Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62020TN0024

kohtuasi T-24/20: 17. jaanuaril 2020 esitatud hagi – Junqueras i Vies versus parlament

ELT C 68, 2.3.2020, p. 66–67 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

2.3.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 68/66

17. jaanuaril 2020 esitatud hagi – Junqueras i Vies versus parlament

(kohtuasi T-24/20)

(2020/C 68/74)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Oriol Junqueras i Vies (Sant Joan de Vilatorrada, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Van den Eynde Adroer)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul lugeda tähtajal esitatuks hagi ja sellele lisatud dokumendid vaidlustatud aktide tühistamiseks, tunnistada see vastuvõetavaks ja sisulises osas tunnistada käesoleva menetluse esemeks olevad aktid tühiseks ning mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi on esitatud Euroopa Parlamendi otsuse peale, mille parlamendi president Sassoli kuulutas välja 13. jaanuari 2020.aasta täiskogu istungil, võttes arvesse Hispaania keskvalimiskomisjoni (Junta Electoral Central) 3.jaanuari 2020.aasta otsust, tunnistada vabaks Oriol Junqueras i Viesi saadikukoht alates 3. jaanuarist 2020 kooskõlas parlamendi kodukorraga; ja ka varasema otsuse peale, milles jäeti rahuldamata kiireloomuline taotlus, et O. Junqueras i Vies saaks immuniteedi kaitseks, mille oli 20. detsembril 2019 tema nimel esitanud Euroopa Parlamendi saadik D. Riba i Giner.

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud põhiõiguste harta artikli 41 lõikeid 1 ja 2, kuna Euroopa valimisakti (1976) artikli 13 lõiget 3 ja parlamendi kodukorra artikli 4 lõiget 7 tuleb tõlgendada nii, et nendega nõutakse menetlust, kus neid õigusi järgitakse, mis võimaldaks esitada vastuväiteid Oriol Junqueras i Viesi saadikukoha vabaks tunnistamisele ja neid vastuväiteid kontrollida.

2.

Teine väide, et on rikutud põhiõiguste harta artikli 39 lõikeid 1 ja 2, ELL artikli 14 lõiget 3 ja Euroopa valimisakti (1976) artikli 1 lõiget 3, lojaalse koostöö põhimõtet, mis on esitatud ELL artiklis 4 (selle rikkumise on siinses asjas toime pannud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus)), Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõtet, privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 9 teist lõiku ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 6, kuna ühelgi praktilisel viisil ei ole rakendatud Euroopa Kohtu 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsust C-502/19, mis tehti nimelt seoses O. Junqueras i Viesiga ja milles nõuti, et Euroopa Parlamendile tuleb esitada taotlus immuniteedi ära võtmiseks. Teise võimalusena väidab hageja, et Euroopa valimisakti artikli 13 lõiget 3 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 õiget 7 tuleb tingimata tõlgendada kooskõlas tema väidetega, et Euroopa Parlament võib tuvastada nendes artiklites toodud erandeid saadikukoha vabaks tunnistamisele, kui põhjendust võib hinnata ilma, et liikmesriigi õigust tuleks analüüsida.

3.

Kolmas väide, et on rikutud põhiõiguste harta artikli 39 lõikeid 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 4 lõiget 7, kuna riigisisesed otsused, millele tugineb saadikukoha vabaks tunnistamine, ei ole lõplikud.

4.

Neljas väide, et on rikutud põhiõiguste harta artikli 39 lõikeid 1 ja 2, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) protokolli 1 artiklit 3 ja privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 9 esimese lõigu punkte a ja b ning parlamendi kodukorra artiklit 6, kuna õigusvastaselt on takistatud Oriol Junqueras i Viesi immuniteetide tõhusust, millele tal õigus on.

5.

Viies väide, et on rikutud privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 9 esimese lõigu punkti a, põhiõiguste harta artikli 39 lõikeid 1 ja 2, EIÕK proktolli 1 artiklit 3, parlamendi kodukorra artiklit 6 ja Euroopa valimisakti artikli 13 lõiget 3, kuna Hispaania õigusnormides on nõutud eelnev taotlus immuniteedi äravõtmiseks, et parlamendi liikmeid saaks kohtu alla anda, nii et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) praktika on contra legem, on kujundatud ad hoc ja ad hominem, ilma et oleks ühtegi pretsedenti, nagu tunnistab ka Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ise.
Top