23.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/11

1.

Kas Euroopa Liidu esmast ja/või teisest õigust, käesoleval juhul eelkõige direktiivi 2000/78/EÜ (1) tuleb põhjendamatu vanuselise diskrimineerimise üldise keelu osas tõlgendada nii, et see hõlmab ka siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad liidumaa kohtunikele palga maksmist?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendamisest nähtub, et siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt kohtuniku põhipalga suurus kohtuniku teenistussuhte alguses ja selle põhipalga hilisem tõus sõltub kohtuniku vanusest, kujutab endast otsest või kaudset diskrimineerimist vanuse alusel?

3.

Kui ka teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu nimetatud esmase ja/või teisese õiguse tõlgendusega on vastuolus sellise siseriikliku õigusnormi põhjendamine seadusandja eesmärgiga maksta töökogemuste ja/või sotsiaalse kompetentsi eest lisatasu?

4.

Kui ka kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendamine lubab seni, kuni ei rakendata mittediskrimineerivaid tasustamist käsitlevaid õigusnorme, muid õiguslikke tagajärgi kui diskrimineerituile tagasiulatuvalt nende palgaastme kõrgeima järgu kohase palga maksmine?

Kas diskrimineerimiskeelu rikkumise õiguslikud tagajärjed tulenevad seejuures Euroopa Liidu esmasest ja/või teisesest õigusest, käesolevas asjas eelkõige direktiivist 2000/78/EÜ, või tuleneb nõudeõigus Euroopa Liidu õiguse sätete puuduliku ülevõtmise tõttu üksnes liidu õiguses sätestatud riigivastutusest?

5.

Kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendusega on vastuolus siseriiklik meede, mille kohaselt sõltub õigus nõuda (tagantjärele) maksmist või kahju hüvitamist sellest, kas kohtunik on asjaomase nõude esitanud õigeaegselt?

6.

Kui küsimustele 1–3 vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendamisest nähtub, et selline üleminekuseadus, mille kohaselt olemasolevatele kohtunikele määratakse uues süsteemis palgajärk üksnes vastavalt senikehtinud (diskrimineerivale) tasustamiskorrale üleminekutähtpäeval makstava põhipalga alusel ning mille kohaselt edasine tõus palgajärkudes ei sõltu kohtuniku absoluutse töökogemuse pikkusest, vaid üksnes alates üleminekuseaduse jõustumisest omandatud töökogemusest, kujutab endast kuni vastava kõrgeima palgajärgu omandamiseni senikehtinud vanuselise diskrimineerimise jätkumist?

7.

Kui ka kuuendale küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendusega on vastuolus sellise piiramatult jätkuva ebavõrdse kohtlemise õigustamine seadusandliku eesmärgiga kaitsta üleminekuseadusega mitte (ainult) olemasolevate kohtunike üleminekutähtpäevaks omandatud õigusi, vaid (ka) ootust saada senikehtinud tasustamisõiguse alusel asjaomasel palgaastmel prognooside kohaselt makstavat sissetulekut, ning maksta uutele kohtunikele olemasolevate kohtunikega võrreldes kõrgemat palka?

Kas olemasolevate kohtunike jätkuvat diskrimineerimist saab põhjendada sellega, et teistsugune kord (palgajärkude individuaalne määramine vastavalt töökogemusele ka olemasolevate kohtunike puhul) on seotud suurte halduskuludega?

8.

Kui seitsmendas küsimuses eitatakse põhjendatust, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendamine lubab seni, kuni olemasolevatele kohtunikele ei rakendata mittediskrimineerivaid tasustamist käsitlevaid õigusnorme, muid õiguslikke tagajärgi kui olemasolevatele kohtunikele tagasiulatuvalt nende palgaastme kõrgeima järgu kohase palga maksmine?

9.

Kui küsimustele 1–3 vastatakse jaatavalt ja kuuendale küsimusele eitavalt, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendamisest nähtub, et otsest või kaudset vanuselist diskrimineerimist kujutab endast selline üleminekuseadus, mille kohaselt nende olemasolevate kohtunike palk, kes on üleminekuajaks jõudnud teatavasse vanusesse, tõuseb teatavast palgajärgust alates kiiremini kui sellistel olemasolevatel kohtunikel, kes on üleminekutähtpäeval nooremad?

10.

Kui üheksandale küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendusega on vastuolus sellise ebavõrdse kohtlemise õigustamine seadusandliku eesmärgiga kaitsta üleminekuseadusega mitte (ainult) üleminekutähtpäevaks omandatud õigusi, vaid ainuüksi ootust saada senikehtinud tasustamisõiguse alusel asjaomasel palgaastmel prognooside kohaselt makstavat sissetulekut?

11.

Kui kümnendas küsimuses eitatakse põhjendatust, siis kas Euroopa Liidu esmase ja/või teisese õiguse tõlgendamine lubab seni, kuni olemasolevatele kohtunikele ei rakendata mittediskrimineerivaid tasustamist käsitlevaid õigusnorme, muid õiguslikke tagajärgi kui kõigile olemasolevatele kohtunikele tagasiulatuvalt ja jätkuvalt samasuguse palgatõusu võimaldamist kui üheksandas küsimuses nimetatud eelisõigusega kohtunikel?