I Sissejuhatus

II Õiguslik raamistik

A. Linnudirektiiv

B. Loodusdirektiiv

C. Keskkonnamõju hindamise direktiiv

III Asjaolud, eelnev menetlus ja haginõue

A. Asjaomased alad

B. Menetlus

IV Õiguslik hinnang

A. Teatavate alade klassifitseerimine linnukaitsealadena (haginõue A)

1. Vaidlusaluse ala kaitsevajaduse tunnustamine

2. Õiguslikud kriteeriumid

3. Kohaldamine komisjoni hagile

a) Pesitsevad linnud

b) Lindude ränne

c) Punakael-lagle talvitumine

4. Vahekokkuvõte

B. Projektid kaitstud aladel või aladel, mis tuleb kaitse alla võtta (haginõuded B ja C)

1. Projektid erikaitsealadel „Kaliakra” ja „Belite Skali” ning väljapakutud ühenduse tähtsusega alal „Kompleks Kaliakra” (haginõue C)

a) Haginõude tõlgendamine

b) Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 väidetav rikkumine seoses erikaitsealadega „Kaliakra” ja „Belite Skali”

i) Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 ajaline kohaldatavus

ii) Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 kriteerium

iii) Erikaitseala „Kaliakra” kahjustamine

c) Väljapakutud ala „Kompleks Kaliakra” esialgne kaitse

2. Projektid esialgu kaitse alla võtmata aladel (haginõue B)

a) Õiguslikud kriteeriumid

b) Projektid

i) Kolm ellu viimata projekti

ii) Kolm elluviidud projekti

c) Ala kahjustamine

d) Vahekokkuvõte

3. Hagi võimaliku rahuldamise tagajärjed

C. Keskkonnamõju hindamine (haginõue D)

1. Keskkonnamõju hindamise direktiivi ajaline kohaldatavus

2. Projektid

a) Kehtetuks tunnistatud otsused käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse esemena

b) Keskkonnamõju hindamise direktiivi võimalik rikkumine ellu viimata projektide tõttu

3. Koosmõju arvessevõtmine eelneva kontrollimise käigus

4. Vahekokkuvõte

V Kohtukulud

VI Ettepanek

1.

Nii linnukaitse kui ka tuuleenergia kasutamine järgivad keskkonnakaitse eesmärki. Komisjoni käesolev hagi näitab siiski, et need võivad üksteisega vastuolus olla. See puudutab mitmesuguseid projekte, enamasti tuulegeneraatoreid, ühes Bulgaaria piirkonnas, mis on paljude ornitoloogide arvates suure tähtsusega linnukaitse seisukohast. Peale Euroopa Kohtu tegeleb ka Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni alaline komitee ( 2 ) juba pikemat aega selle olukorraga. ( 3 )

2.

Komisjon heidab ette, et Bulgaaria ei ole ala teatavaid osi linnudirektiivi ( 4 ) ja loodusdirektiivi ( 5 ) kohaselt piisavalt kaitsnud, vaid on neid erinevate projektidega kahjustanud. Mõne projekti teostamisel on lisaks eiratud keskkonnamõju hindamise direktiivi ( 6 ) sätteid. Mõned projektid kahjustasid loodusdirektiivi kohaselt kvalifitseeritud linnukaitsealasid ja üht erikaitseala.

3.

Hagi, mida iseloomustab märkimisväärne faktiline keerukus, tõstatab õiguslikus mõttes eelkõige küsimusi, mis puudutavad looduskaitset käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist projektide suhtes, mis algatati enne Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemist, kuid mis viidi täielikult ellu alles pärast seda ja mis veel praegu mõjutavad kaitstud alasid või alasid, mis tuleb kaitse alla võtta.

4.

Linnudirektiivi artikli 4 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et liikmesriigid kvalifitseerivad direktiivi I lisas nimetatud lindude ja rändlindude kaitseks kõige paremini sobivad alad erikaitsealadena:

„1.   I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal.

[…]

Liikmesriigid klassifitseerivad erikaitsealadena nende liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse.

2.   Liikmesriigid võtavad samalaadseid meetmeid I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide ja nende pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade suhtes, pidades silmas nende kaitsmise vajadust geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse. […]”

5.

Linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimene lause sätestab erikaitsealade kaitse:

„Liikmesriigid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsealade suhtes vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, niivõrd kui see on käesoleva artikli eesmärkide seisukohast oluline.”

6.

Ka loodusdirektiiv näeb ette kaitsealade, nn ühenduse tähtsusega alade kindlaksmääramise, mille eesmärk on teatavate elupaigatüüpide ning mõne looma- ja taimeliigi kaitse, kuid mitte otseselt linnukaitse. Koos linnudirektiivis sätestatud erikaitsealadega moodustavad ühenduse tähtsusega alad Natura 2000 võrgustiku.

7.

Alade kaitsemeetmed on sätestatud artikli 6 lõigetes 2–4:

„2.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.

3.   Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

4.   Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.

[…]”

8.

Loodusdirektiivi artikkel 7 kannab kõnealused sätted üle linnudirektiivis kindlaks määratud erikaitsealadele:

„Käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused asendavad kõik [linnudirektiivi] artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast või alates ala [linnudirektiivi] kohasest klassifitseerimisest või tunnustamisest liikmesriigi poolt, kui viimane kuupäev on hilisem.”

9.

Keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 2 lõige 1 määrab kindlaks direktiivi eesmärgi:

„Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju. Sellised projektid on piiritletud artiklis 4.”

10.

See, milliste projektide keskkonnamõju tuleb hinnata, on täpsemalt sätestatud keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 4 lõigetes 1–3 ning I‑III lisas:

„1.   […]

2.   Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt. Liikmesriigid teevad selle kindlaks järgneva abil:

3.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võetakse arvesse asjakohaseid III lisas sätestatud valikutingimusi.”

11.

Keskkonnamõju hindamise direktiivi II lisa punkti 3 alapunktis i on nimetatud „tuuleelektrijaam[u]”.

12.

Lõpuks sätestab keskkonnamõju hindamise direktiiv III lisa artikli 4 lõikes 3 osutatud valikutingimused II lisas loetletud projektide puhul:

„1   Projektide laad

Projektide laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada:

[…]

[…]”

13.

Kaliakra poolsaare piirkond on suure looduskaitselise väärtusega ala. Seetõttu on Bulgaaria linnukaitseühing, mis on linnukaitsega tegelev valitsusväline organisatsioon ja esindab seda liikmesriiki rahvusvahelises linnukaitseorganisatsioonide ühenduses Birdlife International, arvamusel, et seal asub eriti hästi linnukaitseks sobiv ala, mille pindala on ligikaudu 16000 hektarit. ( 7 )

14.

Bulgaaria klassifitseeris 18. detsembril 2007 linnudirektiivi kohaselt kaitseala, erikaitseala „Kaliakra”, mis hõlmab siiski ainult ligikaudu kaks kolmandikku alast „Kaliakra”, mille identifitseeris linnukaitseühing.

15.

Samal kuupäeval määras Bulgaaria lääne pool erikaitsealast „Kaliakra” ning väljaspool tähtsaid linnualasid kindlaks veel ühe linnukaitseala, erikaitseala „Belite Skali”.

16.

Samuti 18. detsembril 2007 tegi Bulgaaria komisjonile ettepaneku klassifitseerida selles piirkonnas nime all „Kompleks Kaliakra” kaitseala vastavalt loodusdirektiivile, ühenduse tähtsusega ala, mis hõlmab peaaegu kogu eespool nimetatud kahe erikaitseala pindala. Komisjon kandis selle ala 15. detsembril 2008 ühenduse tähtsusega alade loetellu. ( 8 ) Standardses andmevormis, ( 9 ) mille Bulgaaria komisjonile selle ala kohta edastas, on loetletud 18 elupaigatüüpi, sealhulgas 2300 hektarit esmatähtsat elupaika, Pontose-Sarmaatia steppi (Natura 2000 kood 62C0).

17.

Alates 2007. aastast tegeleb komisjon nende alade kaitseks esitatud kaebustega ja peab selle kohta Bulgaariaga kirjavahetust. Pärast 2008. aastal esitatud kahte eraldi nõuet esitada oma seisukoht vastavalt ELTL artiklile 258 päädisid need kontaktid 30. septembri 2011. aasta kokkuvõtva täiendava nõudega esitada oma seisukoht ja komisjoni 22. juuni 2012. aasta põhjendatud arvamusega.

18.

