1

Käesoleva tühistamishagiga palub Euroopa Parlament tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni otsuse, millega kiidetakse heaks Filipiini Vabariigi riigipiiri turvalisusega seonduv projekt, mille rahastamine on ette nähtud Euroopa ühenduste üldeelarverealt 19 10 02 („Philippine Border Management Project”, nr ASIA/2004/016-924, Euroopa Liidu Teatajas ei avaldata; edaspidi „vaidlustatud otsus”), mis võeti vastu nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (EÜT L 52, lk 1; ELT eriväljaanne 11/18, lk 146), muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 807/2003 konsulteerimiskorra kohaselt (ühehäälselt) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (EÜT L 122, lk 36; ELT eriväljaanne 01/04, lk 335; edaspidi „määrus nr 443/92”), rakendamiseks, kuna komisjon oli ületanud talle nimetatud määrusega antud rakendusvolitusi.

2

Vaidlustatud otsuse aluseks on komisjoni finantseerimisettepanek, mille ta esitas määrusega nr 443/92 ette nähtud regulatiivkomitee 17. ja 18. novembril 2004 toimunud nõupidamisel. Kuna mõned liikmesriigid jäid sellel nõupidamisel õigusliku aluse suhtes eriarvamusele, avati ettepaneku suhtes kirjalik menetlus, mis lõppes 7. detsembril 2004 positiivse arvamusega, mille nimetatud komitee andis kvalifitseeritud häälteenamusega.

3

Vaidlustatud otsus võeti vastu 21. detsembril 2004.

4

Määruse nr 443/92 artikkel 1 sätestab:

„Ühendus jätkab ja laiendab ühenduse koostööd Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadega (edaspidi „ALA arengumaad”), kes pole allkirjastanud Lomé konventsiooni ega ole hõlmatud ühenduse koostööpoliitikaga Vahemere piirkonna kolmandate riikide suhtes. Nimetatud koostöö, mis lisandub liikmesriikidest lähtuvale toetusele, hõlmab finants- ja tehnilist arenguabi ning majanduskoostööd. Ühendus peab selle koostöö puhul eriti tähtsaks inimõiguste edendamist, demokratiseerimisprotsessi toetamist, head valitsemistava, keskkonnakaitset, kaubanduse liberaliseerimist ja kultuurimõõtme tugevdamist poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete küsimustega seotud vastastikku kasuliku dialoogi laiendamise kaudu.”

5

Nimetatud määruse artikli 2 esimese lõigu kohaselt „[ü]henduse arengu- ja koostööpoliitika eesmärk on inimareng”.

6

Määruse nr 443/92 artikkel 4 sätestab:

„Finants- ja tehniline abi suunatakse eelkõige kõnealuse kahe piirkonna vaesematele rahvastikurühmadele ja vaesematele riikidele programmide ja projektide rakendamise kaudu valdkondades, kus ühenduse abi võib täita tähtsat osa. Meetmeid rakendatakse eelkõige valdkondades, kus on raske kasutusele võtta riigi enda majanduslikke ja inimressursse, kuid mis on olulised asjaomaste riikide arengu või rahvusvahelise riikideühenduse kui terviku jaoks.”

7

Määruse artikkel 5 täpsustab:

„Finants- ja tehniline abi on ette nähtud eelkõige maapiirkondade arendamiseks ja toiduainetega kindlustatuse taseme tõstmiseks. […]

Pikaajalisteks prioriteetideks on keskkonna ja loodusvarade kaitse ning säästev areng. […]

[…]

Erilist tähelepanu tuleb pöörata uimastitevastase võitluse meetmetele. Ühenduse koostööd ALA arengumaadega, mille eesmärk on edenda uimastitevastast võitlust, tugevdatakse dialoogi põhjal, mida peetakse tootjariikide majandusarengu ja Euroopa Ühendusega tehtava koostöö üldisemas kontekstis. See koostöö hõlmab nii humanitaar- kui arenguabiga seotud meetmeid.

