1)

Eelmine 10. peatükk sisaldas inkorporeeritud komisjoni soovitust 96/280/EÜ (1) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta. Arvestades komisjoni soovituse 96/280/EÜ kohaldamisel tekkinud tõlgendusraskusi ning ettevõtetelt saadud tähelepanekuid, oli vajalik komisjoni soovitusse 96/280/EÜ mitmete muudatuste tegemine. Selguse eesmärgil otsustas komisjon aga komisjoni soovituse 96/280/EÜ asendada mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uut määratlust sisaldava komisjoni uue soovitusega 2003/361/EÜ.

2)

EFTA järelevalveamet tühistas eelmise 10. peatüki (millega oli inkorporeeritud komisjoni soovitus 96/280/EÜ) 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL, (2) sest komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uus määratlus oli inkorporeeritud ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes rakendatavat grupierandit käsitleva määruse lisasse. (3)

3)

Arvestades aga seda, et riigiabi suunistes on viidatud korduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele, peab järelevalveamet vajalikuks inkorporeerida komisjoni uues soovituses 2003/361/EÜ sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uus määratlus riigiabi suunistesse. Käesolev uus 10. peatükk inkorporeerib seega komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (4) sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uue määratluse.

4)

Tuleb täpsustada, et vastavalt

tuleb ettevõtetena käsitleda mis tahes majandustegevusega tegelevaid üksusi, olenemata nende õiguslikust vormist, muu hulgas eelkõige käsitöönduse ja muu majandustegevusega tegelevaid üksikettevõtjaid ja pereettevõtteid, ühinguid ja ühistuid, mis tegelevad korrapäraselt majandustegevusega.

5)

Töötajate arv on kahtlemata üks tähtsamaid kriteeriume, mida tuleb pidada peamiseks; selleks et saada aga aru ettevõtte tegelikust ulatusest ja suutlikkusest ning ettevõtte seisundist konkurentidega võrreldes, on vaja kasutusele võtta finantskriteerium. Ainult käibe kasutamine finantskriteeriumina ei ole aga soovitatav eelkõige seetõttu, et kaubandus- ja turustussektori ettevõtetel on juba loomu poolest suuremad käibed kui tootmissektori ettevõtetel. Seega tuleks käibe kriteeriumi kombineerida bilansimahu kriteeriumiga, mis peegeldab ettevõtte üldist jõukust, kusjuures mõlemat neist kriteeriumidest on võimalik ületada.

6)

Käibe ülemmäär kehtib ettevõtete puhul, kes tegelevad väga mitmesuguse majandustegevusega. Selleks et määratluse kohaldamisest saadavat kasu põhjendamatult mitte piirata, tuleks seda nii muutuvate hindade kui ka tootlikkuse arvesse võtmiseks uuendada.

7)

Mis tahes uue asjaolu puudumise korral on bilansimahu ülemmäära puhul põhjust kasutada lähenemist, mille kohaselt käibe ülemmäärade suhtes rakendatakse kahe muutuja vahelisel statistilisel suhtel põhinevat koefitsienti. Statistilise suundumuse kohaselt tuleb käibe ülemmäära enam suurendada. Kuna suundumus erineb ettevõtete suurusest olenevalt, on samuti vaja koefitsienti kohandada, et see peegeldaks võimalikult täpselt majandussuundumusi ega karistaks mikro- ja väikesi ettevõtteid keskmise suurusega ettevõtetega võrreldes. See koefitsient on mikroettevõtete ja väikeste ettevõtete puhul peaaegu 1. Asja lihtsustamiseks tuleb seetõttu kõnealuste kategooriate käibe ülemmääraks ja bilansimahu ülemmääraks valida üks väärtus.

8)

Samuti tuleks paremini määratleda mikroettevõtted – väikeste ettevõtete kategooria, mis on eriti oluline ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks.

9)

Selleks et paremini mõista väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegelikku majanduslikku seisundit ning jätta sellest kategooriast välja need ettevõtete rühmad, mille majanduslik võim võib olla suurem tõeliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omast, tuleks eristada ettevõtete eri liike sõltuvalt sellest, kas nad on autonoomsed, kas neil on osalusi, millega ei kaasne valitsevat seisundit, (partnerettevõtted) või kas nad on teiste ettevõtetega seotud. Kasutusele jääb komisjoni eelmises soovituses 96/280/EÜ sätestatud osalusmäär 25 %, millest väiksema puhul peetakse ettevõtet autonoomseks.

