02002A0430(01) — ET — 01.01.2017 — 003.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	KOKKULEPE Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe isikute vaba liikumise kohta (ELT L 114 30.4.2002, lk 6)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	DECISION No 2/2003 OF THE EU-SWISS JOINT COMMITTEE 2003/554/EC of 15 July 2003 (*)	L 187	55	26.7.2003
M2	EÜ-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2004, 2004/802/EÜ 30. aprill 2004,	L 352	18	27.11.2004
►M3	PROTOKOLL ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu juurde seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga	L 89	30	28.3.2006
M4	EL–ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2006, 2006/652/EÜ 6. juuli 2006,	L 270	67	29.9.2006
►M5	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu PROTOKOLL,	L 124	53	20.5.2009
►M6	ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ARTIKLIGA 14 LOODUD ELi-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2011, 2011/702/EL 30. september 2011,	L 277	20	22.10.2011
►M7	ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012, 2012/195/EL 31. märts 2012,	L 103	51	13.4.2012
►M8	ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2014, 2014/947/EL 28. november 2014,	L 367	122	23.12.2014
►M9	ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ARTIKLI 14 ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2015, 8. juuni 2015,	L 148	38	13.6.2015
►M10	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu PROTOKOLL,	L 31	3	4.2.2017

(*)	Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud.

---

▼B

KOKKULEPE

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe isikute vaba liikumise kohta

I.

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on

Artikkel 2

Diskrimineerimisest hoidumine

Käesoleva kokkuleppe I, II ja III lisa sätete kohaldamise tulemusena ja nende kohaselt ei diskrimineerita kokkuleppeosalise territooriumil seaduslikult elavaid teise kokkuleppeosalise kodanikke nende kodakondsuse alusel.

Artikkel 3

Sisenemisõigus

Kokkuleppeosalise kodanike õigus siseneda teise kokkuleppeosalise territooriumile tagatakse vastavalt I lisa sätetele.

Artikkel 4

Elamis- ja majandustegevuses osalemise õigus

Elamis- ja majandustegevuses osalemise õigus tagatakse vastavalt I lisa sätetele, kui artikliga 10 ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 5

Teenuseid osutavad isikud

1.  Teenuseid osutavatel isikutel, kaasa arvatud I lisa sätetele vastavad äriühingud, on õigus osutada teenuseid teise kokkuleppeosalise territooriumil, kui tegelik töö kestab kõige rohkem 90 päeva kalendriaastas, ilma et see piiraks kokkuleppeosaliste vahel sõlmitud teenuste osutamist käsitlevate muude erikokkulepete kohaldamist (sealhulgas riigihankeid käsitleva kokkuleppe teenuste osutamist reguleerivad sätted).

2.  Teenuste osutajatel on õigus siseneda teise kokkuleppeosalise territooriumile ja seal elada:

3.  Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi kodanikel, kes sisenevad teise kokkuleppeosalise territooriumile üksnes teenuse saamise eesmärgil, on sisenemis- ja elamisõigus.

4.  Käesolevas artiklis nimetatud õigused tagatakse vastavalt I, II ja III lisale. Artiklis 10 sätestatud arvulisi piirnorme ei kohaldata käesolevas artiklis nimetatud isikute suhtes.

Artikkel 6

Elamisõiguse andmine sellistele isikutele, kes ei osale majandustegevuses

Isikutele, kes ei osale majandustegevuses, tagatakse teise kokkuleppeosalise territooriumil elamise õigus vastavalt I lisa sätetele, mis käsitlevad mittetöötavaid isikuid.

Artikkel 7

Muud õigused

Kokkuleppeosalised näevad I lisa kohaselt isikute vaba liikumisega seoses ette järgmised õigused:

Artikkel 8

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine

Kokkuleppeosalised näevad II lisa kohaselt ette sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise eelkõige järgmistel eesmärkidel:

Artikkel 9

Diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid

Lihtsustamaks Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi kodanike palgatöötajaks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist ja sellena tegutsemist ning teenuste osutamist, võtavad kokkuleppeosalised vastavalt III lisale meetmeid, mis käsitlevad diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja kokkuleppeosaliste riikide selliste õigusnormide kooskõlastamist, mis käsitlevad palgatöötajaks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist ja sellena tegutsemist ning teenuste osutamist.

II.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Üleminekusätted ja kokkuleppe edasiarendamine

1.  Viie aasta jooksul kokkuleppe jõustumisest võib Šveits säilitada arvulised piirnormid nende üle nelja kuu, kuid alla ühe aasta või kauem riigis elavate isikute suhtes, kellele antakse võimalus osaleda majandustegevuses. Alla nelja kuu kestva riigis viibimise suhtes piiranguid ei ole.

Kuuenda aasta algusest kaotatakse kõik Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatavad arvulised piirnormid.

▼M3

1a.  Šveits võib jätta jõusse kuni 31. maini 2007 koguselised piirangud Šveitsis töötavate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate osas, kes on Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikud, järgmise kahe elamisloa kategooria osas: enam kui neli kuud, kuid alla ühe aasta pikkune elamisluba ning ühe aastane või pikem elamisluba. Koguselist piirangut ei ole alla nelja kuu pikkuse elamisloa osas.

Ühiskomitee vaatab läbi enne eespool nimetatud üleminekuperioodi lõppu uute liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatud üleminekuperioodi toimimise Šveitsis koostatud aruande alusel. Läbivaatuse tulemuste põhjal ja mitte hiljem kui eespool nimetatud perioodi lõpus teatab Šveits ühiskomiteele, kas ta jätkab koguseliste piirangute kohaldamist Šveitsis töötavate isikute suhtes. Šveits võib jätkata nende meetmete kohaldamist kuni 31. maini 2009. Teate puudumisel lõppeb üleminekuperiood 31. mail 2007.

Käesolevas lõikes määratletud üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik koguselised piirangud, mida kohaldatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanike suhtes. Neil liikmesriikidel on õigus kehtestada samasugused koguselised piirangud Šveitsi kodanike suhtes sama perioodi jooksul.

▼M5

1b.  Kuni kahe aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist võib Šveits säilitada arvulised piirangud Šveitsis töötavate Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodakondsusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle Šveitsis elamise luba kuulub mõnda järgmisse kategooriasse: elamisloa tähtaeg on rohkem kui neli kuud, kuid vähem kui üks aasta, või elamisloa tähtaeg on üks aasta või rohkem. Alla nelja kuulise elamisloaga isikute suhtes arvulist piirangut ei ole.

Enne eespool nimetatud üleminekuperioodi lõppu vaatab ühiskomitee Šveitsi aruande alusel läbi uute liikmesriikide kodanike suhtes kehtestatud üleminekuperioodi toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt eespool nimetatud perioodi lõppedes teatab Šveits ühiskomiteele, kas ta jätkab Šveitsis töötavate isikute suhtes arvulise piirangu kohaldamist. Šveits võib jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni viie aasta jooksul pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist. Kui kõnealust teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes.

Käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodakondsusega isikute suhtes kehtestatud arvulised piirangud. Nimetatud liikmesriigid võivad kehtestada samasugused arvulised piirangud Šveitsi kodanike suhtes samadeks ajavahemikeks.

▼M10

1c.  Kuni Horvaatia Vabariigi käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva teise aasta lõpuni võib Šveits säilitada arvulised piirangud Šveitsis töötavate Horvaatia kodakondsusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle Šveitsis elamise luba kuulub ühte kahest kategooriast: elamisloa tähtaeg on rohkem kui neli kuud, kuid vähem kui üks aasta, või elamisloa tähtaeg on üks aasta või rohkem. Alla nelja kuu kestva elamise suhtes arvulisi piiranguid ei ole.

Enne eespool nimetatud üleminekuperioodi lõppu vaatab ühiskomitee Šveitsi aruande alusel läbi Horvaatia kodanike suhtes kehtestatud üleminekuperioodi toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt eespool nimetatud perioodi lõppedes teatab Šveits ühiskomiteele, kas ta jätkab Šveitsis töötavate isikute suhtes arvuliste piirangute kohaldamist. Šveits võib jätkata selliste meetmete kohaldamist viie aasta jooksul pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist. Kui kõnealust teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes.

Käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi lõpus kaotatakse kõik Horvaatia kodakondsusega isikute suhtes kehtestatud arvulised piirangud. Horvaatia võib kehtestada samasugused arvulised piirangud Šveitsi kodanike suhtes samadeks ajavahemikeks.

▼B

2.  Kokkuleppeosalised võivad kõige rohkem kahe aasta jooksul jätkata tavapärasel tööturul tegevate töötajate eeliskohtlemise ning teise kokkuleppeosalise kodanike palga- ja töötingimuste kontrollimist, kaasa arvatud artiklis 5 nimetatud teenuseid osutavad isikud. Enne esimese aasta lõppu kaalub ühiskomitee, kas neid piirangud on vaja säilitada. Ühiskomitee võib seda maksimaalselt kaheaastast perioodi lühendada. Tavapärasel tööturul tegevate töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita kokkuleppeosaliste vahelise teenuste osutamist käsitleva erikokkuleppega liberaliseeritud teenuste osutajate puhul (riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe teenuste osutamist reguleerivad sätted).

▼M3

2a.  Šveits ja Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik võivad säilitada kuni 31. maini 2007 nende territooriumil töötavate teise lepinguosalise töötajate suhtes kontrolli tavapärasele tööturule integreeritud töötajate eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike suhtes kohaldatavate palga- ja töötingimuste üle. Samasuguse kontrolli võib säilitada inimeste puhul, kes pakuvad teenuseid järgmises neljas valdkonnas: aianduslikud teenused; ehitus, sealhulgas seotud tööstusharud; turvateenused; tööstuslik puhastus (NACE ( 1 ) vastavad koodid 01.41; 45.1 kuni 4; 74.60; 74.70 vastavalt), millele on osutatud lepingu artikli 5 lõikes 1. Šveits eelistab tööturule juurdepääsu osas lõigetes 1a, 2a, 3a ja 4a osutatud üleminekuperioodil uute liikmesriikide kodanikest töötajaid töötajatele, kes ei ole EÜ või EFTA riikide kodanikud. Tavapärasele tööturule integreeritud töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita niisuguste teenuste osutajate puhul, mis on liberaliseeritud teenuste osutamist käsitleva lepinguosaliste vahelise erilepinguga (sealhulgas riigihankelepingute teenuste osutamist reguleerivad sätted). Samaks perioodiks võib säilitada kvalifikatsiooninõude alla nelja kuu pikkustele elamislubadele ( 2 ) ja isikutele, kes osutavad teenuseid eespool nimetatud neljas sektoris, millele on osutatud lepingu artikli 5 lõikes 1.

