This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document E2009C0533
EFTA Surveillance Authority Decision No 533/09/COL of 16 December 2009 amending, for the 77th time, the procedural and substantive rules in the field of State aid by introducing a new chapter on a simplified procedure for treatment of certain types of State aid
EFTA järelevalveameti otsus nr 533/09/COL, 16. detsember 2009 , millega muudetakse 77. korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel
EFTA järelevalveameti otsus nr 533/09/COL, 16. detsember 2009 , millega muudetakse 77. korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel
ELT L 75, 15.3.2012, p. 26–35
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
15.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/26 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 533/09/COL,
16. detsember 2009,
millega muudetakse 77. korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel
EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,
Ning arvestades järgmist:
Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.
Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab järelevalveamet teatisi või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui järelevalveamet seda vajalikuks peab.
Järelevalveamet võttis riigiabi käsitlevad menetlus- ja sisulised eeskirjad (4) vastu 19. jaanuaril 1994.
Euroopa Komisjon võttis 16. juunil 2009. vastu teatise lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel (5).
Kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks.
EMP riigiabi eeskirjade ühtne kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.
EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” II punkti kohaselt peab järelevalveamet pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist vastu võtma Euroopa Komisjonis vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte.
Olles kõnealuses küsimuses pidanud nõu Euroopa Komisjoniga 8. detsembril 2009 ja EFTA riikidega 20. novembri 2009. aasta kirjaga,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Muudetakse riigiabi suuniseid, lisades uue peatüki lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel. Uus peatükk on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Ainult ingliskeelne tekst on autentne.
Brüssel, 16. detsember 2009
EFTA järelevalveameti nimel
eesistuja
Per SANDERUD
kolleegiumi liige
Kristján Andri STEFÁNSSON
(1) Edaspidi „järelevalveamet”.
(2) Edaspidi „EMP leping”.
(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.
(4) Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994 ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „EÜT” või „ELT”) L 231, 3.9.1994, lk 1 ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1 (edaspidi „riigiabi suunised”). Nende suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebisaidil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/
(5) ELT L 136, 16.6.2009, lk 3.
I LISA
SUUNISED LIHTSUSTATUD KORRA KOHTA TEATAVATE RIIGIABI LIIKIDE KÄSITLEMISEL (1)
1. Sissejuhatus
(1) |
Suunistes sätestatakse lihtsustatud kord, mille kohaselt järelevalveamet kavatseb tihedas koostöös asjaomase EFTA riigiga vaadata teatavat liiki riigiabimeetmeid, mis ei nõua järelevalveametilt diskretsiooniõiguse kasutamist, vaid üksnes kooskõla kontrollimist olemasolevate eeskirjade ja tavadega, läbi kiirendatud korras. Järelevalveameti kogemused EMP lepingu artikli 61 ning selle alusel vastu võetud määruste, raamistike, suuniste ja teatiste (2) kohaldamisel on näidanud, et teatavat liiki riigiabiteatised kiidetakse eriliste asjaolude puudumisel tavaliselt heaks, ilma et tekiks mingit kahtlust nende kokkusobivuses EMP lepinguga. Selliseid riigiabi liike on kirjeldatud 2. osas. Muude järelevalveametile teatatud abimeetmete suhtes kohaldatakse asjakohast menetlust (3) ja tavaliselt ka parimate tavade juhendit riigiabi kontrollimenetluse teostamiseks. |
(2) |
Suuniste eesmärk on sätestada tingimused, mille alusel järelevalveamet võtab tavaliselt vastu lühiotsuse, millega teatavat liiki riigiabimeetmed kuulutatakse lihtsustatud korra kohaselt EMP lepinguga kokkusobivaks, ning ette näha juhised kõnealuse korra kohta. Kui suunistes sätestatud tingimused on täidetud, annab järelevalveamet endast parima, et võtta kooskõlas EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamislepingu protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõikega 2 või 320 tööpäeva jooksul alates teatise esitamisest vastu lühiotsus riigiabi puudumise või vastuväidete puudumise kohta. |
(3) |
Kui kohaldatakse suuniste punktides 6–12 sätestatud tagatisi või erandeid, kasutab järelevalveamet riigiabiteatise suhtes protokolli nr 3 II peatükis kirjeldatud tavamenetlust ning võtab seejärel vastu täismahus otsuse vastavalt sama protokolli artiklile 4 ja/või 7. Sellisel juhul on protokolli nr 3 artikli 4 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 6 sätestatud tähtajad aga ainsad õiguslikult jõustatavad tähtajad. |
(4) |
Järelevalveameti eesmärk on muuta EMP riigiabi kontroll käeolevates suunistes kirjeldatud korra järgimise kaudu prognoositavamaks ja tõhusamaks. Nende suuniste ühtki osa ei tohiks tõlgendada nii, nagu tuleks selle kohaselt järelevalveametile teatada toetusmeetmetest, mis ei ole EMP lepingu artikli 61 tähenduses käsitletavad riigiabina, kuid EFTA riigid võivad soovi korral õiguskindluse huvides sellistest toetusmeetmetest järelevalveametile teatada. |
2. Riigiabi, mida saab käsitleda lihtsustatud korra kohaselt
Tingimustele vastavad riigiabi liigid
(5) |
Lihtsustatud korra kohaselt võib põhimõtteliselt käsitleda järgmisi meetmeliike.
