5.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 254/8

1.

29. juunil 2011 sai Euroopa Komisjon EÜ ühinemismääruse (2) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad NYSE Euronext („NYX”) ja DB (edaspidi „teatise esitajad”) ühinevad täielikult ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses (edaspidi „tehing”).

2.

Pärast teatise esialgset läbivaatamist leidis komisjon, et tehing äratab tõsiseid kahtlusi seoses selle kokkusobivusega siseturuga, eelkõige seoses tuletisinstrumentidega kauplemise ja kliiringteenuste turu ning hetketehingute ja järelkauplemisteenuste turuga. Seetõttu võttis komisjon 4. augustil 2011 vastu otsuse EÜ ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse algatamise kohta (3).

3.

5. oktoobril 2011 saadeti teatise esitajatele ühinemismääruse artikli 18 kohased vastuväited (edaspidi „vastuväited”). Teatise esitajad vastasid vastuväidetele 24. oktoobril 2011. Teatise esitajate taotlusel toimus 27. ja 28. oktoobril 2011 suuline ärakuulamine (4). Menetluses osales 23 huvitatud isikut, neist kümme osales suulisel ärakuulamisel.

4.

Selleks et lahendada tuvastatud konkurentsiprobleemid, esitasid teatise esitajad 17. novembril 2011 esialgsed kohustused ning muutsid neid 21. novembril 2011 (5). Komisjon algatas 22. novembril 201121. novembril 2011 esitatud kohustuste turutesti. 12. detsembril 2011 esitati uute kohustuste pakett ja 13. detsembril 2011 nende muudetud versioon (6). Komisjon algatas 14. detsembril 201113. detsembril 2011 esitatud kohustuste turutesti.

5.

Komisjon tuvastas, et tehingu tulemusel oleks loodud maailma suurim börs (kasumi mõistes), liites praegused suuruselt teise ja kolmanda, ning see oleks mitmel turul toonud kaasa monopoli. NYX on USA valdusettevõtja, mis moodustati 2007. aastal, mil ühinesid NYSE Group, Inc. ja Euronext N.V. ning ta käitab mitut börsi USAs ja Euroopas (Pariis, Amsterdam, Brüssel ja Lissabon). Tal on neli peamist ärivaldkonda: i) noteerimisteenused, ii) hetketehingud, iii) tuletisinstrumentidega kauplemine ja kliiringuteenused ettevõtja NYSE Liffe („Liffe”) kaudu ning iv) teabeteenused ja tehnoloogilised lahendused. DB on Saksamaa börsil noteeritud vertikaalselt integreeritud ettevõtja, mis tegutseb sularaha- ja tuletisinstrumentide turgudel. Seetõttu tegeleb ta sularaha noteerimise, sellega kauplemise ja kliiringuga, tuletisinstrumentidega kauplemise ja kliiringuga (oma tütarettevõtja „Eurex” kaudu), sularaha järelkauplemisteenustega, näiteks arveldus- ja depooteenuste, tagatisvara haldamise, turuandmete ja -teabeteenustega. Pärast põhjalikku turu-uuringut ning kõigi kättesaadavate tõendite hoolika ja erapooletu hinnangu põhjal leidis komisjon, et:

6.

Allpool on esitatud kokkuvõte otsuse järgmistest punktidest: tuletisinstrumentide turu määratlus, konkurentsimõju hindamine, tõhususe kasv ja parandusmeetmed.

7.

Eurex ja Liffe käitavad börse, mis lubavad tuletisinstrumentide kasutajail kaubelda teatavate tuletislepingutega ning neid kliirida. Tuletisinstrumendid on finantslepingud, mille väärtus tuletatakse alusvarast ning mis võimaldab riski ühelt ettevõtjalt teisele üle kanda (11). Sõltuvalt alusvara ja tuletisinstrumendi suhtest võib lepingulised tuletisinstrumendid jaotada futuurideks, optsioonideks ja vahetuslepinguteks (12).

8.

Börsidel kaubeldavad tuletislepingud töötavad välja, toovad turule ja neid reguleerivad need loonud tuletisinstrumentide börsid. Neid nimetatakse tavaliselt „börsil kaubeldavateks tuletisinstrumentideks”. Iga lepingute kategooria on kindlate omaduste ja noteerimismenetlustega, mille börs määrab kindlaks ja mille üle ta teostab järelevalvet, et kõige paremini vastata klientide eelistustele (13). Edukad tuletislepingud muutuvad väga likviidseks, nendega tehakse päevas mitu miljonit tehingut (14).