Ühiskomitee vaatab enne 31. maid 2007 läbi käesolevas lõikes sisalduvate üleminekumeetmete toimimise aruande alusel, mille koostab iga neid rakendav lepinguosaline. Läbivaatuse tulemuste põhjal ja mitte hiljem kui 31. mail 2007 võib lepinguosaline, kes on käesolevas lõikes sisalduvaid üleminekumeetmeid rakendanud ja on teavitanud ühiskomiteed oma kavatsusest jätkata selliste üleminekumeetmete kohaldamist, jätkata nende rakendamist kuni 31. maini 2009. Sellise teate puudumisel lõppeb üleminekuperiood 31. mail 2007.

Käesolevas lõikes määratletud üleminekuperioodi lõpus kaotatakse kõik käesolevas lõikes osutatud piirangud.

▼M5

2b.  Kuni kahe aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist võivad Šveits, Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia jätkata nende territooriumil töötavate teise lepinguosalise töötajate suhtes tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike palga- ja töötingimuste kontrollimist. Samasugust kontrollimist võidakse jätkata ka lepingu artikli 5 lõikes 1 nimetatud ja järgmises neljas sektoris teenuseid osutavate isikute suhtes: aiandusteenused, ehitus ja sellega seotud valdkonnad, turvateenused, puhastustegevus (NACE) ( 3 ) koodid vastavalt 01.41, 45.1 kuni 4; 74.60; 74.70). Lõigetes 1b, 2b, 3b ja 4c nimetatud üleminekuperioodide jooksul eelistab Šveits oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel uute liikmesriikide kodanikest töötajaid ELi ja EFTAsse mittekuuluvate riikide kodanikest töötajatele. Tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita kokkuleppeosaliste vahelise teenuste osutamist käsitleva erikokkuleppega liberaliseeritud teenuste osutajate puhul (sealhulgas riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe teenuste osutamist reguleerivad sätted). Sama ajavahemiku jooksul võib kutsekvalifikatsiooninõudeid säilitada alla nelja kuuliste elamislubade väljaandmisel ( 4 ) ja isikute suhtes, kes osutavad teenuseid käesoleva lepingu artikli 5 lõike 1 kohaselt eespool nimetatud neljas sektoris.

Kahe aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist vaatab ühiskomitee iga üleminekumeetmeid rakendava lepinguosalise koostatud aruande alusel läbi käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmete toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt kaks aastat pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist võib käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmeid rakendanud lepinguosaline, kes on teatanud ühiskomiteele oma kavatsusest jätkata kõnealuste üleminekumeetmete kohaldamist, neid rakendada veel kuni viie aasta jooksul alates eespool nimetatud protokolli jõustumisest. Kui sellist teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes.

Käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi lõpus tühistatakse kõik käesolevas lõikes nimetatud piirangud.

▼M10

2c.  Kuni Horvaatia Vabariigi käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva teise aasta lõpuni võivad Šveits ja Horvaatia jätkata nende territooriumil töötavate teise lepinguosalise töötajate suhtes tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemise ning teise lepinguosalise kodanike palga- ja töötingimuste kontrollimist. Samasugust kontrollimist võidakse jätkata ka lepingu artikli 5 lõikes 1 nimetatud ja järgmises neljas sektoris teenuseid osutavate isikute suhtes: aiandus; ehitus, sealhulgas seotud tööstusharud; turvateenused; puhastustegevus (NACE koodid ( 5 ) 01.41, 45.1 kuni 4; 74.60 ja 74.70). Lõigetes 1c, 2c, 3c ja 4d nimetatud üleminekuperioodide jooksul eelistab Šveits oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel Horvaatia kodanikest töötajaid ELi ja EFTAsse mittekuuluvate riikide kodanikest töötajatele. Tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ei kontrollita lepinguosaliste vahelise teenuste osutamist käsitleva erikokkuleppega liberaliseeritud teenuste osutajate puhul (sealhulgas riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe teenuste osutamist reguleerivad sätted). Sama ajavahemiku jooksul võib kutsekvalifikatsiooninõudeid säilitada alla neljakuuliste elamislubade väljaandmisel ( 6 ) ja isikute suhtes, kes osutavad teenuseid käesoleva lepingu artikli 5 lõike 1 kohaselt eespool nimetatud neljas sektoris.

Kuni Horvaatia Vabariigi käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva kahe aasta jooksul vaatab ühiskomitee iga üleminekumeetmeid rakendava lepinguosalise koostatud aruande alusel läbi käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmete toimimise. Pärast läbivaatamise lõpetamist ja hiljemalt kaks aastat pärast eespool nimetatud protokolli jõustumist võib käesolevas lõikes nimetatud üleminekumeetmeid rakendanud lepinguosaline, kes on teatanud ühiskomiteele oma kavatsusest jätkata kõnealuste üleminekumeetmete kohaldamist, neid rakendada veel kuni eespool nimetatud protokolli jõustumisele järgneva viienda aasta lõpuni. Kui kõnealust teatamist ei toimu, lõpeb üleminekuperiood esimeses lõigus nimetatud kaheaastase perioodi lõppedes.

Käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperioodi lõpus kaotatakse kõik käesolevas lõikes nimetatud piirangud.

▼B

3.  Alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kuni selle kehtimise viienda aasta lõpuni reserveerib Šveits oma üldiste kvootide raames Euroopa Ühenduse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele vähemalt 15 000 uut elamisluba kehtivusega vähemalt üks aasta ning 115 500 elamisluba kehtivusega enam kui neli kuud, kuid alla ühe aasta.

▼M3

3a.  Käesoleva lepingu protokolli, mis käsitleb eespool loetletud uute liikmesriikide lepingus osalemist, jõustumisel ja kuni lõikes 1a kirjeldatud perioodi lõpuni reserveerib Šveits igal aastal (pro rata temporis) kolmandate maade üldise kvoodi raames Šveitsis töötavatele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikud, uute elamislubade miinimumarvu ( 7 ) vastavalt järgmisele tabelile:

▼M5

3b.  Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisel ja kuni lõikes 1b nimetatud perioodi lõpuni reserveerib Šveits igal aastal (pro rata temporis) kolmandate riikide kodanikele ettenähtud kvoodi raames kõnealuste uute liikmesriikide kodanikest töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele Šveitsis alljärgneva ajakava kohaselt vähemalt järgmise arvu uusi elamislubasid ( 8 ) lõike 4b järele lisatakse järgmine lõige:

▼M10

3c.  Horvaatia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisel ja kuni lõikes 1c nimetatud perioodi lõpuni reserveerib Šveits igal aastal (pro rata temporis) kolmandate riikide kodanikele ettenähtud üldkvoodi raames Šveitsis töötavatele palgatöötajatele ja Horvaatia kodanikest füüsilisest isikust ettevõtjatele alljärgneva ajakava kohaselt vähemalt järgmise arvu uusi elamislubasid ( 9 ):

3d.  Kui Šveits ja/või Horvaatia kohaldavad oma territooriumil töötavate töötajate suhtes lõigetes 1c, 2c ja 3c kirjeldatud meetmeid ning tõsiste häirete või nende ohu korral nende tööturul edastavad nad enne lõikes 1c sätestatud tähtaja lõppu ühiskomiteele sellekohase teate.

Ühiskomitee otsustab kõnealuse teate alusel, kas teate edastanud riik võib jätkata üleminekumeetmete kohaldamist. Kui ühiskomitee annab heakskiidu, võib teate edastanud riik jätkata lõigetes 1c, 2c ja 3c nimetatud meetmete kohaldamist oma territooriumil töötavate isikute suhtes kuni nimetatud protokolli jõustumisele järgneva seitsmenda aasta lõpuni. Sel juhul on lõikes 1c nimetatud elamislubade arv aastas järgmine:

▼B

4.  Ilma et see piiraks lõike 3 sätete kohaldamist, on kokkuleppeosalised kokku leppinud järgmises: kui viie aasta möödumisel ja enne 12 aasta möödumist käesoleva kokkuleppe jõustumisest on Euroopa Ühenduse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud lõikes 1 nimetatud kategooriatesse kuuluvaid elamislubasid aastas kolme eelnenud aasta keskmise arvuga võrreldes üle 10 % võrra rohkem, võib Šveits ühepoolselt piirata järgmiseks aastaks Euroopa Ühenduse kõnealuse kategooria töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele antavate elamislubade arvu kolme eelneva aasta keskmiseni pluss 5 %. Järgmisel aastal võib seda arvu piirata sama tasemeni.

Olenemata eelmises lõigus sätestatust ei või Euroopa Ühenduse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antavate vähemalt ühe aasta kehtivate uute elamislubade arv olla aastas alla 15 000 ja enam kui neli kuud, kuid alla ühe aasta kehtivate elamislubade arv alla 115 500 .

▼M3

4a.  Lõikes 1a ja käesolevas artiklis kirjeldatud perioodi lõpus ning kuni 12 aasta jooksul pärast lepingu jõustumist kohaldatakse lepingu artikli 10 lõiget 4.

Tõsiste häirete või nende ohu korral tööturul teatab Šveits ja mis tahes uus liikmesriik, kes on üleminekumeetmeid rakendanud, nendest asjaoludest ühiskomiteele 31. maiks 2009. Sellisel juhul võib teate esitanud riik jätkata oma territooriumil töötavate isikute suhtes lõigetes 1a, 2a ja 3a kirjeldatud meetmete kohaldamist kuni 30. aprillini 2011. Sel juhul on lõikes 1a osutatud elamislubade arv aastas:

4b.  Kui Malta tööturul on või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada elatustaset või tööhõivet teatud piirkonnas või erialal, ja kui Malta otsustab toetuda ühinemisakti XI lisa 2. jao „Isikute vaba liikumine” sätetele, võib ka Šveits kohaldada piiravaid meetmeid, mida Malta on võtnud ülejäänud ELi liikmesriikide suhtes. Sel juhul on Šveitsil õigus võtta Malta suhtes võrdväärseid vastastikuseid meetmeid.

Malta ja Šveits võivad seda menetlust kasutada kuni 30. aprillini 2011.

▼M5

4c.  Pärast lõikes 1b ja käesolevas lõikes nimetatud perioodi lõppu ning kuni kümne aasta jooksul pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumist kohaldatakse kõnealuste uute liikmesriikide kodanike suhtes käesoleva lepingu artikli 10 lõiget 4.

Kui Šveitsi või üleminekumeetmeid rakendava uue liikmesriigi tööturul ilmneb tõsiseid häireid või nende oht, teatavad nad sellest ühiskomiteele enne lõike 2b teises lõigus nimetatud viieaastase üleminekuperioodi lõppu. Teate edastanud riik võib jätkata lõigetes 1b, 2b ja 3b nimetatud meetmete kohaldamist oma territooriumil töötavate isikute suhtes kuni seitsme aasta jooksul pärast nimetatud protokolli jõustumist. Sel juhul on lõikes 1b nimetatud elamislubade arv aastas järgmine:

▼M10

4d.  Lõigetes 1c ja 3d kirjeldatud ajavahemike lõppemisel ning kuni Horvaatia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumisele järgneva kümnenda aasta lõpuni kohaldatakse järgmisi sätteid. Kui ühte lõikes 1c osutatud kategooriasse kuuluvatele Horvaatiast pärit töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele asjaomasel aastal väljaantud uute elamislubade arv ületab viiteaastale eelnenud kolme aasta keskmist rohkem kui 10 %, võib Šveits piirata kohaldamisaastal ühepoolselt üheks aastaks või kauemaks Horvaatiast pärit töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele väljaantavate uute elamislubade arvu kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 5 % ning pikema kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga uute elamislubade arvu kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 10 %. Elamislubade arvu võib sama määraga piirata ka kohaldamisaastale järgneval aastal.