Käesolevad suunised ei mõjuta võimalust kohaldada järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artiklit 4. Järelevalveamet kustub siiski teatiseid esitavaid EFTA riike üles toimima käesolevate suuniste kohaselt, sealhulgas saatma asjaomaste abimeetmete kohta eelteatist, kasutades selleks järelevalveameti otsusele nr 195/04/COL lisatud lihtsustatud teatisevormi. Järelevalveamet kutsub kõnealuse korra raames asjaomaseid EFTA riike samuti üles nõustuma nimetatud teatise kokkuvõtte avaldamisega järelevalve veebisaidil. |
Tagatised ja erandid
(6) |
Et lihtsustatud korda kohaldatakse ainult abi suhtes, millest teatatakse EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamislepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt, on ebaseaduslik abi välistatud. Sellises ulatuses, kuivõrd EMP lepingut kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes, ei kohaldata lihtsustatud korda nende abimeetmete suhtes, millega toetatakse kalandus- ja vesiviljelussektori, põllumajandustoodete esmatootmise või põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega seotud tegevust asjaomaste sektorite eripärasid arvestades. Lisaks ei kohaldata lihtsustatud korda tagasiulatuvalt nende abimeetmete suhtes, millest on ette teatatud enne 2010. aasta 1. jaanuarit. |
(7) |
Hinnates teatatud abimeetme kuulumist ühte punktis 5 nimetatud liiki, veendub järelevalveamet selles, et on piisavalt selge, milliste kehtivate suuniste ja/või järelevalveameti väljakujunenud otsustustava alusel tuleb teatatud abimeedet hinnata ning millised on asjaomased faktid. Arvestades, et teatise täielikkus on väga oluline lihtsustatud korra kohaldatavuse kindlaksmääramisel, kutsutakse meetmest teatavat EFTA riiki esitama eelteatamise etapis (vt punkt 14) kogu asjaomast teavet, sealhulgas viitama varasematele otsustele, millele tuginetakse, kui see on asjakohane. |
(8) |
Järelevalveamet ei kohalda lihtsustatud korda, kui teatisevorm ei ole täielik või sisaldab eksitavaid või ebaõiget teavet. Kui teatis hõlmab üldist huvi pakkuvaid uudseid õigusküsimusi, ei kohalda järelevalveamet üldjuhul lihtsustatud korda. |
(9) |
Kuigi üldjuhul võib eeldada, et punktis 5 nimetatud liikidesse kuuluvate abimeetmete puhul ei teki kahtlusi nende kokkusobivuses EMP lepinguga, võib siiski ette tulla erilisi asjaolusid, millega seoses tuleb teha põhjalikum uurimine. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet igal ajal võtta kasutusele tavamenetluse. |
(10) |
Sellised erilised asjaolud võivad eelkõige olla: teatavat liiki abi, mis on järelevalveameti otsuste tegemise tavas veel käsitlemata; varasemad otsused, mida järelevalveamet hindab parajasti ümber hiljutise pretsedendiõiguse või EMP arengu tulemusena; uudsed tehnilised küsimused või kahtlused seoses meetmete kokkusobivusega EMP lepingu muude sätetega (näiteks mittediskrimineerimine, neli vabadust jne). |
(11) |
Järelevalveamet kasutab tavamenetlust ka siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõtja, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks järelevalveameti varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi juhtum). |
(12) |
Kui kolmas osapool esitab käesolevate suuniste punktis 21 sätestatud ajavahemiku jooksul teatatud abimeetme suhtes põhjendatud märkusi, kasutab järelevalveamet tavamenetlust (27) ja teavitab sellest EFTA riiki. |
3. Menetlussätted
Kontaktid enne teatise esitamist
(13) |
