25. novembril 2005 esitatud hagi — Olympiaki Aeroporia Ypiresies A.E. versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-423/05)

(2006/C 74/42)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Olympiaki Aeroporia Ypiresies A.E. (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid P. Anestis, T. Soames, D. Geradin, S. Mavroghenis ja S. Jorda)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Kreeka riikliku lennundusettevõtja “Olympiaki Aeroporia” erastamisel loodi uus õhutransporditeenust osutav ettevõtja (“NOA”),,samas kui hageja (“OA”) hooleks jäid kõik ülejäänud tegevused, eelkõige maapealsete teenuste osutamine ning lennukite hooldus ja parandamine.. Vaidlustatud otsuses jõudis komisjon järeldusele, et Kreeka oli NOA-le ja hagejale maksnud riigiabi, mis on asutamislepinguga vastuolus muuhulgas järgmistel põhjustel:

Oma hagis vaidlustab hageja esiteks otsuse osa, mis puudutab NOA aktiva osade eeldatavat ülehindamist tema loomise hetkel. Hageja väidab, et rikutud on EÜ artikli 87 lõikeid 1 ja 3 ning EÜ artiklit 253 (põhjendamiskohustus). Ta leiab, et erainvestori kriteeriumi kohaldati valesti, kuna Kreeka Vabariik tegutses selliselt, nagu oleks tegutsenud ükskõik milline mõistlik ettevõtja. Ta leiab ka, et väidetavalt saadud tulu arvutamisel kasutati valet meetodit, mis põhjustas valed tulemused. Ta väidab samuti, et EÜ artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist käsitlevad põhjendused olid puudulikud.

Mis puudutab seda, et riik tasus tema võlgu, siis hageja ei vaidle vastu, et need maksed tehti, kuid leiab, et need ei kujuta endast riigiabi, ning järeldab sellest, et rikutud on EÜ artikli 87 lõiget 1. Hageja väidab eelkõige, et komisjon oli nõustunud riigiabi, mille hulka kuuluvad kõnealused Kreeka riigi tehtud maksed, jätkumisega ning et vaidlustatud otsusega väidab komisjon vastupidist väära õigusliku hinnangu tõttu. Samas kontekstis leiab hageja, et komisjon tegi ilmse hindamisvea maksete osas, mis tehti enne teatavate tagatiste muutmist, ja riigi tehtud teatavate maksete riigiabina klassifitseerimise osas. Hageja väidab otsuse selle osa kohta ka, et rikutud on menetlusnorme, eelkõige põhjendamiskohustust.

Seoses vaidlustatud otsuses tuvastatud Kreeka riigi “jätkuva” OA maksude ning sotsiaalkindlustuse sissemaksete tasumata jätmise “võimaldamisega” leiab hageja, et ühenduse õigust on rikutud seoses riigiabi mõistega, kuna komisjon ei ole uurinud Kreeka riigi tegevust erainvestori kriteeriumi alusel ning ei suutnud täita temal lasuvat tõendamiskohustust. Ta väidab ka, et eeldatava tulu arvutamisel ja selle koguse hindamisel tehti ilmne hindamisviga ning et esitatud põhjendused on ebapiisavad.

Lõpuks väidab hageja, et rikutud on ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, eelkõige õigust olla ära kuulatud, mida hageja väitel rikuti seeläbi, et komisjon keeldus võimaldamast Kreeka Vabariigile ja seega laiemalt ka hagejale, kui otseselt huvitatud poolele, juurdepääsu komisjoni ülesandel audiitorühingu poolt koostatud järeldustele. Hageja väidab veel, et rikutud on non bis in idem põhimõtet, kuna vaidlustatud otsusega kohaldati ühenduse intressimäära tagastamisele kuuluvatele abisummadele, mis aga vastavalt siseriiklikele sätetele juba sisaldavad trahve, intressi ja lisasummasid.