62013CJ0564

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 62013CJ0564 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 62013CJ0564

Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 26. veebruar 2015.
Planet AE Anonymi Etaireia Parochis Symvouleftikon Ypiresion versus Euroopa Komisjon.
Apellatsioonkaebus - ELTL artikli 340 esimene lõik - Liidu lepinguline vastutus - ELTL artikkel 272 - Vahekohtuklausel - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues raamprogramm - Lepingud projektide Ontogov, FIT ja RACWeb kohta - Rahastamiskõlblikud kulud ja komisjoni poolt ettemaksena tasutud summad - Tuvastushagi - Tekkinud ja jätkuva põhjendatud huvi puudumine.
Kohtuasi C-564/13 P.

Court reports – general

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2015:124

Language of the case

HTML

PDF

Document published in the digital reports of cases. They have official status.

EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)

26. veebruar 2015 ( *1 )

„Apellatsioonkaebus — ELTL artikli 340 esimene lõik — Liidu lepinguline vastutus — ELTL artikkel 272 — Vahekohtuklausel — Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues raamprogramm — Lepingud projektide Ontogov, FIT ja RACWeb kohta — Rahastamiskõlblikud kulud ja komisjoni poolt ettemaksena tasutud summad — Tuvastushagi — Tekkinud ja jätkuva põhjendatud huvi puudumine”

Kohtuasjas C‑564/13 P,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 31. oktoobril 2013 esitatud apellatsioonkaebus,

Planet AE Anonymi Etaireia Parochis Symvouleftikon Ypiresion, asukoht Ateena (Kreeka), esindajad: dikigoros V. Christianos ja dikigoros S. Paliou,

apellant,

teine menetlusosaline:

Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lyal, B. Conte ja D. Triantafyllou, keda abistas advokaat S. Drakakakis,

kostja Üldkohtus,

EUROOPA KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud C. Vajda (ettekandja), A. Rosas, E. Juhász ja D. Šváby,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

arvestades kirjalikus menetluses ja 24. septembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

olles 6. novembri 2014. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Planet AE Anonymi Etaireia Parochis Symvouleftikon Ypiresion palub apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu määruse Planet vs. komisjon (T‑489/12, EU:T:2013:496, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus”), millega Üldkohus jättis ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema poolt ELTL artikli 272 ja artikli 340 esimese lõigu alusel esitatud hagi, milles paluti tuvastada, et Euroopa Komisjon on rikkunud mitut temaga sõlmitud lepingut, lükates tagasi hageja kõrgastme juhtide personalikulud, ning et seetõttu on need kulud rahastamiskõlblikud ega kuulu komisjonile tagasimaksmisele.

Vaidluse taust

Vaidluse tausta on vaidlustatud kohtumääruse punktides 1–22 kirjeldatud järgmiselt:

„1

Hageja PLANET AE Anonymi Etaireia Parohis Symvouleftikon Ypiresion on ettevõtjate ja projektide juhtimise alal tegutsev konsultatsiooniettevõtja. Ta teeb projektide strateegia, IT‑lahenduste ja juhtimise valdkonnas koostööd rahvusvaheliste ja Euroopa partneritega, kelle hulka kuulub ka […] komisjon.

Käesolev kohtuasi puudutab komisjoni õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kolme uurimisprojekti jaoks hagejaga sõlmitud kolmest lepingust. Lepingud sõlmiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsuse nr 1513/2002/EÜ alusel, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, lk 1; ELT eriväljaanne 13/29, lk 576).

Täpsemalt on tegemist lepingutega, mille pooled on Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon, ja:

—	hageja kui 17. detsembril 2003 projekti „Ontology enabled E-Gov Service Configuration” (Ontogov, nr 507237) jaoks allkirjastatud konsortsiumi koordinaator ja liige;

—	Forschungszentrum Informatik an der Universität Karlsruhe kui 21. detsembril 2005 projekti „Fostering self-adaptive e-government service improvement using semantic Technologies” (FIT, nr 27090) jaoks allkirjastatud konsortsiumi, mille liige hageja oli, koordinaator;

—	hageja kui 18. detsembril 2006 projekti „Risk Assessment for Customs in Western Balkans” (RACWeb, nr 45101) jaoks allkirjastatud konsortsiumi koordinaator ja liige (edaspidi koos nimetatud „vaidlusalused lepingud”).

