26.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 151/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 13. märtsil 2012 — Consiglio Nazionale dei Geologi versus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato

(Kohtuasi C-136/12)

2012/C 151/36

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Consiglio Nazionale dei Geologi

Vastustaja: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato

Eelotsuse küsimused

I.

ELTL artikli 267 kolmanda lõigu kohta:

a)

Kas ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga, mis puudutab viimase astme kohtu kohustust esitada eelotsusetaotlusega ühenduse õiguse tõlgendamise küsimus, mille tõstatas kohtuasja pool, on vastuolus niisugune siseriiklik menetluskord, millega nähakse ette niisugused aegumistähtajad menetluses nagu hagi või kaebuse esitamise tähtajad, väidete konkreetsus, keeld muuta nõuet kohtuasja jooksul ja kohtunikule kehtestatud keeld muuta poole nõuet?

b)

Kas ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga, mis puudutab viimase astme kohtu kohustust esitada eelotsusetaotlusega ühenduse õiguse tõlgendamise küsimus, mille tõstatas kohtuasja pool, on vastuolus siseriikliku kohtu selekteerimisõigus, st õigus otsustada, kas küsimus on asjakohane, ja hinnata, kas ühenduse õigusnorm on selge?

c)

Kas ELTL artikli 267 kolmas lõik tõlgendatuna nii, et sellega kehtestatakse viimase astme kohtule tingimusteta kohustus esitada eelotsusetaotlusega ühenduse õiguse tõlgendamise küsimus, mille tõstatas kohtuasja pool, on kooskõlas menetluse kestuse mõistlikkuse põhimõttega, mis on samuti ühenduse õiguses sätestatud?

d)

Kas niisugustel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kujutab ELTL artikli 267 kolmanda lõigu rikkumine siseriiklikku kohtu poolt endast „ilmselget ühenduse õiguse rikkumist” ning kas see mõiste võib olla teistsuguse ulatuse ja kohaldamisalaga, kui riigi vastu esitatakse erikaebus 13. aprilli 1988. aasta seaduse nr 117 alusel, et saavutada „õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamine ja kohtunike tsiviilvastutus” ning üldkaebus ühenduse õiguse rikkumise pealeKas ELTL artiklit 345 tuleb tõlgendada nii, et „omandi õiguslik režiim liikmesriikides” hõlmab ka käesolevas kohtuasjas käsitletavat absoluutse erastamise keelu sätet võrguoperaatori osade määruse tähenduses koostoimes 1998. aasta Elektriciteitswet’i artikliga 93 ja Gaswet’i artikliga 85, mille kohaselt võrguoperaatori osasid saab üle kanda üksnes riiklikus sfääris?

II.

Juhul, kui Euroopa Kohus ei „sõelu argumente tiheda sõelaga” […], mis keelaks kaebuse põhjenduste üksikasjalikkuse nõuet puudutavate siseriiklike menetlusnormide kohaldamise, tuleb Euroopa Liidu Kohtule esitada eelotsusetaotlus täpselt selles sõnastuses, milles apellant selle [põhikohtuasjas] esitas:

1.

„[…] Euroopa Liidu Kohtul palutakse eelotsust eelotsusetaotluse alusel, mis puudutab asutamislepingu artikli 101 (varem artikkel 81) tõlgendamist seoses geoloogide kutsetegevust reguleerivate õigusnormide ja eetikareeglitega ning riikliku geoloogianõukogu ülesannete ja tegevuskorraldust puudutavate õigusnormidega, millele tagapool viidatakse, et vastata küsimusele, kas neid võib pidada kooskõlas olevaks konkurentsi puudutavate liidu õigusnormidega (mainitud artikliga 101). […]

Seaduse 112/1963 artikli 9 ja eriti selle punktis g on sätestatud, et „riiklik geoloogianõukogu täidab lisaks muudes normides talle pandud kohustustele järgmisi ülesandeid: a) vastutab kutsetegevusega vahetult seotud ja muude kutsetegevust puudutavate õigusnormide järgimise eest; b) peab kutseala esindajate registrit ja erinimekirja ning teeb nendesse kandeid ja kustutab neid; c) teostab kutsenimetuse kasutamise üle järelevalvet ja võtab meetmeid väärkasutuse lõpetamiseks; d) teeb distsiplinaarotsuseid; e) nõuab vajadusel sisse tasusid; f) haldab geoloogianõukogule kuuluvat vara ja koostab igal aastal eelarveprojekti ja majandussaasta aruande; g) kinnitab registrisse ja erinimekirja kantud isikutele aasta liikmemaksu, registrisse ja erinimekirja kandmise registreerimistasu ning tõestatud ärakirjade ja tasude sissenõudmist puudutavate arvamuse väljastamise eest võetava tasu suuruse nii aegsalt, et tema tegevusega seotud vahetuid kulusid oleks võimalik katta otsusega, mille kiidab heaks justiitsminister”.

Seaduse 616/1966 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et „registrisse või erinimekirja kantus isikule, kes rikub kutseala au ja väärikuse nõudeid, võidakse teo raskusest olenevalt määrata üks järgmistest distsiplinaarkaristustest: 1) tegevuskeeld 2) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 3) registrist või erinimekirjast kustutamine”.

Seaduse 616/1966 artiklis 17 on sätestatud, et „kutsetegevuse teenustasud ja hüvitised ning kulude katmise põhimõtted sätestatakse geoloogianõukogu ettepanekul justiitsministri otsusega, kooskõlastatult tööstus- ja kaubandusministriga (nüüd tootmistegevuse minister)”.

19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 6 „Kutsetegevusala raames osutatav teenus” on sätestatud, et „teenuse tootlikkuse ja tõhususe määratlevad peamiselt järgmised tegurid: tööle omane tehniline keerukus, võetud vastutuse ulatus, tellimuse erilisus, kas töös saab kasutada varasemaid tehnilisi lahendusi, kui olulised on hinnatavad tehnilised küsimused, koordineerimist vajavate tehniliste küsimuste maht, vajaliku aja ja pühendumuse määr, vastastikuse tegutsemise võime kliendi ja kolmandate isikutega, sealhulgas ettevõtjatega, kes on seotud teenuse osutamisega, töö väärtusest”.

19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 7 „Kutsetegevuse väärikus” on sätestatud, et „kutseala esindaja väärikus seisneb peamiselt: osutatud professionaalse teenuse viimistletuses ja täielikkuses, võimes võtta vastutust, tõhusate tehniliste ja kutsealal vaja minevate seadmete olemasolus, ajakohaste töövahendite olemasolus ja kasutusvalmiduses, tõhusas büroo- ja meekonnakorralduses, suutlikkuses vastata projektis osalejate erinevatele nõudmistele, järjepidevaks väljaõppeks vahendite ja struktuuride loomises, sealhulgas kolleegidele ja töötajatele, võimes suhelda viivitamata ja tõhusalt klientidega ning era- ja avalikõiguslike üksuste ja institutsioonidega ning avalikkusega”.

19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 17 „Tasu arvestamise parameetrid” on sätestatud, et „kutsetegevuse raames osutatud teenuse eest makstava tasu kindlaksmääramisel on geoloog kohustatud järgima reegleid, mis on sätestatud dekreet-seaduses nr 223/2006, mis on muudetud seaduseks nr 248/2006, ja tsiviilseadustiku artikli 2233 teises lõigus sätestatud adekvaatsuse põhimõtet, ning igal juhul ka kutsetegevusala reguleerivate kõigi kehtivate seaduste sätteid. 18. novembri 1971 ministri otsusega, mida on hiljem muudetud ja täiendatud, heaks kiidetud kutsetegevuse teenustasude määrad ja 4. aprilli 2001. aasta ministri otsusega heaks kiidetud avalike teenuste tasud — geoloogidele kohaldatavas osas — on käsitatavad õiguspäraste ja objektiivsete tehnilis-professionaalsete elementidena, mida tuleb arvesse võtta poolte vahel kokku lepitava teenustasu üle läbirääkimistel, selle kindlaksmääramisel ja määratlemisel”. Täpsemalt sellel teemal on Euroopa Kohus asunud seisukohale, vastates küsimusele, kas asutamislepingu artikliga 101 on vastuolus see, et dekreet-seaduses nr 223/206 on määratletud arvulis-kronoloogiline süsteem — ainus väljakujunenud ja seaduslik süsteem nii siseriiklikul kui ühenduse tasandil — on tervikuna kehtiv kohustuslik õigusnorm, et sellel ei ole kindlasti mingit mõju sellele, kas ja mis ulatuses õigusnormi tunnustatakse kohustuslikuna.

19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 18 „Tasu proportsionaalsus” on sätestatud, et „kehtivaid õigusnorme arvestades on geoloog, kes tegeleb kutsetegevusalal erinevates vormides — kui füüsiline isik või äriühingu või ühenduse kaudu — alati kohustatud tagama, et tema tasu on proportsionaalne töö mahu ja keerukusega, kutseala väärikuse ning nõutavate tehniliste teadmistega. Geoloogiaühing teostab järelevalvet nende nõuete täitmise üle, arvestades konkurentsivõime põhimõtet”.

19. detsembri 2006. aasta uue eetikakoodeksi (otsus nr 143/2006), mida on muudetud 24. märtsi 2010. aasta otsusega nr 65, artiklis 19 „Avalikud pakkumised” on sätestatud, et „avalikus pakkumismenetlustes peab geoloog juhul, kui ametiasutus ei lähtu õiguspäraselt tasu parameetrina kutsetegevuse tariifide määradest, igal juhul tagama, et tema pakkumine vastab töö mahule ja keerukusele, kutsetegevuse väärikusele ning nõutavatele tehnilistele teadmistele ja pühendumusele”.

