1.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 292/13

1.

Kas sellist memorandumit nagu Euroopa Ühenduse ja Rumeenia 23. juuni 2009. aasta vastastikuse mõistmise memorandum, mis avaldati väljaandes Monitorul Oficial nr 455, 1.7.2009, võib käsitada kui õigusjõuga akti, otsust, teatist vms Euroopa Kohtu praktika tähenduses (3. veebruari 1976. aasta otsus kohtuasjas 59/75: Flavia Manghera ja 20. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C-57/95: Prantsusmaa vs. komisjon) ning Euroopa Liidu Kohtule tõlgendamiseks esitada?

2.

Jaatava vastuse korral, kas Euroopa Ühenduse ja Rumeenia 23. juuni 2009. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit, mis avaldati väljaandes Monitorul Oficial nr 455, 1.7.2009, tuleb tõlgendada nii, et majanduskriisi mõju leevendamiseks personalikulude vähendamise teel võib Euroopa Komisjon õiguspäraselt nõuda liikmesriigi seaduse vastuvõtmist, millega tühistatakse isiku õigus saada osamakselist pensioni – mis on kogunenud rohkem kui 30 aasta jooksul, oli talle seadusega ette nähtud ning mida ta enne seda seadust sai – põhjusel, et see isik saab tasu töölepingu alusel tehtava töö eest, mis ei ole sama tegevus kui see, mille eest ta saab pensioni?

3.

Kas Euroopa Ühenduse ja Rumeenia 23. juuni 2009. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit tuleb tõlgendada nii, et majanduskriisi mõju leevendamiseks võib Euroopa Komisjon õiguspäraselt nõuda sellise liikmesriigi seaduse vastuvõtmist, millega tühistatakse täiesti ja sine die isiku õigus saada osamakselist pensioni – mis on kogunenud rohkem kui 30 aasta jooksul, oli talle seadusega ette nähtud ning mida ta enne seda seadust sai – põhjusel, et see isik saab tasu töölepingu alusel tehtava töö eest, mis ei ole sama tegevus kui see, mille eest ta saab pensioni?

4.

Kas seda memorandumit in integrum, eriti selle punkti 5 alapunkti d, mis puudutab avaliku halduse ümberkorraldamist ja selle tõhususe parandamist, tuleb tõlgendada nii, et majanduskriisi mõju leevendamiseks nõudis Euroopa Komisjon õiguspäraselt liikmesriigi seaduse vastuvõtmist, mis kehtestab keelu maksta avalike institutsioonide pensionile jäänud ametnikele korraga pensioni ja töötasu?

5.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 17, 20, 21 ja 47, Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklit 6, Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklit 110, ühenduse õiguses ette nähtud õiguskindluse põhimõtet ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat saab tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline õigusnorm nagu seaduse nr 554/2004 artikli 21 lõige 2, mis näeb Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte rikkumise korral liikmesriigi kohtute otsuste teistmise võimaluse ette ainult halduskohtumenetluses ega võimalda teistmist juhul, kui sedasama Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet on rikutud muudes valdkondades (tsiviil-, kriminaal-, kaubandusasjades) tehtud kohtuotsustega?

6.

Kas ELL artikliga 6 on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis seab selleks, et kutselistele kohtunikele saaks maksta pensioni, mis on ette nähtud nende rohkem kui 30-aastase kohtunikustaaži jooksul tehtud osamaksete alusel, tingimuseks nende kui ülikooli õigusteaduse õppejõudude töölepingu lõpetamise?

7.

Kas ELL artikliga 6, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 1 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga on vastuolus õigusnormid, mis jätavad isiku ilma tema õigusest pensionile, kuigi see on ette nähtud tema rohkem kui 30 aasta jooksul tehtud osamaksete alusel, samas kui need kohtunikud on ülikoolitöö eest tasunud eraldi pensionimakseid ja jätkavad nende tasumist?

8.

Kas ELL artikliga 6 ja isikute rassist ja etnilisest päritolust sõltumatut võrdset kohtlemist käsitleva direktiivi 2000/78 (1) artikli 2 lõike 2 punktiga b ning Euroopa Liidu Kohtu praktikaga on vastuolus liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsus, milles sedastatakse seaduse põhiseadusele vastavust kontrollides, et pensioni ja töötasu samaaegse saamise õigus on ainult volitusega ametisse määratud isikutel, nii et sellisest õigusest jäävad ilma elukutselised kohtunikud, kellel on keelatud saada rohkem kui 30 aasta jooksul tehtud isiklike osamaksete alusel kogunenud pensioni põhjendusel, et nad teevad endiselt ülikooli õigusteaduse õppejõu tööd?

9.

Kas ELL artikliga 6 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga on vastuolus õigusnormid, mis seavad selleks, et kohtunikele saaks maksta pensioni, mis on ette nähtud nende rohkem kui 30 aasta jooksul tehtud osamaksete alusel, sine die tingimuseks selle, et nad lõpetavad oma tegevuse ülikoolis?

10.

Kas ELL artikliga 6 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga on vastuolus õigusnormid, mis rikuvad õiglast tasakaalu, mida tuleb hoida isikute omandi kaitse ja üldiste huvidega seotud nõuete vahel, kuna need normid jätavad kohtunikupensionist ilma ainult teatud kategooria isikud, põhjendusega, et nad töötavad ülikoolis?