4	Vaidlusaluste lepingute artikli ΙΙ.24 lõike 1 punktis a on ette nähtud, et Euroopa Liidu rahaline toetus lähtub lepingupoolte deklareeritud rahastamiskõlblikest kuludest.

Vaidlusaluste lepingute artikli II.8 kohaselt peab komisjon enne konsortsiumi ja/või lepingupoolte poolt iga aruandeperioodi lõpul deklareeritud kulude hüvitamist aruanded ja tulemused hindama ja heaks kiitma. Sama artikli lõike 4 kohaselt ei vabasta aruande heakskiitmine auditeerimisest või kontrollist, mille võib läbi viia vastavalt artikli II.29 tingimustele.

Vaidlusaluste lepingute artiklis II.29 on ette nähtud järgmist:

„1. Komisjon võib lepingu kestuse ajal igal hetkel ja kuni viis aastat pärast projekti lõppemist korraldada auditeid, mille viivad läbi kas teaduslikud või tehnilised hindajad või välisaudiitorid või komisjoni enda talitused, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet. Sellised auditid võivad seoses projekti ja lepingu nõuetekohase täitmisega puudutada teaduslikke, finantsilisi, tehnoloogilisi ja muid aspekte (hõlmates raamatupidamise ja juhtimise põhimõtteid). Audit tuleb läbi viia vastavalt konfidentsiaalsuspõhimõttele. Summad, mis võivad sellise auditi järelduste kohaselt kuuluda komisjonile tasumisele, võidakse artikli II.31 kohaselt sisse nõuda. […]

2. Lepingupooled on kohustatud andma komisjoni käsutusse kõik üksikasjalikud andmed, mida komisjon võib neilt nõuda lepingu nõuetekohase järgimise ja täitmise kontrollimiseks.

3. Lepingupooled on kohustatud säilitama kõikide lepingut puudutavate dokumentide originaali ning – nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel – tõestatud koopiad, kuni viis aastat alates projekti lõppemisest. Need dokumendid tuleb esitada komisjonile, kui neid nõutakse lepinguga seotud auditi tegemise ajal.

7	Vaidlusaluste lepingute artikli II.31 lõikes 1 on ette nähtud, et „kui lepingupoolele on tehtud alusetu makse või kui tagasinõudmine on õigustatud lepingust tulenevalt, on lepingupool kohustatud komisjonile kõnealuse summa tagastama komisjoni määratud tingimustel ja ajal”.

Lõpuks, vaidlusaluste lepingute artiklis 12 on märgitud, et neile kohaldatakse Belgia õigust. Artiklis 13 on ette nähtud, et „ühenduse ja lepingupoolte vahelisi vaidlusi nende lepingute kehtivuse, tõlgendamise või kohaldamise üle on olenevalt juhtumist pädev lahendama Euroopa Liidu Üldkohus või Euroopa Kohus”.

9	Ajavahemikul 17.–21. november 2008 ja 4. detsembril 2008 viis välisauditiühing komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi osakonna tellimisel läbi hageja finantsauditi, mis keskendus projektide Ontogov, FIT ja RACWeb raames teatavate ajavahemikega seoses deklareeritud kuludele.

10	Audiitorühing edastas 8. aprilli 2009. aasta elektronkirjaga hagejale esialgse auditiaruande, mis pani küsimärgi alla hageja kolme juhtivtöötajat puudutavad personalikulud (edaspidi „vaidlusalused kulud”).

11	Hageja esitas 29. mail 2009 esialgse auditiaruande kohta oma märkused.

12	10. juulil 2009 esitas hageja audiitorühingu teatavaid soovitusi arvestava korrigeeritud kuludeklaratsiooni.

13	Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi osakond tegi 11. novembri 2009. aasta kirjaga teatavaks põhjused, miks ta jääb esialgses auditiaruandes tehtud järelduste juurde, ja edastas hagejale auditi lõpparuande.

14	Hageja vaidlustas 23. detsembri 2009. aasta kirjas auditi nõuetekohasuse ja tegi komisjonile ettepaneku korraldada kohtumine eesmärgiga jagada üksikasjalikke selgitusi oma vastuväidete kohta.

