9.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 274/21

1.

Kas otsus, mille liikmesriik on võtnud vastu nõukogu määruse nr 343/2003 (1) (edaspidi „määrus”) artikli 3 lõike 2 alusel, küsimuses, kas ta peaks vaatama läbi varjupaigataotluse, mille läbivaatamise eest ta määruse III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta, kuulub EL õiguse kohaldamisalasse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 ja/või Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikli 51 tähenduses?

2.

Kas liikmesriigi kohustus järgida EL põhiõigusi (sh harta artiklites 1, 4 ja 18, artikli 19 lõikes2 ja artiklis 47 sätestatud õigusi) on täidetud, kui see riik saadab varjupaigataotleja liikmesriiki, kelle artikli 3 lõige 1 määratleb kui III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutava liikmesriigi (edaspidi „vastutav liikmesriik”), arvestamata selles liikmesriigis valitsevat olukorda?

3.

Täpsemalt, kas kohustus järgida EL põhiõigusi välistab sellise hüpoteesi rakendumise, kus vastutav liikmesriik järgib i) taotlejale EL õigusest tulenevaid põhiõigusi; ja/või ii) direktiiviga 2003/9/EÜ (2) (vastuvõtudirektiiv), direktiiviga 2004/83/EÜ (3) („kvalifitseerumisdirektiiv”) ja/või direktiiviga 2005/85/EÜ (4) (menetlusdirektiiv) (edaspidi koos „direktiivid”) kehtestatud miinimumstandardeid?

4.

Alternatiivselt, kas (ning kui jah, siis mis tingimustel) liikmesriik on EL õiguse alusel kohustatud kasutama talle määruse artikli 3 lõikest 2 tulenevat pädevust vaadata varjupaigataotlus läbi ja tunnistada end taotluse eest vastutavaks, kui varjupaigataotleja vastutavasse liikmesriiki tagasisaatmine tekitab ohu, et rikutakse taotleja põhiõigusi, eelkõige harta artiklites 1, 4 ja 18, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 47 sätestatud õigusi, ja/või ohu, et tema suhtes ei kohaldata direktiivides sätestatud miinimumstandardeid?

5.

Kas selle kaitse ulatus, mille tagavad määruse kohaldamisalasse kuuluvale isikule EL õiguse üldpõhimõtted ja eelkõige harta artiklites 1, 18 ja 47 sätestatud õigused, on laiem, kui Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 tagatav kaitse?

6.

Kas harta artiklis 47 sätestatud õigustega on kooskõlas, kui siseriikliku õiguse säte nõuab kohtult, et selle kindlaksmääramiseks, kas isiku saab määruse alusel seaduslikult ühest riigist teise tagasi saata, tuleb käsitada seda liikmesriiki riigina, kust isikut ei saadeta teise liikmesriiki vastuolus talle EIÕK-st, 1951. aasta konventsioonist ja 1967. aasta pagulasseisundi protokollist tulenevate õigustega?

7.

Kas osas, milles eelnevad küsimused kerkivad üles seoses Ühendkuningriigi kohustustega, on vastused küsimustele 2-6 piiritletavad nii, et need võtaksid arvesse protokolli nr 30 harta kohaldamise kohta Poola ja Ühendkuningriigi suhtes?