Kõnealuse koostöövormi eesmärki silmas pidades võetakse kõikides tegevusvaldkondades arvesse arengu inimmõõdet.

Kõikide meetmete ja programmide puhul, millega ühendus on seotud, milles ühendus osaleb, peab püsieesmärgiks olema arengu kultuurimõõde.

Seetõttu tuleks abi assigneerida muu hulgas konkreetsete demokratiseerimise, hea valitsemistava ning inimõigustega seotud projektide jaoks.

Peale selle tuleks mitte üksnes tagada, et projektidest ja programmidest tulenevad muutused ei mõjutaks negatiivselt naiste olukorda ja rolli, vaid et võetaks vastu ka erimeetmeid või projekte, mis suurendaksid nende võrdsel seisundil põhinevat aktiivset osalemist tootmisprotsessis ja selle tulemustes, ühiskondlikus tegevuses ja otsuste langetamises.

Erilist tähelepanu pööratakse ka lastekaitsele.

Rahvusvähemustele tuleb pöörata erilist tähelepanu meetmete kaudu, mille eesmärk on parandada nende elutingimusi, võttes samal ajal arvesse nende kultuurilist eripära.

Erilist tähelepanu pööratakse rahvastikuküsimustele, eelkõige rahvaarvu kasvuga seotud küsimustele.

Arenguprojektidele ja -programmidele antava ühenduse abi puhul tuleb arvesse võtta makromajanduslikke ja valdkondlikke probleeme ning soosida meetmeid, mis mõjutavad majanduse struktuuri, valdkondliku poliitika ja asutuste arengut. […]

Arenguprotsessis omandab tõenäoliselt strateegilise rolli arengumaade riigiasutuste toetamine, et parandada nende võimet hallata arengupoliitikat ja -projekte. Sellega seoses on oluline sobiva dialoogi säilitamine arengumaade ja ühenduse vahel.

[…]”.

8

Määruse nr 443/92 artikkel 6 sätestab:

„Finants- ja tehnilist abi antakse ka suhteliselt rohkem arenenud ALA arengumaadele, eelkõige järgmiste valdkondade ja erijuhtumite puhul:

9

Määruse artikkel 7 näeb ette:

„Ühenduse ja selle partnerriikide jaoks vastastikku kasulik majanduskoostöö soodustab ALA arengumaade arengut, aidates neil suurendada institutsioonilist suutlikkust, et luua soodsam investeerimis- ja arengukeskkond ning saada suurimat võimalikku kasu rahvusvahelise kaubanduse kasvu, sealhulgas Euroopa siseturu poolt avatud võimalustest, ning suurendades kõikide liikmesriikide ärimeeste, tehnoloogia ja oskusteabe osa eelkõige erasektoris ja väikestes ning keskmise suurusega ettevõtetes.

Majanduskoostöö eesmärk on eelkõige usaldusliku õhkkonna loomine nende riikide toetamise kaudu, kelle makromajanduslik ja struktuuripoliitika on kaubandusele ja investeeringutele avatud ning soodustab, eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaitse kaudu, tehnoloogia siirdamist.”

10

Vastavalt nimetatud määruse artiklile 8 hõlmab majanduskoostöö eelkõige kolme järgmist valdkonda:

[…]”.

11

Määruse nr 443/92 artikkel 15 sätestab:

„1.   Finants- ja tehnilist abi ning majanduskoostööd haldab komisjon.

2.   Komisjoni abistab komitee.

3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

[…]”.

12

Inglise keeles koostatud vaidlustatud otsuses on kaks artiklit.

13

Otsuse artikli 1 lõige 1 näeb ette piirikontrolli projekti „Philippines Border Management Project“ (edaspidi „projekt“), mille tekst on otsusele lisatud (edaspidi„kirjeldav lisa”), heakskiitmise. Sama artikli lõige 2 sätestab ühenduse abi ülempiiriks 4900000 eurot, mida rahastatakse ühenduse 2004. aasta üldeelarve realt 19 10 02.

