52009PC0637

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.11.2009

KOM(2009)637 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

[kuupäev],

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1911/2006, millega kehtestatakse muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005 kohaldamist muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste importi käsitlevas menetluses. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis tehti kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Praegu kohaldatavad meetmed on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006, millega kehtestati muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. |

Ettepaneku õiguslik külg |

Kavandatud meetmete kokkuvõte 21. märtsil 2009 algatas komisjon Venemaa ühe eksportiva tootja Joint Stock Company Acron (edaspidi „taotluse esitaja”) taotlusel kehtivate meetmete läbivaatamise seoses uue eksportijaga Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi vesi- või ammoniaagilahuse impordi suhtes. Taotlus tugines esmapilgul usutavatele tõenditele, et taotluse esitaja ei eksportinud dumpinguvastaste meetmete aluseks oleva uurimisperioodi jooksul ühendusse uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid, ning et ta ei ole seotud ühegi uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid eksportiva tootjaga, kelle suhtes kehtivad eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed. Lisaks väitis taotluse esitaja, et ta alustas uurea ja ammooniumnitraadi lahuste eksportimist ühendusse pärast esialgse uurimisperioodi lõppu. Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb järeldustel, mis saadi uurides üksnes uue eksportija tingimustele vastavust ja temaga seotud dumpingut. Uurimine kinnitas, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 tuleb taotluse esitajat käsitleda uue eksportijana. Lisaks näitas uurimine, et uurimisperioodil esines dumpingut. Dumpingu tase oli kõrgem kui esialgse uurimise käigus kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Seepärast tehakse ettepanek dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseks lähtuvalt esialgse uurimise tulemusena kindlaks määratud kahjumarginaali tasemest. Kõnealune marginaal vastab Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kehtivale kogu riiki hõlmavale tollimaksule. On asjakohane kehtestada tollimaks konkreetse summana tonni kohta nagu on määrusega (EÜ) nr 1995/2000 juba sätestatud teise eksportijate suhtes. Tollimaks tuleks kehtestada tagasiulatuvalt alates käesoleva läbivaatamise algatamise kuupäevast. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatav õigusakt: muutmismäärus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: eespool nimetatud algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi. |

Mõju eelarvele |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

[kuupäev],

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1911/2006, millega kehtestatakse muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”),[1] eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille esitas komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD MENETLUS

1. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1995/2000[2] kehtestati muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Edaspidi nimetatakse seda määrust „esialgseks määruseks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

2. Pärast 2005. aasta septembris algatatud aegumise läbivaatamist (edaspidi „aegumise läbivaatamine”) pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006[3] meetmete kohaldamist senisel tasemel viie aasta võrra. Meetmed seisnevad koguselistes tollimaksudes.

B. KÄESOLEV MENETLUS

1. LÄBIVAATAMISE TAOTLUS

3. Algmääruse artikli 11 lõike 4 kohase uut eksportijat käsitleva läbivaatamise (edaspidi „käesolev läbivaatamine”) taotluse esitas Venemaa eksportiv tootja Joint Stock Company Acron (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotluses piirduti taotluse esitajat käsitleva dumpinguga.

4. Taotluse esitaja väitis, et ta ei eksportinud dumpinguvastaste meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimise jooksul, s.o ajavahemikul 1. juunist 1998 kuni 31. maini 1999 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”) ühendusse uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid, mille suhtes olid kehtestatud dumpinguvastased meetmed, ja et ta ei ole seotud ühegi uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid eksportiva tootjaga, kelle suhtes kehtivad eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed. Lisaks väitis taotluse esitaja, et ta alustas uurea ja ammooniumnitraadi lahuste eksportimist ühendusse pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

2. UUT EKSPORTIJAT KÄSITLEVA LÄBIVAATAMISE ALGATAMINE

5. Komisjon tutvus taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavate tõenditega ning pidas neid piisavaks, et algatada läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast ühenduse tootmisharule märkuste esitamise võimaluse andmist, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 241/2009[4] määruse (EÜ) nr 1911/2006 (edaspidi „kehtivad meetmed”) läbivaatamise taotluse esitaja osas.

6. Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 241/2009 artiklile 2 tunnistati kehtetuks dumpinguvastane tollimaksumäär 20,11 eurot tonni kohta, mis oli kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006 taotluse esitaja poolt toodetava ja ühendusse ekspordiks müüdava uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda vajalikke samme asjaomase impordi registreerimiseks.

3. VAATLUSALUNE TOODE

7. Käesoleva läbivaatamisega seotud vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, s.t Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahus, mis on põllumajanduses levinud vedelväetis (edaspidi „vaatlusalune toode”). Kõnealune väetis koosneb uurea, ammooniumnitraadi ja vee segust. Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodi 3102 80 00 alla.

4. ASJAOMASED ISIKUD

8. Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjate liitu. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

9. Komisjon saatis taotluse esitajale ja temaga seotud äriühingutele küsimustikud ning sai vastused ettenähtud tähtajaks. Komisjon kogus ja kontrollis kogu olemasolevat teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemiseks. Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmistesse taotluse esitaja ja temaga seotud äriühingute valdustesse:

10. JSC Acron, Novgorod, Venemaa;

11. Agronova International Inc., Hallandale, USA (edaspidi „Agronova”).

5. LÄBIVAATAMISEGA SEOTUD UURIMISPERIOOD

12. Uut eksportijat käsitleva läbivaatamisega seotud uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

C. UURIMISTULEMUSED

1. UUE EKSPORTIJA VASTAVUS TINGIMUSTELE

13. Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote eksportimist ühendusse pärast kõnealust ajavahemikku.

14. Lisaks sellele suutis taotluse esitaja tõestada, et ta ei ole seotud ühegi Venemaa eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse Venemaalt pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

15. Sellest tulenevalt leidis kinnitust, et taotluse esitajat tuleb vaadelda uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4.

2. DUMPING

2.1 Normaalväärtuse kindlaksmääramine

16. Taotluse esitaja ei müünud vaatlusalust toodet Venemaa siseturul. Kui normaalväärtuse määramiseks ei ole võimalik aluseks võtta omamaist müüki, tuleb kasutada muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

17. Normaalväärtus arvutati taotluse esitaja tootmiskulude põhjal, millele algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt on lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

2.1.1. Nende kulude kohandamine, mis on seotud maagaasi hinnaga Venemaa siseturul

18. Tootmiskuludega seoses märgitakse, et gaasikulud kujutavad endast tootmiskulude suurimat osa ning moodustavad olulise osa tootmise kogukuludest. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kontrolliti, kas vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud on taotluse esitaja raamatupidamises mõistlikult kajastatud.

19. Tehti kindlaks et taotluse esindaja poolt siseturul gaasi eest makstud hind oli ebaharilikult madal. Näiteks võib tuua, et see moodustas Venemaa maagaasi ekspordihinnast ühe viiendiku kuni ühe neljandiku. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaine gaasihind on reguleeritud hind, mis on tunduvalt madalam kui maagaasi hind reguleerimata turgudel. Kuna gaasikulud ei kajastunud mõistlikult taotluse esitaja raamatupidamises, tuli neid vastavalt kohandada. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu moonutamata gaasihinda, ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5, tuli gaasi hinna kindlakstegemiseks võtta „mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta”.

20. Kohandatud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma transpordikuludeta, ning seda kohandati kohalike jaotuskulude kajastamiseks. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad, ning seega võib seda käsitleda kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

21. Seejärel esitas taotluse esitaja mitu nõudmist i) ühelt poolt seoses gaasi hinna kohandamise õigusliku alusega ja ii) teiselt poolt seoses gaasihinna korrigeerimisel kasutatud metoodikaga.

2.1.1.1. Gaasihinna korrigeerimise õiguslik alus

22. Taotluse esitaja väitis, et omamaisel turul makstud gaasihinna mis tahes kohandamine ei ole põhjendatud, kuna äriühingu raamatupidamisandmed kajastavad täielikult Venemaal vaatlusaluse toote tootmistega seotud kulusid. Lisaks väitis taotluse esitaja, et vastavalt algmääruse artiklile 1 tuleb normaalväärtuse aluseks alati võtta ekspordiriigis makstavad hinnad ning seetõttu on järelduste tegemine lähtuvalt muude kolmandate riikide tootjatelt saadud teabest vastuolus kõnealuse artikliga.