Bulgaaria vastas sellele erinevate kirjadega ja teatas komisjonile muu hulgas, et siseriiklik bioloogilise mitmekesisuse nõukogu otsustas 8. oktoobril 2013 laiendada erikaitseala „Kaliakra” kuni tähtsa linnuala „Kaliakra” piirideni. 6. novembril 2013 tegi Bulgaaria ministrite nõukogu vastava otsuse. ( 10 ) Järgnevalt edastas Bulgaaria komisjonile ala kohta ajakohastatud standardse andmevormi. ( 11 )

19.

Kuna Bulgaaria vastused komisjoni ei rahuldanud, esitas ta 24. märtsil 2014 käesoleva hagi, milles ta palub tuvastada, et:

20.

Peale selle palub komisjon

mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.

21.

Bulgaaria Vabariik palub

22.

Vastulauses võttis komisjon tagasi punktis C esitatud haginõude osas, milles see laienes projektile „TSID – Atlas” EOOD, ja punktis D esitatud haginõude projektide „AES Geo Energy” ja „Disib” OOD osas.

23.

Pärast kirjalikku menetlust esitasid pooled 20. mai 2015. aasta kohtuistungil suuliselt oma seisukohad.

24.

Järgnevalt kontrollitakse esmalt punktis A esitatud haginõuet, mis puudutab vajadust klassifitseerida teatavad alad erikaitsealadena, seejärel punktis C esitatud nõuet teatavate projektide kohta erikaitsealadena kvalifitseeritud aladel „Kaliakra” ja „Belite Skali”, siis punktis B esitatud nõuet projektide kohta punktis A kontrollitud aladel ja lõpuks punktis D esitatud nõuet, mille kohaselt tuleb järgida keskkonnamõju hindamise direktiivi.

25.

Komisjon kritiseerib kõigepealt seda, et veidi üle 5000 hektari suurused alad, mis piirnevad erikaitsealaga „Kaliakra”, on jäetud linnukaitsealadena klassifitseerimata. Tegemist on Kavarna, Bulgarevo, Sveti Nikola ja Rakovski vahel asuva piirkonnaga, mis on allpool esitatud kaardil tähistatud nimega „Kaliakra IBA”. ( 12 )

26.

Komisjon on arvamusel, et Bulgaaria on klassifitseerimise vajadust tunnustanud.

27.

Bulgaaria teatas komisjonile tõepoolest juba enne hagi esitamist vähemalt esimestest sammudest erikaitseala „Kaliakra” laiendamise menetluses. ( 13 ) Lisaks on olemas veel üks õigusakt 6. veebruarist 2014, millega – nagu näha – esitati välist mõju avaldav ametlik avaldus kaitseala laiendamise kohta. ( 14 )

28.

Erikaitseala laiendamine põhineb muu hulgas Bulgaaria bioloogilise mitmekesisuse nõukogu otsusel. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et see väljendab teaduslikku arvamust selle kohta, et ala laiendamine on vajalik linnukaitse seisukohast.

29.

Liikmesriikide sedalaadi toimingutel on eelkõige alade kaitse valdkonnas suur tõendusjõud, sest nende asutused tunnevad kohapealset olukorda palju paremini kui komisjon või Euroopa Kohus. Järelikult vastab see Euroopa Kohtu senisele praktikale, ( 15 ) kui nendes meetmetes nähakse ala kaitsevajaduse tunnistamist.

30.

Sellest hoolimata väidab Bulgaaria, et erikaitseala laiendamine väljendab üksnes tema koostöövalmidust ega kujuta endast komisjoni teadusliku seisukoha tunnustamist. Selline äge vastuväide ei luba hinnata ala laiendamise tegelikku määramist ümberlükkamatu tunnustamisena. Pigem vaidlevad pooled tegelikkuses ala laiendamise vajalikkuse üle ja Bulgaaria võib klassifitseerimisest isegi taganeda, kui tema argument nende alade kaitsevajaduse puudumise kohta on põhjendatud. ( 16 )

31.

Igal juhul mõjutab kaitseala määramine tõendamiskoormist. Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluses peab küll komisjon tõendama, et teatav ala tuleb klassifitseerida kaitsealana, ( 17 ) kuid ta võib selleks tugineda ala hiljem toimunud klassifitseerimisele. Selle tõendi ümberlükkamiseks peab liikmesriik näitama, et klassifitseeritud ala ei ole (enam) kõige sobivam looduslikult elavate linnuliikide kaitsmiseks direktiivi artikli 4 lõike 1 tähenduses. ( 18 ) Praktikas tähendab see, et Bulgaaria peab teaduslikul alusel põhjendama sellise sobivuse suhtes esinevaid tõsiseid kahtlusi ning seejuures eelkõige ümber lükkama ala kohta standardses andmevormis enda esitatud andmed. Komisjoni ülesanne on sedalaadi kahtlused vajaduse korral ümber lükata.

32.

Nende kriteeriumide alusel tuleb käesolevas asjas hinnata, kas kõnealuseid alasid tuleb kaitsta erikaitsealadena.

33.

Vastavalt linnudirektiivi artikli 4 lõike 1 neljandale lõigule klassifitseerivad liikmesriigid erikaitsealadena I lisas nimetatud kaitstud liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad. Seejuures peavad nad arvesse võtma nende liikide kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus seda direktiivi kohaldatakse. Artikli 4 lõike 2 kohaselt võtavad liikmesriigid samalaadseid meetmeid I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide ja nende talvitusalade ning rändepeatuspaikade suhtes. ( 19 )

34.

See tähendab, et liikmesriigid peavad erikaitsealadena klassifitseerima kõik alad, mis osutuvad ornitoloogiliste kriteeriumide alusel kõnealuste liikide kaitsmiseks kõige sobivamaks. ( 20 ) Seevastu ei või erikaitseala valikul ja piiritlemisel võtta arvesse selle direktiivi artiklis 2 nimetatud majanduslikke vajadusi. ( 21 ) Kuigi vastab tõele, et liikmesriikidel on erikaitsealade valikul teatav hindamisruum, puudutab see ainult nende kriteeriumide rakendamist selliste alade tuvastamiseks, mis on liikide kaitseks kõige sobivamad. ( 22 )

35.

Praktikas täpsustavad linnudirektiivi artikli 4 lõikeid 1 ja 2 kriteeriumid, mille valitsusväline organisatsioon „Birdlife International”, mis on linnukaitseorganisatsioonide rahvusvaheline katusorganisatsioon, on nn tähtsate linnualade (Important Bird Area, IBA) identifitseerimiseks välja töötanud. ( 23 ) Neid kriteeriume kasutavad liikmesriikide linnukaitseorganisatsioonid selleks, et koostada nende teadmiste alusel tähtsate linnualade nimestikke lindude esinemise kohta. Nii hõlmab tähtis linnuala „Kaliakra” ( 24 ) samanimelist erikaitseala ja alasid, mille kaitse alla võtmata jätmist komisjon käesolevas menetluses kritiseerib.

36.

Nimetatud kriteeriumid ega liikmesriikide linnukaitseorganisatsioonide nimestikud, mis on nende kriteeriumide alusel koostatud, ei ole siduvad, kuid Euroopa Kohus tunnustas neid viitematerjalina, mille alusel on võimalik hinnata, kas liikmesriik on erikaitsealadena klassifitseerinud arvuliselt ja suuruselt piisavad alad. ( 25 ) Liikmesriigid võivad selle tõendi siiski ümber lükata, kui nad töötavad teaduslikul alusel välja ornitoloogilised kriteeriumid, mis sobivad vähemalt sama hästi linnudirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks, ( 26 ) või lükkavad andmed lindude esinemise kohta asjaomasel alal täpsemate teadmiste alusel ümber. ( 27 )

37.

Mis puudutab muu hulgas ala teatavate alade osade klassifitseerimist, siis on Euroopa Kohus juba tõdenud, et erikaitsealade klassifitseerimisel ei saa lähtuda iga kõnealuse piirkonna ornitoloogilise tähtsuse eraldiseisvast uurimusest, vaid see peab toimuma asjaomase ala looduslikke piire arvesse võttes, ning kinnitanud, et ka ala osade suhtes peavad ornitoloogilised kriteeriumid, millele klassifitseerimine peab eranditult tuginema, olema teaduslikult põhistatud. ( 28 )

38.

Komisjon tugineb sellele, et esialgu kaitstud erikaitsealal pesitsevaid linde esineb ka vaidlusalustel aladel (selle kohta allpool punkt a), ning vaidlusaluste alade tähtsusele lindude rände jaoks (selle kohta allpool punkt b) ja punakael-lagle (Branta ruficollis) talvitumisvajadustele (selle kohta allpool punkt c).

39.

Laiendatud erikaitseala „Kaliakra” kohta esitatud ajakohastatud standardse andmevormi alusel võiks eeldada, et tegemist on homogeense alaga, mida kaitstud liigid kõikjal ühtemoodi kasutavad.

40.

Bulgaaria kirjeldab siiski veenvalt, et kõnealused alad sisemaal ei moodusta tingimata looduslikku tervikut juba varem kaitse alla võetud rannikualadega. Viimati nimetatud alasid iseloomustavad kaljurahnud ja stepis asuvad elupaigad. Vaidlusaluste laiendatud alade puhul on seevastu tegemist põllumajanduslikult kasutatavate maatükkidega. Lisaks lahutab neid erikaitsealadena klassifitseeritud aladest väikese suurusega maantee. Bulgaaria rõhutab lisaks, et vaidlusalustel põllumajandusmaadel on samasugused omadused nagu neid ümbritsevatel aladel, mille kaitse alla võtmist komisjon ei nõua.

41.

Komisjoniga tuleb küll nõustuda selles osas, et ka põllumajandusmaad võivad kuuluda alade hulka, mida tuleb klassifitseerida erikaitsealadena, kuid usutav on ka Bulgaaria vaidlustamata argument, et pesitsevad linnud, kes on spetsialiseerunud rannikul asuvatele esialgu kaitstud elupaikadele, pesitsevad nendega piirnevatel põllumajandusmaadel tunduvalt vähemal määral.

42.

Komisjon väidab ka, et põllumajandusmaad on tähtsad jahialad stepi-raudkulli (Accipiter brevipes), stepiviu (Buteo rufinus) ja kassikaku (Bubo bubo) jaoks, kes on standardses andmevormis märgitud pesitsevate lindudena ja keda on erikaitseala hindamisel sõnaselgelt nimetatud. Seejuures on aga tegemist arvuliselt väga piiratud esinemisega, mida ka Birdlife ei nimeta tähtsa linnuala „Kaliakra” identifitseerimise põhjusena. ( 29 ) Seetõttu ei piisa sellisest kasutamisest, et pidada põllumajandusmaid nende liikide kaitsmiseks kõige sobivamaks.

43.

Pesitsevate lindude esinemisest esialgu kaitstud rannikualadel ei saa seega vastupidi komisjoni arvamusele järeldada, et ka sisemaal asuvaid põllumajandusmaid tuleb kaitse alla võtta.

44.

Bulgaaria standardses andmevormis esitatud andmete kohaselt on erikaitseala „Kaliakra” koos selle laiendatud aladega siiski ka lindude rände jaoks tähtis. Nagu komisjon on rõhutanud ja Bulgaaria on standardses andmevormis ala „Kaliakra” ( 30 ) kohta teatanud, tuleneb see eriline tähtsus geograafilistest oludest. Poolsaare „Kaliakra” juures muutub nimelt ranniku kulg peaaegu 90 kraadi võrra põhja-lõuna suunast ida-lääne suunda. Rände jätkamiseks peavad linnud ümber orienteeruma ja kasutama seda maamärki peatumiseks. Seejuures sõltuvad nad põllumajanduslikult kasutatavast tähtsast linnualast, mida ei integreeritud erikaitsealasse „Kaliakra”.

45.

Komisjon on eelkõige kooskõlas ala tähtsaks linnualaks pidamisega seisukohal, et tegemist on „pudelikaelaga” teatavate lindude sügisrände jaoks.

46.

Mõiste „pudelikael” on seotud kriteeriumidega, mida kasutab Birdlife International. Kriteerium C.5 määratleb nn pudelikaela-alana ala, mida läbivad kevad- või sügisrändel üldjuhul vähemalt 5000 toonekurglast (Ciconiidae) ja/või vähemalt 3000 haukalist ja pistrikulist (Accipitriformes ja Falconiformes) ja/või 3000 kurglast (Gruidae). ( 31 )

47.

Selle kriteeriumi tõendamiseks tugineb komisjon eelkõige uurimusele, mis viidi 2005. aastal läbi just Bulgaarias asuvate nn pudelikaela-alade identifitseerimiseks. Selle kohaselt vaadeldi nimetatud aastal Bulgarevo vaatluspunktis, st „Kaliakra” juures, üle 30000 rändlinnu, eelkõige toonekure ja pelikani, aga ka haruldase kullilise. ( 32 )

48.

Bulgaaria esitab komisjonile vastukaaluks ühe trükise ( 33 ) ja uurimused, ( 34 ) mille kohaselt ei ole „Kaliakra” juures võimalik tuvastada nn pudelikaela. Pigem rändavad linnud lõuna suunas laia frondina. Komisjon ei nõustu küll tõlgendusega, mille Bulgaaria trükisele annab, kuid ei sea kahtluse alla trükise ja muude uurimuste aluseks olevaid vaatlustulemusi.

49.

Erilist huvi pakuvad seejuures vaatlusandmed ala kohta, mis on Bulgaaria esitatud uurimuste aluseks. Sellele vastavalt täheldatakse alal üksnes ajuti suuremaid rändlindude gruppe. ( 35 ) Nii vaadeldi ajavahemikul 2005–2011 ainuüksi aastatel 2006 ja 2010 üle 20000 valge toonekure. ( 36 ) Ülejäänud neljal aastal ( 37 ) nähti ainult 89–3000 valget toonekurge. Bulgaaria arvates on asi selles, et lindude rände marsruuti mõjutavad tuuled. ( 38 ) Mõlemal aastal, kui lindude arvukus oli suur, ajas suhteliselt tugev läänetuul linnud rannikule.

50.

Nende andmete alusel võib kahelda, kas lindude nii suur kontsentratsioon esineb piisavalt reeglipäraselt, et eeldada nn pudelikaela-ala esinemist. Siiski nähtub Bulgaaria väitest vähemalt see, et nii suur kontsentratsioon ei ole puht juhuslikku laadi ega kujuta endast näiteks äärmuslikku erandit. Pigem tuleb sellega arvestada ligikaudu igal kolmandal aastal, kui valitsevad vastavad tuuleolud. Ja nii suure kontsentratsiooni esinemise korral sõltuvad linnud standardses andmevormis märgitud geograafilistel põhjustel just nimelt põllumajandusmaast kui elupaigast peatumiseks ja toitumiseks.

51.

Järelikult kinnitavad Bulgaaria esitatud vaatlusandmed standardses andmevormis dokumenteeritud hinnangut, et erikaitseala „Kaliakra” kuulub koos selle laiendatud aladega rände ajal linnukaitseks kõige sobivamate alade hulka. Sellest aspektist on punktis A esitatud haginõue seetõttu põhjendatud.

52.

Komisjoni kolmas alus täiendavate alade kaasamiseks erikaitsealasse „Kaliakra” on nende tähtsus punakael-lagle jaoks.

53.

Poolte vahel valitseb üksmeel selles osas, et globaalselt ohustatuks peetud punakael-lagle peaaegu kogu maailma populatsioon (30 000‑50 000 lindu ( 39 )) talvitub Musta mere läänerannikul, st eelkõige Bulgaarias ja Rumeenias. ( 40 ) Seejuures on eriti tähtsad kaks Bulgaaria järve, mis asuvad „Kaliakrast” põhja pool, kus Bulgaaria on klassifitseerinud kaitsealad. Neid järvi ja ka rannikuäärseid merealasid – osaliselt erikaitseala „Kaliakra” ees või selle sees – kasutavad punakael-lagled magamispaikadena, sageli koos teiste haneliikidega. ( 41 )

54.

Bulgaaria teatas standardses andmevormis ainult seda, et piirkonnas talvitub väiksem arv punakael-laglesid. Järelikult ei ole erikaitseala „Kaliakrat” laiendava ala klassifitseerimine tõendiks selle kohta, et see kuulub punakael-lagle kaitseks kõige paremini sobivamate alade hulka.

55.

Seevastu komisjoni arvates on erikaitseala „Kaliakra” laiendatud alad punakael-lagle toitumispaikadena väga suure tähtsusega.

56.

Komisjon ei nimeta küll kriteeriumi, mis on selle väitega seotud, kuid lähtuda tuleb siiski sellest, et tegemist on kriteeriumiga C.1, mida nimetab Birdlife seoses punakael-laglega erikaitsealal „Kaliakra”. ( 42 ) See eeldab, et ala on üldjuhul elupaigaks märkimisväärsele arvule kogu maailmas ohustatud liikide isenditele või muude liikide isenditele, kes on kogu maailmas kaitse all. ( 43 )

57.

Nagu näha, tugineb komisjon Bulgaaria linnukaitseühingu hinnangule, ( 44 ) mille Bulgaaria seab siiski kahtluse alla.