Erandina eelmisest lõigustkohaldatakse kuuenda ja seitsmenda viiteaasta lõpus järgmisi sätteid. Kui ühte lõikes 1c osutatud kategooriasse kuuluvatele Horvaatiast pärit töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele asjaomasel aastal väljaantud uute elamislubade arv ületab viiteaastale eelnenud aastal välja antud elamislubade arvu rohkem kui 10 %, võib Šveits piirata kohaldamisaastal ühepoolselt üheks aastaks või kauemaks Horvaatiast pärit töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele väljaantavate uute elamislubade arvu kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 5 % ning pikema kui neljakuulise ja lühema kui aastase tähtajaga uute elamislubade arvu kohaldamisaastale eelnenud kolme aasta keskmisega pluss 10 %. Elamislubade arvu võib sama määraga piirata ka kohaldamisaastale järgneval aastal.

4e.  Lõike 4d kohaldamiseks on selles kasutatud mõisted määratletud järgmiselt:

1)	„viiteaasta” – aasta, mille pikkust arvutatakse alates selle kuu esimesest kuupäevast, mil protokoll jõustub;

2)	„kohaldamisaasta” – viiteaastale järgnev aasta.

▼B

5.  Lõigete 1–4 üleminekusätteid ja eelkõige lõike 2 sätteid, mis käsitlevad tavapärasel tööturul tegevate töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja töötingimuste kontrollimist, ei kohaldata nende töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kellel on õigus käesoleva kokkuleppe jõustumise ajal osaleda majandustegevuses kokkuleppeosaliste territooriumil. Eelkõige kõnealustel isikutel on õigus geograafilisele ja tööalasele liikuvusele. Vähem kui aasta kehtivate elamislubade omanikel on õigus oma elamisluba pikendada; arvuliste piirnormide ammendumine seda ei mõjuta. Üheaastaste või kauem kehtivate elamislubade omanikel on automaatselt õigus oma elamislubasid pikendada. Seega on kõnealustele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kokkuleppe põhisätetega ja eelkõige artikliga 7 ette nähtud samasugune vaba liikumise õigus kui alalistele elanikele.

▼M3

5a.  Lõigete 1a, 2a, 3a, 4a ja 4b üleminekumeetmed ja eriti lõike 2a meetmed, mis puudutavad tavapärasele tööturule integreeritud töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja töötingimuste kontrolli, ei kehti töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kellel käesoleva lepingu protokolli, mis käsitleb nimetatud lõigetes loetletud uute liikmesriikide lepingus osalemist, jõustumise ajal on luba tegelda majandustegevusega lepinguosalise territooriumil. Neil isikutel on eriti õigus tööalasele ja geograafilisele liikuvusele.

Alla ühe aasta kehtivate elamislubade omanikel on õigus oma luba uuendada; koguseliste piirangute ületamist ei saa nende suhtes kohaldada. Aastase või pikema kehtivusega elamisloa omanikel on automaatselt õigus oma luba pikendada. Seega on kõnealustel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel alates käesoleva lepingu jõustumisest selle põhisätete ja eelkõige artikli 7 kohaselt samasugune vaba liikumise õigus kui lepinguosaliste territooriumil asuvatel isikutel.

▼M5

5b.  Lõigetes 1b, 2b, 3b ja 4c esitatud üleminekusätteid ja eelkõige lõike 2b sätteid, mis käsitlevad tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja töötingimuste kontrollimist, ei kohaldata nende töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kellel on õigus Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia käesolevas lepingus osalemist käsitleva protokolli jõustumise ajal tegelda majandustegevusega lepinguosalise territooriumil. Eelkõige on kõnealustel isikutel on õigus geograafilisele ja tööalasele liikuvusele.

Vähem kui aasta kehtivate elamislubade omanikel on õigus oma elamisluba pikendada; arvuliste piirnormide ammendumine seda ei mõjuta. Üheaastaste või kauem kehtivate elamislubade omanikel on automaatselt õigus oma elamislubasid pikendada. Seega on kõnealustele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele alates eespool nimetatud protokolli jõustumisest lepingu põhisätete ja eelkõige artikliga 7 ette nähtud samasugune vaba liikumise õigus kui alalistele elanikele.

▼M10

5c.  Lõigetes 1c, 2c, 3c ja 4d esitatud üleminekusätteid ja eelkõige lõike 2c sätteid, mis käsitlevad tavapärasel tööturul osalevate töötajate eeliskohtlemist ning palga- ja töötingimuste kontrollimist, ei kohaldata nende töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kellel on õigus Horvaatia osalemist käsitleva lepingu protokolli jõustumise ajal tegelda majandustegevusega lepinguosaliste territooriumitel. Eelkõige on kõnealustel isikutel õigus geograafilisele ja tööalasele liikuvusele.

Vähem kui aasta kehtivate elamislubade omanikel on õigus oma elamisluba pikendada, arvuliste piirangute ammendumine seda ei mõjuta. Üheaastaste või kauem kehtivate elamislubade omanikel on automaatselt õigus oma elamislubasid pikendada. Seega on kõnealustele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele alates eespool nimetatud protokolli jõustumisest lepingu põhisätete ja eelkõige artikliga 7 ette nähtud samasugune vaba liikumise õigus kui alalistele elanikele.

▼B

6.  Šveits edastab korrapäraselt ja viivitamata ühiskomiteele mis tahes asjakohased statistilised andmed ja teabe, sealhulgas lõike 2 rakendusmeetmed. Kumbki kokkuleppeosaline võib taotleda olukorra läbivaatamist ühiskomitees.

7.  Piirialatöötajate suhtes arvulisi piirnorme ei kohaldata.

8.  Sotsiaalkindlustust ja töötuskindlustuse retrotsessiooni käsitlevad üleminekusätted on esitatud II lisa protokollis.

Artikkel 11

Kaebuste menetlemine

1.  Käesoleva kokkuleppega hõlmatud isikutel on õigus esitada pädevatele asutustele kaebusi kokkuleppe kohaldamise kohta.

2.  Kaebusi tuleb menetleda mõistliku aja jooksul.

3.  Käesoleva kokkuleppega hõlmatud isikutel on võimalik esitada pädevale riiklikule kohtuasutusele edasikaebus kaebuste suhtes tehtud otsuste või mõistliku aja jooksul tegemata otsuse kohta.

Artikkel 12

Soodsamad sätted

Käesolev kokkulepe ei välista kokkuleppeosaliste kodanike ja nende pereliikmete suhtes soodsamate riiklike sätete kohaldamist.

Artikkel 13

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kokkuleppeosalised kohustuvad käesoleva kokkuleppega reguleeritud valdkondades mitte vastu võtma uusi kitsendavaid meetmeid teineteise kodanike suhtes.

Artikkel 14

Ühiskomitee

1.  Käesolevaga moodustatakse kokkuleppeosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Komitee vastutab kokkuleppe haldamise ja nõuetekohase kohaldamise eest. Selleks annab ta välja soovitusi. Ühiskomitee teeb otsuseid kokkuleppes sätestatud juhtudel. Ühiskomitee teeb otsuseid vastastikuse kokkuleppe alusel.

2.  Tõsiste majanduslike või sotsiaalsete raskuste korral tuleb ühiskomitee ükskõik kumma kokkuleppeosalise taotlusel kokku, et läbi vaadata olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Ühiskomitee võib 60 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast otsustada, milliseid meetmeid võtta. Ühiskomitee võib seda ajavahemikku pikendada. Selliseid meetmeid võib võtta üksnes nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on tingimata vaja olukorra parandamiseks. Eelistatakse meetmeid, mis kõige vähem segavad käesoleva kokkuleppe toimimist.

3.  Et kokkulepet nõuetekohaselt rakendada, vahetavad kokkuleppeosalised korrapäraselt teavet ning konsulteerivad ühe kokkuleppeosalise taotlusel ühiskomitees.

4.  Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Kumbki kokkuleppeosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse esitamisest.

5.  Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosoleku kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja tema volituste aja kohta.

6.  Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse mis tahes muu töö- või eksperdirühma moodustamise kohta, mis abistaks teda ülesannete täitmisel.

Artikkel 15

Lisad ja protokollid

Käesoleva kokkuleppe lisad ja protokollid on selle lahutamatu osa. Deklaratsioonid sisalduvad lõppaktis.

Artikkel 16

Viide ühenduse õigusele

1.  Käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks võtavad kokkuleppeosalised kõik meetmed, et tagada nendevahelistes suhetes samaväärsete õiguste ja kohustuste kohaldamine kui nendes Euroopa Ühenduse õigusaktides, millele viidatakse.

2.  Niivõrd kui käesoleva kokkuleppe kohaldamine on seotud ühenduse õiguse põhimõtetega, tuleb arvestada asjaomast Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust enne käesoleva kokkuleppe allkirjastamist. Pärast seda kuupäeva kehtestatud pretsedendiõigusest antakse Šveitsile teada. Kokkuleppe nõuetekohase toimimise tagamiseks määrab ühiskomitee ühe kokkuleppeosalise taotlusel kindlaks kõnealuse pretsedendiõiguse mõjud.

Artikkel 17

Õiguse edasiarendamine

1.  Kokkuleppeosaline teatab teisele kokkuleppeosalisele ühiskomitee kaudu käesoleva kokkuleppega reguleeritavas valdkonnas riiklike õigusaktide muutmise eelnõude vastuvõtmise menetluse alustamisest või sellest, kui muudetakse nende asutuste pretsedendiõigust, kelle otsuste peale ei saa riikliku õiguse alusel edasi kaevata.

2.  Ühiskomitee arutab sellise muudatuse võimalikke mõjusid käesoleva kokkuleppe nõuetekohasele toimimisele.

Artikkel 18

Läbivaatamine

Kui kokkuleppeosaline soovib käesoleva kokkuleppe läbivaatamist, esitab ta ühiskomiteele sellekohase ettepaneku. Käesoleva kokkuleppe muudatused jõustuvad pärast vastava riikliku menetluse lõpetamist, välja arvatud II ja III lisa muudatused, mis võetakse vastu ühiskomitee otsusega ja võivad jõustuda kohe pärast kõnealuse otsuse tegemist.