9.

Tuletislepingutega kauplemisel viiakse kokku müüjad ja ostjad, kes soovivad hakata ühe lepingu vastaspoolteks. Müüjate ja ostjate kokkuviimine võib olla kahe- või mitmepoolne. Kahepoolne kokkuviimine on kauplemine, mille puhul toimub hindade kokkuleppimine ja lepingu sõlmimine kahe osapoole vahel selliselt, et teised turuosalised ei jälgi kauplemist. Kahepoolne kokkuviimine toimub ainult börsiväliselt häälmaaklerluse ja telefoni kaudu kauplemise teel (15). Mitmepoolse kokkuviimise puhul saavad turuosalised turul jälgida teiste hinnapakkumisi ja tehingute teostamist. Tuletisinstrumentide ostjate ja müüjate mitmepoolne kokkuviimine toimub kas börsidel või mõnel börsivälisel kauplemisplatvormil ning börsiväliste tuletusinstrumentide lepingutega teostatavaid tehinguid vahendavad maakler-diilerid (16).

10.

Seoses tuletisinstrumentide turu määratlusega märkisid teatise esitajad, et käesoleval juhtumil on asjaomaseks turuks riski ülekandmise ühtne ülemaailmne turg, mis hõlmab kauplemist mitmesuguste tuletisinstrumentidega sõltumata nende alusvarast nii börsil kui ka börsiväliselt. Nad väitsid, et kõik tuletisinstrumendid täidavad samu funktsioone ning et turu nõudluse poolel on esindatud tehniliselt keerukate finantsasutuste rahvusvaheline kogukond. Pakkumise poolelt börsil kaubeldavate või börsiväliste tuletisinstrumentide funktsioonid ning vastavad kauplemismehhanismid aina ühtlustuks. Lisaks väitsid teatise esitajad, et börsil ja börsivälise kauplemise käimasolev õigusnormide lähendamine muudab börsivälise ja börsiruumi tõenäoliselt veelgi homogeensemaks (17).

11.

Otsuses jõutakse järeldusele, et tuletisinstrumentide turg varaklassides, kus teatise esitajate turud kattuvad, tuleks esmalt jagada vastavalt täitmise keskkonnale, st börsil kaubeldavateks või börsivälisteks tuletisinstrumentideks (18). Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid pigem täiendavad börsiväliseid ega asenda neid. Ehkki börsiväliseid tuletisinstrumente kasutatakse igasuguse riski „täiuslikuks” maandamiseks, kasutatakse börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente nii positsioonide võtmiseks kui ka lühiajaliseks „ebatäiuslikuks” riskimaanduseks kuni täiusliku riskimaanduse leidmiseni (19).

12.

Vastupidiselt teatise esitajate väitele, et 90 % börsivälistest tuletisinstrumentidest on standardiseeritud ja et see koos turu õigusliku regulatsiooni arengutega suurendab märkimisväärselt konkurentsisurvet, mida börsivälised tuletisinstrumendid avaldavad börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega kauplemisele, järeldati otsuses, et börsivälised tuletisinstrumendid on standardiseeritud üksnes juriidiliselt (mitte nende põhiliste majanduslike parameetrite osas) ja neid kasutatakse teistsugustes tingimustes kui börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente, mis piirab konkurentsisurvet, mida börsivälised tuletisinstrumendid tõenäoliselt avaldavad börsil kaubeldavatele tuletisinstrumentidele (20).

13.

Ehkki ka börsid konkureerivad oma käibe suurendamiseks, meelitades ligi lepinguid, mida seni hallatakse börsivälises keskkonnas, asus komisjon otsuses seisukohale, et börsil kaubeldavate ja börsiväliste tuletisinstrumentide asendamise asemel osutavad tõendid pigem loomulikule ühepoolsele arengule, mille puhul järjest standardiseeritumad börsivälised lepingud kipuvad liikuma reguleeritud börsidele, kus kujuneb lõpuks välja nende lepingute likviidsus. Seetõttu järeldas komisjon, et otsuses käsitletud varaliikide puhul ei kujuta börsiväline kauplemine tuletisinstrumentidega endast konkurentsipiirangut börsil kaubeldavatele tuletisinstrumentidele ega ole nendega asendatav (21).

14.