58.

Mõlemad seisukohad põhinevad uurimusel, milles hinnatakse vaatlusandmeid aastatest 1995–2000. ( 45 ) Bulgaariaga tuleb nõustuda selles osas, et selle uurimuse kohaselt ei kasutanud punakael-lagled erikaitseala „Kaliakra” laiendatud alasid mitte igal aastal toitumispaigana. ( 46 )

59.

Komisjon rõhutab siiski õigesti, et selle uurimuse kohaselt otsisid vähemalt kahel vaatlusperioodi aastal viiest mitu tuhat punakael-laglet neil aladel toitu. ( 47 )

60.

Asjaolu, et uuemate vaatluste kohaselt kasutatakse neid alasid harvemini, ( 48 ) ei ole nende tulemustega vastuolus, sest neid vaatlusi alustati alles pärast suure arvu tuulegeneraatorite püstitamist neil aladel. Nimelt ei saa välistada, et alad kaotasid hanede jaoks tuulegeneraatorite tõttu atraktiivsuse. ( 49 )

61.

Kokkuvõttes tuleneb sellest, et erikaitseala „Kaliakra” laiendatud alad olid enne tuulegeneraatorite püstitamist punakael-laglede tähtis, kuid mitte alaline toitumispaik. Samuti näitavad esitatud uurimused, et kõnealune liik on oma toitumispaikade valikul paindlik.

62.

See ei vii aga laiendatud alade väljajätmiseni punakael-laglede kaitseks kõige rohkem sobivate alade hulgast. Seda seetõttu, et arvestades selle liigi ohustatust kogu maailmas ja Euroopa Liidu erilist vastutust selle liigi talvitumisalade eest ei või selliste alade identifitseerimisele esitatavad nõuded olla ülepingutatud. ( 50 ) Pigem on tarvis kaitsta piisavat arvu toitumispaiku, et mitte ohustada punakael-laglede talvitumist.

63.

Järelikult on see nõue põhjendatud ka punakael-laglede vajaliku kaitse tõttu.

64.

Seega tuleb tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei kaitsnud komisjoni põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel tähtsa linnuala „Kaliakra” osi, mida ei olnud esialgu kaitse alla võetud ja mis asuvad põhja pool esialgu kindlaksmääratud erikaitsealast „Kaliakra”, tervikuna erikaitsealana, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

65.

Komisjon kritiseerib ka seda, et Bulgaaria on andnud kvalifitseeritud või kvalifitseerimisele kuuluvatel kaitsealadel loa mitmele projektile, eelkõige tuulegeneraatoritele, aga ka turismiprojektidele, nagu golfiväljakud ja hotellid. Allpool esitatud kaart ( 51 ) annab sellest ülevaate:

66.

Järgnevalt kontrollitakse kõigepealt projekte erikaitsealal, kuna sellega seoses on hõlpsam kirjeldada õiguslikke kriteeriume, mida tuleb järgnevalt kasutada seoses projektidega esialgu veel klassifitseerimata aladel. Selle kontrolli tulemust tahaksin ma lõpuks vaadelda kontekstis, kui ma käsitlen lühidalt neis mõlemas punktis võimaliku süüdimõistmise õiguslikke tagajärgi.

67.

Punktis C esitatud haginõudega palub komisjon tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik andis loa projektidele „Kaliakra Wind Power” AD, „EVN Enertrag Kavarna” OOD, „Vertikal – Petkov & Cie” OOD ning „Thracian Cliffs Golf & Spa Ressort” OOD erikaitsealadel „Kaliakra” ja Belite Skali” ning väljapakutud ühenduse tähtsusega alal „Kompleks Kaliakra”, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad loodusdirektiivi artikli 6 lõikest 2, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuasjades C‑117/03 ja C‑244/05, kuna ta ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, kellele on need alad määratud.

68.

Esmapilgul näib ebaselge, kuidas seda nõuet tuleb mõista. Seetõttu on ka selle vastuvõetavus kahtluse all. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 120 punkti c kohaselt peavad hagiavalduses esitatud nõuded olema nimelt esitatud üheselt mõistetavalt, et vältida seda, et Euroopa Kohus otsustab ultra petita või jätab mõne väite kohta seisukoha võtmata. ( 52 )

69.

Esimene vastuolu esineb loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 ja mõlema viidatud kohtuotsuse vahel. Neis kohtuotsustes Euroopa Kohus just nimelt ei tõlgendanud artikli 6 lõiget 2. Ta kinnitas üksnes, et selle direktiivi artikli 4 lõikes 5 ette nähtud kaitsemeetmeid kohaldatakse üksnes niisuguste alade puhul, mis on kantud ühenduse tähtsusega aladeks valitud alade loetellu. ( 53 )

70.

Haginõude vastuolulist sõnastust saab siiski seletada sellega, et komisjon võtab selles nõudes kokku kahe erineva kohustuse rikkumise. Esiteks heidab ta ette kahe kvalifitseeritud erikaitseala kahjustamist ja teiseks väljapakutud ühenduse tähtsusega ala „Kompleks Kaliakra” kahjustamist. Kvalifitseeritud erikaitsealade kahjustamist tuleb aga hinnata loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 alusel, samal ajal kui väljapakutud alade esialgse kaitse kohustused tulenevad mõlemast viidatud kohtuotsusest.

71.

Seetõttu tuleb seda haginõuet mõista nii, et komisjon heidab ette loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 rikkumist seoses mõlema erikaitsealaga ning peale selle esialgsete kaitsekohustuste rikkumist viidatud kohtuotsuste kohaselt seoses väljapakutud aladega.

72.

Aga ka koos selle selgitusega tuleb haginõude eesmärki veel täpsustada. Kuna komisjon kritiseerib projektidele loa andmist, võib nõuet pidada ilmselt põhjendamatuks. Seda seetõttu, et liidu õigus kehtis Bulgaaria suhtes vastavalt Akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta artiklile 2 ( 54 ) alles alates Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemisest. Load, mida komisjon haginõudes kritiseeris, anti siiski juba enne seda kuupäeva. Järelikult ei saanud Bulgaaria lubade andmisega rikkuda loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 2 või väljapakutud alade esialgse kaitse kohustusi.

73.

Juba haginõudes täpsustab komisjon siiski, et ta käsitab rikkumisena asjaolu, et Bulgaaria ei võtnud sobivaid meetmeid selleks, et vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud. Järelikult ei ole komisjonile tähtis lubade andmine kui selline, mida tuleks muu hulgas esmajärjekorras hinnata eelneva läbivaatamise menetluse kohaselt vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3, vaid see, et hiljem ei välditud tegelikult alade projektidega kahjustamist, mida hõlmavad artikli 6 lõige 2 ja esialgsed kaitsekohustused. Ülejäänud väide kinnitab punktis C esitatud haginõude sellist tõlgendamist, sest komisjon ei vaidlusta selles enne ühinemist tehtud otsuseid loa andmise kohta, vaid projektide elluviimist alates Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemisest ja eelkõige alates mõlema erikaitseala klassifitseerimisest ning ala „Kompleks Kaliakra” väljapakkumisest.

74.

See punktis C esitatud haginõude puudulik täpsus on küll väga kahetsusväärne, kui mitte nii tõsine, et pidada nõuet vastuvõetamatuks või ilmselgelt põhjendamatuks. Pigem on võimalik seda tõlgendamise teel õigesti mõista ja sisuliselt hinnata. Muu hulgas näitavad Bulgaaria esitatud väited, et haginõude puudused ei mõjutanud Bulgaaria kaitset.

75.

Niisiis tuleb esmalt kontrollida, kas Bulgaaria on rikkunud loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 2 seoses 18. detsembril 2007 klassifitseeritud erikaitsealadega „Kaliakra” ja „Belite Skali”, kuna ta andis loa teostada projektid „Kaliakra Wind Power” AD, „EVN Enertrag Kavarna” OOD, „Vertikal – Petkov & Cie” OOD ja „Thracian Cliffs Golf & Spa Ressort” OOD.

76.

Bulgaaria on seisukohal, et loodusdirektiivi artikli 6 lõige 2 ei ole projektide suhtes, millele anti luba enne Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemist, üldse kohaldatavad, seega ka mitte nende elluviimise suhtes.

77.

Seejuures tugineb Bulgaaria kohtuotsusele Lauteracher Ried, milles Euroopa Kohtu tollane teine koda otsustas õiguskindluse põhimõttest lähtudes, ( 55 ) et loodusdirektiivist tulenevad kohustused ei kehtinud projekti suhtes, millele loa andmise menetlus algatati enne asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva. ( 56 ) Selle kohaselt võib oletada, et projektide suhtes, millele anti luba enne asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemist, ei kehti loodusdirektiiv järelikult mingil juhul.

78.

Nimetatud kohtupraktikast loodusdirektiivi ajalise kohaldamise kohta on Euroopa Kohtu suurkoda siiski vahepeal – õigesti ( 57 ) – loobunud, sest enne projektile loa andmist ei ole veel väljakujunenud olukorda, ( 58 ) milles saaks õiguskindluse põhimõtet kohaldada.

79.

Viimati nimetatud otsus ei puuduta küll projekte, millele anti luba juba enne asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemist, kuid selle kohta on Euroopa Kohus täpsustanud, et alates loodusdirektiivi kohaldatavuse algusest kehtib artikli 6 lõige 2 projektide suhtes, millele anti luba enne seda, kui loodusdirektiivis ette nähtud kaitsekord muutus asjaomase kaitseala suhtes kohaldatavaks. ( 59 ) See peab kehtima ka projektide kohta, millele anti luba enne asjaomase liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemist.

80.

Selliste projektide suhtes ei kehti küll loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3, mis sätestab kohustuse eelnevalt hinnata nende projektide mõju asjaomasele alale, siiski peavad liikmesriigid vastavalt artikli 6 lõikele 2 võtma vajalikud meetmed, et vältida seda, et projektide elluviimine põhjustab erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada selle direktiivi eesmärkide täitmist. ( 60 )

81.

Seega kuulub projektide elluviimine, millele anti luba enne Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemist ning enne seda, kui loodusdirektiivi ja linnudirektiivi hakati kohaldama, loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse.

82.

Lisaks tuleb märkida, et loodusdirektiivi artikli 6 lõige 2 koostoimes artikliga 7 kehtib erikaitseala suhtes alles alates erikaitseala klassifitseerimisest. Enne seda kohaldatakse nende alade suhtes linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimest lauset, ( 61 ) mis on sekkumiste õigustatuse aspektist rangem, kuid millele komisjon ei ole siiski punktis C esitatud haginõudes viidanud.

83.

Teatud tegevus on loodusdirektiivi artikli 6 lõikega 2 kooskõlas ainuüksi siis, kui on tagatud, et see tegevus ei põhjusta mingisugust häirimist, mis võiks oluliselt riivata kõnealuse direktiivi eesmärke ja eeskätt selle direktiivi kaitse-eesmärke. ( 62 ) Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluses on seetõttu väide artikli 6 lõike 2 rikkumise kohta põhjendatud üksnes siis, kui komisjon tõendab õiguslikult piisavalt, et liikmesriik ei ole võtnud sobivaid kaitsemeetmeid, mis võimaldaksid tagada, et tegevus pärast asjaomase ala klassifitseerimist erikaitsealaks ei põhjustaks asjaomaste liikide elupaikade halvenemist ega häiriks neid liike moel, mis võiks tingida olulise tähtsusega tagajärjed, arvestades selle direktiivi eesmärki tagada kõnealuse liigi säilimine. ( 63 )

84.

Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 rikkumise tõendamiseks ei ole komisjon siiski kohustatud tõendama põhjusliku seose olemasolu projekti teostamise ja asjaomaste liikide olulise häirimise vahel. Pigem piisab sellest, kui komisjon tõendab, et on olemas tõenäosus või oht, et tegevus häirib asjaomast liiki oluliselt. ( 64 )

85.

Euroopa Kohus on küll tõenäosuse või ohu kriteeriumi kohaldanud ainult selleks, et kontrollida liikide olulist häirimist, siiski ei ilmne põhjust jätta see kriteerium kasutamata selleks, et hinnata teist laadi kahjustamist loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 tähenduses, nimelt liikide elupaikade halvenemist.

86.

Seda kriteeriumi saab nimelt seletada sellega, et läbi tuleb viia ka projekti keskkonnamõju eelnev hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3, kui sedalaadi oht on olemas. ( 65 ) Sellisel juhul on loa andmine võimalik ainult siis, kui hindamine näitab, et asjaomast ala ei kahjustata, või projekt on artikli 6 lõike 4 kohaselt õigustatud. Kuna artikli 6 lõiked 2 ja 3 taotlevad sama kaitsetaseme tagamist, ( 66 ) siis peab sama kriteerium kehtima ka artikli 6 lõike 2 rikkumise tõendamise suhtes.

87.

Selle kriteeriumi alusel saadud tõend ei tõenda siiski tingimata lõplikult seda, et meede – näiteks projektide teostamine – on lubamatu. Pigem võib selle ümber lükata asjakohase hinnangu andmisega asjaomasele alale mõju avaldamise kohta või meede võib olla õigustatud loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 alusel. ( 67 )

88.

Komisjon ei nõustu nelja projektiga erikaitseala „Kaliakra” ja erikaitseala „Belit Skali” esialgsel territooriumil. Neile projektidele anti luba enne Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemist, kuid ehitustööd lõpetati alles pärast mõlema erikaitseala klassifitseerimist. Tegemist on kolme projektiga tuuleenergia tootmiseks ja ühe turismiprojektiga.

89.

Projektile „Kaliakra Wind Power” AD, mille raames tuli püstitada 35 tuulegeneraatorit, anti luba 2006. aastal ja see võeti kasutusele 5. juunil 2008. Projekti „EVN Enertrag Kavarna” OOD käigus tuli püstitada 32 tuulegeneraatorit ja sellele anti luba 26. juulil 2006. Tagantjärele piirati loas ette nähtud tuulegeneraatorite arv 20‑le, millest Bulgaaria andmetel püstitati kaheksa, mis on kasutusel alates 8. juunist 2012. Veel kolmele tuulegeneraatorile anti projekti „Vertikal – Petkov & Cie” OOD raames luba 2005. aastal. Nende otsuste peale esitatud kaebus lahendati 26. juulil 2007 kompromissiga. Kaks tuulegeneraatorit võeti kasutusele 24. aprillil 2008 ja 14. veebruaril 2011. Kolmandat tuulegeneraatorit ei ole kavas püstitada.

90.

Turismiprojekt „Thracian Cliffs Golf & Spa Ressort” OOD erikaitsealal „Belite Skali” hõlmab golfiplatsi ja spaahotelli ehitamist. Esimene ehitusluba anti 22. detsembril 2005 ja tegevusluba 6. aprillil 2010.

91.

Kuna loodusdirektiivi artikli 6 lõige 2 ei ole sama direktiivi artikli 7 kohaselt enne erikaitsealade klassifitseerimist kohaldatav, siis eeldab nende rajatiste püstitamise mõju hindamine esimesena nimetatud sätte alusel, et komisjon teatab, millised selleks vajalikud tööd pärast seda kuupäeva teostati. Need andmed siiski puuduvad. Bulgaaria esitatud andmete kohaselt, mida ei ole vaidlustatud, on teada üksnes see, et kõnealusteks projektideks vajalik pinnase ettevalmistamine teostati veel enne Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemist. Järelikult ei saa rajatiste püstitamist käesolevas kohtuasjas hinnata.

92.

Kindel on siiski see, et kõik need rajatised võeti kasutusele alles pärast erikaitsealade klassifitseerimist. Järelikult tuleb kontrollida, kas rajatiste kasutamine mõlemal erikaitsealal on kooskõlas loodusdirektiivi artikli 6 lõikega 2.

93.

Seoses tuulegeneraatoritega rõhutab komisjon küll lindude surmamise ohtu tuulegeneraatoriga kokkupõrkamisel (kokkupõrge linnuga), kuid Bulgaaria kummutab selle väite tegevuse üle toimuva ornitoloogilise järelevalve tulemuste alusel. Selle kohaselt leiti tuulepargi „Kaliakra Wind Power” ODD esimesel tegevusaastal ainult kolm surnud lindu, nimelt roosapelikan (Pelecanus onocrotalus) ja kaks halltsiitsitajat (Miliaria või Emberiza calandra). Mõlemat liiki nimetatakse küll erikaitseala „Kaliakra” standardses andmevormis, kuid silmas pidades roosapelikanide nende (2 000–3 000 isendit) ja halltsiitsitajate (500–1200 isendit) suurt arvukust, näivad need kaotused tunduvalt vähem tähtsad kui lindude üldarvu loomulik muutumine.

94.

Peale selle on komisjon arvamusel, et tuulegeneraatorid ja „Thracian Cliffs Golf & Spa Resort” OOD rajatised häirivad asjaomaseid linnuliike ja halvendavad nende elupaiku. Ta hindab kaotusi isegi arvuliselt ühe Bulgaaria linnukaitseorganisatsiooni teate alusel.