Artikkel 19

Vaidluste lahendamine

1.  Kokkuleppeosalised võivad pöörduda käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimustes ühiskomitee poole.

2.  Ühiskomitee võib vaidluse lahendada. Vastuvõetava lahenduse leidmiseks esitatakse ühiskomiteele kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel. Sel eesmärgil kaalub ühiskomitee kõiki võimalusi käesoleva kokkuleppe nõuetekohase toimimise säilitamiseks.

Artikkel 20

Seos kahepoolsete sotsiaalkindlustuskokkulepetega

Kui II lisas ei ole ette nähtud teisiti, peatuvad Šveitsi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsed sotsiaalkindlustuskokkulepped käesoleva kokkuleppe jõustumisel niivõrd, kuivõrd viimane reguleerib sama valdkonda.

Artikkel 21

Seos topeltmaksustamist käsitlevate kahepoolsete kokkulepetega

1.  Käesolev kokkulepe ei mõjuta topeltmaksustamist käsitlevate Šveitsi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid. Eelkõige ei mõjuta käesolev kokkulepe topeltmaksustamist käsitlevates kokkulepetes esitatud „piirialatöötaja” mõistet.

2.  Käesoleva kokkuleppe sätteid ei tohi tõlgendada nii, nagu takistaksid need kokkuleppeosalisi eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kelle olukord ei ole võrreldav eeskätt elukoha poolest.

3.  Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei takista kokkuleppeosalisi vastu võtmast või kohaldamast meetmeid, mis tagavad maksude kehtestamise, tasumise ja tõhusa sissenõudmise või takistavad maksudest kõrvalehoidumist kokkuleppeosaliste riiklike maksuseaduste või Šveitsi ja ühe või mitme Euroopa Ühenduse liikmesriigi vahel topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kokkulepete või mis tahes muude maksukokkulepete kohaselt.

Artikkel 22

Seos kahepoolsete kokkulepetega, mis ei käsitle sotsiaalkindlustust ega topeltmaksustamist

1.  Olenemata artiklitest 20 ja 21 ei mõjuta käesolev kokkulepe Šveitsi ja Euroopa Ühenduse ühe või mitme liikmesriigi vahel sõlmitud selliste kokkulepete kohaldamist, mis käsitlevad üksikisikuid, ettevõtjaid, piiriülest koostööd või kohalikku piiriliiklust, kui kõnealused kokkulepped on kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

2.  Kui nimetatud kokkulepete ja käesoleva kokkuleppe vahel esineb kokkusobimatust, kohaldatakse viimast.

Artikkel 23

Omandatud õigused

Kokkuleppe lõpetamine või pikendamata jätmine ei mõjuta üksikisikute omandatud õigusi. Kokkuleppeosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel, milliseid meetmeid võtta õiguste suhtes, mille omandamine on käimas.

Artikkel 24

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt Šveitsi territooriumi ja teiselt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles asutamislepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 25

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.  Kokkuleppeosalised ratifitseerivad käesoleva kokkuleppe või kiidavad selle heaks oma menetluskorra kohaselt. Kokkulepe jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

2.  Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui Euroopa Ühendus või Šveits ei teata teisele kokkuleppeosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

3.  Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele kokkuleppeosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

4.  Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist.

Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümne üheksanda aasta kahekümne esimesel juunil Luxembourgis kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, soome, rootsi ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en doble ejemplar en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems, i to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zweifacher Ausfertigung in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, σε δύο αντίτυπα στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική και φινλανδική γλώσσα· καθένα από τα κείμενα είναι εξίσου αυθεντικό.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine, in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each of those texts being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice esemplare, nelle lingue danese, finlandese, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca, ciascun testo facente ugualmente fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twee exemplaren in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em duplo exemplar nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionioi två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är lika giltiga.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die schweizerischen Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

I LISA

ISIKUTE VABA LIIKUMINE

I.   ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisenemine ja lahkumine

1.  Kokkuleppeosalised lubavad teiste kokkuleppeosaliste kodanikel ja nende pereliikmetel käesoleva lisa artikli 3 tähenduses ning lähetatud töötajatel käesoleva lisa artikli 17 tähenduses siseneda oma territooriumile lihtsalt kehtiva isikutunnistuse või passi esitamisel.

Sissesõiduviisat ega muid samaväärseid dokumente ei või nõuda, see ei kehti pereliikmete või käesoleva lisa artikli 17 tähenduses lähetatud isikute suhtes, kellel ei ole kokkuleppeosalise kodakondsust. Asjaomane kokkuleppeosaline tagab sellistele isikutele kõik võimalused vajalike viisade saamiseks.

2.  Kokkuleppeosalised lubavad teiste kokkulepeosaliste kodanikel ja nende pereliikmetel käesoleva lisa artikli 3 tähenduses ning lähetatud töötajatel käesoleva lisa artikli 17 tähenduses lahkuda oma territooriumilt lihtsalt kehtiva isikutunnistuse või passi esitamisel. Kokkuleppeosalised ei või teiste kokkuleppeosaliste kodanikelt nõuda väljasõiduviisat ega muid samaväärseid dokumente.

Kokkuleppeosalised väljastavad kooskõlas riiklike õigusaktidega sellistele kodanikele isikutunnistuse või passi, kus on märgitud eelkõige isiku kodakondsus, või pikendavad sellise passi või isikutunnistuse kehtivust.

Pass peab kehtima vähemalt kõikide kokkuleppeosaliste territooriumidel ja nendes riikides, mille isik peab ühest riigist teise siirdumiseks läbima. Kui pass on ainus dokument, mille alusel isik võib seaduslikult riigist lahkuda, peab selle kehtivus olema vähemalt viis aastat.

Artikkel 2

Riigis elamine ja majandustegevus

1.  Ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 10 ja käesoleva lisa VII peatüki sätete kohaldamist üleminekuperioodil, on kokkuleppeosaliste kodanikel õigus elada ja osaleda majandustegevuses teise kokkuleppeosalise territooriumil II–IV peatükis ette nähtud korra kohaselt. Nimetatud õigust kinnitatakse elamisloa väljastamisega või piiriala elanike puhul erilubade väljastamisega.

Kokkuleppeosalise kodanikel on ka õigus minna teise kokkuleppeosalise territooriumile või jääda sinna pärast vähem kui aasta kestnud töötamisperioodi lõppu eesmärgiga leida tööd ning elada seal mõõduka ajavahemiku jooksul, mis võib kesta kuni kuus kuud, et tutvuda oma kutsekvalifikatsioonile vastavate töövõimalustega ja teha töökoha saamiseks asjakohaseid toiminguid. Tööotsijatel on õigus saada asjaomase kokkuleppeosalise territooriumil sama abi, mida kõnealuse riigi tööhõiveasutused pakuvad oma kodanikele. Sellise elamisperioodi vältel võib nimetatud isikud sotsiaalkindlustusskeemidest välja jätta.

2.  Kokkuleppeosaliste kodanikel, kes ei osale vastuvõtjariigis majandustegevuses ja kellel ei ole elamisõigust käesoleva kokkuleppe muude sätete alusel, on teise kokkuleppeosalise territooriumil elamise õigus, kui nad täidavad V peatükis sätestatud tingimusi. Nimetatud õigust kinnitatakse elamisloa väljastamisega.

3.  Kokkuleppeosalise kodanikele ette nähtud elamis- või eriluba väljastatakse ja pikendatakse tasuta või niisuguse tasu eest, mis ei ületa summat, mida selle kokkuleppeosalise kodanikud peavad tasuma isikutunnistuste väljastamise eest. Kokkuleppeosalised võtavad vajalikke meetmeid, et lihtsustada kõikvõimalikul viisil kõnealuste dokumentide saamisega seotud formaalsusi ja menetlust.

4.  Kokkuleppeosalised võivad nõuda, et teise kokkuleppeosalise kodanikud teataksid oma viibimisest nende territooriumil.

Artikkel 3

Pereliikmed

1.  Elamisõigusega ühe kokkuleppeosalise kodanikul on õigus kutsuda oma pereliikmed enda juurde elama. Töötajal peab olema oma pere majutamiseks elamispind, mis vastab selle piirkonna omamaiste töötajate elamispinna tavapärastele standarditele, kuid selle sätte tulemuseks ei tohi olla vahetegemine omamaiste töötajate ja teise kokkuleppeosalise kodanikest töötajate vahel.

2.  Sõltumata kodakondsusest loetakse pereliikmeteks järgmisi isikuid:

Kokkuleppeosalised hõlbustavad käesoleva lõike punktides a, b ja c käsitlemata pereliikme lubamist oma territooriumile, kui see isik on kokkuleppeosalise kodaniku ülalpeetav või elas lähteriigis temaga ühes leibkonnas.

3.  Kokkuleppeosalise kodaniku pereliikmele elamisloa väljastamiseks võivad kokkuleppeosalised nõuda ainult järgmisi dokumente:

4.  Pereliikmele väljastatud elamisluba kehtib sama kaua kui selle isiku elamisluba, kelle ülalpeetav ta on.

5.  Elamisloaga isiku abikaasal ja tema alla 21aastastel või ülalpeetavatel lastel on õigus osaleda majandustegevuses olenemata kodakondsusest.

6.  Olenemata sellest, kas kokkuleppeosalise kodanik osaleb või on osalenud teise kokkuleppeosalise territooriumil majandustegevuses, on temaga koos teise kokkuleppeosalise territooriumil elavatel lastel õigus saada üldharidust, väljaõpet või kutseõpet vastuvõtjariigi kodanikega samadel tingimustel.

Kokkuleppeosalised toetavad algatusi, mis võimaldavad kõnealustel lastel eespool nimetatud koolitust saada võimalikult soodsatel tingimustel.

Artikkel 4

Õigus jääda teise kokkuleppeosalise territooriumile

1.  Kokkuleppeosalise kodanikel ja nende pereliikmetel on õigus jääda teise kokkuleppeosalise territooriumile pärast majandustegevuse lõppu.

2.  Vastavalt kokkuleppe artiklile 16 viidatakse määrusele (EMÜ) nr 1251/70 (EÜT L 142, 1970, lk 24) ( 10 ) ja direktiivile 75/34/EMÜ (EÜT L 14, 1975, lk 10) (1) .

Artikkel 5

Avalik kord

1.  Käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt antud õigusi võib piirata üksnes meetmetega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu seisukohast.

2.  Vastavalt kokkuleppe artiklile 16 viidatakse direktiividele 64/221/EMÜ (EÜT 56, 4.4.1964, lk 850), (3)  72/194/EMÜ (EÜT L 121, 26.5.1972, lk 32) (3)  ja 75/35/EMÜ (EÜT L 14, 20.1.1975, lk 14) (3) .

II.   TÖÖTAJAD

Artikkel 6

Riigis elamist käsitlevad eeskirjad

1.  Palgatöötaja, kes on kokkuleppeosalise kodanik (edaspidi „töötaja”) ja kelle on tööle võtnud vastuvõtjariigi tööandja üheks aastaks või pikemaks ajaks, saab elamisloa, mis kehtib vähemalt viis aastat väljaandmise kuupäevast. Seda pikendatakse automaatselt vähemalt viieks aastaks. Kui elamisluba pikendatakse esimest korda, võib selle kehtivust piirata, kuid mitte lühemaks kui üks aasta, kui töötaja on liikmesriigis olnud endast sõltumatutel põhjustel töötu kauem kui 12 järjestikust kuud.

