EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02011D0278-20140114
Commission Decision of 27 April 2011 determining transitional Union-wide rules for harmonised free allocation of emission allowances pursuant to Article 10a of Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (notified under document C(2011) 2772) (2011/278/EU)
Consolidated text: Komisjoni otsus , 27. aprill 2011 , millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all) (2011/278/EL)
Komisjoni otsus , 27. aprill 2011 , millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all) (2011/278/EL)
No longer in force
2011D0278 — ET — 14.01.2014 — 003.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI OTSUS, 27. aprill 2011, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all) (EÜT L 130, 17.5.2011, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 299 |
9 |
17.11.2011 |
||
|
L 241 |
52 |
7.9.2012 |
||
|
L 9 |
9 |
14.1.2014 |
||
KOMISJONI OTSUS,
27. aprill 2011,
millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all)
(2011/278/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, ( 1 ) eriti selle artiklit 10a,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Direktiivi artikliga 10a on ette nähtud, et kuivõrd see on võimalik, määratakse tasuta saastekvootide eraldamist käsitlevate kogu liitu hõlmavate ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmetega kindlaks eelnevad võrdlusalused, et tagada tasuta saastekvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamat tehnoloogiat, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat jääkgaaside energiakasutust, biomassi kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist – kus sellised seadmed on olemas – arvesse võttes ergutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energia seisukohast kõige tõhusama tehnoloogia kasutamist ning ei ergutata heitkoguste suurendamist. Eraldatavad saastekvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. |
|
(2) |
Konkreetsete sektorite või allsektorite eelnevate võrdlusaluste määramise põhimõtete kindlaksmääramisel tuleks lähtuda liidu sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmistest näitajatest ajavahemikul 2007–2008. Võrdlusalus tuleks kehtestada pigem tootele kui sisendile, et maksimeerida kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energiasäästu asjaomase sektori või allsektori igas tootmisprotsessis. |
|
(3) |
Komisjon on võrdlusaluste kehtestamiseks konsulteerinud asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas asjaomaste sektorite ja allsektoritega. 2009. aasta veebruari seisuga oli võrdlusaluste kehtestamiseks vajalikku teavet ning käitiste tootmis-, heite- ja energiakasutuse andmeid kogutud tööstusühendustelt, liikmesriikidelt, tasuta ja tasulistest allikatest ning uuringu kaudu, milles käitistel paluti osaleda. |
|
(4) |
Komisjon on võimaluste piires töötanud välja võrdlusalused toodetele, samuti käitistevaheliselt kaubeldavatele vahetoodetele, mis on toodetud direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tegevusaladel. Põhimõtteliselt tuleks iga toote jaoks määratleda üks võrdlusalus. Kui toode on muu toote otsene asendaja, tuleks mõlema suhtes kohaldada sama tootepõhist võrdlusalust ning sellega seotud tootemääratlust. |
|
(5) |
Komisjon pidas tootepõhise võrdlusaluse kehtestamist võimalikuks seal, kus tootmisprotsessi keerukust arvesse võttes olid kättesaadavad toote määratlused ja klassifikatsioon, mis võimaldaksid kontrollida tootmisandmeid ning kohaldada saastekvootide eraldamiseks tootepõhist võrdlusalust ühtlaselt kogu liidus. Selleks et liidu majanduse suhtelisi eeliseid seoses tõhususega süsinikdioksiidi heite seisukohast mitte moonutada ning et veelgi ühtlustada tasuta saastekvootide eraldamist üleminekuperioodil, ei tehtud vahet geograafilise asukoha või kasutatava tehnoloogia, toormaterjali või kütuse põhjal. |
|
(6) |
Võrdlusalused peaksid hõlmama kõiki tootmisega seotud otseheiteid, sealhulgas tootmiseks kasutatava mõõdetava soojuse tootmisega seotud heiteid, olenemata sellest, kas mõõdetav soojus toodeti kohapeal või muus käitises. Võrdlusaluste kehtestamisel arvati maha elektritootmise ja mõõdetava soojuse ekspordiga seotud heide, sealhulgas soojuse või elektri alternatiivtootmisel eksotermiliste protsesside või otseheiteta elektritootmisega välditud heide. Kui mõõdetava soojuse ekspordiga seotud heite mahaarvamine ei ole võimalik, ei tohiks sellise soojuse tootmise jaoks eraldada tasuta saastekvoote. |
|
(7) |
Selleks et võrdlusaluste abil väheneks kindlasti selliste tootmisprotsesside kasvuhoonegaaside heide, mille otseheited, millele võib eraldada tasuta saastekvoote, ning elektritootmise kaudsed heited, millele ei või direktiivi 2003/87/EÜ alusel eraldada tasuta saastekvoote, on teataval määral teineteisega asendatavad, on võrdsete tingimuste tagamiseks palju kütust ja energiat tarbivatele käitistele võetud võrdlusaluste määramisel arvesse elektritootmisega seotud kaudset heidet sisaldavat koguheidet. Saastekvootide eraldamiseks asjaomaste võrdlusaluste põhjal tuleks arvesse võtta üksnes otseheite osa koguheites, et vältida tasuta saastekvootide eraldamist elektritootmisega seotud heitele. |
|
(8) |
Komisjon on võrdlusaluste kindlaksmääramisel lähtunud selliste 10 % kõige tõhusamate käitiste näitajate aritmeetilisest keskmisest aastatel 2007 ja 2008, mille kohta on kogutud andmeid. Lisaks on komisjon kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 1 analüüsinud mitmest allikast saadud täiendava teabe alusel ning kõige tõhusamaid tehnikaid ja heite vähendamise võimalusi Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil käsitleva spetsiaalse uuringu alusel, kas kõigi selliste sektorite puhul, millele on I lisaga ette nähtud tootepõhine võrdlusalus, kajastab selline lähtepunkt piisavalt kõige tõhusamat tehnoloogiat, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat jääkgaaside energiakasutust, biomassi kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist seal, kus sellised seadmed on olemas. Võrdlusaluste kindlaksmääramiseks kasutatud andmed on kogutud mitmesugustest allikatest, et katta võimalikult palju käitisi, kus aastatel 2007 ja 2008 toodeti võrdlusalusega tooteid. Esiteks, heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) osalevate selliste käitiste kasvuhoonegaaside heite andmed, kus toodetakse võrdlusalusega tooteid, on kogutud kindlaksmääratud eeskirjade alusel (nn sektorieeskirjad) Euroopa vastava sektori ühenduste poolt või nende nimel. Selleks et kõnealustel eeskirjadel oleks, millele viidata, koostas komisjon ELi HKSis osalevate käitiste jaoks suunised võrdlusandmete kvaliteedi- ja kontrollikriteeriumide kohta. Teiseks kogusid Euroopa Komisjoni heaks töötavad konsultandid Euroopa sektoriühenduste andmekogumise täiendamiseks andmeid selliste käitiste kohta, mida tootmisharu käsitlevates andmetes ei kajastata, ning samuti esitasid andmeid ja analüüse liikmesriikide pädevad asutused. |
|
(9) |
Selleks et tagada võrdlusaluste põhinemine õigetel ja nõuetekohastel andmetel, viis komisjon konsultantide abiga läbi sektorieeskirjade põhjaliku vastavuskontrolli ning kontrollis ka andmete põhjal saadud lähteväärtuste usutavust. Kvaliteeti ja kontrolli käsitlevate suuniste kohaselt on sõltumatud tõendajad andmete õigsust vajalikul määral kontrollinud. |
|
(10) |
Kui ühes käitises toodetakse mitut liiki tooteid ning heite sidumine üksikute tooteliikidega ei olnud võimalik, on andmed kogutud ning võrdlusalused kehtestatud üksnes ühte liiki toodet tootvatele käitistele. See puudutab lubja, dolomiitlubja, värvuseta klaasist pudelite ja anumate, värvilisest klaasist pudelite ja anumate, fassaadtelliste, sillutuskivide, pihustuskuivatamisega valmistatava pulbri, katmata kvaliteetpaberi, pehmepaberi, silekihipaberi ja lainekihipaberi, katmata karbipapi ning kaetud karbipapi tootepõhiseid võrdlusaluseid. Tulemuste usaldusväärsuse suurendamiseks ning tulemuste kontrollimiseks on 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmiste näitajate väärtusi võrreldud kõige tõhusamaid tehnikaid käsitleva kirjandusega. |
|
(11) |
Juhul kui andmed või vastavalt võrdlusaluste kehtestamise metoodikale kogutud andmed ei olnud kättesaadavad, saadi võrdlusaluste väärtused praeguse heite ja tarbimise taset käsitlevatest andmetest ning võeti arvesse kõige tõhusamat tehnikat käsitlevat teavet, mis on saadud peamiselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiiviga 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) ( 2 ) koostatud parima võimaliku tehnika viitedokumentidest (BREF-dokumendid). Kuna andmed jääkgaaside töötlemise, soojuse ekspordi ja elektritootmise kohta puuduvad, on koksi ja kuuma metalli tootepõhiste võrdlusaluste väärtused saadud otsese ja kaudse heite arvutustest, mis põhinevad asjaomases BREF-dokumendis esitatud teabel oluliste energiavoogude kohta, ning heitekoefitsientide vaikeväärtustel, mis on sätestatud komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised ( 3 ). Paagutatud maagi tootepõhise võrdlusaluse määramisel on samuti andmeid korrigeeritud asjaomases BREF-dokumendis esitatud olulisi energiavoogusid käsitlevate andmete põhjal, võttes arvesse jääkgaaside põletamist kõnealuses sektoris. |
|
(12) |
Kui käitis tekitas kasvuhoonegaaside heidet, millele on õigus saada tasuta saastekvoote, kuid tootepõhise võrdlusaluse arvutamine ei olnud võimalik, tuleks kõnealused saastekvoodid eraldada üldiste varuvariantide alusel. Selleks et kasvuhoonegaaside heidet võimalikult palju vähendada ning energiat võimalikult palju säästa vähemalt asjaomase tootmisprotsessi osades, on välja töötatud kolm hierarhiliselt järjestatud varuvarianti. Soojuspõhist võrdlusalust kohaldatakse sellistele kütust tarbivatele protsessidele, milles kasutatakse mõõdetavat soojuskandjat. Kütusepõhist võrdlusalust kohaldatakse juhul, kui tarbitakse mõõdetamatut soojust. Soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste väärtuste arvutamisel on lähtutud läbipaistvuse ja lihtsuse põhimõttest ning energiatõhusate tehnikate kaalumisel on etalonkasutegurina kasutatud laialdaselt kättesaadava kütuse kasutegurit, mida võib pidada paremuselt teiseks kasvuhoonegaaside heite seisukohast. Protsessiheitele tuleks saastekvoodid eraldada varasema heite alusel. Selleks et saastekvootide tasuta eraldamine protsessiheitele oleks piisav stiimul kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning et vältida seda, et protsessiheidet, millele on eraldatud saastekvoote varasemate heitkoguste põhjal või mis jääb tootepõhise võrdlusaluse süsteemi piiresse, ei käsitletaks erinevalt, tuleks tasuta saastekvootide arvu kindlaksmääramiseks korrutada iga käitise varasem tootmistase koefitsiendiga, mille väärtus on 0,9700. |
|
(13) |
Alates 2013. aastast tuleks kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohased tasuta saastekvoodid eraldada kõnealuste eeskirjade alusel. Selleks et jõustada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 11 ettenähtud üleminekusüsteem, mille kohaselt peaks tasuta eraldatavate saastekvootide kogus vähenema 80 %-lt 2013. aastal eraldatavate saastekvootide kogusest 30 %-ni sellest kogusest 2020. aastal, kuni 2027. aastal enam tasuta saastekvoote ei eraldata, kohaldatakse VI lisas sätestatud koefitsiente. Kui sektor või allsektor on lisatud loetellu, mis on kindlaks määratud komisjoni 24. detsembri 2009. aasta otsusega 2010/2/EL, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, ( 4 ) siis nimetatud koefitsienti ei kohaldata. Käesoleva otsuse kohaselt eraldatavaid saastekvoote võetakse tulevikus arvesse selliste sektorite ja allsektorite loetelu kindlaksmääramisel, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks. |
|
(14) |
Selleks et käitajatelt oleks lihtsam andmeid koguda ning liikmesriikidel oleks lihtsam eraldatavate saastekvootide kogust arvutada, tuleks käitis jagada vajaduse korral osadeks. Liikmesriigid peaksid tagama, et heitkogused omistatakse õigesti asjaomastele käitiseosadele ning et need ei kattuks. |
|
(15) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et käitajatelt kogutud andmed, mida on saastekvootide eraldamisel kasutatud, on täielikud, järjepidevad ning võimalikult täpsed. Andmete õigsust peaks tõendama sõltumatu tõendaja tagamaks, et saastekvootide tasuta eraldamine põhineb kindlatel ja usaldusväärsetel andmetel. Käesoleva otsusega tuleks ette näha andmete kogumist ja tõendamist käsitlevad miinimumnõuded, et lihtsustada saastekvootide eraldamise eeskirjade ühtlustatud ja järjepidevat kohaldamist. |
|
(16) |
Tegevkäitistele tasuta eraldatavate saastekvootide kogus peaks põhinema varasematel tootmisandmetel. Selleks et võrdlusperiood kajastaks võimalikult täpselt tootmistsükleid, hõlmaks ajavahemikku, mille kohta on kättesaadavad kvaliteetsed andmed ning vähendaks selliste erandlike olukordade mõju nagu käitiste ajutine sulgemine, põhinevad varasemat tootmistaset käsitlevad andmed ajavahemiku 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2008 mediaansel toodangul, või kui see on suurem, siis ajavahemiku 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2010 mediaansel toodangul. Samuti on asjakohane arvesse võtta kõiki võimsuse olulisi muutusi, mis on asjaomasel perioodil aset leidnud. Uute osalejate tootmistase tuleks kindlaks määrata sektorile eriomasel teabel põhineva standardse võimsuskasutuse või käitisele eriomase võimsuskasutuse alusel. |
|
(17) |
Liikmesriikide kogutud teave peaks aitama pädevatel asutustel ja komisjonil käesolevat otsust kohaldada. |
|
(18) |
Selleks et vältida konkurentsimoonutusi ja tagada CO2-turu nõuetekohane toimimine, peaksid liikmesriigid tagama, et eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramisel üksikutele käitistele ei toimuks topeltarvestust ega topelteraldamist. Sellega seoses peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu juhul, kui võrdlusalusega toodet toodetakse rohkem kui ühes käitises, kui rohkem kui ühte võrdlusalusega toodet toodetakse samas käitises või kui vahetooteid vahetatakse käitise süsteemipiire ületades. |
|
(19) |
Selleks et heitkogustega kauplemise süsteem aitaks heitkoguseid aja jooksul vähendada, on direktiiviga 2003/87/EÜ ette nähtud liidu saastekvootide üldkoguse lineaarne vähendamine. Kuna liidu saastekvootide üldkoguse vähendamist võetakse arvesse saastekvootide aastase maksimumkoguse kindlaksmääramisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 5, tuleks kõik tasuta saastekvoodid, mis eraldatakse käesoleva otsuse alusel käitistele, mille suhtes ei kohaldata artikli 10a lõikes 5 osutatud aastast maksimumkogust, lineaarselt kohandada samal viisil nagu liidu saastekvootide üldkogust, kasutades võrdlusaastana 2013. aastat. |
|
(20) |
Ühtne sektoriülene paranduskoefitsient, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt ajavahemiku 2013–2020 igal aastal kohaldatakse käitistele, mida ei ole määratletud elektritootjatena ja mis ei ole uued osalejad, tuleks määrata sellise ajavahemikuks 2013–2020 tasuta eraldatavate saastekvootide esialgse aastase üldkoguse põhjal, mis käesoleva otsuse kohaselt arvutatakse välja kõnealustele käitistele ja sealhulgas käitistele, mida direktiivi artikli 27 kohaselt võib heitkogustega kauplemise süsteemist välja arvata. Seda kõnealuse ajavahemiku igal aastal eraldatavat tasuta saastekvootide kogust tuleks võrrelda saastekvootide aastase kogusega, mis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt arvutatakse käitistele, mis ei ole elektritootjad ega uued osalejad, võttes arvesse asjaomast osa direktiivi artikli 9 kohaselt määratud ühenduse saastekvootide üldkogusest ning asjaomaseid heitkoguseid, mis kuuluvad ELi süsteemi alles 2013. aastast alates. |
|
(21) |
Kui kaks või enam käitist vahetavad omavahel mõõdetavat soojust, peaks saastekvootide tasuta eraldamine põhinema käitise soojatarbimisel ning arvesse tuleks võtta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski. Seega tuleks saastekvoodid eraldada soojuse tarbijale, et tasuta eraldatavate saastekvootide arv ei sõltuks soojusega varustamise struktuurist. |
|
(22) |
Selleks et suurendada liidu süsteemis osalevate käitiste kasvuhoonegaaside heitega seotud tõhususe kohta kättesaadavate andmete olulisust, põhinevad sulfittselluloosi, termomehaanilise tselluloosimassi ja mehaaniliselt valmistatud tselluloosimassi ning vanapaberist saadud tselluloosimassi tootepõhised võrdlusalused BREF-dokumendis kõige tõhusama tehnika kohta esitatud teabel ning kajastavad fossiilkütuste kasutamist seadmete käivitamisel, fossiilkütuste kasutamist (sulfittselluloosi, termomehaanilise tselluloosimassi ja mehaaniliselt valmistatud tselluloosimassi võrdlusalused) ja soojusenergia kasutamist (vanapaberist saadud tselluloosimassi võrdlusalus). Ajalehepaberi võrdlusalus põhineb samuti kõige tõhusamal tehnikal ning kajastab olulise väärtuse saamiseks soojusenergia kasutamist. |
|
(23) |
Selleks et võtta arvesse täiendavat kasvuhoonegaaside heidet (eelkõige metaaniheide), mida mõnele käitisele võrdlusaluste väärtuste määramiseks vajalikud andmed ei kajasta, ning tagamaks, et tasuta saastekvootide eraldamine tootepõhise võrdlusaluse põhjal võtab arvesse protsesside tõhusust kasvuhoonegaaside suhtes ega ajenda heitkoguseid suurendama, on lämmastikhappe võrdlusaluste kõveral paiknevate käitiste üksikuid andmepunkte korrigeeritud ettevõtjatelt ja BREF-dokumentidest kõnealuse heite keskmiste näitajate kohta saadud teabe alusel. Lämmastikhappe võrdlusalus kajastab seda korrigeerimist. |
|
(24) |