15	4. märtsil 2010 toimus hageja ning infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi osakonna vaheline kohtumine. Lepiti kokku, et hageja esitab komisjonile täiendavaid tõendeid hageja juhtivtöötajate osalemise kohta.

16	Hageja andis 19. aprillil 2010 komisjonile üle täiendavad tõendid, mis ta oli lubanud edastada.

17	Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi osakond teavitas 10. mai 2010. aasta kirjaga hagejat oma soovist viia tema asukohas läbi järelaudit ja edastas loetelu dokumentidest, mis tuleb auditi käigus edastada. See audit toimus 20.–22. juulil 2010.

18	3. septembril ja 9. detsembril 2010 esitas hageja järelauditi käigus nõutud täiendava teabe.

19	Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi osakond teavitas 22. detsembril 2010 hagejat oma otsusest osaliselt nõustuda aruande järeldustega ja kiita teatavad kulud heaks, kuid vaidlusaluste kulude puhul järeldusi mitte muuta.

20	Hageja esitas 11. veebruaril 2011 oma märkused auditiaruande muudetud järelduste kohta.

21	Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi välisauditi osakond vastas 10. aprilli 2012. aasta kirjas, et vaidlusaluste kulude puhul jääb ta peaaegu täielikult oma järelduste juurde.

22	Hageja kinnitas 21. mai 2012. aasta kirjas uuesti oma seisukohta seoses vaidlusaluste kulude rahastamiskõlblikkusega.”

Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus

Hagiavalduses, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. novembril 2012, palus hageja ELTL artikli 272 ja artikli 340 esimese lõigu alusel tuvastada, et komisjon on rikkunud mitut temaga sõlmitud lepingut, jättes vaidlusalused kulud heaks kiitmata, ning et seetõttu on need kulud rahastamiskõlblikud ja komisjonile ei pea tagasimakseid tegema.

4	Komisjon esitas 24. jaanuaril 2013 Üldkohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite. Hageja esitas 11. märtsil 2013 oma märkused komisjoni vastuvõetamatuse väite kohta.

5	Vaidlustatud kohtumääruses nõustus Üldkohus komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega, leides, et hagi esitamise kuupäeval puudus hagejal tekkinud ja jätkuv põhjendatud huvi.

Poolte nõuded Euroopa Kohtus

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtumäärus;

—	saata asi tagasi Üldkohtusse selle sisuliseks lahendamiseks, ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

7	Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus selle ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

Poolte argumendid

8	Apellant leiab oma ainsas tühistamisväites, et Üldkohus rikkus õigusnormi, asudes vaidlustatud kohtumääruse punktides 31–35, 37, 38, 42–45 ja 50 seisukohale, et ELTL artikli 272 ja artikli 340 esimese lõigu alusel hagi esitamise kuupäeval puudus hagejal tekkinud ja jätkuv põhjendatud huvi.

Apellant väidab, et põhjendatud huvi, mida nõutakse liidu lepingulise vastutuse tuvastamiseks ELTL artikli 272 ja artikli 340 esimese lõigu alusel esitatud niisuguse tuvastamishagi puhul nagu see, mille ta Üldkohtule esitas, on sisult erinev põhjendatud huvist, mida nõutakse teiste liidu õiguses esinevate hagide puhul nagu tühistamishagi ja kahju hüvitamise hagi.

Apellandi väitel on põhjendatud huvi, mida nõutakse liidu lepingulise vastutuse väljaselgitamiseks esitatud tuvastamishagi puhul, olemas juhul, kui lepingupool või tema volitatud esindaja on kindlaks teinud tema lepingulise õiguse tõsise, süstemaatilise ja korduva vaidlustamise, mis tekitab mõistliku kahtluse huvitatud isiku õiguse olemasolus, ulatuses ja vabas teostamises. Seetõttu ei ole lepingulise vastutuse tuvastamise hagi raames nõutava põhjendatud huvi puhul vajalik, et komisjon oleks vastu võtnud hageja huve kahjustava lõpliku akti või et kahju oleks tekkinud.

11	Käesoleval juhul leiab apellant, et tema põhjendatud huvi ei ole hüpoteetiline, vaid tegelik ja jätkuv, sest komisjoni korduvad vaidlustused on tekitanud ebakindluse seoses tema õigusega loetleda oma juhtivtöötajate tasu rahastamiskõlblike kuludena.

Neid põhimõtteid arvestades leiab apellant, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtumääruse punktis 34 koostoimes selle punktidega 45, 35, 37, 38 ja 42 ekslikult tühistamishagi esitamiseks nõutavat põhjendatud huvi kriteeriumi, milleks on lõpliku akti olemasolu. Apellant leiab ka, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtumääruse punktides 42–44 ekslikult kahju hüvitamise hagi esitamiseks nõutavat põhjendatud huvi kriteeriumi, milleks on kindla kahju olemasolu.

Apellant väidab, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 50 ebaõigesti, et tema põhjendatud huvi saab olla tekkinud ja jätkuv alles pärast seda, kui komisjon on andnud tagasimaksmise korralduse või mis tahes muu akti. See nõue tekitaks üksikisikute jaoks pikaks ajaks õigusliku ebakindluse, sest nad oleksid sunnitud ootama tagasimaksmise korralduse väljastamist, samas kui komisjon on nende lepingulise õiguse juba tõsiselt, korduvalt ja süstemaatiliselt vaidlustanud.

14	Komisjon leiab, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta otsustas, et ELTL artikli 272 ja artikli 340 esimese lõigu alusel lepinguliste kohustuste rikkumise tuvastamise hagi esitamise kuupäeval puudus hagejal tekkinud ja jätkuv põhjendatud huvi.

15	Esiteks rõhutab komisjon, et Üldkohus ei lähtunud vaidlustatud kohtumääruses tühistamishagide vastuvõetavuse tingimustest. Täpsemalt ei lähtunud Üldkohus oma hinnangus ELTL artikli 263 tähenduses huve kahjustava akti puudumisest.

Teiseks kinnitab komisjon, et ta ei ole vaidlustanud apellandi lepingulisi õigusi, kuna ta ei ole väljastanud võlateadet vaidlusaluste kulude sissenõudmiseks. Komisjon tuletab sellega seoses meelde, et apellandiga sõlmitud vaidlusaluste lepingute artikli II.29 lõikes 1 on ette nähtud, et „summad, mis võivad sellise auditi järelduste kohaselt kuuluda komisjonile tasumisele, võidakse […] sisse nõuda”. Selle lepingutingimuse kohaselt ei too ebasoodne auditi lõpparuanne automaatselt kaasa vaidlusaluste kulude tagasinõudmist, kuivõrd komisjoni pädevatel talitustel säilib kaalutlusõigus otsustada, kas nõuda kulud tagasi või jätta need tagasi nõudmata. Seda enam ei saa apellandi lepinguliste õiguste vaidlustamisena käsitada asjaolu, et komisjonisisene talitus koostab ebasoodsa aruande ajal, mil auditeerimine ei ole veel lõppenud. Kokkuvõttes ei ole lepingupoolte vahel komisjoni hinnangul veel vaidlust tekkinud, sest kumbi neist ei ole teinud konkreetseid samme mõne lepingupunkti kohaldamiseks, mille üle pooltel oleks lahkarvamusi.

Kolmandaks leiab komisjon, et asjaolu, et ta ei ole veel väljastanud võlateadet, ei too apellandi jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi. See olukord ei tekita õiguslikku ebakindlust, sest esiteks kehtivad komisjoni sissenõude esitamise võimalusele aegumistähtajad vastavalt siseriikliku lepinguõiguse sätetele, ja teiseks allub võimalik võlateade täielikult kohtulikule kontrollile.

Euroopa Kohtu hinnang

Kõigepealt tuleb märkida, et Üldkohtu kantseleisse 8. novembril 2012 saabunud hagiavalduses esitas apellant tuvastusnõude eelkõige ELTL artikli 272 alusel. Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 16, ei soovi apellant Üldkohtule esitatud hagiga komisjonilt millegi tegemist ega tegemata jätmist, vaid kohtulikku tuvastust, et ta võib jätta endale maksed, mis komisjon on vaidlusaluste lepingute alusel teinud.

19	Arvestades, et hagi, mille apellant Üldkohtule esitas, on tuvastuslik, tuleb kontrollida, kas liidu kohus on pädev sedalaadi hagi lahendama, ja seda olenemata asjaolust, et komisjon ei ole Üldkohtus toimunud menetluses ega käesolevas menetluses tuginenud Üldkohtu pädevuse puudumisele.

Kui tegemist on küsimusega, mis puudutab liidu kohtu pädevust, siis peab kohus seda nimelt omal algatusel kontrollima ka siis, kui kumbki pooltest pole palunud tal seda teha (vt selle kohta kohtuotsused Saksamaa vs. Ülemamet, 19/58, EU:C:1960:19, lk 488, ning Ferriera Valsabbia jt vs. komisjon, 154/78, 205/78, 206/78, 226/78–228/78, 263/78, 264/78, 31/79, 39/79, 83/79 ja 85/79, EU:C:1980:81, punkt 7). Pealegi on pooltel palutud esitada oma seisukohad selles Euroopa Kohtu poolt omal algatusel tõstatatud küsimuses.

Euroopa Kohtul on sellega seoses juba olnud võimalus otsustada, et kuigi Euroopa Kohtult võib vastavalt ELTL artiklile 272 sõlmitud vahekohtuklausli alusel paluda lahendada vaidlus lepingu suhtes kehtivat siseriiklikku õigust kohaldades, tuleb tema pädevust seda lepingut puudutava vaidluse lahendamiseks hinnata ainult selle artikli sätete ja vahekohtuklausli tingimuste alusel, tuginemata siseriikliku õiguse sätetele, mis väidetavalt välistavad tema pädevuse (kohtuotsused komisjon vs. Zoubek, 426/85, EU:C:1986:501, punkt 10, ja komisjon vs. Feilhauer, C‑209/90, EU:C:1992:172, punkt 13).

22	ELTL artikli 272 kohaselt, tõlgendatuna koos ELTL artikliga 256, kuulub Üldkohtu pädevusse esimese kohtuastmena otsuse tegemine Euroopa Liidu poolt või nimel sõlmitud era‑ või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

23	Eelnevast tuleneb, et ELTL artikkel 272 on erisäte, mis võimaldab pöörduda liidu kohtusse era‑ või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel, ja selle võimaluse suhtes puuduvad liidu kohtule esitatava hagi laadist tulenevad piirangud.

24	Küll aga tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas vaidlusalustes lepingutes sisalduv vahekohtuklausel annab Üldkohtule pädevuse apellandi esitatud tuvastushagi lahendamiseks.

Vaidlusaluste lepingute artiklis 13 oleva vahekohtuklausli kohaselt on liidu ja teiste lepingupoolte vaidlusi nende lepingute kehtivuse, tõlgendamise või kohaldamise üle olenevalt juhtumist pädev lahendama kas Üldkohus või Euroopa Kohus. Sellest tuleneb, et ka see vahekohtuklausel ei piira Üldkohtu või Euroopa Kohtu pädevust hagi liigi põhjal.

26	Nimetatud vahekohtuklausli sõnastust arvestades saab see niisiis anda Üldkohtule või Euroopa Kohtule pädevuse sellise tuvastushagi lahendamiseks, nagu on vaidluse all ja mis puudutab liidu ja apellandi vahelist vaidlust nende lepingute kehtivuse, tõlgendamise või kohaldamise üle.

27	Sellega seoses ei ole mingit kahtlust, et hagi, mille apellant Üldkohtule esitas, puudutas vaidlusaluste lepingute tõlgendamist ja täpsemalt vaidlusaluste kulude rahastamiskõlblikkust nende lepingute seisukohalt.

28	Sellele vaatamata otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 33, et apellant ei olnud tõendanud, et hagi lähtus selle esitamise ajaks tekkinud ja olemasolevast ning õiguslikku kaitset vajavast põhjendatud huvist.

