A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

Peamine probleem on selliste andmete ebapiisav kättesaadavus, mida saaks Euroopa majanduse heaks kasutada. See on peamiselt tingitud selguse puudumisest andmeõiguste osas, läbirääkimispositsioonide tasakaalustamatusest, piiratud juurdepääsust õiglastele ja usaldusväärsetele pilveteenustele ning sektoriülese andmete koostalitlusvõime puudumisest ELis. Probleem mõjutab paljusid majandussektoreid ja põhjustab andmete alakasutamist ELi tasandil, millel on negatiivsed tagajärjed tarbijate valikutele, innovatsioonile ja avalike teenuste osutamisele.

Mida tahetakse saavutada?

Eesmärk on tõsta majanduses ja ühiskonnas maksimaalselt andmete väärtust, tagades et suurem hulk sidusrühmi saab oma andmete üle ise otsustada ning suureneb kasutatavate andmete hulk, edendades samaaegselt investeeringute tegemist andmete loomisse.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Andmeväärtusahelad on ELis suures osas üles ehitatud piiriüleselt ning nii andmevaldajad kui ka -kasutajad on hajutatud eri liikmesriikide vahel. Tuvastatud probleemid ei ole seega ühegi konkreetse liikmesriigi põhised. Pigem mõjutavad need kogu ühtset turgu. Seepärast võivad koordineeritud ELi meetmed anda Euroopa majandusele ja Euroopa ühiskonnale suuremat lisaväärtust kui üksikute liikmesriikide võetud meetmed.

B. Lahendused

Millised on poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks?

See algatus hõlmab meetmeid, mille eesmärk on suurendada õiguskindlust seoses andmetele juurdepääsuga, hoida ära lepingute tasakaalustamatuse kuritarvitamist, hõlbustada avaliku sektori asutuste poolt ettevõtjate valduses olevate andmete kasutamist, hõlbustada usaldusväärsete andmetöötlusteenuste osutajate vahetamist ning luua tõhus andmete koostalitlusvõime raamistik.

Mõju hindamisel vaadeldi kolme poliitikavarianti. 1. poliitikavariant hõlmab minimaalset sekkumist koos mittesiduvate meetmetega, et hõlbustada tõhusamat ja õiglasemat andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist. 2. poliitikavariandi raames pakutakse välja piiratud hulk seadusandlikke meetmeid, et hõlbustada andmete kasutamist, tugevdades samal ajal õiguskindlust selles osas, kuidas ja kes saab andmeid kasutada. 3. poliitikavariandiga nähakse ette rangemad kohustused seoses andmete kasutamisega kolmandatest isikutest ettevõtjate, tarbijate ja avaliku sektori asutuste poolt ning rangemad andmeteenuste osutajate kohustused ja koostalitlusvõime nõuded.

Analüüsis jõuti järeldusele, et kõige sobivam on 2. poliitikavariant. Miks? Kuna see parandaks andmete alast õiguskindlust (sealhulgas sui generis õigused masintekkeliste andmete andmebaaside puhul), suurendaks taaskasutatavate andmete hulka ning annaks tarbijatele ja ettevõtjatele suurema kontrolli andmete üle, piirates samal ajal andmete kättesaadavamaks tegemisega kaasnevaid andmevaldajate kulusid ja säilitades stiimulid andmete loomiseks. Samuti hakataks selle poliitikavariandi alusel rakendama andmetöötlustaristute õigluse ja usaldusväärsuse suhtes seadusandlikku lähenemisviisi, millele lisandub pilvteenuse osutaja vahetamisega seotud tehnilise koostalitlusvõime tööstussektorist lähtuv standardimine.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist poliitikavarianti toetab?

