kehtestab komisjon ökodisaininõuded energiat tarbivatele toodetele, mida müüakse ja turustatakse märkimisväärses mahus ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju ja potentsiaal keskkonnamõju parandamiseks ilma liigsete kuludeta. |
|
(2) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on sätestatud, et komisjon võtab vastavalt artikli 19 lõikes 3 sätestatud menetlusele, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetme elektrimootorisüsteemides kasutatavate toodete kohta. |
|
(3) |
Elektrimootorid on ühenduse kõige suurem elektrikoormusliik tööstusvaldkondades, kus tootmisprotsessides kasutatakse mootoreid. Süsteemid, milles kõnealuseid mootoreid kasutatakse, moodustavad ligikaudu 70 % tööstuse elektritarbimisest. Kõnesolevate mootorisüsteemide energiatõhusust on võimalik kulutõhusalt suurendada kokku ligikaudu 20–30 %. Üks sellise suurendamise põhitegureid on energiatõhusate mootorite kasutamine. Sellest tulenevalt on elektrimootorisüsteemides kasutatavad mootorid prioriteetsed tooted, mille kohta tuleks kehtestada ökodisaininõuded. |
|
(4) |
Elektrimootorisüsteemid sisaldavad mitmeid energiat tarbivaid tooteid, näiteks mootoreid, kiirusmuutmisseadmeid, pumpi ja ventilaatoreid. Mootorid ja kiirusmuutmisseadmed on kõnealuste toodete oluline osa. Seepärast nõutakse käesoleva määrusega, et teatavad mootoriliigid peavad olema varustatud kiirusmuutmisseadmega. |
|
(5) |
Paljud mootorid on integreeritud teistesse toodetesse, ilma et neid lastaks eraldi turule või võetaks kasutusele direktiivi 2005/32/EÜ artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ (2) artikli 5 tähenduses. Selleks et täielikult ära kasutada kulutõhusa energiasäästu kõik võimalused, tuleks ka muudesse toodetesse integreeritud mootorite suhtes kohaldada käesoleva määruse sätteid. |
|
(6) |
Komisjon viis läbi ettevalmistava uuringu, mille käigus analüüsiti elektrimootorite tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring töötati välja koos sidusrühmadega ning ELi ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused on avalikustatud. |
|
(7) |
Ettevalmistavast uuringust ilmneb, et elektrimootoreid lastakse ühenduse turule suures koguses, et nende energiatarbimine kasutusetapil on olelusringi kõikide etappide kõige märkimisväärsem keskkonnaalane aspekt ja et 2005. aastal tarbisid kõnealused mootorid elektrienergiat kuni 1 067 TWh, mis vastab 427 Mt suurusele CO2 heitele. Kui kõnealust tarbimist piiravaid meetmeid ei rakendata, suureneb energiatarbimine eeldatavasti 1 252 TWh-ni 2020. aastal. On jõutud järeldusele, et olelusringi energiatarbimist ja kasutusetapi elektritarbimist on võimalik märkimisväärselt tõhustada, eelkõige juhul, kui muudetava kiiruse ja koormusega rakendustes kasutatavatel mootoritel on kiirusmuutmisseadmed. |
|
(8) |
Ettevalmistavast uuringust selgub, et elektritarbimine toote kasutamise ajal on ainus oluline toote kavandamisega seotud ökodisainiparameeter, nagu on osutatud direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas. |
|
(9) |
Elektrimootorite elektritarbimise vähenemine tuleb saavutada selliste olemasolevate kulutõhusate tehniliste lahenduste abil, mis ei ole intellektuaalomandi kaitse all ja millega on võimalik vähendada elektrimootorite ostmise ja kasutamisega seotud kogukulusid. |
|
(10) |
Ökodisaininõuetega peaks olema võimalik kogu ühenduses ühtlustada mootorite elektritarbimisnõuded ning aidata niiviisi kaasa siseturu toimimisele ja kõnealuste toodete keskkonnasäästlikkuse parandamisele. |
|
(11) |
Tootjatele tuleks ette näha asjakohane tähtaeg toodete ümberkavandamiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju mootorite kasutamisvõimalustele ja võetaks arvesse mõju tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samal ajal käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. |
|
(12) |
Võimsustarve tuleks kindlaks määrata usaldusväärsete, täpsete ja korratavate mõõtmismeetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnilist taset, sealhulgas olemasolevaid harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiasutused, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (3) I lisas. |
|
(13) |
Käesoleva määruse tulemusel peaks laiemalt võetama kasutusele tehnilised lahendused, mille abil paraneb elektrimootorite olelusringi keskkonnamõju; tänu sellele hoitakse olelusringi jooksul energiat kokku hinnanguliselt 5 500 PJ (4) ja säästetakse 2020. aastaks 135 TWh elektrienergiat võrreldes olukorraga, mis tekiks meetmete võtmata jätmisel. |
|
(14) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 kohaselt tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused. |
|
(15) |
Selleks et hõlbustada nõuetele vastavuse kontrollimist, tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis. |
|
(16) |
Selleks et veelgi vähendada mootorite keskkonnamõju, peaksid tootjad andma asjakohast teavet kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise kohta. |
|
(17) |
Tuleks kindlaks määrata praegu olemas olevate väga energiatõhusate tehniliste lahenduste võrdlusandmed. See aitab tagada teabe laialdase kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning väga väikeste ettevõtjate jaoks ja hõlbustab veelgi parimate kavandamisviiside kasutuselevõtmist energiatarbimise vähendamiseks. |
|
(18) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded mootorite, sealhulgas muudes toodetes kasutatavate mootorite turulelaskmise ja kasutuselevõtmise kohta.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste mootoriliikide suhtes:
|
a) |
mootorid, mis on ette nähtud talitlema täielikult vedelikku asetatuna; |
|
b) |
tootesse (näiteks reduktorisse, pumpa, ventilaatorisse või kompressorisse) täielikult integreeritud mootorid, mille energiatõhusust ei ole võimalik tootest sõltumatult katsetada; |
|
c) |
mootorid, mis on konkreetselt ette nähtud talitlema järgmistes oludes:
|
|
d) |
pidurmootorid, |
v.a I lisa punkti 2 alapunktides 3–12 esitatud teavitusnõuete puhul.
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivis 2005/32/EÜ sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „mootor”– elektriline ühekiiruseline, kolmefaasiline (50 Hz või 50/60 Hz) lühisrootoriga asünkroonmootor, millel on järgmised näitajad:
|
— |
2–6 poolust; |
|
— |
mootori nimipinge UN on kuni 1 000 V; |
|
— |
mootori nimivõimsus PN on 0,75 kuni 375 kW; |
|
— |
näitajad määratakse kindlaks kestevtalitluse käigus; |
2) „kiirusmuutmisseade”– elektrooniline energiamuundur, mis pidevalt muundab elektrimootorile antava elektrienergia tunnussuurusi mootori väljundvõimsuse juhtimiseks vastavalt (mootori käitatava) koormuse momendi-kiiruse tunnusjoonele, muundades kolmefaasilise 50 Hz toitepinge mootori muudetavaks sisendsageduseks ja -pingeks;
3) „lühisrootoriga asünkroonmootor”– elektrimootor, millel ei ole harju, kommutaatoreid, kontaktrõngaid ega elektriühendusi rootoriga;
4) „faaside arv”– elektritoiteahela konfiguratsiooni liik;
5) „pooluste arv”– mootori pöörleva magnetvälja tekitatud magnetiliste põhja- ja lõunapooluste koguarv. Pooluste arv määrab kindlaks mootori põhikiiruse;
6) „kestevtalitlus”– integreeritud jahutussüsteemiga elektrimootori võime talitleda nimikoormusel ilma katkestusteta nii, et selle ületemperatuur jääb allapoole normitud maksimaalväärtust;
7) „pidurmootor”– mootor, mis on varustatud elektromehaanilise pidurdusseadisega, mis toimib ilma siduriteta vahetult mootori võllile.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded
Mootorite ökodisaini nõuded on sätestatud I lisas.
Üksikuid ökodisaini nõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
|
1) |
alates 16. juunist 2011 vastab mootorite kasutegur vähemalt energiatõhususklassile IE2, nagu on kindlaks määratud I lisa punktis 1; |
|
2) |
alates 1. jaanuarist 2015 vastab nimivõimsusega 7,5–375 kW mootorite kasutegur vähemalt energiatõhususklassile IE3, nagu on kindlaks määratud I lisa punktis 1, või energiatõhususklassile IE2, nagu on kindlaks määratud I lisa punktis 1, ning need on varustatud kiirusmuutmisseadmega; |
|
3) |
alates 1. jaanuarist 2017 vastab kõikide nimivõimsusega 0,75–375 kW mootorite kasutegur vähemalt energiatõhususklassile IE3, nagu on kindlaks määratud I lisa punktis 1, või energiatõhususklassile IE2, nagu on kindlaks määratud I lisa punktis 1, ning need on varustatud kiirusmuutmisseadmega. |
Mootorite tootekirjelduse nõuded on sätestatud I lisas. Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse ja arvutatakse kooskõlas II lisas sätestatud nõuetega.
Artikkel 4
Vastavushindamine
Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandi kontroll või V lisas sätestatud vastavushindamise juhtimise süsteem.
Artikkel 5
Turujärelevalve kontrolli menetlus
Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesoleva määruse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.
Artikkel 6
Soovituslikud võrdlusandmed
Turul olevate parimate mootorite soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Mootorite ja kiirusmuutmisseadmete tehnilise arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käeoleva määruse läbi hiljemalt seitsme aasta pärast alates selle jõustumisest ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Läbivaatamine hõlmab ressursside tõhusust, korduskasutust, ringlussevõttu ja mõõtemääramatuse taset.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(2) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.
(3) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(4) 1 TWh = 3,6 PJ.
I LISA
MOOTORITE ÖKODISAINI NÕUDED
1. NÕUDED, MILLELE PEAB VASTAMA MOOTORI KASUTEGUR
Miinimumnõuded, millele peab vastama mootorite nimikasutegur, on esitatud tabelites 1 ja 2.
