Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012CA0573

    Kohtuasi C-573/12: Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. juuli 2014 . aasta otsus (Förvaltningsrätten i Linköpingi eelotsusetaotlus – Rootsi) – Ålands Vindkraft AB versus Energimyndigheten (Eelotsusetaotlus — Riiklik toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate roheliste sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele — Elektritarnijatele ja teatavatele tarbijatele kehtestatud kohustus tagastada igal aastal pädevale asutusele teatud arv rohelisi sertifikaate — Väljaspool asjaomast liikmesriiki asuvatele elektrijaamadele roheliste sertifikaatide andmisest keeldumine — Direktiiv 2009/28/EÜ — Artikli 2 teise lõigu punkt k ja artikli 3 lõige 3 — Kaupade vaba liikumine — ELTL artikkel 34)

    ELT C 292, 1.9.2014, p. 4–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    1.9.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 292/4


    Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. juuli 2014. aasta otsus (Förvaltningsrätten i Linköpingi eelotsusetaotlus – Rootsi) – Ålands Vindkraft AB versus Energimyndigheten

    (Kohtuasi C-573/12) (1)

    ((Eelotsusetaotlus - Riiklik toetuskava, mis näeb ette kaubeldavate roheliste sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele - Elektritarnijatele ja teatavatele tarbijatele kehtestatud kohustus tagastada igal aastal pädevale asutusele teatud arv rohelisi sertifikaate - Väljaspool asjaomast liikmesriiki asuvatele elektrijaamadele roheliste sertifikaatide andmisest keeldumine - Direktiiv 2009/28/EÜ - Artikli 2 teise lõigu punkt k ja artikli 3 lõige 3 - Kaupade vaba liikumine - ELTL artikkel 34))

    2014/C 292/04

    Kohtumenetluse keel: rootsi

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Förvaltningsrätten i Linköping

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebuse esitaja: Ålands Vindkraft AB

    Vastustaja: Energimyndigheten

    Resolutsioon

    1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta artikli 2 teise lõigu punkti k ja artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad liikmesriigil kehtestada niisuguse riikliku toetuskava, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näeb ette kaubeldavate sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele vastutasuna ainult selle riigi territooriumil nendest allikatest toodetud elektri eest ja mis seab elektritarnijatele ja teatavatele elektritarbijatele kohustuse tagastada igal aastal pädevale asutusele teatav arv neid sertifikaate, mis vastab osale nende elektritarnimise või -tarbimise kogumahust.

    2.

    ELTL artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusakt, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näeb ette kaubeldavate sertifikaatide andmise taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele vastutasuna ainult selle riigi territooriumil nendest allikatest toodetud elektri eest ja mis seab elektritarnijatele ja teatavatele elektritarbijatele kohustuse tagastada igal aastal pädevale asutusele teatav arv neid sertifikaate, mis vastab osale nende elektritarnimise või -tarbimise kogumahust, vastasel juhul peavad nad tasuma erimakse.

    3.

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida – pidades silmas kõiki asjakohaseid tegureid, mille hulka võib eeskätt kuuluda liidu õiguse normatiivne kontekst, millesse põhikohtuasjas kõne all olev õigusakt paigutub –, kas territoriaalse kohaldamisala osas vastab nimetatud õigusakt õiguskindluse põhimõttest tulenevatele nõuetele.


    (1)  ELT C 38, 9.2.2013.


    Top