14

Vaidlustatud otsuse artikkel 2 täpsustab rakendamise üksikasjad ning määratleb maksetähtajad.

15

Vastavalt kirjeldava lisa punktile 3.2 pealkirjaga „Expected results and main activities” on projekti ülesanne abistada Filipiinide ametiasutusi järgmiste eesmärkide saavutamisel:

16

Vaidlustatud otsuse põhjenduste punkt 1 rõhutab „Üldasjade” nõukogu 22. juuli 2002. aasta järeldustele viidates Euroopa Liidu rolli abistada kolmandaid riike Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 28. septembri 2001. aasta resolutsioonist 1373 (2001) (edaspidi „resolutsioon 1373”) tulenevate kohustuste täitmisel.

17

Nimetatud otsuse põhjenduste punkt 2 viitab riigi strateegiadokumendile Filipiinidele aastateks 2002–2006 ja riiklikule näidisprogrammile aastateks 2002–2004, mille kohaselt eelistatakse meetmeid, mille eesmärk on terrorismivastane võitlus. Nimetatud punktis märgitakse, et komisjon soovib terrorismivastaste meetmete toetamisel keskenduda piirikontrollile, eelkõige immigratsioonile ja terrorismi rahastamise vastasele võitlusele.

18

Nimetatud otsuse põhjenduste punkt 3 sätestab: „the overall objective of the proposed project is to assist in the implementation of the UNSCR 1373 (2001) in the fight against terrorism and international crime”.

19

Vaidlustatud otsuse põhjenduste punkt 4 sätestab: „the purpose of the project is to contribute to the efforts of the Government of the Republic of the Philippines to enhance border security and management in the Philippines in accordance with international norms and protocols”.

20

Parlament palub Euroopa Kohtul:

21

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

22

Euroopa Kohtu presidendi 28. märtsi 2006. aasta määrusega anti komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise luba Hispaania Kuningriigile.

23

Komisjon kinnitab, et parlamendi hagi on esitatud pärast ettenähtud tähtaja lõppu. Ta leiab, et nimetatud institutsioonil oli võimalus vaidlustatud otsusega tutvuda enne selle ametlikku teatavakstegemist 9. septembril 2005, kuna komisjoni delegatsioon Manilas saatis nimetatud otsuse 12. mai 2005. aasta kirjaga mitteametlikult parlamendi arengukomisjoni sekretariaati, ning 19. juulil 2005 nende institutsioonide õigustalituste vahel toimunud kirjavahetuse käigus.

24

Parlament väidab vastu, et tühistamishagi esitamise tähtaeg vaidlustatud otsuse peale, mida ei ole avaldatud ja mille adressaat ta ei ole, hakkas kulgema alles alates päevast, mil ta sellest täielikult teada sai, st alates nimetatud otsuse koopiat sisaldava ametliku kirja kättesaamisest ehk 9. septembrist 2005. Parlamendi sõnul ei olnud varasemad kirjad piisavalt täpsed, et võimaldada tal otsuse sisu ja põhjendusi täpselt teada saada, ning institutsioonide kolleegide vahelist mitteametlikku kirjavahetust ei saa käsitleda vaidlustatud otsuse teatavaks tegemisena.

25

Hispaania Kuningriik hagi vastuvõetavuse suhtes arvamust ei avalda.

26

EÜ artikli 230 viienda lõigu kohaselt tuleb selles artiklis ette nähtud hagid esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai.

27

EÜ artikli 254 lõike 3 kohaselt tehakse muud direktiivid ja otsused – välja arvatud need, mis sama artikli lõigete 1 ja 2 alusel avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas – teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning need jõustuvad sellisel teatavakstegemisel.

