20.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/81

(1)

Enamik liikmesriike kohaldab pärast isiku surma makse, eriti pärandi- ja varamakse, samas kui mõned liikmesriigid võivad pärandit ja vara maksustada muude maksuliikide, näiteks tulumaksu all. Kõiki isiku surma järgselt kohaldatavaid makse nimetatakse järgnevalt pärandimaksudeks.

(2)

Enamik pärandimakse kohaldavatest liikmesriikidest kohaldavad ka elusate isikute kingituste makse.

(3)

Liikmesriigid võivad maksustada pärandit erinevate nn ühendavate tegurite alusel. Nad võivad seda teha isikliku sideme, nt surnud isiku või pärija või nende mõlema asukoha, elukoha või kodakondsuse alusel. Mõned liikmesriigid võivad kohaldada rohkem kui üht sellist tegurit või nad võivad kohaldada kuritarvituste vastaseid meetmeid, mis kätkevad elu- või asukohajärgse maksukohustuse laiendatud mõistet.

(4)

Lisaks isikliku sideme alusel maksustamisele võivad liikmesriigid kohaldada pärandimaksu enda jurisdiktsiooni all asuvate varade suhtes. Maksu võib sellel alusel kohaldada isegi siis, kui ei surnud isikul ega pärijal ei ole isiklikku sidet vara asukohariigiga.

(5)

Järjest rohkem ELi kodanikke liigub elamise, õppimise, töötamise ja pensionipõlve veetmise eesmärgil oma eluajal ühest ELi riigist teise ning ostab kinnisvara ja investeerib varadesse mujal kui oma päritoluriigis.

(6)

Kui selle tulemusel saadakse isiku surma järgselt pärandust teisest riigist, võib rohkem kui ühel liikmesriigil olla õigus kohaldada nende annakute suhtes pärandimaksu.

(7)

Liikmesriikide vahel on sõlmitud vähe kahepoolseid konventsioone pärandi topelt- või mitmekordse maksustamise vähendamiseks.

(8)

Enamik liikmesriike on õigusaktidega või ühepoolselt siseriiklikul tasandil vastuvõetud haldustavadega ette näinud topeltmaksustamise vähendamise välimaise pärandimaksu korral.

(9)

Siiski seatakse sellistes välismaise pärandimaksu vähendamise siseriiklikes süsteemides üldjuhul piiranguid. Eelkõige võib nende reguleerimisala olla piiratud seoses maksude ja hõlmatud isikutega. Nendes võidakse mitte lubada sama pärandi pealt eelnevalt tasutud kinkemaksude või pigem kohalikul või piirkondlikul kui riigi tasandil kohaldatud maksude või teiste riikide poolt isiku surma järgselt sissenõutud kõigi maksude krediiti kandmist. Nad võivad vaid anda maksusoodustust teatavalt välismaiselt omandilt tasutud välismaiste maksude suhtes. Nad ei või anda maksusoodustust muus kui pärija või surnud isiku riigis asuvalt omandilt tasutud välismaise maksu suhtes. Nad võivad välja arvata maksusoodustust andva liikmesriigi territooriumil asuvatelt varadelt tasutud välismaise maksu. Siseriiklikud maksusoodustuste süsteemid võivad ka mitte toimida, kuna need ei võta arvesse lahknevusi teiste liikmesriikide pärandimaksueeskirjadega, eelkõige selle osas, mida tuleb lugeda kohalikuks ja mida välismaiseks varaks, ning varade ülemineku ajastuse ning maksu tasumise tähtaja osas. Lisaks võib maksusoodustus olla pädeva asutuse otsustada ning seepärast ei pruugi see olla tagatud.

(10)

Sobivate võimaluste puudumine pärandi kumulatiivse maksustamise vähendamiseks võib viia selliste üldiste maksustamismääradeni, mis on märkimisväärselt kõrgemad kui need, mida kohaldatakse ühes või teises asjaomases liikmesriigis üksnes siseriiklikus olukorras.

(11)

See võib takistada ELi kodanikel täielikult kasutada oma õigust liidus vabalt piiriüleselt liikuda ja tegutseda. See võib ka tekitada raskusi väikeettevõtete ülemineku korral pärast omaniku surma.