Lisaks on asjaolu, et üleminekut börsil kaubeldavatelt tuletisinstrumentidelt börsivälistele tuletisinstrumentidele ei ole võimalik täheldada (välja arvatud piiratud üleminekut börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide analoogidele teatavate klientide puhul), samuti kooskõlas asjaoluga, et noteeritud tuletisinstrumendid, eelkõige börside tellimusraamatutes kaubeldavad, ei sobi üldiselt kauplemiseks väljaspool börsikeskkonda (22).

15.

Selles kontekstis leiti otsuses, et on olemas tuletisinstrumentide kasutajate kategooria, mis oma ülesehituse, riskijuhtimiseelistuste, raamatupidamise või eeskirjade tõttu võib oma portfellis hoida vaid börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente või maandada oma portfellide riske vaid nendega. Sellesse kliendikategooriasse kuuluvad nii väikeinvestorid kui ka mõned institutsionaalsed turuosalised, kes ei kauple börsiväliste tuletisinstrumentidega isegi vahendaja kaudu.

16.

Lisaks järeldatakse otsuses, et isegi klientide puhul, kes kauplevad nii börsil kaubeldavate kui ka börsiväliste tuletisinstrumentidega, piirduks nende otsese asendamise võime parimal juhul börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide analoogidega (23) (lepingud, mis pakuvad börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide lepingutega samasugust majanduslikku osalust, kuid millega kaubeldakse kahepoolselt börsiväliselt ja mida keskne vastaspool ei kliiri) (24). Sellised lepingud kujutavad endast üksnes väikest osa kõigist börsivälise keskkonna lepingutest ning on peamiselt mõeldud suurtele pankadele diileritevahelisel turul ja nende poolt välja töötatud). Suurem osa börsiväliseid tooteid rahuldab börsil kaubeldavatest toodetest erinevaid kliendivajadusi, eelkõige vajadust saavutada kliendi vajadustele kujundatud „täiuslik” riskimaandus, mis ei ole võimalik börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide lepingu puhul (25). Otsuses järeldati, et küsimuse, kas börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide analoogid kuuluvad samale turule kui keskses tellimusraamatus kaubeldavad börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid, võib jätta lahtiseks, sest konkurentsihinnang jääb samaks olenemata sellest, kas analoogid on hõlmatud või mitte (26).

17.

Otsuses jõutakse järeldusele, et suurema osa tuletisinstrumentide kasutajate puhul seondub tuletisinstrumentidega kauplemise soov konkreetse varaklassiga ning seda ei saa asendada tehingutega teises varaklassis. Riskide maandamiseks soovivad tuletisinstrumentide kasutajad maandada konkreetset riski, mis seondub nende positsiooniga konkreetse vara puhul, ning tuletisinstrumentide kasutamisel finantsvõimendusega investeerimiseks on nad samuti tundlikud varaklassi suhtes (27).

18.

Teatise esitajad pakuvad tuletislepinguid peamiselt järgmistel alusvaradel: Euroopa intressimäärad, mida saab jagada pikaajalisteks intressimääradeks ehk kapitalituru määradeks ning lühiajalisteks intressimääradeks ehk rahaturumääradeks; Euroopa üksikaktsiad, mida on võimalik jaotada vastavalt alusvarale; Euroopa varaindeksid (üle-euroopalisel ja riigi tasemel) (28).

19.

Otsuses järeldatakse, et eri vääringutel põhinevad lühi- või pikaajalised intressimäära tuletisinstrumendid ei ole üldiselt asendatavad, kuna need on olemuslikult seotud alusvara vääringuga (29). Otsuses jäeti noteeritud intressimäära tuletisinstrumentide turu ja selle alajaotuse (lühiajalisteks ja pikaajalisteks intressimäära tuletisinstrumentideks) täpne määratlus lahtiseks, kuna tehinguga oleks kõrvaldatud lähim tegelik ja potentsiaalne konkurent kõigi võimalike turumääratluste alusel (30).

20.

Euroopa üksikaktsia tuletisinstrumentide puhul, tunnistades, et nõudluse poolelt vaadatuna ei ole erinevatel alusvaradel põhinevad tuletisinstrumendid omavahel asendatavad (31), märgitakse otsuses, et kauplejad ei sõlmi lihtsalt üks kord üksikaktsia tuletislepingut, vaid tavaliselt rakendavad ulatuslikumat kauplemisstrateegiat (32). Otsuses jäetakse aga lahtiseks küsimus, kas omakapitalil põhinevate noteeritud üksikaktsiate futuuride ja optsioonide turg tuleks jaotada vastavalt üksikutele aktsiatele või peaks see hõlmama suuremat valikut aktsiaid, kuna kõigi alternatiivsete turumääratluste (üksik-, riiklikult ja Euroopa tasandil) korral kaasneksid märkimisväärsed tõkked tõhusale konkurentsile (33).