Ning lisaks eespool esitatule, seoses:

—

nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2137/85 (1) Euroopa majandushuvigrupi kohta, mille eesmärk on tema liikmete majandustegevuse toetamine või arendamine, mille seitsmendas põhjenduses on sätestatud, et käesoleva määruse sätted ei piira riigisiseste õigus- ja/või käitumisnormide kohaldamist, mis puudutavad äri- ja kutsetegevuse tingimusi;

—

parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (2), mille põhjenduses 43 on sätestatud, et „[n]iivõrd, kui need on reguleeritud, hõlmab käesolev direktiiv ka vabakutseid, mis on käesoleva direktiivi kohaselt kutsealad, millega tegeleb isik, kes omades vastavat kutsekvalifikatsiooni, osutab isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid teenuseid. Vastavalt asutamislepingule võidakse kutsealaga tegelemisele liikmesriikides kohaldada erilisi õiguslikke piiranguid, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest ja nende raames sõltumatult vastava kutseala esindusorgani poolt kehtestatud õigusnormidest, et tagada ja arendada professionaalsust, teenuse kvaliteeti ja usaldussuhet kliendiga”;

—

parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (3), nn. „teenuste direktiiv”, mille põhjenduses 115 on sätestatud, et „[ü]henduse tasandi tegevusjuhendite eesmärk on kehtestada tegutsemise miinimumnõuded ning need täiendavad liikmesriikide õigusaktides kehtestatud nõudeid. Need ei takista liikmesriikidel võtta ühenduse õiguse kohaselt vastu rangemaid õiguslikke meetmeid ega kutseühendustel sätestada nende siseriiklikes tegevusjuhendites suuremat kaitset”;

palutakse Euroopa Kohtul lahendada küsimus, kas asutamislepingu artikliga 101 on kooskõlas eespool viidatud sätted, milles eristatakse õiguslikult ja organisatoorselt korralduselt kutsetegevusalade ettevõtjaid ja äriühinguid ning kutsetegevusala konkurentsi ja ärikonkurentsi”.

2.

„a)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm keelab ja/või keelustab kutseala esindaja — käesolevas asjas geoloogi — au ja väärikuse elemendi kasutamise tema teenuse eest makstava tasu kindlaksmääramisel;

b)

kas ELTL artikli 101 või mõne muu Euroopa Liidu õigusnormi tähenduses on viitel kutseala au ja väärikuse elemendile kutsetegevusala konkurentsi piirav mõju;

c)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm sätestab, et au ja väärikuse nõude kasutamist kutseala esindaja tasu elemendina tariifides, mille kohta on sõnaselgelt märgitud, et nende miinimummäärast saab erandeid teha — nimelt viidatakse geoloogide uue eetikakoodeksi artiklis 17 selgelt ja formaalselt seaduse sättele, milles lubatakse erandi tegemist (dekreet-seadus nr 223/2006, mis on muudetud seaduseks nr 248/2006) — võib pidada reegliks, mis viib konkurentsi piiramiseni;

d)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm keelab kutsetegevuse tariifi kasutamise — mis on geoloogide puhul sätestatud nende tegevust reguleerivate normiga, mis on heaks kiidetud justiitsministri ja tootmistegevuse ministri ühise otsusega, ning milles sätestatud miinimummäärast saab erandi teha vastavalt geoloogide uue eetikakoodeksi artiklis 17 tehtud selgele ja formaalsele viitele dekreet-seadusele nr 223/2006 — ühe tehnilis-professionaalse elemendina tasu kindlaksmääramisel;

e)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm keelab töö keerukuse ning au ja väärikuse nõude, nagu see on määratletud ka geoloogide uue eetikakoodeksi artiklites 6 ja 7, vastavuse kutseala esindaja teenuse eest makstavale tasule, nagu see on määratletud tsiviilseadustiku artikli 2233 lõikes 2, mille kohaselt „peab igal juhul [kutseala esindaja] tasu suurus vastama töö keerukusele ja kutsetegevuse väärikusele”;

f)

kas seetõttu võib tsiviilseadusliku artikli 2233 lõikes 2 tehtud viidet pidada ELTL artikliga 101 kooskõlas olevaks ja järeldada, et sellel ei ole konkurentsi piiravat toimet;

g)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm sätestab konkurentsiõiguse valdkonnas, et kutsetegevusala esindusorganit — käesolevas asjas geoloogide esindusorganit —, nii nagu seda reguleeritakse tema eesmärkide saavutamiseks kehtestatud liikmesriigi spetsiifiliste õigusnormidega, võrreldakse õiguslikult niisuguste ettevõtjate ja ettevõtjate ühendustega, kes moodustavad konkurentsivastaseid kartelle;