28

On teada, et vaidlustatud otsust ei avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ega tehtud ka parlamendile kui adressaadile teatavaks, seega sai kahekuuline tähtaeg selle institutsiooni suhtes kulgema hakata alles päevast, mil ta nimetatud otsusest täielikult teada sai.

29

Seega on oluline kindlaks teha kuupäev, mil parlament vaidlustatud otsuse täpse sisu ja põhjendused teada sai.

30

Kõigepealt tuleb märkida, et toimiku materjalidest selgub, et komisjon saatis 14. detsembril 2004 parlamendile määrusega nr 443/92 ette nähtud regulatiivkomitee 17. ja 18. novembri 2004. aasta nõupidamise kokkuvõtva protokolli, millest tuleneb, et nimetatud komitee arvamuse esitamine projekti käsitleva komisjoni ettepaneku kohta lükati edasi.

31

Kaks parlamendiliiget esitasid 8. ja 10. veebruaril 2005 kirjaliku järelepärimise, et saada selle ettepanku kohta lisateavet.

32

Oma vastuskirjades 14. märtsil ja 22. aprillil 2005 piirdus komisjon sellega, et kirjeldas nimetatud ettepaneku vastuvõtmise menetlust, märkis, et vaidlustatud otsuse õiguslik alus on määrus nr 443/92 ning tõi ära vaidlustatud otsuse põhjenduste punktid 3 ja 4. Oma 22. aprilli 2005. aasta kirjas viitas ta veel riigi strateegiadokumendile Filipiinidele aastateks 2002–2006. Siiski ei sisaldanud ükski vastus vaidlustatud otsuse ega kirjeldava lisa koopiat.

33

Kuna parlament ei olnud ikka veel vaidlustatud otsuse täpset sisu ja põhjendusi teada saanud, küsis ta 22. mail 2005 oma arengukomisjoni vahendusel komisjonilt nimetatud otsuse tekstist koopiat.

34

Alles pärast 26. augustil 2005 esitatud meeldetuletuskirja sai parlament lõpuks 9. septembril 2005 koopia vaidlustatud otsusest, mis oli allkirjastamata ja ilma kuupäevata, ning ilma kirjeldava lisata.

35

Tuleb lisada, et kuigi komisjon kinnitab, et ta vastas parlamendi päringule 22. juuni 2005. aasta kirjaga, ei esita ta tõendeid selle kohta, et parlament oleks vaidlustatud otsuse koopia sellel kuupäeval tegelikult kätte saanud. Institutsioonidevahelist mitteametlikku kirja- ja infovahetust, millele komisjon viitab, ei saa antud juhul käsitleda määravana. Pealegi ei suutnud komisjon ümber lükata parlamendi kinnitust, mille kohaselt ei olnud nende mitteametlike kanalite kaudu edastatud info piisavalt täpne, võimaldamaks parlamendil vaidlustatud otsuse sisu ja põhjendusi täpselt teada saada.

36

Eeltoodut arvestades tuleb tunnistada, et parlamendile sai vaidlustatud otsuse ja põhjenduste täpne sisu teatavaks alles siis, kui komisjon saatis 9. septembril 2005 talle nimetatud otsuse täisteksti.

37

Järelikult hakkas parlamendi jaoks hagi esitamise tähtaeg kulgema 10. septembril 2005 ja lõppes, k.a selle pikendus seoses suure vahemaaga, 20. novembril 2005.

38

Kuna hagiavaldus esitati antud juhul 16. novembril 2005, on hagi esitatud ettenähtud tähtajal.

39

Parlament esitab oma hagi toetuseks väite, mis tuleneb komisjoni pädevuse puudumisest vaidlustatud otsust vastu võtta. Kuna otsus on selgelt põhjendatud terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitluse kaalutlustega, väljub see otsuse aluseks oleva määrusega nr 443/92, ja täpsemalt majanduskoostööd puudutavate artiklitega 7 ja 8 ette antud raamidest.