Tabel 1
Minimaalne nimikasutegur (η) energiatõhususklassi IE2 puhul sagedusel 50 Hz
|
Nimiväljundvõimsus kW |
Pooluste arv |
||
|
2 |
4 |
6 |
|
|
0,75 |
77,4 |
79,6 |
75,9 |
|
1,1 |
79,6 |
81,4 |
78,1 |
|
1,5 |
81,3 |
82,8 |
79,8 |
|
2,2 |
83,2 |
84,3 |
81,8 |
|
3 |
84,6 |
85,5 |
83,3 |
|
4 |
85,8 |
86,6 |
84,6 |
|
5,5 |
87,0 |
87,7 |
86,0 |
|
7,5 |
88,1 |
88,7 |
87,2 |
|
11 |
89,4 |
89,8 |
88,7 |
|
15 |
90,3 |
90,6 |
89,7 |
|
18,5 |
90,9 |
91,2 |
90,4 |
|
22 |
91,3 |
91,6 |
90,9 |
|
30 |
92,0 |
92,3 |
91,7 |
|
37 |
92,5 |
92,7 |
92,2 |
|
45 |
92,9 |
93,1 |
92,7 |
|
55 |
93,2 |
93,5 |
93,1 |
|
75 |
93,8 |
94,0 |
93,7 |
|
90 |
94,1 |
94,2 |
94,0 |
|
110 |
94,3 |
94,5 |
94,3 |
|
132 |
94,6 |
94,7 |
94,6 |
|
160 |
94,8 |
94,9 |
94,8 |
|
200 kuni 375 |
95,0 |
95,1 |
95,0 |
Tabel 2
Minimaalne nimikasutegur (η) energiatõhususklassi IE3 puhul sagedusel 50 Hz
|
Nimiväljundvõimsus kW |
Pooluste arv |
||
|
2 |
4 |
6 |
|
|
0,75 |
80,7 |
82,5 |
78,9 |
|
1,1 |
82,7 |
84,1 |
81,0 |
|
1,5 |
84,2 |
85,3 |
82,5 |
|
2,2 |
85,9 |
86,7 |
84,3 |
|
3 |
87,1 |
87,7 |
85,6 |
|
4 |
88,1 |
88,6 |
86,8 |
|
5,5 |
89,2 |
89,6 |
88,0 |
|
7,5 |
90,1 |
90,4 |
89,1 |
|
11 |
91,2 |
91,4 |
90,3 |
|
15 |
91,9 |
92,1 |
91,2 |
|
18,5 |
92,4 |
92,6 |
91,7 |
|
22 |
92,7 |
93,0 |
92,2 |
|
30 |
93,3 |
93,6 |
92,9 |
|
37 |
93,7 |
93,9 |
93,3 |
|
45 |
94,0 |
94,2 |
93,7 |
|
55 |
94,3 |
94,6 |
94,1 |
|
75 |
94,7 |
95,0 |
94,6 |
|
90 |
95,0 |
95,2 |
94,9 |
|
110 |
95,2 |
95,4 |
95,1 |
|
132 |
95,4 |
95,6 |
95,4 |
|
160 |
95,6 |
95,8 |
95,6 |
|
200 kuni 375 |
95,8 |
96,0 |
95,8 |
2. MOOTORITE TOOTEKIRJELDUSE NÕUDED
Alates 16. juunist 2011 esitatakse mootorite kohta punktides 1–12 sätestatud teave selgesti
|
a) |
mootorite tehnilises dokumentatsioonis; |
|
b) |
sisseehitatud mootoriga toodete tehnilises dokumentatsioonis; |
|
c) |
mootoritootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel; |
|
d) |
sisseehitatud mootoriga toodete tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel. |
Teave tuleb tehnilises dokumentatsioonis esitada punktides 1–12 kindlaksmääratud järjekorras. Loetelu täpset sõnastust ei ole vaja korrata. Selle võib teksti asemel esitada graafikute, numbrite või sümbolitena.
|
1) |
Nimikasutegur (η) täielikul 75 % ja 50 % nimikoormusel ja -pingel (U N); |
|
2) |
energiatõhususklass: „IE2” või „IE3”; |
|
3) |
valmistamise aasta; |
|
4) |
tootja nimi või kaubamärk, äriregistri number ja tootja asukoht; |
|
5) |
tootemudeli number; |
|
6) |
mootori pooluste arv; |
|
7) |
nimiväljundvõimsus(ed) või nimiväljundvõimsus(t)e piirkond (kW); |
|
8) |
mootori toite-nimisagedus(ed) (Hz); |
|
9) |
nimipinge(d) või nimipinge(te) piirkond (V); |
|
10) |
nimikiirus(ed) või nimikiirus(t)e piirkond (pöörete arv minutis, r/min); |
|
11) |
kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamisega seotud teave; |
|
12) |
teave töötingimuste kohta, mille jaoks mootor on konkreetselt kavandatud:
|
Punktides 1, 2 ja 3 osutatud teave märgitakse vastupidavalt mootori andmesildile või selle lähedusse.
Punktides 1–12 loetletud teavet ei pea tootja vaba juurdepääsuga veebisaidil avaldama eritellimusel valmistatud mootorite kohta, millel vastavalt kliendi soovile on erilised mehaanilised ja elektrilised omadused. Teave kohustusliku nõude kohta varustada energiatõhususklassile IE3 mittevastavad mootorid kiirusmuutmisseadmega esitatakse selgesti mootori andmesildil ja tehnilises dokumentatsioonis
|
a) |
alates 1. jaanuarist 2015 nimivõimsusega 7,5–375 kW mootorite puhul, |
|
b) |
alates 1. jaanuarist 2017 nimivõimsusega 0,75–375 kW mootorite puhul. |
Tootjad esitavad tehnilises dokumentatsioonis teabe kõikide konkreetsete ettevaatusabinõude kohta, mida tuleb rakendada mootorite monteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel ja kiirusmuutmisseadmega kasutamisel, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas minimeerida kiirusmuutmisseadmetest tingitud elektri- ja magnetvälju.
3. I LISAS KASUTATAVAD MÕISTED:
|
1) |
„Minimaalne nimikasutegur (η)” – kasutegur täis-nimikoormusel ja hälveteta nimipingel; |
|
2) |
„hälve” – mis tahes mootori katsetustulemuse maksimaalne lubatud erinevus andmesildil või tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtusest. |
II LISA
MÕÕTMISED JA ARVUTUSED
Käesoleva määruse nõuete täitmisel ja täitmise kontrollimisel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmis- ja arvutusmeetodit, mille puhul arvestatakse üldtunnustatud ja uusimaid meetodeid ja mille tulemuste määramatust peetakse väikeseks, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Need vastavad kõikidele järgmistele tehnilistele parameetritele.
Kasutegur on mehaanilise väljundvõimsuse ja elektrilise sisendvõimsuse suhe.
I lisa kohane mootori kasuteguritase määratakse kindlaks nimiväljundvõimsusel (P N), nimipingel (U N) ja nimisagedusel (f N).
Mehaanilise väljundvõimsuse ja elektrilise sisendvõimsuse erinevus on tingitud mootori kadudest.
Kogukadu määratakse kindlaks ühega järgmistest meetoditest:
|
— |
kogukao mõõtmine või |
|
— |
eri liiki kadude kindlaksmääramine ja summeerimine. |
III LISA
KONTROLLIMENETLUS
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel kohaldavad liikmesriikide asutused I lisas sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust:
|
1) |
liikmesriigi asutus katsetab ühte tooteeksemplari; |
|
2) |
näidist käsitatakse käesoleva määruse sätetele vastavana, kui mootori nimikasuteguri (η) puhul ei erine kaod (1 – η) I lisas sätestatud väärtustest rohkem kui 15 % võimsusvahemiku 0,75–150 kW puhul ega rohkem kui 10 % võimsusvahemiku > 150–375 kW puhul; |
|
3) |
kui punktis 2 osutatud tulemust ei saavutata, katsetab turujärelevalveasutus juhuslikult kolme täiendavat tooteeksemplari, v.a mootorite puhul, mida toodetakse vähem kui viis mootorit aastas; |
|
4) |
sama näidist käsitatakse käesoleva määruse sätetele vastavana, kui punktis 3 osutatud kolme tooteeksemplari keskmise nimikasuteguri (η) puhul ei erine kaod (1 – η) I lisas sätestatud väärtustest rohkem kui 15 % võimsusvahemiku 0,75–150 kW puhul ega rohkem kui 10 % võimsusvahemiku > 150–375 kW puhul; |
|
5) |
kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse näidist käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. |
Käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimisel kohaldavad liikmesriigid II lisas osutatud menetlust ning usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul arvestatakse üldtunnustatud ja uusimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud standardites, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
IV LISA
ARTIKLIS 6 OSUTATUD SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSANDMED
Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal määrati mootorite puhul turul parimaks võimalikuks tehniliseks tasemeks IE3, nagu on kindlaks määratud I lisas, või taseme IE3 mootor, mis on varustatud kiirusmuutmisseadmega.