Selleks et võtta arvesse erinevusi rafineerimistehaste konfiguratsioonis, peaks rafineerimissektori võrdlusalus põhinema CO2-ga kaalutud tonnist lähtuval käsitlusel (CWT-käsitlus). See tähendab, et rafineerimistehase ainus toode on CO2-ga kaalutud tonn (CWT) ning selle toodang on arvutatud kindlaksmääratud üldiste protsessiüksuste põhjal, millest igaüht on kaalutud toornafta destilleerimisega seotud heitekoefitsiendiga, mida kutsutakse CWT-teguriks ning mis väljendab CO2-heite mahukust keskmise energiatõhususe juures olukorras, kus igas protsessiüksuses kasutatakse põletamiseks sama standardset kütuseliiki ning protsessiüksuse kohta eralduv protsessiheide on keskmine. Sellest lähtuvalt on tootepõhise võrdlusaluse määramiseks kasutatud andmepunktid saadud nii, et tegelikke heitkoguseid on võrreldud iga rafineerimistehase kogu CWTga. Seejärel korrigeeriti rafineerimistehastele tasuta eraldatavate saastekvootide määra, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 1 kooskõlla viimiseks jätta välja elektri kasutamine ja tootmine. |
|
(25) |
Arvestades tootekvaliteedi võimalikku mitmekesisust, on lubja ja dolomiitlubja tootepõhistes võrdlusalustes lähtutud kaltsiumoksiidi ja magneesiumoksiidi standardkoostisest. Seoses põletamisel tekkiva heitega on kasutatud nimetatud standardtoodete tootmisel tekkiva eriheite andmeid vastavalt otsusele 2007/589/EÜ. |
|
(26) |
Kuna võrdlusaluste määramine mitmetele toodetele, nagu näiteks ammoniaagile ja naatriumkarbonaadile, eeldab, et kogu tootmisprotsessi käigus tekkiv CO2-heide paisatakse õhku, tuleks heitkoguste üle teostada seiret ja nendest aru anda kooskõlas I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate heitkoguste seiret ja aruandlust käsitleva määrusega, mis tuleb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõike 1 kohaselt vastu võtta 31. detsembriks 2011, eeldades et kõnealuste tootmisprotsesside käigus tekkinud kogu CO2-heide paisati atmosfääri sõltumata CO2 igasugusest võimalikust kasutamisest toormena keemilistes tootmisprotsessides. |
|
(27) |
Aurkrakkimise võrdlusalus ei hõlma nn lisatoidet ehk muu kui põhiprotsessi käigus toodetud väärtuslikke kemikaale ega nendega seotud heidet, kuid lisatoidet tuleks vajaduse korral tasuta saastekvootide eraldamisel arvesse võtta, kasutades spetsiaalseid heitekoefitsiente. |
|
(28) |
Selleks et tagada võrdsed tingimused aromaatsete ühendite tootmiseks rafineerimis- ja keemiatehastes, peaks aromaatsetele ühenditele tasuta saastekvootide eraldamine põhinema CWT-käsitlusel ning tuleks kohaldada rafineerimistoote võrdlusaluse väärtust. |
|
(29) |
Arvestades et vinüülkloriidmonomeeri tootmisel kasutatakse tavakütuste (nt maagaas) asendamiseks teataval määral vesinikku, millega vähendatakse põlemisprotsessist tulenevat otseheidet, kuid arvestades ka, et seoses kogutõhususega kasvuhoonegaaside heite seisukohast on vesiniku kasutamine toorainena eelistatud, võetakse vinüülkloriidmonomeeri võrdlusaluses arvesse vesiniku kasutamist kütusena, nii nagu see oleks maagaas. |
|
(30) |
Selleks et tagada võrdsed tingimused vesiniku ja sünteesgaasi tootmiseks rafineerimis- ja keemiatehastes, peaksid kõnealuste toodete võrdlusalused põhinema CWT-käsitlusel ja rafineerimistoodete võrdlusaluse väärtusel. Mõlemad tootepõhised võrdlusalused näitavad kindlat vesiniku mahukontsentratsiooni. |
|
(31) |
Arvestades seda, et alates 2013. aastast tuleks energeetikasektoris eraldada kõik saastekvoodid enampakkumise teel ning et kõnealusel sektoril on võimalus süsinikdioksiidiga seotud suurenenud kulud edasi suunata, ning samuti asjaolu, et elektritootmisele ei tohiks üldse eraldada tasuta saastekvoote, välja arvatud üleminekuperioodi tasuta saastekvoodid elektritootmise moderniseerimiseks ja jääkgaasidest elektri tootmiseks, ei peaks käesolevas otsuses käsitlema tasuta saastekvootide eraldamist elektritootmise või -tarbimisega seotud heitele. Siiski võivad liikmesriigid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 6 kohaselt hüvitada selliste sektorite või allsektorite, mille puhul esineb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, kulud seoses elektrihindadesse suunatud kasvuhoonegaaside heitkogustega ja võtta selleks finantsmeetmeid kooskõlas selles valdkonnas kohaldatavate komisjoni poolt vastu võetud riigiabi eeskirjadega. |
|
(32) |
Samuti on asjakohane, et tootepõhiste võrdlusaluste kehtestamisel võetakse arvesse jääkgaaside energia tõhusat kasutamist ning jääkgaaside kasutamisega seotud heidet. Seepärast on võrdlusaluste kindlaksmääramisel toodetele, mille tootmisel tekivad jääkgaasid, võetud suurel määral arvesse nende jääkgaaside CO2-sisaldust. Kui jääkgaasid eksporditakse tootmisprotsessist väljapoole asjaomase tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiire ning põletatakse soojuse tootmiseks väljaspool I lisas kindlaksmääratud võrdlusalusega protsessi süsteemipiire, tuleks sellega seotud heitkoguseid arvesse võtta ning eraldada täiendavaid saastekvoote soojus- või kütusepõhise võrdlusaluse põhjal. Kuna üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks elektritootmisele eraldada tasuta saastekvoote, et vältida konkurentsimoonutusi tööstuskäitistele tarnitava elektri turgudel, ning võttes arvesse elektrihindades sisalduvat CO2 hinda, on asjakohane, et juhul kui jääkgaasid eksporditakse tootmisprotsessist, mis on väljaspool asjaomase tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiire, ning põletatakse elektritootmiseks, ei eraldata täiendavaid saastekvoote lisaks jääkgaasides sisalduva süsinikdioksiidi määrale, mida on arvesse võetud asjaomase toote võrdlusaluse määramisel. |
|
(33) |
Tootepõhistes võrdlusalustes võetakse arvesse ka teatava toote tootmisega seotud jääkgaaside tõrvikpõletamisest tulenevaid varasemaid heitkoguseid ning ohutus-tõrvikpõletamiseks kasutatud kütust tuleks käsitada mõõdetamatu soojuse tootmiseks kasutatud kütusena, et võtta arvesse sellise tõrvikpõletamise kohustuslikku iseloomu. |
|
(34) |
Kliimamuutustega võitlemiseks ning riikide majanduse CO2-mahukuse vähendamiseks on vaja teha olulisi investeeringuid. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada viisil, mis soodustaks investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse igas sektoris ja allsektoris. Vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ võidakse muu poliitika ja muude meetmetega seda eesmärki tulevikus täiendada ja ergutada saastekvoote tõhusalt kasutama, et teha olulisi investeeringuid energiatõhusamasse tehnoloogiasse. Ennekõike juhul, kui kõigile käesolevas otsuses kindlaksmääratud tegevkäitistele eraldatav tasuta saastekvootide lõplik aastane kogus jääb märkimisväärselt alla direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 osutatud aastast maksimumkogust, võiks käesoleva otsuse muudatusega näha ette direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 kohase kasvuhoonegaaside heite täiendava vähendamise stiimulid ning eraldada saastekvoote käitistele, mis on võimelised rakendama innovatiivset tehnoloogiat, millega on kasvuhoonegaaside heidet võimalik veelgi vähendada. |
|
(35) |
Investeeringud võimsuse oluliseks suurendamiseks, mis võimaldab kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 7 kohast uute osalejate reservi, peaksid olema selged ning kindla ulatusega, et vältida uutele osalejatele loodud saastekvootide reservi kiiret ammendumist, konkurentsimoonutusi ja tarbetut halduskoormust ning et tagada käitiste võrdne kohtlemine liikmesriikides. Seepärast on asjakohane määrata võimsuse olulise muutuse künniseks 10 % käitise installeeritud võimsusest ning näha ette, et installeeritud võimsuse muutumise tagajärjel peab asjaomase käitise tootmistase märkimisväärselt tõusma või langema. Kui hinnatakse, kas nimetatud künnis on saavutatud, tuleks arvesse võtta võimsuse järkjärgulist suurenemist või vähenemist. |
|
(36) |
Arvestades seda, et saastekvootide arv uute osalejate reservis on piiratud, on juhul, kui uutele osalejatele eraldatakse sellest reservist märkimisväärne hulk saastekvoote, asjakohane hinnata, kas õiglane ja võrdne juurdepääs reservi alles jäänud saastekvootidele on tagatud. Lähtuvalt hindamise tulemustest võidakse ette näha järjekorrasüsteemi kehtestamise võimalus. Sellise süsteemi ülesehituse ning selles osalemise tingimuste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta lubade andmise eri tavasid liikmesriikides, vältida süsteemi kuritarvitamist ning mitte soodustada saastekvootide reservis hoidmist liiga pika ajavahemiku jooksul. |
|
(37) |
Selleks et tasuta saastekvoote ei antaks tegevuse lõpetanud käitistele, tuleks käesoleva otsusega ette näha meetmed selliste käitiste kindlaksmääramiseks ning neile saastekvootide eraldamise keelustamiseks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käitis taasalustab tegevust kindlaksmääratud ja mõistliku aja jooksul. |
|
(38) |
Osaliselt tegevuse lõpetanud käitisele eraldatavate saastekvootide arvu kohandamiseks on määratletud spetsiaalsed künnised, millega võrreldakse vähendatud tootmistaset esialgse tootmistasemega. Seejärel tuleks eraldatavate saastekvootide arvu kohandada alates sellele aastale järgnevast aastast, kui käitis oma tegevuse osaliselt lõpetas. Kui selline käitis hakkab jälle tootma künnist ületaval tasemel, tuleks tema õigus esialgsele saastekvootide kogusele osaliselt või isegi täielikult taastada sõltuvalt käitise tootmistasemest. |
|
(39) |
Vajaduse korral on arvesse võetud direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tõlgendamise juhiseid. |
|
(40) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu Euroopa Liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks alates 2013. aastast.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat otsust kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide (paiksed käitised) tasuta eraldamisele 2013. aastaga algavatel kauplemisperioodidel, kusjuures tehakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohane erand üleminekuperioodil saastekvootide tasuta eraldamisele elektritootmise moderniseerimiseks.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„tegevkäitis” – käitis, mis tegutseb direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud ühel või mitmel tegevusalal või tegevusalal, mis on lisatud ELi süsteemi esimest korda vastavalt direktiivi artiklile 24 ning mis i) on saanud kasvuhoonegaaside heiteloa enne 30. juunit 2011 või ii) töötab tegelikult, on 30. juuniks 2011 saanud kõik asjakohased keskkonnaload, sealhulgas vajaduse korral direktiivis 2008/1/EÜ osutatud loa, ning täitnud 30. juuniks 2011 kõik muud asjaomase liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras ette nähtud tingimused, mille alusel on käitisel õigus saada kasvuhoonegaaside heiteluba; |
|
b) |
„tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa” – sellise toote tootmise sisend, väljund ja vastav heide, millele I lisas on kehtestatud võrdlusalus; |
|
c) |
„soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa” – sisend, väljund ja vastav heide, mida tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa ei hõlma ning mis on seotud sellise mõõdetava soojuse tootmisega või impordiga ELi süsteemi kuuluvast käitisest või muust üksusest (või tootmise ja impordi mõlemaga), mida — tarbitakse käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (mida ei kasutata elektri tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (mis ei ole seotud elektri tootmisega), või — eksporditakse teise, ELi süsteemi välisesse käitisesse või muusse üksusesse (välja arvatud eksport elektri tootmiseks); |
|
d) |
„kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa” – sisend, väljund ja vastav heide, mida tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa ei hõlma ning mis on seotud kütust põletades toodetud mõõdetamatu soojusega, mida tarbitakse toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (mida ei kasutata elektri tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (mis ei ole seotud elektri tootmisega), sealhulgas ohutus-tõrvikpõletamiseks; |
|
e) |
„mõõdetav soojus” – netosoojusvoog, mida transporditakse mööda kindlaks tehtavaid torusid või kanaleid soojusvahetite abil, nagu näiteks aur, kuum õhk, vesi, õli, sulametallid ja soolad, mille jaoks on võimalik paigaldada soojusarvesti; |
|
f) |
„soojusarvesti” – soojusarvesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/22/EÜ ( 5 ) MI-004 lisa mõistes või mõni muu seade, mis mõõdab toodetud soojusenergia hulka voo mahu ja temperatuuri põhjal ja registreerib selle; |
|
g) |
„mõõdetamatu soojus” – kogu muu soojus peale mõõdetava soojuse; |
|
h) |
„protsessiheite käitiseosa” – muude direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud kasvuhoonegaaside kui CO2 heide, mis tekkib väljaspool I lisas osutatud tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiire, või CO2-heide, mis tekkib väljaspool I lisas osutatud tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiire järgnevalt osutatud tegevuse tulemusel, ning järgnevalt osutatud tegevuse tulemusel tekkiv osaliselt oksüdeerunud süsiniku põlemisel eraldunud heide, kui selle tegevuse eesmärgiks on mõõdetava soojuse, mõõdetamatu soojuse või elektri tootmine tingimusel, et sellest arvatakse maha heide, mis oleks tekkinud sama koguse maagaasi põletamisel, mis on võrdne ärapõlenud osaliselt oksüdeerunud süsiniku sellise energiasisaldusega, mida on võimalik tehniliselt kasutada: i) maakides, kontsentraatides ja teises tooraines leiduvate metalliühendite keemiline või elektrolüütiline redutseerimine; ii) metallidest ja metalliühenditest lisandite eraldamine; iii) karbonaatide lagundamine (välja arvatud suitsugaaside puhastamisel tekkivad karbonaadid); iv) keemiline süntees, kus süsinikku kandev materjal osaleb reaktsioonis, mille esmane eesmärk on muu kui soojuse tekitamine; v) süsinikku sisaldavate lisandite või tooraine kasutamine, mille esmane eesmärk on muu kui soojuse tekitamine; vi) poolmetallioksiidide või mittemetallioksiidide, nagu ränioksiidide ja fosfaatide keemiline või elektrolüütiline redutseerimine; |
|
i) |
„võimsuse oluline suurenemine” – käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse oluline kasv, kui juhtunud on kõik järgmised asjaolud: i) toimunud on üks või mitu kindlaks tehtavat füüsilist muutust, mis on seotud käitiseosa tehnilise konfiguratsiooni ja toimimisega ega ole lihtsalt olemasoleva tootmisliini asendamine, ja ii) käitiseosa suudab töötada võimsusel, mis on vähemalt 10 % suurem kui käitiseosa esialgne installeeritud võimsus enne muutust, või iii) käitiseosal, millega füüsiline muutus on seotud, on oluliselt kõrgem tootmistase ja seetõttu on täiendavalt eraldatud rohkem kui 50 000 saastekvooti aasta kohta, mis moodustavad vähemalt 5 % sellele käitiseosale enne muutust eraldatud esialgsest aastasest tasuta saastekvootide kogusest; |
|
j) |
„võimsuse oluline vähenemine” – toimunud on üks või mitu kindlaks tehtavat muutust, mille tõttu on oluliselt kahanenud käitiseosa esialgne installeeritud võimsus ja tema tootmistase suurusjärgus, mis vastab võimsuse olulisele suurenemisele; |
|
k) |
„võimsuse oluline muutus” – kas võimsuse oluline suurenemine või võimsuse oluline vähenemine; |
|
l) |
„lisatud võimsus” – erinevus käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse ja sellise installeeritud võimsuse vahel, mille sama käitiseosa saavutas pärast võimsuse olulist suurenemist ja mis on määratud pärast muutunud võimsusega tegevuse algust esimese kuue kuu kahe kõige suurema tootmismahuga kuu keskmise põhjal; |
|
m) |
„vähenenud võimsus” – erinevus käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse ja sellise installeeritud võimsuse vahel, mille sama käitiseosa saavutas pärast võimsuse olulist vähenemist ja mis on määratud pärast muutunud võimsusega tegevuse algust esimese kuue kuu kahe kõige suurema tootmismahuga kuu keskmise põhjal; |
|
n) |
„tavavõimsusega tegevuse algus” – katkematu 90-päevase ajavahemiku tõendatud ja heakskiidetud esimene päev, või kui asjaomase sektori tavaline tootmistsükkel ei näe ette katkematut tootmist, siis esimene päev 90-päevasest ajavahemikust, mis on jaotatud sektorile eriomasteks tootmistsükliteks, mille jooksul käitis töötab, kasutades vähemalt 40 % sellisest võimsusest, milleks tema seadmed on projekteeritud, võttes vajaduse korral arvesse käitisele eriomaseid käitamistingimusi; |
|
o) |
„muutunud võimsusega tegevuse algus” – katkematu 90-päevase ajavahemiku tõendatud ja heakskiidetud esimene päev, või kui asjaomase sektori tavaline tootmistsükkel ei näe ette katkematut tootmist, siis esimene päev 90-päevasest ajavahemikust, mis on jaotatud sektorile eriomasteks tootmistsükliteks, mille jooksul muutnud käitiseosa töötab, kasutades vähemalt 40 % sellisest võimsusest, milleks tema seadmed on projekteeritud, võttes vajaduse korral arvesse käitisele eriomaseid käitamistingimusi; |
|
p) |
„ohutus-tõrvikpõletamine” – otse atmosfääri avanevas üksuses katsekütuste ja väga muutlikes kogustes protsessi- või jääkgaaside põletamine, mida on käitisele väljastatud asjakohastes lubades ohutuse tagamiseks sõnaselgelt nõutud; |
|
q) |
„kodumajapidamine” – elamisüksus, kus isikud korraldavad üksikult või rühmas enda varustamise mõõdetava soojusega; |
|
r) |
„tõendaja” – pädev, sõltumatu isik või tõendamisasutus, kes vastutab tõendamisprotsessi teostamise ja aruandluse eest vastavalt liikmesriigi poolt direktiivi 2003/87/EÜ V lisa alusel kehtestatud üksikasjalikele nõuetele; |
|
s) |
„piisav kinnitus” – tõendamisotsuses positiivselt väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kinnitamise tase selle kohta, et tõendatavates andmetes ei ole olulist väärkajastamist; |
|
t) |
„kinnitamise tase” – aste, mil määral tõendaja on tõendamise järeldustes veendunud, et on tõestatud, kas käitise kohta esitatud andmetes on olulist väärkajastamist või mitte; |
|
u) |
„oluline väärkajastamine” – selline määrava tähtsusega väärkajastamine (väljajätmine, valesti esitamine ja vead; ei hõlma lubatavat määramatust) esitatud andmetes, millel tõendaja kutseliselt pädeva otsuse kohaselt võib olla mõju sellele, milline on järgnevalt pädeva asutuse poolt neid andmeid kasutades välja arvutatud eraldatavate saastekvootide kogus. |
Artikkel 4
Pädev asutus ja ümardamine
1. Liikmesriigid teevad käesoleva otsuse eeskirjade rakendamiseks vajalikud halduskorraldused, sealhulgas ühe või mitme pädeva asutuse nimetamine vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 18.