95.

Bulgaaria väidab sellele arvulisele hinnangule õigesti vastu, et selles teates jääb ebaselgeks, kuidas need arvud on saadud. Seetõttu ei ole võimalik alade väidetava kaotuse arvulise mahuga põhjendada loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 rikkumist.

96.

Siiski on ilmne, et tuulegeneraatorite, hotellihoonete ja golfiväljaku kasutamine põhjustab erikaitsealal kaitstud linnuliikide elupaikade halvenemise ja nende olulise häirimise tõenäosust või ohtu.

97.

Nii on „Kaliakra Wind Power” AD rajatud tuulepargi puhul tegemist 35 tuulegeneraatoriga, mida käitatakse erikaitsealal kokkusurutult kolme kuni nelja ruutkilomeetri suurusel alal erikaitseala „Kaliakra” keskel. Alad tuulegeneraatorite vahel ja tuulepargi vahetus naabruses ei ole kõigi kaitstud linnuliikide jaoks suure tõenäosusega enam sama atraktiivsed kui enne tuulepargi rajamist. Vähemal määral kehtib see ka mõlema väiksema tuuleenergiaprojekti kohta. Sellele vastavalt kehtestas Bulgaaria selge keelu püstitada uusi tuulegeneraatoreid erikaitsealal „Kaliakra”. ( 68 )

98.

Samuti on välistatud, et erikaitseala „Belite Skali” aladest, mida kasutatakse „Thracian Cliffs Golf & Spa Ressort” OOD rajatiste jaoks, on kaitstud linnuliikidel samasugune kasu nagu enne selle projekti elluviimist. Golfiväljaku ja vaba aja veetmise rajatiste ehitamine muudab asjaomaste elupaikade omadusi ja isegi juhul, kui asjaomased linnuliigid saaksid neid sellest hoolimata endiselt kasutada pesitsemiseks, peatumiseks või toiduotsimiseks, siis peletaks turistide kohalolek nad eemale. ( 69 )

99.

Vastavalt komisjoni väitele alade väidetavate kaotuste kohta tuleb seda muu hulgas oletada linnudirektiivi I lisas loetletud järgmiste liikide kohta, mis on loetletud ka mõlema erikaitseala standardses andmevormis: nunn-kivitäks (Oenanthe pleschanka), stepilõoke (Melanocorypha calandra), välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla), jämejalg (Burhinus oedicnemus), stepiviu (Buteo rufinus), stepi-raudkull (Accipiter brevipes) ja siniraag ehk Saksamaa vares (Coracias garrulus).

100.

Seega on Bulgaaria kohustatud ümber lükkama selle tõendi kaitstud linnuliikide elupaikade halvenemise ja nende olulise häirimise tõenäosuse või ohu kohta. Bulgaaria ei esita siiski oma seisukohta asjaomaste liikide häirimise ja nende elupaikade halvenemise kohta.

101.

Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nimetatud projektidega seotud tegevusega rikutakse loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 2.

102.

Järelikult tuleb tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida seda, et tuulegeneraatorite käitamine projektides „Kaliakra Wind Power” AD, „EVN Enertrag Kavarna” OOD ja „Vertikal – Petkov & Cie” OOD ning „Thracian Cliffs Golf & Spa Ressort” OOD rajatised erikaitsealadel „Kaliakra” ja „Belite Skali” halvendavad kaitstud linnuliikide elupaiku ja häirivad neid liike, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 2.

103.

Järgnevalt heidab komisjon ette, et Bulgaaria ei taganud väljapakutud ühenduse tähtsusega alale „Kompleks Kaliakra” piisavat kaitset kahjustamise eest projektidega „Kaliakra Wind Power” AD, „EVN Enertrag Kavarna” OOD, „Vertikal – Petkov & Cie” OOD ja „Thracian Cliffs Golf & Spa Ressort” OOD. Ta ei nõustu seejuures esmatähtsa elupaiga Pontose-Sarmaatia stepi (Natura 2000 kood 62C0) hävimisega.

104.

Loodusdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma seoses aladega, kus asuvad looduslikud elupaigatüübid ja/või elunevad esmatähtsad liigid ja mis on piiritletud ühenduse nimekirja kandmiseks, kohaseid kaitsemeetmed, et säilitada nimetatud alade omadused. Liikmesriigid ei saa seega heaks kiita sekkumisi, mis võivad oluliselt kahjustada ala ökoloogilisi omadusi. See on nii eelkõige juhul, kui tegevus võib kaasa tuua kas ala pindala olulise vähenemise, alal esinevate esmatähtsate liikide kadumise, ala hävimise või selle iseloomulike tunnuste kadumise. ( 70 )

105.

Kui Bulgaaria lubaks väljapakutud alal esmatähtsa elupaigatüübi ulatuslikku hävimist, siis oleks seda kaitsekohustust rikutud.

106.

Nagu kõik ülejäänud liidu õigusest tulenevad kohustused kehtib see siiski kõige varem alates Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemisest. Bulgaaria väidab siiski, ilma et seda oleks vaidlustatud, et nimetatud projektide jaoks tehtud pinnasetööd, mis hävitasid elupaigatüübi, tehti juba enne Euroopa Liiduga ühinemist. See elupaigatüübi kahjustamine ei saanud seega rikkuda liidu õigust.

107.

Kui aga elupaigatüüp on asjaomastel aladel juba hävinud, siis ei saa ka projektide hilisem teostamine seda veelgi halvendada.

108.

Seetõttu on punktis C esitatud haginõue selles osas põhjendamatu ning komisjoni hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.

109.

Punktis B esitatud haginõudega palub komisjon tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik andis loa projektidele „AES Geo Energy” OOD, „Windtech” OOD, „Brestiom” OOD, „Disib” OOD, „Eco Energy” OOD ja „Longman Investment” OOD linnukaitse seisukohast tähtsal alal „Kaliakra”, mida ei ole klassifitseeritud erikaitsealana, kuigi oleks tulnud sellisena määrata, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad linnudirektiivi artikli 4 lõikest 4, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuasjades C‑96/98 ja C‑374/98.

110.

See haginõue on küll sõnastatud sarnaselt punktis C esitatud nõudega, kuid sellel ei ole samu puudusi, sest see puudutab teistsugust faktilist ja õiguslikku olukorda.

111.

Ebaselgus tuleneb siiski sellest, et komisjon tugineb selles nõudes direktiivile 2009/147, millega tunnistati kehtetuks linnudirektiivi varasem redaktsioon. Seetõttu võib oletada, et see peab hõlmama rikkumisi, mis toimusid pärast direktiivi 2009/147 jõustumist 15. veebruaril 2010.

112.

Direktiivi 2009/147 põhjenduse 1 kohaselt järgib direktiiv siiski eesmärki kodifitseerida direktiiv 79/409/EMÜ ja artikli 4 lõike 4 esimene lause jäeti võrreldes varem kehtinud redaktsioonidega muutmata. Samuti on direktiivi 2009/147 artikli 18 esimeses lõigus sätestatud, et direktiiv 79/409/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, kuid „see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi”. Järelikult oleks tegemist ülepingutatud formalismiga, kui käesoleval juhul võetaks sisuliselt samasugusena püsiva kohustuse ja samasuguseks jäänud olude puhul arvesse üksnes asjaolusid alates ajast, kui võetakse vastu direktiiv, millega kodifitseeritakse varasem direktiiv. ( 71 )

113.

Eespool jaotise IV punktis A esitatud käsitluse kohaselt tuleb lähtuda sellest, et projektid asuvad aladel, mille Bulgaaria oleks pidanud klassifitseerima erikaitsealadena. Klassifitseerimine toimus siiski alles pärast käesolevas menetluses olukorra hindamiseks asjakohast kuupäeva, pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist ( 72 ) 22. augustil 2012.

114.

Alade suhtes, mida ei ole erikaitsealadena klassifitseeritud, kuigi see oleks olnud nõutav, kohaldatakse väljakujunenud kohtupraktika kohaselt linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimest lauset. ( 73 ) Selle kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist erikaitsealadel, niivõrd kui see on selle artikli eesmärkide seisukohast oluline.

115.

Linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimese lause rikkumise tõendamiseks saab kasutada kriteeriumi, mille Euroopa Kohus on välja töötanud loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 jaoks, kuna see säte langeb igas suhtes kokku linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimese lausega. ( 74 ) Selle kohaselt saab rikkumise tuvastada juhul, kui komisjon tõendab, et on olemas tõenäosus või oht, et projekt halvendab kaitstud linnuliikide elupaiku või häirib oluliselt neid liike. ( 75 ) Praktikas on Euroopa Kohus ka juba enne seda tuvastanud kahjustamise tõenäosuse või ohu alusel, et rikutud on linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimest lauset, ( 76 ) ilma et ta oleks siiski sõnaselgelt nimetatud kriteeriumi järginud.