40

Määruse nr 443/92 kohaldamisala ei saa laiendava tõlgendamisega laiendada, sest kui terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastane võitlus lugeda määruse kohaldamisalasse kuuluvaks, eeldab see määruse sõnastuse muutmist. Parlament kinnitab sellega seoses, et komisjon oli esitanud ettepaneku lisada nimetatud määrusesse muu hulgas ka terrorismivastane võitlus, kuid tema ettepanekut ei võetud vastu.

41

Kuigi parlament möönab, et institutsioonilise suutlikkuse suurendamine kuulub arengukoostöö raamesse, leiab ta, et rahvusvaheline julgeolek ja terrorismivastane võitlus ei saa olla institutsioonilise abi lahutamatuks osaks määruse nr 443/92 alusel. Institutsiooniline toetus ei kujuta endast eesmärki iseenesest, vaid kõige enam vahendit vaesuse vähendamiseks ja selle kaudu arengukoostööpoliitika eesmärkide saavutamiseks. Igal juhul ei kuulu terrorismivastane võitlus ühenduse üldpädevuse hulka.

42

Lisaks kinnitab parlament eelarvepädeva institutsioonina, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna komisjon ei ole pädev otsustama asjaomase projekti finantseerimiseks vajalike kulutuste üle. Esiteks on eelarve ette nähtud ilma nimetatud kulutusi lubava alusdokumendita. Teiseks on tegemist krediidi lubamatu kasutamisega arengukoostöö valdkonnas, rikkudes eelarve sihtotstarbelisuse põhimõtet.

43

Komisjon väidab, et määruses nr 443/92 selge viite puudumine terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastasele võitlusele ei saa kaasa tuua vaidlustatud otsuse õigusvastasust, nagu parlament on väitnud. Nimetatud otsuse põhjendus, mis on võib-olla ebapiisav, ei mõjuta otsuse kehtivust. Komisjoni sõnul tuleb vaidlustatud otsuses nimetatud eesmärki, mis seisneb resolutsiooni 1373 elluviimises, eristada otsuse konkreetsest eesmärgist, milleks on piirikontrolli abistamise kaudu institutsiooniline tugevdamine, mis on määruse nr 443/92 artiklites 5 ja 6 sõnaselgelt ette nähtud.

44

Vaidlustatud otsusega kehtestatud projekti eesmärk ei piirdu ainult terrorismivastase võitlusega, vaid hõlmab ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemise ja inimkaubanduse vastast võitlust. Seetõttu on projektil positiivne mõju sisejulgeolekule, eelkõige turismisektoris. Komisjon lisab, et projekt aitab luua soodsaid tingimusi majanduse arenguks ja investeerimiseks ning seetõttu kuulub ta ka määruse nr 443/92 artiklite 7 ja 8 mõjualasse.

45

Tuginedes üldisele raamistikule ja arengupoliitika arengule viimastel aastatel, väidab komisjon veel, et institutsiooniline tugevdamine, mis on üks kestvaks arenguks hädavajalik horisontaalne aspekt, on nüüd ühenduse koostööpoliitika lahutamatu osa. See järeldus tuleneb ka EÜ artiklitest 177 ja 181a, milles kasutatud sõnastus näitab, et abi võib anda ka sõnaselgelt nimetamata valdkondades, nagu eelkõige demineerimine ning kerg- ja väikerelvade kahjutustamine.

46

Tunnistades, et tal ei ole autonoomset pädevust terrorismivastase võitluse valdkonnas, rõhutab komisjon, et määrus nr 443/92 kujutab endast rahalist vahendit globaalpoliitika teenistuses ning selle kohaldamisala kindlakstegemisel tuleb olla paindlik ja võtta eelkõige arvesse üldpoliitilist olukorda.

47

Lisaks kinnitab komisjon, et määruse nr 443/92 õiguslikku alust – EÜ asutamislepingu artiklit 235 (nüüd EÜ artikkel 308) – arvestades tuleb määrust tõlgendada laialt.