Enamik sidusrühmi kinnitab, et mõjuhinnangu raames tuvastatud takistused on tõepoolest olemas. Arvamused selle kohta, kuidas neid kõrvaldada, on siiski lahknevad: andmevaldajad (nt autotootjad), kes suhtuvad regulatiivsesse sekkumisse ettevaatlikult, sooviksid näha lahendusi, mis on suunatud üksnes selgete turutõrgete kõrvaldamisele. Teisalt nõuavad andmeid kasutavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) (eelkõige järelturu teenuste valdkonnas) andmetele juurdepääsu õigust ja pooldavad sui generis õiguse läbivaatamist. Tarbijaorganisatsioonid rõhutavad ka vajadust anda tarbijatele võimalus teenuseosutajaid valida. Sidusrühmad on siiski ühel meelel ELi normide vajalikkuses, et tagada andmete pilves ülekantavus ja kaitsta pilvteenuse kasutajaid ebaseadusliku juurdepääsu eest nende andmetele väljastpoolt ELi. Samuti pooldavad nad halduskoormuse vähendamist, ühtlustades ettevõttelt riigile andmete jagamist käsitlevaid norme.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel juhul peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Eelistatud poliitikavariant suurendaks 2028. aastaks EL 27 SKPd 1,98 protsendipunkti ning ajavahemikul 2024–2028 valitsemissektori tulusid ja investeerimistegevuse mahtu vastavalt 96,8 miljardi euro ja 30,4 miljardi euro võrra. Selle algatuse abil loodaks ka 2,2 miljonit täiendavat töökohta. Hinnanguline kasu iga sekkumisvaldkonna kaupa on järgmine:

·ühendatud tooteid ja seotud teenuseid kasutavatele tarbijatele ja ettevõtjatele suuremate õiguste andmine ning andmete kättesaadavuse suurendamine ettevõtete vahel äriotstarbeliseks kasutamiseks ja innovatsiooniks tekitaks 2028. aastaks kuni 196,7 miljardit eurot aastas;

·õiglasemate lepingutega loodaks aastas täiendavalt 7,4 miljardit eurot;

·ettevõtjate valduses olevate andmete avaliku huvi eesmärgil kasutamise hõlbustamine: halduskoormuse vähendamine kuni 155 miljoni euro võrra aastas;

·õiglastele ja usaldusväärsetele pilv- ja servteenustele juurdepääsu hõlbustamine: täiendavalt 7,1 miljardit eurot aastas.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Eelistatud poliitikavariandiga kaasnevad kulud on järgmised:

·tootjate kohustus võimaldada juurdepääsu tehnilisele taristule ettevõtjatevahelises / ettevõtja ja tarbija vahelises kontekstis: 410 miljonit eurot ühekordsete kuludena ja 88 miljonit eurot korduvkuludena;

·õiglasemate lepingute tagamine: 69 miljonit eurot aastas;

·ettevõttelt riigile andmejagamine: 552,5 miljonit eurot ühekordsete kuludena ja 78,1 miljonit eurot korduvkuludena;

·koostalitlusvõimega seotud nõuded: 1 miljon eurot (iga standardi kohta).

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

VKEd on andmemääruse peamised kasusaajad. Uute reeglite alusel oleks nende käsutuses rohkem andmeressursse, tasakaalustades nii andmete väärtuse jaotamist turuosaliste vahel ning tugevdades nende konkurentsivõimet ja võimekust äritegevust jätkata. Ainuüksi kahepoolsete lepinguliste suhete tasakaalustamine suurendaks VKEde kasumit ligikaudu 5,2 miljardi euro võrra aastas.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Algatus ei mõjutaks liikmesriikide eelarveid, välja arvatud meetmete puhul, mis on seotud ettevõtjate ja valitsuste vahelise andmete kasutamisega. Mõjuhinnangut toetavas uuringus leiti, et riiklike struktuuride loomine ettevõtjate ja riigiasutuste vahelise andmekasutuse optimeerimiseks läheb liikmesriikide haldusasutustele maksma 21,6 miljonit eurot aastas.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Algatus parandaks avaliku sektori teenuseid ja poliitikat, võimaldades tõhusamat ja kiiremat reageerimist üldistele hädaolukordadele. Samuti annaks see tarbijatele ja ettevõtjatele suurema kontrolli nende loodud andmete kasutamise üle ja suurendaks nende aktiivset osalemist digimajanduses. Ettevõtluse ja tootmise tõhususe kasvuga peaks vähenema jäätmete hulk, energiatarbimine ja CO2 heited.

Proportsionaalsus?

Algatuse eesmärk on tegeleda andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega seotud piiriüleste ja sektoritevaheliste probleemidega. Seda silmas pidades on algatus proportsionaalne soovitud tulemusega ning võimaldab piisavat paindlikkust täiendavate riiklike ja sektoripõhiste meetmete võtmiseks.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Poliitika vaadatakse läbi neli aastat pärast andmemääruse vastuvõtmist.