2.  Töötaja, kes on vastuvõtjariigis tööle võetud enam kui kolm kuud, kuid alla aasta kestvaks perioodiks, saab elamisloa, mis kehtib sama kaua kui tema tööleping.

Töötaja, kes on tööle võetud kuni kolmeks kuuks, ei vaja elamisluba.

3.  Elamislubade väljastamisel võivad kokkuleppeosalised nõuda töötajalt ainult järgmiste dokumentide esitamist:

4.  Elamisluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi territooriumil.

5.  Teises riigis elamine, kui see ei ületa kuut järjestikust kuud, ja eemalviibimine seoses ajateenistusega ei mõjuta elamisloa kehtivust.

6.  Kehtivat elamisluba ei või tühistada ainult selle põhjendusega, et töötaja ei tööta enam, kuna on haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetu või töötu endast sõltumatutel põhjustel, mida pädev tööhõivetalitus on tõendanud.

7.  Formaalsuste täitmine elamisloa saamiseks ei tohi takistada taotleja viivitamatut tööleasumist sõlmitud lepingu alusel.

Artikkel 7

Piirialatöötajad

1.  Piirialatöötaja on kokkuleppeosalise kodanik, kelle elukoht on kokkuleppeosalise territooriumil ja kes töötab teise kokkuleppeosalise territooriumil, naastes oma elukohta üldjuhul iga päev või vähemalt kord nädalas.

2.  Piirialatöötajatelt ei nõuta elamisluba.

Töötamisriigi pädevad võimuorganid võivad siiski väljastada piirialatöötajale eriloa, mis kehtib vähemalt viis aastat või tema töötamisaja lõpuni, kui viimane kestab rohkem kui kolm kuud, kuid vähem kui ühe aasta. Luba pikendatakse vähemalt viieks aastaks, tingimusel et piirialatöötaja esitab tõendi, et ta tõesti majandustegevuses osaleb.

3.  Eriluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi territooriumil.

Artikkel 8

Tööalane ja geograafiline liikuvus

1.  Töötajatel on õigus geograafilisele ja tööalasele liikuvusele kogu vastuvõtjariigi territooriumil.

2.  Tööalane liikuvus hõlmab tööandja, töö ja ameti vahetust ning siirdumist palgatöölt füüsilisest isikust ettevõtjaks. Geograafiline liikuvus hõlmab töö- ja elukoha vahetust.

Artikkel 9

Võrdne kohtlemine

1.  Töötajat, kes on kokkuleppeosalise kodanik, ei tohi teise kokkuleppeosalise territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui vastuvõtjariigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise, töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.

2.  Töötajal ja tema käesoleva lisa artiklis 3 nimetatud pereliikmetel on samad maksu- ja sotsiaalsoodustused kui vastuvõtjariigi kodanikest töötajatel ja nende pereliikmetel.

3.  Töötajal on ka õigus saada vastuvõtjariigi kodanikest töötajatega samadel alustel ja tingimustel koolitust kutseõppeasutustes, kutsealase ümberõppe asutustes ja kutsealase rehabilitatsiooni keskustes.

4.  Töö saamise võimalust, tööhõivet, töötasu ja muid töölevõtu- või töölt vabastamise tingimusi käsitlevad punktid kollektiiv- või individuaallepingus või ükskõik millises teises kollektiivselt kokku lepitud dokumendis on automaatselt õigustühised, kui need sätestavad või lubavad diskrimineerivaid tingimusi välismaalastest töötajate suhtes, kes on kokkuleppeosaliste kodanikud.

5.  Töötajal, kes on ühe kokkuleppeosalise kodanik ja kes töötab teise kokkuleppeosalise territooriumil, on samasugune õigus kuuluda ametiühingutesse ja kasutada sellest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud hääleõigus ja õigus kuuluda ametiühinguorganisatsiooni täitev- ja juhtorganitesse; töötajal võidakse mitte lubada osaleda avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja olla avalik-õiguslikul ametikohal. Lisaks sellele on tal õigus olla valitud ettevõtte töötajate esinduskogusse.

Need sätted ei piira vastuvõtjariigi selliste õigusnormide kohaldamist, mis annavad teise kokkuleppeosalise kodanikust töötajale ulatuslikumad õigused.

6.  Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 26 kohaldamist, on töötajal, kes on ühe kokkuleppeosalise kodanik ja kes töötab teise kokkuleppeosalise territooriumil, elamispinna suhtes kõik õigused ja soodustused, mida antakse vastuvõtjariigi kodanikest töötajatele, kaasa arvatud talle vajaliku elamispinna omandiõiguse omandamine.

Sellisel töötajal on vastuvõtjariigi kodanikega sama õigus registreerida end korteritaotlejate nimekirjas piirkonnas, kus ta töötab, kui niisugune nimekiri on olemas, tal on õigus sellest tulenevatele soodustustele ja eelistele.

Kui töötaja pereliikmed on jäänud tema lähteriiki, loetakse nad selles suhtes töötajaga ühes piirkonnas elavaiks, kui ka vastuvõtjariigi töötajad saavad kasu samasugusest eeldusest.

Artikkel 10

Avalikus teenistuses töötamine

Kokkuleppeosalise palgatöötajast kodanikule võidakse keelduda andmast õigust töötada avalikus teenistuses, mis on seotud avaliku võimu teostamisega ja mille eesmärk on kaitsta kõnealuse riigi või teiste avalik-õiguslike isikute üldisi huve.

Artikkel 11

Koostöö tööturuteenuste valdkonnas

Kokkuleppeosalised teevad koostööd EURES-võrgustiku (Euroopa tööturuasutuste süsteem) raames, eelkõige luues kontakte, viies kokku tööpakkumisi ja -taotlusi, samuti vahetades teavet tööturu olukorra ning elu-ja töötingimuste kohta.

III.   FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD

Artikkel 12

Riigis elamist käsitlevad eeskirjad

1.  Kokkuleppeosalise kodanik, kes soovib siirduda teise kokkuleppeosalise territooriumile eesmärgiga alustada seal tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi „füüsilisest isikust ettevõtja”), saab elamisloa, mis kehtib vähemalt viis aastat alates väljaandmise kuupäevast, tingimusel et ta esitab riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta on tegevust alustanud või alustamas.

2.  Elamisluba pikendatakse automaatselt vähemalt viieks aastaks, tingimusel et füüsilisest isikust ettevõtja esitab riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana.

3.  Elamislubade väljastamisel võivad kokkuleppeosalised nõuda füüsilisest isikust ettevõtjalt ainult järgmiste dokumentide esitamist:

4.  Elamisluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi territooriumil.

5.  Teises riigis elamine, kui see ei ületa kuut järjestikust kuud, ja eemalviibimine seoses ajateenistusega ei mõjuta elamisloa kehtivust.

6.  Lõikes 1 nimetatud isiku kehtivat elamisluba ei või tühistada ainult selle põhjendusega, et ta ei tööta, kuna on haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetu.

Artikkel 13

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad piirialatöötajad

1.  Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev piirialatöötaja on kokkuleppeosalise kodanik, kelle elukoht on kokkuleppeosalise territooriumil ja kes tegutseb teise kokkuleppeosalise territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana, naastes oma elukohta üldjuhul iga päev või vähemalt kord nädalas.

2.  Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatelt piirialatöötajatelt ei nõuta elamisluba.

Kõnealuse riigi pädevad võimuorganid võivad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale piirialatöötajale siiski väljastada eriloa kehtivusega vähemalt viis aastat, tingimusel et füüsilisest isikust ettevõtja esitab riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta tegutseb või kavatseb tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Nimetatud luba pikendatakse vähemalt viieks aastaks, tingimusel et kõnealune piirialatöötaja esitab tõendi, et ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana.

3.  Eriluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi territooriumil.

Artikkel 14

Tööalane ja geograafiline liikuvus

1.  Füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus geograafilisele ja tööalasele liikuvusele kogu vastuvõtjariigi territooriumil.

2.  Tööalane liikuvus hõlmab tööandja, töökoha ja ameti vahetust ning siirdumist füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiselt palgatööle. Geograafiline liikuvus hõlmab töö- ja elukoha vahetust.

Artikkel 15

Võrdne kohtlemine

1.  Füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja sellena tegutsemise puhul tuleb füüsilisest isikust ettevõtjale tagada vähemalt sama soodsad tingimused kui vastuvõtjariigi kodanikele.

2.  Käesoleva lisa artiklit 9 kohaldatakse mutatis mutandis käesolevas peatükis nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

Artikkel 16

Avaliku võimu teostamine

Füüsilisest isikust ettevõtjale võidakse keelduda andmast õigust tegutseda valdkonnas, mis on kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

IV.   TEENUSTE OSUTAMINE

Artikkel 17

Teenuseid osutavad isikud

Käesoleva kokkuleppe artikli 5 kohaselt on seoses teenuste osutamisega keelatud

Artikkel 18

Käesoleva lisa artiklit 17 kohaldatakse äriühingute suhtes, mis on loodud vastavalt Euroopa Ühenduse liikmesriigi või Šveitsi seadustele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht asub kokkuleppeosalise territooriumil.

Artikkel 19

Teenuseid osutav isik, kellel on teenuse osutamise õigus või volitused, võib teenuse osutamise eesmärgil selles riigis, kus teenust osutatakse, vastavalt käesolevale lisale ning II ja III lisale ajutiselt tegutseda samadel tingimustel, mis on tagatud selle riigi kodanikele.

Artikkel 20

1.  Käesoleva lisa artikli 17 punktis b nimetatud isikutelt, kellel on teenuse osutamise õigus, ei nõuta elamisluba kuni 90 päeva kestva elamisperioodi puhul. Sellist elamisperioodi reguleerivad artiklis 1 nimetatud dokumendid, millega asjaomasele territooriumile siseneti.

2.  Artikli 17 punktis b nimetatud isikutele, kellel on teenuse osutamise õigus või volitused üle 90 päeva kestvaks ajavahemikuks, antakse selle õiguse tõendamiseks elamisluba, mis kehtib teenuste osutamiseks ette nähtud aja jooksul.

3.  Elamisluba kehtib kõikjal Šveitsi territooriumil või asjaomase Euroopa Ühenduse liikmesriigi territooriumil.

4.  Elamislubade väljastamiseks võivad kokkuleppeosalised nõuda käesoleva lisa artikli 17 punktis b nimetatud isikutelt ainult järgmiste dokumentide esitamist:

Artikkel 21

1.  Käesoleva lisa artikli 17 punktis a nimetatud teenuste osutamise kogukestus ei või ületada 90 tegelikku tööpäeva kalendriaastas, olenemata sellest, kas teenuseid osutatakse pidevalt või periooditi.

2.  Lõike 1 sätted ei mõjuta teenuseid osutava isiku juriidiliste kohustuste täitmist teenuse saajatele antud garantiidele vastavalt või vääramatu jõu juhtudel.

Artikkel 22

1.  Käesoleva lisa artikleid 17 ja 19 ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega kõnealuse kokkuleppeosalise territooriumil.

2.  Käesoleva lisa artiklid 17 ja 19 ning nende alusel võetud meetmed ei takista selliste õigusnormide kohaldamist, millega sätestatakse teenuste osutamise eesmärgil lähetatud töötajate elu- ja töötingimused. Vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 16 viidatakse 16. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/71/EÜ, mis käsitleb töötajate lähetamist seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1) ( 11 ).

3.  Käesoleva lisa artikli 17 punkti a ja artikli 19 kohaldamine ei mõjuta selliste õigusnormide kohaldamist, mis kehtivad kokkuleppeosaliste territooriumil käesoleva kokkuleppe jõustumise ajal ja mis on seotud

4.  Käesoleva lisa artikli 17 punkti a ja artikli 19 kohaldamine ei mõjuta kokkuleppeosaliste vastavate õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kuni 90 tegelikku tööpäeva kestvate üldsuse huvides möödapääsmatute nõuete täitmiseks vajalike teenuste osutamist.

Artikkel 23

Teenuseid saavad isikud

1.  Isikult, kes on teenuse saaja käesoleva kokkuleppe artikli 5 lõike 3 tähenduses, ei nõuta elamisluba kolmekuulise või lühema elamisperioodi jaoks. Üle kolmekuulise elamisperioodi jaoks väljastatakse teenuse saajale elamisluba, mis kehtib sama kaua kui talle osutatav teenus. Sellise elamisperioodi vältel võib nimetatud isikud sotsiaalkindlustusskeemidest välja jätta.

2.  Elamisluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi territooriumil.

V.   ISIKUD, KES EI OSALE MAJANDUSTEGEVUSES

Artikkel 24

Riigis elamist käsitlevad eeskirjad

1.  Kokkuleppeosalise kodanik, kes ei osale oma elukohariigis majandustegevuses ja kellel ei ole elamisõigust käesoleva kokkuleppe muude sätete alusel, saab elamisloa kehtivusega vähemalt viis aastat, tingimusel et ta esitab riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et tal on enda ja oma pereliikmete jaoks olemas

Vajaduse korral võivad kokkuleppeosalised nõuda elamisloa kehtivuse kinnitamist pärast kaht esimest elamisaastat.

2.  Rahalisi vahendeid peetakse piisavaks siis, kui need ületavad summa, mille puhul vastuvõtjariigi kodanikud võiksid oma olukorrale või asjakohasel juhul oma perekonna olukorrale osutades taotleda sotsiaaltoetusi. Kui seda tingimust ei ole võimalik kohaldada, loetakse rahalised vahendid piisavaks siis, kui need ületavad vastuvõtjariigis makstava miinimumpensioni taseme.

3.  Isikud, kes on kokkulepeosalise territooriumil töötanud alla ühe aasta, võivad seal elada, kui nad täidavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimusi. Töötushüvitis, mida neil on õigus saada riiklike õigusaktide alusel, vajaduse korral täiendatuna II lisa sätetega, loetakse rahalisteks vahenditeks käesoleva artikli lõike 1 punkti a ja lõike 2 tähenduses.

4.  Õpilane, kellel ei ole käesoleva kokkuleppe muude sätete alusel õigust elada teise kokkuleppeosalise territooriumil, saab elamisloa koolituse ajaks, või kui koolitus kestab üle ühe aasta, üheks aastaks, tingimusel et ta esitab riigi asjaomasele võimuorganile viimase nõuetele vastava õiendi või soovi korral mis tahes muu vähemalt samaväärse dokumendi, mis tõendab, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid tagamaks, et ta ise, tema abikaasa või ülalpeetavad lapsed ei taotle vastuvõtjariigis viibimise ajal sotsiaaltoetusi, ning tingimusel, et õpilane on registreeritud heakskiidetud õppeasutuses põhitegevusena kutseõppe kursustel osalemiseks ning et tal on kõiki riske hõlmav tervisekindlustus. Käesolev kokkulepe ei reguleeri juurdepääsu kutseõppe võimalustele ega käesolevas artiklis käsitletud õpilastele antavat toimetulekutoetust.

5.  Elamisluba pikendatakse automaatselt vähemalt viieks aastaks, kui selle saamise tingimused on endiselt täidetud. Õpilaste elamislubasid pikendatakse kord aastas vastavalt järelejäänud õppeperioodi pikkusele.

6.  Teises riigis elamine, kui see ei ületa kuut järjestikust kuud, ja eemalviibimine seoses ajateenistusega ei mõjuta elamisloa kehtivust.

7.  Elamisluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi territooriumil.

8.  Elamisõigus kehtib senikaua, kui õiguse kasutajad täidavad lõikes 1 sätestatud tingimusi.

VI.   KINNISVARA SOETAMINE

Artikkel 25

1.  Kokkuleppeosalise kodanikul, kellel on vastuvõtjariigis elamise õigus ja kelle põhielukoht on seal, on kinnisvara soetamisel kõnealuse riigi kodanikega samad õigused. Ta võib igal ajal asjaomaste riiklike õigusaktide kohaselt valida vastuvõtjariigi oma põhielukohaks, olenemata oma töösuhte kestusest. Vastuvõtjariigist lahkumine ei too kaasa kohustust kõnealusest omandist loobumiseks.

2.  Kokkuleppeosalise kodanikul, kellel on vastuvõtjariigis elamise õigus, kuid kelle põhielukoht ei ole seal, on tema majandustegevusega seotud kinnisvara soetamisel kõnealuse riigi kodanikega samad õigused. Vastuvõtjariigist lahkumine ei too kaasa kohustust kõnealusest omandist loobumiseks. Kõnealune isik võib saada õiguse lisaeluaseme või puhkeotstarbelise majutuskoha soetamiseks. Käesolev kokkulepe ei mõjuta eeskirju, mis käsitlevad kapitalimahutusi või kauplemist tühjade kruntide ja veel ehitamata korteritega.

3.  Piirialatöötajatel on samad õigused majandustegevuseks vajaliku kinnisvara või lisaeluaseme soetamiseks kui vastuvõtjariigi kodanikel. Vastuvõtjariigist lahkumine ei too kaasa kohustust kõnealusest omandist loobumiseks. Kõnealune isik võib saada õiguse puhkeotstarbelise majutuskoha soetamiseks. Käesolev kokkulepe ei mõjuta eeskirju, mis vastuvõtjariigis reguleerivad kapitalimahutusi või kauplemist tühjade kruntide ja veel ehitamata korteritega.

VII.   ÜLEMINEKUSÄTTED JA KOKKULEPPE EDASIARENDAMINE

Artikkel 26

Üldsätted

1.  Kui kohaldatakse käesoleva kokkuleppe artiklis 10 sätestatud arvulisi piirnorme, siis selle peatüki sätted vastavalt vajadusele kas täiendavad või asendavad teisi käesoleva lisa sätteid.

2.  Kui kohaldatakse käesoleva kokkuleppe artiklis 10 sätestatud arvulisi piirnorme, on majandustegevuse arendamise eelduseks elamis- ja/või tööloa olemasolu.

Artikkel 27

Palgatöötajate riigis elamist käsitlevad sätted

1.  Vähem kui aastase töölepinguga töötaja elamisluba pikendatakse kokku kuni 12 kuuni, tingimusel et töötaja esitab riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta on suuteline osalema majandustegevuses. Uus elamisluba väljastatakse tingimusel, et töötaja esitab tõendi selle kohta, et ta on suuteline osalema majandustegevuses, ning et artiklis 10 sätestatud arvulisi piirnorme ei ületata. Käesoleva lisa artikli 24 kohaselt ei pea töötaja kahe töölepingu vahelisel ajal riigist lahkuma.

2.  Käesoleva kokkuleppe ►M10  artikli 10 lõigetele 2b, 2c, 4c ja 4d ◄ nimetatud ajavahemikul võib kokkuleppeosaline enne esmase elamisloa väljastamist nõuda kirjaliku lepingu või lepinguprojekti esitamist.

3.  

Artikkel 28

Piirialatöötajad

1.  Piirialatöötaja on kokkuleppeosalise kodanik, kelle tavapärane elukoht on Šveitsi või selle naaberriikide piirialal ja kes töötab teise kokkuleppeosalise piirialal, naastes oma põhielukohta üldjuhul iga päev või vähemalt kord nädalas. Käesolevas kokkuleppes loetakse piirialadeks alasid, mis on kindlaks määratud Šveitsi ja selle naaberriikide vahelistes kokkulepetes, millega reguleeritakse liikumist piirialadel.

2.  Eriluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi piirialal.

Artikkel 29

Palgatöötajate tagasipöördumisõigus

1.  Töötajal, kellel käesoleva kokkuleppe jõustumise ajal oli vähemalt aastane elamisluba ning kes seejärel lahkus vastuvõtjariigist, on eesõigus saada kvoodile vastav uus elamisluba kuue aasta jooksul lahkumisest, kui ta tõendab, et on suuteline osalema majandustegevuses.

2.  Piirialatöötajal on õigus saada uus eriluba enam kui kolm aastat kestnud pideva tööperioodi lõppemisele järgneva kuue aasta jooksul, kui tema palga- ja töötingimuste kontrollimisest ei tulene muud ja kui ta töötab kahe aasta jooksul pärast kokkuleppe jõustumist, tingimusel et ta esitab riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta on suuteline osalema majandustegevuses.

3.  Noortel, kes on kokkuleppeosalise territooriumilt lahkunud, olles enne 21aastaseks saamist seal elanud vähemalt viis aastat, on õigus nelja aasta jooksul sellesse riiki tagasi pöörduda ja seal majandustegevuses osaleda.

Artikkel 30

Töötaja tööalane ja geograafiline liikuvus

1.  Vähem kui aasta kehtiva elamisloaga töötajal on 12 kuu jooksul tööperioodi algusest õigus tööalasele ja geograafilisele liikuvusele. Tal on ka õigus siirduda palgatöölt füüsilisest isikust ettevõtjaks vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 10.

2.  Piirialatöötajatele väljastatud eriload annavad õiguse tööalasele ja geograafilisele liikuvusele kõikidel Šveitsi või selle naaberriikide piirialadel.

Artikkel 31

Füüsilisest isikust ettevõtjate riigis elamist käsitlevad eeskirjad

Kokkuleppeosalise kodanik, kes soovib siirduda teise kokkuleppeosalise territooriumile eesmärgiga alustada seal tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi „füüsilisest isikust ettevõtja”), saab kuuekuulise elamisloa. Ta saab vähemalt viis aastat kehtiva elamisloa, kui ta esitab enne kuue kuu möödumist riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Vajaduse korral võib seda kuuekuulist ajavahemikku pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra, kui on igati tõenäoline, et kõnealune isik nõutud tõendi esitab.

Artikkel 32

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad piirialatöötajad

1.  Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev piirialatöötaja on kokkuleppeosalise kodanik, kelle elukoht on tavaliselt Šveitsi või naaberriikide piirialal ja kes tegutseb teise kokkuleppeosalise piirialal füüsilisest isikust ettevõtjana, naastes oma elukohta üldjuhul iga päev või vähemalt kord nädalas. Käesolevas kokkuleppes loetakse piirialadeks alasid, mis on kindlaks määratud Šveitsi ja selle naaberriikide vahelistes kokkulepetes, millega reguleeritakse liikumist piirialadel.

2.  Kokkuleppeosalise kodanikule, kes soovib saada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevaks piirialatöötajaks Šveitsi või selle naaberriikide piirialadel, antakse eelnevalt kuus kuud kehtiv ajutine eriluba. Ta saab vähemalt viis aastat kehtiva eriloa, kui ta esitab enne kuue kuu möödumist riigi pädevatele võimuorganitele tõendi selle kohta, et ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Vajaduse korral võib seda kuuekuulist ajavahemikku pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra, kui on igati tõenäoline, et kõnealune isik nõutud tõendi esitab.

3.  Eriluba kehtib kõikjal selle väljastanud riigi piirialal.

Artikkel 33

Füüsilisest isikust ettevõtjate tagasipöördumisõigus

1.  Füüsilisest isikust ettevõtjal, kellel oli vähemalt viis aastat kehtiv elamisluba ning kes seejärel lahkus vastuvõtjariigist, on õigus saada uus elamisluba kuue aasta jooksul lahkumisest, tingimusel et ta on vastuvõtjariigis juba pidevalt töötanud kolm aastal ning et ta tõendab riigi pädevatele võimuorganitele, et ta on suuteline osalema majandustegevuses.

2.  Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseval piirialatöötajal on õigus saada uus eriluba kuue aasta jooksul pärast eelneva katkematu nelja-aastase töötamisperioodi lõppu, tingimusel et ta tõendab riigi pädevatele võimuorganitele, et ta on suuteline osalema majandustegevuses.

3.  Noortel, kes on kokkuleppeosalise territooriumilt lahkunud, olles enne 21aastaseks saamist seal elanud vähemalt viis aastat, on õigus nelja aasta jooksul sellesse riiki tagasi pöörduda ja seal majandustegevuses osaleda.

Artikkel 34

Füüsilisest isikust ettevõtjate tööalane ja geograafiline liikuvus

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele piirialatöötajatele väljastatud eriload annavad õiguse tööalasele ja geograafilisele liikuvusele kõikidel Šveitsi ja selle naaberriikide piirialadel. Eelnevalt väljastatud ajutised kuuekuulised elamisload (piirialatöötajate puhul eriload) annavad õiguse üksnes geograafilisele liikuvusele.

▼M3

I LISA

ÜLEMINEKUMEETMED MAA JA LISAELUASEME OSTU KOHTA

1.   Tšehhi Vabariik

2.   Eesti

3.   Küpros

Küpros võib viie aasta jooksul alates tema Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast jätta kehtima 31. detsembril 2000 kehtinud õigusaktid, mis reguleerivad lisaeluasemete omandamist.

Vastavalt kinnisvara omandamise (välismaalased) seaduse peatükile 109 ja muutmisseadustele 52/69, 55/72 ja 50/90 peab mitte küprose kodanike poolt kinnisvara omandamise Küprosel heaks kiitma ministrite nõukogu. Ministrite nõukogu on andnud heakskiitmisvolitused maakonna ametnikele. Kui kõnealune kinnisvara ületab 2 donumit (1 donum = 1 338 m2), võib loa anda vaid järgmistel eesmärkidel:

Eespool nimetatud seadust on muudetud 2003. aasta kinnisvara omandamise (välismaalased) (muutmise) seadusega nr 54(I)/2003. Uue seadusega ei kehtestata piiranguid ELi kodanikele ega ELis registreeritud ettevõtetele kinnisvara omandamisel, mis on seotud esmase elukohaga ja välisotseinvesteeringuga, või kinnisvara omandamisel ELi kinnisvaramaaklerite ja maa-arendajate poolt. Seaduses on sätestatud, et lisaeluaseme omandamisel viie aasta jooksul pärast Küprose ühinemist ELiga ei saa ELi kodanikud, kes ei ela Küprosel alaliselt, ja ELis registreeritud ettevõtted, mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht ei ole Küprosel, omandada kinnisvara lisaeluaseme eesmärgil ilma eelneva loata ministrite nõukogu poolt, mis on oma volitused delegeerinud maakonna ametnikele, nagu on eespool märgitud.

4.   Läti

5.   Leedu

6.   Ungari

7.   Malta

Kinnisvara ostmine Malta saartel on reguleeritud kinnisvara (mitteresidentide poolt omandamine) seadusega (peatükk 246 Malta seadustes). Selles seaduses on sätestatud, et:

8.   Poola

9.   Sloveenia

10.   Slovakkia

▼M10

11.   Horvaatia

Horvaatia võib käesoleva protokolli jõustumise kuupäevale järgnevaks seitsmeks aastaks jätta jõusse käesolevale protokollile allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktide sätted, millega Šveitsi kodanikel ja Šveitsi õigusaktide kohaselt asutatud juriidilistel isikutel piiratakse põllumajandusmaa omandamist. Ühelgi juhul ei või Šveitsi kodanikku kohelda põllumajandusmaa omandamise puhul vähem soodsalt kui käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui mis tahes muu lepinguosaliste või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliste hulka mittekuuluva riigi kodanikku.

Füüsilisest isikust ettevõtjatest talupidajate suhtes, kes on Šveitsi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Horvaatias ja seal elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätteid ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes.

Kolmandal aastal pärast käesoleva protokolli jõustumist korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldine läbivaatamine. Ühiskomitee võib otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Horvaatia põllumajandusmaaturul tõsiseid häireid või nende oht, edastab Horvaatia enne esimeses lõigus täpsustatud seitsmeaastase üleminekuperioodi lõppu ühiskomiteele sellekohase teate. Sellisel juhul võib Horvaatia jätkata esimeses lõigus kirjeldatud meetmete kohaldamist kuni kümne aasta jooksul pärast protokolli jõustumist. See pikendamine võib piirduda valitud geograafiliste piirkondadega, mis on kõige enam mõjutatud.

▼M7

II LISA

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMINE

Artikkel 1

1.  Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamisel kohaldavad nad omavahel Euroopa Liidu õigusakte, millele on käesoleva lisa A jaos viidatud, vastavalt samas jaos tehtud muudatustele, või kõnealuste õigusaktidega samaväärseid eeskirju.

2.  Käesoleva lisa A jaos esinev mõiste „liikmesriik (liikmesriigid)” hõlmab lisaks asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.

Artikkel 2

1.  Käesoleva lisa sätete kohaldamisel võtavad kokkuleppeosalised nõuetekohaselt arvesse käesoleva lisa B jaos nimetatud Euroopa Liidu õigusakte.

2.  Käesoleva lisa sätete kohaldamisel võtavad kokkuleppeosalised arvesse käesoleva lisa C jaos nimetatud Euroopa Liidu õigusakte.

Artikkel 3

1.  Käesoleva lisa protokollis esitatakse erisätted, mis käsitlevad vähem kui üheaastase kehtivusajaga Šveitsi elamisluba omavate Euroopa Liidu teatavate liikmesriikide kodanike suhtes töötuskindlustuse valdkonnas kehtivat üleminekukorda, Šveitsi toetusi kõrvalabi vajavatele isikutele ning hüvitisi seoses vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensione hõlmavate tööalaste hüvitiste skeemidega.

2.  Protokoll on käesoleva lisa lahutamatu osa.

A JAGU:   NIMETATUD ÕIGUSAKTID

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 järgmiselt:

„Šveits

Ülalpidamistoetuste ettemakseid käsitlevad kantonite õigusaktid vastavalt riikliku tsiviilseaduse artikli 131 lõikele 2 ja artikli 293 lõikele 2.”;

„Šveits

Sünnitoetused ja lapsendamistoetused vastavalt asjakohastele peretoetusi käsitlevatele kantonite õigusaktidele peretoetusi käsitleva riikliku seaduse artikli 3 lõike 2 alusel.”;

„Saksamaa-Šveits

Hispaania-Šveits

11. juuni 1982. aasta lisakonventsiooniga muudetud 13. oktoobri 1969. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli punkt 17, Hispaania kindlustusskeemiga käesoleva sätte kohaselt kindlustatud isikud ei pea ühinema Šveitsi haiguskindlustusskeemiga.

Itaalia-Šveits

18. detsembri 1963. aasta 1. lisakonventsiooni, 4. juuli 1969. aasta lisalepingu, 25. veebruari 1974. aasta lisaprotokolli ja 2. aprilli 1980. aasta lisalepinguga nr 2 muudetud 14. detsembri 1962. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 9 lõige 1.”;

„Šveits”;

„Šveits

Kõik põhiskeemi alla kuuluvad vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused (vanadus- ja toitjakaotuskindlustust ning invaliidsuskindlustust käsitlevad riiklikud seadused) ja tööalaste hüvitiste skeemide alla kuuluvad vanaduspensionide taotlused (tööalaseid vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustusskeeme käsitlev riiklik seadus).”;

„Šveits

Tööalaste hüvitiste skeemide alla kuuluvad vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused (tööalaseid vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustusskeeme käsitlev riiklik seadus).”;

„Šveits

Tööalaste hüvitiste skeemide alla kuuluvad toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused (tööalaseid vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustusskeeme käsitlev riiklik seadus).”;

„Šveits

„Šveits

Pereliikmeteks peetakse isikuid vastavalt elukohariigi õigusaktides esitatud pereliikme määratlusele.

Kõnealune taotlus

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 987/2009 järgmiselt:

I lisasse lisatakse järgmine tekst:

„Šveitsi ja Prantsusmaa 26. oktoobri 2004. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks tervisekindlustushüvitiste tagasimaksmise kord

►M8  —————20. detsembri 2005————— ◄ ”.

B JAGU:   ÕIGUSAKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTAVAD

▼M8

▼M7

C JAGU:   ÕIGUSAKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

▼M8

▼M7

Kokkuleppe II lisa

PROTOKOLL

I.    Töötuskindlustus

Kuni 30. aprillini 2011 kohaldatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi kodanikest töötajate ning kuni 31. maini 2016 Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kodanikest töötajate suhtes järgmist korda.

▼M10

II lisa protokolli töötuskindlustust käsitleva jao punktis 1 sätestatud korda kohaldatakse Horvaatia Vabariigi kodanikest töötajate suhtes kuni käesoleva protokolli jõustumisele järgneva seitsmenda aasta lõpuni.