48

Hispaania Kuningriigi arvates peab komisjoni rakendusvolitused kindlaks määrama Euroopa Kohtu praktikas tunnustust leidnud ühenduse institutsioonide laiaulatuslikku kaalutlusõigust arvestades. Ta leiab eriti, et vaidlustatud otsus kuulub määruse nr 443/92 kohaldamisalasse seetõttu, et esiteks aitab see kaasa kasusaaja riigi institutsionaalse süsteemi tugevdamisele, mis on määruse artiklis 8 valdkonnana sõnaselgelt nimetatud, ja teiseks aitab see otsus teatud sisejulgeoleku taset luues kaasa nimetatud riigi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et määruse nr 443/92 eesmärkide hulgas on nimetatud julgeoleku tõstmisega seotud tegevusi, nagu näiteks uimastitevastane võitlus. Kuna eesmärkide loetelu ei ole ammendav, võimaldab määrus paindliku tõlgendamise abil rahvusvahelise üldsuse arenguga kohanduda, lisades määruse eesmärkide hulka terrorismivastase võitluse ja resolutsioonist 1373 tulenevate kohustuste täitmise, mis liiatigi ei ole vastuolus ühenduse arengu- ja majanduskoostöö poliitika valdkonnas võetud meetmetega.

49

Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt EÜ artikli 7 lõike 1 teisele lõigule võivad ühenduse institutsioonid tegutseda vaid neile asutamislepinguga antud pädevuse piirides (vt selle kohta 13. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-93/00: parlament vs. nõukogu, EKL 2001, lk I-10119, punkt 39, ja 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-110/03: Belgia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-2801, punkt 57).

50

EÜ artikli 202 kolmanda taande kohaselt annab Euroopa Liidu Nõukogu, selleks et tagada asutamislepingus seatud eesmärkide saavutamine ning kooskõlas nimetatud lepingu sätetega, komisjonile nõukogu vastuvõetavates õigusaktides volitused rakendada nõukogu kinnitatud eeskirju. Nõukogu võib kehtestada nimetatud volituste kasutamise kohta teatud nõudmisi, samuti võib ta erijuhtudel jätta endale õiguse kasutada vahetult ise rakendamisvolitusi.

51

Nimetatud volituste raames, mille piire hinnatakse eelkõige asjaomase õigusakti üldistest põhieesmärkidest lähtudes, võib komisjon vastu võtta kõik alusakti rakendamiseks vajalikud ja tarvilikud rakendusmeetmed eeldusel, et need ei ole alusaktiga vastuolus (vt selle kohta 17. oktoobri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-478/93: Madalmaad vs. komisjon, EKL 1995, lk I-3081, punktid 30 ja 31, ning 19. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-159/96: Portugal vs. komisjon, EKL 1998, lk I-7379, punktid 40 ja 41).

52

Antud juhul andis nõukogu komisjonile määruse nr 443/92 artikli 15 kohaselt volituse tagada finantsabi ja tehnilise abi ning majanduskoostöö haldamine Ladina-Ameerika ja Aasia arengumaadega. Komisjon võttis vaidlustatud otsuse vastu selle rakendusvolituse alusel.

53

Vaidlustatud otsuse põhjendusest ja kirjeldavast lisast selgub, et projekt peab kaasa aitama Filipiini Vabariigi jõupingutustele riigipiiri turvalisuse ja kontrolli parandamisel vastavalt resolutsioonile 1373, mille eesmärk on võitlus terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega.

54

Nimetatud projektiga soovitakse ellu viia konkreetsed meetmed piirikontrolli neljas valdkonnas: piirikontrolli meetodite optimeerimisel, infosüsteemi loomisel, isikut tõendavate dokumentide kontrollimisel ja asjaomase personali koolitamisel.

55

Parlamendi hagi lahendamiseks tuleb seega kindlaks teha, kas niisugune eesmärk, nagu on vaidlustatud otsusel ja mis seondub terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitlusega, on määruse nr 443/92 kohaldamisalas.

