This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2007/155/19
Case C-203/07 P: Appeal brought on 16 April 2007 by the Hellenic Republic against the judgment delivered by the Court of First Instance (First Chamber) on 17 January 2007 in Case T-231/04 Hellenic Republic v Commission of the European Communities
Kohtuasi C-203/07: Kreeka Vabariigi 16. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. jaanuari 2007 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-231/04: Kreeka Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon
Kohtuasi C-203/07: Kreeka Vabariigi 16. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. jaanuari 2007 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-231/04: Kreeka Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon
ELT C 155, 7.7.2007, p. 10–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
7.7.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 155/10 |
Kreeka Vabariigi 16. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-231/04: Kreeka Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-203/07)
(2007/C 155/19)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: P. Milonopoulos ja St. Trekli)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
Tunnistada käesolev tühistamishagi vastuvõetavaks; |
|
— |
tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsus osas, milles see on vaidlustatud; |
|
— |
rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud nõuded; |
|
— |
mõista kohtukulud välja komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Kreeka Vabariik väidab, et Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on tõlgendanud vääralt esialgse vastastikuse mõistmise memorandumi artikleid 12, 13 ja 15, täiendava memorandumi artiklit 14 ning hea usu ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid osas, milles ta leidis, et Abuja I ja Abuja II projektidega seonduvad liikmesriikide kohustused on määratletud iga liikmesriigi käitumisega ning et need ei ole puhtalt lepingulised kohustused, mis on kindlaks määratud kahe eespool nimetatud memorandumiga; kui aga Esimese Astme Kohus oleks kõnealuste lepingute eelosutatud sätteid nõuetekohaselt tõlgendanud, siis oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et Kreeka Vabariigil ei tekkinud rahalisi kohustusi, kuna põhjusel, et ta oli täiendavale memorandumile üksnes alla kirjutanud, kuid mitte seda ratifitseerinud, ei olnud Kreeka Vabariik seega memorandumit heaks kiitnud ning ei täitnud kõiki rahaliste kohustuste tekkimiseks vajalikke eritingimusi.
Kreeka Vabariik väidab, et Esimese Astme Kohus tõlgendas vääralt esialgse vastastikuse mõistmise memorandumi artiklit 15, leides, et enne täiendavale memorandumile allakirjutamist olid osapooled sõlminud 24. veebruaril 1997 sõnaselge lepingu projekti elluviimise kohta ning seega sisuliselt tunnistati kõnealuse artikli 15 lõige 1 kehtetuks või vähemalt muudeti seda.