—

tuvastada Euroopa Keskpanga (EKP), esindaja president Christine Lagarde, lepinguväline vastutus:

—

mõista EKP-lt, keda esindab pro tempore president, hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas, mis vastab tegelikule kahjule ja saamatajäänud tulule, mittevaralisele kahjule ja võimaluse kaotusest tingitud kahjule, mis käesoleva hagiavalduse vastavates peatükkides ja punktides osutatud kriteeriumide alusel on hinnatud järgmiselt: 1) 1 538 808,12 eurot varalise kahju eest; 2) 500 000,00 eurot mittevaralise kahju eest; 3) seega hüvitis kokku 2 038 808,12 euro suuruses summas.

—

teise võimalusena mõista EKP-lt, keda esindab pro tempore president, hageja kasuks välja hüvitis eespool loetletud kahjuliikide eest teistsugustes summades, mille suurus määratakse kindlaks kohtumenetluse käigus õiglase meetodi järgi, ka ekspertiisi teel, mille Euroopa Liidu Üldkohus määrab oma kodukorra artikli 70 alusel;

—

mõista välja summa, mille suuruse Üldkohus ise õiglaselt kindlaks määrab võimaluse kaotusest tingitud kahju hüvitamiseks;

—

mõista välja viivis, mis arvutatakse alates 12. märtsist 2020, mis on kahju tekitamise kuupäev, kuni hüvitise tegeliku väljamaksmiseni;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et EKP kannab ELTL artikli 340 kolmanda lõigu ja Itaalia tsiviilseadustiku (Codice civile) artikli 2043 alusel vastutust hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest summas, mille suuruse hageja on ära märkinud;

2.

Teine väide, milles on kirjeldatud varalist, mittevaralist ja võimaluse kaotusest tingitud kahju, mis hageja väitel on talle tekitatud, ja milles hageja selgitab kahjusummade kindlaksmääramise aluseks võetud põhimõtteid;

3.

Kolmas väide tugineb põhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Kohtu praktikas, eelkõige 28. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses Vialto Consulting vs. komisjon, C-650/19 P, 9. veebruari 2022. aasta kohtuotsuses QI jt vs. komisjon ja EKP, T-868/16, ning 21. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuses Klein vs. komisjon, T-309/10.

Kirjeldatakse tingimusi, mis peavad olema täidetud, et tekiks liidu institutsiooni lepinguväline vastutus suhetes Euroopa Liidu kodanikuga, ja väidetakse, et need tingimused – nagu kinnitab vannutatud eksperdi hinnang, mis on hagiavaldusele lisatud – on täidetud, arvestades liidu õigusakte, mis käsitlevad EKPd, selle organeid ja vastavaid ülesandeid.

Hageja toob esile, et EKP on rikkunud Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse sätteid ning EKP president on pannud toime rikkumisi ja võimu kuritarvitusi.

Ta väidab, et EKP on oma presidendi isikus 12. märtsil 2020 rikkunud ELTL artiklit 127, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja 2. peatükki „Rahapoliitika“ ning artikleid 3, 10, 11, 12, 13 ja 38 ning EKP 19. veebruari 2004. aasta otsusega vastu võetud kodukorra (1) artikli 17 punkte 17.2 ja 17.3.

4.

Neljas väide puudutab hagejale tekitatud kahju (tegelik kahju ja saamatajäänud tulu) suuruse hindamist, põhjuste selgitamist ja tõendavaid dokumente.

5.

Viies väide puudutab hagejale psüühiliste vaevuste, maine ning isikliku ja ametialase identiteeti kahjustamisega põhjustatud kahju suuruse hindamist, põhjuste selgitamist ja tõendavaid dokumente.

6.

Kuuendas väites on esitatud selgitusi, põhjendusi ja tõendeid, mille alusel eeldatakse ja arvutatakse välja võimaluse kaotusest tingitud kahju tõenäosus ning nõutakse selle väljamõistmist õiglases summas.

7.

Seitsmes väide tugineb põhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Kohtu praktikas, mis käsitleb liidu institutsioonide poolt liidu kodanikele tekitatud mittevaralist kahju, eelkõige Euroopa Liidu Üldkohtu 12. septembri 2007. aasta kohtuotsuses Combescot vs. komisjon (T-250/04, EU:T:2007:262).