56

Tõsi on see, et EL lepinguga lisatud EÜ artiklitega 177–181, mis käsitlevad koostööd arengumaadega, peetakse silmas mitte ainult nende riikide püsivat majanduslikku ja sotsiaalset arengut, nende tõrgeteta ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse ning võitlust vaesuse vastu, vaid ka demokraatia ja õigusriigi arendamist ja tugevdamist, inimõigusi ja põhivabadusi, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja teistes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides võetud kohustuste täitmist.

57

Peale selle tuleneb nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldusest Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus (ELT 2006, C 46, lk 1), et rahu ja julgeolekuta pole jätkusuutlik areng ja vaesuse kõrvaldamine võimalikud ning ühenduse uuendatud arengupoliitika eesmärkide järgimine toimub tingimata demokraatia ja inimõiguste edendamise kaudu.

58

Lisaks otsustas ühenduse seadusandja ka määruse nr 443/92 kehtetuks tunnistamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, lk 41), tugevdada arengupoliitika raamistikku, et parandada selle tõhusust. Selleks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, lk 1), välisabina antavale abile täiendav ühenduse abi, aidates eelkõige kaasa riikide nõrkuse vältimisele. Viimati nimetatud määruse põhjenduse 6 kohaselt tuleb arvestada Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsiooniga terrorismivastase võitluse kohta, milles nõukogu nõuab, et terrorismivastased eesmärgid integreeritaks välisabiprogrammidesse. Nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt on komisjon edaspidi pädev tagama finants- ja tehnilise abi haldamist nende ametiasutuste haldussuutlikkuse tõstmisel, kes osalevad võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, eelistades toetusmeetmeid, mis hõlmavad terrorismivastaste õigusaktide, tolliõiguse ning sisserännet käsitlevate õigusaktide väljatöötamist ja karmistamist.

59

Vaatamata sellele on selge, et määruses nr 443/92 pole ühtegi sõnaselget viidet terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastasele võitlusele. Veel on selle kohta oluline rõhutada, et komisjoni poolt 2002. aastal esitatud määruse nr 443/92 muudatusettepanekut (KOM 2002/0340 lõplik, 2.7.2002), millega viimane soovis lülitada nimetatud määruse kohaldamisalasse muu hulgas terrorismivastase võitluse, ei võetud vastu.

60

Komisjon leiab siiski, et vaidlustatud otsuse võis teha määruse nr 443/92 alusel, kuna projekt aitab otseselt kaasa asjaomase riigi institutsioonilise suutlikkuse tõstmisele ja see valdkond on määruse artiklites 5 ja 6 sõnaselgelt märgitud seoses finants- ja tehnilise abiga ning sama määruse artiklites 7 ja 8 seoses majanduskoostööga.

61

Mis puudutab finants- ja tehnilist abi, siis tuleneb määruse nr 443/92 artiklist 5, et arengumaade institutsioonide toetamine ei ole eesmärk iseenesest, vaid vahend selleks, et tugevdada nende haldussuutlikkust poliitikas ja arenguprojektides valdkondades, millele nimetatud määrus osutab erilist tähelepanu, nagu näiteks maapiirkonnad, toiduainetega kindlustatus, keskkonnakaitse, uimastitevastane võitlus, arengu kultuurimõõde, lastekaitse ja rahvastikuküsimused. Kuid piirikontrolliga tegelevate ametiasutuste haldussuutlikkuse tõstmist terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemisel ei saa käsitleda nimetatud määruses viidatud valdkondade hulka kuuluvana.

62

Mis puudutab määruse nr 443/92 artiklit 6, siis selle eesmärk on laiendada artiklis 5 nimetatud finants- ja tehnilise abi andmist suhteliselt rohkem arenenud arengumaadele erivaldkondade ja -juhtumite puhul nagu eelkõige ametiasutuste institutsiooniline tugevdamine; nimetatud määruse artikli 1 kolmandast lausest tuleneb, et määrus peab kaasa aitama selles sättes loetletud eesmärkide saavutamisele. Järelikult ei kujuta määruse nr 443/92 artiklis 6 nimetatud institutsiooniline tugevdamine ette nähtud finants- ja tehnilise abi puhul endast eesmärki iseenesest.

