1.
|
„[…] Euroopa Liidu Kohtul palutakse eelotsust eelotsusetaotluse alusel, mis puudutab asutamislepingu artikli 101 (varem artikkel 81) tõlgendamist seoses geoloogide kutsetegevust reguleerivate õigusnormide ja eetikareeglitega ning riikliku geoloogianõukogu ülesannete ja tegevuskorraldust puudutavate õigusnormidega, millele tagapool viidatakse, et vastata küsimusele, kas neid võib pidada kooskõlas olevaks konkurentsi puudutavate liidu õigusnormidega (mainitud artikliga 101). […]
Seaduse 112/1963 artikli 9 ja eriti selle punktis g on sätestatud, et „riiklik geoloogianõukogu täidab lisaks muudes normides talle pandud kohustustele järgmisi ülesandeid: a) vastutab kutsetegevusega vahetult seotud ja muude kutsetegevust puudutavate õigusnormide järgimise eest; b) peab kutseala esindajate registrit ja erinimekirja ning teeb nendesse kandeid ja kustutab neid; c) teostab kutsenimetuse kasutamise üle järelevalvet ja võtab meetmeid väärkasutuse lõpetamiseks; d) teeb distsiplinaarotsuseid; e) nõuab vajadusel sisse tasusid; f) haldab geoloogianõukogule kuuluvat vara ja koostab igal aastal eelarveprojekti ja majandussaasta aruande; g) kinnitab registrisse ja erinimekirja kantud isikutele aasta liikmemaksu, registrisse ja erinimekirja kandmise registreerimistasu ning tõestatud ärakirjade ja tasude sissenõudmist puudutavate arvamuse väljastamise eest võetava tasu suuruse nii aegsalt, et tema tegevusega seotud vahetuid kulusid oleks võimalik katta otsusega, mille kiidab heaks justiitsminister”.
Seaduse 616/1966 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et „registrisse või erinimekirja kantus isikule, kes rikub kutseala au ja väärikuse nõudeid, võidakse teo raskusest olenevalt määrata üks järgmistest distsiplinaarkaristustest: 1) tegevuskeeld 2) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 3) registrist või erinimekirjast kustutamine”.
Seaduse 616/1966 artiklis 17 on sätestatud, et „kutsetegevuse teenustasud ja hüvitised ning kulude katmise põhimõtted sätestatakse geoloogianõukogu ettepanekul justiitsministri otsusega, kooskõlastatult tööstus- ja kaubandusministriga (nüüd tootmistegevuse minister)”.
19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 6 „Kutsetegevusala raames osutatav teenus” on sätestatud, et „teenuse tootlikkuse ja tõhususe määratlevad peamiselt järgmised tegurid: tööle omane tehniline keerukus, võetud vastutuse ulatus, tellimuse erilisus, kas töös saab kasutada varasemaid tehnilisi lahendusi, kui olulised on hinnatavad tehnilised küsimused, koordineerimist vajavate tehniliste küsimuste maht, vajaliku aja ja pühendumuse määr, vastastikuse tegutsemise võime kliendi ja kolmandate isikutega, sealhulgas ettevõtjatega, kes on seotud teenuse osutamisega, töö väärtusest”.
19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 7 „Kutsetegevuse väärikus” on sätestatud, et „kutseala esindaja väärikus seisneb peamiselt: osutatud professionaalse teenuse viimistletuses ja täielikkuses, võimes võtta vastutust, tõhusate tehniliste ja kutsealal vaja minevate seadmete olemasolus, ajakohaste töövahendite olemasolus ja kasutusvalmiduses, tõhusas büroo- ja meekonnakorralduses, suutlikkuses vastata projektis osalejate erinevatele nõudmistele, järjepidevaks väljaõppeks vahendite ja struktuuride loomises, sealhulgas kolleegidele ja töötajatele, võimes suhelda viivitamata ja tõhusalt klientidega ning era- ja avalikõiguslike üksuste ja institutsioonidega ning avalikkusega”.