2. Kõik käesoleva otsuse kohaselt saastekvootide arvu väljaarvutamiseks tehtud arvutused ümardatakse kuni lähima saastekvoodini.
II
PEATÜKK
TEGEVKÄITISED
Artikkel 5
Käitiste kindlakstegemine
1. Iga liikmesriik teeb kindlaks kõik oma territooriumil asuvad käitised, kellel on õigus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt saada tasuta saastekvoote.
2. Iga liikmesriik teeb kindlaks ka kõik soojatootmisega tegelevad elektritootjad ja väikesed käitised, keda võib direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 kohaselt ELi süsteemist välja arvata.
Artikkel 6
Käitiseosadeks jagamine
1. Käesoleva otsuse kohaldamisel jagavad liikmesriigid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a alusel tasuta saastekvootide saamise õigusega käitised nõuetekohaselt üheks või mitmeks järgmiseks käitiseosaks:
a) tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa;
b) soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa;
c) kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa;
d) protsessiheite käitiseosa.
Käitiseosad vastavad võimalikult suurel määral käitise füüsilistele osadele.
Soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa ja protsessiheite käitiseosa suhtes teevad liikmesriigid selgesti vahet, näidates NACE ja Prodcomi koodidega, kas asjaomane protsess toimub sellises sektoris või allsektoris, mille puhul otsusega 2010/2/EL peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.
Kui ELi süsteemi kuuluv käitis on tootnud ja eksportinud mõõdetavat soojust teisele käitisele või muule üksusele, mis ei kuulu ELi süsteemi, siis peavad liikmesriigid selle soojusega seotud soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa vastavat protsessi otsuse 2010/2/EL kohaselt kasvuhoonegaaside heite märkimisväärsest ülekandumisest ohustatud sektorisse või allsektorisse kuuluvaks vaid siis, kui pädev asutus on veendunud, et mõõdetava soojuse tarbija kuulub sektorisse või allsektorisse, mille puhul otsusega 2010/2/EL peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.
2. Kõikide käitiseosade sisendi, väljundi ja heite summa ei või ületada käitise sisendit, väljundit ja koguheidet.
Artikkel 7
Võrdlusandmete kogumine
1. Iga tegevkäitise kohta, kellel on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt õigus saada tasuta saastekvoote, sealhulgas selliste käitiste kohta, mida käitatakse aeg-ajalt, näiteks reservis või ooteseisundis olevad käitised või hooajaliselt tegutsevad käitised, koguvad liikmesriigid käitajalt kõikide IV lisas loetletud parameetritega seotud kogu asjakohase teabe ja andmed kõikide aastate kohta ajavahemikust, mis algab 1. jaanuaril 2005 ja lõpeb 31. detsembril 2008, või vajaduse korral algab 1. jaanuaril 2009 ja lõpeb 31. detsembril 2010 ja mille vältel käitis on tegutsenud.
2. Liikmesriigid koguvad andmeid iga käitiseosa kohta eraldi. Vajaduse korral võivad liikmesriigid käitajatelt küsida rohkem teavet.
Kui soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa või protsessiheite käitiseosa sisendist, väljundist ja vastavast heitest 95 % kuulub sektoritesse või allsektoritesse, mida otsuse 2010/2/EL kohaselt ohustab märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, või kui soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa või protsessiheite käitiseosa sisendist, väljundist ja vastavast heitest 95 % kuulub sektoritesse või allsektoritesse, mida kasvuhoonegaaside heite ülekandumine ei ohusta, võivad liikmesriigid vabastada sellise käitaja niisuguste andmete esitamisest, mille põhjal võib käitist teistest eristada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu esinemise järgi.
3. Liikmesriigid nõuavad käitajalt iga tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse esitamist, mis määratakse järgmiselt:
a) põhimõtteliselt on esialgne installeeritud võimsus ajavahemiku 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2008 kahe kõige suurema tootmismahuga kuu keskmine, eeldades, et käitiseosa on töötanud sellise koormusega 720 tundi kuus ja 12 kuud aastas.
b) Kui esialgset installeeritud võimsust ei ole võimalik punkti a kohaselt määrata, korraldatakse käitiseosa võimsuse katseline tõendamine tõendaja järelevalve all tagamaks, et kasutatud parameetrid on asjaomasele sektorile tüüpilised ning et katselise tõendamise tulemused on representatiivsed.
4. Kui käitiseosa võimsus on ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2011 oluliselt muutunud, nõuavad liikmesriigid käitajalt lisaks selle käitiseosa lõike 3 kohaselt määratud ja kuni muutunud võimsusega tegevuse alguseni olnud esialgse installeeritud võimsuse esitamisele ka käitiseosa lisatud võimsuse, või kui see on asjakohane, vähenenud võimsuse esitamist ning käitiseosal pärast võimsuse olulist muutumist oleva installeeritud võimsuse esitamist, mis on määratud pärast muutunud võimsusega tegevuse algust esimese kuue kuu kahe kõige suurema tootmismahuga kuu keskmise põhjal. Liikmesriigid käsitlevad seda käitiseosal pärast võimsuse olulist muutumist olevat installeeritud võimsust käitiseosa esialgse installeeritud võimsusena, kui hindavad edaspidi toimunud olulist võimsuse muutumist.
5. Liikmesriigid koguvad, registreerivad ja dokumenteerivad andmeid sellisel viisil, et pädev asutus saaks neid asjakohaselt kasutada.
Liikmesriigid võivad käitajalt nõuda elektroonilise vormi kasutamist või määrata andmete esitamiseks failivormingu. Liikmesriikidel tuleb aga vastu võtta andmed, mille käitaja esitab sellist elektroonilist vormi või määratud failivormingut kasutades, mille komisjon käesoleva otsuse kohaste andmete kogumiseks on avaldanud, kui liikmesriigi vorm või määratud failivorming ei nõua vähemalt samade andmete sisestamist.
6. Sisend, väljund ja vastav heide, mille andmed on kättesaadavad üksnes terve käitise kohta, jagatakse proportsionaalselt vastavate käitiseosade vahel järgmiselt:
a) kui erinevad tooted toodetakse üksteise järel samal tootmisliinil, jagatakse sisend, väljund ja vastavad heited järjestikku iga käitiseosa kasutusaja põhjal aastas;
b) kui sisendit, väljundit ja vastavat heidet ei ole võimalik jagada punkti a kohaselt, siis jagatakse need toodetud üksikute toodete massi või mahu alusel või asjaomaste keemiliste reaktsioonide vabaentalpiate suhtel põhineva hinnangu alusel või mõne muu sobiva, usaldusväärse teadusliku metoodika abil saadud jaotusmudeli alusel.
7. Liikmesriigid nõuavad käitajatelt täielike ja järjepidevate andmete esitamist ning selle tagamist, et käitiseosad ei kattuks ega toimuks topeltarvestust. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et käitajad on hoolsad ja esitavad kõige täpsemaid andmeid, et oleks võimalik andmete usaldusväärsusele anda piisav kinnitus.
Selleks tagavad liikmesriigid samuti, et iga käitaja esitab ka metoodikaaruande, mis sisaldab käitise kirjeldust, kohaldatud kompileerimismetoodikat, erinevaid andmeallikaid, arvutuste käiku ning vajaduse korral eeldusi ja metoodikat, mida kohaldati lõike 6 kohaseks heite jagamiseks asjakohaste käitiseosade vahel. Liikmesriigid võivad anda käitajale korralduse näidata esitatud andmete täpsust ja täielikkust.
8. Andmete puudumisel nõuavad liikmesriigid käitajalt andmete puudumise nõuetekohast põhjendamist.
Liikmesriigid nõuavad käitajalt puuduvate andmete asendamist konservatiivsete hinnangutega, mis põhinevad eelkõige headel tööstustavadel ja viimase aja teaduslikel ja tehnilistel teadmistel, ning seda tuleb teha enne tõendajapoolset tõendamist või vähemalt selle ajal.
Kui andmed on kättesaadavad osaliselt, tähendab konservatiivne hinnang seda, et eeldatav väärtus ei saa olla suurem kui 90 % sellisest väärtusest, mis on saadud kättesaadavaid andmeid kasutades.
Kui soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa arvutamiseks ei ole mõõdetavate soojusvoogude andmed kättesaadavad, võidakse tuletada asendusväärtus vastavast sisendenergiast, mida korrutatakse soojatootmise mõõdetud kasuteguriga, mille on tõendanud tõendaja. Kui andmed sellise kasuteguri kohta ei ole kättesaadavad, kohaldatakse mõõdetava soojuse tootmise sisendenergiale etalonkasutegurit 70 %.
9. Kõik liikmesriigid teevad lõigete 1–6 alusel kogutud andmed komisjonile kättesaadavaks, kui komisjon selleks soovi avaldab.
Artikkel 8
Tõendamine
1. Artikli 7 kohases andmekogumisprotsessis võtavad liikmesriigid vastu üksnes sellised andmed, mille tõendaja on tunnistanud nõuetekohasteks. Tõendamisprotsess on seotud metoodikaaruande ja esitatud parameetritega, millele on osutatud artiklis 7 ja IV lisas. Tõendamisel käsitletakse käitaja poolt esitatud andmete usaldusväärsust, usutavust ja täpsust ning selle tulemusel valmib tõendamisotsus, milles antakse piisav kinnitus selle kohta, et tõendatavates andmetes ei ole olulist väärkajastamist.
2. Liikmesriigid tagavad, et tõendaja on käitajast sõltumatu, täidab oma ülesandeid usaldusväärselt, objektiivselt ja professionaalselt ning tunneb järgmisi teemasid:
a) käesoleva otsuse sätted ning asjakohased standardid ja juhised;
b) tõendatavate tegevusaladega seotud õigus- ja haldusnormid;
c) käitise heite kõikide allikate ja parameetritega, eelkõige andmete kogumise, mõõtmise, arvutamise ja esitamisega seotud teabe kujunemine.
3. Liikmesriigid tagavad, et lisaks otsuses 2007/589/EÜ sätestatud nõuetele täidetaks järgmisi miinimumnõudeid:
a) tõendaja kavandab ja viib tõendamise läbi kutsealast kahtlust ilmutades, mööndes, et võivad esineda asjaolud, mille tõttu võib esitatud teabes ja andmetes olla olulist väärkajastamist;
b) tõendaja kinnitab üksnes sellised esitatud parameetrid, mis on määratud piisava kindlusega. Piisava kindluse saavutamiseks peab käitaja näitama, et
i) esitatud parameetrites ei esine vastuolusid;
ii) parameetrite kogumine on toimunud kooskõlas kehtivate standardite või juhistega;
iii) käitiste asjaomased registrid on täielikud ja järjepidevad.
c) tõendaja alustab tõendamisprotsessi kõikide käitise tegevusalade strateegilise analüüsiga ja tal on ülevaade kõikidest tegevusaladest ja nende tähendusest saastekvootide eraldamisele;
d) tõendaja võtab eelkõige käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse hindamisel arvesse teavet, mida sisaldavad kasvuhoonegaaside heiteluba ja kõik muud asjakohased keskkonnaload, nagu direktiivis 2008/1/EÜ osutatud luba;
e) tõendaja analüüsib andmetest tulenevaid ja juhtimisriske, mis on seotud käitaja tegevuse ulatuse ja keerukusega ning saastekvootide eraldamise parameetritega ja mis võiksid viia olulise väärkajastamiseni, ning koostab pärast sellise riskianalüüsi tegemist tõendamiskava;
f) tõendaja külastab vajaduse korral käitist, et kontrollida arvestite ja seiresüsteemide tööd, viia läbi küsitlusi ja koguda piisavalt teavet ning tõendusmaterjali. Kui tõendaja ei pea käitise külastamist vajalikuks, peaks ta suutma oma otsust asjakohasele ametiasutusele igati põhjendada;
g) tõendaja täidab tõendamiskava, kogudes andmeid kooskõlas määratletud proovivõtumeetoditega, käitise üldise toimimise eesmärgipärasusega, läbi vaadatud dokumentidega, analüüsi- ja andmekontrolli menetlustega, mis hõlmavad kõiki asjassepuutuvaid täiendavaid tõendeid, millele tõendaja tõendamisotsus tugineb;
h) tõendaja nõuab käitajalt võimalike puuduvate andmete esitamist või auditi käigus ilmnenud lünkade täiendamist, heite või parameetritega seotud andmetes esinevate kõrvalekallete selgitamist või arvutuste kontrollimist või esitatud andmete täpsustamist;
i) tõendaja valmistab ette käitisesisese tõendamisaruande. See tõendamisaruanne sisaldab tõendeid strateegilise analüüsi, riskianalüüsi ja tõendamiskava täieliku täitmise kohta, ning selles on piisavalt teavet tõendamisotsuse põhjendamiseks. Samuti hõlbustab käitisesisene tõendamisaruanne pädeval asutusel ja akrediteerimisasutusel auditi võimalikku hindamist.
j) tõendaja võtab vastu otsuse, kas esitatud parameetrid sisaldavad olulist väärkajastamist ja kas käitisesisese tõendamisaruande järelduste alusel on tekkinud muid tõendamisotsuse seisukohalt asjassepuutuvaid küsimusi;
k) tõendaja esitab käitajale antavas tõendamisaruandes tõendamismetoodika, oma järeldused ja tõendamisotsuse ning käitaja esitab selle tõendamisaruande pädevale asutusele koos metoodikaaruande ja esitatavate parameetritega.
4. Liikmesriigid ei eralda käitisele tasuta saastekvoote, kui selle käitise andmed ei ole tõendamisega nõuetekohaseks tunnistatud.
Liikmesriigid võivad otsustada eraldada tasuta saastekvoote käitisele, mille andmed ei ole tõendamisega nõuetekohaseks tunnistatud, üksnes juhul, kui tõendaja otsust mõjutanud andmelüngad on tingitud erakorralistest ja ettenägematutest asjaoludest, mida ei oleks saanud vältida ka suurima hoolsuse korral ning mis ei ole asjaomase käitise käitaja kontrolli all, näiteks sellised asjaolud nagu loodusõnnetus, sõda, sõjaoht, terrorism, revolutsioon, mäss, sabotaaž või vandalism.
5. Tõendamisel tagavad liikmesriigid eelkõige, et käitiseosad ei kattuks ega toimuks topeltarvestust.
Artikkel 9
Varasem tootmistase
1. Liikmesriigid määravad artikli 7 kohaselt kogutud andmete põhjal iga tegevkäitise varasemad tootmistasemed võrdlusperioodiks 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008, või kui need on siis kõrgemad, võrdlusperioodiks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010.
2. Varasem tootepõhine tootmistase viitab iga toote puhul, millele on määratud I lisas osutatud tootepõhine võrdlusalus, selle toote mediaansele aastasele varasemale toodangule, mis toodeti asjaomases käitises võrdlusperioodil.
3. Varasem soojuspõhine tootmistase viitab sellise mõõdetava soojuse mediaansele aastasele varasemale tootmisele või selle impordile ELi süsteemis osalevast käitisest (või tootmisele ja impordile mõlemale) võrdlusperioodi jooksul, mida tarbiti käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks või mehaanilise energia tootmiseks (mida ei kasutatud elektri tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (mida ei tarbitud elektri tootmiseks) või eksporditi teise, ELi süsteemi välisesse käitisesse või muusse üksusesse (välja arvatud eksport elektri tootmiseks), väljendatuna teradžaulides aasta kohta.
4. Varasem kütusepõhine tootmistase viitab selliste kütuste mediaansele aastasele varasemale tarbimisele, mida kasutati sellise mõõdetamatu soojuse tootmiseks, mida tarbiti toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (mida ei kasutatud elektri tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (mida ei tarbitud elektri tootmiseks), sealhulgas ohutus-tõrvikpõletamiseks, võrdlusperioodi jooksul, väljendatuna teradžaulides aasta kohta.
5. Protsessiheite puhul, mis toimus seoses toodete tootmisega asjaomases käitises lõikes 1 osutatud võrdlusperioodi jooksul, viitab varasem protsessiheitepõhine tootmistase mediaansele aastasele varasemale protsessiheitele, mida väljendatakse CO2-ekvivalenttonnides.
6. Lõigetess 1–5 osutatud mediaansete väärtuste määramisel arvestatakse üksnes kalendriaastaid, mille jooksul asjaomane käitis on töötanud vähemalt ühe päeva.
Juhul, kui käitis on asjakohastel võrdlusperioodidel töötanud vähem kui kaks kalendriaastat, arvutatakse varasemad tootmistasemed iga käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse põhjal, mis on määratud artikli 7 lõikes 3 osutatud metoodika järgi, korrutades seda võimsust artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud arvestatava võimsuskasutusteguriga.
7. Erandina lõikest 2 määravad liikmesriigid varasema tootepõhise tootmistaseme toodetele, millele kohaldatakse III lisas osutatud tootepõhiseid võrdlusaluseid, mediaanse aastase varasema tootmise põhjal vastavalt samas lisas sätestatud valemitele.
8. Tegevkäitisi, mida käitatakse üksnes aeg-ajalt, näiteks reservis või ooteseisundis olevad käitised või hooajaliselt tegutsevad käitised, ja mis ei täida nõuet, et käitis oleks töötanud vähemalt ühe päeva antud kalendriaastal võrdlusperioodi jooksul, võetakse lõikes 1 osutatud mediaansete väärtuste määramisel arvesse juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) on selgelt näidatud, et käitist kasutatakse aeg-ajalt, näiteks kasutatakse seda regulaarselt ooteseisundis või reservis oleva võimsusena või käitatakse regulaarselt hooajalise graafiku järgi;
b) käitisel on kasvuhoonegaaside heiteluba ja kõik muud asjakohased load, mis on käitise käitamiseks ette nähtud liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras;
c) tehniliselt on võimalik alustada käitamist lühikese etteteatamistähtajaga ning teostatakse regulaarset hooldust.
9. Kui tegevkäitise võimsus on oluliselt suurenenud või oluliselt vähenenud ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2011, on asjaomase käitise varasem tootmistase lõike 1 kohaselt ja ilma võimsuse olulise muutumiseta kindlaksmääratud mediaansete väärtuste ja lisatud või vähenenud võimsusega varasema tootmistaseme summa.