21.

Omakapitalil põhinevate indekstuletisinstrumentide puhul jõutakse otsuses järeldusele, et nõudluse seisukohast ei ole üksikud indeksid omavahel asendatavad, kuna need pakuvad erinevaid osalusi (34). Pakkumise seisukohast vaadatuna on indeksid tavaliselt kaitstud intellektuaalomandiõigustega ja neid ei saa vabalt kasutada. Seetõttu võib teatise esitaja kõigi omakapitalil põhinevate indeksiperekondade kauplemise ja kliiringu puhul rääkida eraldi asjaomastest tooteturgudest. Siiski järeldatakse otsuses, et teatise esitajad konkureerivad uute Euroopa indeksitoodete innovatsiooni valdkonnas nii riiklikul kui ka üleeuroopalisel tasandil (35).

22.

Otsuses leitakse, et optsioonid, futuurid ja vahetuslepingud kujutavad endast erinevatel eesmärkidel kasutatavaid erinevaid vahendeid. Otsuses jõutakse järeldusele, et vahetuslepingud moodustavad eraldi kategooria oma eripärade tõttu (nad on kohandatud konkreetse kuupäevaga), kasutuse tõttu (pikemad kui 2 aastat) ja keskkonna tõttu, milles nendega kaubeldakse (ainult börsiväliselt). Nõudluse poolelt seondub optsioonide ja futuuride tuletisinstrumentidega kauplemise soov üldiselt lepingu liigiga, mistõttu futuurid ja optsioonid ei oleks asendatavad. Pakkumise poolelt pakuvad börsid nii futuure kui ka optsioone alusvara puhul, millele nad noteerivad lepinguid, sest kui börs on muutnud alusvara futuurid likviidseks, saab ta hakata optsioone pakkuma võimalikult väikeste kuludega. Otsuses jäetakse aga lahtiseks küsimus, kas futuurid ja optsioonid kuuluvad sama tooteturu hulka, kuna see ei mõjutaks kõnealuse juhtumi puhul hinnangut konkurentsimõjule (36)  (37).

23.

Tuletisinstrumentidega kauplemise ja kliiringu valdkonna asjaomased turud, kus teatise esitajate tegevus kattub ja millel hinnatakse tehingu mõju, on järgmised:

24.

Geograafilise turu osas jõutakse otsuses järeldusele, et sõltumata eespool kirjeldatud iga asjaomase tooteturu geograafilise ulatuse määratlemisest kas ülemaailmsena või üle-EMP-lisena, takistab kavandatav tehing tõhusat konkurentsi mõlema turumääratluse alusel. Põhjuseks on asjaolu, et kuigi nõudluse poole kliendid asuvad üle kogu maailma, siis pakkumise poolelt pakuvad aladel, kus teatise esitajate tegevus kattub, Euroopa alusvaradel põhinevaid tuletislepinguid ainult Eurex ja Liffe (ja vähem piiratud ulatuses mõned muud Euroopa börsid) (40).

25.

Teatise esitajad on de facto ainsad kaks turuosalist, kes pakuvad börsil Euroopa intressimäära futuuride ja optsioonidega kauplemist, samuti on nad valitsevail positsioonidel üksikaktsia tuletisinstrumentide (41) ja omakapitalil põhinevate indekstuletisinstrumentidega kauplemises. Üheskoos kontrollivad nad üle 90 % kõigist tuletisinstrumentidest, mis põhinevad ülemaailmselt kaubeldavatel Euroopa alusvaradel:

26.

Kauplemise kogukulu koosneb mitmest elemendist: i) börsi- ja kliiringutasud ning tagatisega seonduvad kulud (otsene osa), ii) realiseerunud ostu-müügi noteeringute vahe ja mis tahes mõju turule (kaudne osa). Viimasena nimetatu on esimesena nimetatust üldjuhul mitu korda suurem. Börsid ei konkureeri mitte üksnes kauplemise otsese kuluosa pärast, vaid ka stiimulite abil, mille eesmärk on vähendada kaudset osa. Põhitasusid täiendatakse üksikjuhtumite põhiselt tagasimaksetega üksikutele liikmetele. Üldiselt toob konkurents kaasa madalamad tasud, tõhusama tagatispoliitika ja suurema likviidsuse (43).