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/35 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 641/2009,
22. juuli 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama ökodisaininõuded energiat tarbivate toodete kohta, mida müüakse ja turustatakse olulises mahus ning millel on oluline keskkonnamõju ja mille puhul on võimalik keskkonnamõju oluliselt vähendada ilma liigsete kuludeta. |
|
(2) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on ette nähtud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 osutatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetme elektrimootorisüsteemide ja kütteseadmete, näiteks ringluspumpade suhtes. |
|
(3) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida ehitistes tavapäraselt kasutatavate ringluspumpade tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring koostati koostöös ühenduse ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud. |
|
(4) |
Ringluspumbad tarbivad ehitiste küttesüsteemides kasutatavast energiast suure osa. Lisaks sellele töötab enamik ringluspumpasid kestevtalitluses, olenemata küttevajadustest. Seepärast on ringluspumbad üks erilist tähelepanu nõudvaid tooterühmi, mille jaoks tuleb kehtestada ökodisaininõuded. |
|
(5) |
Ringluspumpade puhul on käesoleva määruse kohaldamise seisukohast oluline keskkonnaaspekt elektritarbimine kasutusetapis. |
|
(6) |
Ettevalmistava uuringu andmetel lastakse ühenduse turule igal aastal ligikaudu 14 miljonit ringluspumpa ning olulisim keskkonnaaspekt kogu nende olelusringi jooksul on elektritarbimine kasutusetapis, mis 2005. aastal oli 50 TWh, mis vastab CO2 heitkogusele 23 miljonit tonni. Prognoosi kohaselt suureneks elektritarbimine konkreetseid meetmeid võtmata 55 teravatt-tunnini 2020. aastal. Ettevalmistavast uuringust nähtub, et kasutusetapi elektritarbimist on võimalik märkimisväärselt vähendada. |
|
(7) |
Ettevalmistavast uuringust selgub, et muid direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osa kohaseid ökodisaini parameetreid käsitlevad nõuded ei ole vajalikud, kuna ringluspumpade elektritarbimine kasutusetapis on ülekaalukalt olulisim keskkonnaaspekt. |
|
(8) |
Ringluspumpade tõhustamine tuleks saavutada selliste olemasolevate kulutõhusate tehniliste lahenduste abil, mis ei ole intellektuaalomandi kaitse all ja millega on võimalik vähendada ringluspumpade ostmise ja kasutamisega seotud kogukulusid. |
|
(9) |
Ökodisaininõuetega tuleks kogu ühenduses ühtlustada ringluspumpade elektritarbimise nõuded, et aidata kaasa siseturu toimimisele ja parandada asjaomaste toodete keskkonnatoimet. |
|
(10) |
Ringluspumpade korduskasutuse ja ringlussevõtu suurendamiseks peaksid tootjad esitama teavet ringluspumpade monteerimise ja demonteerimise kohta. |
|
(11) |
Ökodisaini nõuded ei tohiks avaldada negatiivset mõju ringluspumpade funktsionaalsusele ega tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasutusetapi elektritarbimise vähendamisest saadud tulu ületama tootmisetapiga seotud mis tahes täiendavat keskkonnamõju. |
|
(12) |
Ökodisaininõuded tuleks kehtestada järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määrusega reguleeritavate toodete ümberkavandamiseks vajaduse korral. Kõnealuste nõuete kehtestamise etappide ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turul olevate ringluspumpade kasutamisvõimalustele ja võetaks arvesse mõju tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samas määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. |
|
(13) |
Asjaomaste tooteparameetrite vastavushindamisel ja mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul võetakse arvesse uusimaid üldtunnustatud mõõtmismeetodeid, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (2) I lisas loetletud Euroopa standardiorganite vastuvõetud harmoneeritud standardeid, kui need on olemas. |
|
(14) |
Käesolev määrus peaks kiiresti suurendama ringluspumpade olelusringi keskkonnamõju vähendavate seadmete kasutuselevõttu, mille tulemusena säästetaks 2020. aastaks 23 TWh elektrienergiat võrreldes olukorraga, mis tekiks meetmete võtmata jätmisel; see elektrienergia kogus vastab CO2 heitkogusele 11 miljonit tonni. |
|
(15) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 kohaselt tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused. |
|
(16) |
Selleks et hõlbustada nõuetele vastavuse kontrollimist, tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis. |
|
(17) |
Lisaks käesolevas määruses kehtestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, et tagada ringluspumpade olelusringi keskkonnatoimet käsitleva teabe laialdane kättesaadavus ja hõlbus juurdepääs sellele. |
|
(18) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade turulelaskmiseks.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
|
a) |
joogivee ringluspumbad, välja arvatud I lisa punkti 2 alapunktis 4 sätestatud tootekirjelduse nõuded; |
|
b) |
toodetesse paigaldatud ringluspumbad, mis lastakse turule hiljemalt 1. jaanuaril 2020 ja millega asendatakse identsed toodetesse paigaldatud ringluspumbad, mis lastakse turule hiljemalt 1. augustil 2015. Asendustootele või selle pakendile tuleb selgelt märkida, mis tüüpi toote (toodete) jaoks see on ette nähtud. |
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „ringluspump”– labapump, mille hüdrauliline nimiväljundvõimsus on vahemikus 1–2 500 W ja mis on ette nähtud kasutamiseks küttesüsteemides või jahutusvee jaotussüsteemide sekundaarahelates;
2) „sukel-ringluspump”– ringluspump, mille tööratas on vahetult mootori võllil ja mootor on sukeldatud pumbatavasse vedelikku;
3) „eraldiseisev ringluspump”– ringluspump, mis on ette nähtud talitlemiseks tootest sõltumatult;
4) „toode”– seade, mis toodab soojust ja/või kannab seda üle;
5) „joogivee ringluspump”– ringluspump, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks süsteemides, milles ringleb joogivesi, nagu see on määratletud nõukogu direktiivis 98/83/EÜ (3).
Artikkel 3
Ökodisaininõuded
Ringluspumpadele esitatavad ökodisaininõuded on sätestatud I lisas.
Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse II lisa punktis 1 sätestatud nõuete kohaselt.
Ringluspumpade energiatõhususe indeksi arvutamise meetod on sätestatud II lisa punktis 2.
Artikkel 4
Vastavushindamine
Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või V lisas sätestatud vastavushindamise juhtimise süsteem.
Artikkel 5
Kontrollimenetlus turujärelevalve teostamiseks
Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesoleva määruse III lisas kirjeldatud kontrollimenetlust, et kontrollida käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuete täitmist.
Artikkel 6
Võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olnud parimate ringluspumpade soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade jaoks vaatab komisjon käesoleva määruse II lisa punktis 2 sätestatud energiatõhususe indeksi arvutamise meetodi läbi enne 1. jaanuari 2012.
Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi enne 1. jaanuari 2017, võttes arvesse tehnika arengut. Läbivaatamine hõlmab korduskasutust ja ringlussevõttu hõlbustavaid kavandamisvõimalusi.
Läbivaatamiste tulemused esitatakse ökodisaini nõuandefoorumile.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
|
1) |
alates 1. jaanuarist 2013 vastavad toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumbad I lisa punkti 1 alapunktis 1 kindlaksmääratud energiatõhususe klassile, välja arvatud pumbad, mis on ette nähtud spetsiaalselt päikeseküttesüsteemide ja soojuspumpade primaarahelate jaoks; |
|
2) |
alates 1. augustist 2015 vastavad eraldiseisvad ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumbad I lisa punkti 1 alapunktis 2 kindlaksmääratud energiatõhususe klassile. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
I LISA
ÖKODISAININÕUDED
1. ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED
|
1) |
Alates 1. jaanuarist 2013 ei ole eraldiseisvate sukel-ringluspumpade, välja arvatud spetsiaalselt päikeseküttesüsteemide ja soojuspumpade primaarahelate jaoks ettenähtud sukel-ringluspumpade energiatõhususe indeks (EEI), mis on arvutatud kooskõlas II lisa punktiga 2, suurem kui 0,27. |
|
2) |
Alates 1. augustist 2015 ei ole eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade energiatõhususe indeks, mis on arvutatud kooskõlas II lisa punktiga 2, suurem kui 0,23. |
2. TOOTEKIRJELDUSE NÕUDED
Alates 1. jaanuarist 2013
|
1) |
märgitakse ringluspumpade energiatõhususe indeks, mis on arvutatud kooskõlas II lisaga, toote andmesildile ja pakendile ning tehnilistesse dokumentidesse järgmisel kujul: „EEI ≤ 0,[xx]”; |
|
2) |
esitatakse järgmine teave: „Kõige tõhusamate ringluspumpade energiatõhususe indeks: EEI ≤ 0,20.”; |
|
3) |
esitatakse jäätmekäitlusettevõtetele teave kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta; |
|
4) |
esitatakse joogivee ringluspumpade pakendil ja tehnilistes dokumentides järgmine teave: „See ringluspump sobib kasutamiseks üksnes joogivee puhul.” |
Tootjad esitavad teabe selle kohta, kuidas ringluspumpa paigaldada, kasutada ja hooldada, et minimeerida selle keskkonnamõju.
Eespool loetletud teave esitatakse nähtavalt ringluspumpade tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel.
II LISA
MÕÕTMISMEETODID JA ENERGIATÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMISE METOODIKA
1. MÕÕTMISMEETODID
Käesoleva määruse nõuete täitmisel ja täitmise kontrollimisel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud uusimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas sellistes dokumentides sätestatud meetodeid, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
2. ENERGIATÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMISE METOODIKA
Ringluspumpade energiatõhususe indeksi (EEI) arvutamise metoodika on järgmine.
|
1. |
Kui ringluspumbal on mitu surukõrguse ja vooluhulga tööpunkti, tehakse mõõtmised maksimaalses tööpunktis. „Surukõrgus” (H) – surukõrgus (meetrites) ringluspumba kindlaksmääratud tööpunktis. „Vooluhulk” (Q) – ringluspumpa ajaühikus läbiva vee maht (m3/h). |
|
2. |
Leida punkt, kus korrutis Q · H on maksimaalne, ning määrake kindlaks vooluhulk ja surukõrgus kõnealuses punktis: Q100 % ja H100 % . |
|
3. |
Arvutada hüdrauliline võimsus Phyd kõnealuses punktis. „Hüdrauliline võimsus” – vooluhulga Q, surukõrguse H ja arvutuses kasutatud ühikutest oleneva teisendusteguri aritmeetiline korrutis. „Phyd ” ringluspumba poolt pumbatavale vedelikule edastatav hüdrauliline võimsus kindlaksmääratud tööpunktis (vattides). |
|
4. |
Arvutada võrdlusvõimsus: Pref = 1,7 · Phyd + 17 · (1 – e–0,3 · Phyd ), 1 W ≤ Phyd ≤ 2 500 W „Võrdlusvõimsus” – ringluspumba hüdraulilisest võimsusest olenev suurus, mille puhul võetakse arvesse ringluspumba tõhususe ja suuruse omavahelist sõltuvust. „Pref ” – ringluspumba võrdlusvõimsustarve (vattides). |
|
5. |
Määrata võrdluskarakteristik sirgjoonena järgmiste punktide vahel: (Q
100 %, H
100 %) ja (Q
0 %,
|
|
6. |
Valida ringluspumba tööpunkt, mille puhul korrutis Q · H on valitud karakteristikul maksimaalne. |
|
7. |
Mõõta P1 ja H järgmiste vooluhulkade korral: Q100 % , 0,75 · Q100 % , 0,5 · Q100 % , 0,25 · Q100 % . „P1 ” – ringluspumba poolt tarbitav elektriline võimsus (vattides) kindlaksmääratud tööpunktis. |
|
8. |
Arvutada kõnealuste vooluhulkade korral
PL = P1,meas, kui Hmeas > Href kus Href on surukõrgus võrdluskarakteristikul eri vooluhulkade korral. |
|
9. |
Kasutades suurust PL ja järgmist koormusgraafikut:
arvutada kaalutud keskmine võimsus PL,avg : PL,avg = 0,06 · PL,100 % + 0,15 · PL,75 % + 0,35 · PL,50 % + 0,44 · PL,25 % Arvutada energiatõhususe indeks (1):
|
(1) CXX % on mõõtkavategur, mis tagab, et selle kindlaksmääramise ajal üksnes XX % teatavat tüüpi ringluspumpade puhul on EEI ≤ 0,20.
III LISA
KONTROLLIMENETLUS
Käesoleva määruse I lisa nõuetele vastavuse kontrollimisel kasutavad liikmesriikide asutused II lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.
Liikmesriigi asutused kontrollivad ühte ringluspumpa. Kui energiatõhususe indeks ületab tootja deklareeritud näitajat rohkem kui 7 %, kontrollitakse veel kolme ringluspumpa. Mudel loetakse nõuetele vastavaks, kui kolme viimati nimetatud ringluspumba puhul mõõdetud väärtuste aritmeetiline keskmine ei ületa tootja deklareeritud näitajat rohkem kui 7 %.
Vastasel korral loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.
Lisaks käesolevas lisas sätestatud menetlusele kohaldavad liikmesriigid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud dokumentides, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
IV LISA
SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSANDMED
Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on turul olevate ja parimaid võimalikke tehnilisi lahendusi kasutavate ringluspumpade võrdlusandmed järgmised: EEI ≤ 0,20.
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/42 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 642/2009,
22. juuli 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt kehtestab komisjon ökodisaininõuded energiat tarbivatele toodetele, mida müüakse ja turustatakse märkimisväärses mahus ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju ja märkimisväärne potentsiaal keskkonnamõju parandamiseks ilma liigsete kuludeta. |
|
(2) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed olmeelektroonika kohta. |
|
(3) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, milles analüüsiti televiisorite tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring tehti koostöös ühenduse ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud komisjoni EUROPA veebisaidil. |
|
(4) |
Televiisorid moodustavad elektritarbimiselt märkimisväärse olmeelektroonikatoodete rühma ja on seepärast ökodisainipoliitika üks prioriteete. |
|
(5) |
Käesoleva määruse kohaldamise seisukohast märkimisväärseks televiisorite keskkonnaaspektiks loetakse elektritarbimist kasutusetapis. |
|
(6) |
Televiisoritega seotud aastane elektritarbimine oli 2007. aastal ühenduses hinnanguliselt 60 TWh, mis vastab 24 megatonnile süsinikdioksiidi heitele. Kui sellise tarbimise piiramiseks ei võeta erimeetmeid, suureneb elektritarbimine prognoosi kohaselt 132 teravatt-tunnini aastal 2020. Ettevalmistav uuring näitab, et kasutusetapi elektritarbimist saab oluliselt vähendada. |
|
(7) |
Teised olulised keskkonnaaspektid on seotud televiisorite tootmisel kasutatavate ohtlike ainetega ja kasutuskõlbmatuks muutunud televiisorite kõrvaldamisest tekkinud jäätmetega. Seonduvate keskkonnaaspektide parandamist käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) (3). |
|
(8) |
Ettevalmistav uuring näitab, et teiste direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas osutatud ökodisainiparameetritega seotud nõuded ei ole vajalikud. |
|
(9) |
Televiisorite elektritarbimist on võimalik vähendada tänu olemasolevatele litsentsivabadele tasuvatele tehnilistele lahendustele, mille tulemusena väheneks televiisorite ostmise ja käitamise kombineeritud kulu. |
|
(10) |
Ökodisaininõuetega tuleks kogu ühenduses ühtlustada televiisorite elektritarbimise nõuded, et aidata kaasa siseturu toimimisele ja parandada asjaomaste toodete keskkonnatoimet. |
|
(11) |
Ökodisaininõuded ei tohiks kahjustada toote töökindlust ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale. Eelkõige peaks kasutusetapi elektritarbimise vähendamisest saadud kasu ületama tootmisetapiga seotud võimalikku täiendavat keskkonnamõju. |
|
(12) |
Ökodisaininõuete etapiviisiline kehtestamine peaks andma tootjatele oma toodete kohandamiseks piisavalt aega. Etappide ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turul olevate seadmete kasutamisvõimalustele ja võetaks arvesse mõju tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kuludele, tagades samas määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. |
|
(13) |
Asjaomaste tooteparameetrite kindlaksmääramisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (4) I lisas loetletud Euroopa standardiorganite vastuvõetud harmoneeritud standardeid, kui need on olemas. |
|
(14) |
Käesolev määrus peaks suurendama televiisorite keskkonnamõju vähendavate seadmete kasutuselevõttu, mille tulemusena säästetaks 2020. aastaks 28 TWh elektrienergiat võrreldes olukorraga, mis tekiks meetmete võtmata jätmisel. |
|
(15) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 kohaselt tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata kohaldatavad vastavushindamise menetlused. |
|
(16) |
Vastavuse kontrollimise hõlbustamiseks tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. |
|
(17) |
Praegu olemasolev parim energiatõhusus sisselülitatud seisundis ja ohtlike ainetega seotud vähenenud keskkonnamõju on kindlaks määratud komisjoni 12. märtsi 2009. aasta otsuses 2009/300/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid teleritele (5). Sellised viited aitavad tagada teabe laialdase kättesaadavuse ja lihtsa ligipääsetavuse eelkõige VKEde ja väga väikeste ettevõtjate jaoks, mis hõlbustaks veelgi parimate tehniliste lahenduste kasutuselevõtmist televiisorite keskkonnamõju vähendamiseks. Seepärast ei pea käesolevas määruses kindlaks määrama parimate võimalike tehniliste lahenduste võrdlusuuringuid. |
|
(18) |
Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1275/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis) (6) kohaselt tuleks alates 7. jaanuarist 2013 kohaldatavaid ökodisaininõudeid kohaldada televiisorite suhtes kõnealuses määruses sätestatust varem, kuna määruse nõuetele vastavaid tehnilisi lahendusi saab rakendada televiisorite puhul kiiremini ja sellega oleks võimalik rohkem energiat säästa. Seepärast ei peaks määrust (EÜ) nr 1275/2008 kohaldama televiisorite suhtes ja seda tuleks vastavalt muuta. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded televiisorite turulelaskmiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivis 2005/32/EÜ sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „televiisor”– televisioonivastuvõtja või televiisorimonitor;
2) „televisioonivastuvõtja”– peamiselt audiovisuaalsete signaalide vastuvõtmiseks ja kuvamiseks kavandatud toode, mis viiakse turule ühe mudeli- või süsteeminimetuse all ning mis koosneb järgmistest osadest:
|
a) |
kuvar; |
|
b) |
üks (või mitu) tuuner(it)/vastuvõtja(t) ja valikulised lisafunktsioonid andmete salvestamiseks ja/või kuvamiseks, nagu digitaaluniversaalplaat (DVD), kõvaketas (HDD) või videomagnetofon (VCR), kas ühe seadmena koos kuvariga või ühe või mitme eraldi seadmena; |
3) „televiisorimonitor”– toode, mis on kavandatud kuvama sisseehitatud ekraanil eri allikatest pärinevat videosignaali, sealhulgas televisioonisignaali, ja mis valikuliselt juhib ja taasesitab sellistest välisallikatest tulevaid audiosignaale ning mis on ühendatud standarditud videoliidesega, nagu RCA-liides (komponentvideo, komposiitvideo), SCART-liides, HDMI-liides ja tulevased juhtmeta side standardid (välja arvatud sellised standardimata videoliidesed nagu DVI ja SDI), kuid millega ei saa vastu võtta ega töödelda edastussignaale;
4) „sisselülitatud seisund”– seisund, mille puhul televiisor on ühendatud võrgutoiteallikaga ning toodab heli ja pilti;
5) „kodutalitlusviis”– televiisori seadistus, mida tootja soovitab tavapärase kodukasutuse jaoks;
6) „ooteseisund”– seisund, milles seade on ühendatud võrgutoiteallikaga, sõltub sellest saadavast energiast, et talitleda nõuetekohaselt, ning tagab ainult järgmised funktsioonid, mis võivad jääda kestma määramata ajaks:
|
— |
taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega ja/või |
|
— |
teabe või seisundi kuvamine; |
7) „väljalülitatud seisund”– seisund, milles seade on ühendatud võrgutoiteallikaga ega võimalda ühtegi funktsiooni; see sisaldab ka järgmist:
|
a) |
seisundid, mis võimaldavad ainult väljalülitatud seisundi märguannet; |
|
b) |
seisundid, mis võimaldavad ainult funktsioone, mis on mõeldud elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ (7); |
8) „taasaktiveerimisfunktsioon”– funktsioon, mis hõlbustab muude seisundite, sealhulgas sisselülitatud seisundi aktiveerimist, kasutades eemal asuvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist andurit ja taimerit lisafunktsioonide, sealhulgas sisselülitatud seisundi kasutamist võimaldavasse seisundisse;
9) „teabe või seisundi kuvamine”– pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kella;
10) „esmamenüü”– tootja poolt eelnevalt kindlaks määratud televiisoriseadistused, mille hulgast televiisori kasutaja peab valima teatavad seadistused televiisori esmakordsel käivitamisel;
11) „täiskõrglahutus”– vähemalt 1 920 × 1 080 füüsilise piksliga ekraani resolutsioon.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded
Televiisoritele esitatavad ökodisaininõuded on sätestatud I lisas.
Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse II lisas sätestatud meetodite kohaselt.
Artikkel 4
Vastavushindamine
Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem vastavuse hindamiseks.
Vastavushindamiseks esitatavad tehnilised dokumendid on sätestatud käesoleva määruse I lisa 5. osa punktis 1.
Artikkel 5
Turujärelevalve kontrolli menetlus
Järelevalve teostamisel järgitakse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.
Artikkel 6
Läbivaatamine
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon tehnika arengut arvesse võttes selle läbi ja esitab läbivaatamise tulemused ökodisaini nõuandefoorumile.
Artikkel 7
Määruse (EÜ) nr 1275/2008 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1275/2008 I lisa punkt 3 asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 8
Jõustumine
1. Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. I lisa 1. osa punktis 1, 3. osas, 4. osas ja 5. osa punktis 2 sätestatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 20. augustist 2010.
I lisa 1. osa punktis 2 sätestatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. aprillist 2012.
I lisa 2. osa punkti 1 alapunktides a–d sätestatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 7. jaanuarist 2010.
I lisa 2. osa punkti 2 alapunktides a–e sätestatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 20. augustist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(2) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.
(3) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.
(4) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(5) ELT L 82, 28.3.2009, lk 3.
I LISA
ÖKODISAININÕUDED
1. VÕIMSUSTARVE SISSELÜLITATUD SEISUNDIS
|
1) |
Alates 20. augustist 2010.
Võimsustarve sisselülitatud seisundis televiisoril, mille ruutdetsimeetrites väljendatud nähtav ekraani pindala on A, ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
|
|
2) |
Alates 1. aprillist 2012.
Võimsustarve sisselülitatud seisundis televiisoril, mille ruutdetsimeetrites väljendatud nähtav ekraani pindala on A, ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
|
2. VÕIMSUSTARVE OOTESEISUNDIS/VÄLJALÜLITATUD SEISUNDIS
|
1) |
Alates 7. jaanuarist 2010.
|
|
2) |
Alates 20. augustist 2011.
|
3. KODUTALITLUS TELEVIISORITEL, MILLEL ON ESMAMENÜÜ
Alates 20. augustist 2010.
