EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013CN0447
Case C-447/13 P: Appeal brought on 6 August 2013 by Riccardo Nencini against the judgment of the General Court (Third Chamber) delivered on 4 June 2013 in Case T-431/10, Nencini v European Parliament
Kohtuasi C-447/13 P: Riccardo Nencini 6. augustil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 4. juuni 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-431/10: Nencini versus parlament
Kohtuasi C-447/13 P: Riccardo Nencini 6. augustil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 4. juuni 2013 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-431/10: Nencini versus parlament
ELT C 304, 19.10.2013, p. 7–8
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
19.10.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 304/7 |
Riccardo Nencini 6. augustil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 4. juuni 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-431/10: Nencini versus parlament
(Kohtuasi C-447/13 P)
2013/C 304/13
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Riccardo Nencini (esindaja: advokaat M. Chiti)
Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada pärast tuvastamist, kui vaja, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (1) artikli 85 ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) artikli 73a kehtetuse/õigusvastasuse kinnitus, Üldkohtu 4. juuni 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-431/10 ja T-560/10: Nencini vs. parlament ning muuta nimetud kohtuotsust, tunnistades Euroopa Liidu Üldkohtu ees esitatud väited edukaks ja esimeses astmes vaidlustatud aktid õigusvastaseks; |
|
— |
teise võimalusena — mis puutub vaidlustatud otsusesse nõuda R. Nencinilt tagasi vaidlustatud summad — määrata pärast vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja uue kohtuotsuse tegemist need summad kindlaks õiglaselt või saata toimik Euroopa Parlamendi sekretariaadile korraldusega määrata vaidlusalune summa kindlaks uuesti ja õiglaselt; |
|
— |
tühistada kohtuotsus kulusid puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus, mõistes parlamendilt välja kohtukulud kohtuasjas T-431/10 ja kohtukulud kohtuasjas T-560/10 või viimas puhul vähemalt nõuda nende hüvitamist; |
|
— |
igal juhul mõista Euroopa Parlamendilt välja käesoleva kohtuastme kulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apllant väidab esiteks, et on rikutud aegumist käsitlevaid norme ning õiguskindluse, tõhususe ja mõistlikkuse põhimõtteid. Üldkohus jättis apellandi nõuded rahuldamata nõustudes sellega, et aegumistähtaeg hakkab kulgema tagasinõude ja võla teatavaks tegemisest, ehk ca 11 aastat pärast R. Nencini liikmemandaadi lõppemist.
Teiseks väidab apellant, et on rikutud õigusnormi, mis väljendub võistlevuse põhimõtte ja tõhusa kaitse põhimõtte rikkumises, kuna otsuse põhjenduste aluseks olevad asjaolud erinevad nendest, mida vaidlustati.
Kolmandaks väidab apellant, et Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja (edaspidi „K&H eeskiri”) on valesti kohaldatud kas seoses vaidlustatud reisikuludega või seoses sekretariaadikuludega. Konkreetsemalt väidab apellant, et esiteks tõlgendati mõistet „elukoht” valesti, kuna see ei saanud kokku langeda ametliku mõistega „alaline elukoht”, ja teiseks, et erinevaid kuritarvitusi ei toimunud ning arvestades tol ajal kehtinud regulatsiooni ebaselgust on vastuoluline pidada pelgaks „vormiliseks rikkumiseks” seda, kui ei ole märgitud assisteerimis- ja sekretariaadikulude hüvitiste saajate nimesid, vaid on peetud seda kõrvaldamatuks puuduseks.
Neljandaks on apellatsioonkaebuse põhjenduseks viidatud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele tagasinõutava summa kindlaksmääramisel. Ei ole sobilik tagasi nõuda kogu makstud summat.
Lõpuks väidab apellant, et R. Nencinilt välja mõistetud kohtukulude suurus on kindlaks määratud valesti. Kulud, mis seonduvad esimese otsuse vaidlustamisega, millest hiljem loobuti, tulenevad vastaspoole eksimusest, kes seda hiljem tunnistas — pärast esimese hagi teatavaks tegemist —, asendades selle otsuse uue otsusega itaalia keeles.
(1) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145).
(2) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).