10)

Ettevõtete loomise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali rahastamise ning maaelu ja kohaliku arengu ergutamiseks võib ettevõtteid käsitleda autonoomsena ka juhul, kui teatavad investorid, kellel on ettevõtte rahastamises ja loomises oluline roll, omavad ettevõttes 25 % suurust või suuremat osalust. Sellistele investoritele esitatavaid tingimusi ei ole aga varem kindlaks määratud. Eraldi äramärkimist väärivad üksikisikud või rühmad, kes tegelevad riskikapitali regulaarse investeerimisega ettevõtetesse (nn business angels), sest võrreldes teiste riskikapitali investoritega on nende asjakohased nõuanded uutele ettevõtjatele äärmiselt väärtuslikud. Samuti soodustavad nende omakapitaliinvesteeringud riskikapitaliettevõtete tegevust, sest nad pakuvad ettevõtte varases etapis väiksemaid summasid.

11)

Asjade lihtsustamiseks, eriti EFTA riikide ja ettevõtete jaoks, tuleks seotud ettevõtete määratlemisel kasutada nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (konsolideeritud aastaaruannete kohta, (5) viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (6) artiklis 1 sätestatud tingimusi niivõrd, kuivõrd need tingimused on käesoleva peatüki jaoks sobivad. Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali investeerimist veelgi enam ergutada, võeti nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, (7) viimati muudetud direktiiviga 2001/65/EÜ) artikli 5 lõike 3 kriteeriumeid järgides kasutusele kõnealuse ettevõtte üle valitseva mõju puudumise eeldus.

12)

Selleks et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ette nähtud erieeskirjadest ja neid soodustavatest meetmetest saaksid kasu ainult seda tegelikult vajavad ettevõtted, tuleks mõningatel juhtudel võtta arvesse ka ettevõtete vahelisi suhteid, mis toimivad füüsiliste isikute kaudu. Selleks et niisuguseid olukordi võimalikult vähendada, tuleb selliste suhete kontrollimisel piirduda rangelt vaid ettevõtetega, mis tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, viidates vajaduse korral järelevalveameti asjaomase turu määratlusele järelevalveameti otsuse (asjaomase turu mõiste määratlemise kohta konkurentsiõiguse kohaldamisel EMPs) I lisas. (8)

13)

Kunstliku eristamise vältimiseks EFTA riigi eri riigiasutuste puhul ja õiguskindluse tagamiseks on vaja kinnitada, et ettevõte, mille kapitalist 25 % või enamat või hääleõigusi kontrollib riigiasutus, ei ole väike ega keskmise suurusega ettevõte.

14)

Selleks et vähendada ettevõtete halduskoormust ning lihtsustada ja kiirendada haldusasutuste tegelemist asjadega, mille puhul nõutakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtte staatust, võib ettevõtetel lubada teatavate andmete kinnitamiseks kasutada deklaratsiooni.

15)

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtte kindlaksmääramiseks on vaja töötajate arv üksikasjalikult välja selgitada. Kutseõppe ja praktika edendamise huvides on soovitatav töötajate arvu arvutamisel töötajate hulka mitte arvata kutseõppe lepingu alusel kutseoskusi omandavaid praktikante ja üliõpilasi. Samuti ei arvata töötajate hulka rasedus- ja sünnituspuhkusel ega lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid.

16)

Ettevõtete eri liigid on määratletud vastavalt nende suhetele teiste ettevõtetega ning arvestavad nende ühtekuuluvuse objektiivselt erinevat määra. Seepärast on iga ettevõtteliigi puhul kohane nende tegevust ja majandusjõudu näitavate suuruste arvutamisel rakendada erinevat korda.

17)

Ettevõte on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

18)

Mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

19)

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias peetakse väikeettevõtteks ettevõtet, kus on alla 50 töötaja ning mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

20)

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias peetakse mikroettevõtteks ettevõtet, mis annab tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

21)

Autonoomne ettevõte on mis tahes ettevõte, mis ei ole partnerettevõte punktide 22–23 tähenduses ega seotud ettevõte punktide 24–28 tähenduses.