23. Seoses taotluse esitaja väitega algmääruse artikli 1 väidetava rikkumise kohta tuleb märkida, et artiklis 1 on kirjeldatud ainult dumpingu üldpõhimõtet, kuid dumpingu kindlaksmääramise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud algmääruse artiklis 2. Algmääruse artikli 2 lõikes 5 on sätestatud, et juhul kui uurimisaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase osapoole dokumentides, võib kasutada teavet teiste tüüpiliste, sealhulgas kolmandate riikide turgude kohta. Sellest tulenevalt tuli taotluse esitaja väited tagasi lükata.

24. Lisaks väitis taotluse esitaja, et omamaisel turul müüdava ja eksporditud gaasi hinna vahe on tingitud Venemaa loomulikest konkurentsieelistest nagu maagaasi laialdane kättesaadavus ja soodsad tarnimistingimused. Taotluse esitaja väitis veel, et Venemaa omamaine gaasihind katab kõik kulud.

25. Loomulike eeliste puhul ei võtnud taotluse esitaja arvesse tõsiasja, et Venemaal olid maagaasi siseturuhinnad reguleeritud ning seega ei saa öelda, et need kajastaksid mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Taotluse esitaja ei esitanud ka mingeid tõendeid kõnealuste väidete toetuseks. Seetõttu on isegi juhul, kui taotluse esitaja makstud gaasihind kattis tarnija tooteühiku tootmis- ja müügihinna, kulude kohta esitatud väide vähetähtis, sest gaasi turuhind ei ole alati tootmis- ja müügikuludega seotud. Kõnealused väited tuli seetõttu tagasi lükata.

26. Taotluse esitaja väitis lisaks, et algmääruse kohaselt ei hõlma uurimine tarnitavate kaupade subsideerimist. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 5 eesmärk on määrata kindlaks, kas samasuguse toote tootmis- ja müügikulud kajastuvad mõistlikult asjaomaste isikute raamatupidamisdokumentides. Põhjenduses 17 esitatud põhjustel leiti, et kõnesoleval juhul see nii ei olnud. See ei ole kuidagi seotud subsiidiumide olemasolu kindlakstegemisega, mis ei olnud käesoleva uurimise eesmärk. Sellest tulenevalt tuli taotluse esitaja väited tagasi lükata.

27. Samast kontekstist lähtudes väitis taotluse esitaja, et isegi kui esineb eriline turuolukord algmääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses, kajastab see ainult olukorda vaatlusaluse toote, st uurea ja ammooniumnitraadi lahuste turul, ning seda ei saa laiendada tarnitava toote turutingimustele. Nagu selgub põhjendusest 24, lähtuti maagasi hinna kohandamisel algmääruse artikli 2 lõikest 5, kus on põhjenduse 21 kohaselt antud asjaomastele asutustele selgelt õigus kasutada teiste riikide tüüpilise turu tootmiskulusid. Sellest tulenevalt tuli taotluse esitaja väited tagasi lükata.

28. Lõpuks väitis taotluse esitaja, et algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt tuleks hinnata vaid seda, kas äriühingu raamatupidamisdokumendid vastavad asjaomase kolmanda riigi üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetele, mitte nõuda, et kulud peaksid vastama kuludele reguleerimata turgudel.

29. Tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 peab selleks, et kulud arvutataks eksportija arvestusdokumentide põhjal, olema täidetud kaks tingimust: i) kõnealused dokumendid peavad olema kooskõlas asjaomase riigi üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetega ning ii) nendes esitatakse asjakohasel viisil vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud. Kui teine tingimus ei ole täidetud ja kulud ei kajastu raamatupidamisdokumentides, nagu käesoleval juhul, tuleb kulusid kohandada. Sellest tulenevalt tuli taotluse esitaja väide tagasi lükata.

2.1.1.2 Gaasihinna kohandamise metoodika

30. Taotluse esitaja väitis, et käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõikus gaasi hind märkimisväärselt ning normaalväärtus tuleks arvutada kuu lõikes (või vähemalt kvartalipõhiselt) ja mitte aastapõhiselt .