Lisatud või vähenenud võimsusega varasem tootmistase saadakse, kui iga käitiseosa, mis on läbi teinud võimsuse olulise muutuse, artikli 7 lõike 3 kohaselt määratud ja kuni muutunud võimsusega tegevuse alguseni olnud esialgse installeeritud võimsuse ja artikli 7 lõike 4 kohaselt määratud oluliselt muutunud installeeritud võimsuse vahe korrutatakse asjaomase käitise varasema keskmise võimsuskasutusega aastatel enne muutunud võimsusega tegevuse algust.
Artikkel 10
Saastekvootide eraldamine käitisele
1. Liikmesriigid arvutavad igaks aastaks artikli 7 kohaselt kogutud andmete põhjal selliste saastekvootide arvu, mis lõigete 2–8 kohaselt eraldatakse tasuta igale liikmesriigi territooriumil asuvale tegevkäitisele alates 2013. aastast.
2. Kõnealuse arvutuse tegemiseks määravad liikmesriigid esiteks esialgse aastase tasuta eraldatavate saastekvootide arvu iga käitiseosa jaoks eraldi järgmiselt:
a) iga tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul saadakse antud aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide arv I lisas osutatud tootepõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel asjaomase varasema tootepõhise tootmistasemega
b) ning
i) soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul saadakse antud aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide arv I lisas osutatud mõõdetava soojuse jaoks kehtestatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel mõõdetava soojuse tarbimise varasema soojuspõhise tootmistasemega;
ii) kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul saadakse antud aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide arv I lisas osutatud kütusepõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel tarbitud kütuse varasema kütusepõhise tootmistasemega;
iii) protsessiheite käitiseosa puhul saadakse antud aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide arv varasema protsessiheitepõhise tootmistaseme korrutamisel 0,9700-ga.
3. Sel määral, kuivõrd mõõdetavat soojust eksporditakse kodumajapidamistele ja lõike 2 punkti b alapunkti i kohaselt määratud 2013. aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide arv on väiksem kui mediaanne aastane varasem heide, mis on seotud sellise mõõdetava soojuse tootmisega, mida kõnealune käitiseosa eksportis kodumajapidamistele ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008, kohandatakse 2013. aastaks eraldatavat esialgset aastast saastekvootide kogust saadud vahega. Ajavahemiku 2014–2020 igaks aastaks eraldatavat lõike 2 punkti b alapunkti i kohaselt määratud esialgset aastast saastekvootide arvu kohandatakse sel määral, kuivõrd asjaomase aasta esialgne aastane saastekvootide arv on väiksem kui protsent eespool osutatud mediaansest aastasest varasemast heitest. Nimetatud protsent on 2014. aastal 90 % ja väheneb igal järgmisel aastal 10 protsendipunkti võrra.
4. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 11 rakendamisel kohaldatakse VI lisas osutatud koefitsiente asjaomaseks aastaks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud käitiseosa esialgsele aastasele tasuta saastekvootide arvule siis, kui nende käitiseosade protsessid kuuluvad sektorisse või allsektorisse, mida ei ähvarda otsuses 2010/2/EL määratletud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht.
Kui nende käitiseosade protsessid kuuluvad sektoritesse või allsektoritesse, mida otsuse 2010/2/EL kohaselt ohustab märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, kohaldatakse aastatel 2013 ja 2014 koefitsienti 1. Sektorid või allsektorid, millele kohaldatakse koefitsienti 1 aastatel 2015–2020, määratakse vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 13.
5. Kui vähemalt 95 % soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa või protsessiheite käitiseosa varasemast tootmistasemest kuulub sektoritesse või allsektoritesse, mida otsuse 2010/2/EL kohaselt ohustab märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, loetakse kogu käitiseosa tervikuna märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks.
Kui vähemalt 95 % soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa või protsessiheite käitiseosa varasemast tootmistasemest kuulub sektoritesse või allsektoritesse, mida otsuse 2010/2/EL kohaselt ei ohusta märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, ei loeta kogu käitiseosa tervikuna märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks.
6. Sellistele käitiseosadele eraldatavat esialgset aastast tasuta saastekvootide arvu, mis said mõõdetavat soojust käitiseosalt, milles toodeti I lisas osutatud lämmastikhappe võrdlusalusega hõlmatud tooteid, vähendatakse selle soojuse aastase varasema tarbimise artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil ja I lisas selle mõõdetava soojuse kohta osutatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtuse korrutise võrra.
7. Igale käitiseosale eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide üldkogus on summa kõikide käitiseosade esialgsetest aastastest tasuta saastekvootide kogustest, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 2, 3, 4, 5 ja 6.
Kui käitisesse kuuluvad käitiseosad, milles toodetakse tselluloositooteid (lühikesekiuline jõutselluloos, pikakiuline jõutselluloos, termomehaaniline tselluloosimass ja mehaaniliselt valmistatud tselluloosimass, sulfittselluloos või muu tselluloos, millel ei ole tootepõhist võrdlusalust) ja mis ekspordivad mõõdetavat soojust teistesse nendega tehniliselt ühendatud käitiseosadesse, siis esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse arvutamisel, ilma et see piiraks asjaomase käitise teistele käitiseosadele eraldatavaid esialgseid aastasi tasuta saastekvootide koguseid, võetakse esialgset aastast tasuta saastekvootide kogust arvesse üksnes sel määral, kuivõrd selles käitiseosas toodetud tselluloositooted lastakse turule ega töödelda paberiks samas või sellega tehniliselt ühendatud käitises.
8. Igale käitisele esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et heidet ei arvestataks topelt ning et saastekvootide eraldamine ei oleks negatiivne. Näiteks kui vahetoode, millel on tootepõhine võrdlusalus vastavalt I lisas sätestatud süsteemipiiride määratlusele, imporditakse käitisesse, siis ei arvestata heidet topelt, kui mõlemale käitisele määratakse esialgne aastane tasuta eraldatav saastekvootide üldkogus.
9. Igale tegevkäitisele, välja arvatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 3 osutatud käitised, eraldatav lõplik aastane tasuta saastekvootide üldkogus saadakse vastavalt lõikele 7 arvutatud esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse korrutamisel artikli 15 lõike 3 kohaselt määratud sektoriülese paranduskoefitsiendiga.
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 3 osutatud käitiste puhul, millel on õigus saada tasuta saastekvoote, vastab lõplik aastane tasuta saastekvootide üldkogus lõike 7 kohaselt määratud esialgsele aastasele tasuta saastekvootide üldkogusele, mida igal aastal kohandatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 4 osutatud lineaarse teguriga, kasutades võrdlusena asjaomasele käitisele 2013. aastaks eraldatud esialgset aastast tasuta saastekvootide üldkogust.
Artikkel 11
Saastekvootide eraldamine aurkrakkimiseks
Erandina artikli 10 lõike 2 punktist a saadakse esialgne aastane tasuta saastekvootide arv, mis eraldatakse tootepõhise võrdlusaluse käitiseosale, milles toodetakse väärtuslikke kemikaale, I lisas osutatud aurkrakkimise tootepõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel III lisa kohaselt määratud varasema tootmistasemega ja tulemuse korrutamisel arvuga, mis saadakse otsese koguheite, sh imporditud netosoojuse heite käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil (CO2-ekvivalenttonnides) jagamisel summaga, mis saadakse selle otsese koguheite liitmisel asjaomase kaudse heitega, mis tekkis käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil ja arvutatakse vastavalt käesoleva otsuse artikli 14 lõikele 2. Selle arvutuse tulemusele liidetakse 1,78 tonni CO2 iga vesinikutonni kohta, mida korrutatakse lisatoitest saadud vesiniku mediaanse varasema toodanguga (vesiniku tonnides), 0,24 tonni CO2 iga etüleenitonni kohta, mida korrutatakse lisatoitest saadud etüleeni mediaanse varasema toodanguga (etüleeni tonnides), ja 0,16 tonni CO2 väärtuslike kemikaalide iga tonni kohta, mida korrutatakse lisatoitest saadud muude väärtuslike kemikaalide kui vesiniku ja etüleeni mediaanse varasema toodanguga (väärtuslike kemikaalide tonnides).
Artikkel 12
Saastekvootide eraldamine vinüülkloriidmonomeeri tootmiseks
Erandina artikli 10 lõike 2 punktist a saadakse esialgne aastane tasuta saastekvootide arv, mis eraldatakse vinüülkloriidmonomeeri tootvale käitiseosale, vinüülkloriidmonomeeri võrdlusaluse väärtuse korrutamisel vinüülkloriidmonomeeri tootmise varasema tootmistasemega (tonnides), mida korrutatakse arvuga, mis saadakse vinüülkloriidmonomeeri tootmise otsese koguheite, sh vastavalt artikli 14 lõikele 2 arvutatud imporditud netosoojuse heite käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil (CO2-ekvivalenttonnides) jagamisel summaga, mis saadakse selle otsese koguheite liitmisel vesinikuga seotud heitega, mis tekkis vinüülkloriidmonomeeri tootmisel käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil (CO2-ekvivalenttonnides) ja mis arvutatakse varasema sellise soojuse tarbimise põhjal, mis eraldub vesiniku põlemisel (teradžaulides), milleks iga teradžaul korrutatakse 56,1 tonni CO2-ga.
Artikkel 13
Käitistevahelised soojusvood
Kui tootepõhise võrdlusaluse käitiseosasse kuulub ELi süsteemi välisest käitisest või muust üksusest imporditud mõõdetav soojus, siis vähendatakse asjaomasele tootepõhise võrdlusaluse käitiseosale eraldatavat artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt määratud esialgset aastast tasuta saastekvootide kogust arvu võrra, mis saadakse ELi süsteemi välisest käitisest või muust üksusest varasema, asjaomasel aastal imporditud soojuse koguse korrutamisel mõõdetava soojuse jaoks I lisas sätestatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtusega.
Artikkel 14
Kütuse- ja elektrienergia omavaheline asendatavus
1. Iga I lisas osutatud tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul, milles võib kütuse- ja elektrienergiat omavahel asendada, saadakse esialgne aastane tasuta saastekvootide arv I lisas osutatud asjaomase toote võrdlusaluse väärtuse korrutamisel varasema tootepõhise tootmistasemega, mis korrutatakse arvuga, mis saadakse käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil toimunud otsese koguheite, sh imporditud netosoojuse heite (CO2-ekvivalenttonnides) jagamisel summaga, mis saadakse selle otsese koguheite liitmisel asjaomase kaudse heitega, mis tekkis käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil.
2. Lõike 1 kohase arvutuse tegemisel viitab asjakohane kaudne heide I lisas osutatud protsesside ja heite määratluses märgitud asjakohasele elektritarbimisele (megavatt-tundides) asjaomase toote tootmisel käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil, kus iga MWh korrutatakse 0,465 tonni CO2-ga ja väljendatakse CO2-tonnides.
Lõike 1 kohase arvutuse tegemisel viitab imporditud netosoojuse heide sellisele asjaomase toote tootmiseks kasutatud mõõdetava soojuse kogusele, mis imporditi ELi süsteemi kuuluvatest käitistest käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 1 osutatud võrdlusperioodil ja mida on korrutatud I lisas osutatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtusega.
III
PEATÜKK
SAASTEKVOOTIDE ERALDAMISE OTSUSED
Artikkel 15
Riiklikud rakendusmeetmed
1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1 kohaselt edastavad liikmesriigid komisjonile 30. septembriks 2011 nende territooriumil asuvate direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste loetelu, sealhulgas vastavalt artiklile 5 kindlaks tehtud käitised, kasutades selleks komisjoni poolt ette nähtud elektroonilist vormi.
2. Lõikes 1 osutatud loetelu sisaldab iga tegevkäitise kohta eelkõige järgmist:
a) käitise ja selle süsteemipiiride tunnusandmed, kasutades selleks ELi tehingulogis (CITL) osutatud käitise tunnuskoodi;
b) käitise iga käitiseosa tunnusandmed;
c) iga tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa kohta esialgne installeeritud võimsus koos asjaomase toote aastase tootmismahuga ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008;
d) iga käitise ja käitiseosa kohta teave, kas ta kuulub või ei kuulu sektorisse või allsektorisse, mida ähvardab otsusega 2010/2/EL määratud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht;
e) iga käitiseosa kohta artikli 10 lõike 2 kohaselt määratud esialgne aastane tasuta saastekvootide arv, mis eraldatakse ajavahemikuks 2013–2020;
f) lisaks punktile d märgitakse selliste käitiseosade kohta, mis ei kuulu sektorisse või allsektorisse, mida ähvardab otsusega 2010/2/EL määratud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ajavahemikuks 2013–2020 eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide arv, mida kooskõlas artikli 10 lõikega 4 vähendatakse võrdsete koguste võrra alates 80 % saastekvootidest aastal 2013 kuni 30 % saastekvootidest aastal 2020;
g) iga käitise kohta artikli 10 lõike 6 kohaselt määratud esialgne aastane tasuta saastekvootide üldkogus, mis eraldatakse ajavahemikuks 2013–2020.
Loetelus on ka märgitud kõik soojatootmisega tegelevad elektritootjad ja väikesed käitised, keda võib direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 kohaselt ELi süsteemist välja arvata.
3. Pärast käesoleva artikli lõikes 1 viidatud loetelu kättesaamist hindab komisjon iga käitise kuulumist loetelusse ja käitistele eraldatavaid esialgseid aastasi tasuta saastekvootide üldkoguseid.
Pärast seda, kui iga liikmesriik on teatanud ajavahemikuks 2013–2020 eraldatava tasuta saastekvootide esialgse aastase üldkoguse, määrab komisjon direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 osutatud ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi. See määratakse nii, et ajavahemiku 2013–2020 igaks aastaks käitistele, mis ei ole elektritootjad, eraldatud tasuta saastekvootide esialgsete aastaste üldkoguste (saadud ilma VI lisas osutatud koefitsiente kohaldamata) summat võrreldakse saastekvootide aastase kogusega, mis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt arvutatakse käitistele, mis ei ole elektritootjad ega uued osalejad, võttes arvesse asjaomast osa direktiivi artikli 9 kohaselt määratud ELi saastekvootide üldkogusest ning asjaomaseid heitkoguseid, mis kuuluvad ELi süsteemi alates 2013. aastast.
4. Kui komisjon ei lükka tagasi ühegi käitise kuulumist loetelusse ega käitisele eraldatavat esialgset aastast tasuta saastekvootide üldkogust, siis määrab asjaomane liikmesriik käesoleva otsuse artikli 10 lõike 9 kohaselt kindlaks ajavahemiku 2013–2020 igaks aastaks eraldatava lõpliku aastase tasuta saastekvootide üldkoguse.
5. Pärast seda, kui liikmesriigid on kõikide oma territooriumil asuvate tegevkäitiste lõpliku aastase tasuta saastekvootide koguse kindlaks määranud, esitavad liikmesriigid komisjonile loetelu ajavahemiku 2013–2020 lõplikest aastastest tasuta saastekvootide kogustest, mis on määratud vastavalt artikli 10 lõikele 9.
Artikkel 16
Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu muutumine
Kolme kuu jooksul pärast direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 13 osutatud loetelu vastuvõtmist aastate 2015–2020 kohta või pärast otsuses 2010/2/EL määratud loetelu täienduste vastuvõtmist aastate 2013 ja 2014 kohta vaatab iga liikmesriik läbi käesoleva otsuse artikli 15 lõikes 1 osutatud loetelu ja vajaduse korral märgib selgesti ära käitised ja käitiseosad, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on muutunud, ning nende käitiste ja käitiseosade esialgsed tasuta eraldatavate saastekvootide aastased kogused, ja esitab selle loetelu komisjonile.
IV
PEATÜKK
UUED OSALEJAD JA SULGEMINE
Artikkel 17
Tasuta saastekvootide taotlemine
1. Pärast taotluse saamist uuelt osalejalt määravad liikmesriigid kehtivate eeskirjade kohaselt kindlaks saastekvootide koguse, mis asjaomasele käitisele tasuta eraldatakse, kui tema tavavõimsusega tegevus algab ja esialgne installeeritud võimsus on kindlaks määratud.
2. Liikmesriigid võtavad vastu üksnes sellised taotlused, mis esitatakse pädevale asutusele ühe aasta jooksul pärast asjaomase käitise või käitiseosa tavavõimsusega tegevuse algust.
3. Liikmesriigid jagavad asjaomase käitise käesoleva otsuse artikli 6 kohaselt käitiseosadeks ja nõuavad käitajalt, et ta esitaks koos lõikes 1 osutatud taotlusega pädevale asutusele eraldi iga käitiseosa kohta kogu asjakohase teabe ja kõik andmed iga V lisas osutatud parameetri kohta. Vajaduse korral paluvad liikmesriigid käitajatel esitada üksikasjalikumat teavet.
4. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõikes h osutatud käitiste puhul, välja arvatud pärast 30. juunit 2011 oluliselt suurenenud võimsusega käitised, nõuavad liikmesriigid käitajalt, et nad määraksid iga käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse artikli 7 lõikes 3 osutatud metoodika kohaselt, kasutades võrdlusena tavavõimsusega tegevuse alguse määramisel aluseks olnud katkematut 90-päevast ajavahemikku. Enne käitisele saastekvootide arvutamist kiidavad liikmesriigid kõnealuse iga käitiseosa esialgse installeeritud võimsuse heaks.
5. Liikmesriigid võtavad vastu üksnes sellised käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed, mille tõendaja on vastavalt artikli 8 nõuetele tunnistanud nõuetekohasteks, selleks et tagada usaldusväärsete ja õigete andmete esitamine.
Artikkel 18
Tootmistasemed
1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõikes h osutatud käitiste puhul, välja arvatud pärast 30. juunit 2011 oluliselt suurenenud võimsusega käitised, määravad liikmesriigid iga käitise tootmistasemed järgmiselt:
a) tootepõhine tootmistase saadakse iga toote puhul, millele on määratud I lisas osutatud tootepõhine võrdlusalus, asjaomases käitises selle toote tootmiseks kasutatava esialgse installeeritud võimsuse korrutamisel standardse võimsuskasutusteguriga;
b) soojuspõhine tootmistase saadakse esialgse installeeritud võimsuse, mida kasutatakse sellise mõõdetava soojuse tootmiseks või impordiks ELi süsteemis osalevatest käitistest (või tootmiseks ja impordiks mõlemaks), mida tarbiti käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (mida ei kasutata elektri tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (mida ei tarbitud elektri tootmiseks) või eksporditi teise, ELi süsteemi välisesse käitisesse või muusse üksusesse (välja arvatud eksport elektri tootmiseks), korrutamisel arvestatava võimsuskasutusteguriga;
c) kütusepõhine tootmistase saadakse asjaomase käitise esialgse installeeritud võimsuse, mida kasutati kütuste tarbimiseks sellise mõõdetamatu soojuse tootmiseks, mida tarbiti toodete tootmiseks, mehaanilise energia tootmiseks (mida ei kasutatud elektri tootmiseks), soojendamiseks või jahutamiseks (mida ei tarbitud elektri tootmiseks), sealhulgas ohutus-tõrvikpõletamiseks, korrutamisel arvestatava võimsuskasutusteguriga;
d) protsessiheitepõhine tootmistase saadakse protsessiüksuse esialgse installeeritud võimsuse, millega tekitatakse protsessiheidet, korrutamisel arvestatava võimsuskasutusteguriga.