116.

Selle nõudega kritiseerib komisjon kuut projekti.

117.

Kolme projekti, nimelt „Windtech” OOD, „Brestiom” OOD ja „Eco Energy” OOD kohta otsustati vastavalt Bulgaaria väidetele, mida ei ole vaidlustatud, üksnes seda, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Uusi lubasid ei antud ja rajatisi ka ei püstitatud. Praegu ei kehti enam ka otsused keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta.

118.

Sellest hoolimata võiks ainuüksi juba nendest otsustest tuletada ala häirimise ja kahjustamise kõrgenenud riski või suurema ohu, mis esines veel põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumisel. ( 77 ) Keskkonnamõju hindamine suurendaks nimelt tõenäosust, et häirimine ja kahjustamine tehakse kindlaks ning neid välditakse.

119.

Sellest pelgalt menetluslikust ala ohustamisest ei piisa veel linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimese lause rikkumise tuvastamiseks. Ilma edasiste menetlusstaadiumiteta jääb ohustamine hüpoteetiliseks.

120.

Muu hulgas oleks keskkonnamõju hindamine küll soovitav, kuid linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimene lause seda – vastupidi loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 esimesele lausele – sõnaselgelt ei nõua. Seetõttu piisab sellest, kui jääda edaspidi selle juurde, et otsus keskkonnamõju hindamise vajaduse kohta võib rikkuda keskkonnamõju hindamise direktiivi.

121.

Kolme ülejäänud projekti puhul andsid Bulgaaria asutused vajalikud täiendavad load ning nende alusel püstitati tuulegeneraatorid.

122.

Projekt „AES Geo Energy” OOD sai pärast keskkonnamõju hindamist 2008. aastal ehitusloa 52 tuulegeneraatori püstitamiseks, mis võeti kasutusele 15. novembril 2011.

123.

Projekti „Disib” OOD kohta otsustati 4. jaanuaril 2007, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Sellele järgnes loa andmine tuulegeneraatorile, mis on käigus alates 22. maist 2008.

124.

Samasugune on olukord projekti „Longman Investment” OOD puhul. Pärast seda, kui 11. detsembril 2007 tehti otsus, et selle puhul ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik, anti luba tuulegeneraatorile, mis on käigus alates 16. juunist 2008.

125.

Tuulegeneraatorite püstitamist ja käitamist aladel, mis võeti hiljem erikaitseala „Kaliakra” laiendusena kaitse alla, tuleb sisuliselt hinnata samamoodi kui esialgsel erikaitsealal.

126.

Samamoodi kui esialgse erikaitseala puhul esineb nimelt piisav tõenäosus või oht, et ühtekokku 54 tuulegeneraatori püstitamise ja käitamise tõttu ei ole alad kaitstud linnuliikidele sama atraktiivsed kui varem. ( 78 )

127.

Ka asjaolu, et tuulepargi „AES Geo Energy” OOD vaatlusandmete kohaselt, millele Bulgaaria tugineb, kasutavad punakael-lagled alasid sellest hoolimata ja vastavate tuuleolude korral koondub lindude ränne „Kaliakra” juurde, ei räägi selle tõenäosuse või ohu vastu. Seda seetõttu, et kaitsekohustused tekivad juba enne seda, kui tuvastatakse lindude arvu vähenemine või kui kaitsealuse liigi väljasuremisoht on reaalseks muutunud. ( 79 )

128.

Muu hulgas saab nendest andmetest tuletada vähemalt kaudse tõendi selle kohta, et ala on kaotanud atraktiivsust. Seda seetõttu, et punakael-lagled kasutavad ala vähemal määral kui maksimaalse kasutamise ajal enne tuulegeneraatorite püstitamist. Samuti ei ole dokumenteeritud, et seal peatub ikka veel suur arv rändlinde – ka mitte juhuslike koondumiste ajal rannikule.

129.

Järelikult tuleb tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida seda, et tuuleenergiaprojektide „AES Geo Energy” OOD, „Disib” OOD ja „Longman Investment” OOD elluviimine linnustiku kaitseks tähtsal alal „Kaliakra”, mida ei ole klassifitseeritud erikaitsealana, kuigi oleks tulnud sellisena määrata, halvendab kaitset vajavate linnuliikide elupaiku ja häirib neid liike, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimest lauset.

130.

Lisaks tuleb märkida, et käesoleva teabe alusel ei saa lõplikult otsustada selle üle, kas uuritud projektide edasine teostamine tuleb keelata. Nimelt ei saa välistada, et täpsema kontrollimise kohaselt ei kahjusta projektid ala kui sellist, või et neid saab õigustada loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 alusel. ( 80 )

131.

Esimene samm hagi nendes punktides võimalikuks rahuldamiseks ja ühtlasi esimene sobiv meede selleks, et vältida kahjustamist asjaomastel erikaitsealadel oleks järelikult projektide mõju teaduslik hindamine. Kui selle alusel ei saa endiselt välistada kõiki teaduslikust seisukohast mõistlikke kahtlusi, et alale kui sellisele ei avaldata negatiivset mõju, ( 81 ) võib olla vajalik kontrollida õigustatust vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 4.

132.

Seoses loodusdirektiivi artikli 6 lõikega 2 on Euroopa Kohus juba sedastanud õigustatuse võimaluse. ( 82 ) Seevastu saab linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimese lause rikkumist põhimõtteliselt õigustada ainult tunduvalt kitsamates piirides. ( 83 ) Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 4 sobib siiski põhimõtteliselt selleks, et õigustada tuulegeneraatorite tulevast käitamist, kuna asjaomased alad on praegu samuti erikaitseala „Kaliakra” osa ning seega on nüüd kohaldatavad ka loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 2–4.

133.

Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 kohaselt peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse, kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt ülekaalukast üldisest huvist tulenevatel eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel, siiski ellu viia.

134.

Lisaks huvile tuuleenergia kasutamise või töökohtade säilimise vastu tuleb selles mõttes üldise huvi kindlakstegemisel eelkõige silmas pidada õiguskindlust ja õiguspärast ootust, juhul kui need projektid tuginevad lubadele, mis anti enne seda, kui linnudirektiivi ja loodusdirektiivi hakati kohaldama. Kui kahjustamise vähendamiseks võetakse kõik mõistlikud meetmed, siis peaksid õiguskindlus ja õiguspärane ootus enamikul juhtudel üles kaaluma huvi asjaomaste loodusvarade kaitse vastu.

135.

Sellise õigustatuse eeldused siiski puuduvad, kuna Bulgaaria ei ole asjaomaste alade kahjustamise määra rajatiste kasutamise korral veel kindlaks teinud. Seetõttu ei ole võimalik kaaluda ühest küljest huvi rajatiste edasise kasutamise vastu ja teisest küljest ala kahjustamist ega hinnata võimalikke alternatiive, näiteks tuulegeneraatorite üleviimist teistesse kohtadesse või kasutamispiiranguid, eelkõige tundlike perioodide ajal. Selgusetuks jääb ka see, millised meetmed on Natura 2000 võrgustiku sidususe tagamiseks vajalikud. ( 84 )

136.

Kui Euroopa Kohus järgib minu ettepanekut, tuleks seega kõigepealt uurida projektide teostamise häirivat toimet ning seejärel võiks vajaduse korral kontrollida nende õigustatust.

137.

Lõpuks kritiseerib komisjon oma haginõudes D, et tähtsa linnuala „Kaliakra” esialgu kaitse alla võtmata aladel ei hinnatud vajalikul viisil projektide „Windtech” OOD, „Brestiom” OOD, „Eco Energy” OOD ja „Longman investment” OOD koosmõju. Sellega on Bulgaaria rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 2 lõikest 1 koostoimes artikli 4 lõigetega 2 ja 3 ning III lisa punkti 1 alapunktiga b.

138.

Selle haginõude esialgne redaktsioon puudutas viie projekti eelnevat kontrollimist selle suhtes, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik, ja kuuenda projekti tegelikku keskkonnamõju hindamist. Pärast seda, kui komisjon oma repliigis nõuet piiras, on tegemist veel ainult nelja projekti eelneva kontrollimisega.

139.