h)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm lubab seda, et seaduse alusel kehtestatud kohustuslik liikmemaks — mis on võetud kasutusele kutsetegevusala esindusorgani tegevuse ja organisatsiooniliste eesmärkide täitmiseks — võrdsustatakse kaupade ja teenuste müügi tegevuse ja majandusliku tuluga, mis saadakse ettevõtjate ühenduste konkurentsivastase tegevusega;

i)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm õigustab käesolevas asjas karistuse kohaldamist;

j)

kas ELTL artikkel 101 või mõni muu Euroopa Liidu õigusnorm õigustab seaduse alusel kohustusliku liikmemaksu kehtestamist, kui liikmemaksu vaadelda tuluna ja konkurentsivastase majandus-kaubandusliku tegevuse tulemusena?”

III.

a)

Teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus peaks vastama ELTL artikli 267 kolmanda lõigu tõlgendamise küsimustele nii, et siseriiklikud menetlusnormid ei avalda mõju ja siseriiklikul kohtul on abistamiskohustus, ning apellandi tõstatatud eelotsuse küsimusele nii, et poole küsimus on sõnastatud üldiselt, tuleb esitada eelotsuse küsimus, et kas ühenduse konkurentsiõigus ja kutsealasid käsitlevad õigusnormid ning eelkõige ühenduse õigusnormid, millele apellant oma küsimuses viitab, takistavad kehtestada kutsealade eetikakoodekseid, milles tasu seatakse sõltuvusse kutseala aust ja väärikusest ning tehtud töö kvaliteedist ja hulgast, nii et tasude eest, mis jäävad alla minimaalsete tariifide (ja on seega konkurentsijõudude tulemusena kujunenud), karistatakse eetikanõuete rikkumise tõttu distsiplinaarkorras?

b)

Teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus peaks vastama ELTL artikli 267 kolmanda lõigu tõlgendamise küsimustele nii, et siseriiklikud menetlusnormid ei avalda mõju ja siseriiklikul kohtul on abistamiskohustus, ning apellandi tõstatatud eelotsuse küsimusele nii, et poole küsimus on sõnastatud üldiselt, tuleb esitada eelotsuse küsimus, kas ühenduse konkurentsiõigust ja eelkõige korda, mille kohaselt on piiravad kokkulepped keelatud, võib tõlgendada nii, et piiravat kokkulepet võivad endast kujutada kutseala ühingute kehtestatud eetikanõuded, kui need nõuded, milles on kutseala esindaja tasu kindlaksmääramise parameetritena nimetatud kutseala au ja väärikust ning tehtud töö kvaliteeti ja hulka, toovad kaasa selle, et minimaalsetest tariifidest ei tohi kõrvale kalduda, ning avaldavad selle kõrvalekaldumise võimaluse puudumise tõttu seega ka konkurentsi piiravat mõju?

c)

Teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus peaks vastama ELTL artikli 267 kolmanda lõigu tõlgendamise küsimustele nii, et siseriiklikud menetlusnormid ei avalda mõju ja siseriiklikul kohtul on abistamiskohustus, ning apellandi tõstatatud eelotsuse küsimusele nii, et poole küsimus on sõnastatud üldiselt, tuleb esitada eelotsuse küsimus, kas juhul, kui siseriiklikus õiguses on kehtestatud ühenduse konkurentsieeskirjadest rangemad konkurentsi kaitsvad õigusnormid, milles on eelkõige sätestatud, et kutseala minimaalsetest tariifidest võib kõrvale kalduda, samal ajal kui näib, et ühenduse õiguses võimaldatakse veel teatavatel tingimustel keelata minimaalsetest tariifidest kõrvale kalduda — nii et kutseala ühingu käitumine, mis seisneb selles, et minimaalsetest tariifidest kohustatakse mitte kõrvale kalduma, kujutab endast siseriikliku õiguse kohaselt konkurentsi piiravat kokkulepet, samal ajal kui ühenduse õiguse kohaselt võivad need nõuded mitte olla konkurentsi piirav kokkulepe — on tulemus, st see, kui teatavat käitumist peetakse siseriikliku regulatsiooni, aga mitte ühenduse regulatsiooni kohaselt konkurentsi piirava kokkuleppena karistatavaks, sest siseriiklikud konkurentsi käsitlevad õigusnormid on ühenduse konkurentsieeskirjadest rangemad, vastuolus ühenduse konkurentsiõiguse ja eelkõige ühenduse korraga, mille kohaselt on konkurentsi piiravad kokkulepped keelatud?

(1)  EÜT L 199, lk 1

(2)  ELT L 255, lk 22

(3)  ELT L 376, lk 36