151

Hageja leiab, et kõnealuses asjas oleks asjakohase karistuse kindlaksmääramisel pidanud asjaomane asutus võtma arvesse, et ta tegi OLAFiga uurimise käigus head koostööd. Ta lisab, et vastavalt Itaalia õigusele võttis ta 2016. aasta aprillis kasutusele töökorralduse, haldamise ja kontrolli mudeli koos eetikakoodeksi ja sellega seotud distsiplinaarsüsteemiga. Samuti vabastas ta 2019. aastal A ja B nende ametikohalt.

152

Komisjon väidab, et hageja oli vastavalt oma lepingulistele kohustustele ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT 1996, L 292, lk 2; ELT eriväljaanne 09/01, lk 303), artiklile 5 kohustatud tegema koostööd ja lubama juurdepääsu tema tööruumidesse, et hõlbustada komisjoni ülesandel OLAFi teostatavat kontrollimist ja inspekteerimist. Tema arvates tuleb tagasi lükata hageja argument, et tema hea koostöö oleks pidanud mõjutama selle asutuse hinnangut, milline karistus on asjakohane. Komisjon täpsustab, et asjaomane asutus sai tutvuda kohapealsete kontrollide aruannetega, milles oli märgitud, et hageja ja tema esindajad tegid OLAFiga koostööd.

153

Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et enne 1. jaanuari 2016 aset leidnud asjaolude kohta märkis komisjon vaidlustatud otsuses, et ettevõtja hankemenetlustest kõrvalejätmise aeg oli kuni viis aastat vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT 2002, L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145) (muudetud), artikli 133a lõike 2 punktile b ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EÜ, Euratom) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1), artikli 145 lõikele 1 enne selle muutmist komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462 (ELT 2015, L 342, lk 7).

154

Pärast 1. jaanuari 2016 toime pandud tegude kohta märkis komisjon, et määruse nr 966/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1929, artikli 106 lõike 14 punktis c oli ette nähtud, et määruse artikli 106 lõike 1 punktis c osutatud ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise korral ei tohi hankemenetlustest kõrvalejätmise kestus ületada kolme aastat ja sama määruse artikli 106 lõike 1 punktis d osutatud korruptsiooni korral viit aastat.

155

Seetõttu jättis komisjon hageja hankemenetlustest kõrvale tuginedes esialgsele õiguslikule hinnangule hageja tegevuse kohta, võttes arvesse asjaomase ametiasutuse soovituses sisalduvaid tuvastatud fakte ja järeldusi vastavalt määruse nr 966/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1929, artikli 106 lõikele 2. Ta leidis, et süülise käitumise raskusaste, tegevuse tahtlikkus, selle kestus ja asjaomaste summade suurus õigustavad nelja aasta pikkust hankemenetlustest kõrvalejätmist.

156

Sellega seoses märgib Üldkohus, et määruse nr 2342/2002, mida on muudetud komisjoni 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007 (ELT 2007, L 111, lk 13), artikli 133a lõige 1 ja määruse nr 966/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1929, artikli 106 lõige 3 nõuavad hankijalt, kes jätab ettevõtja hankemenetlustest kõrvale, et ta järgiks proportsionaalsuse põhimõtet. Täpsemalt on artikli 106 lõikes 3 ette nähtud, et hankija otsuses tuleb muu hulgas arvesse võtta olukorra tõsidust, sealhulgas selle mõju liidu finantshuvidele ja mainele, kõnealusest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning mis tahes muid leevendavaid asjaolusid, näiteks seda, mil määral teeb ettevõtja koostööd asjaomase pädeva asutusega või annab uurimise läbiviimisesse oma panuse, mida hankija tunnustab.

157

Määruse nr 966/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1929, artikli 108 lõike 11 kohaselt on Üldkohtul „täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega hankija jätab ettevõtja menetlusest kõrvale ja/või määrab ettevõtjale rahalise karistuse, sh otsused, millega lühendatakse või pikendatakse kõrvalejätmise kestust ja/või tühistatakse määratud rahaline karistus või vähendatakse või suurendatakse seda“. Lisaks pelgale õiguspärasuse kontrollile, mis võimaldab vaid tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada, annab see täielik pädevus Üldkohtule õiguse kõiki faktilisi asjaolusid arvesse võttes vaidlustatud akti muuta ka seda tühistamata, et näiteks muuta kõrvalejätmise kestust. Seega võib Üldkohus vajaduse korral anda kõrvalejätmise kestuse kohta teistsuguseid hinnanguid, kui andis komisjon vaidlustatud otsuses.

158

Käesolevas asjas tuleb hageja argumente, mille kohaselt oleks tema poolt uurimise käigus üles näidatud valmisolek teha koostööd ja tema võetud ümberkorraldusmeetmed pidanud mõjutama hinnangut, milline karistus on tema suhtes asjakohane, tõlgendada nii, et nendega palutakse Üldkohtul oma täielikku pädevust kasutades hinnata kõrvalejätmise kestust, võttes arvesse viidatud kergendavaid asjaolusid.

159

Oma täieliku pädevuse raames tuvastab Üldkohus, et hageja pani toime eespool punktides 121–123, 126, 127 ja 129–134 osutatud korruptsiooni ja ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise. Need faktilised asjaolud on oma olemuselt väga tõsised, kuna hageja tegevuse eesmärk oli Põhja-Makedoonia Vabariigi avalikele teenistujatele altkäemaksu andmine, et saada teiste pakkujate ees konkurentsieelis. Tuleb tõdeda, et hageja üritas tahtlikult ära osta Põhja-Makedoonia Vabariigi avalikke teenistujaid. See tegevus kestis veidi üle nelja aasta ja selles osales palju hagejaga seotud ning temast sõltumatuid isikuid.

160

Samuti tuleb arvesse võtta nende asjaolude tõsist mõju liidu finantshuvidele, kuna need puudutavad 1,7 miljonit eurot ületavat summat.

161

Järgmiseks olgu märgitud hageja viidatud asjaolude kohta, et vastab tõele, et kohapealsete kontrollide aruanded annavad tunnistust tema „väga heast“ ja „täielikust“ koostööst kontrollide käigus. Siiski on sama tõsi, mida väidab komisjon, et hagejal oli õiguslik kohustus teha OLAFiga koostööd. Igal juhul tuleb tõdeda, et kui võtta arvesse asjaomaste asjaolude tõsidust, saab käesolevas asjas hageja käitumine uurimise ajal väga vähe mõjutada karistuse raskust.

162

Mis puudutab hageja poolt 2016. aastal kasutusele võetud töökorraldust, siis ühineb Üldkohus komisjoni hinnangutega selle kohta vaidlustatud otsuses. Ühest küljest võeti see töökorraldus kasutusele 2016. aasta aprillis, kuid see ei lõpetanud siiski hageja rikkumisi, mida ta pani toime kuni 2017. aasta jaanuarini. Teisest küljest, kuigi see uus töökorraldus võib tulevikus avaldada mõju hageja tegevusele, ei olnud sellel asjaomasel ajavahemikul mingit mõju. Samuti saab A ja B ametist vabastamine 2019. aastal avaldada mõju üksnes hageja edasisele käitumisele. Seetõttu leiab Üldkohus, et seda ei tule arvesse võtta.

163

Lõpuks võib rõhutada, et seadusandja ette nähtud hankemenetlustest kõrvalejätmise kestus ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise korral oli enne 1. jaanuari 2016 kuni viis aastat ja pärast 1. jaanuari 2016 ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise korral kuni kolm aastat ja korruptsiooni korral kuni viis aastat. Samas tuvastas Üldkohus käesolevas asjas eespool punktides 121–123, 126, 127 ja 129–134, et hageja tegevus kujutas endast nii ametialaste käitumisreeglite rasket rikkumist kui ka korruptsiooni.

164

Kõiki eespool esitatud järeldusi ja asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et nelja-aastane hankemenetlustest kõrvalejätmine on käesoleval juhul asjakohane ja proportsionaalne.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kümnes koda)

otsustab: