This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62018CN0442
Case C-442/18 P: Appeal brought on 5 July 2018 by the European Central Bank against the judgment of the General Court (Sixth Chamber) delivered on 26 April 2018 in Case T-251/15: Espírito Santo Financial (Portugal) v European Central Bank
Kohtuasi C-442/18 P: Euroopa Keskpanga 5. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 26. aprilli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-251/15: Espírito Santo Financial (Portugal), SGPS, SA versus Euroopa Keskpank
Kohtuasi C-442/18 P: Euroopa Keskpanga 5. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 26. aprilli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-251/15: Espírito Santo Financial (Portugal), SGPS, SA versus Euroopa Keskpank
ELT C 445, 10.12.2018, p. 2–3
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
10.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 445/2 |
Euroopa Keskpanga 5. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 26. aprilli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-251/15: Espírito Santo Financial (Portugal), SGPS, SA versus Euroopa Keskpank
(Kohtuasi C-442/18 P)
(2018/C 445/02)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Keskpank (esindajad: F. Malfrère, M. Ioannidis, Rechtsanwalt H.-G. Kamman)
Teine menetlusosaline: Espírito Santo Financial (Portugal), SGPS, SA
Apellandi nõuded
— |
tühistada Üldkohtu 26. aprilli 2018. aasta otsuse kohtuasjas T-251/15: Espírito Santo Financial (Portugal), SGPS, SA vs. EKP (EU:T:2018:234) resolutsiooni punkt 1; |
— |
jätta hagiavaldus rahuldamata samuti osas, millega EKP keeldus õiguse andmisest tutvuda krediidisummaga, mis oli toodud protokolli väljavõtetes, milles kajastus EKP nõukogu 28. juuli 2014. aasta otsus; |
— |
teise võimalusena eelmisele nõudele saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Kohtusse uue otsuse tegemiseks; |
— |
mõista hagejalt esimeses kohtuastmes ja vastustajalt välja kaks kolmandikku (2/3) kohtukuludest ja jätta EKP kanda üks kolmandik (1/3) kohtukuludest. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse üks ja ainus väide: rikutud on Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artiklit 10.4 ning otsuse 2004/258 (1) artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet.
EKP väidab, et Üldkohus on valesti tõlgendanud ja kohaldanud põhikirja artiklit 10.4 ning otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 1 punkti a esimest taanet, kuna Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuses, eelkõige punktides 55, 75–81 ning 124 ja 161, et EKP nõukogu peab hindamisruumi oma koosoleku protokollide edastamisel „kasutama kooskõlas otsuse 2004/258 tingimuste ja piiridega“ (punkt 80), mis käesolevas asjas tähendab, et EKP on kohustatud esitama põhjendused, selgitades, kuidas sellise teabe avaldamine, mis sisaldub EKP nõukogu arutluste protokollides, mis kajastavad nõukogu otsuseid, konkreetselt ja tegelikult kahjustab avalikku huvi, arvestades EKP otsuseid tegevate organite koosolekute konfidentsiaalsust.
Põhikirja artiklis 10.4 kehtestatakse eeldus, et teave, mis on osa EKP nõukogu arutlustest, tuleb hoida konfidentsiaalsena, kaitsmaks EKP sõltumatust ja tõhusust. See esmase õiguse säte, millest ei saa teisese õigusega kõrvale kalduda, kehtib ka protokollide nende osade suhtes, milles on kajastatud EKP nõukogu otsuseid. See on ette nähtud otsuse 2004/258 artikli 4 lõike 1 punkti a esimeses taandes. EKP nõukogu koosolekute, sealhulgas otsuste konfidentsiaalsuse üldpõhimõttest, nagu see on sätestatud põhikirja artikli 10.4, tuleneb, et EKP puudub vajadus seada oma otsus avaldada oma koosolekute tulemus sõltuvusse otsuses 2004/258 sätestatud materiaal- ja menetlusõigusnormidest. Iseäranis ei pea EKP selgitama, miks nõukogu koosolekute protokollide avaldamine konkreetselt ja tegelikult kahjustab avalikku huvi, arvestades nõukogu koosolekute konfidentsiaalsust.
(1) Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2004. aasta otsus 2004/258/EÜ üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (ELT 2004, L 80, lk 42).