(12)

Kuigi pärandimaksust saadavad tulud moodustavad üsnagi väikese osa liikmesriikide üldisest maksutulust ja piiriülesed juhtumid eraldi võetuna omavad veel palju vähem kaalu, võib pärandite topeltmaksustamine avaldada suurt mõju asjaomastele üksikisikutele.

(13)

Pärandite topeltmaksustamise probleemi ei ole praegu siseriiklikul või kahepoolsel tasandil ega ka liidu õiguse alusel täielikult lahendatud. Siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleks toetada põhjalikumat piiriülestel juhtudel pärandi topeltmaksustamise vähendamise süsteemi.

(14)

Kui kaks või enam liikmesriiki kohaldavad ühe ja sama pärandi suhtes pärandimaksu, tuleks ette näha maksustamisõiguse või, vastupidi, maksusoodustuste andmise tähtsusjärjekord.

(15)

Üldiselt ja kooskõlas rahvusvahelisel tasandil valdavalt järgitud praktikaga peaks liikmesriikidel, kus asuvad püsiva tegevuskoha kinnisvara ja äriomandiks olev vara, olema esmane õigus kohaldada pärandimaksu sellise omandi suhtes, kuna see on riik, millega surnud isikul või pärijal on kõige tihedam side.

(16)

Kuna püsiva tegevuskoha äriomandisse mittekuuluva vallasvara asukohta on võimalik kergesti muuta, on selle side liikmesriigiga, kus see surma ajal sattub olema, üldjuhul oluliselt nõrgem kui isiklikud sidemed, mis surnud isikul või pärijal võivad olla mõne muu liikmesriigiga. Liikmesriik, kus selline vallasvara asub, peaks seepärast vabastama pärandi oma pärandimaksust, kui sellist maksu kohaldab liikmesriik, millega surnud isikul ja/või pärijal on isiklikud sidemed.

(17)

Pärandid on tihti kogunenud surnud isiku eluaja jooksul. Lisaks asub pärandvara tõenäolisemalt liikmesriigis, millega surnud isikul oli isiklik side, kui liikmesriigis, millega pärijal on selline side, juhul kui need riigid on erinevad. Maksustades pärandeid isiklike sidemete alusel nende territooriumiga, osutab enamik riike pigem surnud isiku kui pärija sidemetele, kuigi mitmed neist maksustavad ka või ainult juhul, kui pärijal on isiklik side nende territooriumiga. Surnud isiku isiklike sidemete kõnealuse laadi ja tähtsuse tõttu ning samuti praktilistel kaalutlustel peaks topeltmaksustamise korral, mis on toimunud asjaolu tõttu, et surnud isikul ja pärijal on isiklikud sidemed eri liikmesriikidega, maksusoodustust andma see liikmesriik, millega pärijal on isiklikud sidemed.

(18)

Vastuolusid, mis on tingitud isiklikust sidemest mitme liikmesriigiga, saaks lahendada vastastikuse kokkuleppemenetluse alusel, mis hõlmaks kõige tihedama isikliku sideme määramise reeglit.

(19)

Kuna pärandimaksu kohaldamise ajastus võib olla asjaomastes liikmesriikides erinev ja piiriüleste elementidega juhtumid võivad võrreldes siseriiklike pärandimaksu juhtumitega vajada lahendamiseks oluliselt rohkem aega, kuna on vaja tegelda rohkem kui ühe õigus- ja/või maksusüsteemiga, peaksid liikmesriigid võimaldama teha maksusoodustuse taotlusi mõistliku ajavahemiku jooksul.

(20)

Käesoleva soovitusega edendatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi, nagu õigus omandile (artikkel 17), millega tagatakse konkreetselt õigus pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit, ettevõtlusvabadus (artikkel 16) ja ELi kodanike vabadus liikuda vabalt ELi piires (artikkel 45),

a)

kõnealuses teises liikmesriigis asuv kinnisvara;

b)

kõnealuses teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha äriomandiks olev vallasvara.

4.4.1.

Füüsilise isiku tihedamaid isiklikke sidemeid võib määratleda järgnevalt:

4.4.2.

Kui tegemist on muu kui füüsilise isikuga, nt heategevusorganisatsiooniga, võib teda pidada isiklikult tihedamalt seotuks liikmesriigiga, kus on tema organisatsiooni tegeliku juhtimise koht.