22)

Partnerettevõtted on kõik ettevõtted, mis ei ole seotud ettevõtted punktide 24–28 tähenduses ja mille vahel on järgmine suhe: ettevõte (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) omab üksi või koos ühe või mitme punktides 24–28 määratletud seotud ettevõttega 25 % või rohkem teise ettevõtte (tootmisahelas tagapool asetsev ettevõte) kapitalist või hääleõigustest.

23)

Ettevõtet võib siiski pidada autonoomseks ning partnerettevõtteid mitteomavaks ka juhul, kui nimetatud 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, eeldusel et nad ei ole seotud punktide 24–28 tähenduses üksi ega ühiselt asjaomase ettevõttega:

24)

Seotud ettevõtted on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmine suhe:

25)

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punktis 23 loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt kõnealuse ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena.

26)

Ettevõtteid, millel on mõni punktis 24 kirjeldatud suhe ühe või mitme teise ettevõtte kaudu või mõni punktis 23 loetletud investor, peetakse samuti seotud ettevõtteks.

27)

Ettevõtteid, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, peetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

28)

Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

29)

Välja arvatud punktis 23 sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtet käsitleda väikese ja keskmise suurusega ettevõttena, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

30)

Ettevõtted võivad deklareerida oma seisundi autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõttena, sealhulgas andmed jaotises 10.2.2 sätestatud ülemmäärade kohta. Deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõte heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõttele või omavahel seotud ettevõtetele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või EMP sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

31)

Töötajate arvu ja rahaliste summade puhul kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest lisandväärtusmaks (käibemaks) ja muud kaudsed maksud.

32)

Kui ettevõte leiab raamatupidamiskontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole jaotises 10.2.2 nimetatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemäärad ületatakse kahel järjestikusel aruandeperioodil.

33)

Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, kehtestatakse piirmäärad majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

34)

Töötajate arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv, st kogu vaatlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö olenemata töö kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse ATÜ murdarvuna. Töötajate hulka kuuluvad:

35)

Töötajate hulka ei arvata praktikante ja üliõpilasi, kes on kutseõppe lepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel olevaid isikuid.

36)

Autonoomse ettevõtte puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes kõnealuse ettevõtte raamatupidamisaruannete põhjal.

37)

Partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või olemasolu korral ettevõtte konsolideeritud aruannete põhjal või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis ettevõtet konsolideerimise tõttu käsitlevad.

38)

Punktis 37 nimetatud andmetele lisatakse asjaomase, tootmisahelas vahetult ees- või tagapool asuva ettevõtte iga partnerettevõtte andmed. Liidetav osa on võrdeline omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suurem). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

39)

Punktides 37 ja 38 nimetatud andmetele lisatakse 100 % iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid ei ole aruannete konsolideerimisel juba arvesse võetud.

40)

Punktide 37–39 kohaldamisel võetakse andmed asjaomase ettevõtte partnerettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muude, võimaluse korral konsolideeritud andmete hulgast. Nendele lisatakse 100 % partnerettevõtetega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

41)

Punktide 37–39 kohaldamisel võetakse andmed asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muude, võimaluse korral konsolideeritud andmete hulgast. Neile lisatakse võrdeliselt andmed selle seotud ettevõtte kõikide partnerettevõtete kohta, mis asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid andmeid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud ulatuses, mis on vähemalt võrdne punkti 38 alusel määratud protsendimääraga.

42)

Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtte töötajate kohta, arvutatakse töötajate arv ettevõtte partnerettevõtete andmete proportsionaalse liitmise teel, lisades andmed ettevõtete kohta, millega asjaomane ettevõte on seotud.

43)

Käesolevas peatükis toodud määratluse kohaldamise läbivaatamise alusel, mis tuleb teha pärast Euroopa Komisjoni vastava eelnõu avaldamist, ning arvestades direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 tehtud muudatusi seoses seotud ettevõtete määratlusega kõnealuse direktiivi tähenduses, kohandab järelevalveamet vajaduse korral käesolevas peatükis toodud määratlust ning eelkõige käibe ja bilansimahu ülemmäärasid, et võtta arvesse EMP kogemusi ja majanduse arengut.

44)

Uut 10. peatükki kohaldatakse alates kuupäevast, mil EFTA järelevalveamet selle vastu võtab.”