27.

Lisaks tihedale konkurentsile noteeritud lepingute puhul (44) konkureerivad börsid uute toodete juurutamisel, mis on atraktiivsed nende olemasolevate kasutajate jaoks. Seda tüüpi konkurentsi puhul võetakse arvesse asjaolu, et edukas leping võib hõlmata suurema osa või kõik likviidsusest märkimisväärse aja jooksul (45).

28.

Börsid konkureerivad ka süsteemi jõudluse ja kauplemise funktsioonide ning protsesside ja turu ülesehituse vallas. Kuigi kõnealuste valdkondade uuendustegevust motiveerib osaliselt tarbijanõudlus, on see osaliselt tingitud ka konkureerimisest ja ohust, et kui börs jääb oma konkurentidest maha, võib kaduda likviidsus (nagu juhtus Bundi lepingu puhul) (46).

29.

Eurexi ja Liffe vaheline konkurents võtab tegeliku ja potentsiaalse konkurentsi kuju, et juurutada uusi või paremaid tooteid (47). Võimalik konkureerimine on märkimisväärselt distsiplineeriv jõud poolte vahel, kes on teineteise lähimad konkurendid oma vastavate võimendustagatiste kogumite, liikmete ja oskusteabe suuruse ja ulatuse tõttu. Seda ilmestavad mitu tegeliku ja kavandatud konkureerimise juhtumit minevikus, millel on olnud tegelik ja märkimisväärne mõju tasudele ning see toimub ka praegu. Konkureerija tegeliku (isegi väikese) turuosa olemasolu teatavate toodete puhul rõhutab veelgi selle konkurentsiohu olemuslikku laadi. See erakordselt tihe konkurentsisuhe, mida illustreerivad piisavalt sisedokumendid ning mida kinnitavad kliendid ja konkurendid, oleks tehingu tagajärjel kadunud (48).

30.

Asjaolu, et algselt võivad börsiväliste tuletisinstrumentide turul esile kerkida uued ideed, ei tähenda, et poolte vahel puudub konkurents nende lepingute standardiseerimiseks ja likviidsuse loomiseks börsil. Vastupidi, nad investeerivad märkimisväärseid summasid innovatsiooni ning olenemata arvukatest tõketest edu teel, lähtub mõlemalt poolelt pidev uute toodete vool. Lisaks, isegi kui innovatsioon jätkuks kvantitatiivselt samal tasemel, oleks leping avaldanud negatiivset mõju kommertstingimustele, millel sellised uuendused aset leidsid ja jäid turule kättesaadavaks (49). Seoses tehnoloogiaga on rahaturgudel alates finantsinstrumentide turgude direktiivi vastuvõtmisest saadud kogemus näidanud, et konkurents on innovatsioonimäära põhiline kiirendaja.

31.

Kuna pooltevaheline otsene kattuvus Euroopa intressimäära tuletisinstrumentide vallas on praegu piiratud, kuid kindlasti mitte tähtsusetu, järeldati otsuses, et Eurex ja Liffe on selles valdkonnas tihedaimad võimalikud konkurendid.

32.

Kattumist esineb euros denomineeritud lühiajaliste intressimäärade futuuride ja optsioonide vallas ning otseselt konkureerivad ka Liffe Euribori futuuride pakettide (strips and bundles) pakkumine ning DB kahe- ja viieaastased Saksamaa riigireitingu tuletisinstrumendid.

33.

Eurex ja Liffe võitlesid euro kasutuselevõtu ajal rohkem kui aasta jooksul viitintressimäära Euribori kehtestamise nimel. Eurexi Euribori-futuuride turuosa on viimastel aastatel olnud väike (alates 2007. aastast [0–5 %]), kuid üheskoos moodustaksid pooled peaaegu monopoli. Eurex ja Liffe on ainsad börsid, mille võimendustagatiste kogum on selle lepingu puhul märkimisväärne. CME hiljutise Euribori-emissiooniga ei kaasnenud peaaegu mingit kauplemist. CME euros denomineeritud lühiajalise intressimäära tuletisinstrumentide võimendustagatiste kogum on tähtsusetu ning ühelgi juhul ei saa seda võrrelda Liffe ega ka mitte Eurexi omaga. Euribori futuuride optsioonide osas osales DB turu survestamises, mis kuue kuu jooksul suurendas nende kuukäivet peaaegu 5 %ni just enne tehingust teatamist. See oli vastuseks kasutajate rahulolematusele Liffe pakutud tingimustega. Lisaks sellele, et tegu oli tegeliku konkureerimise episoodiga, rõhutab see võimalikku konkurentsiohtu, mida Eurex ja Liffe üksteisele avaldavad. Liffe oli seetõttu sunnitud langetama oma teenustasusid.