Järelevalveamet on leidnud, et kontaktidest teatist saatva EFTA riigiga enne teatise esitamist on kasu isegi näiliselt probleemivabadel juhtudel. Sellised kontaktid võimaldavad järelevalveametil ja EFTA riikidel eelkõige juba varajases etapis kindlaks määrata, millised on asjakohased järelevalveameti õigusaktid või varasemad otsused, kui keerukaks järelevalveameti hindamine võib kujuneda ning kui laialdast ja ulatuslikku teavet järelevalveamet vajab juhtumi täielikuks hindamiseks. |
(14) |
Lihtsustatud korra ajalisi piiranguid silmas pidades sõltub asjaolu, kas riigi toetusmeetme hindamine toimub lihtsustatud korra kohaselt, sellest, kas EFTA riigil oli enne teatise esitamist kontakte järelevalveametiga. Seda silmas pidades kutsutakse EFTA riiki üles esitama esialgset teatisevormi koos vajalike järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artiklis 2 sätestatud lisateabelehtedega, ja vajaduse korral varasemaid otsuseid, selleks ettenähtud järelevalveameti IT-rakenduse kaudu. EFTA riik võib selles etapis taotleda, et järelevalveamet loobuks teatisevormi teatavate osade täitmise nõudest. EFTA riik ja järelevalveamet võivad teatamiseelsete kontaktide raames ühtlasi kokku leppida, et EFTA riigilt ei nõuta eelteatise esitamise etapis esialgset teatisevormi koos lisateabega. Selline kokkulepe võib olla asjakohane näiteks teatavate abimeetmete korduva laadi tõttu (vt näiteks käesolevate suuniste punkti 5 alapunktis c nimetatud abi liik). Kui kavandatavate abimeetmete üksikasjalikuks arutamiseks puudub järelevalveameti hinnangul vajadus, võidakse EFTA riiki selles kontekstis kutsuda üles kohe teatist esitama. |
(15) |
Kahe nädala jooksul pärast esialgse teatisevormi saamist korraldab järelevalveamet esimese teatamiseelse kontakti. Järelevalveamet soodustab sidepidamist e-posti või konverentskõnede teel või korraldab asjaomase EFTA riigi poolt eraldi esitatud taotluse korral kohtumisi. Viie tööpäeva jooksul pärast viimast teatamiseelset kontakti teatab järelevalveamet asjaomasele EFTA riigile, kas juhtumit saab nende arvates esmapilgul käsitleda lihtsustatud korra alusel, millist teavet on veel vaja saata, et meetme suhtes saaks kohaldada lihtsustatud korda, või kas juhtum kuulub tavamenetluse alla. |
(16) |
Kui järelevalveamet teatab, et asjaomast juhtumit saab käsitleda lihtsustatud korra alusel, tähendab see, et EFTA riik ja järelevalveamet lepivad kokku, et esmapilgul kujutaks eelteatamise raames esitatud teave, kui see oleks esitatud ametlikus teatises, endast täielikku teatamist. Seega oleks järelevalveametil põhimõtteliselt võimalik meede pärast seda, kui talle sellest teatamiseelsete kontaktide tulemusena koostatud teatisevormiga ametlikult teatatakse, heaks kiita. |
Teatamine
(17) |
EFTA riik peab teatama asjaomas(t)est abimeetme(te)st hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui järelevalveamet on talle teada andnud, et meedet võib esmapilgul käsitleda lihtsustatud korras. Kui teatises esineb mis tahes muudatusi võrreldes eelteatamise raames esitatud dokumentidega, tuleb neid muudatusi teatisevormil selgelt rõhutada. |
(18) |
Alates teatise esitamisest asjaomase EFTA riigi poolt hakatakse arvestama punktis 2 osutatud tähtaega. |
(19) |
Lihtsustatud korraga ei nähta ette eraldi lihtsustatud teatisevormi. Teatamine peab toimuma järelevalveameti otsuses nr 195/04/COL esitatud standardsete teatisevormide abil, välja arvatud käesolevate suuniste punkti 5 alapunktis c nimetatud abiliigi juhtumite puhul. |