Komisjon taotleb keskkonnamõju hindamise direktiivi rikkumise tuvastamist selle 2011. aasta redaktsioonis. Bulgaaria asutused võtsid vaidlustatud otsused vastu siiski juba 2007. aastal. Sellest hoolimata saab kohaldada hilisemat redaktsiooni, kuna see langeb kõigis olulistes punktides kokku 2007. aastal kehtinud redaktsiooniga. ( 85 )

140.

Kõik vaidlustatud projektid puudutavad tähtsa linnuala „Kaliakra” esialgu erikaitsealana klassifitseerimata osa. Ühelgi juhul ei korraldatud keskkonnamõju hindamist, sest pädev asutus otsustas, et see ei ole vajalik.

141.

Eelneva kontrollimise menetlused algatati kõigil juhtudel 2007. aasta teisel poolel ja lõpetati 24. septembri 2007. aasta otsusega („Eco Energy” OOD ühe tuulegeneraatori püstitamise kohta), 11. detsembri 2007. aasta otsusega („Longman Investment” OOD ühe tuulegeneraatori püstitamise kohta) ja 28. detsembri 2007. aasta otsusega („Windtech” OOD nelja tuulegeneraatori püstitamise kohta ja „Brestiom” OOD kuue tuulegeneraatori püstitamise kohta).

142.

Ellu viidi ainult projekt „Longman Investment” OOD ja see on käigus alates 16. juunist 2008.

143.

Ülejäänud kolmele projektile ei antud seevastu kunagi ehitusluba ja Bulgaaria andmetel ei ole nimetatud otsused nende rakendamata jätmise tõttu enam kehtivad.

144.

Seetõttu tuleb arutada, kas võimalik rikkumine saab olla käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluse ese (selle kohta allpool punkt a) või kas ellu viimata projektide puhul saab üldse tegemist olla keskkonnamõju hindamise direktiivi rikkumisega (selle kohta allpool punkt b). Järgnevalt tuleb hinnata, kas projektide koosmõju võeti piisavalt arvesse.

145.

Esmapilgul võiks küll oletada, et käesolevas vaidluses, mis käsitleb otsuseid, mis on nüüdseks kehtetud, on otsuse tegemise vajadus ära langenud. Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses on siiski määrava tähtsusega olukord, mis valitses komisjoni 22. juuni 2012. aasta täiendavas põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpus, see tähendab 22. augustil 2012. ( 86 )

146.

Sel kuupäeval olid vastuvõetud otsused keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta veel kehtivad. Seda seetõttu, et asjaomaste otsuste kehtetus põhineb – nagu näha – sellel, et 2012. aastal kehtestati projektide elluviimiseks viieaastane tähtaeg. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nimetatud otsused muutusid kehtetuks kõige varem viis aastat pärast nende vastuvõtmist, seega alles 24. septembril 2012 või 28. detsembril 2012.

147.

Kahtlused selle suhtes, et ellu viimata projektide tõttu on rikutud keskkonnamõju hindamise direktiivi, võivad olla seotud sellega, et vastavalt selle direktiivi artikli 2 lõikele 1 võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju.

148.

Otsus selle kohta, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, ei tähenda aga veel – nagu näha – projektile loa andmist. Projekt vajab Bulgaaria andmete kohaselt, mida ei ole vaidlustatud, igal juhul veel ehitusluba, mida – erinevalt elluviidud projektist „Longman investment” OOD – ülejäänud kolmele projektile kunagi ei antud. Järelikult ei saa Bulgaariale ette heita, et ta andis neile projektidele loa ilma vajaliku hindamiseta.

149.

Sellest hoolimata tuleb otsus keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta teha vastavalt keskkonnamõju hindamise direktiivile, nimelt vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3 ning III lisale. Vähemalt neid sätteid võidakse rikkuda, seda ka juhul, kui projekt ei saa kunagi kõike vajalikke lubasid. Projekti „Longman investment” OOD osas on lisaks võimalik ka keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 2 lõike 1 rikkumine.

150.

Mis puudutab keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelnevat kontrollimist, siis tuleb meenutada, et vastavalt keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 4 lõike 2 esimesele lõigule teevad liikmesriigid üksikjuhtumite uurimise või endi kehtestatud künniste või tingimuste abil kindlaks, kas direktiivi II lisas loetletud projektide puhul tuleb keskkonnamõju hinnata.

151.

Nende projektide hulka kuuluvad II lisa punkti 3 alapunktis i loetletud tuuleelektrijaamad.

152.

Mis puudutab künniste või tingimuste kehtestamist, siis jätab keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt b liikmesriikidele küll kaalutlusruumi. Seda kaalutlusruumi piirab siiski direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohustus hinnata selliste projektide keskkonnamõju, mis oma laadi, mahu või asukoha tõttu võivad keskkonda oluliselt mõjutada. ( 87 )

153.

Keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud tingimuste ja künniste eesmärk on seega hõlbustada projekti konkreetsete tunnuste hindamist selle kindlakstegemisel, kas asjaomase projekti keskkonnamõju tuleb hinnata. ( 88 )

154.

Sellest järeldub, et kui riigisisestele pädevatele asutustele esitatakse keskkonnamõju hindamise direktiivi II lisas loetletud projekti teostusloa taotlus, peavad nad tegema eriuurimise, et teada saada, kas võttes arvesse direktiivi III lisas loetletud kriteeriume, on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. ( 89 )

155.

Sellega seoses tuleneb keskkonnamõju hindamise direktiivi III lisa punktist 1, et projekti laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada projekti koosmõju muude projektidega. Kui jätta arvestamata projekti kumulatiivne mõju muude projektidega, siis võib see projekt jääda praktikas hindamiskohustusest täielikult kõrvale, samas kui teiste projektidega koos võib see keskkonda oluliselt mõjutada. ( 90 )

156.

Selle nõude puhul tuleb arvesse võtta keskkonnamõju hindamise direktiivi III lisa punkti 3, mille kohaselt tuleb projektide võimalikku olulist mõju hinnata III lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades eelkõige silmas projekti mõju tõenäosust, ulatust, tugevust, kestust ja pöörduvust. ( 91 )

157.

Seega peab riigisisene asutus projekti keskkonnamõju hindamise vajaduse väljaselgitamisel uurima, milline mõju oleks projektil koos muude projektidega. Kuivõrd selle kohta muid täpsustusi ei ole, siis ei piirdu see kohustus ainult samalaadiliste projektidega. Eelneval kontrollimisel tuleb arvesse võtta, kas projekti keskkonnamõju võib muude projektide mõju tõttu avaldada suuremat keskkonnamõju kui viimaste puudumisel. ( 92 )

158.

Käesoleval juhul kavandati tähtsa linnuala „Kaliakra” territooriumil, mida ei olnud veel erikaitsealadena klassifitseeritud, igal juhul juba 52 tuulegeneraatoriga tuulepargi „AES GEO Energy” OOD ja veel kolme „Disib” OOD rajamist. Kumulatiivset mõju nende projektidega ei saanud 2007. aasta lõpul mitte ühegi käesoleval juhul vaidlustatud nelja projekti puhul ilma pikemata välistada.

159.

Lisaks oli seoses teabega tähtsa linnuala „Kaliakra” kohta viiteid sellele, et asjaomased alad on lindude rände ja punakael-laglede talvitumise jaoks suure tähtsusega.

160.

Järelikult oli erinevate tuuleenergiaprojektide kumulatiivse mõju arvessevõtmine keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kontrollimisel tingimata nõutav.

161.

Bulgaaria tugineb küll sellele, et otsustes on sõnaselgelt sedastatud, et kumulatiivset mõju ei ole oodata. Pelgalt väide, et kumulatiivne mõju puudub, ei tõenda siiski, et seda on piisavalt kontrollitud. Tõendit sellise kontrolli kohta Bulgaaria just nimelt ei esita.

162.

Kuna Bulgaaria Vabariik ei võtnud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kontrollimisel nõutaval viisil arvesse projektide „Windtech” OOD, „Brestiom” OOD, „Eco Energy” OOD ja „Longman investment” OOD koosmõju muude projektidega, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning III lisa punkti 1 alapunkti b, ning kuna projektile „Longman investment” OOD anti sellest hoolimata luba ja see viidi ellu, siis on Bulgaaria Vabariik lisaks rikkunud direktiivi artikli 2 lõiget 1.

163.

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. Kuna mõlemad pooled on nõudnud kohtukulude väljamõistmist vastaspoolelt ja Bulgaaria on kohtuvaidluse peamises osas, kuid siiski mitte täielikult kaotanud, teen ettepaneku mõista kaks kolmandikku kohtukuludest välja sellelt liikmesriigilt.

164.

Eeltoodust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus: