This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62020CN0075
Case C-75/20: Request for a preliminary ruling from the Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Lithuania) lodged on 13 February 2020 — ‘Lifosa’ AB v Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
Kohtuasi C-75/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 13. veebruaril 2020 — „Lifosa“ AB versus Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
Kohtuasi C-75/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 13. veebruaril 2020 — „Lifosa“ AB versus Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
ELT C 137, 27.4.2020, p. 38–38
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
27.4.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 137/38 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 13. veebruaril 2020 — „Lifosa“ AB versus Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
(Kohtuasi C-75/20)
(2020/C 137/52)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas
Põhikohtuasja pooled
Apellant: AB „Lifosa“
Vastustaja: Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
Eelotsuse küsimus
Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (1) millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 29 lõiget 1 ja artikli 32 lõike 1 punkti e alapunkti i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (2) millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikli 70 lõiget 1 ja artikli 71 lõike 1 punkti e alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et tehinguväärtust (tolliväärtust) tuleb korrigeerida selliselt, et see sisaldaks kõiki kulusid, mida müüja (tootja) on kandnud kauba vedamisel kohta, kus kaup toodi Euroopa Liidu (ühenduse) tolliterritooriumile, kui, nagu käesoleval juhul, 1) tarneklausli (Incoterms 2000 – DAF) kohaselt lasus nende kulude katmise kohustus müüjal (tootjal) ja 2) need veokulud ületasid kokkulepitud hinda, mille ostja tegelikult maksis (pidi maksma), kuid 3) hind, mille ostja tegelikult maksis (pidi maksma), vastas kaupade tegelikule väärtusele, isegi kui sellest hinnast ei piisanud müüja (tootja) kantud kõikide veokulude katmiseks?
(1) EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307.