19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 17 „Tasu arvestamise parameetrid” on sätestatud, et „kutsetegevuse raames osutatud teenuse eest makstava tasu kindlaksmääramisel on geoloog kohustatud järgima reegleid, mis on sätestatud dekreet-seaduses nr 223/2006, mis on muudetud seaduseks nr 248/2006, ja tsiviilseadustiku artikli 2233 teises lõigus sätestatud adekvaatsuse põhimõtet, ning igal juhul ka kutsetegevusala reguleerivate kõigi kehtivate seaduste sätteid. 18. novembri 1971 ministri otsusega, mida on hiljem muudetud ja täiendatud, heaks kiidetud kutsetegevuse teenustasude määrad ja 4. aprilli 2001. aasta ministri otsusega heaks kiidetud avalike teenuste tasud — geoloogidele kohaldatavas osas — on käsitatavad õiguspäraste ja objektiivsete tehnilis-professionaalsete elementidena, mida tuleb arvesse võtta poolte vahel kokku lepitava teenustasu üle läbirääkimistel, selle kindlaksmääramisel ja määratlemisel”. Täpsemalt sellel teemal on Euroopa Kohus asunud seisukohale, vastates küsimusele, kas asutamislepingu artikliga 101 on vastuolus see, et dekreet-seaduses nr 223/206 on määratletud arvulis-kronoloogiline süsteem — ainus väljakujunenud ja seaduslik süsteem nii siseriiklikul kui ühenduse tasandil — on tervikuna kehtiv kohustuslik õigusnorm, et sellel ei ole kindlasti mingit mõju sellele, kas ja mis ulatuses õigusnormi tunnustatakse kohustuslikuna.
19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 18 „Tasu proportsionaalsus” on sätestatud, et „kehtivaid õigusnorme arvestades on geoloog, kes tegeleb kutsetegevusalal erinevates vormides — kui füüsiline isik või äriühingu või ühenduse kaudu — alati kohustatud tagama, et tema tasu on proportsionaalne töö mahu ja keerukusega, kutseala väärikuse ning nõutavate tehniliste teadmistega. Geoloogiaühing teostab järelevalvet nende nõuete täitmise üle, arvestades konkurentsivõime põhimõtet”.
19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 19 „Avalikud pakkumised” on sätestatud, et „avalikus pakkumismenetlustes peab geoloog juhul, kui ametiasutus ei lähtu õiguspäraselt tasu parameetrina kutsetegevuse tariifide määradest, igal juhul tagama, et tema pakkumine vastab töö mahule ja keerukusele, kutsetegevuse väärikusele ning nõutavatele tehnilistele teadmistele ja pühendumusele”.
Ning lisaks eespool esitatule, seoses:
—
|
nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2137/85 (1) Euroopa majandushuvigrupi kohta, mille eesmärk on tema liikmete majandustegevuse toetamine või arendamine, mille seitsmendas põhjenduses on sätestatud, et käesoleva määruse sätted ei piira riigisiseste õigus- ja/või käitumisnormide kohaldamist, mis puudutavad äri- ja kutsetegevuse tingimusi;
|
—
|
parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (2), mille põhjenduses 43 on sätestatud, et „[n]iivõrd, kui need on reguleeritud, hõlmab käesolev direktiiv ka vabakutseid, mis on käesoleva direktiivi kohaselt kutsealad, millega tegeleb isik, kes omades vastavat kutsekvalifikatsiooni, osutab isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid teenuseid. Vastavalt asutamislepingule võidakse kutsealaga tegelemisele liikmesriikides kohaldada erilisi õiguslikke piiranguid, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest ja nende raames sõltumatult vastava kutseala esindusorgani poolt kehtestatud õigusnormidest, et tagada ja arendada professionaalsust, teenuse kvaliteeti ja usaldussuhet kliendiga”;
|
—
|
parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (3), nn. „teenuste direktiiv”, mille põhjenduses 115 on sätestatud, et „[ü]henduse tasandi tegevusjuhendite eesmärk on kehtestada tegutsemise miinimumnõuded ning need täiendavad liikmesriikide õigusaktides kehtestatud nõudeid. Need ei takista liikmesriikidel võtta ühenduse õiguse kohaselt vastu rangemaid õiguslikke meetmeid ega kutseühendustel sätestada nende siseriiklikes tegevusjuhendites suuremat kaitset”;
palutakse Euroopa Kohtul lahendada küsimus, kas asutamislepingu artikliga 101 on kooskõlas eespool viidatud sätted, milles eristatakse õiguslikult ja organisatoorselt korralduselt kutsetegevusalade ettevõtjaid ja äriühinguid ning kutsetegevusala konkurentsi ja ärikonkurentsi”.
|
|