Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62020CN0462

Kohtuasi C-462/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Milano (Itaalia) 25. septembril 2020 – Associazione per gli Studi Giuridici sull’Immigrazione (ASGI) jt versus Presidenza del Consiglio dei Ministri – Dipartimento per le politiche della famiglia, Ministero dell’Economia e delle Finanze

ELT C 433, 14.12.2020, p. 28–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 433/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Milano (Itaalia) 25. septembril 2020 – Associazione per gli Studi Giuridici sull’Immigrazione (ASGI) jt versus Presidenza del Consiglio dei Ministri – Dipartimento per le politiche della famiglia, Ministero dell’Economia e delle Finanze

(Kohtuasi C-462/20)

(2020/C 433/36)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Milano

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Associazione per gli Studi Giuridici sull’Immigrazione (ASGI), Avvocati per niente onlus (APN), Associazione NAGA – Organizzazione di volontariato per l’Assistenza Socio-Sanitaria e per i Diritti di Cittadini Stranieri, Rom e Sinti

Vastustajad: Presidenza del Consiglio dei Ministri – Dipartimento per le politiche della famiglia, Ministero dell’Economia e delle Finanze

Eelotsuse küsimused

1.

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mille kohaselt annab liikmesriigi valitsus dokumendi, mis annab õiguse saada selle liikmesriigi valitsusega lepingu sõlminud avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute pakutavate kaupade ja teenuste pealt soodustust, välja ainult selle liikmesriigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele, jättes ilma seal pikaajaliselt elavad kolmandate riikide kodanikud, on direktiivi 2003/109/EÜ (1) artikli 11 lõike 1 punktiga d või f vastuolus?

2.

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mille kohaselt annab liikmesriigi valitsus dokumendi, mis annab õiguse saada selle liikmesriigi valitsusega lepingu sõlminud avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute pakutavate kaupade ja teenuste pealt soodustust, välja ainult selle liikmesriigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele, jättes ilma direktiivi 2011/98/EL (2) artikli 3 lõike 1 punktides b ja c nimetatud kolmandate riikide kodanikud, on direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 1 punktiga e – koostoimes määruse (EÜ) nr 883/2004 (3) artikli 1 punktiga z ning artikli 3 punktiga j või direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 1 punktiga g – vastuolus?

3.

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mille kohaselt annab liikmesriigi valitsus dokumendi, mis annab õiguse saada selle liikmesriigi valitsusega lepingu sõlminud avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute pakutavate kaupade ja teenuste pealt soodustust, välja ainult selle liikmesriigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele, jättes ilma kolmandate riikide kodanikud, kes on direktiivi 2009/50/EÜ tähenduses „ELi sinise kaardi“ kasutajad, on direktiivi 2009/50/EÜ (4) artikli 14 lõike 1 punktiga e – koostoimes määruse (EÜ) 883/2004 artikli 1 punktiga z ning artikli 3 punktiga j või direktiivi 2009/50/EÜ artikli 14 lõike 1 punktiga g – vastuolus?

4.

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mille kohaselt annab liikmesriigi valitsus dokumendi, mis annab õiguse saada selle liikmesriigi valitsusega lepingu sõlminud avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute pakutavate kaupade ja teenuste pealt soodustust, välja ainult selle liikmesriigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele, jättes ilma kolmandate riikide kodanikud, kes on saanud rahvusvahelise kaitse, on direktiivi 2011/95/EL artikliga 29 vastuolus?

(1)  Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (ELT 2011, L 343, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72).

(4)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ sulle kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT 2009, L 155, lk 17).

Top