2. Lõike 1 punktis a osutatud standardse võimsuskasutusteguri määrab kindlaks komisjon andmete põhjal, mille liikmesriigid käesoleva otsuse artikli 7 kohaselt on kogunud, ja komisjon avaldab selle. Iga I lisas osutatud tootepõhise võrdlusaluse puhul on see 80-protsentiil kõikide asjaomast toodet tootvate käitiste keskmistest aastastest võimsuskasutusteguritest. Iga asjaomast toodet tootva käitise keskmine aastane võimsuskasutustegur saadakse ajavahemiku 2005–2008 keskmise aastase toodangu jagamisel esialgse installeeritud võimsusega.
Lõike 1 punktides b–d osutatud arvestatava võimsuskasutusteguri määravad kindlaks liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud ja sõltumatult tõendatud teabe põhjal, mis neil on käitise kavandatud tavavõimsusega tegevuse, hoolduse, tavalise tootmistsükli, energiatõhusate tehnoloogiate ja tüüpilise võimsuskasutuse kohta asjaomases sektoris, mida võrreldakse sektorile eriomase teabega.
Lõike 1 punktis d osutatud arvestatava võimsuskasutusteguri määramisel vastavalt eelmisele lausele võtavad liikmesriigid arvesse ka nõuetekohaselt põhjendatud ja sõltumatult tõendatud teavet, mis neil on sisendi ja kasvuhoonegaaside suhtes tõhusa tehnoloogia heitemahukuse kohta.
3. Käitiste puhul, mille võimsus on pärast 30. juunit 2011 oluliselt suurenenud, määravad liikmesriigid kooskõlas lõikega 1 tootmistaseme kindlaks üksnes sellise käitiseosa lisatud võimsuse jaoks, millega oluliselt suurenenud võimsus on seotud.
Käitiste puhul, mille võimsus on pärast 30. juunit 2011 oluliselt vähenenud, määravad liikmesriigid kooskõlas lõikega 1 tootmistaseme kindlaks üksnes sellise käitiseosa vähenenud võimsuse jaoks, millega oluliselt vähenenud võimsus on seotud.
Artikkel 19
Saastekvootide eraldamine uutele osalejatele
1. Saastekvootide eraldamiseks uutele osalejatele, välja arvatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 lõike h kolmandas taandes osutatud käitistele, arvutavad liikmesriigid välja käitisele tavavõimsusega tegevuse alguseks eraldatava esialgse aastase tasuta saastekvootide koguse, iga käitiseosa kohta eraldi, järgmiselt:
a) iga tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul saadakse antud aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide kogus kõnealuse tootepõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel asjaomase tootepõhise tootmistasemega;
b) iga soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul saadakse eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide kogus mõõdetava soojuse jaoks kehtestatud I lisas osutatud soojuspõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel soojuspõhise tootmistasemega;
c) iga kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul saadakse eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide kogus I lisas osutatud kütusepõhise võrdlusaluse väärtuse korrutamisel kütusepõhise tootmistasemega;
d) iga protsessiheitega seotud käitiseosa puhul saadakse antud aastaks eraldatav esialgne aastane tasuta saastekvootide kogus protsessiheitepõhise tootmistaseme korrutamisel 0,9700-ga.
Esialgse aastase tasuta saastekvootide koguse arvutamisel kohaldatakse koos vajalike muudatustega käesoleva otsuse artikli 10 lõikeid 4–6 ja 8 ning artikleid 11, 12, 13 ja 14.
2. Sõltumatult tõendatud heitkoguste jaoks, mis uuel osalejal tekkisid enne tavavõimsusega tegevuse algust, eraldatakse täiendavaid saastekvoote varasemate heitkoguste põhjal, mida väljendatakse CO2-ekvivalenttonnides.
3. Esialgne aastane tasuta saastekvootide üldkogus on summa kõikide käitiseosade esialgsetest aastastest tasuta saastekvootide kogustest, mis on arvutatud vastavalt lõikele 1, ja lõikes 2 osutatud täiendavatest saastekvootidest. Kohaldatakse artikli 10 lõike 7 teist lauset.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 7 kohaselt uute osalejate jaoks loodud reservist eraldatakse saastekvoote ajalises järjestuses, mis lähtub nimetatud teate kättesaamisest.
Komisjon võib keelduda asjaomasele käitisele esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse eraldamisest. Kui komisjon ei keeldu esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse eraldamisest, määrab asjaomane liikmesriik kindlaks tasuta saastekvootide lõpliku aastase koguse.
5. Lõplik aastane tasuta saastekvootide kogus saadakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt määratud esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse iga-aastasel kohandamisel direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 7 osutatud lineaarse vähendamisteguriga, kasutades võrdlusena asjaomasele käitisele 2013. aastaks eraldatud esialgset aastast tasuta saastekvootide üldkogust.
6. Kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 7 kohaselt uute osalejate jaoks reservi pandud saastekvootide kogusest pool, olenemata direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 alusel kasutada olevast saastekvootide kogusest, on uutele osalejatele eraldatud või eraldatakse veel kuni aastani 2020, siis annab komisjon hinnangu vajadusele kehtestada järjekorrasüsteem selleks, et kõikidele oleks tagatud õiglane juurdepääs reservile.
Artikkel 20
Saastekvootide eraldamine uuele osalejale pärast võimsuse olulist suurenemist
1. Kui käitise võimsus on pärast 30. juunit 2011 oluliselt suurenenud, määravad liikmesriigid käitaja sellekohase avalduse saamisel osutatud suurenenud võimsuse jaoks tasuta eraldatavate saastekvootide koguse artiklis 19 osutatud metoodikat kasutades ja ilma et see piiraks artikli 10 kohast saastekvootide eraldamist.
2. Liikmesriigid nõuavad, et käitaja esitaks koos avaldusega tõendeid, mis näitavad võimsuse olulise suurenemise tingimuste täitmist, ning annaks saastekvootide eraldamise otsustamise toetuseks artikli 17 lõikes 3 osutatud teavet. Liikmesriigid nõuavad käitajalt eelkõige, et ta esitaks andmed käitiseosa lisatud võimsuse ja installeeritud võimsuse kohta pärast võimsuse suurenemist, mille tõendaja on vastavalt artikli 8 nõuetele tunnistanud nõuetekohasteks. Liikmesriigid käsitlevad seda käitiseosal pärast võimsuse olulist suurenemist olevat installeeritud võimsust käitiseosa esialgse installeeritud võimsusena, kui hindavad iga järgmist olulist võimsuse muutumist.
Artikkel 21
Võimsuse oluline vähenemine
1. Kui käitise võimsus on pärast 30. juunit 2011 oluliselt vähenenud, määravad liikmesriigid koguse, mille võrra tasuta eraldatud saastekvoote tuleb vähendada võimsuse vähenemise tõttu. Selleks nõuavad liikmesriigid käitajalt, et ta esitaks andmed käitiseosa vähenenud võimsuse ja installeeritud võimsuse kohta pärast võimsuse vähenemist, mille tõendaja on vastavalt artikli 8 nõuetele tunnistanud nõuetekohasteks. Liikmesriigid käsitlevad seda käitiseosal pärast võimsuse olulist vähenemist olevat installeeritud võimsust käitiseosa esialgse installeeritud võimsusena, kui hindavad iga järgmist olulist võimsuse muutumist.
2. Liikmesriigid vähendavad igale käitiseosale eraldatud esialgset aastast tasuta saastekvootide kogust asjaomase käitiseosa oluliselt vähenenud võimsuse jaoks artikli 19 lõike 1 kohaselt välja arvutatud esialgse aastase tasuta saastekvootide koguse võrra.
Seejärel määravad liikmesriigid asjaomase käitise esialgse aastase saastekvootide üldkoguse selle metoodika järgi, mida kasutati esialgse aastase saastekvootide üldkoguse arvutamiseks enne võimsuse olulist vähenemist, ning kooskõlas artikli 10 lõikega 9 asjaomasele käitisele eraldatava lõpliku aastase tasuta saastekvootide üldkoguse.
3. Käitisele eraldatavate saastekvootide kogust kohandatakse vastavalt alates aastast, mis järgnes võimsuse vähenemise aastale, või alates 2013. aastast, kui võimsuse oluline vähenemine toimus enne 1. jaanuari 2013.
Artikkel 22
Käitise tegevuse lõpetamine
1. Käitis loetakse tegevuse lõpetanuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) kasvuhoonegaaside heiteloa, direktiivi 2008/1/EÜ kohase loa või mõne muu asjakohase keskkonnaloa kehtivus on lõppenud;
b) punktis a osutatud load on tühistatud;
c) käitise tegevus ei ole tehniliselt võimalik;
d) käitis ei tegutse, kuid on tegutsenud varem ja tehniliselt ei ole võimalik tegevust taasalustada;
e) käitis ei tegutse, kuid on tegutsenud varem ja käitajal ei ole võimalik kinnitada, et käitis taasalustab tegevust hiljemalt kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõpetamist. Liikmesriigid võivad seda ajavahemikku pikendada kuni 18 kuuni, kui käitaja suudab kinnitada, et käitis ei saa taasalustada tegevust kuue kuu jooksul erakorraliste ja ettenägematute asjaolude tõttu, mida ei oleks saanud vältida ka suurima hoolsuse korral ning mis ei ole asjaomase käitise käitaja kontrolli all, näiteks sellised asjaolud nagu loodusõnnetus, sõda, sõjaoht, terrorism, revolutsioon, mäss, sabotaaž või vandalism.
2. Lõike 1 punkti e ei kohaldata käitistele, mis on reservis või ooteseisundis, ja käitistele, mida käitatakse hooajalise graafiku järgi, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) käitajal on kasvuhoonegaaside heiteluba ja kõik muud asjakohased load;
b) tehniliselt on võimalik alustada tegevust ilma käitises füüsilisi muudatusi tegemata;
c) teostatakse regulaarset hooldust.
3. Kui käitis on tegevuse lõpetanud, ei väljasta asjaomane liikmesriik sellele käitisele tegevuse lõpetamisele järgneval aastal saastekvoote.
4. Liikmesriigid võivad peatada saastekvootide väljastamise lõike 1 punktis e osutatud käitistele seniks, kuni käitise tegevuse taasalustamine ei ole kinnitust leidnud.
Artikkel 23
Käitise tegevuse osaline lõpetamine
1. Käitis loetakse tegevuse osaliselt lõpetanuks, kui üks käitiseosa, mis kasutab vähemalt 30 % käitise lõplikust aastasest tasuta eraldatud saastekvootide kogusest või enam kui 50 000 saastekvooti talle eraldatud saastekvootidest, vähendab oma tootmistaset antud kalendriaastal vähemalt 50 % võrra võrreldes tootmistasemega, mida kasutati käitiseosa saastekvootide arvutamiseks kooskõlas artikliga 9 või kui see oli asjakohane, kooskõlas artikliga 18 (edaspidi „esialgne tootmistase”).
2. Järgmisel aastal pärast seda aastat, mille jooksul käitis osaliselt lõpetas tegevuse, või alates 2013. aastast, kui tegevuse osaline lõpetamine toimus enne 1. jaanuari 2013, kohandatakse saastekvootide eraldamist sellele käitisele järgmiselt.
Kui lõikes 1 osutatud käitiseosa tootmistaset vähendatakse võrreldes esialgse tootmistasemega 50–75 %, saab käitiseosa üksnes pooled esialgu eraldatud saastekvootidest.
Kui lõikes 1 osutatud käitiseosa tootmistaset vähendatakse võrreldes esialgse tootmistasemega 75–90 %, saab käitiseosa üksnes 25 % esialgu eraldatud saastekvootidest.
Kui lõikes 1 osutatud käitiseosa tootmistaset vähendatakse võrreldes esialgse tootmistasemega 90 % või enam, ei eraldata sellele käitiseosale tasuta saastekvoote.
3. Kui lõikes 1 osutatud käitiseosa tootmistase jõuab tootmistasemeni, mis on enam kui 50 % esialgsest tootmistasemest, saab tegevuse osaliselt lõpetanud käitis talle esialgselt eraldatud saastekvoodid järgmisel aastal pärast seda aastat, mille jooksul tootmistase ületas 50 % künnise.
4. Kui lõikes 1 osutatud käitiseosa tootmistase jõuab tootmistasemeni, mis on enam kui 25 % esialgsest tootmistasemest, saab tegevuse osaliselt lõpetanud käitis talle esialgselt eraldatud saastekvootidest pooled järgmisel aastal pärast seda aastat, mille jooksul tootmistase ületas 25 % künnise.
Artikkel 24
Käitise tegevuse muutus
1. Liikmesriigid tagavad, et käitajad esitavad käitise võimsuse, tootmistaseme ja tegevuse kavandatavaid või ellu viidud muudatusi käsitleva kogu teabe pädevale asutusele iga aasta 31. detsembriks.
2. Kui käitise võimsuse, tootmistaseme või tegevuse muutus mõjutab käitise saastekvootide kogust, esitavad liikmesriigid selleks komisjoni poolt ette nähtud elektroonilist vormi kasutades kogu asjakohase teabe, sealhulgas asjaomasele käitisele tasuta eraldatud saastekvootide läbivaadatud esialgse aastase üldkoguse, mis on määratud kooskõlas käesoleva otsusega, komisjonile enne tasuta saastekvootide lõpliku aastase üldkoguse määramist. Komisjon võib keelduda asjaomasele käitisele läbivaadatud esialgse aastase tasuta saastekvootide üldkoguse eraldamisest.
V
PEATÜKK
LÕPPSÄTE
Artikkel 25
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
TOOTEPÕHISED VÕRDLUSALUSED
1. Tootepõhiste võrdlusaluste ja süsteemipiiride määratlus arvesse võtmata kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust.
|
Tootepõhine võrdlusalus |
Asjaomaste toodete määratlused |
Asjaomaste protsesside (süsteemi piires) ja heite määratlused |
CO2-heite ülekandumise oht aastatel 2013 ja 2014, nagu on sätestatud otsuses 2010/2/EL |
Võrdlusaluse väärtus (saastekvooti tonni kohta) |
|
Koks |
Koks (saadud koksisöe koksistamisel kõrgel temperatuuril) või gaasikoks (gaasitehaste toodangu kõrvalsaadus), väljendatuna kuiva koksi tonnides. Pruunsöekoksi puhul kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: koksiahjud, H2S/NH3 põletamine, kivisöe eelkuumutamine, koksigaasieemaldus, desulfureerimisüksus, destilleerimisüksus, aurutootmisjaam, rõhu reguleerimine patareides, vee bioloogiline puhastamine, kõrvalsaaduste muu kuumutamine ning vesiniku eraldamine. Võrdlusalust kasutatakse ka koksiahju heitgaasi puhastamise kohta. |
Jah |
0,286 |
|
Paagutatud maak |
Aglomeeritud rauda sisaldav toode rauamaagi peenfraktsioonist, räbustist ja vanarauast, mille keemilised ja füüsikalised omadused, nagu aluselisus, mehaaniline tugevus ja läbilaskvus, võimaldavad seda kasutada rauamaagi taandamise protsessis vajaliku raua ja räbustite saamiseks. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: räbukonveier, süütamine, toorme ettevalmistamine, kuumsõelumine, räbu jahutamine, külmsõelumine, aurugeneraator. |
Jah |
0,171 |
|
Kuummetall |
Täiendavaks töötlemiseks süsinikuga küllastatud vedel raud |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: kõrgahjud, kuummetalli töötlemine, kõrgahju puhurid, kõrgahju eelsoojendusahjud, hapnikkonverter, sekundaarmetallurgia, vaakuumvalukopad, valuüksused (sealhulgas lõikamine), räbu töötlemine, täitekoorma ettevalmistamine, kõrgahjugaasi töötlemine, tolmuosakeste kogumine, jäätmete eelkuumutamine, kivisöe eelkuivatamine enne peenestatud kivisöe pihustamist, mahutite eelkuumutamine, valuplokkide eelkuumutamine, suruõhu tootmine, tolmuosakeste töötlemine brikettideks, püdeliku töötlemine (kokkupressimine), auru juhtimine kõrgahjugaasi üksusesse, aurutootmisjaam, hapnikkonverteri gaasijahutus ja muu. |
Jah |
1,328 |
|
Kuumtöödeldud anood |
Alumiiniumi elektrolüüsi anoodid, mis koosnevad naftakoksist, pigist ja tavalistest kasutatud elektroodidest, mis vormitakse vastavalt sulatusahju kujule ja kuumutatakse vastavas ahjus temperatuuril ligikaudu 1 150 °C |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud kuumtöödeldud anoodide tootmisega. |
Jah |
0,324 |
|
Alumiinium |
Survetöötlemata legeerimata alumiinium, vedel elektrolüüsisaadus |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud elektrolüüsi tootmisetapiga. |
Jah |
1,514 |
|
Halli tsemendi klinker |
Halli tsemendi klinker kogu toodetud klinkrina |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud halli tsemendi klinkri tootmisega. |
Jah |
0,766 |
|
Valge tsemendi klinker |
Valge tsemendi klinker, mida kasutatakse peamise sideainena järgmistes toodetes: vuugitäiteained, keraamiliste plaatide liimid, isoleerimis- ja kinnitussegud, tööstuslikud põrandasegud, pahtlisegud, peenmüürisegud ja veekindlad katteained, milles on maksimaalne keskmine Fe2O3 sisaldus 0,4 massiprotsenti, Cr2O3 sisaldus 0,003 massiprotsenti ja Mn2O3 sisaldus 0,03 massiprotsenti. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud valge tsemendi klinkri tootmisega. |
Jah |
0,987 |
|
Lubi |
Pulbriline kustutamata lubi: lubjakivi (CaCO3) põletamisel saadud standardne kustutamata lubi (CaO), CaO sisaldusega 94,5 %. Ühes ja samas seadmes toodetud ja puhastamisprotsessis kasutatud lubja puhul kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud lubja tootmisega. |
Jah |
0,954 |
|
Dolomiitlubi |
Dolomiitlubi sisaldab nii kaltsiumoksiidi kui ka magneesiumoksiidi ning seda saadakse dolomiitkivi (CaMg(CO3)2) põletamisel; CO2 jääksisaldus ületab 0,25 %, vaba MgO sisaldus on 25 % kuni 40 % ja kaubastatava toote tihedus on vähem kui 3,05 g/cm3. Dolomiitlupja väljendatakse standardse dolomiitlubjana, mille vaba CaO sisaldus on 57,4 % ja vaba MgO sisaldus 38,0 %. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud dolomiitlubja tootmisega. |
Jah |
1,072 |
|
Tulekindlate toodete lubi |
Kaltsium- ja magneesiumoksiidi segu, mida kasutatakse eranditult tulekindlate telliste ja muude tulekindlate toodete valmistamiseks, tihedusega vähemalt 3,05 g/cm3. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud tulekindlate toodete lubja tootmisega. |
Jah |
1,449 |
|
Valuklaas |
Valuklaas / mehaanilise töötlusega piimklaas / poleeritud klaas (ahjust väljuva klaasi tonnides). |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: sulatamine, puhastamine, lõpptöötlus, valu ja jahutamine. |
Jah |
0,453 |
|
Pudelid ja anumad värvuseta klaasist |
Värvuseta klaasist pudelid jookide ja toiduainete jaoks nominaalmahutavusega alla 2,5 liitri (välja arvatud naha või komposiitnahaga kaetud pudelid, imikute toitmise pudelid), välja arvatud valgest optilisest klaasist tooted, mis sisaldavad raudoksiidi Fe2O3 vähem kui 0,03 kaaluprotsenti ja mille värvuskoordinaat L on vahemikus 100 kuni 87, a vahemikus 0 kuni –5 ja b vahemikus 0 kuni 3 (kasutades Commission Internationale d’éclairage’i soovitatud CIELABi värvusruumi), väljendatud pakitud toote tonnides. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: materjali käsitlemine, sulatamine, vormimine, edasine töötlemine, pakkimine ja lisatoimingud. |
Jah |
0,382 |
|
Pudelid ja anumad värvilisest klaasist |
Värvilisest klaasist pudelid jookide ja toiduainete jaoks nominaalmahutavusega alla 2,5 liitri (välja arvatud naha või komposiitnahaga kaetud pudelid, imikute toitmise pudelid), väljendatud pakitud toote tonnides. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: materjali käsitlemine, sulatamine, vormimine, edasine töötlemine, pakkimine ja lisatoimingud. |
Jah |
0,306 |
|
Klaaskiudtooted |
Sulatatud klaas järgmiste klaaskiudtoodete valmistamiseks: tükeldatud kiud, kraasilindid, heie, staapelklaaskiud ja läiketa kiud (väljendatud kogumiskambrist väljuva klaasi tonnides). Kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata soojuslikuks, akustiliseks ja tuleisoleerimiseks ettenähtud mineraalvillast toodete puhul. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: klaasi sulatamine klaasisulatusahjus, klaasi puhastamine kogumiskambris. Edasised töötlemisprotsessid kaubastatavate toodete valmistamiseks kiududest ei kuulu kõnealuse tootepõhise võrdlusaluse alla. |
Jah |
0,406 |
|
Fassaaditellised |
Fassaaditellised, mille tihedus on > 1 000 kg/m3 ja mida kasutatakse müüritiseks vastavalt standardi EN 771–1 nõuetele, välja arvatud sillutuskivid, klinkertellised ja sinised fassaaditellised. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: tooraine ettevalmistamine, koostisainete segamine, toodete vormimine, kuivatamine, põletamine, lõpptöötlus ja suitsugaaside puhastamine |
Jah |
0,139 |
|
Sillutuskivid |
Keraamilised põrandaplaadid vastavalt standardi EN 1344 nõuetele. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: tooraine ettevalmistamine, koostisainete segamine, toodete vormimine, kuivatamine, põletamine, lõpptöötlus ja suitsugaaside puhastamine |
Jah |
0,192 |
|
Katusekivid |
Keraamilised katusekivid vastavalt standardi EN 1304:2005 nõuetele, välja arvatud sinised katusekivid ja tarvikud. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: tooraine ettevalmistamine, koostisainete segamine, toodete vormimine, kuivatamine, põletamine, lõpptöötlus ja suitsugaaside puhastamine |
Jah |
0,144 |
|
Pihustuskuivatamisega valmistatav pulber |
Pihustuskuivatamisel saadud pulber kuivpressimise teel seina- ja põrandaplaatide valmistamiseks; valmistatud pulbri kogus tonnides. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud pihustuskuivatatud pulbri tootmisega. |
Jah |
0,076 |
|
Kips |
Kips, mis sisaldab põletatud kipsi või kaltsiumsulfaati (sealhulgas ehituses kasutamiseks, kootud kangaste apreteerimiseks, paberi pinna töötlemiseks, stomatoloogias ja maaparanduses kasutamiseks), põletatud kipsi tonnides. Survekipsi puhul kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: jahvatamine, kuumkuivatamine ja kaltsineerimine |
Jah |
0,048 |
|
Kuivatatud teisene kips |
Kuivatatud teisene kips (kips, mis on toodetud jõujaamades tekkivast kõrvalsaadusest, ehitusmaterjalide või lammutusjäätmetest), väljendatud toote tonnides. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud teisese kipsi kuivatamisega. |
Jah |
0,017 |
|
Lühikesekiuline jõutselluloos |
Lühikesekiulist – kiu pikkusega 1–1,5 mm –jõutselluloosi keedetakse puidust sulfaatses keemilises protsessis ning seda kasutatakse peamiselt teatava pehmuse ja siledusega paberi, nagu pehmepaberi ja trükipaberi valmistamiseks; müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides. |
Kõik tselluloosi tootmise protsessi üksused (eelkõige tselluloositehas, utilisaatorkatel, tselluloosi kuivatamine ja lubjapõletusahi ning sinna kuuluvad energia muundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine)). Muud toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,12 |
|
Pikakiuline jõutselluloos |
Pikakiulist – kiu pikkusega 3–3,5 mm – jõutselluloosi keedetakse puidust sulfaatses keemilises protsessis, ning seda kasutatakse peamiselt teatava tugevusega paberi, nagu pakkepaberi valmistamiseks; müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides. |
Kõik tselluloosi tootmise protsessi üksused (eelkõige tselluloositehas, utilisaatorkatel, tselluloosi kuivatamine ja lubjapõletusahi ning sinna kuuluvad energia muundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine)). Muud toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,06 |
|
Sulfittselluloos, termomehaaniline tselluloosimass, mehaaniliselt valmistatud tselluloosimass |
Sulfittselluloosi valmistatakse vastava protsessiga, nt puulaastudest magneesiumsulfitiga sulfitkeedul survemahutis; müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides. Sulfittselluloosi võidakse valgendada või valgendamata jätta. Mehaaniliselt valmistatud tselluloosimass: termomehaaniline puitmass ja jahvatatud puitmass); müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides. Tselluloosimassi võidakse valgendada või jätta valgendamata. Siia rühma ei kuulu väiksemad alarühmad nagu pooltselluloos, keemiliselt töödeldav tselluloosimass ja keemiliselt töödeldav termomehaaniline tselluloosimass. |
Kõik tselluloosi tootmise protsessi üksused (eelkõige tselluloositehas, utilisaatorkatel, tselluloosi kuivatamine ja lubjapõletusahi ning sinna kuuluvad energia muundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine)). Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,02 |
|
Vanapaberist saadud tselluloosimass |
Vanapaberist (jääkidest ja jäätmetest), papist või muust tselluloosikiudu sisaldavast materjalist toodetud tselluloosimass, müügitoodangu netokogus õhkkuiva toodangu tonnides. |
Kõik vanapaberist tselluloosi tootmise üksused ning sinna kuuluvad energia muundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine)). Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,039 |
|
Ajalehepaber |
Ajalehtede trükkimiseks kasutatav paber (rullis või lehtedena), mis on valmistatud jahvatatud ja/või peenestatud tselluloosimassist või teisesest kiust või nende segust, müügi netotoodang väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides. Paberi paksus on tavaliselt vahemikus 40–52 g/m2, kuid võib olla ka kuni 65 g/m2. Ajalehepaber on töödeldud, veidi kalandreeritud, valge või õrnalt toonitud ja seda toodetakse masinarullides ning kasutatakse ofsettrükiks, kõrgtrükiks ja fleksotrükiks. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,298 |
|
Pinnakatteta kvaliteetpaber |
Pinnakatteta kvaliteetpaber, sealhulgas nii mehaaniliselt valmistatud tselluloosimassist kui ka puitu mitte sisaldav paber, müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides: 1. Trükiste jaoks kasutatav pinnakatteta puitu mittesisaldav paber valmistatakse peamiselt esmasest toormest ja mineraalsest täiteainest ning töödeldakse seejärel mitmes järgus. Siia rühma kuulub kontoripaber, koopiapaber, kirjapaber, raamatute trükkimiseks ja printerites-plotterites kasutatav paber. 2. Mehaaniliselt valmistatud puitmassist pinnakatteta paber, mida kasutatakse ajalehtede-ajakirjade ja muude trükiste valmistamiseks ja pakkepaberina. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,318 |
|
Pinnakattega kvaliteetpaber |
Pinnakattega kvaliteetpaber, sealhulgas nii puitmassist valmistatud kui ka puitu mittesisaldav paber, müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides: 1. Puitu mittesisaldav pinnakattega paber on valmistatud põhiliselt keemilises protsessis saadud kiududest ja paberile on tehtud pinnatöötlus vastavalt selle kasutusalale. Selles tooterühmas on põhiliselt trükiste tegemiseks kasutatav paber. 2. Mehaanilise töötlusega valmistatud tselluloosimassist valmistatud pinnakattega paber ajalehtede-ajakirjade ja trükiste jaoks. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,318 |
|
Pehmepaber |
Lai pehmepaberi valik, nagu majapidamispaber, tualettpaber, paberrätikud, pabersalvrätikud, mähkmed, hügieenitoodete paber jms kodus, tööstuses ja äritegevuses kasutatav pehmepaber, väljendatud müügitoodangu masinarullides; siia rühma ei kuulu õhujoaga kuivatatud pehmepaber. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool (kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. Rulltoodangust kaubastamiseks ettenähtud lõpptoodete valmistamise puhul ei kasutata seda võrdlustoodet. |
Jah |
0,334 |
|
Silekihipaber ja lainekihipaber |
Silekihipaber ja lainekihipaber, väljendatud õhkkuiva toodangu netomüügiühikutes: 1. Silekihipaberi hulka loetakse pakkimiseks sobiv paber, millest valmistatakse kaubaveo pappkastide lainepapi väliskiht. Silekihipaberit tehakse peamiselt teisesest kiust. 2. Lainekihipaberist tehakse kaubaveo pappkastide lainepapi sisekiht, mis kaetakse mõlemalt poolt silekihipaberiga või jõupaberist silekihiga. Lainekihipaberit tehakse tavaliselt teisesest kiust, kuid selle tooterühma toormena kasutatakse ka keemiliselt töödeldavat tselluloosimassi või pooltselluloosi. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,248 |
|
Pinnakatteta papp |
Seda võrdlusalust kasutatakse laia tootevaliku puhul, kuhu kuuluvad nii ühekordsed kui ka mitmekordsed tooted (müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides). Pinnakatteta pappi kasutatakse peamiselt pakkimiseks ja selle puhul on põhiliselt tähtis papi tugevus ja jäikus, selle kasutamine teabekandjana on teisejärgulise tähtsusega. Pappi valmistatakse nii esmasest kiust kui ka teisesest toormest ning see on soonelise ehitusega ja hästi kokku murtav ning jäik. Seda kasutatakse põhiliselt selliste kaupade pakkimiseks nagu külmutatud tooted, kosmeetikatooted ja vedelikuga anumad; seda nimetatakse karbipapiks. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,237 |
|
Pinnakattega papp |
Seda võrdlusalust kasutatakse laia tootevaliku puhul, kuhu kuuluvad nii ühekordsed kui ka mitmekordsed tooted (müügitoodangu netokogus väljendatud õhkkuiva toodangu tonnides). Pinnakattega pappi kasutatakse ärilistel kasutusaladel, nagu toiduainete, farmaatsia-, kosmeetika- jm toodete karpide valmistamiseks, kui papile on vaja trükkida kaubanduslikku teavet, mida on vaja kauba ladustamisel kaupluseriiulitele. Pappi valmistatakse nii esmasest kiust kui ka teisesest toormest ning see on soonelise ehitusega ja hästi kokku murtav ning jäik. Seda kasutatakse põhiliselt selliste kaupade pakkimiseks nagu külmutatud tooted, kosmeetikatooted ja vedelikuga anumad; seda nimetatakse karbipapiks. |
Kõik paberi tootmise protsessi üksused (eelkõige paberi- ja papimasin ja sinna kuuluvad energiamuundajad (katel / soojuse ja energia koostootmine) ning otsene kütuse kasutamine. Muud kohapealsed toimingud, mis otseselt protsessi ei kuulu, nagu saeveski töö, puidu töötlemine, kemikaalide tootmine müügiks, heitvee puhastamine (heitvee puhastamine kohapeal, mitte väljaspool, kuivatamine, granuleerimine, põletamine, ladestamine prügilasse), kaltsiumkarbonaadi sadestamine, lehkavate gaaside töötlemine ja kaugküte ei ole siia arvestatud. |
Jah |
0,273 |
|
Lämmastikhape |
Lämmastikhape (HNO3), väljendatud tonnides (100 % HNO3). |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud võrdlusalusega toote tootmisega ning ka dilämmastikoksiidi lagundamise protsess, välja arvatud ammoniaagi tootmine. |
Jah |
0,302 |
|
Adipiinhape |
Torni ladustatud või kottides hoitav kuiv adipiinhape. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud võrdlusalusega toote tootmisega ning ka dilämmastikoksiidi lagundamise protsess. |
Jah |
2,79 |
|
Vinüülkloriidmonomeer |
Vinüülkloriid (kloroeteen) |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: kloorimine, oksükloorimine, eteendikloriidi krakkimine vinüülkloriidi monomeeriks. |
Jah |
0,204 |
|
Fenool/atsetoon |
Fenooli, atsetooni ja kõrvalsaaduse α-metüülstüreeni tootmine kogutoodanguna. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud fenooli ja atsetooni tootmisega, sealhulgas eelkõige suruõhu tootmine, hüdroksüperoksüdatsioon, kumeeni regenereerimine heitõhust, kontsentreerimine ja lõhustamine, toote fraktsioneerimine ja puhastamine, tõrva krakkimine, atsetofenooni regenereerimine ja puhastamine, α-metüülstüreeni regenereerimine kasutamiseks väljaspool tootmisettevõtet, α-metüülstüreeni hüdrogeenimine regenereerimiseks süsteemi piires, heitvee esimene puhastusaste, jahutusvee jahutamine ringlussevõtuks (nt jahutustornis), jahutusvee kasutamine (ringluspumbad), jääkgaasi põleti ja muud jäätmepõletusseadmed (ka siis, kui need paiknevad protsessiüksustest väljaspool) ning lisaseadmetes kasutatav kütus. |
Jah |
0,266 |
|
Suspensioon-polüvinüülkloriid (S-PVC) |
Polüvinüülkloriid, mis ei ole segatud ühegi muu ainega, milles leidub polüvinüülkloriidi osakesi keskmise mõõduga 50–200 μm. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud S-PVC tootmisega, välja arvatud vinüükloriidi monomeeri tootmine. |
Jah |
0,085 |
|
Emulsioon-polüvinüülkloriid (E-PVC) |
Polüvinüülkloriid, mis ei ole segatud ühegi muu ainega, milles leidub polüvinüülkloriidi osakesi keskmise mõõduga 0,1–3 μm. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud E-PVC tootmisega, välja arvatud vinüükloriidi monomeeri tootmine. |
Jah |
0,238 |
|
Naatriumkarbonaat |
Dinaatriumkarbonaat kogutoodanguna, v.a kaprolaktaami tootmise kõrvalsaadusena tekkinud naatriumkarbonaat. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: soolalahuse puhastamine, lubjakivi põletamine ja lubjapiima valmistamine, ammoniaagi absorbeerimine, NaHCO3 sadestamine, filtreerimine või NaHCO3 kristallide sadestamine emalahusest, Na2CO3 tootmine NaHCO3-st, ammoniaagi regenereerimine ja tihendamine ning suure tihedusega naatriumkarbonaadi tootmine. |
Jah |
0,843 |
Kui võrdlusaluse väärtust ei ole antud, vastab tootepõhisele võrdlusalusele 1 tonn toodetud toodet, mis on väljendatud netomüügiühikutes ja koosneb 100 % vaadeldavast ainest.
Kõik protsesside ja heite määratlused hõlmavad tõrvikpõletamist, kui seda kasutatakse.
Võrdlusalusega toodete valmistamisel tekkiva kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht määratakse otsuse 2010/2/EL põhjal ning see käsitleb aastaid 2013 ja 2014. Aastateks 2013 ja 2014 võidakse komisjoni otsusega loetelusse tootmisharusid lisada.