63

Samuti ei saa komisjon tugineda argumendile, mis põhineb asjaolul, et projektiga soovitakse tõsta Filipiini Vabariigi stabiilsust ja sisejulgeolekut.

64

On tõsi, et piirikontroll on põhimõtteliselt see, mis aitab tõsta asjaomase riigi stabiilsust ja sisejulgeolekut, võimaldades parandada kontrolli eelkõige relvade ja narkootikumide salakaubaveo ning inimkaubanduse üle, mis kujutavad endast vaieldamatult tõsiseid takistusi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Samas tuleb tõdeda, et määruses nr 443/92 ei mainita kordagi stabiilsust ega sisejulgeolekut, ning pealegi ei ole määruses ühtegi viidet, mis võimaldaks järeldada, et need eesmärgid on kaudselt hõlmatud nimetatud määrusega, mille põhjendus 7 nimetab uute prioriteetidena muu hulgas keskkonda, arengu inimmõõdet ja vastastikustes huvides majanduskoostööd.

65

Vastupidi komisjoni väitele on vähe oluline, et määruse nr 443/92 alusel on vastu võetud vaidlustatud otsusele analoogseid otsuseid ning et nimetatud määrus hõlmab selliseid valdkondi nagu uimastitevastane võitlus, mille mõju asjaomase riigi stabiilsusele ja sisejulgeolekule on võrreldav terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitluse mõjuga. Esiteks tuleb komisjoni rakendusvolituste kasutamist hinnata iga otsuse eriomaste tunnuste põhjal, mis antud juhul ei võimalda õigustada vaidlustatud otsuse vastuvõtmist määruse nr 443/92 artiklite 5 ja 6 alusel, ja teiseks, vastupidi terrorismi ja rahvusvahelise kurtitegevuse vastasele võitlusele on uimastitevastane võitlus nimetatud määruse artiklites 5 ja 6 sõnaselgelt viidatud.

66

Mis puudutab komisjoni viidatud institutsioonilist tugevdamist majanduskoostöö valdkonnas, siis tuleneb määruse nr 443/92 artiklitest 7 ja 8, et majanduskoostöö peab aitama muuta majanduslikku, õiguslikku ja sotsiaalset keskkonda investeerimisele ja arengule soodsamaks. Kuna igasugune koostöötegevus võib ainuüksi sellesse tehtava investeeringu tõttu mõjutada asjaomase riigi majanduslikku olukorda, peab institutsioonilise tugevdamise projekt, selleks et olla majanduskoostöö seisukohalt kõlblik, eristuma otsese seose olemasolu tõttu projekti eesmärgiga suurendada investeeringuid ja tugevdada arengut.

67

Siiski, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 101 ja 102 rõhutab, ei võimalda antud juhul ükski vaidlustatud otsuse osadest määratleda, kuidas saab käesoleva projekti eesmärk tegelikult investeerimis- ja arengukeskkonna soodsamaks muutmisele kaasa aidata.

68

Kõigest eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsuse eesmärk on terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastast võitlust, mis väljub määrusega nr 443/92 loodud arengukoostööpoliitika raamistikust, ja seega on komisjon ületanud nõukogu poolt talle nimetatud määruse artikliga 15 antud rakendusvolitusi.

69

Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

70

Nendel tingimustel ei ole vaja uurida parlamendi poolt repliigis esitatud täiendavat argumenti komisjoni pädevuse puudumise kohta otsustada projekti finantseerimiseks vajalike kulutuste üle.

71

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna parlament on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt. Kodukorra artikli 69 lõike 4 alusel kannab Hispaania Kuningriik ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab: