Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015CN0445

    Kohtuasi C-445/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice, Queen’s Bench Division (Administrative Court) (Ühendkuningriik) 17. augustil 2015 – The Queen, taotluse alusel, mis on esitatud kohtuasjas Nutricia Ltd versus Secretary of State for Health

    ELT C 354, 26.10.2015, p. 25–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    26.10.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 354/25


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice, Queen’s Bench Division (Administrative Court) (Ühendkuningriik) 17. augustil 2015 – The Queen, taotluse alusel, mis on esitatud kohtuasjas Nutricia Ltd versus Secretary of State for Health

    (Kohtuasi C-445/15)

    (2015/C 354/27)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    High Court of Justice, Queen’s Bench Division (Administrative Court)

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebuse esitaja: Nutricia Limited

    Vastustaja: Secretary of State for Health

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas selleks, et toote saaks liigitada meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoiduks (edaspidi „ravitoit”) komisjoni direktiivi 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (1) artikli 1 lõike 2 punkti b tähenduses:

    a.

    peavad olema täidetud järgmised objektiivsed tingimused:

    i)

    kõikidel patsientidel, kes põevad konkreetset haigust, kannatavad konkreetse tervisehäire või muu haigusseisundi all, mille dieetraviks toodet turustatakse (edaspidi „näidustatud seisund”), või

    ii)

    selliste patsientide allrühmal

    on piiratud, halvenenud või häiritud tavaliste toiduainete või nendes sisalduvate toitainete või ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine või muud meditsiiniliselt näidustatud toitumisvajadused, mis tulenevad näidustatud seisundist? Või

    b.

    Teise võimalusena, kas piisab sellest, kui tootja näeb ette, et toote kasutamine peab olema „meditsiiniliselt näidustatud” artikli 1 lõike 2 punkti b tähenduses, st: i) tootja näeb ette, et toodet võib kasutada ainult patsiendi näidustatud seisundit raviva arsti meditsiinilise järelevalve all ja ii) vastutav raviarst on suutnud nõuetekohaselt iga patsiendi puhul eraldi kindlaks teha, et sellise toote kasutamine sobib mõne näidustatud seisundis patsiendi dieetraviks, sest arstil on alust arvata, et patsiendil on näidustatud seisundi tõttu erilised toitumisvajadused?

    c.

    Kui esimese küsimuse punkti a alapunktile ii vastatakse jaatavalt, siis i) kui suur peab olema nende näidustatud seisundis patsientide arv, kellel on asjaomased funktsioonid piiratud, halvenenud või häiritud või kellel on muud meditsiiniliselt näidustatud toitumisvajadused, või kas selliste patsientide miinimumarvu on üldse kehtestatud ja ii) kas selline patsientide allrühm peab olema toote turustamise ajal eelnevalt tuvastatav?

    d.

    Kui esimese küsimuse punktile b vastatakse jaatavalt, siis millised on need „erilised toitumisvajadused”, mida toote ohutu, kasulik ja tõhus kasutamine artikli 3 tähenduses peab rahuldama?

    2.

    Kui pidada silmas artikli 1 lõike 2 punktis b kasutatud fraasi „kelle dieetravi ei ole võimalik tagada üksnes tavalise toitumise muutmisega, muude eritoitudega või nende omavahelise kombineerimisega”, siis kuidas tuleks toitumise muutmise vajadust hinnata? Eelkõige:

    a.

    Kas toitumise muutmise ohutuse ja kasulikkusega seotud kaalutlused on hindamise puhul asjakohased? Kui jah, siis kuidas tuleks neid arvesse võtta?

    b.

    Kas tavalise toitumise muutmise vajadust (ja vajaduse korral ohutust ja kasulikkust) tuleb hinnata:

    i)

    üldiselt ja eelnevalt, võttes aluseks: i) tavaliselt toituva tavalise inimese, kelle võime toitumist muuta on tavaline, või ii) tavalise näidustatud seisundis patsiendi, kes toitub nii, nagu sellises seisundis inimesed tavaliselt toituvad, ja kelle võime toitumist muuta on sellise seisundi puhul tavaline, või iii) mõned muud patsientidele omistatavad tunnused?

    ii)

    iga patsiendi ravi käigus eraldi, tuginedes raviarsti meditsiinilisele hinnangule, näiteks, et piisab, kui tootja näeb mõistlikult ette, et toode on meditsiiniliselt kasulik, sest raviarst võib mõistlikel, patsiendiga seotud alustel (näiteks konkreetse patsiendi ohutust ja dieetravi kasulikkust arvesse võttes) otsustada, et teatud näidustatud seisundis patsientide puhul tuleks meditsiinilistel põhjustel eelistada ravitoidu kasutamist teistele toitumise muutmise viisidele? Või

    iii)

    tuleks seda teha teisiti ning kui jah, siis kuidas?

    c.

    Kas „tavalise toitumise muutmine” hõlmab „toidulisandite” kasutamist direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta tähenduses või määruse (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainetele ning teatud muude ainete toidule lisamise kohta kohaldamisalasse kuuluva „rikastatud toidu” kasutamist?

    d.

    Kui selliste patsientide rühmal, kes põevad konkreetset haigust, kannatavad konkreetse tervisehäire või haigusseisundi all, on meeldetuletuseta raske tavaliselt toituda, siis kas toode, mis on mõeldud selleks, et hõlbustada patsientidel tavalise toitumisega saadavate toitainete omandamist, võib olla meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoit komisjoni direktiivi 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta tähenduses?


    (1)  EÜT L 91, lk 29; ELT eriväljaanne 13/23, lk 273.


    Top