Teatise kokkuvõtte avaldamine
(20) |
Järelevalveamet avaldab teatise kokkuvõtte oma veebisaidil, võttes aluseks teabe, mille EFTA riik on saatnud käesolevate suuniste lisas esitatud standardvormil. Standardvormis sisaldub märge, et EFTA riigi saadetud teabe alusel võidakse abimeetme suhtes kohaldada lihtsustatud menetlust. Kui EFTA riik taotleb, et järelevalveamet käsitleks teatatud meedet käesolevate suuniste kohaselt, siis käsitletakse seda kõnealuse EFTA riigi nõusolekuna, et teave, mis sisaldub tema teatises ja avaldatakse veebisaidil käesolevate suuniste lisas esitatud vormis, on oma laadilt mittekonfidentsiaalne. Lisaks kutsutakse EFTA riike üles selgelt osundama sellele, kas teatis sisaldab mis tahes ärisaladusi. |
(21) |
Seejärel on huvitatud isikutel kümme tööpäeva, et esitada märkusi (sealhulgas mittekonfidentsiaalset versiooni) eelkõige asjaolude kohta, mis võivad vajada põhjalikumat uurimist. Juhtumite puhul, mille kohta huvitatud isikud on esitanud põhjendatud märkusi, osutades teatatud meetmega seonduvatele konkurentsiprobleemidele, kasutab järelevalveamet tavamenetlust, teavitades sellest asjaomast EFTA riiki ja huvitatud isikut/isikuid. Asjaomast EFTA riiki teavitatakse ka mis tahes põhjendatud probleemidest ja talle antakse võimalus nende kohta arvamust avaldada. |
Lühiotsus
(22) |
Kui järelevalveamet nõustub, et teatud meede vastab lihtsustatud korra jaoks sätestatud kriteeriumidele (vt eriti punkti 5), teeb ta selle kohta lühiotsuse. Järelevalveamet teeb kõik endast oleneva, et võtta otsus selle kohta, et teatatud abi ei kujuta endast riigiabi või ei tekita vastuväiteid vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõikele 2 või 3 vastu 20 tööpäeva jooksul pärast teatise saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on vaja kohaldada mõnda käesolevate suuniste punktides 6–12 nimetatud tagatist või erandit. |
Lühiotsuse avaldamine
(23) |
Järelevalveamet avaldab kooskõlas protokolli nr 3 II osa artikli 26 lõikega 1 otsuse kohta kokkuvõtliku teadaande Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes. Otsus tehakse lühivormis kättesaadavaks järelevalveameti veebisaidil. See sisaldab viidet teatise kokkuvõttele, mis avaldati teatise saamisel järelevalveameti veebisaidil, standardset hinnangut meetme kohta vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 1 ning vajadusel kinnitust, et abimeede on kuulutatud EMP lepinguga kokkusobivaks, sest ta kuulub ühte või mitmesse käesolevate suuniste punktis 5 kirjeldatud liiki, kusjuures asjaomased liigid on selgesti määratletud ja lisatud on viide kohaldatavatele horisontaalsetele õigusaktidele ja/või varasematele otsustele. |
4. Lõppsätted
(24) |
Asjaomase EFTA riigi taotlusel kohaldab järelevalveamet käesolevate suuniste põhimõtteid punkti 17 kohaselt teatatud meetmete suhtes alates 2010. aasta 1. jaanuarist. |
(25) |
Järelevalveamet võib käesolevad suunised olulistel konkurentsipoliitilistel kaalutlustel või riigiabiõiguse ja otsustustava arengust lähtudes uuesti läbi vaadata. Järelevalveamet vaatab suunised esmakordselt läbi hiljemalt neli aastat pärast nende avaldamist. Läbivaatamise raames uurib järelevalveamet, mil määral tuleks konkreetseid lihtsustatud teatisevorme täiustada, et need aitaksid kaasa käesolevate suuniste rakendamisele. |
(1) Käesolev peatükk vastab komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel (ELT C 136, 16.6.2009, lk 3).
