Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012TN0143

    Kohtuasi T-143/12: 30. märtsil 2012 esitatud hagi — Saksamaa versus komisjon

    ELT C 165, 9.6.2012, p. 27–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.6.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 165/27


    30. märtsil 2012 esitatud hagi — Saksamaa versus komisjon

    (Kohtuasi T-143/12)

    2012/C 165/48

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze, K. Petersen ja Rechtsanwalt U. Soltész)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsuse K(2012) 184 lõplik, mis puudutab Deutsche Post AG-le Saksamaa antud abi C 36/2007 (ex NN 25/2007), artikkel 1;

    tühistada komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsuse K(2012) 184 lõplik, mis puudutab Deutsche Post AG-le Saksamaa antud abi C 36/2007 (ex NN 25/2007), artiklid 4–6;

    mõista kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet.

    1.

    Esimene väide: komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna ta kinnitas, et „pensionitoetusega” eelistati ühte ettevõtjat

    Hageja leiab, et „pensionitoetust” antakse otseselt postiametnike pensionifondile ning kaudselt pensionil olevatele postiametnikele, mitte aga ettevõtjale. Hageja väidab, et Deutsche Post AG ei saa ka kaudset abi.

    2.

    Teine väide: komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna ta kinnitas, et „pensionitoetusega” kantakse kulud, mille „tavapäraselt” kannavad ettevõtjad

    Hageja leiab, et „pensionitoetus” katab täielikult ettevõtlusega mitteseotud sotsiaalkulud, mida ettevõtjad „tavapäraselt” ei pea kandma. Selle toetusega kaetavad kulud kujutavad tema arvates ka „erilist kohustust” kohtuotsuse Danske Busvognmænd (1) tähenduses.

    3.

    Kolmas väide: komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1 (teise võimalusena ELTL artikli 107 lõiget 3), võttes arvesse reguleeritud tasudest saadud tulu

    Hageja leiab, et „suhteline eelis” ei ole tingitud „pensionitoetusest”, mis on täiesti sõltumatu. „Suhteline eelis” on tema arvates põhjustatud reguleeritud tasudest ning järelikult muudest vahenditest, kui riigi ressursid (kohtuotsus PreussenElektra (2)). Hageja kinnitab, et kulusid ei hüvitata kahekordselt. Seetõttu ei saa „abi” lugeda siseturuga kokkusobimatuks ning seda tagasi nõuda. Hageja arvates viitab komisjon „abile” üksnes selleks, et tagasiulatuvalt saaks sisse nõuda Deutsche Post AG tulu.

    4.

    Neljas väide: komisjon on rikkunud ELTL artikleid 107 ja 108 ning määrust (EÜ) nr 659/1999 (3), kuna ta määras riigiabimenetluses õigusvastaselt, et reguleeritud tasudest saadud tulu tuleb tagastada, kuritarvitades sellega võimu ja menetlust

    Hageja leiab, et komisjon saab tulu sel viisil õiguspäraselt sisse nõuda üksnes määruse (EÜ) nr 1/2003 (4) raames, mitte aga riigiabimenetluses.

    5.

    Viies väide: komisjon on rikkunud ELTL artikleid 107 ja 108 ning määrust nr 659/1999, algatades õigusvastaselt riigiabimenetluse „risttoetuse” suhtes, kuritarvitades sellega võimu ja menetlust

    Hageja kinnitab, et väidetav „risttoetus” on tingitud reguleeritud tasudest, nimelt muudest vahenditest, kui riigi ressursid, ning et see ei ole seega abi. Hageja arvates ei saa ka niisugune „risttoetus” olla riigiabimenetluse ese.

    6.

    Kuues väide: komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1 (teise võimalusena ELTL artikli 107 lõiget 3), kuna sotsiaalkulude võrdlemisel esitas ta valed arvutused

    Hageja leiab, et komisjoni kindlaksmääratud piirväärtus töötajate osamaksete puhul on liiga suur, kuna tööandja kannab Saksa sotsiaalkindlustusõiguse kohaselt üksnes tööandja osamakse. Kuna komisjon võttis põhitöötasu osas („mõtteline brutotöötasu”) juba arvesse töötaja osamaksed, toob nende osamaksete uuesti arvesse võtmine piirväärtuse puhul hageja arvates endaga kaasa topeltarvestuse. Lisaks kinnitab hageja, et põhitöötasu suurendamine ei ole korrektne, kuna postiametnike töötasu tase on eraõiguslike konkurentide töötasu tasemest suurem.

    7.

    Seitsmes väide: komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1 (teise võimalusena ELTL artikli 107 lõiget 3), kuna ta kinnitas, et „pensionitoetus” on ka (siseturuga kokkusobimatu) abi ajavahemikus 1995–2002

    8.

    Kaheksas väide: komisjon on rikkunud ELTL artikli 108 lõiget 1 ning määruse nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti i), kuna ta kinnitas, et pensionitoetus on uus abi

    Hageja väidab, et komisjoni järeldused põhinevad asjaoludel ebapiisaval hindamisel.

    9.

    Üheksas väide: komisjon on rikkunud määruse nr 659/1999 artikli 14 lõiget 1 ning artikli 7 lõiget 5, kuna ta kohustas Saksamaad tagasi nõudma abi (vaidlustatud otsuse artikli 4 lõige 1) ning hoiduma sarnaste eeliste tegemisest tulevikus (vaidlustatud otsuse artikli 4 lõige 4), kuigi sellised meetmed ei tulene riigiabiõigusest

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud tagasinõudmine ei puuduta „abi”, vaid reguleeritud postitasudest Deutsche Post AG saadud tulu. Hageja arvates ei saa rikkumise lõpetamise kohustust täita „abi” vähendamisega. „Pensionitoetuse” vähendamine ei mõjuta kuidagi „suhtelise eelise” summat. Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse artikli 4 lõikes 4 toodud rikkumise lõpetamiseks tuleb muuta hindade reguleerimist ning see riivab seega hageja normi andmise suveräänset õigust.

    10.

    Kümnes väide: komisjon on rikkunud EL lepingu artiklit 6, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, hea halduse põhimõtet ning määruse nr 659/1999 artikli 10 lõiget 1 komisjoni menetluse ebamõistliku pikkuse ja komisjoni tegevusetuse tõttu.


    (1)  16. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T-157/01: Danske Busvognmænd vs. komisjon (EKL 2001, lk II-917).

    (2)  13. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C-379/98: PreussenElektra (EKL 2001, lk I-2099).

    (3)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

    (4)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).


    Top