a)

avalik-õiguslik veevarustaja, kes osutab veega seotud teenuseid ja kes seejuures enne joogivee (kohustusliku liitumisega) tarbijani viimist puhastab tema käsutuses olevast kaevust saadud kõrgendatud nitraadisisaldusega vett, et saavutada tarbijale edastatava vee nitraadisisaldus alla 50 mg/l, ning kes on lisaks seadusega kohustatud pakkuma teatavas piirkonnas veevarustust, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu), sest ta on väidetavalt ebapiisavate tegevusprogrammide tõttu (sest selle veevarustaja piirkonnas ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri) puudutatud selliselt, et ta peab kasutama vee puhastamise meetmeid ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda,

b)

tarbija, kellel on seaduse alusel õigus kasutada oma kodukaevust saadud vett isikliku tarbimise ulatuses ning kes seda vett kõrgendatud nitraadisisalduse tõttu ei kasuta (ei saanud kasutada menetluse aluseks olnud taotluse esitamise ajal, ja võis küll kasutada Euroopa Liidu Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse esitamise ajal, kuid sellest hoolimata on vaieldamatult oodata, et vee nitraadisisaldus tõuseb uuesti üle 50 mg/l piiri), vaid saab vett avalik-õiguslikult veevarustajalt, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu), sest ta on väidetavalt ebapiisavate tegevusprogrammide tõttu – kuna tema veevõtukohas (kodukaevus) ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri – puudutatud selliselt, et ta ei saa kasutada talle seadusega antud piiratud õigust kasutada oma kinnistu põhjavett, ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda

c)

vald kui avalik-õiguslik organ, kes kasutab või annab tema poolt joogiveega varustamiseks peetavat vallakaevu vee üle 50 mg/l nitraadisisalduse tõttu käsutamiseks ainult tarbevee kaevuna – kusjuures see ei mõjuta joogiveega varustamist –, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu, sest tegevusprogrammid on ebapiisavad), kuna veevõtukohas ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri ja seega ei saa vett kasutada joogiveena, ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda

Seejuures on kõigil kolmel juhtumil igal juhul tagatud tarbijate tervise kaitse kas – juhtudel b) ja c) – vee võtmisega (kohustusliku liitumisega ja liitumisõigusega) pakkujast veevarustajalt, või – juhtumil a) – vastavate puhastusmeetmete abil.