(2) Vt eriti suunised teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT L 305, 19.11.2009, lk 1 ja EMP kaasanne nr 60, 19.11.2009, lk 1), edaspidi „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunised”; suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (ELT C 184, 16.7.2009, lk 18), edaspidi „riskikapitalisuunised”; suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (ELT L 144, 10.6.2010, lk 1 ja EMP kaasanne nr 29, 10.6.2010, lk 1), edaspidi „keskkonnaabi suunised”; regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT L 54, 28.2.2008, lk 1), edaspidi „regionaalabi suunised”; otsus laevaehituse riigiabi suuniste pikendamise kohta (ELT L 148, 11.6.2009, lk 55), edaspidi „laevaehituse suunised”; kinematograafia ja muu audiovisuaalloomingu jaoks antava riigiabi suunised (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32 ja EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1), edaspidi „kinosuunised”; komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus, ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee otsusega nr 120/2008 (ELT L 339, 18.12.2008, lk 111 ja EMP kaasanne nr 79, 18.12.2008).
(3) Meetmete suhtes, millest järelevalveametile on teatatud käesoleva finantskriisi raames vastavalt järelevalveameti suunistele „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (ELT L 17, 20.1.2011, lk 1 ja EMP kaasanne nr 3, 20.1.2011, lk 1) ja „Riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele” (ELT L 15, 20.1.2011, lk 26 ja EMP kaasanne nr 3, 20.1.2011, lk 31), ei kohaldata käesolevates suunistes sätestatud lihtsustatud korda. Kõnealuste juhtumite kiireks käsitlemiseks on kehtestatud ajutine erikord.
(4) Näiteks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste jaotis 5, keskkonnaabi suuniste jaotis 3 ja riskikapitalisuuniste jaotis 4.
(5) Regionaalabi suunised; raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste jaotis 3.1.2 (ELT C 107, 28.4.2005, lk 28), edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”.
(6) Järelevalveamet kasutab tavamenetlust ka siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõtja, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks järelevalveameti varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi juhtum). Vt kohtuasi C-188/92: TWD Textilwerke Deggendorf, EKL 1994, lk I-833.
(7) Üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 5 nähakse ette lihtsustatud kuluarvestusmeetod.
(8) Üldises grupierandi määruses ei tehta erandeid keskkonnahoidliku uuenduse lisatoetustele.
(9) Üldist grupierandi määrust kohaldatakse vaid sellise noortele innovatiivsetele ettevõtjatele antava abi suhtes, mis täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste punkti 5.4 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tingimused.
(10) Sellistel juhtudel peab EFTA riigi esitatav teave algusest peale näitama, et: i) abisumma jääb (ilma keerukate nüüdispuhasväärtuse arvutusteta) allapoole teatamise künnist; ii) abi on seotud uue investeeringuga (mitte asendusinvesteeringuga); iii) abi kasulik mõju piirkondlikule arengule kaalub selgelt üles tema poolt põhjustatavad konkurentsimoonutused. Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 721/2007 (Poola, „Reuters Europe SA”) kohta.
(11) Vt näiteks komisjoni otsus juhtumite N 28/2006 (Poola, Techmatrans); N 258/2007 (Saksamaa, Rettungsbeihilfe zugunsten der Erich Rohde KG) ja N 802/2006 (Itaalia, päästmisabi ettevõtjale Sandretto Industrie) kohta.
(12) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 85/2008 (Austria, Salzburgi piirkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagatiskava), N 386/2007 (Prantsusmaa, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmis- ja ümberkorraldamiskava) ja N 832/2006 (Itaalia, Valle d’Aosta päästmis- ja ümberkorraldamiskava) kohta. See lähenemisviis on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikega 7.
(13) Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 92/2008 (Austria, ümberkorraldamisabi ettevõtjale Der Bäcker Legat) ja N 289/2007 (Itaalia, ümberkorraldamisabi ettevõtjale Fiem SRL) kohta.