34.

Euribori pakettide ja komplektide osas leiti otsuses, et need konkureerivad teatavate kasutajate kahe- ja viieaastaste Saksamaa intressimääradega, nimelt nendega, mida mõjutavad pikaajalised kommertsintressimäärad, kelle jaoks need kujutavad endast paremat, kuid vähemlikviidset riskimaandust (51). DB pakkumine piirab NYXi selles valdkonnas otseselt isegi siis, kui ei ole võimalik öelda vastupidist.

35.

Otsuses kirjeldatakse Liffe jõupingutusi sisenemaks Saksamaa riigireitingu ruumi nii otseselt, samasuguste lepingutega kui ka kaudselt, sarnaste lepingutega (52). Samamoodi kirjeldatakse Eurexi jõupingutusi seoses Ühendkuningriigi intressimääradega, kus Liffel on praegu monopol (53).

36.

Praegu ja lähitulevikus puudub reaalne oht poolte frantsiisidele ühegi teise konkurendi poolt. Klientide katsed toetada uut intressimäärade kauplemisplatvormi (Project Rainbow) luhtusid, kuid Liffe tegi samme, et vältida asendatavust (54) ja marginaali tasaarvestamist (55), kasutades selleks tema enda platvormil kaubeldavaid positsioone.

37.

Samuti on pooled üksteise lähimad konkurendid Euroopa intressimäära tuletisinstrumentide innovatsiooni vallas.

38.

Selles valdkonnas on Eurexi ja Liffe ärimaht sarnane ja nad konkureerivad üksteisega märkimisväärses ulatuses. 75 % futuuridest ja 63 % optsioonidest, mida Liffe saab pakkuda, saab pakkuda ka Eurex. Lisaks on Eurexi analooge võimalik kliirida Liffe juures. DB koduturu (Saksamaa) omakapitali tuletisinstrumentide puhul toimub üle 20 % kauplemisest ka Liffe juures. Üle veerandi kauplemisest Prantsusmaa tuletisinstrumentidega toimub Eurexi juures. Mitme aktsia puhul toimub suurem osa kauplemisest väljaspool koduturgu. Poolte tegevus kattub nende kõigil koduturgudel, küündides kõnealustel turgudel [90–100 %] suuruse ühendatud turuosani.

39.

Isegi teatavail väljaspool nende algseid koduturge asuvail turgudel on pooled saavutanud märkimisväärseid turuosasid pikka aega turgu valitsenud ettevõtjate arvel. Suure osa Hispaania väärtpaberite likviidsus jaguneb Eurexi ja Liffe vahel, kusjuures kodubörs MEFF on teisel või kolmandal kohal.

40.

Otsuses järeldatakse, et on tõenäoline, et tema laiendatud võimendustagatiste kogumi gravitatsioonilise mõju tulemusel oleks ühinenud ettevõtja suutnud samm-sammult kõrvale tõrjuda pikka aega turgu valitsenud ettevõtjad ja jõuda monopolini kõigil Euroopa turgudel, mitte vaid koduturul (sealhulgas näiteks ka mõnel sellisel turul nagu Taani, kus praegu on esindatud vaid Liffe). See kaotaks olulise konkurentsi tasude vallas. Arvestades ühinenud ettevõtja ulatuslikku turupositsiooni, puudunuks a fortiori uue kaaluka turuletuleku väljavaade (mis piiranuks tasusid).

41.

Pooled konkureerivad Euroopa omakapitalil põhinevate indekstuletisinstrumentide puhul vaid innovatsiooni vallas. Tehing avaldaks negatiivset mõju innovatsioonile nii Eurexi kui ka Liffe ja kolmandate isikute puhul, avaldades järelmõju indeksite litsentsimise seonduvale turule. Kaoks ka nimetamisväärse innovatsiooni väljavaade kolmandate isikute poolt, mida Chi-X üritas seoses Russelli indeksitega.

42.

Võimalike uute Euroopa alusvaral põhinevate börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide turule sisenejate ees on kõrged sisenemistõkked, võttes arvesse likviidsuse ja avatud kogupositsiooni tähtsust ning seonduvaid tasaarvelduse ja risttagatiste andmise eeliseid (59). Seda eelkõige tuletisinstrumentide turgude eripära tõttu, kus tasaarvelduse ja risttagatiste andmise võimalused mängivad palju olulisemat rolli kui sularahaturgudel. Vastaspoole riski hallatakse tõepoolest palju pikema aja jooksul kui rahaturgude puhul, kus arveldamine leiab aset paari päeva jooksul pärast tehingut, mistõttu võivad tuletisinstrumentide turgude kasutajad anda tagatisi märkimisväärses ulatuses (60).

43.

Lisaks on piiratud ka konkurentide võimalus pakkuda omakapitalil põhinevaid indekstuletisinstrumente ja saavutada sellega positsioon ka seonduvate üksikaktsiate tuletistoodete turul, kuna võrdlusindeksi tooted on kaitstud intellektuaalomandiõigustega. Kaalukaks sisenemistõkkeks on ka olemasolevatest kasutajatest ulatusliku väljakujunenud kliendibaasi (liikmebaasi) olemasolu, mis „jaotab” börsi tooteid investoritele, mida iseloomustavad vältimatud pöördumatud ühenduskulud.

44.

Üksikaktsiate tuletisinstrumentide sisenemistõke, mis tuleneb avatud kogupositsiooni puulist ja indekstoodete likviidsusest, mida kaitstakse omaniku intellektuaalomandiõigustega, ei seondu üksnes marginaali võimaliku tasaarvestamisega seonduvate omakapitalil põhinevate indekstuletisinstrumentidega, aga ka teatavate turuosaliste sooviga kaubelda indeksi ja mõnede selle hulka kuuluvate alusvarade tuletisinstrumentidega (nagu ka indeksi ja selle hulka kuuluvate hetketurul kaubeldavate omakapitaliinstrumentidega) üheskoos.

45.

Seetõttu järeldatakse otsuses, et on vähetõenäoline, et ühinemisjärgselt oleks ühelgi asjaomasel turul leidnud aset piisav ja õigeaegne sisenemine tehingu konkurentsivastase mõju leevendamiseks.

46.

Haldusmenetluse käigus väitsid DB ja NYX, et suurte investeerimispankade ostujõud on märkimisväärne ja see takistaks ühinenud ettevõtjal suurendada ühinemisjärgselt tasusid. Eelkõige väitsid pooled, et kõnealused suured investeerimispangad võiksid üheskoos toetada edukat turuletulekut, kuna väidetavalt kontrollivad nad tehingukorralduste voogu. Siiski puuduvad näited, et midagi sellist oleks asjaomastel turgudel aset leidnud, hoolimata mõningatest luhtunud katsetest. Lisaks oleks igasugune selline katse väheusutav, sest muu hulgas peaks see hõlmama väga suurt hulka osalisi. Otsuses jõutakse järeldusele, et kui praegu on piirang olemas, siis tuleneb see osapoolte omavahelisest konkureerimisest ja klientide teenusepakkuja vahetamise ohust. See piirang oleks ühinemisega kadunud.

47.

Otsuses järeldati, et kavandatud tehing oleks ühendanud Euroopa kaks juhtivat tuletisinstrumentide börsi, millega oleks loodud monopolilähedane seisund kõikidel asjaomastel turgudel, mis hõlmavad kauplemis- ja kliiringteenused järgmiste instrumentidega:

48.

Igal juhul ning arvestades turule sisenemise ja laienemise kõrgeid tõkkeid ja tasakaalustava ostujõu puudumist, oleks tehing märkimisväärselt takistanud tõhusat konkurentsi, kõrvaldades:

49.

Teatise esitajad väitsid, et tehing tooks kasu nende oma sularaha- ja tuletisinstrumentide börside kasutajatele, võimaldades märkimisväärset kokkuhoidu. Nad väitsid, et kasutajate kulud nende platvormidele kasutamisel väheneksid, et kasutajad peaksid tehingute kinnitamiseks esitama väiksemaid tagatisi ning et kasutajatele tooks kasu suurem likviidsus ja seega ka väiksemad kaudsed kauplemiskulud. Teatise esitajad väitsid, et tehingu mõju likviidsusele kanduks üle ettevõtjate ja tarbijate kasuks kogu majanduses. Nad väitsid, et i) ettevõtjad saaksid suurt kasu kapitalikulu vähenemisest, ii) valitsused saaksid oma tegevust rahastada odavamalt, mis vabastaks vahendeid nii avaliku kui ka erasektori investeeringuteks ning iii) tarbijad saaksid kasu suuremast tööhõivest, innovatsioonist ja majanduskasvust.

50.

Arvestades tehingust tulenevat peaaegu monopoolset seisundit mitmel otsuses osutatud asjaomasel turul, peaksid kõik eelised (isegi kui tõendatakse nende kinnitatavust, seost ühinemisega ja tõenäolist kasu tarbijaile) olema eriti kaalukad, et vältida eespool kirjeldatud märkimisväärseid tõkkeid tõhusale konkurentsile, sealhulgas tegeliku ja võimaliku konkurentsi kadumist ning konkurentsi kadumist innovatsiooni vallas (64).

51.

Teatise esitajate esitatud tõendite põhjal järeldati otsuses, et i) teatise esitajate poolt väidetud kasu IT ja kasutajate juurdepääsukulude vallas ei ole kontrollitavad (65), ii) on tõenäoline, et kliendid saaksid mõningast kasu laiematest risttagatiste andmise võimalustest, mis tooks seega kaasa tagatisega seonduva säästu. Siiski märkis komisjon, et mõnd neist eelistest oleks võimalik saavutada konkurentsi vähemkahjustavate meetmetega ja et on võimalik, et mõju kandub osaliselt üle klientidele, ehkki sellise mõju ulatust ei ole võimalik kindlaks määrata (66), iii) väidetavat mõju integreeritud sularahabörside likviidsusele ei ole võimalik kontrollida (67) ja iv) poolte tuletisinstrumentidega kauplemise platvormide integreerimise väidetavat likviidsusele avalduvat mõju ei ole võimalik kontrollida. Isegi kui sellist likviidsusele avalduvat mõju oleks olnud võimalik kontrollida, oleks toimunud teatav ülekandumine klientidele, kuid kättesaadavate andmete põhjal ei olnud võimalik sellise mõju ulatust välja selgitada (68). Lisaks leidis komisjon, et kogu majandust hõlmavat kasu ei ole võimalik antud juhul kontrollida (69) ning märkis, et on ebatõenäoline, et kindlaksmääratud kulude kokkuhoid kantakse üle tarbijaile (70).

52.

Selleks et lahendada komisjoni osutatud konkurentsiprobleemid, esitasid teatise esitajad kaks parandusmeetmete komplekti, esimese 17. novembril 2011 ja, pärast esimese komplekti turutesti negatiivset tulemust, teise 14. detsembril 2011. Kumbki komplekt hõlmas loobumiskohustust üksikaktsiate tuletisinstrumentide vallas ning uutele omakapitalil põhinevatele indeks- ja intressimäärade tuletisinstrumentidele juurdepääsu käsitlevat parandusmeedet. Lisaks sisaldas teine parandusmeetmete komplekt olemasolevate ja uute intressimäära tuletisinstrumentidega kauplemise tarkvara litsentsimise kohustust.

53.

Komisjon analüüsis 14. detsembril 2011 esitatud kohustuste paketi sobilikkust otsuses osutatud konkurentsiprobleemide täielikuks lahendamiseks. Selleks analüüsis komisjon pakutud kohustuste ulatuse asjakohasust, nende põhjal õigeaegse ja piisava turuletuleku tõenäosust ning nende tõenäolist tõhusust praktikas. Komisjon leidis, et kõnealuste kohustustega ei ole võimalik tuvastatud konkurentsiprobleemi lahendada.

54.

Otsuses järeldati, et koondumine takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses. Selle põhjuseks on asjaolu, et tehinguga loodaks valitsev või monopolilähedane seisund ning kõrvaldataks lähim tegelik ja võimalik konkurent börsil kaubeldavate Euroopa omakapitalil põhinevate üksikaktsiate ja intressimäära tuletisinstrumentide toodete (sealhulgas tooteinnovatsiooni alase konkurentsi) ning uute Euroopa omakapitalil põhinevate indekstuletisinstrumentide turul. Lisaks kahjustaks tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, luues valitseva või monopolilähedase seisundi ning kõrvaldades lähima tegeliku ja võimaliku konkurendi börsil plokkidena kaubeldavate Euroopa tuletislepingute tellimusraamatut mittekasutavate teenuste turul (sõltumata selle edasisest jaotusest) ning börsiväliste tuletisinstrumentide Euroopa omakapitalil põhinevate futuuride ja optsioonide paindlike versioonidega teostatavate tehingute registreerimise, kinnitamise ja kesksete vastaspoolte poolt kliiringu turul (71).