2. Tootepõhiste võrdlusaluste ja süsteemipiiride määratlus, arvestades kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust
|
Tootepõhine võrdlusalus |
Asjaomaste toodete määratlused |
Asjaomaste protsesside (süsteemi piires) ja heite määratlused |
CO2-heite ülekandumise oht aastatel 2013 ja 2014, nagu on sätestatud otsuses 2010/2/EL |
Võrdlusaluse väärtus (saastekvooti tonni kohta) |
|
Rafineerimissaadused |
Rafineerimissaaduste segu, milles kerge fraktsiooni saadused moodustavad üle 40 % (bensiin, lennukibensiin, reaktiivkütus ja muud kerged naftaõlid ja naftasaadused, petrooleum ja muud petrooleumilaadsed reaktiivkütused ning muud gaasiõlid, väljendatud CWT-tonnides. |
Kõik protsessiüksuse CWT määratlusele vastavad rafineerimisprotsessid ja kohapealsed protsessi mittekuuluvad lisaüksused, nagu mahutid, segamine, heitvee puhastus jms. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,0295 |
|
Elektrikaarahjus toodetud süsinikteras |
Teras, milles on alla 8 % legeerelemente ja juhuslikke lisandeid sel määral, mis piirab kasutamist selliste aladega, kus ei ole pinna kvaliteet ja hea töödeldavus nõutav. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: elektrikaarahi, sekundaarmetallurgia, valu ja lõikamine, järelpõlemisüksus, tolmueemaldamine, mahutite kuumutamine, valuplokkide eelkuumutamine, jäätmete kuivatamine ja jäätmete eelkuumutamine. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,283 |
|
Elektrikaarahjus toodetud legeerteras |
Teras, milles on legeerelemente 8 % või enam või kus on nõutav pinna kvaliteet ja hea töödeldavus. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: elektrikaarahi, sekundaarmetallurgia, valu ja lõikamine, järelpõlemisüksus, tolmueemaldamine, mahutite kuumutamine, valuplokkide eelkuumutamine, jahutusvann, jäätmete kuivatamine ja jäätmete eelkuumutamine. Kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata ferrokroomi konverteri ja tööstusgaaside krüogeense hoiustamise puhul. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,352 |
|
Malmivalu |
Valumalm, väljendatud legeeritud, kõrgahjuräbust puhastatud ja valamiseks valmis sulamalmi tonnides. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: sulatamine, valu, kärni valmistamine ja lõpptöötlus. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia tarbimist ainult sulatamisprotsessis. |
Jah |
0,325 |
|
Mineraalvill |
Mineraalvillast (kivi- või klaasvill või teisesest toormest valmistatud mineraalvill) soojus- ja heliisolatsiooni ja tulekaitsetooted. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: sulatamine, kiustamine, sideainega pindamine, kuivatamine ja kõvenemine, vormimine. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,682 |
|
Kipsplaat |
Kipsist plaadid, paneelid jm tooted, mille välispind on/ei ole paberiga või papiga tugevdatud, välja arvatud paagutatud kipsist ja viimistlustooted (põletatud kipsi tonnides). Seda tootepõhist võrdlusalust ei kasutata suure tihedusega kiudkipsplaatide puhul. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmiste protsessiüksustega: jahvatamine, kuumkuivatamine ja kaltsineerimine. Kaudne heide määratakse üksnes kuivatusastme soojuspumpade tarbitava elektrienergia põhjal. |
Jah |
0,131 |
|
Tahm |
Ahjutahm. Seda tootepõhist võrdlusalust ei kasutata lambitahma ja gaasitahma puhul. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ahjutahma tootmisega ning töötlemine, pakkimine ja põletamine. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
1,954 |
|
Ammoniaak |
Toodetud ammoniaak (NH3) tonnides. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi ja vahesaaduse vesiniku tootmisega. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
1,619 |
|
Aurufaasiline krakkimine |
Väärtuslike kemikaalide atsetüleeni, etüleeni, propüleeni, butadieeni, benseeni ja vesiniku (v.a täiendavatest lähteainetest pärinevad väärtuslikud kemikaalid, nagu vesinik, etüleen jt) kogumassina väljendatud segu, milles on vähemalt 30 massiprotsenti etüleeni ning 50 massiprotsenti nimetatud väärtuslikke kemikaale, küttegaasi, buteene, ja vedelaid süsivesinikke. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud väärtuslike kemikaalide tootmisega kas puhastatud toote või vahesaaduse kujul, nii et vastava väärtusliku kemikaali sisaldus vastab selle kemikaali madalaimale kaubastatavale vormile; (C4-süsivesinike fraktsioonid, hüdrogeenimata pürolüüsibensiin); siia ei kuulu C4-süsivesinike ekstraheerimine (butadieeni tootmine) ja hüdrogeenimine, pürolüüsibensiini hüdrogeenimine ja aromaatsete ühendite ekstraheerimine ning logistika ja ladustamine seoses igapäevase tööga. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,702 |
|
Aromaatsed ühendid |
Aromaatsete ühendite segu väljendatud CWT-tonnides |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud aromaatsete ühendite tootmise üksustega, pürolüüsibensiini hüdrogeenimine, benseeni, tolueeni, ksüleeni ekstraheerimine, tolueeni disproportsioonimine, hüdrodealkülatsioon, ksüleeni isomerisatsioon, p-ksüleeni tootmine, kumeeni tootmine ja tsükloheksaani tootmine. Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,0295 |
|
Stüreen |
Stüreenmonomeer (vinüülbenseen, CASi number: 100-42-5) |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud stüreeni ja vahesaaduse etüülbenseeni tootmisega (stüreeni tootmiseks vajalikus koguses). Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,527 |
|
Vesinik |
Puhas vesinik ning vesiniku ja vingugaasi segu vesiniku sisaldusega ≥ 60 % moolist, kui selle gaasisegu hulka arvestatakse kõik asjaomasest käitiseosast väljuvad vesinikku ja vingugaasi sisaldavad tootevood, väljendatud puhta vesinikuna. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmisega ning vesiniku ja vingugaasi eraldamisega. Sellised üksused asuvad järgmiste üksuste vahel: a) lähtesüsivesinike sisenemiskoht (sisenemiskohad) ja, kui paikneb eraldi, kütus(t)e sisenemiskoht (sisenemiskohad); b) kõikide vesinikku ja/või vingugaasi sisaldavate tootevoogude väljumiskohad; c) siseneva või väljuva soojuse sisenemis- või väljumiskoht (väljumiskohad). Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
8,85 |
|
Sünteesigaas |
Vesiniku ja vingugaasi segu vesiniku sisaldusega < 60 % vesiniku ja vingugaasi segu moolist, kui selle gaasisegu hulka arvestatakse kõik asjaomasest käitiseosast väljuvad vesinikku ja vingugaasi sisaldavad tootevood, 47- mahuprotsendilise vesinikusisaldusega seguga võrreldes. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud sünteesigaasi tootmisega ning vesiniku ja vingugaasi eraldamisega. Sellised üksused paiknevad järgmiste üksuste vahel: a) lähtesüsivesinike sisenemiskoht (sisenemiskohad) ja, kui paikneb eraldi, kütus(t)e sisenemiskoht (sisenemiskohad); b) kõikide vesinikku ja/või vingugaasi sisaldavate tootevoogude väljumiskohad; c) siseneva või väljuva soojuse sisenemis- või väljumiskoht (väljumiskohad). Kaudse heite määramiseks tuleb võtta arvesse elektrienergia kogutarbimist kogu süsteemi ulatuses. |
Jah |
0,242 |
|
Etüleenoksiid ja etüleenglükoolid |
Etüleenoksiidi ja etüleenglükooli võrdlusalust kasutatakse ka etüleenoksiidi (EO, kõrge puhtusastmega) monoetüleenglükooli (MEG, standardse puhtusastmega ja kõrge puhtusastmega), dietüleenglükooli (DEG) ja trietüleenglükooli (TEG) puhul. Ainete üldkogus, väljendatud EO-ekvivalentühikutes (EOE), mis on määratletud kui EO mass, mis on vastava glükooli ühes massiühikus. |
Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud etüleenoksiidi tootmise, puhastamise ja glükooli tootmise üksusega. Elektri kogutarve (ja vastavad kaudsed heited) kogu süsteemi ulatuses on hõlmatud selle võrdlusalusega. |
Jah |
0,512 |
Kui võrdlusaluse väärtust ei ole antud, vastab tootepõhisele võrdlusalusele 1 tonn toodetud toodet, mis on väljendatud netomüügiühikutes ja koosneb 100 % vaadeldavast ainest.
Kõik protsesside ja heite määratlused hõlmavad tõrvikpõletamist, kui seda kasutatakse.
CO2-heite ülekandumise oht võrdlusalusega toodete puhul põhineb otsusel 2010/2/EL ja kehtib aastatel 2013 ja 2014. Komisjoni otsusega võidakse loetelusse tootmisharusid lisada.
3. Soojus- ja kütusepõhised võrdlusalused
|
Võrdlusalus |
Võrdlusaluse väärtus (saastekvoot/TJ) |
|
Soojus |
62,3 |
|
Kütus |
56,1 |
II LISA
KONKREETSED TOOTEPÕHISED VÕRDLUSALUSED
1. Rafineerimistehaste võrdlusalus: CWT-funktsioonid
|
CWT-funktsioon |
Kirjeldus |
Alus (kt/a) |
CWT-tegur |
|
Toornafta destilleerimine atmosfäärirõhul |
Toornafta pehmetes tingimustes destilleerimise üksus, toornafta standardse destilleerimise üksus |
F |
1,00 |
|
Vaakumdestilleerimine |
Madalvaakumfraktsioneerimine, standardne vaakumkolonn, fraktsioneeriva vaakumdestillatsiooni kolonn Vaakumdestillatsiooni teguris arvestatakse ka raskete toidete vaakumdestillatsiooni üksuse keskmist energiatarvet ja heidet. Kuna see on alati järjestikku madalvaakumfraktsioneerimise seadmega, siis raskete fraktsioonide vaakumdestillatsiooni võimsust eraldi ei arvestata. |
F |
0,85 |
|
Asfaldi eraldamine lahustiga |
Tavaline lahusti, ülekriitilises olekus lahusti |
F |
2,45 |
|
Viskoossuse vähendamine |
Atmosfäärirõhul destilleerimise jääk (kuumutustrumlita), atmosfäärirõhul destilleerimise jääk (kuumutustrumliga), vaakuumdestillatsiooni põhjatoide (kuumutustrumlita), vaakumdestillatsiooni põhjatoide (kuumutustrumliga) Viskoossuse vähendamise tegur hõlmab ka ühekordse vaakumkiiraurustamise (vacuum flasher) kolonni keskmist energiakulu ja heidet, kuid selle võimsust eraldi ei arvestata. |
F |
1,40 |
|
Termiline krakkimine |
Termilise krakkimise tegur hõlmab ka ühekordse vaakumkiiraurustamise (vacuum flasher) kolonni keskmist energiakulu ja heidet, kuid selle võimsust eraldi ei arvestata. |
F |
2,70 |
|
Aeglane koksistamine |
Aeglane koksistamine |
F |
2,20 |
|
Pseudovedelkihis koksistamine |
Pseudovedelkihis koksistamine |
F |
7,60 |
|
Muudetava toodanguga koksistamine |
Muudetava toodanguga koksistamine |
F |
16,60 |
|
Koksi läbikuumutamine |
Püstahi, horisontaalne pöördahi |
P |
12,75 |
|
Katalüütiline krakkimine keevkihis |
Katalüütiline krakkimine keevkihis, jäägi pehme katalüütiline krakkimine, jäägi katalüütiline krakkimine |
F |
5,50 |
|
Muu katalüütiline krakkimine |
Houdry katalüütiline krakkimine, soojuskandjaga katalüütiline krakkimine |
F |
4,10 |
|
Destillaadi/gaasiõli hüdrokrakkimine |
Pehme hüdrokrakkimine, tugev hüdrokrakkimine, toorbensiini hüdrokrakkimine |
F |
2,85 |
|
Jäägi hüdrokrakkimine |
H-Oil, LC-Fining™ ja Hycon |
F |
3,75 |
|
Toorbensiini või bensiini hüdrotöötlus |
Benseeni küllastamine, C4–C6-toidete väävlitustamine, tavalise toorbensiini hüdrotöötlus, diolefiini küllastamine olefiiniks, alküleerimistoite diolefiini küllastamine olefiiniks, FCC-bensiini hüdrotöötlus minimaalse oktaanikaoga, tiofeense väävli olefiinne alküleerimine, S-Zorb™-protsess, pürolüüsbensiini või bensiini selektiivne hüdrotöötlus, pürolüüsbensiini või toorbensiini väävlitustamine, pürolüüsbensiini või toorbensiini selektiivne hüdrotöötlus. Toorbensiini hüdrotöötluse tegur hõlmab ka selektiivse hüdrotöötluse reaktori (NHYT/RXST) keskmist energiakulu ja heidet, kuid selle võimsust eraldi ei arvestata. |
F |
1,10 |
|
Petrooleumi või diislikütuse hüdrotöötlus |
Aromaatsete ühendite küllastamine, tavaline hüdrotöötlus, aromaatsete ühendite hüdrogeenimine lahustis, destillaadi tavaline hüdrotöötlus, destillaadi väga tugev hüdrotöötlus, ülitugev hüdrotöötlus, destillaadi keskfraktsiooni vahatustamine, S-Zorb™-protsess, destillaatide selektiivne hüdrotöötlus |
F |
0,90 |
|
Jäägi hüdrotöötlus |
Atmosfäärirõhul destillatsiooni jäägi väävlitustamine, vaakuumdestillatsiooni jäägi väävlitustamine |
F |
1,55 |
|
Vaakumgaasiõli hüdrotöötlus |
Hüdroväävlitustamine / lämmastikutustamine, hüdroväävlitustamine |
F |
0,90 |
|
Vesiniku tootmine |
Metaani aurureformeerimine, toorbensiini aurureformeerimine, kergete toidete osalise oksüdeerimise üksused Vesiniku tootmist iseloomustav tegur hõlmab puhastamiseks kuluvat energiat ja sellega kaasnevat heidet (H2PURE), kuid selle võimsust eraldi ei arvestata |
P |
300,00 |
|
Katalüütiline reformeerimine |
Pidev regenereerimine, tsükliline, poolregenereeriv, AROMAX |
F |
4,95 |
|
Alküülimine |
Alküülimine fluorvesinikhappega, alküülimine väävelhappega, C3-olefiinitoite polümeerimine, C3/C4-toite polümeerimine, Dimersol Alküülimist/polümeerimist iseloomustav tegur hõlmab happe regenereerimiseks kuluvat energiat ja sellega kaasnevat heidet (ACID), kuid selle võimsust eraldi ei arvestata |
P |
7,25 |
|
C4-isomeerimine |
C4-isomeerimine Tegur hõlmab ka energiat ja heiteid, mis on seotud EL 27 keskmise erifraktsioneerimisega (desisobutaanimine), mis korreleerub C4-isomeerimisega |
R |
3,25 |
|
C5/C6-isomeerimine |
C5/C6-isomeerimine Tegur hõlmab ka energiat ja heiteid, mis on seotud EL 27 keskmise erifraktsioneerimisega (desisoheksaanimine), mis korreleerub C5-isomeerimisega |
R |
2,85 |
|
Oksügenaadi tootmine |
MBTE-destillatsiooni üksused, MTBE-ekstraktsiooni üksused, ETBE, TAME, isookteeni tootmine |
P |
5,60 |
|
Propüleeni tootmine |
Kemikaali kvaliteediga, polümeerimiseks vajaliku kvaliteediga |
F |
3,45 |
|
Asfaldi tootmine |
Asfaldi ja bituumeni tootmine Tootmistegur peaks hõlmama polümeer-modifitseeritud asfalti. CWT-tegur hõlmab läbipuhumist |
P |
2,10 |
|
Polümeer-modifitseeritud asfaldi kokkusegamine |
Polümeer-modifitseeritud asfaldi kokkusegamine |
P |
0,55 |
|
Väävli kogumine |
Väävli kogumine Väävli kogumist iseloomustav tegur hõlmab jääkgaaside kogumisele (TRU) ning H2S eraldamise Springeri üksusele (U32) kuluvat energiat ja sellega kaasnevat heidet, kuid selle võimsust eraldi ei arvestata. |
P |
18,60 |
|
Aromaatsete ühendite solventekstraktsioon (AÜSE) |
AÜSE: ekstraktsioondestillatsioon; AÜSE: vedelik-vedelik-ekstraktsioon; AÜSE: vedelik-vedelik-ekstraktsioon ekstraktiivdestillatsiooniga CWT-tegur hõlmab kõiki toiteid, kaasa arvatud pürolüüsbensiin pärast hüdrotöötlust. Pürolüüsbensiini hüdrotöötlust tuleb arvestada toorbensiini hüdrotöötluse juures. |
F |
5,25 |
|
Hüdrodesalküülimine |
Hüdrodesalküülimine |
F |
2,45 |
|
TDP/TDA |
Tolueeni disproportsioneerimine-desalküülimine |
F |
1,85 |
|
Tsükloheksaani tootmine |
Tsükloheksaani tootmine |
P |
3,00 |
|
Ksüleeni isomeerimine |
Ksüleeni isomeerimine |
F |
1,85 |
|
Paraksüleeni tootmine |
Paraksüleeni adsorbeerimine, paraksüleeni kristallimine Tegur hõlmab ka ksüleenieralduskolonni ja ortoksüleeni teistkordse destillatsiooni kolonni energiat ja heiteid. |
P |
6,40 |
|
Metaksüleeni tootmine |
Metaksüleeni tootmine |
P |
11,10 |
|
Ftaalanhüdriidi tootmine |
Ftaalanhüdriidi tootmine |
P |
14,40 |
|
Maleiinanhüdriidi tootmine |
Maleiinanhüdriidi tootmine |
P |
20,80 |
|
Etüülbenseeni tootmine |
Etüülbenseeni tootmine Tegur hõlmab ka etüülbenseeni destilleerimise energiat ja heiteid. |
P |
1,55 |
|
Kumeeni tootmine |
Kumeeni tootmine |
P |
5,00 |
|
Fenooli tootmine |
Fenooli tootmine |
P |
1,15 |
|
Määrdeõlide solventekstraktsioon |
Määrdeõlide solventekstraktsioon: lahusti on furfuraal, lahusti on NMP, lahusti on fenool, lahusti on SO2 |
F |
2,10 |
|
Määrdeõlide solventvahatustamine |
Määrdeõlide solventvahatustamine: lahusti on klooritud süsivesinik, lahusti on MEK/tolueen, lahusti on MEK/MIBK, lahusti on propaan |
F |
4,55 |
|
Vahade katalüütiline isomeerimine |
Vahade katalüütiline isomeerimine ja vahatustamine, vahade selektiivne krakkimine |
F |
1,60 |
|
Määrdeõlide hüdrokrakkimine |
Määrdeõlide hüdrokrakkimine koos fraktsioneeriva destilleerimisega, määrdeõlide hüdrokrakkimine koos vaakumaurutusega |
F |
2,50 |
|
Vahade õlitustamine |
Vahade õlitustamine: lahusti on klooritud süsivesinik, lahusti on MEK/tolueen, lahusti on MEK/MIBK, lahusti on propaan |
P |
12,00 |
|
Määrdeõlide/vahade hüdrotöötlus |
Määrdeõlide hüdroväävlitustamine koos vaakumaurutusega, määrdeõlide hüdrotöötlus koos fraktsioneeriva destilleerimisega, määrdeõlide hüdrotöötlus koos vaakumaurutusega, vahade hüdroväävlitustamine koos vaakumaurutusega, vahade hüdrotöötlus koos fraktsioneeriva destilleerimisega, vahade hüdrotöötlus koos vaakumaurutusega |
F |
1,15 |
|
Lahusti-hüdrotöötlus |
Lahusti-hüdrotöötlus |
F |
1,25 |
|
Lahusti-fraktsioneerimine |
Lahusti-fraktsioneerimine |
F |
0,90 |
|
Molekulaarsõela kasutamine parafiinide C10+ puhul |
Molekulaarsõela kasutamine parafiinide C10+ puhul |
P |
1,85 |
|
Jääktoidete osaline oksüdeerimine (POX) kütuse saamiseks |
POX-sünteesigaas kütuseks |
SG |
8,20 |
|
Jääktoidete osaline oksüdeerimine (POX) vesiniku või metanooli saamiseks |
POX-sünteesigaas vesiniku või metanooli saamiseks, POX-sünteesigaas metanooli saamiseks Tegur hõlmab CO muundamise ja H2 puhastamise (U71) energiakulu ja heidet, kuid selle võimsust eraldi ei arvestata |
SG |
44,00 |
|
Metanool sünteesigaasist |
Metanool |
P |
–36,20 |
|
Õhu eraldamine |
Õhu eraldamine |
P (MNm3 O2) |
8,80 |
|
Ostetud NGLi fraktsioneerimine |
Ostetud maagaasivedelfraktsioonide (NGL – natural gas liquids) fraktsioneerimine |
F |
1,00 |
|
Suitsugaaside töötlemine |
SOx-st ja NOx-st puhastamine |
F (MNm3) |
0,10 |
|
Küttegaasi töötlemine ja kokkupressimine müügiks |
Küttegaasi töötlemine ja kokkupressimine müügiks |
kW |
0,15 |
|
Merevee magestamine |
Merevee magestamine |
P |
1,15 |
CWT-tegurite alus: netotoortoide (F), reaktoritoide (R, hõlmab ka regenereerimist), tootetoide (P), sünteesigaasi tootmine POX-üksustele (SG).
2. Aromaatsete ühendite võrdlusalused: CWT-funktsioonid
|
CWT-funktsioon |
Kirjeldus |
Alus (kt/a) |
CWT-tegur |
|
Bensiini hüdrotöötlus |
Benseeni küllastamine, C4–C6-toidete väävlitustamine, tavalise toorbensiini hüdrotöötlus, diolefiini küllastamine olefiiniks, alküleerimistoite diolefiini küllastamine olefiiniks, FCC-bensiini hüdrotöötlus minimaalse oktaanikaoga, tiofeense väävli olefiinne alküleerimine, S-Zorb™-protsess, pürolüüsbensiini või bensiini selektiivne hüdrotöötlus, pürolüüsbensiini või toorbensiini väävlitustamine, pürolüüsbensiini või toorbensiini selektiivne hüdrotöötlus. Toorbensiini hüdrotöötluse tegur hõlmab ka selektiivse hüdrotöötluse reaktori (NHYT/RXST) keskmist energiakulu ja heidet, kuid selle võimsust eraldi ei arvestata. |
F |
1,10 |
|
Aromaatsete ühendite solventekstraktsioon (AÜSE) |
AÜSE: ekstraktsioondestillatsioon, AÜSE: vedelik-vedelik-ekstraktsioon, AÜSE: vedelik-vedelik-ekstraktsioon koos ekstraktsioondestillatsiooniga CWT-tegur hõlmab kõiki toiteid, kaasa arvatud pürolüüsbensiin pärast hüdrotöötlust. Pürolüüsbensiini hüdrotöötlust tuleb arvestada toorbensiini hüdrotöötluse juures. |
F |
5,25 |
|
TDP/TDA |
Tolueeni disproportsioneerimine-desalküülimine |
F |
1,85 |
|
Hüdrodesalküülimine |
Hüdrodesalküülimine |
F |
2,45 |
|
Ksüleeni isomeerimine |
Ksüleeni isomeerimine |
F |
1,85 |
|
Paraksüleeni tootmine |
Paraksüleeni adsorbeerimine, paraksüleeni kristallimine Tegur hõlmab ka ksüleenieralduskolonni ja ortoksüleeni teistkordse destillatsiooni kolonni energiat ja heiteid. |
P |
6,40 |
|
Tsükloheksaani tootmine |
Tsükloheksaani tootmine |
P |
3,00 |
|
Kumeeni tootmine |
Kumeeni tootmine |
P |
5,00 |
CWT-tegurite alus: netotoortoide (F), tootetoide (P).
III LISA
VARASEM TOOTMISTASE TEATAVATE TOOTEPÕHISTE VÕRDLUSALUSTE KEHTESTAMISEKS, NAGU OSUTATUD ARTIKLI 9 LÕIKES 7
1. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetse toote tootmise varasema tootmistaseme (historical activity level, HAL) võrdlusperioodil toodete jaoks, mille kohta kehtib I lisas osutatud rafineerimistoote võrdlusalus, võttes aluseks mitmesugused CWT-funktsioonid, toodete määratlused, läbilaskevõimsuse aluse, samuti II lisas loetletud CWT-tegurid vastavalt järgmisele võrrandile:
kus:
|
HALCWT |
: |
varasem tootmistase, mis on väljendatud CWT-na |
|
TPi,k |
: |
CWT-funktsiooni i läbilaskevõimsus (throughput, TP) võrdlusperioodi aastal k |
|
CWTi |
: |
CWT-funktsiooni i CWT-tegur |
|
TPAD,k |
: |
CWT-funktsiooni „toornafta destilleerimine atmosfäärirõhul” (atmospheric destillation – AD) läbilaskevõimsus võrdlusperioodi aastal k |
2. Liikmesriigid määravad varasema võrdlusperioodi tootepõhise tootmistaseme toodete jaoks, mille puhul kohaldatakse I lisas viidatud lubja tootepõhist võrdlusalust, kasutades järgmist võrrandit:
kus:
|
HALlime,standard |
: |
lubjatootmise varasem tootmistase, mis on väljendatud standardse kustutamata lubja (lime) tonnides |
|
mCaO,k |
: |
vaba CaO sisaldus toodetud kustutamata lubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides Kui andmed vaba CaO sisalduse kohta ei ole kättesaadavad, kasutatakse konservatiivset hinnangut, mis ei ole väiksem kui 85 %. |
|
mMgO,k |
: |
vaba MgO sisaldus toodetud kustutamata lubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides Kui andmed vaba MgO sisalduse kohta ei ole kättesaadavad, kasutatakse konservatiivset hinnangut, mis ei ole väiksem kui 0,5 %. |
|
HALlime,uncorrected,k |
: |
lubjatootmise varasem korrigeerimata tootmistase võrdlusperioodi aastal k standardse kustutamata lubja tonnides |
3. Liikmesriigid määravad varasema võrdlusperioodi tootepõhise tootmistaseme toodete jaoks, mille puhul kohaldatakse I lisas viidatud dolomiitlubja tootepõhist võrdlusalust, kasutades järgmist võrrandit:
kus:
|
HALdolime,standard |
: |
dolomiitlubja tootmise varasem tootmistase, mis on väljendatud standardse kustutamata dolomiitlubja (dolime) tonnides |
|
mCaO,k |
: |
vaba CaO sisaldus toodetud kustutamata dolomiitlubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides Kui andmed vaba CaO sisalduse kohta ei ole kättesaadavad, kasutatakse konservatiivset hinnangut, mis ei ole väiksem kui 52 %. |
|
mMgO,k |
: |
vaba MgO sisaldus toodetud kustutamata dolomiitlubjas võrdlusperioodi aastal k massiprotsentides Kui andmed vaba MgO sisalduse kohta ei ole kättesaadavad, kasutatakse konservatiivset hinnangut, mis ei ole väiksem kui 33 %. |
|
HALdolime,uncorrected,k |
: |
dolomiitlubja tootmise varasem korrigeerimata tootmistase võrdlusperioodi aastal k standardse kustutamata lubja tonnides |
4. Liikmesriigid määravad varasema võrdlusperioodi tootepõhise tootmistaseme toodete jaoks, mille puhul kohaldatakse I lisas viidatud aurkrakkimise tootepõhist võrdlusalust, kasutades järgmist võrrandit:
kus:
|
HALHVC,net |
: |
väärtuslike kemikaalide (high value chemicals, HVC) varasem tootmistase HVC tonnides, arvestamata lisatoitest toodetud väärtuslikke kemikaale |
|
HALHVC,total,k |
: |
väärtuslike kemikaalide tootmise varasem summaarne tootmistase võrdlusperioodi aastal k HVC tonnides |
|
HSFH,k |
: |
varasem vesiniku lisatoide (historical supplementary feed, HSF) võrdlusperioodi aastal k vesiniku tonnides |
|
HSFE,k |
: |
varasem etüleeni lisatoide võrdlusperioodi aastal k etüleeni tonnides |
|
HSFO,k |
: |
muude väärtuslike kemikaalide kui vesiniku ja etüleeni varasem lisatoide võrdlusperioodi aastal k HVC tonnides |
5. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetse toote tootmise varasema taseme võrdlusperioodil toodete jaoks, mille kohta kehtib I lisas osutatud aromaatsete ühendite võrdlusalus, võttes aluseks mitmesugused CWT-funktsioonid, toodete määratlused, läbilaskevõimsuse aluse, samuti II lisas loetletud CWT-tegurid vastavalt järgmisele võrrandile:
kus:
|
HALCWT |
: |
varasem tootmistase, mis on väljendatud CWT-na |
|
TPi,k |
: |
CWT-funktsiooni i läbilaskevõimsus võrdlusperioodi aastal k |
|
CWTi |
: |
CWT-funktsiooni i CWT-tegur |
6. Liikmesriigid määravad varasema võrdlusperioodi tootepõhise tootmistaseme toodete jaoks, mille puhul kohaldatakse I lisas viidatud vesiniku tootepõhist võrdlusalust, kasutades järgmist võrrandit:
kus:
|
HALH2 |
: |
vesiniku tootmise varasem tase, väljendatuna 100 % vesinikuna |
|
VFH2,k |
: |
varasema tootmistaseme puhta vesiniku mahuosa (volume fraction, VF) võrdlusperioodi aastal k |
|
HALH2 + CO,k |
: |
vesiniku tootmise varasem tase võrdlusperioodi aastal k, mis on väljendatud varasema vesinikusisaldusena normaaltingimustel kuupmeetrites (normaaltingimused: 0 °C ja 101,325 kPa) |
7. Liikmesriigid määravad varasema võrdlusperioodi tootepõhise tootmistaseme toodete jaoks, mille puhul kohaldatakse I lisas viidatud sünteesigaasi (syngas) tootepõhist võrdlusalust, kasutades järgmist võrrandit:
kus:
|
HALsyngas |
: |
sünteesigaasi tootmise varasem tase, väljendatuna 47 % vesinikuna |
|
VFH2,k |
: |
puhta vesiniku mahuosa varasema tootmistaseme puhul võrdlusperioodi aastal k |
|
HALH2 + CO,k |
: |
sünteesigaasi tootmise varasem tase võrdlusperioodi aastal k, mis on väljendatud varasema vesinikusisaldusena normaaltingimustel kuupmeetrites (normaaltingimused: 0 °C ja 101,325 kPa) |
8. Liikmesriigid määravad varasema võrdlusperioodi tootepõhise tootmistaseme toodete jaoks, mille puhul kohaldatakse I lisas viidatud etüleenoksiidi/etüleenglükoolide tootepõhist võrdlusalust, kasutades järgmist võrrandit:
kus:
|
HALEO/EG |
: |
etüleenoksiidi/etüleenglükoolide varasem tootmistase, mis on väljendatud etüleenoksiid-ekvivalenttonnides |
|
HALi,k: |
: |
etüleenoksiidi või glükooli i tootmise varasem tootmistase võrdlusperioodi aastal k tonnides |
|
CFEOE,i |
: |
etüleenoksiidi või glükooli i teisendustegur etüleenoksiidiks Kasutatakse järgmisi teisendustegureid: etüleenoksiid: 1,000 monoetüleenglükool: 0,710 dietüleenglükool: 0,830 trietüleenglükool: 0,880 |
IV LISA
PARAMEETRID VÕRDLUSANDMETE KOGUMISEKS TEGEVKÄITISTE KOHTA
Võrdlusandmete kogumiseks artikli 7 lõike 1 kohaselt nõuavad liikmesriigid käitajatelt vähemalt järgmiste käitist ja käitiseosa käsitlevate andmete esitamist artikli 9 lõike 1 kohaselt valitud võrdlusperioodi (2005–2008 või 2009–2010) kõikide kalendriaastate kohta. Vastavalt artikli 7 lõikele 2 võivad liikmesriigid nõuda vajaduse korral täiendavaid andmeid:
|
Parameeter |
Märkused |
|
Esialgne installeeritud võimsus |
Üksnes iga tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa kohta, väljendatuna ühikus, mis on asjaomase toote jaoks määratletud I lisas. |
|
Lisatud või vähenenud võimsus ning käitiseosa installeeritud võimsus pärast võimsuse olulist muutumist, juhul kui võimsust muudeti oluliselt ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2011. |
Võimsust väljendatakse järgmiselt: 1) tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul ühikus, mis on asjaomase toote jaoks määratletud I lisas; 2) soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul selline mõõdetav soojus, mis on tarbitud käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks või mehaanilise energia tootmiseks, kuid mitte elektritootmiseks, soojendamiseks ega jahutamiseks, teradžaulides aasta kohta; 3) kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul sisendkütus teradžaulides aasta kohta; 4) protsessiheide CO2-ekvivalenttonnides aasta kohta. |
|
Toote nimetus (toodete nimetused) |
|
|
NACE tegevusala kood |
|
|
Toote PRODCOMi kood (toodete PRODCOMi koodid) |
|
|
Määratletud kui elektritootja |
|
|
Varasem tootmistase |
Vastavalt käitiseosa liigile; sealhulgas tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa kogu aastane tootmismaht, mille alusel on mediaan arvutatud. |
|
Kõigi asjakohaste CWT-funktsioonide läbilaskevõimsus |
Üksnes rafineerimistoodete ja aromaatsete ühendite tootepõhiste võrdlusaluste puhul |
|
Varasema tootmistaseme arvutamiseks kasutatud andmed |
Vähemalt lubja, dolomiitlubja, aurkrakkimise, vesiniku ja sünteesigaasi tootepõhiste võrdlusaluste puhul |
|
Kasvuhoonegaaside koguheide |
Üksnes otseheited; üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Kütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide |
Üksnes otseheited; üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Protsessidest tulenev kasvuhoonegaaside heide |
Üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Käitises kasutatav kogu sisendenergia, mis pärineb kütustest |
Üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Käitises kasutatav kütustest pärinev sisendenergia, mida ei kasutata mõõdetava soojuse tootmiseks |
Üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Käitises kasutatav kütustest pärinev sisendenergia, mida kasutatakse mõõdetava soojuse tootmiseks |
Üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Tarbitud mõõdetav soojus |
Üksnes juhul, kui osa käitise heitest ei tulene võrdlusalusega toodete tootmisest |
|
Imporditud mõõdetav soojus |
|
|
Kodumajapidamistele eksporditud mõõdetava soojusega seotud kasvuhoonegaaside heide |
|
|
Eksporditud mõõdetav soojus |
Üksnes liidu süsteemis mitte osalevatele tarbijatele, märkides selgesti ära, kas tarbijaks on kodumajapidamine |
|
Tarbitud elekter vastavalt asjaomase süsteemipiiri määratlusele (I lisa) |
Üksnes sellise võrdlusaluse käitiseosad, mille puhul soojuse ja elektri omavaheline asendatavus on oluline. |
|
Vinüülkloriidmonomeeri tootmiseks kütusena kasutatud vesinik |
Üksnes vinüülkloriidmonomeeri võrdlusaluse käitiseosad |
V LISA
Parameetrid andmete kogumiseks uutelt osalejatelt
|
Parameeter |
Märkused |
|
Toote nimetus (toodete nimetused) |
|
|
NACE tegevusala kood |
|
|
Toote PRODCOMi kood (toodete PRODCOMi koodid) |
|
|
Esialgne installeeritud võimsus enne võimsuse olulist suurenemist |
Üksnes käitiseosad, mille puhul teatatakse võimsuse olulisest suurenemisest |
|
Lisatud võimsus (olulise suurenemise puhul) |
Üksnes käitiseosad, mille puhul teatatakse võimsuse olulisest suurenemisest |
|
Installeeritud võimsus pärast võimsuse olulist suurenemist |
Üksnes käitiseosad, mille puhul teatatakse võimsuse olulisest suurenemisest |
|
Esialgne installeeritud võimsus |
Üksnes uued osalejad, kes tegutsevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud ühel või mitmel tegevusalal ning kellele on esmakordselt antud kasvuhoonegaaside heiteluba pärast 30. juunit 2011 või kes tegutsevad artikli 24 lõike 1 või 2 kohaselt ühenduse süsteemi lisatud tegevusalal esimest korda. Andmed väljendatakse järgmiselt: 1) tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul ühikus, mis on asjaomase toote jaoks määratletud I lisas; 2) soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul selline mõõdetav soojus, mis on tarbitud käitise süsteemipiirides toodete tootmiseks või mehaanilise energia tootmiseks, kuid mitte elektritootmiseks, soojendamiseks ega jahutamiseks, teradžaulides aasta kohta; 3) kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul sisendkütus teradžaulides aasta kohta; 4) protsessiheide CO2-ekvivalenttonnides aasta kohta. |
|
Arvestatav võimsuskasutustegur |
Muud kui tootepõhise võrdlusaluse käitiseosad |
|
Prognoositav mõõdetava kütuse import |
|
|
Prognoositav elektritarbimine vastavalt asjaomasele süsteemipiiri määratlusele (I lisa) |
Üksnes sellise võrdlusaluse käitiseosad, mille puhul soojuse ja elektri omavaheline asendatavus on oluline. |
|
Vesiniku prognoositav kasutamine kütusena vinüülkloriidmonomeeri tootmiseks |
Üksnes vinüülkloriidmonomeeri võrdlusaluse käitiseosad |
|
Tavavõimsusega tegevuse algus |
Kuupäev |
|
Käivitamise kuupäev |
|
|
Kasvuhoonegaaside heide |
Enne tavavõimsusega tegevuse algust, väljendatuna CO2-ekvivalenttonnides |
VI LISA
KOEFITSIENT, MILLE KOHALDAMISEGA TAGATAKSE TASUTA SAASTEKVOOTIDE VÄHENDAMINE ÜLEMINEKUSÜSTEEMIS VASTAVALT DIREKTIIVI 2003/87/EÜ ARTIKLI 10a LÕIKELE 11
|
Aasta |
Koefitsient |
|
2013 |
0,8000 |
|
2014 |
0,7286 |
|
2015 |
0,6571 |
|
2016 |
0,5857 |
|
2017 |
0,5143 |
|
2018 |
0,4429 |
|
2019 |
0,3714 |
|
2020 |
0,3000 |
( 1 ) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
( 2 ) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.
( 3 ) ELT L 229, 31.8.2007, lk 1.
( 4 ) ELT L 1, 5.1.2010, lk 10.
( 5 ) ELT L 135, 30.4.2004, lk 1.