▼M7

II.    Kõrvalabi vajavate isikute toetused

19. juuni 1959. aasta riikliku invaliidsuskindlustusseaduse ning 20. detsembri 1946. aasta riikliku vanadus- ja toitjakaotuskindlustusseaduse (mida on muudetud 8. oktoobri 1999. aasta seadusega) kohaselt kõrvalabi vajavatele isikutele ette nähtud toetusi makstakse üksnes Šveitsis elavatele isikutele.

III.    Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliiduspensione hõlmavad tööalaste hüvitiste skeemid

Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliiduspensione hõlmavaid tööalaste hüvitiste skeeme käsitleva 17. detsembri 1993. aasta riikliku seadusega (loi fédérale sur la libre passage dans la prévoyance professionnelle vieillesse, survivants et indalidité) ette nähtud toetused makstakse taotluse alusel välja töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale, kes kavatseb Šveitsist alatiseks lahkuda ja kelle suhtes vastavalt määruse II jaotisele ei kohaldata enam Šveitsi seadusi, tingimusel et kõnealune isik lahkub Šveitsist viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, olenemata määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 10 lõikest 2.

▼M6

III LISA

KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

(Diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid)

A JAGU:   VIIDATUD ÕIGUSAKTID

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

▼M9

▼M10

▼M6

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste ja koordinaatori kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.

Šveitsi poolt nimetatud koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.

„Šveitsis:

„Šveitsis:

▼M9

▼M6

▼M9

▼M6

▼M9

▼M6

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

▼M10

▼M6

„Šveits:

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

▼M10

▼M6

„Šveits:

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele;

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

▼M10

▼M6

kõik mürkide seaduses sätestatud tooted ja mürgised ained (föderaalseaduse (CC 813.1 klassifitseeritud koondversioon), ning eelkõige sellega seonduvates (CC 813) ja keskkonnamürke käsitlevates (CC 814.812.31, 814.812.32 ja 814.812.33) korraldustes sätestatud tooted ja mürgised ained;

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele;

artiklit 22 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 86/653/EMÜ alusel.

B JAGU:   AKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse järgmise akti sisu:

▼B

TAANIS ASUVAID LISAELUASEMEID KÄSITLEV PROTOKOLL

Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu protokolli 1, mis käsitleb kinnisvara soetamist Taanis, kohaldatakse ka käesoleva kokkuleppe suhtes selles osas, mis käsitleb Šveitsi kodanike lisaeluasemete soetamist Taanis.

PROTOKOLL AHVENAMAA SAARESTIKU KOHTA

Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et Soome Euroopa Liiduga ühinemise akti protokolli 2, mis käsitleb Ahvenamaa saarestikku, kohaldatakse ka käesoleva kokkuleppe suhtes.

LÕPPAKT

Võeti teadmiseks ka järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

Vastu võetud kahekümne esimesel juunil tuhande üheksasaja üheksakümne üheksandal aastal Luxembourgis.

Hecho en Luxemburgo, el ventiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.

Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.

Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für der schweizerischen Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

ÜHISDEKLARATSIOON

teenuste osutamise üldise liberaliseerimise kohta

Kokkuleppeosalised kohustuvad võimalikult kiiresti alustama läbirääkimisi teenuste osutamise üldise liberaliseerimise üle acquis communautaire’i alusel.

ÜHISDEKLARATSIOON

Šveitsis elavate Euroopa Ühenduse institutsioonide endiste töötajate väljateenitud pensionide kohta

Euroopa Ühenduste Komisjon ja Šveits kohustuvad leidma asjakohase lahenduse Šveitsis elavate Euroopa Ühenduse institutsioonide endiste töötajate väljateenitud pensionide topeltmaksustamise probleemile.

ÜHISDEKLARATSIOON

käesoleva kokkuleppe kohaldamise kohta

Kokkuleppeosalised võtavad vajalikke meetmeid acquis communautaire’i kohaldamiseks teise kokkuleppeosalise kodanike suhtes vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.

ÜHISDEKLARATSIOON

edasiste läbirääkimiste kohta

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida kokkulepped ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Need läbirääkimised tuleks kiiresti ette valmistada, niipea kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

kokkuleppe kehtivuse pikendamise kohta

Šveits deklareerib, et ta teeb otsuse käesoleva kokkuleppe kehtivuse pikendamise kohta selle kohaldamise seitsmendal aastal riikliku menetluse kohaselt.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

rände- ja varjupaigapoliitika kohta

Šveits kinnitab, et ta soovib tugevdada koostööd ELi ja selle liikmesriikidega rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas. Sel eesmärgil soovib Šveits osaleda ELi varjupaigataotluste kooskõlastamise süsteemis ja teeb ettepaneku, et alustataks läbirääkimisi Dublini konventsiooniga (15. juunil 1990 Dublinis allkirjastatud konventsioon Euroopa ühenduste liikmesriiki jäetud varjupaigataotluste kontrollimise eest vastutava riigi määramise kohta) paralleelse konventsiooni sõlmimiseks.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

arhitektide diplomite tunnustamise kohta

Šveits teeb isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppega ette nähtud ühiskomiteele ettepaneku, et kohe pärast viimase moodustamist võetaks vastu otsus Šveitsi rakendusülikoolides välja antud arhitektidiplomite lisamise kohta isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe III lisasse vastavalt 10. juuni 1986. aasta direktiivile 85/384/EMÜ.

EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE DEKLARATSIOON

I lisa artiklite 1 ja 17 kohta

Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid deklareerivad, et käesoleva kokkuleppe I lisa artiklit 1 ja artiklit 17 kohaldatakse, ilma et see piiraks acquis communautaire’i kohaldamist seoses piiriüleste teenuste osutamisega kolmandate riikide kodanikest töötajate lähetamistingimuste suhtes.

DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad nendega seotud küsimustes vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:

Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

Teiste komiteede puhul, mis tegelevad nende kokkulepete reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautaire’i või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.

---

( 1 ) NACE: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), viimati muudetud komisjoni 19. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) 29/2002 (EÜT L 6, 10.1.2002, lk 3).

( 2 ) Töötajad võivad lühiajalise elamisloa taotluse esitada lõikes 3a nimetatud kvootide kohaselt isegi vähem kui neljaks kuuks.

( 3 ) NACE: Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 4 ) Töötajad võivad taotleda lühiajalist elamisluba lõikes 3b nimetatud kvootide alusel ka lühemaks ajaks kui neli kuud.

( 5 ) NACE: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1).

( 6 ) Töötajad võivad taotleda lühiajalist elamisluba lõikes 3c nimetatud kvootide alusel ka lühemaks ajaks kui neli kuud.

( 7 ) Need load antakse lisaks lepingu artiklis 10 nimetatud kvoodile, mis on reserveeritud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lepingu allkirjastamise ajal (21. juunil 1999) liikmesriikide või Küprose Vabariigi või Malta Vabariigi kodanikud. Need load on ka lisaks lubadele, mis antakse vastavalt olemasolevatele praktikantide vahetamise kahepoolsetele lepingutele.

( 8 ) Need load antakse välja lisaks käesoleva lepingu artiklis 10 nimetatud kvootidele, mis on ette nähtud nendele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel on uute liikmesriikide kodakondsus lepingu allakirjutamise ajal (21. juuni 1999) ja 2004. aasta protokolli alusel käesoleva lepingu osaliseks saanud liikmesriikide kodanikele. Need load on ka lisaks lubadele, mis antakse välja vastavalt Šveitsi ja uute liikmesriikide vahelistele kahepoolsetele praktikantide vahetamise kokkulepetele.

( 9 ) Need load antakse välja lisaks käesoleva lepingu artiklis 10 osutatud kvootidele, mis on ette nähtud nendele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel on lepingu allakirjutamise ajal (21. juuni 1999) liikmesriikide kodakondsus või 2004. ja 2008. aasta protokolli alusel käesoleva lepingu osaliseks saanud liikmesriikide kodakondsus. Need load täiendavad lube, mis antakse välja vastavalt Šveitsi ja uute liikmesriikide vahelistele kahepoolsetele praktikantide vahetamise kokkulepetele.

( 10 ) Nagu kehtib kokkuleppe allkirjastamise kuupäeval.

( 11 ) Nagu kehtib kokkuleppe allkirjastamise kuupäeval.

( 12 ) Šveitsis peab selliste isikute haiguskindlustus, kes ei vali Šveitsi oma elukohaks, hõlmama ka õnnetus- ning rasedus- ja sünnituskindlustust.

( 13 ) Nende suhtes ei kohaldata tavapärasel tööturul tegevate töötajate eeliskohtlemist ega teise kokkuleppeosalise kodanike palga- ja töötingimuste kontrollimist konkreetses sektoris või kohas.

( 14 ) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

( 15 ) ELT L 284, 30.10.2009, lk 43.

( 16 ) ELT L 338, 22.12.2010, lk 35.

( 17 ) ELT L 149, 8.6.2012, lk 4.

( 18 ) ELT L 349, 19.12.2012, lk 45.

( 19 ) ELT L 158, 10.6.2013, lk 1.

( 20 ) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

( 21 ) ELT L 338, 22.12.2010, lk 35.

( 22 ) ELT L 149, 8.6.2012, lk 4.

( 23 ) ELT L 149, 8.6.2012, lk 45.

( 24 ) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

( 25 ) ELT L 177, 4.7.2008, lk 1.

( 26 ) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

( 27 ) ELT L 39, 10.2.2009, lk 29.

( 28 ) EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46.

( 29 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 1.

( 30 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 5.

( 31 ) ELT C 149, 8.6.2010, lk 3.

( 32 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 9.

( 33 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 11.

( 34 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 13.

( 35 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 17.

( 36 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 56.

( 37 ) ELT C 107, 27.4.2010, lk 3.

( 38 ) ELT C 149, 8.6.2010, lk 5.

( 39 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 21.

( 40 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 23.

( 41 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 26.

( 42 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 40.

( 43 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 52.

( 44 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 54.

( 45 ) ELT C 107, 27.4.2010, lk 6.

( 46 ) ELT C 107, 27.4.2010, lk 8.

( 47 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 42.

( 48 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 43.

( 49 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 45.

( 50 ) ELT C 187, 10.7.2010, lk 5 [sotsiaalkindlustust käsitleva teabe elektrooniline vahetamine].

( 51 ) ELT C 12, 14.1.2012, lk 6.

( 52 ) ELT C 45, 12.2.2011, lk 5.

( 53 ) ELT C 262, 6.9.2011, lk 6.

( 54 ) ELT C 57, 25.2.2012, lk 4.

( 55 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 49.

( 56 ) ELT C 106, 24.4.2010, lk 51.

( 57 ) ELT C 240, 10.8.2012, lk 3.

( 58 ) Perioodi pikkus on praegu 12 kuud.

( 59 ) Kaheaastase ajavahemiku jooksul nende Šveitsis töötushüvitise saamise õigust kasutavate töötajate puhul, kes on teinud sissemakseid vähemalt 12 kuud mitme Šveitsis elatud perioodi jooksul.