Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62007CN0484

Kohtuasi C-484/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank's-Gravenhage (Madalmaad) (istung toimus Roermond'is) 31. oktoobril 2007 — Fatma Pehlivan versus Staatssecretaris van Justitie

ELT C 8, 12.1.2008, p. 8–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

12.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 8/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank's-Gravenhage (Madalmaad) (istung toimus Roermond'is) 31. oktoobril 2007 — Fatma Pehlivan versus Staatssecretaris van Justitie

(Kohtuasi C-484/07)

(2008/C 8/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank's-Gravenhage, istung toimus Roermond'is

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Fatma Pehlivan

Kostja: Staatssecretaris van Justitie

Eelotsuse küsimused

1a.

Kas otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõike esimest taanet tuleb tõlgendada selliselt, et seda tuleb kohaldada juba siis, kui perekonnaliige on kolm aastat elanud Türgi päritolu töötajaga tegelikult koos ilma, et pädevad siseriiklikud ametiasutused oleksid selle perekonnaliikme elamisõigust kahtluse alla seadnud?

1b.

Kas otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõike esimese taandega on vastuolus see, kui liikmesriik võib selle kolme aasta jooksul määrata, et perekonnaliige, kes on saanud elamisõiguse, ei omanda enam nimetatud sätte alusel õigusi juhul, kui ta abiellub, isegi siis, kui ta elab edasi Türgi päritolu töötaja juures?

2.

Kas artikli 7 esimese lõike esimese taandega või ka muu ühenduse õigusest tuleneva sätte ja/või muu ühenduse õiguse põhimõttega on vastuolus see, kui pädevad ametiasutused pärast kolme aasta möödumist välismaalasele elamisõiguse andmisest vaidlustavad siseriiklike õigusnormide alusel tagasiulatuva jõuga asjaolu, et välismaalane on perekonnaliige ja/või et ta on kolme aasta jooksul elanud riigis seaduslikult?

3a.

Kas nimetatud küsimustele vastuse andmiseks on oluline, kas välismaalane on tahtlikult või tahtmatult jätnud teatamata andmed, mis on siseriiklike õigusnormide kohaselt elamisõiguse puhul olulised? Kui vastus on jaatav, siis millises mõttes?

3b.

Kas vastus küsimusele sõltub asjaolust, kas need andmed on teatavaks saanud enne kolme aasta möödumist või pärast kolme aasta möödumist? Seejuures tuleb arvesse võtta, et pädevad siseriiklikud ametiasutused peavad pärast nende andmete teatavaks saamist ja enne kui nad saavad teha otsuse, võib-olla teostama veel (põhjalikuma) uurimise. Kui vastus on jaatav, siis millises mõttes?
Top