Televiisoritel, mille esmasel käivitamisel esitatakse esmamenüü, peab olema kõnealuses menüüs „kodutalitlusviis”, mis on vaikevalik televiisori esmasel käivitamisel. Kui kasutaja valib televiisori esmasel käivitamisel muu seisundi kui „kodutalitlusviis”, tuleb selle valiku puhul paluda kinnitust.
4. TIPPHELEDUSE SUHTARV
Alates 20. augustist 2010.
|
— |
Televiisorid, millel ei ole esmamenüüd: tootja tarnitava televiisori sisselülitatud seisundi tippheledus peab olema vähemalt 65 % televiisori heledaima sisselülitatud seisundi tippheledusest. |
|
— |
Televiisorid, millel on esmamenüü: kodutalitlusviisis peab tippheledus olema vähemalt 65 % televiisori heledaima sisselülitatud seisundi tippheledusest. |
5. TOOTJATE ESITATAV TEAVE
|
1) |
Artikli 5 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:
|
|
2) |
Alates 20. augustist 2010.
Avalikkusele tehakse vaba juurdepääsuga veebisaidi kaudu kättesaadavaks järgmine teave:
|
II LISA
MÕÕTMISED
1. Sisselülitatud seisundi võimsustarbe mõõtmine
I lisa 1. osas osutatud võimsustarbe mõõtmised peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele.
|
a) |
Mõõtmisel tuleb kasutada usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid. |
|
b) |
Televiisorite seisund sisselülitatud seisundi võimsustarbe mõõtmisel
|
|
c) |
Üldtingimused
|
2. Ooteseisundi/väljalülitatud seisundi võimsustarbe mõõtmine
I lisa 2. osas osutatud võimsustarbe mõõtmised peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele.
|
a) |
Punkti 1 alapunktides a ja b ning punkti 2 alapunktides a ja b osutatud võimsustarbe mõõtmisel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid. |
|
b) |
0,50 W ja suurema võimsuse mõõtmisel ei tohi määramatus usaldusnivool 95 % olla üle 2 %. Väiksema kui 0,50 W võimsuse mõõtmisel ei tohi määramatus usaldusnivool 95 % olla üle 0,01 W. |
3. Tippheleduse mõõtmine
I lisa 4. osas osutatud tippheleduse mõõtmised peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele.
|
a) |
Mõõtmisel tuleb kasutada usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid. |
|
b) |
Tippheledust mõõdetakse heledusmõõturiga, millega tehakse kindlaks selline ekraani osa, kus on täiesti (100 %) valge kujutis, mis moodustab osa täisekraani häälestustabelist, mis ei ületa kujutise keskmise heleduse punkti, mille puhul hakkab ekraani heleduse reguleerimise süsteem võimsust piirama. |
|
c) |
Heledussuhte mõõtmisel ei tohi muuta heledusmõõturi mõõtepunkti kuvaril, vahetades I lisa 4. osas osutatud seisundeid. |
III LISA
KONTROLLIMENETLUS
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel kohaldavad liikmesriikide ametiasutused I lisas sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.
|
1) |
Liikmesriigi asutus katsetab ühte televiisori üksiknäidist. |
|
2) |
Mudel loetakse I lisa sätetele vastavaks, kui:
|
|
3) |
Kui punkti 2 alapunktides a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, võetakse katsetamiseks sama mudeli kolm lisanäidist. |
|
4) |
Pärast sama mudeli kolme lisanäidise katsetamist loetakse mudel I lisas sätestatud nõuetele vastavaks, kui:
|
|
5) |
Kui punkti 4 alapunktides a, b ja c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel nõuetele mittevastavaks. |
|
6) |
Nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutavad liikmesriikide ametiasutused II lisas sätestatud menetlust ning usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas sellistes dokumentides sätestatud meetodeid, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. |
IV LISA
Määruse (EÜ) nr 1275/2008 I lisa punkti 3 kohaste energiat tarbivate toodete loetelu
|
|
Raadiovastuvõtjad |
|
|
Videokaamerad |
|
|
Videomagnetofonid |
|
|
Kõrgekvaliteedilise heliga magnetofonid |
|
|
Helivõimendid |
|
|
Kodukinosüsteemid |
|
|
Muusikariistad |
Muud seadmed heli või kujutise salvestamiseks või taasesitamiseks, sealhulgas heli ja kujutise levitamiseks ette nähtud muud signaalid ja tehnilised vahendid kui telekommunikatsioonivahendid, välja arvatud televiisorid, nagu on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 642/2009.
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/53 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 643/2009,
22. juuli 2009,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/57/EÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute ja sügavkülmikute ning nende kombinatsioonide energiatõhususe nõuete kohta (2) on ette nähtud kodumajapidamises kasutatavaid külmutusseadmeid käsitlevad sätted. Kõnealuses direktiivis sätestatud nõuded, mida on kohaldatud alates 1999. aastast, on nüüdseks vananenud. |
|
(2) |
Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on ka märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada. |
|
(3) |
Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu uue rakendusmeetme kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete suhtes, tunnistades kehtetuks direktiivi 96/57/EÜ. |
|
(4) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, mille käigus analüüsiti kodumajapidamises tavaliselt kasutatavate külmutusseadmete tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring on tehtud koostöös ühenduse ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud komisjoni veebisaidil EUROPA. |
|
(5) |
Absorptsioon-külmutusseadmete ja termoelektriliste jahutus-külmutusseadmete, näiteks mini-joogijahutite energiatõhusust saab oluliselt parandada. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama nimetatud seadmeid. |
|
(6) |
Käesoleva määruse eesmärkide seisukohast olulised keskkonnaaspektid on energiatarbimine kasutusetapil ja toote omadused, mis on ette nähtud selleks, et tagada kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete keskkonnasõbralikum kasutamine lõpptarbija poolt. |
|
(7) |
Ettevalmistava uuringu kohaselt ei ole direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas nimetatud muid ökodisaini parameetreid käsitlevad nõuded vajalikud. |
|
(8) |
2005. aastal tarbisid käesoleva määrusega reguleeritavad tooted ühenduses arvestuslikult 122 TWh elektrit, mille tulemusel tekkis umbes 56 miljonit tonni heitkoguseid arvestatuna CO2 ekvivalendis. Kuigi prognoosi kohaselt kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatarbimine 2020. aastaks väheneb, on oodata, et vähenemine aeglustub vananenud nõuete ja energiamärgistuse tõttu. Seetõttu ei ole kulutõhusat energiasäästu võimalik saavutada, kui ei võeta täiendavaid meetmeid kehtivate ökodisaininõuete ajakohastamiseks. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete elektritarbimise vähenemine tuleks saavutada olemasolevate litsentsivabade kulutõhusate tehniliste lahenduste rakendamisega, tänu millele väheneks seadmete ostmise ja käitamise kombineeritud kulu. |
|
(10) |
Käesolev määrus peaks kiiresti tagama sellega reguleeritavate energiatõhusamate toodete turulelaskmise. |
|
(11) |
Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada toote kasutusomadusi lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasu, mida saadakse elektritarbimise vähenemisest sellise seadme kasutamisel, olema suurem kui käesoleva määrusega reguleeritavate toodete tootmise võimalik täiendav keskkonnamõju. |
|
(12) |
Ökodisaininõuded tuleks kasutusele võtta järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määrusega reguleeritavate toodete ümberkavandamiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turulolevate seadmete kasutusomadustele ning võetaks arvesse mõju lõpptarbijate ja tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samas käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. |
|
(13) |
Vastavushindamisel ja toodete asjaomaste parameetrite mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh olemasolu korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (3) I lisas nimetatud Euroopa standardiorganite poolt vastu võetud harmoneeritud standardeid. |
|
(14) |
Kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused. |
|
(15) |
Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2005/32/EÜ V ja VI lisas osutatud tehnilistes dokumentides teabe niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. |
|
(16) |
Lisaks käesolevas määruses õiguslikult siduvate nõuete kehtestamisele tuleks välja selgitada parimate olemasolevate tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, et tagada sellise teabe laialdane kättesaadavus, mis käsitleb käesoleva määrusega reguleeritavate toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul. |
|
(17) |
Seepärast tuleks direktiiv 96/57/EÜ kehtetuks tunnistada. |
|
(18) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kodumajapidamises kasutatavate elektritoitega, kuni 1 500-liitrise mahuga külmutusseadmete turulelaskmisele.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kodumajapidamises kasutatavate elektrivõrgutoiteliste külmutusseadmete, sh väljaspool kodumajapidamist kasutamiseks või muude kui toiduainete külmutamiseks ette nähtud seadmete suhtes.
Samuti kohaldatakse määrust kodumajapidamises kasutatavate elektrivõrgutoiteliste külmutusseadmete suhtes, mis võivad töötada akutoitel.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
|
a) |
külmutusseadmed, mille peamine toiteallikas on muu kui elekter, näiteks veeldatud naftagaas, petrooleum ja biodiislikütused; |
|
b) |
akutoitega külmutusseadmed, mille saab ühendada elektrivõrku vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduri abil, mida on võimalik eraldi osta; |
|
c) |
eritellimusel üksikeksemplarina valmistatud ja teistest külmutusseadmete mudelitest erinevad külmutusseadmed; |
|
d) |
teenindussektoris kasutatavad külmutusseadmed, mille elektroonilised andurid salvestavad teabe külmutatud toiduainete väljavõtmise kohta ning edastavad selle automaatselt võrguühenduse kaudu kaugjuhitavasse arvestussüsteemi; |
|
e) |
seadmed, mille peamine eesmärk on muu kui toiduainete säilitamine külmutamise teel, näiteks autonoomsed jäävalmistajad või jahutatud jookide automaadid. |
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivis 2005/32/EÜ esitatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „toiduained”– toit, toidu koostisosad, joogid, sh vein, ja muud peamiselt toiduks ette nähtud ained, mis vajavad külmutamist kindlaksmääratud temperatuuril;
2) „kodumajapidamises kasutatav külmutusseade”– ühe või mitme kambriga isoleeritud kapp, mis on ette nähtud kodumajapidamises kasutatavate toiduainete külmutamiseks või sügavkülmutamiseks või külmutatud või sügavkülmutatud toiduainete säilitamiseks ning milles külmutamine toimub ühe või mitme energiat tarbiva protsessi abil, sh osadena müüdavad seadmed, mille paneb kokku lõpptarbija;
3) „külmik”– toiduainete säilitamiseks ette nähtud külmutusseade, milles on vähemalt üks kamber, mis sobib värskete toiduainete ja/või jookide, sh veini säilitamiseks;
4) „kompressor-külmutusseade”– külmutusseade, milles külmutamine toimub mootorajamiga kompressori abil;
5) „absorptsioon-külmutusseade”– külmutusseade, milles külmutamine toimub soojust energiaallikana kasutava absorptsiooniprotsessi abil;
6) „külmik-sügavkülmik”– külmutusseade, millel on vähemalt üks värskete toiduainete säilitamise kamber ja vähemalt üks kamber, mis sobib värskete toiduainete külmutamiseks ning külmutatud toiduainete säilitamiseks kolme tärniga tähistatavates temperatuurioludes (toidukülmutuskamber);
7) „kapp-sügavkülmik”– ühe või mitme kambriga külmutusseade, mis sobib külmutatud toiduainete säilitamiseks;
8) „sügavkülmik”– ühe või mitme kambriga külmutusseade, mis sobib toiduainete külmutamiseks ümbritseva õhu temperatuurilt kuni temperatuurini –18 °C ja samuti külmutatud toiduainete säilitamiseks kolme tärniga tähistatavates temperatuurioludes; sügavkülmikul võivad põhikambri või -kapi sees olla kahetärnilised sektsioonid ja/või kambrid;
9) „veinikülmik”– ühe või mitme kambriga külmutusseade, mis on ette nähtud ainult veini säilitamiseks;
10) „mitmeotstarbeline külmutusseade”– külmutusseade, milles on ainult üks või mitu mitmeotstarbelist kambrit;
11) „samaväärne külmutusseade”– külmutusseadme mudel, mille kogu- ja kasulik maht, tehnilised, tõhusus- ja tööparameetrid ning kambrite tüübid on samaväärsed sama tootja poolt teistsuguse koodi all turule lastud teise külmutusseadme mudeli omadega.