(14) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 76/2008 (Saksamaa, laevade ekspordi rahastamiskava CIRR pikendamine), N 26/2008 (Taani, laevade ekspordi rahastamiskava muutmine) ja N 760/2006 (Hispaania, ekspordi rahastamiskava pikendamine – Hispaania laevaehitus) kohta.
(15) Ehkki suuniste kriteeriumid kehtivad otseselt ainult tootmistegevuse kohta, kohaldatakse neid tegelikkuses analoogia põhjal ka audiovisuaalteoste tootmiseelse ja -järgse tegevuse abikõlblikkuse, samuti abi vajaduse ja proportsionaalsuse hindamiseks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 233/2008 (Läti filmi toetuskava); N 72/2008 (Hispaania, filmide müügiedenduskava Madridis); N 60/2008 (Itaalia, filmide toetuskava Sardiinia maakonnas); N 291/2007 (Madalmaade filmifond) kohta.
(16) Selle hindamisel, kas tegemist on väljakujunenud otsustustavaga, võib järelevalveamet aluseks võtta ka komisjoni vastuvõetud otsused.
(17) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 393/2007 (Madalmaad, toetus ettevõtjale NV Bergkwartier); N 106/2005 (Poola, Hala Ludowa Wroclawis) ja N 123/2005 (Ungari, Ungari sihtotstarbeline turismi- ja kultuurikava) kohta.
(18) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 340/2007 (Hispaania, abi Baskimaa teatri-, tantsu-, muusika- ja audiovisuaaltegevusele), N 257/2007 (Hispaania, Baskimaa teatritegevuse edendamine) ja N 818/99 (Prantsusmaa, maksutaoline lõiv etendustelt ja kontsertidelt) kohta.
(19) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 776/2006 (Hispaania, toetused baski keele kasutamise edendamiseks), N 49/2007 (Hispaania, toetused baski keele kasutamise edendamiseks) ja N 161/2008 (Hispaania, abi baski keelele) kohta.
(20) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 687/2006 (Slovaki Vabariik, abi ettevõtjale Kalligram s.r.o. perioodilise väljaande jaoks), N 1/2006 (Sloveenia, kirjastamisvaldkonna edendamine Sloveenias) ja N 268/2002 (Itaalia, abi kirjastamisvaldkonnale Sitsiilias) kohta.
(21) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 264/2006 (Itaalia, lairibaühendus Toscana maapiirkondadele); N 473/2007 (Itaalia, lairibaühendus Alto Adigele) ja N 115/2008 (lairibaühendus Saksamaa maapiirkondades) kohta.
(22) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 325/2006 (Saksamaa, laevaehituse rahastamise tagatiskavade pikendamine), N 35/2006 (Prantsusmaa, tagatiskava laevade rahastamiseks ja käendamiseks) ja N 253/2005 (Madalmaad, laevade rahastamise tagatiskava) kohta.
(23) Erakorraline abi jääb sageli üldise grupierandi määruse kohaldamisalast välja. Kõnealune erand kehtib kõigi suurettevõtjate kohta (üldise grupierandi määruse artikli 1 lõige 5), samuti teatavatel juhtudel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (vt artikkel 13 ja 14 regionaalabi kohta, artikkel 16 naiste ettevõtluse kohta, artikkel 29 riskikapitalina antava abi kohta ja artikkel 40 abi kohta ebasoodsas olukorras olevate töötajate värbamiseks). Erakorralist piirkondlikku investeeringuabi reguleerivate eritingimuste kohta vt joonealune märkus 10. Lisaks sellele ei piira käesolevad suunised järelevalveameti õigust avaldada mis tahes järelevalveameti teatisi või suuniseid, milles sätestatakse üksikasjalikud majandusliku hindamise kriteeriumid eraldi teatamisele kuuluvate juhtumite ühisturuga kokkusobivuse analüüsi jaoks.