31. Tuleb märkida, et kuigi gaasi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõikus, ei peeta seda erandlikuks ega eriti oluliseks. Harilikult on suured hinnakõikumised maagaasi turule iseloomulikud. Taotluse esitaja ei suutnud tõendada mingeid konkreetseid asjaolusid ega ka seda, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oleksid hinnakõikumised olnud tavapärasest märkimisväärselt ulatuslikumad. Seepärast ei olnud põhjust muuta kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimisel kasutatud metoodikat. Teiseks oli teave, mille põhjal oleks taotluse esitaja arvates pidanud normaalväärtuse arvutama, kättesaadav vaid osaliselt, sest asjakohane teave USA äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta oli kättesaadav ainult aastapõhiselt. Seepärast, isegi kui taotluse esitaja väiteid oleks arvesse võetud, ei oleks olnud võimalik kuu või kvartalipõhiseid väärtusi täpselt kindlaks määrata. Sellest tulenevalt tuli taotluse esitaja väide tagasi lükata.

32. Lisaks väitis taotluse esitaja, et Waidhaus ei ole asjakohane võrdlusturg, sest tema arvates ei ole lepinguosaliste suhete tõttu gaasi hinnakujundus Saksamaal konkurentsivõimeline, võttes arvesse Venemaalt pärit gaasi ekspordilepingute kohast hinnakujundamise korda.

33. Tuleb märkida, et väidet, nagu ei oleks gaasi hinnakujundus Saksamaal konkurentsivõimeline, ei peetud asjakohaseks, sest see käsitles vaid hinda, millega Saksa edasimüüjad gaasi omamaisel turul müüsid, ning ei olnud kuidagi seotud hinnaga, millega Venemaalt eksporditud gaasi Waidhausis müüdi. Taotluse esitaja väide, et Saksamaa turgu valitsevatel operaatoritel puudub stiimul pidada läbirääkimisi Venemaalt imporditud gaasi hinna vähendamiseks Waidhausis, on pelgalt oletus, mille kohta ei ole faktilist tagapõhja ega tõendeid. Seetõttu lükati need väited tagasi.

34. Taotluse esitaja väitis, et Waidhausi ekspordihinna kasutamisel oleks tulnud Waidhausi hinnast maha arvata Venemaa eksporditollimaks (mida tuleb maksta kogu ekspordi eest), sest siseturul ei oleks nimetatud maksukohustust tekkinud.

35. Waidhausi (mis algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt on tüüpiline turg) turuhind on loomulikult ekspordimaksude järgne hind, mitte nimetatud maksude eelne hind. Ostja seisukohalt on oluline see hind, mis tal tuleb Waidhausis maksta, ja tema jaoks ei ole tähtis, kui suure protsendi sellest hinnast moodustab ekspordimaks ja kui suure protsendiosa saab gaasitarnija. Teisalt püüab aga viimatinimetatu alati oma hinda maksimeerida ning küsib klientidelt kõrgeimat hinda, mida need on nõus maksma. Kuna see hind on alati tootmiskuludest tublisti kõrgem, võimaldades gaasitarnijal saada väga suurt kasumit, ei ole hinnakujunduse puhul kõige olulisem mitte ekspordimaksu suurus vaid hind, mida kliendid on nõus maksma. Seepärast otsustati, et moonutamata turupõhine hind on ekspordimaksu sisaldav hind, mitte selle maksu eelne hind. Seetõttu lükati taotluse esitaja sellekohased väited tagasi.

36. Kõnealuses küsimuses väitis taotleja ka seda, et kohaliku edasimüüja kasumimarginaali ei tohiks lisada Waidhausi ekspordihinnale, kuid ei selgitanud ega kirjeldanud, miks ei ole kohaliku edasimüüja hinna kohandamine tema arvates asjakohane. Siiski, kuna omamaised kliendid ostsid gaasi kohalikelt edasimüüjatelt, tuli eeldada, et nad peaksid tasuma kohalikud jaotuskulud, mis Waidhausi kohandamata gaasihinnas ei sisaldu. Seepärast otsustati, et hinna kohandamine oli põhjendatud ning taotleja väide lükati tagasi.

2.1.2 Müügi-, üld- ja halduskulud

37. Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali ei saanud algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu esimese lause kohaselt kindlaks määrata, sest taotluse esitaja samasuguse toote omamaist müüki Venemaal ei toimunud. Kohaldada ei saanud ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a, sest uurimine hõlmas ainult taotluse esitajat. Ka artikli 2 lõike 6 punkti b ei saanud kohaldada, sest samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete jaoks on maagaas samamoodi kõige olulisem tooraine ja seetõttu oleks põhjenduses 17 märgitud põhjustel pidanud üsna tõenäoliselt kohandama ka tootmiskulusid. Käesoleva läbivaatamise raames ei olnud võimalik saada teavet, mis on vajalik sellise kohandamise nõuetekohaseks koguseliseks määratlemiseks ning müügi-, üld- ja halduskulude ning asjakohase kasumimarginaali kindlaksmääramiseks, kui neid tooteid müüakse pärast nimetatud kohanduste tegemist. Seepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt mõistliku meetodi abil.

38. Kuivõrd sama üldkategooria toodete omamaine turg on Venemaal äärmiselt väike, tuli hankida teavet teistelt tüüpilistelt turgudelt. Sellega seoses hinnati avalikult kättesaadavat teavet lämmastikväetiste ärisektoris tegutsevate suuremate äriühingute kohta. Leiti, et käesolevas uurimises on kõige asjakohasem kasutada vastavaid andmeid Põhja-Ameerika (eelkõige Ameerika Ühendriikide) tootjatelt, sest kõnealuses piirkonnas on börsinimekirjadesse kantud äriühingute kohta laialdaselt saadaval usaldusväärset ja täielikku avalikku finantsteavet. Lisaks oli Põhja-Ameerikas arvestatav siseturu müügimaht ja küllaltki tugev konkurents nii omamaiste kui ka välisriikide äriühingute vahel. Seepärast võeti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi määramisel aluseks kolme sellise Põhja-Ameerika tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kes leiti kuuluvat väetisesektori suurimate äriühingute hulka, arvestades nende sama kategooria toodete (lämmastikväetised) müügikäivet Põhja-Ameerikas. Kõnealust kolme tootjat käsitleti lämmastikväetiste tüüpiliste tootjatena ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitleti kõnealuses ärisegmendis edukalt tegutsevate tootjate puhul tüüpilistena. Lisaks ei viita miski sellele, et nii määratud kasumimäär ületaks Venemaa tootjate tavalist kasumit sama üldkategooria toodete müügist Venemaa turul.

39. Pärast järelduste teatavakstegemist vaidlustas taotluse esitaja eespool kirjeldatud meetodi, väites et leitud kasumimarginaal on põhjendamatu ja ülemäära kõrge, eriti võrreldes eelmise dumpinguvastase uurimisega, mis käsitles sama toodet. Taotluse esitaja väitis, et 2008. aasta, mis müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi määramisel aluseks võeti, oli USA turul erakordne, sest gaasi hind kõikus märkimisväärselt ning väetiste hind oli erakordselt kõrge, mis kajastus ka USA tootjate erakordselt kõrges kasumimarginaalis.

40. Üldiselt selgus käesolevast uurimisest, et algmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses ei ole asjaolud muutunud, seega ei ole praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimise metoodika muutmine õigustatud. Esiteks leiti, et samade USA äriühingute enne 2008. aastat saavutatud kasumimarginaal oli sarnane 2008. aasta kasumimarginaaliga. Teiseks, isegi kui 2008. aasta kasum oli eelmiste aastate omast erinev, on see turumajanduse tingimustes, kus kulud, hinnad ja kasum kogu aeg muutuvad, tavaline nähtus. Kolmandaks on kiired muutused maagasiturule üldiselt iseloomulikud. Võrreldes gaasi 2008. aasta ja eelmiste aastate hinnatasemeid nii USA turul kui ka Waidhausis, ei ilmnenud mingeid lahknevaid suundumusi, mis oleks võimaldanud teenida USA turul ebatavaliselt suurt kasumit. Eespool öeldut silmas pidades leiti, et põhjenduses 36 kirjeldatud metoodikat ei ole põhjust muuta.

41. Lisaks väitis taotluse esitaja, et artikli 2 lõike 6 punktis c sätestatud kasumimarginaali mõistlikkuse kriteeriumi ei ole järgitud, sest kasumimarginaal oli suurem kui kasum, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c tähenduses.

42. Taotluse esitaja ei esitanud mingeid tõendeid kõnealuste väidete toetamiseks. Kuna käesolev uurimine piirdus taotluse esitajat käsitleva dumpinguga, puudus komisjonil teave teiste Venemaa tootjate kohta. Tuletades meelde, et eespool kirjeldatud põhjustel ei saanud lähtuda taotluse esitaja gaasikuludest, tuleb märkida, et taotluse esitaja omamaisel turul müüdava toote kasumimäär äriühingu tasandil, võttes arvesse finantstegevusest tulenevat erakorralist kasumit ja kahjumit, on samas suurusjärgus USA tootjate kasumimääraga. Seega ei ole põhjust arvata, et kasutatud kasumimarginaal oli suurem kui kasum, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c tähenduses.

43. Ühenduse tootmisharu vaidlustas eespool kirjeldatud lähenemisviisi müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel ja väitis, et oleks tulnud arvestada taotluse esitaja enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Samas on algmääruse artikli 2 lõikes 6 on sätestatud, et müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel saab lähtuda asjaomase eksportiva tootja tegelikest tootmis- ja müügiandmetest üksnes siis, kui selline müük on toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nagu põhjendustes 35 ja 36 kirjeldatud, ei olnud see nii, sest taotluse esitaja ei müünud samasugust toodet Venemaa siseturul. Kõnealune väide tuli seetõttu tagasi lükata.

2.2 Ekspordihind

44. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks hinnad, mida tegelikult maksti või tuli maksta toote eest eksportivas riigis toote eksportimisel ühendusse.

2.3 Võrdlus

45. Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja kontrollitud tõendite olemasolul transpordi-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning kaudsete maksudega seotud erinevusi.

46. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus taotluse esitaja eksportmüük Agronova – USAs asuva sidusettevõtja kaudu. Uurimisel selgus, et sidusettevõtja roll piirdus ainult tarbijate otsimisega ja müügilepingute läbirääkimiste korraldamisega. Kontrollimisel selgus, et äriühingu Agronova raamatupidamisarvestus ei kajastanud kõiki tehinguid ning esines märke sellest, et kuigi äriühingule ei makstud tehingutega seotud komisjonitasusid, kompenseeriti tema tegevust muul moel. Seepärast otsustati, et Agronova funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Lähtudes algmääruse artikli 2 lõike 10 punktist i kohandati seetõttu ekspordihinda nominaalse komisjonitasu võrra, mis vastas vahendajate tavalise juurdehindlusele.

47. Taotluse esitaja väitis, et müügi puhul, mis toimus USAs asuva sidusettevõtte kaudu, ei ole ekspordihinda vaja kohandada algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase nominaalse komisjonitasu võrra, sest äriühing täitis väidetavalt samu funktsioone, mis täielikult integreeritud ekspordimüügi osakond ning seepärast ei saa teda käsitleda kui komisjonitasu alusel töötavat esindajat.

48. Käesolev uurimine seda väidet ei kinnitanud, vaid näitas, et võttes arvesse sidusettevõtte tegevust ja viisi, kuidas taotluse esitaja tema tegevust kompenseeris, tuleb sidusettevõtet käsitleda pigem komisjonitasu alusel töötava esindajana.

2.4 Dumpingumarginaal

49. Dumpingumarginaal määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust ning kaalutud keskmist ekspordihinda.

50. Võrdlusest selgus, et dumpingumarginaal on 22,9 %, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

D. DUMPINGUVASTASED MEETMED

51. Tuletatakse meelde, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ja nagu on välja toodud nõukogu määruse (EÜ) nr 1995/2000 põhjenduses 49, kehtestati esialgse uurimise põhjal lõplik tollimaks tuvastatud kahjumarginaali tasemel, mis oli madalam dumpingumarginaalist, sest leiti, et väiksem tollimaks on piisav ühenduse tööstusharu kahju kõrvaldamiseks. Eespool öeldut arvesse võttes ei tohiks käesoleva läbivaatamise põhjal määratud tollimaks olla kõrgem kui kahjumarginaal.

52. Kuna käesolev osaline vahepealne läbivaatamine piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega, ei ole võimalik kehtestada individuaalset kahjumarginaali. Seepärast võrreldi käesoleva läbivaatamise käigus kindlaks määratud dumpingumarginaali esialgse uurimise kahjumarginaaliga. Kuna viimati nimetatu oli käesoleva uurimise käigus kindlaks määratud dumpingumarginaalist madalam, tuleks taotluse esitaja suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks esialgse uurimise kahjumarginaali tasemel.

53. Meetme vormi osas leiti, et muudetud dumpinguvastase tollimaksu vorm peaks olema samasugune määruses (EÜ) nr 1995/2000 kehtestatud tollimaksudega. Meetmete tõhususe tagamiseks ja hinnamanipulatsioonide vältimiseks peetakse asjakohaseks kehtestada tollimaks konkreetse summana tonni kohta. Seega kehtestatakse taotluse esitaja toodetud ja ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks 20,11 eurot tonni kohta, mis on arvutatud lähtuvalt esialgse uurimise käigus kindlaks määratud kahjumarginaalist ja väljendatud konkreetse summana tonni kohta.

E. DUMPINGUVASTASE TOLLIMAKSU TAGASIULATUV SISSENÕUDMINE

54. Eespool kirjeldatud uurimistulemustest lähtudes maksustatakse alates käesoleva läbivaatamise algatamise kuupäevast tagasiulatuvalt taotluse esitaja suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksuga määruse (EÜ) nr 241/2009 artikli 3 kohaselt registreeritud vaatlusaluse toote import.

F. MEETMETE AVALIKUSTAMINE JA KEHTIVUS

55. Taotluse esitajale ja teistele huvitatud isikutele teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Venemaalt pärit ning taotluse esitaja toodetavate ja ühendusse eksportimiseks müüdavate uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes ning nõuda see tollimaks registreeritud impordilt sisse tagasiulatuvalt. Kõigile osalistele anti võimalus esitada oma märkusi.

56. Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, millal nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

G. KOHUSTUSED

57. Lõpliku teatavakstegemise järel tegi taotluse esitaja ettepaneku algmääruse artikli 8 kohase kohustuse võtmiseks. Taotluse esitaja väitis, et pakkumine lähtub õigustatud ootustest, et komisjon nõustub mõne väitega, mille ta esitas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, ning et see asjaolu kajastub ka taotluse esitaja suhtes kehtestatavates minimaalsetes impordihindades. Kuna aga taotluse esitaja ühegi märkuse puhul ei leitud, et see oleks olnud põhjendatud, ning kuna tundus, et taotluse esitaja ei olnud huvitatud minimaalse impordihinna pakkumisest, mis põhineks esialgse uurimise tulemuste kohasel kahju kõrvaldamise tasemel, siis ei peetud vajalikuks pakkumist, selle võimaliku vastuvõtmise valguses täiendavalt analüüsida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga muudetakse tabelit määruse (EÜ) nr 1911/2006 artikli 1 lõikes 2 ning lisatakse sinna järgmine kirje:

„Riik | Äriühing | Tollimaksu summa (tonni kohta) | TARICi lisakood |

Venemaa | Joint Stock Company Acron | 20,11 eurot | A932” |

2. Kehtestatud tollimaksuga maksustatakse tagasiulatuvalt ka uurea ja ammooniumnitraadi segude vesi- või ammoniaagilahuse import, mis on registreeritud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 241/2009 artiklile 3.

3. Tolliasutused peavad lõpetama äriühingu poolt Joint Stock Company Acron toodetava ja ühendusse ekspordiks müüdava Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude vesi- või ammoniaagilahuse impordi registreerimise.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

komisjoni liige Catherine ASHTON

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] EÜT L 238, 22.9.2000, lk 15.

[3] ELT L 365, 21.12.2006, lk 26.

[4] ELT L 75, 21.3.2009, lk 5.