II–VI lisas kasutatavad täiendavad mõisted on esitatud I lisas.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded
Käesoleva määrusega reguleeritavaid kodumajapidamises kasutatavaid külmutusseadmeid käsitlevad üldised ökodisaininõuded on sätestatud II lisa punktis 1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid kodumajapidamises kasutatavaid külmutusseadmeid käsitlevad ökodisaini erinõuded on sätestatud II lisa punktis 2.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
2. Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse III lisa punktis 2 sätestatud tootekirjelduse koopia ja IV lisas esitatud arvutuste tulemused.
Kui kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme konkreetse mudeli kohta tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed on saadud tehniliste näitajate põhjal tehtud arvutuste või muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete andmete ekstrapoleerimise tulemusel või mõlemal viisil, peab dokumentatsioon sisaldama nimetatud arvutuste või ekstrapoleerimise või mõlema üksikasju ja tootja tehtud katsetuste üksikasju, et oleks võimalik kontrollida arvutuste täpsust. Sel juhul esitatakse tehnilises dokumentatsioonis ka kõikide muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete mudelite loetelu, mille puhul tehnilises dokumentatsioonis sisalduvad andmed on saadud samadel alustel.
Artikkel 5
Turujärelevalve kontrolli menetlus
Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmise üle direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse V lisas kirjeldatud kontrollimenetlust.
Artikkel 6
Võrdlusandmed
Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul olnud parimate kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete soovituslikud võrdlusandmed on esitatud VI lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt viie aasta pärast alates selle jõustumisest ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige V lisa kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja võimalusi kõrvaldada IV lisas sätestatud parandustegurid või vähendada nende väärtust.
Komisjon hindab veinikülmikute ökodisaini erinõuete vastuvõtmise vajadust hiljemalt kahe aasta pärast alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.
Artikkel 8
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 96/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks 1. juulist 2010.
Artikkel 9
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. II lisa punkti 1 alapunktis 1 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. juulist 2010.
II lisa punkti 1 alapunktis 2 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. juulist 2013.
II lisa punktis 2 energiatõhususe indeksiga seoses sätestatud ökodisaini erinõudeid kohaldatakse vastavalt II lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud ajakavale.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
I LISA
II–VI lisas kasutatavad mõisted
II–VI lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „muud liiki külmutusseadmed”– külmutusseadmed, mis kasutavad külmutamiseks kompressor- või absorptsioontehnikast või -protsessist erinevat tehnikat või protsessi;
b) „jäätumisvaba süsteem”– jää tekkimist takistav automaatsüsteem, mille puhul kasutatakse jahutamiseks õhu sundringlust ja automaatne sulatussüsteem sulatab aurustile või aurustitele tekkinud jää ning sulatusvesi eemaldatakse automaatselt;
c) „jäätumisvaba kamber”– kamber, milles tekkiva jää sulatamiseks kasutatakse jäätumisvaba süsteemi;
d) „sisseehitatud külmutusseade”– statsionaarne külmutusseade, mis on ette nähtud paigaldamiseks kappi, ettevalmistatud seinaorva või muusse samalaadsesse kohta ja mis viimistletakse mööbliks;
e) „külmik-jahekapp”– külmutusseade, millel on vähemalt üks kamber värske toidu säilitamiseks ja üks jahekamber, kuid milles ei ole sügavkülm-, jahutus- ega jäävalmistamiskambrit;
f) „jahekapp”– külmutusseade, mis koosneb ainult ühest või mitmest jahekambrist;
g) „külmik-jahuti”– külmutusseade, millel on vähemalt üks kamber värske toidu säilitamiseks ja jahutuskamber, kuid puudub sügavkülmkamber;
h) „kamber”– punktides i–p nimetatud kamber;
i) „värskete toiduainete säilitamise kamber”– külmutamata toiduainete säilitamiseks ette nähtud kamber, mis võib omakorda olla jagatud väiksemateks kambriteks;
j) „jahekamber”– kamber, mis on ette nähtud teatavate toiduainete või jookide säilitamiseks värskete toiduainete säilitamise kambri temperatuurist kõrgemal temperatuuril;
k) „jahutuskamber”– kiiresti riknevate toiduainete säilitamiseks ette nähtud kamber;
l) „jäävalmistamiskamber”– jää valmistamiseks ja hoidmiseks spetsiaalselt ette nähtud madala temperatuuriga kamber;
m) „sügavkülmkamber”– madala temperatuuriga kamber, mis on ette nähtud külmutatud toiduainete säilitamiseks ja mille liigitus vastavalt temperatuurile on järgmine:
|
i) |
„ühetärniline külmkamber” – sügavkülmkamber, mille temperatuur ei ole kõrgem kui – 6 °C; |
|
ii) |
„kahetärniline külmkamber” – sügavkülmkamber, mille temperatuur ei ole kõrgem kui – 12 °C; |
|
iii) |
„kolmetärniline külmkamber” – sügavkülmkamber, mille temperatuur ei ole kõrgem kui – 18 °C; |
|
iv) |
„toidukülmutuskamber” (või „neljatärniline külmkamber”) – kamber, mis sobib 100 l kasuliku mahu kohta vähemalt 4,5 kg, kuid mitte mingil juhul vähem kui 2 kg toiduainete külmutamiseks ümbritseva õhu temperatuurilt temperatuurini – 18 °C 24 tunni jooksul ning mis sobib ka külmutatud toiduainete säilitamiseks kolme tärniga tähistatavates temperatuurioludes ja mis võib sisaldada ka kahetärnilisi sektsioone; |
|
v) |
„nulltärniline külmkamber” – sügavkülmkamber, mille temperatuur on alla 0 °C ning mida saab kasutada ka jää valmistamiseks ja hoidmiseks, kuid mis ei ole ette nähtud kiiresti riknevate toiduainete säilitamiseks; |
n) „veinikamber”– kamber, mis on ette nähtud ainult veini lühiajaliseks hoidmiseks, et jahutada vein ideaalse joomistemperatuurini, või veini pikaajaliseks hoidmiseks selle laagerdamise eesmärgil ja mille omadused on järgmised:
|
i) |
eelnevalt seadistatud või tootja kasutusjuhendi kohaselt käsitsi määratud püsiv säilitustemperatuur vahemikus + 5 °C kuni + 20 °C; |
|
ii) |
iga kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme kliimaklassi jaoks määratud ümbritseva õhu temperatuuri puhul on säilitustemperatuuri(de) kõikumine väiksem kui 0,5 K; |
|
iii) |
kambri õhuniiskuse aktiivne või passiivne hoidmine vahemikus 50–80 %; |
|
iv) |
selline konstruktsioon, tänu millele väheneb külmiku kompressorist või välisest allikast tuleneva vibratsiooni edasikandumine kambrile; |
o) „mitmeotstarbeline kamber”– kamber, mis on ette nähtud kasutamiseks kahe või mitme kambritüübi temperatuuril; lõpptarbija saab tootja kasutusjuhendit järgides valida igale kambri tüübile vastavast vahemikust temperatuuri, millel kamber talitleb pidevalt; kui kambri temperatuuri saab muuta üksnes piiratud ajaks (näiteks kiirkülmutusfunktsioon), ei ole tegemist mitmeotstarbelise kambriga käesoleva määruse tähenduses;
p) „muu kamber”– kamber, mis ei ole veinikamber ja on ette nähtud teatavate toiduainete säilitamiseks temperatuuril, mis on kõrgem kui + 14 °C;
q) „kahetärniline sektsioon”– sügavkülmiku, külmutuskambri, kolmetärnilise külmkambri või kolmetärnilise kapp-sügavkülmiku osa, millel ei ole eraldi ust ega kaant ja mille temperatuur ei ole kõrgem kui – 12 °C;
r) „kirst-sügavkülmik”– sügavkülmik, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme ülaosa kaudu või millel on nii pealt avatav kui ka püstine kamber, kuid mille pealt avatava(te) kambri(te) maht moodustab rohkem kui 75 % seadme kogumahust;
s) „pealt avatav või kirstukujuline külmutusseade”– külmutusseade, mille kambritele pääseb juurde seadme ülaosa kaudu;
t) „püstine külmutusseade”– külmutusseade, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme esiosa kaudu;
u) „kiirkülmutus”– muudetav funktsioon, mille aktiveerib lõpptarbija tootja kasutusjuhendit järgides; külmutamata toiduainete kiiremaks külmutamiseks alandatakse sügavkülmiku või külmutuskambri töötemperatuuri.
II LISA
Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuded
1. ÜLDISED ÖKODISAININÕUDED
|
1) |
1. juulist 2010
|
|
2) |
1. juulist 2013
|
2. ÖKODISAINI ERINÕUDED
Käesoleva määrusega reguleeritavad kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed, mille kasulik maht on 10 liitrit või rohkem, peavad vastama tabelites 1 ja 2 sätestatud energiatõhususe indeksi piirväärtustele.
Tabelites 1 ja 2 sätestatud ökodisaini erinõudeid ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
|
— |
veinikülmikud või |
|
— |
absorptsioon-külmutusseadmed ja muud liiki külmutusseadmed, mis kuuluvad IV lisa punktis 1 sätestatud 4.–9. kategooriasse. |
Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatõhususe indeks arvutatakse vastavalt IV lisas kirjeldatud menetlusele.
Tabel 1
Kompressor-külmutusseadmed
|
Kohaldamise kuupäev |
Energiatõhususe indeks (EEI) |
|
1. juuli 2010 |
EEI < 55 |
|
1. juuli 2012 |
EEI < 44 |
|
1. juuli 2014 |
EEI < 42 |
Tabel 2
Absorptsioon-külmutusseadmed ja muud liiki külmutusseadmed
|
Kohaldamise kuupäev |
Energiatõhususe indeks (EEI) |
|
1. juuli 2010 |
EEI < 150 |
|
1. juuli 2012 |
EEI < 125 |
|
1. juuli 2015 |
EEI < 110 |
III LISA
Mõõtmine
Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikel mõõtmistel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mis võtab arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on sätestatud dokumentides, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
1. ÜLDISED KATSETUSTINGIMUSED
Üldisi katsetustingimusi kohaldatakse järgmiselt:
|
1. |
kui seadmel on reguleeritavad kondensatsioonivastased soojendid, mida lõpptarbija saab sisse ja välja lülitada, lülitatakse need sisse ja soojendus reguleeritakse maksimaalseks; |
|
2. |
kui seadmel on ukse sisse paigutatud seadiseid (näiteks jäävalmistaja või jahutatud vee/jookide väljastamise seadis), mida lõpptarbija saab sisse ja välja lülitada, lülitatakse need energiatarbimise mõõtmise ajal sisse, kuid neid ei kasutata; |
|
3. |
mitmeotstarbeliste külmutusseadmete ja kambrite säilitustemperatuur on energiatarbimise mõõtmise ajal kõige külmema kambri nimitemperatuur, mille tootja on määranud pideva tavapärase kasutuse jaoks; |
|
4. |
külmutusseadme energiatarbimine määratakse kindlaks kõige külmemas konfiguratsioonis vastavalt tootja juhistele muude kambrite pideva tavapärase kasutuse kohta vastavalt IV lisa tabelile 5. |
2. TEHNILISED PARAMEETRID
Määratakse kindlaks järgmised parameetrid:
|
a) |
üldmõõtmed – mõõdetakse millimeetri täpsusega; |
|
b) |
kasutamiseks vajalik üldpind – mõõdetakse millimeetri täpsusega; |
|
c) |
üldmaht/üldmahud – mõõdetakse kuupdetsimeetrites või liitrites ümardatuna lähima täisarvuni; |
|
d) |
kasulik maht ja kasulik täismaht – mõõdetakse kuupdetsimeetrites või liitrites ümardatuna lähima täisarvuni; |
|
e) |
sulatusmeetod; |
|
f) |
säilitustemperatuur; |
|
g) |
energiatarbimine – väljendatakse kilovatt-tundides 24 tunni kohta (kWh / 24 h) kolme kümnendkoha täpsusega; |
|
h) |
temperatuuri tõus; |
|
i) |
külmutusvõimsus; |
|
j) |
võimsustarve – mõõdetakse vattides ümardatuna teise kümnendkohani ning |
|
k) |
veinikambri õhuniiskus – väljendatakse protsentides ümardatuna lähima täisarvuni. |
IV LISA
Energiatõhususe indeksi arvutamise meetod
1. KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE KÜLMUTUSSEADMETE LIIGITUS
Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed liigitatakse kategooriatesse vastavalt tabelile 1. Kategooria määratakse tabelis 2 esitatud kambrikoosseisu alusel, sõltumata uste ja/või sahtlite arvust.
Tabel 1
Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete kategooriad
|
Kategooria |
Nimetus |
|
1 |
Ühe või mitme värskete toiduainete säilitamiseks ette nähtud kambriga külmik |
|
2 |
Külmik-jahekapp, jahekapp ja veinikülmik |
|
3 |
Külmik-jahuti ja nulltärnilise külmkambriga külmik |
|
4 |
Ühetärnilise külmkambriga külmik |
|
5 |
Kahetärnilise külmkambriga külmik |
|
6 |
Kolmetärnilise külmkambriga külmik |
|
7 |
Külmik-sügavkülmik |
|
8 |
Püstine sügavkülmik |
|
9 |
Kirst-sügavkülmik |
|
10 |
Mitmeotstarbelised ja muud külmutusseadmed |
Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed, mida kambri temperatuuri alusel ei saa liigitada 1.–9. kategooriasse, kuuluvad 10. kategooriasse.
Tabel 2
Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete liigitus ja asjakohane kambrikoosseis
|
Nimitemperatuur (energiatõhususe indeksi määramiseks) (°C) |
Ettenähtud temperatuur |
+12 |
+12 |
+5 |
0 |
0 |
–6 |
–12 |
–18 |
–18 |
Kategooria (number) |
|||||||||
|
Kambrite tüübid |
Muu |
Veinikapp |
Jahekapp |
Värskete toiduainete säilitamine |
Jahutamine |
Nulltärniline/jää valmistamine |
Ühetärniline |
Kahetärniline |
Kolmetärniline |
Neljatärniline |
||||||||||
|
Külmutusseadme kategooria |
Kambrikoosseis |
|||||||||||||||||||
|
ÜHE VÕI MITME VÄRSKETE TOIDUAINETE SÄILITAMISE KAMBRIGA KÜLMIK |
N |
N |
N |
Y |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
1 |
|||||||||
|
KÜLMIK-JAHEKAPP, JAHEKAPP JA VEINIKÜLMIK |
O |
O |
O |
Y |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
2 |
|||||||||
|
O |
O |
Y |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|||||||||||
|
N |
Y |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
|||||||||||
|
KÜLMIK-JAHUTI JA NULLTÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK |
O |
O |
O |
Y |
Y |
O |
N |
N |
N |
N |
3 |
|||||||||
|
O |
O |
O |
Y |
O |
Y |
N |
N |
N |
N |
|||||||||||
|
ÜHETÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK |
O |
O |
O |
Y |
O |
O |
Y |
N |
N |
N |
4 |
|||||||||
|
KAHETÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK |
O |
O |
O |
Y |
O |
O |
O |
Y |
N |
N |
5 |
|||||||||
|
KOLMETÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK |
O |
O |
O |
Y |
O |
O |
O |
O |
Y |
N |
6 |
|||||||||
|
KÜLMIK-SÜGAVKÜLMIK |
O |
O |
O |
Y |
O |
O |
O |
O |
O |
Y |
7 |
|||||||||
|
PÜSTINE SÜGAVKÜLMIK |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
O |
Y (1) |
Y |
8 |
|||||||||
|
KIRST-SÜGAVKÜLMIK |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
N |
O |
N |
Y |
9 |
|||||||||
|
MITMEOTSTARBELISED JA MUUD KÜLMUTUSSEADMED |
O |
O |
O |
O |
O |
O |
O |
O |
O |
O |
10 |
|||||||||
|
Märkused
|
||||||||||||||||||||
Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed liigitatakse ühte või mitmesse kliimaklassi vastavalt tabelile 3.
Tabel 3
Kliimaklassid
|
Klass |
Sümbol |
Ümbritseva õhu keskmine temperatuur (°C) |
|
Subnormaalne |
SN |
+ 10 kuni + 32 |
|
Normaalne |
N |
+ 16 kuni + 32 |
|
Subtroopiline |
ST |
+ 16 kuni + 38 |
|
Troopiline |
T |
+ 16 kuni + 43 |
Külmutusseade on võimeline hoidma kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete eri tüüpide ja asjakohaste kliimaklasside jaoks määratud nõutavat säilitustemperatuuri samal ajal eri kambrites ja lubatud kõikumiste piirides (sulatustsükli ajal) vastavalt tabelile 4.
Mitmeotstarbelised külmutusseadmed ja/või kambrid on võimelised hoidma erinevate kambritüüpide nõutavaid temperatuure, kui lõpptarbija saab nimetatud temperatuurid määrata tootja kasutusjuhendi järgi.
Tabel 4
Säilitustemperatuurid
|
Säilitustemperatuurid (°C) |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Muu kamber |
Veinikamber |
Jahekamber |
Värskete toiduainete säilitamise kamber |
Jahutuskamber |
Ühetärniline külmkamber |
Kahetärniline külmkamber/sektsioon |
Sügavkülmik ja kolmetärniline külmkamber/-kapp |
|||||||||||||||||||||
|
tom |
twma |
tcm |
t1m, t2m, t3m, tma |
tcc |
t* |
t** |
t*** |
|||||||||||||||||||||
|
> + 14 |
+ 5 ≤ twma ≤ + 20 |
+ 8 ≤ tcm ≤ + 14 |
0 ≤ t1m, t2m, t3m ≤ + 8; tma ≤ + 4 |
– 2 ≤ tcc ≤ + 3 |
≤ – 6 |
≤ – 12 (2) |
≤ – 18 (2) |
|||||||||||||||||||||
|
Märkused
Jääkambri ja nulltärnilise külmkambri säilitustemperatuur on alla 0 °C. |
||||||||||||||||||||||||||||
2. EKVIVALENTMAHU ARVUTAMINE
Kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme ekvivalentmaht võrdub kõikide kambrite ekvivalentmahtude summaga. Ekvivalentmaht arvutatakse liitrites, ümardatuna lähima täisarvuni, järgmiselt:
kus:
|
— |
n on kambrite arv; |
|
— |
Vc on kambri(te) kasulik maht; |
|
— |
Tc on kambri(te) nimitemperatuur vastavalt tabelile 2; |
|
— |
|
|
— |
FFc , CC ja BI on tabelis 6 esitatud parandustegurid mahu arvutamisel. |
Termodünaamiline parandustegur 
I lisa punktides i–p kirjeldatud kambrite termodünaamilised tegurid on esitatud tabelis 5.
Tabel 5
Külmutusseadmete kambrite termodünaamilised tegurid
|
Kamber |
Nimitemperatuur |
(25 – Tc )/20 |
|
Muu kamber |
Ettenähtud temperatuur |
|
|
Jahekamber/veinikamber |
+ 12 °C |
0,65 |
|
Värskete toiduainete säilitamise kamber |
+ 5 °C |
1,00 |
|
Jahutuskamber |
0 °C |
1,25 |
|
Jäävalmistamiskamber ja nulltärniline külmkamber |
0 °C |
1,25 |
|
Ühetärniline külmkamber |
– 6 °C |
1,55 |
|
Kahetärniline külmkamber |
– 12 °C |
1,85 |
|
Kolmetärniline külmkamber |
– 18 °C |
2,15 |
|
Külmutuskamber (neljatärniline külmkamber) |
– 18 °C |
2,15 |
Märkused:
|
i) |
mitmeotstarbeliste kambrite termodünaamiline tegur määratakse vastavalt tabelis 2 esitatud kõige külmema kambritüübi nimitemperatuurile, mille lõpptarbija saab määrata püsivaks kasutuseks vastavalt tootja kasutusjuhendile; |
|
ii) |
sügavkülmikus olevate kahetärniliste sektsioonide termodünaamiline tegur määratakse kambri nimitemperatuuril Tc = – 12 °C; |
|
iii) |
muude kambrite termodünaamiline tegur määratakse vastavalt kõige madalamale ettenähtud temperatuurile, mille lõpptarbija saab määrata püsivaks kasutuseks vastavalt tootja kasutusjuhendile. |
Tabel 6
Parandustegurite väärtused
|
Parandustegur |
Väärtus |
Tingimused |
|
FF (jäätumisvaba) |
1,2 |
Jäätumisvabad sügavkülmkambrid |
|
1 |
Muul juhul |
|
|
CC (kliimaklass) |
1,2 |
Kliimaklassi T (troopiline) kuuluvad seadmed |
|
1,1 |
Kliimaklassi ST (subtroopiline) kuuluvad seadmed |
|
|
1 |
Muul juhul |
|
|
BI (sisseehitatud) |
1,2 |
Vähem kui 58 cm laiused sisseehitatud seadmed |
|
1 |
Muul juhul |
Märkused:
|
i) |
FF on jäätumisvaba kambri mahu parandustegur; |
|
ii) |
CC on asjaomase kliimaklassi puhul kasutatav mahu parandustegur. Kui külmutusseade kuulub rohkem kui ühte kliimaklassi, kasutatakse ekvivalentmahu arvutamiseks kõrgeima parandusteguriga kliimaklassi; |
|
iii) |
BI on sisseehitatud külmutusseadme mahu parandustegur. |
3. ENERGIATÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE
Energiatõhususe indeksi (EEI) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme mudeli aastast energiatarbimist selle aastase normatiivse energiatarbimisega.
|
1) |
Energiatõhususe indeks (EEI) arvutatakse järgmise valemiga:
kus:
|
|
2) |
Aastane energiatarbimine (AEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmise valemiga: AEC = E24h × 365 kus:
|
|
3) |
Aastane normatiivne energiatarbimine (SAEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmise valemiga: SAEc = Veq × M + N + CH kus:
|
Tabel 7
Suuruste M ja N väärtused külmutusseadmete kategooriate puhul
|
Kategooria |
M |
N |
|
1 |
0,233 |
245 |
|
2 |
0,233 |
245 |
|
3 |
0,233 |
245 |
|
4 |
0,643 |
191 |
|
5 |
0,450 |
245 |
|
6 |
0,777 |
303 |
|
7 |
0,777 |
303 |
|
8 |
0,539 |
315 |
|
9 |
0,472 |
286 |
|
10 |
||
(1) hõlmab ka kolmetärnilisi kapp-sügavkülmikuid.
(2) Kodumajapidamises kasutatavate jäätumisvabade külmutusseadmete sulatustsükli ajal võib temperatuur kõikuda kuni 3 K nelja tunni jooksul või 20 % jooksul töötsüklist, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.
(*1) 10. kategooriasse kuuluvate kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete M ja N väärtused sõltuvad madalaima, lõpptarbija poolt vastavalt tootja kasutusjuhendile kestvaks kasutuseks sätestatava säilitustemperatuuriga kambri temperatuurist ja tärnide arvust. Kui tegemist on ainult tabelis 2 ja I lisa punktis p nimetatud „muu kambriga”, kasutatakse 1. kategooria seadme kohta kehtivaid suuruste M ja N väärtusi. Seadmeid, millel on kolmetärnilised külmkambrid või külmutuskambrid, käsitatakse külmik-sügavkülmikuna.
V LISA
Turujärelevalve kontrolli menetlus
II lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetavad liikmesriikide ametiasutused üht kodumajapidamises kasutatavat külmutusseadet. Kui seadme parameetrid ei vasta tabelis 1 ette nähtud täpsusega tootja poolt kooskõlas artikli 4 lõikega 2 esitatud väärtustele, mõõdetakse veel kolme kodumajapidamises kasutatavat külmutusseadet. Nimetatud kolme kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme puhul mõõdetud väärtuste aritmeetiline keskmine peab vastavalt II lisa nõuetele jääma tabelis 1 kindlaks määratud vahemikku.
Muul juhul käsitatakse asjaomast mudelit ja kõiki teisi samaväärseid kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme mudeleid nõuetele mittevastavana.
Tabel 1
|
Mõõdetav parameeter |
Kontrollimisel lubatud hälbed |
|
Arvutuslik kogumaht |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest (*1) väiksem rohkem kui 3 % või 1 l, sõltuvalt sellest, kumb väärtus on suurem. |
|
Arvutuslik kasulik maht |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 l, sõltuvalt sellest, kumb väärtus on suurem. Kui kasutaja saab jahekambri ja värskete toiduainete säilitamise kambri mahtu teineteise suhtes muuta, kehtib kõnealune mõõtemääramatus juhul, kui jahekambri maht on muudetud võimalikult väikseks. |
|
Külmutusvõimsus |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla üle 10 % nimiväärtusest väiksem. |
|
Energiatarbimine |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest (E24h ) üle 10 % suurem. |
|
Alla 10-liitrise kasuliku mahuga, kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete võimsustarve |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla II lisa punkti 1 alapunkti 2 alapunktis c sätestatud piirväärtusest üle 0,10 W suurem 95 % usaldusnivoo juures. |
|
Veinikülmikud |
Suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtus ei tohi nimipiirkonnast olla üle 10 % suurem. |
Lisaks III lisas sätestatud menetlusele kasutavad liikmesriikide ametiasutused usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on sätestatud dokumentides, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
(*1) „Nimiväärtus” – tootja deklareeritud väärtus.
VI LISA
Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete soovituslikud võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal on kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatõhususe indeksi (EEI) ja müra seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused järgmised.
Kompressorkülmikud:
|
— |
EEI = 29,7 ja aastane energiatarbimine 115 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluvate külmikute puhul, millel on 300-liitrise kasuliku kogumahuga värskete toiduainete säilitamise kamber ja 25-liitrine jahutuskamber; |
|
— |
müra: 33 dB(A). |
Absorptsioonkülmikud:
|
— |
EEI = 97,2 ja aastane energiatarbimine 245 kWh kliimaklassi N (normaalne) kuuluvate külmikute puhul, millel on 28-liitrine kasuliku kogumahuga värskete toiduainete säilitamise kamber; |
|
— |
müra ≈ 0 dB(A). |
Kompressoriga külmikud-sügavkülmikud:
|
— |
EEI = 28,0 ja aastane energiatarbimine 157 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluvate külmikute puhul, mille kasulik kogumaht on 255 liitrit, millest 236 liitrit on värskete toiduainete säilitamise kambri maht ja 19 liitrit on neljatärnilise külmutuskambri maht; |
|
— |
müra = 33 dB(A). |
Kompressoriga püstised sügavkülmikud:
|
— |
EEI = 29,3 ja aastane energiatarbimine 172 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluva neljatärnilise külmutuskambri puhul, mille kasulik kogumaht on 195 liitrit; |
|
— |
müra = 35 dB(A). |
Kompressoriga kirst-sügavkülmikud:
|
— |
EEI = 27,4 ja aastane energiatarbimine 153 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluva neljatärnilise külmutuskambri puhul, mille kasulik kogumaht on 223 liitrit; |
|
— |
müra = 37 dB(A). |
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/69 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 644/2009,
22. juuli 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 623/2009, millega määratakse kindlaks teraviljasektori impordimaksud alates 16. juulil 2009
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Alates 16. juulil 2009 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 623/2009. (3) |
|
(2) |
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EÜ) nr 623/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada. |
|
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 623/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 623/2009 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrus kohaldatakse alates 23. juulil 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 23. juulist 2009
|
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
|
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
|
1002 00 00 |
RUKIS |
61,37 |
|
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
31,15 |
|
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
31,15 |
|
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
66,36 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
|
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
15.7.2009-21.7.2009
|
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
|
23.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 191/72 |
KOMISJONI OTSUS,
22. juuli 2009,
ühenduse rahalise toetuse kohta seoses Itaalias 2008. aastal sigade vesikulaarhaiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5608 all)
(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)
(2009/557/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Sigade vesikulaarhaigus on nakkuslik viirushaigus, mida ei saa kliiniliselt eristada suu- ja sõrataudist ning mis takistab seega ühendusesisest kaubandust ja eksporti kolmandatesse riikidesse. |
|
(2) |
Sigade vesikulaarhaiguse puhangu korral on oht, et haigustekitajad levivad elusate sigade ning nendelt saadavate toodete rahvusvahelise kaubanduse teel nii kõnealuse liikmesriigi teistesse seakasvatusettevõtetesse kui ka teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. |
|
(3) |
Komisjoni 8. novembri 2005. aasta otsuses 2005/779/EÜ, mis käsitleb loomade tervisekaitsemeetmeid sigade vesikulaarhaiguse vastu Itaalias, (2) on sigade vesikulaarhaiguse osas sätestatud loomatervishoiu eeskirjad Itaalia piirkondadele, mis on sigade vesikulaarhaigusest vabaks tunnistatud, ja Itaalia piirkondadele, mida ei ole kõnealusest haigusest vabaks tunnistatud. Itaalia ametiasutused on järginud teabenõuet, mis on ette nähtud kõnealuse otsuse artikliga 11. |
|
(4) |
Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat ühenduse rahalist toetust. Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 3 lõikele 2 saavad liikmesriigid rahalist toetust tingimusel, et võetakse sigade vesikulaarhaiguse tõrjemeetmed. |
|
(5) |
Otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõike 5 esimeses taandes on sätestatud eeskirjad liikmesriigi kantud teatavate kulude protsendimäära kohta, mida ühenduse rahaline toetus võib hõlmata. |
|
(6) |
Ühenduse rahalise toetuse maksmist sigade vesikulaarhaiguse erakorraliste tõrjemeetmete rakendamiseks reguleeritakse komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 349/2005, millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsusega 90/424/EMÜ (3). |
|
(7) |
Itaalia on täiel määral täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 3 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 6. |
|
(8) |
10. detsembril 2008 esitas Itaalia sigade vesikulaarhaiguse tõrjemeetmetega seonduvate kulude hinnangulise summa. |
|
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühenduse rahaline toetus Itaaliale
Itaaliale võib anda ühenduse rahalist toetust teatavate kulude katmiseks, mis kõnealusel liikmesriigil tuli 2008. aastal kanda seoses meetmetega, mis võeti vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikele 2 sigade vesikulaarhaiguse vastu võitlemiseks.
Artikkel 2
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Brüssel, 22. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.