(24) Vt komisjoni otsused juhtumite N 258/2000 (Saksamaa, Dorsteni veekeskus), N 486/2002 (Rootsi, abi Visby kongressisaalile), N 610/2001 (Saksamaa, Baden-Württembergi turismi infrastruktuuri kava) ja N 377/2007 (Madalmaad, toetus projektile „Bataviawerf’” – 17. sajandi laeva rekonstrueerimine) kohta. Selleks et kavandatav abimeedet ei peetaks EMP-sisest kaubandust kahjustavaks, tuleb EFTA riigil nimetatud nelja varasema otsuse kohaselt eelkõige tõendada, et: 1. abi eesmärk ei ole meelitada investeeringuid asjaomasesse piirkonda; 2. abisaaja toodetavad kaubad või osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja/või piiratud geograafilise ulatusega; 3. mõju naabruses asuvate EFTA riikide tarbijatele ei ole märkimisväärne ning 4. abisaaja turuosa mis tahes asjaomase turu määratluse kohaselt on minimaalne ning ta ei kuulu suuremasse ettevõtjate kontserni. Kõnealustele asjaoludele tuleks juhtida tähelepanu käesolevate suuniste punktis 14 osutatud esialgses teatisevormis.
(25) ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasanne nr 26, 25.5.2006, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 319/05/COL, 14.12.2005 (ELT L 113, 27.4.2006, lk 24, EMP kaasanne nr 21, 27.4.2006, lk 46) ja otsusega nr 789/08/COL, 17.12.2008 (ELT L 340, 22.12.2010, lk 1, EMP kaasanne nr 72, 22.12.2010, lk 1). Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.
(26) Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N585/2007 (Ühendkuningriik, Yorkshire’ teadusuuringute ja arendustegevuse kava pikendamine), N 275/2007 (Saksamaa, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise abikava pikendamine Bremenis), N 496/2007 (Itaalia (Lombardia) tagatisfond riskikapitali arendamiseks) ja N 625/2007 (Läti, abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riskikapitalile) kohta.
(27) See tähendab, et ühenduse kohtute ja EFTA kohtu kohtupraktikat arvesse võttes kolmandate isikute õigused ei suurene. Vt kohtuasi T-95/03: Asociación de Empresarios de Estaciones de Servicio de la Comunidad Autónoma de Madrid ja Federación Catalana de Estaciones de Servicio vs. komisjon EKL 2006, lk II-4739, punkti 139 ja kohtuasi T-73/98: Prayon-Rupel vs. komisjon, EKL 2001, lk II-867, punkti 45.
II LISA
TEATISE KOKKUVÕTE: KUTSE KOLMANDATELE ISIKUTELE MÄRKUSTE ESITAMISEKS
TEATIS RIIGIABI MEETME KOHTA
[…] sai järelevalveamet EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamislepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohase teatise abimeetme kohta. Järelevalveamet leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et meede, millest teatatakse, võib kuuluda teatavate riigiabi liikide puhul kasutatavat lihtsustatud korda käsitlevate järelevalveameti suuniste (ELT C […], lk […]) kohaldamisalasse.
Järelevalveamet kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama järelevalveametile oma võimalikke märkusi kavandatava meetme kohta.
Abimeetme põhiandmed on järgmised:
|
Abimeetme viitenumber: N […] |
|
EFTA riik: |
|
EFTA riigi viitenumber: |
|
Piirkond: |
|
Abi andev ametiasutus: |
|
Abimeetme nimetus: |
|
Riiklik õiguslik alus: |
|
Hindamise alusena esitatud EMP dokument: […] suunised või järelevalveameti väljakujunenud tava, nagu kirjeldatud järelevalveameti otsustes (1, 2 ja 3). |
|
Meetme liik: abikava / erakorraline abi |
|
Olemasoleva abimeetme muutmine: |
|
Abikava kestus: |
|
Abi andmise kuupäev: |
|
Asjaomased majandusharud: |
|
Abisaaja liik (väike- ja keskmise suurusega ettevõtted/suurettevõtted): |
|
Eelarve: |
|
Abimeede (toetus, intressitoetus, […]): |
Järelevalveamet peab teatatud meetmega seonduvate konkurentsiküsimuste kohta tehtud märkused kätte saama hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkustele peab olema lisatud ka kõnealuste märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, mille järelevalveamet edastab asjaomasele EFTA riigile ja/või teistele huvitatud isikutele. Märkusi võib saata järelevalveametile faksi, posti või e-postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber N […]):
EFTA Surveillance Authority |
Rue Belliard 35 |
1040 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
Faks: + 32 (0)22861800 |
E-post: registry@eftasurv.int |