Apellandi hinnangul rikkus Üldkohus seda tehes õigusnormi, kuna tuvastushagi raames piisab niisuguse huvi tekkimiseks sellest, et üks lepingupooltest vaidlustab lepingust tuleneva õiguse tõsiselt, süstemaatiliselt ja korduvalt, luues teise lepingupoole jaoks ebakindluse selle õiguse olemasolu või ulatuse suhtes. See tingimus on käesoleval juhul täidetud, sest komisjon on tõsiselt, süstemaatiliselt ja korduvalt vaidlustanud apellandi õiguse vaidlusaluste kulude hüvitamisele.

Komisjon kinnitab käesoleva kohtuotsuse punktis 16 esitatud põhjendustele viidates, et ei ole apellandi lepingulisi õigusi vaidlustanud. Sisuliselt rõhutab komisjon, et ajal, mil apellant Üldkohtule hagi esitas, ei olnud komisjon veel võlateate väljastamise teel nõudnud tagasimakse tegemist vaidlusaluste kulude ulatuses ja et kulude rahastamiskõlblikkust hinnati pooleli olnud auditeerimismenetluses, mille lõpparuanne ei olnud vastavalt vaidlusaluste lepingute artikli II.29 lõikele 1 komisjoni tagasinõudetalitustele igal juhul siduv.

Sellega seoses tuleb meele tuletada, et hageja põhjendatud huvi, mis puudutab hagi eset, peab esinema hagi esitamise staadiumis, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu (vt analoogia alusel seoses tühistamishagiga kohtuotsused Wunenburger vs. komisjon, C‑362/05 P, EU:C:2007:322, punkt 42, ning Cañas vs. komisjon, C‑269/12 P, EU:C:2013:415, punkt 15).

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 34 Üldkohtu poolt tuvastatu kohaselt aga ei olnud komisjoni pädev talitus käesoleval juhul hagi esitamise kuupäevaks esitanud ühtegi tagasinõuet seoses vaidlusaluste lepingute alusel tehtud ettemaksetega. Lisaks täpsustas Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 35, et vaidlusaluste kulude rahastamiskõlblikkuse suhtes toimus audit ehk kõigest eelnev ja ettevalmistav menetlus, mis on eraldiseisev tagasinõudmisega lõppeda võivast menetlusest, kuivõrd viimast viivad läbi komisjoni talitused.

Peale selle ilmneb vaidlustatud kohtumääruse punktidest 36–39, et see menetlus ei olnud lõppenud kuupäevaks, mil apellant hagi esitas, ja et selle auditi eest vastutav komisjoni talitus jätkas isegi pärast seda kuupäeva apellandiga suhtlemist enne kõnealust auditit tehtud järelduste võimaliku muutmise üle.

34	Käesoleva kohtuotsuse punktides 32 ja 33 meelde tuletatud tingimusi arvestades väidab apellant alusetult, et Üldkohtule hagi esitamise kuupäeval oli tal tekkinud ja jätkuv põhjendatud huvi, mis vajanuks õiguskaitset.

Täpsemalt, kuna vaidlusaluste kulude rahastamiskõlblikkust alles uuriti auditis, mille lõpparuanne ei ole komisjoni tagasinõudmistalitustele igal juhul siduv, siis tuleb asuda seisukohale, et komisjon ei olnud veel lõplikult kindlaks teinud, milliseid kulusid ta vaidlusaluste lepingute asjassepuutuvaid sätteid arvestades rahastamiskõlbmatuks loeb. Niisiis oli veel teadmata, kas ja millises ulatuses võivad need kulud anda alust komisjoni tagasinõudele. Seetõttu ei olnud apellandil hagi esitamise kuupäeval tekkinud ja jätkuvat põhjendatud huvi.

36	Eelnevast tuleneb, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, otsustades, et hagi esitamise kuupäeval ei olnud apellandil tekkinud ja jätkuvat põhjendatud huvi, mis vajanuks õiguskaitset.

37	Eeltoodust tuleneb, et apellandi poolt apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud ühegi väitega ei saa nõustuda ja seetõttu tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.

Kohtukulud

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

39	Kuna komisjon ei ole nõudnud kohtukulude apellandilt väljamõistmist, siis kannavad komisjon ja apellant oma kohtukulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Planet AE Anonymi Etaireia Parochis Symvouleftikon Ypiresioni ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: kreeka.

Top

Choose the experimental features you want to try