This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52025XC01596
Commission NoticeTable of contents – Technical guidance on applying the do no significant harm principle under the Social Climate Fund Regulation
Komisjoni TeatisSisukord — Tehnilised suunised põhimõtte ei kahjusta oluliselt kohaldamiseks kliimameetmete sotsiaalfondi määruse alusel
Komisjoni TeatisSisukord — Tehnilised suunised põhimõtte ei kahjusta oluliselt kohaldamiseks kliimameetmete sotsiaalfondi määruse alusel
C/2025/880
ELT C, C/2025/1596, 25.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1596/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/1596 |
25.3.2025 |
KOMISJONI TEATIS
Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamiseks kliimameetmete sotsiaalfondi määruse alusel
(C/2025/1596)
Sisukord
|
1. |
ÜHISED ALUSED | 3 |
|
1.1. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ määratlus kliimameetmete sotsiaalfondi raames ja käesolevate suuniste õigeaegne rakendamine | 3 |
|
1.2. |
Keskkonnaalaste õigusaktide ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vaheline seos | 3 |
|
1.3. |
Juhtpõhimõtted kliimameetmete sotsiaalfondi alusel | 5 |
|
1.3.1. |
Olelusringi mõju | 6 |
|
1.3.2. |
Otsesed ja kaudsed mõjud | 6 |
|
1.3.3. |
Seotuse efekti vältimine | 7 |
|
1.3.4. |
Parimad võimalikud keskkonna- ja kliimatoime tasemed | 7 |
|
1.3.5. |
Kooskõla ELi õigusaktides sätestatud üldiste kliima- ja keskkonnaeesmärkidega | 8 |
|
2. |
ÜHISTE ALUSTE KOHALDAMINE | 8 |
|
2.1. |
Kui tegevus või vara on lisatud sektoripõhisesse lisasse | 9 |
|
2.2. |
Tegevused ja varad, mida ei ole loetletud üheski sektoripõhises lisas | 10 |
|
2.3. |
Tegevus, mis on ELi taksonoomia olulise panuse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas | 12 |
|
2.4. |
Programmi „InvestEU“ liikmesriigi osa raames rakendatavad finantstooted | 12 |
|
2.5. |
Kliimameetmete sotsiaalfondist toetatavate meetmete ja investeeringute eristamine | 12 |
|
Käesolevate tehniliste suuniste eesmärk on abistada liikmesriikide ametiasutusi nende kliimameetmete sotsiaalkavade koostamisel ja rakendamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/955 (1) artikli 6 lõikega 5. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul. Käesolev dokument põhineb tagasisidel, mis saadi algatuse tagasisidekorje (30. aprillist kuni 28. maini 2024) ja suuniste kavandi üle peetud sihtkonsultatsiooni (18. juunist kuni 23. augustini 2024) käigus. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/9551 (edaspidi „kliimameetmete sotsiaalfondi määrus“) artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et kliimameetmete sotsiaalfondist toetatakse üksnes neid meetmeid ja investeeringuid, mis vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (3) (edaspidi „taksonoomiamäärus“) artikli 17 tähenduses. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruses viidatakse sõnaselgelt taksonoomiamääruse artiklile 17, kuid selles ei mainita edasisi delegeeritud õigusakte ega tehnilisi sõelumiskriteeriume taksonoomiamääruse rakendamiseks. Selle asemel on kliimameetmete sotsiaalfondi määruses sätestatud, et komisjon peaks välja andma fondi rakendusalale kohandatud tehnilised suunised, et suunata liikmesriike ning selgitada, kuidas meetmed ja investeeringud peavad olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (4).
Käesolevates suunistes esitatakse tingimused, mille alusel komisjon kaalub, kas kliimameetmete sotsiaalfondi raames rahastamiskõlblike tegevuste ja varade rahastamiseks mõeldud meetmed ja investeeringud vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Suunistes esitatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kliimameetmete sotsiaalfondi raames määratlemise ühised alused (1. jagu). Samuti esitatakse neis vahendid ja lähenemisviisid ühiste aluste rakendamiseks praktikas (2. jagu). Suunised sisaldavad sektoripõhiseid lisasid, mis on suunatud kliimameetmete sotsiaalfondi raames rahastamiskõlblikele tegevustele ja varadele, et tagada eelnev selgus suuniste kohaldamiseks.
Tehnilised suunised ei piira põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist taksonoomiamääruse, taaste- ja vastupidavusrahastu, ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi programmide ja vahendite alusel.
Käesolevad suunised ei piira komisjoni hinnangut riigiabimeetmete siseturuga kokkusobivuse kohta ega riigiabi eeskirjade kohaldamist. Meetmete ja investeeringute puhul, mis kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad liikmesriigid tagama vastavuse kohaldatava riigiabi vahendi siseturuga kokkusobivuse tingimustele (5). Paljud, kuid mitte kõik riigiabi vahendid sisaldavad viidet põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Võib esineda juhtumeid, kus tegevus või vara ei vasta käesolevate suuniste kohaselt põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, kuid samale või sarnasele tegevusele või varale antavat riigiabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kohaldatavate riigiabi eeskirjade tingimused (6). Samas võidakse riigiabi eeskirjadega kehtestada toetatava tegevuse või vara puhul keskkonnatingimuste suhtes rangemad siseturuga kokkusobivuse tingimused kui need, mis on sätestatud käesolevates suunistes. Nii võib see olla näiteks juhul, kui riigiabi antakse keskkonnakaitse eesmärgi saavutamiseks, millisel juhul ei piisa sellest, kui tõendatakse, et tegevus või vara ei kahjusta oluliselt keskkonda, vaid nõutav on positiivne panus keskkonnakaitsesse (7).
Käesolevates suunistes võetakse arvesse ka kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärki anda liikmesriikidele rahalist toetust selliste meetmete ja investeeringute jaoks, millega toetatakse vähekaitstud leibkondi, mikroettevõtjaid ja transpordikasutajaid, keda hoonetest ja maanteetranspordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste lisamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (8) (edaspidi „HKSi direktiiv“) kohaldamisalasse eriti mõjutab.
1. ÜHISED ALUSED
1.1. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ määratlus kliimameetmete sotsiaalfondi raames ja käesolevate suuniste õigeaegne rakendamine
Käesolevate suuniste puhul tuleb põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tõlgendada taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamääruse artiklis 9 loetletud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.
Loetakse, et tegevus või vara (9) kahjustab oluliselt:
|
— |
kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; |
|
— |
kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; |
|
— |
vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit; |
|
— |
ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; |
|
— |
saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab oluliselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse; |
|
— |
elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab oluliselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. |
Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks saab pidada ainult tegevusi või varasid, mis ei kahjusta oluliselt ühtegi neist kuuest keskkonnaeesmärgist.
1.2. Keskkonnaalaste õigusaktide ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vaheline seos
Kohaldatavate ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimine on eeltingimus, et ära hoida kuue keskkonnaeesmärgi olulist kahjustamist. Lihtsuse huvides ei korrata seetõttu käesolevates suunistes ja selle lisades ELi kohaldatavaid keskkonnaalaseid õiguslikke nõudeid. Suunistes ja selle lisades esitatakse põhimõtted ja sihtkriteeriumid, mis põhinevad ELi keskkonnaalastel õigusaktidel ja vajaduse korral täiendavad neid, tagamaks, et tegevus või vara ei kahjusta oluliselt ühtegi punktis 1.1 loetletud eesmärki. Suunistes sätestatud põhimõtete ja lisades loetletud kriteeriumide kohaldamine peaks olema vara või tegevusega tekitatud kahju suurusega proportsionaalne.
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise tõendamiseks võib kasutada keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju strateegilist hindamist ning kestlikkuse ja kliimakindluse tagamist järgmiselt.
|
— |
Projektide puhul, mille jaoks on nõutav keskkonnamõju hindamine (10) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/92/EL (11) (edaspidi „keskkonnamõju hindamise direktiiv“), võib kasutada keskkonnamõju hindamise menetlust ja järeldusi projekti keskkonnamõju kohta, et tõendada vastavust põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisele, nagu on kirjeldatud 2. jaos. |
|
— |
Projektide puhul, mis viiakse ellu selliste kavade või programmide alusel, mille jaoks on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine (12) vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ (13) (edaspidi „keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv“), võivad keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgil läbi viidud menetlused aidata tõendada vastavust põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisele, nagu kirjeldatud 2. jaos. Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse tõendamine nõuab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse kohane mõju hindamine, sealhulgas üldsuse sisuline kaasamine otsuste tegemisse (14), hõlmaks kõiki taksonoomiamääruse artiklis 9 loetletud keskkonnaeesmärke. |
|
— |
Tulemused, mis saadakse kestlikkuskontrolli käigus ja kliimakindluse tagamisel (15), mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (16) (InvestEU määrus) alusel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153 (17) (Euroopa ühendamise rahastu määrus) alusel ning mida peetakse oluliseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (18) (ühissätete määrus) puhul, võivad aidata tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, nagu on kirjeldatud 2. jaos. |
Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine võivad aidata hinnata, kas on tõenäoline oluline kahju mõnele kuuest keskkonnaeesmärgist, ning tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide kohaselt peavad asjaomased ametiasutused võtma arvesse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Samas võivad nad siiski otsustada viia ellu projekt või meede, mis põhjustab olulist kahju. Seevastu 2. jaos kirjeldatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamine nõuab kliimameetmete sotsiaalkavadest selliste meetmete ja investeeringute väljajätmist, mis kahjustaksid oluliselt üht või mitut kuuest keskkonnaeesmärgist.
Kuna põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise eeltingimus on ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimine, ei saa ELi eelarvest rahastada tegevusi või varasid, mille seaduslikkust või korrektsust mõjutab otseselt komisjoni otsus esitada põhjendatud arvamus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega. Kui tegevust või vara mõjutab komisjoni otsus esitada põhjendatud arvamus, tuleks seda siiski pidada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks, tingimusel et see iseenesest vastab kohaldatavatele ELi õigusaktidele. Näiteks võib uus ehitis kuuluda keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamisalasse, kuid liikmesriik, kus ehitus toimub, võib olla direktiivi ebakorrektselt üle võtnud. Selles olukorras peaks liikmesriik tagama, et projekt vastab keskkonnamõju hindamise direktiivile, mis on eeltingimus, et tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist.
ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel algatatud varasematest sammudest (st ametlik kiri või käimasolev uurimine) mõjutatud tegevuse või vara lisamine kliimameetmete sotsiaalkavasse ei piira komisjoni poolt aluslepingus määratletud rikkumismenetluse raames võetavaid edasisi meetmeid. Tegevuse või vara suhtes kohaldatakse jätkuvalt põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, mis on esitatud käesolevate suuniste sektoripõhistes lisades, või kui tegevus või vara ei ole sektoripõhistes lisades loetletud, siis käesolevate suuniste punktis 2.2 kirjeldatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamist.
Natura 2000 alasid mõjutav tegevus või vara, mis tugineb nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (19) (edaspidi „elupaikade direktiiv“) artikli 6 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvatele asendusmeetmetele, võib olla põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ vastavuses, tingimusel et asendusmeetmetega saavutatakse elurikkusele avalduv netokasu (20), neil on kohalik seos projektiga (21) ning need hõlmavad töökindlaid ja läbipaistvaid seiresüsteeme (22).
1.3. Juhtpõhimõtted kliimameetmete sotsiaalfondi alusel
Käesolevate suuniste kohaldamisel loetakse tegevused ja varad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks, kui need vastavad järgmistele juhtpõhimõtetele: arvestavad olelusringi mõju (1.3.1); võtavad arvesse otsest ja kaudset mõju (1.3.2); väldivad seotuse efekti (1.3.3); võtavad kasutusele parimad võimalikud keskkonna- ja kliimatoime tasemed (1.3.4) ning tagavad kooskõla ELi õigusaktides sätestatud üldiste kliima- ja keskkonnaeesmärkidega (1.3.5). Oluline on, et tähelepanu pöörataks sellele, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide kohaldamine oleks proportsionaalne selles mõttes, et välditakse üksnes olulist kahju.
Need põhimõtted on aluseks käesolevate suuniste sektoripõhistes lisades (punkt 2.1) sätestatud kriteeriumidele ning neid kohaldatakse ka nende lisadega hõlmamata tegevuste ja varade suhtes (punkt 2.2). Need põhimõtted on kooskõlas ELi taksonoomia nõuetega (punkt 2.3.) ning punktis 2.4 selgitatud eritingimustega. Neid kohaldatakse ka investeeringutest kaugemale ulatuvate meetmete suhtes (punkt 2.5).
1.3.1. Olelusringi mõju
Arvesse tuleks võtta keskkonnamõju kogu tegevuse või vara olelusringi jooksul. Taksonoomiamääruse artikli 17 kohaselt tuleks käesolevate suuniste kontekstis „olulise kahju“ hindamisel võtta arvesse tegevuse või vara enda keskkonnamõju ning selle tegevusega pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, võttes eelkõige arvesse nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.
Käesolevate suuniste kohaldamisel piisab täieliku olelusringi hindamise asemel pigem olelusringi puudutavatest kaalutlustest. Praktikas tähendab see seda, et täielik tekkepõhine või põhjuslik olelusringi analüüs (nt tegevusest või varast tulenevate tehnoloogiliste, majanduslike või sotsiaalsete muutuste kaudse keskkonnamõju arvessevõtmine) ei ole vajalik. Vajaduse korral ja asjakohasel juhul võib siiski kasutada olemasolevatest olelusringi analüüsidest või olelusringi hindamisest saadud tõendeid (23). Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamine peaks hõlmama kõiki olelusringi etappe, nagu tootmine või ehitamine, kasutamine või olelusringi lõpp, sõltuvalt sellest, kus eeldatakse suurimat kahju.
Näiteks selgitab olelusringi mõju arvessevõtmine sektoripõhistes lisades (nt B3.1, B4.1, T17) kirjeldatud mitme meetme puhul selliste kriteeriumide lisamist, millega nõutakse, et teatav osa tekkivatest tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutuseks või ringlussevõtuks. See põhineb teaduslikel analüüsidel, mis näitavad, olelusringi seisukohast, jäätmete korduskasutamiseks või ringlussevõtuks ettevalmistamise keskkonnakasu muude jäätmekäitluse võimaluste, näiteks põletamise ja prügilasse ladestamise asemel.
1.3.2. Otsesed ja kaudsed mõjud
Arvesse tuleks võtta nii tegevuse või vara otsest kui ka kaudset mõju (24). Otsene mõju on tegevuse või vara mõju projekti (nt hoone ehitamine) või süsteemi tasandil (nt raudteevõrk, ühistranspordisüsteem), mis ilmneb projekti elluviimise käigus. Kaudne mõju on väljaspool neid projekte või süsteeme avalduv mõju, mis võib avalduda alles pärast elluviimist, kuid on mõistlikult ettenähtav ja asjakohane.
Näiteks nõutakse sektoripõhistes lisades meetme B4.1 „Elamute ja mitteeluhoonete ehitus“ puhul elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks kohaldatavate põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidega, et uus hoone järgiks leevendamishierarhiat järgmiselt:
|
— |
esiteks minimeerides projekti kavandamise kaudu maahõivet ja maakasutust, linna rohealade kadu ja mulla katmist, näiteks kasutades olemasolevaid hooneid tõhusamalt, et pakkuda kvaliteetseid eluruume, taaselustades vabad, alakasutatud või kasutamata alad ning seades prioriteediks mahajäetud tööstusalade kasutamise hoonestamata rohealade asemel, maa ringlussevõtu ja looduspõhised lahendused; |
|
— |
teiseks võttes leevendamismeetmeid, näiteks rohelise taristu integreerimine, kohalike liikide kasutamine, läbilaskvad materjalid või muud meetmed vee imbumise parandamiseks; |
|
— |
kolmandaks, viimase abinõuna ja juhul, kui jääkmõju ei ole võimalik leevendada, rakendades taastamismeetmeid, et kompenseerida linnade rohealade ja ökosüsteemi teenuste kadu. Taastamismeetmeid tuleb rakendada kohalikul tasandil ja nendega tuleb luua vähemalt võrdne ökoloogiline väärtus. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumides on seega ühendatud meetmed nii otseste (nt minimeerides maahõivet ja maakasutust, linna rohealade kadu ja mulla katmist) kui ka kaudsete mõjude käsitlemiseks (nt võttes meetmeid, et parandada vee imbumist ja vähendada hoone võimalikku mõju veeringele, mis avaldub näiteks suuremas äravoolus ja väiksemas imbumises).
1.3.3. Seotuse efekti vältimine
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavad tegevused ja varad ei tohiks põhjustada seotuse efekti, mis ei ole kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega (nt sõltuvus CO2-mahukast tootmisest seoses fossiilkütuste kasutamisega), ega mõju, mis kahjustab pikaajalisi keskkonnaeesmärke, võttes arvesse nende tegevuste või varade majanduslikku kasutusaega.
Näiteks selgitab see, miks meedet B8.3 „Ainult fossiilkütustel töötavad seadmed, sealhulgas eraldiseisvate katelde paigaldamine“ peetakse sektoripõhistes lisades põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele mittevastavaks.
1.3.4. Parimad võimalikud keskkonna- ja kliimatoime tasemed
Majandustegevuse või vara puhul, millel on olemas tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav alternatiiv, millel on väike keskkonna- ja/või kliimamõju ja/või suur kliimamuutustele vastupanu võime, tuleks hinnata iga tegevuse või vara negatiivset keskkonna- ja/või kliimamõju ja/või väikest kliimamuutustele vastupanu võimet, hinnates, kas sellega kaasneb absoluutarvestuses oluline kahju. See lähenemisviis hõlmab tegevuse või vara keskkonna- ja/või kliimamõju ja/või kliimamuutustele vastupanu võime arvessevõtmist võrreldes olukorraga, kus negatiivset keskkonna- ja/või kliimamõju ja/või kliimamuutustele vastupanu võime muutust ei esine. Mõju ei võrrelda muu olemasoleva või kavandatava tegevuse mõjuga, mida kõnealune tegevus või vara võib asendada.
Tegevuste ja varade puhul, millel puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid, millel oleks väike keskkonna- ja/või kliimamõju ja/või suur kliimamuutustele vastupanu võime, tuleks põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist tõendada, võttes selles sektoris kasutusele parimad võimalikud keskkonna- ja/või kliimatoime tasemed (25).
Selle põhimõtte kohaldamist illustreerivad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on kehtestatud eri meetmete jaoks transpordilisas.
|
— |
Meetmes T11 „Fossiilkütusel töötavad mootorsõidukid“ on sätestatud, et need liikuvad varad, mis „saavad sõita üksnes fossiilkütustel“, ei ole kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Nende toodete puhul võimaldab absoluutarvestuses mõju hindamine pidada isegi kõige tõhusamaid fossiilkütustel töötavaid sõidukeid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele mittevastavaks. Seda seetõttu, et on olemas tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese keskkonna- ja/või kliimamõjuga alternatiivid, mis on samuti lisas esitatud (nt eri kategooriate heiteta sõidukid). |
|
— |
Meetme T11 puhul viidatakse siiski ka eranditele, mis on lisas esitatud eraldi meetmetena (nt T9, T10). Nende erandite kohaselt vastavad eri kategooriate vähese heitega sõidukid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, kui „heiteta sõidukid ei ole taskukohane või kasutatav lahendus“. |
1.3.5. Kooskõla ELi õigusaktides sätestatud üldiste kliima- ja keskkonnaeesmärkidega
Toetatavad tegevused või varad peaksid olema kooskõlas ELi õigusaktides sätestatud üldiste kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. See tähendab kooskõla ELi kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega (26) ning ELi keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud eesmärkidega (27).
Näiteks selgitatakse selle põhimõttega, miks sektoripõhised lisad ei sisalda põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume kliimamuutuste leevendamiseks mitme tegevuse puhul, mida peetakse ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega kooskõlas olevaks, näiteks T18 „Heitevaba raudtee-, metroo- või trammiteeveerem, sealhulgas selle komponendid“ või E3 „Energia tootmine või soojuse/jahutuse ja energia koostootmine päikeseenergiasüsteemidest või hübriidsetest fotogalvaanilistest soojus-päikesekollektoritest taastuvenergia eelisarendusaladel“.
2. ÜHISTE ALUSTE KOHALDAMINE
Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ on võimalik järgida mitmel eri viisil:
|
— |
sektoripõhistes lisades (2.1) sisalduvad tegevused ja varad peaksid vastama kirjeldusele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele; |
|
— |
sektoripõhistes lisades (2.2) nimetamata tegevused ja varad peaksid vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, tõendades vastavust juhtpõhimõtetele ning kasutades vajaduse korral sektoripõhistes lisades esitatud väljajäetud tegevuste ja varade loetelu; |
|
— |
tegevuste puhul võib tõendada, olenemata sellest, kas need sisalduvad sektoripõhises lisas või mitte, põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, näidates kooskõla ELi taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumidega olulise panuse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ puhul, kui see on asjakohane (2.3); |
|
— |
programmi „InvestEU“ liikmesriigi osa raames rakendatavad finantstooted peavad vastama eritingimustele (2.4); |
|
— |
põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist meetmete suhtes, mis ulatuvad investeeringutest kaugemale, käsitletakse eraldi punktis 2.5. |
Allpool esitatud otsustamisskeemi tuleks kaaluda kliimameetmete sotsiaalkavaga hõlmatud iga meetme või investeeringu puhul.
Kõigi lähenemisviiside puhul tuleks vajaduse korral lisada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ konkreetsed tingimused meetme või investeeringuga seotud vahe-eesmärkidesse ja sihtidesse, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi suunistega kliimameetmete sotsiaalkavade kohta (C/2025/1597).
2.1. Kui tegevus või vara on lisatud sektoripõhisesse lisasse
Käesolevate suuniste sektoripõhistes lisades kirjeldatakse võimalikke tegevusi või varasid (mitteammendav loetelu), mis kuuluvad kliimameetmete sotsiaalfondi rakendusalasse, ning vajaduse korral loetletakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mida tuleks kohaldada selle põhimõtte järgimiseks. Sektoripõhistes lisades kohaldatakse 1. jaos esitatud ühiseid aluseid, eelkõige juhtpõhimõtteid. Lisades on esitatud illustreerivad tõendid, mida saab kasutada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise tõendamiseks. Lisad sisaldavad kolme liiki tegevusi.
|
— |
Tegevused ja varad, mille suhtes ei kohaldata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ lisatingimust. Tegevuste või varade puhul, mida peetakse oma olemuse tõttu nõuetele vastavaks või millel on taksonoomiamääruse kuuele keskkonnaeesmärgile väike või tühine mõju või puudub tegelik või ettenähtav mõju, piisab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimiseks vastavusest lisas esitatud tegevuse või vara kirjeldusele. Sektoripõhistes lisades ei ole kindlaks määratud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täiendavaid kriteeriume nende tegevuste või varade kohta ning vajaduse korral tagab vastavus ELi õigusaktidele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise kuue keskkonnaeesmärgi puhul. See hõlmab näiteks tegevusi või varasid, millel on väga väike või tühine keskkonnamõju ning mis oma olemuselt kujutavad endast väikest ohtu keskkonnale, näiteks mõned sotsiaal- ja haridustegevused. Mõne tegevuse või vara puhul, millel on väga väike või tühine keskkonnajalajälg, võib olla vaja teha seotud tegevusi, mis omavad keskkonnajalajälge. Sel juhul tuleks kohaldada neid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tingimusi, mis on seotud keskkonnajälge omava tegevusega (vt allpool toodud kategooriad). Näiteks kui teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine (väike või tühine keskkonnamõju) nõuab sõiduki ostmist, peaks sõiduki ostmine vastama asjaomase tegevuse jaoks transpordilisas esitatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele. |
|
— |
Tegevused ja varad, mille puhul kohaldatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tingimusi. See kategooria hõlmab varasid või tegevusi, mille puhul võib eeldada olulist kahju ühele või mitmele keskkonnaeesmärgile, kui põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid ei ole täidetud. Ülejäänud keskkonnaeesmärkide puhul, mille korral ei kohaldata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tingimusi, leitakse, et ELi õigusaktid on piisavad, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine. Tagamaks, et need tegevused ja varad vastavad ühistele alustele (1. jagu), on nõutav põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavus. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid ja võimalikud kaasnevad meetmed on esitatud käesolevate suuniste sektoripõhistes lisades. |
|
— |
Väljajäetud tegevused ja varad. Varasid või tegevusi, mis kahjustavad oluliselt mõnda taksonoomiamääruse kuuest keskkonnaeesmärgist, ei tohiks pidada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks. Neid tegevusi või varasid käsitatakse seotuse efekti tekitavana või ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevat mõju omavana (vt 1.3.3). |
Sõltuvalt meetmest või investeeringust ja komisjoni otsusest vastava kava kohta eeldab komisjon, et suurem osa tema kontrollidest tehakse esimese vahe-eesmärgi või sihi raames (28). Sektoripõhistes lisades on vajaduse korral esitatud ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ iga kriteeriumi kohta soovituslik loetelu tõenditest, millega tõendada põhimõtte järgimist. See ei ole siiski kohustuslik, sest toetusesaaja suudab tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, esitades sarnased või samaväärsed tõendid, sealhulgas keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise või kliimakindluse tagamise / kestlikkuskontrolli tulemused (vt punkt 1.2), kui see tõendab tulemuslikult põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist.
2.2. Tegevused ja varad, mida ei ole loetletud üheski sektoripõhises lisas
Sektoripõhistes lisades loetlemata tegevused peaksid vastama 1. jaos sätestatud üldistele alustele.
Praktikas peaksid liikmesriigid tõendama vastavust põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise abil, kasutades oma kliimameetmete sotsiaalkavade esitamisel tabelis 1 esitatud struktuuri. Esiteks peaks hindamine kinnitama, et tegevused või varad ei kuulu sektoripõhistest lisadest väljajäetud tegevuste ja varade loetellu. Teiseks peaks hindamine viima järelduseni, et ei kahjustata oluliselt ühtegi keskmises veerus toodud keskkonnaeesmärki, ning esitama kolmandas veerus selgitused ja põhjendused. Selleks et tagada tegevuste ja varade vastavus 1. jaos nimetatud ühistele alustele, võivad liikmesriigid kasutada kaasnevaid meetmeid ja investeeringuid.
Vajaduse korral tuleks esitada täiendavad analüüsid ja/või tõendavad dokumendid, et põhjendada vastuseid tabelis esitatud küsimustele (29). Kui komisjon ei saa põhjendada ja kontrollida olulise kahju puudumist, ei saa tegevust või vara pidada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks.
Tabel 1
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise kontrollnimekiri
|
Küsimus |
Jah/Ei |
Olulise kahju puudumise põhjendus, võttes arvesse 1. jaos esitatud aluseid. |
||||||
|
Väljajäetud tegevused ja varad: Kas tegevus või vara kuulub mis tahes sektoripõhises lisas loetletud väljajäetud tegevusalade ja varade loetellu? |
|
Kui vastus on jaatav, ei peetaks seda meedet kliimameetmete sotsiaalfondi raames põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks. |
||||||
|
Kliimamuutuste leevendamine. Kas tegevus või vara toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? |
|
|
||||||
|
Kliimamuutustega kohanemine. Kas tegevus või vara põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele? |
|
|
||||||
|
Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. Kas tegevus või vara eeldatavalt kahjustab i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või ii) mereala head keskkonnaseisundit? |
|
|
||||||
|
Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Kas tegevus või vara
|
|
|
||||||
|
Saastuse vältimine ja tõrje. Kas tegevus või vara eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet (32) õhku, vette või pinnasesse? |
|
|
||||||
|
Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kas meede eeldatavalt i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit (33) ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? |
|
|
Põhjenduse aluseks võib olla näiteks mõni järgmistest viidetest:
|
a) |
tegevusel või varal olemuslikult puudub või esineb vähetähtis ettenähtav kahjulik mõju keskkonnaeesmärgile, järgides punktis 1.3 loetletud juhtpõhimõtteid, ning seda peetakse selle eesmärgi puhul põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks; |
|
b) |
tegevuse või vara puhul on kliimamuutuste või keskkonnaga seotud eesmärgi saavutamise toetamise koefitsient 100 % (34) ning sellisena loetakse see asjaomase eesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks; |
|
c) |
tegevus vastab taksonoomiamäärust täiendavates delegeeritud õigusaktides sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele seoses olulise panusega ühte kuuest keskkonnaeesmärgist ning seega loetakse see asjaomase eesmärgi puhul kliimameetmete sotsiaalfondi põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks; |
|
d) |
punktis 1.2 kirjeldatud keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, kestlikkuskontrolli või kliimakindluse tagamise tulemused. |
Eespool esitatud põhjendusi võib vajaduse korral kasutada ühe või mitme eesmärgi puhul. Kui need ei hõlma kõiki eesmärke, tuleb muude eesmärkide puhul põhjendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist.
2.3. Tegevus, mis on ELi taksonoomia olulise panuse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega kooskõlas
Käesolevate suuniste kohaldamisel käsitatakse tegevust kliimameetmete sotsiaalfondi raames põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavana, kui see vastab ELi taksonoomia delegeeritud õigusakti (35) alusel olulise panuse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, lähtudes taksonoomiamääruse (36) järgmistest artiklitest: artikli 10 lõige 3 kliimamuutuste leevendamise kohta, artikli 11 lõige 3 kliimamuutustega kohanemise kohta, artikli 12 lõige 2 vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse kohta, artikli 13 lõige 2 ringmajandusele ülemineku kohta, artikli 14 lõige 2 saastuse vältimise ja tõrje kohta ning artikli 15 lõige 2 elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise kohta.
2.4. Programmi „InvestEU“ liikmesriigi osa raames rakendatavad finantstooted
Finantstoodete puhul, mida rakendatakse liikmesriigi osa raames vastavalt InvestEU määrusele, nagu on osutatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 11 lõikes 4, leiab komisjon, et InvestEU fondiga seotud kestlikkuskontrolli tehniliste suuniste (2021/C 280/01) kohaldamine koos asjaomase rakenduspartneri poliitikaga, mis on seotud InvestEU fondi rakendamisega (eelkõige EIP keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse raamistik, EIP grupi kliimapanga tegevuskava 2021–2025, EBRD 2019. aasta keskkonna- ja sotsiaalpoliitika ning EBRD Pariisi kokkuleppega vastavusse viimise kindlaksmääramise metoodika), on piisav, et tõendada olulise kahju puudumist vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 7 lõikele 3.
Muude rakenduspartnerite kui EIP grupi ja EBRD tagatislepingud peavad hõlmama asjakohasel juhul tingimusi, mis tagavad kooskõla taksonoomiat käsitlevates delegeeritud õigusaktides asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega või vastama eespool nimetatud EIP grupi poliitikaga sarnastele kriteeriumidele või kohaldama sotsiaalmeetmete kliimafondi puhul tehniliste suuniste põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ üldsätteid.
2.5. Kliimameetmete sotsiaalfondist toetatavate meetmete ja investeeringute eristamine
Kooskõlas kliimameetmete sotsiaalkavade suunistes esitatud määratlusega on meetmetel investeeringutega võrreldes erijooned. Mõne meetme puhul võib olla raskem kvantifitseerida selle otsest ja esmast kaudset mõju. Meetmetel mõnes sektoris, sealhulgas elamumajanduses, transpordis ja energeetikas, on potentsiaali anda märkimisväärne panus rohepöördesse, ent need võivad kaasa tuua ka ohu, et mitmeid keskkonnaeesmärke kahjustatakse oluliselt, olenevalt sellest, kuidas meetmed on kavandatud. Teisest küljest on muudes sektorites võetavatel meetmetel (nt teavitamine, haridus, teadlikkuse suurendamine ja nõustamine, puuetega inimeste juurdepääs) tõenäoliselt piiratud keskkonnakahju oht, olenemata nende võimalikust panusest rohepöördesse.
Seepärast tuleks põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kohaldada kliimameetmete sotsiaalfondi rahastatavate meetmete suhtes igal üksikjuhul eraldi kooskõlas käesolevate suunistega. Kui meetmega on võimalik korrata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ alla kuuluva tegevuse/vara eeldatavat mõju (nt maksusoodustuse kehtestamine elektrisõidukite ostmiseks), tuleks kohaldada sektoripõhiseid lisasid (vt punkt 2.1). Kui meedet ei ole sektoripõhistes lisades hõlmatud, tuleks täita punktis 2.2 esitatud tabel, isegi kui meede ei põhjusta eeldatavasti olulist kahju. Alati on võimalik kohaldada ka ELi taksonoomia kriteeriume kooskõlas punktiga 2.3.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1).
(2) Nagu on märgitud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktis l ja põhjenduses 23, leitakse, et riiklikud meetmed, millega antakse ajutist otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele kooskõlas artikli 4 lõikega 3, ei avalda keskkonnaeesmärkidele märkimisväärset ettenähtavat mõju ning seetõttu tuleks neid pidada põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas olevaks.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
(4) Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõige 5.
(5) Nagu on märgitud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjenduses 40, peaksid liikmesriigid tagama, et asjakohastel juhtudel antakse sellist toetust kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega.
(6) Näiteks diiselmootoriga reisijateveoveeremi soetamine liikmesriigi poolt eesmärgiga teha see avaliku teenindamise lepingu raames avaliku teenuse osutajale kättesaadavaks võib olla riigiabi eeskirjadega kooskõlas, kui tingimused, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruses 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1), on täidetud ning olenemata vastavusest käesolevate tehniliste suuniste transpordilisas pealkirja „Tel 21. Raudtee- või trammiveerem, mis ei ole heiteta või ei ole kaherežiimiline vedur“ all esitatud määratlusele.
(7) Näiteks kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistes on nõutud, et vesinikutankimistaristu, mis on kasutusele võetud või mida on ajakohastatud riigiabiga, tarnib üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud või vähese CO2 heitega vesinikku või et liikmesriik tõendab usutavalt, et 2035. aastaks kõrvaldatakse järk-järgult kasutuselt vesinik, mis ei ole toodetud taastuvatest energiaallikatest või mis ei ole vähese CO2 heitega; see erineb käesolevate suuniste transpordilisast, kus peetakse vesinikutanklate ehitamist ja moderniseerimist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele vastavaks, olenemata tarnitava vesiniku CO2-mahukusest.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(9) Kliimameetmete sotsiaalfondi määruses viidatakse meetmetele ja investeeringutele, mis lõppkokkuvõttes toetavad tegevusi ja varasid. Seetõttu viidatakse suunistes järjepidevalt tegevustele ja varadele.
(10) Keskkonnamõju hindamise direktiivi (direktiiv 2011/92/EL) kohaselt tuleb ELi suurte ehitus- või arendusprojektide puhul kõigepealt hinnata nende keskkonnamõju. Seda tuleb teha enne projekti käivitamist. Keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldatakse paljude riiklike ja eraprojektide suhtes, mis on loetletud direktiivi I ja II lisas:
|
— |
kohustuslik keskkonnamõju hindamine (I lisa): kõiki I lisas loetletud projekte (nt pikamaaraudteed, kiirteed) peetakse keskkonda oluliselt mõjutavateks ja seetõttu on nõutav keskkonnamõju hindamine, või |
|
— |
keskkonnamõju hindamine, mille üle otsustavad liikmesriigid sõelumise alusel (II lisa): II lisas loetletud projektide puhul (näiteks linnaarendusprojektid või tööstuse arendusprojektid, teed, turismi arendamine, kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine) peavad riiklikud ametiasutused kindlaks määrama, kas projekti keskkonnamõju tuleb hinnata. See otsus tehakse nn sõelumismenetluse kaudu, milles hinnatakse projekti mõju kas piirmäärade/kriteeriumide alusel või igal üksikjuhul eraldi. Selleks peavad riiklikud ametiasutused võtma arvesse keskkonnamõju hindamise direktiivi III lisas sätestatud kriteeriume ja arendaja poolt lisa II.A alusel esitatud teavet. |
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(12) Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivis on ette nähtud keskkonnamõju hindamine kavade ja programmide puhul, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju (näiteks kavade ja programmide puhul, mis käsitlevad maakasutust, transporti, energeetikat, jäätmeid ja põllumajandust). Selleks et otsustada, kas kava ja programm kuuluvad keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi kohaldamisalasse, peaksid olema täidetud järgmised neli kriteeriumi:
|
— |
kava või programmi koostab või võtab vastu riigi, piirkonna või kohaliku tasandi asutus; |
|
— |
kava või programm on õigus- ja haldusnormide kohaselt nõutav; |
|
— |
kava või programm on koostatud mõne direktiivi artikli 3 lõike 2 punktis a loetletud sektori poolt; |
|
— |
kava või programmiga luuakse raamistik tulevase teostusloa saamiseks keskkonnamõju hindamise direktiivi I ja II lisas loetletud projektidele. |
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
(14) See tähendab, et üldsusele tuleb anda varakult hea võimalus avaldada kohase aja jooksul arvamust kava või programmi eelnõu ja sellele lisatud keskkonnaaruande kohta enne kava või programmi vastuvõtmist või seadusandlikku menetlusse andmist (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi artikli 6 lõige 2).
(15) Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
(19) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). Elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 tõlgendamise täiendavad täpsustused on esitatud komisjoni teatises – Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(20) Mõõdetav positiivne mõju (netokasu) elurikkusele võrreldes olukorraga enne projekti arendamist. Iga projekti konkreetsed asendusmäärad määratakse kindlaks juhtumipõhiselt vastavalt komisjoni teatisele – Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(21) Asendamiseks valitud ala peaks asuma asjaomases liikmesriigis samas biogeograafilises piirkonnas (elupaikade direktiivi kohaselt määratud alade puhul) või sama linnuliikide levila, rändetee või talvitusala piires (linnudirektiivi kohaselt määratud alade puhul). Ettevõtjad ei saa panustada ülemaailmsesse hüvitusfondi, mis ei tagaks mõjutatud biogeograafilise piirkonnaga seotud konkreetseid, tõhusaid ja mõõdetavaid meetmeid.
(22) Asendusmeetmete rakendamise üle peaksid järelevalvet tegema väljaõppe saanud teadlased, tuginedes edusammude ja tulemuste hindamise metoodikale, millest tuleks üldsusele ja asjaomastele ametiasutustele avalikult teatada. Seire peaks toimuma kogu projekti kestel.
(23) Näiteks keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi olelusringi analüüs / olelusringi hindamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).
(24) See lähenemisviis järgib taksonoomiamääruse artiklit 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“), milles on nõutud, et võetaks arvesse nii tegevuse enda keskkonnamõju kui ka tegevuse pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul.
(25) Kui see on asjakohane, võib sektori parimate võimalike keskkonna- ja/või kliimatoime tasemete kindlaksmääramisel võtta arvesse väikesaarte ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.
(26) Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määruses (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1), põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ puhul seoses kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega.
(27) Vt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1) (edaspidi „vee raamdirektiiv“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) (edaspidi „jäätmete raamdirektiiv“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1991/oj) (edaspidi „looduse taastamise määrus“).
(28) Vt täiendavad selgitused põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tingimuste hindamise kohta kliimameetmete sotsiaalkavade suunistes (ELT C, C/2025/1597, 25.3.2025, ELI: C/2025/1597/oj).
(29) See protsess tugineb taaste- ja vastupidavusrahastu raames kasutatavale protsessile, nagu on kirjeldatud komisjoni teatises „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C, C/2023/111, 11.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/111/oj).
(30) Loodusvarad on energia, materjalid, metallid, vesi, biomass, õhk ja maa.
(31) Lisateavet ringmajanduse eesmärgi kohta leiab taksonoomiamääruse põhjendusest 27.
(32) Saasteaine on õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, nagu on osutatud taksonoomiamääruse artikli 2 lõikes 10.
(33) Kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 2 punktiga 16 tähendab „hea seisund“ seoses ökosüsteemiga „heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga ning isepaljunemis- või taastumisvõimega ökosüsteemi, kus liigilist koostist, ökosüsteemi struktuuri ja ökoloogilisi funktsioone ei kahjustata“.
(34) Kliimameetmete sotsiaalfondi kulude jälgimiseks tuleks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 I lisas sätestatud metoodikat (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 23).
(35) 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139 (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1) (kliimaalane delegeeritud õigusakt) ja 27. juuni 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/2486 (ELT L, 2023/2486, 21.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2486/oj) (keskkonnaalane delegeeritud õigusakt).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj) (taksonoomiamäärus).
1. LISA
Hooned ning taastuvenergia tootmine ja salvestamine
Käesolevas sektoripõhises lisas on märgitud kriteeriumid, et esitada mitteammendav loetelu tegevusest või varadest, mille eesmärk on järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevate tehniliste suuniste punktiga 2.1. Väljajäetud tegevus toetab samuti suuniste punktis 2.2 käsitletud lähenemisviisi rakendamist.
Tabel on struktureeritud järgmiselt.
|
— |
Veerus 1 „Tegevus ja varad“ on kirjeldatud potentsiaalset tegevust ja varasid, mis kuuluvad hoonete meetmete ja investeeringute kohaldamisalasse. |
|
— |
Veerus 2 „Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid“ on kirjeldatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, millele iga tegevus või vara peab põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõla tagamiseks vastama. |
|
— |
Veerus 3 „Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks“ on esitatud näitlikustavad tõendid, mida saab kasutada, et tõendada vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ |
Tabel 1
Hooned
|
Tegevus ja varad |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid (ja kaasnevad meetmed, kui see on asjakohane) |
Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Teadlikkuse suurendamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Renoveerimine |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus hõlmab individuaalseid meetmeid, (1) kui need vastavad miinimumnõuetele, mis on kehtestatud individuaalsete komponentide ja süsteemide suhtes kohaldatavates riiklikes meetmetes, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2024/1275 (edaspidi „hoonete energiatõhususe direktiiv“) (2) ning, kui see on kohaldatav, kuuluvad kahte kõrgeimasse märkimisväärselt hõivatud energiatõhususe klassi või asjaomases delegeeritud õigusaktis sätestatud kõrgematesse klassidesse, kooskõlas määrusega (EL) 2017/1369 (edaspidi „energiamärgistuse määrus“) (3) ning selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega:
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE
Punkti 2a puhul võivad tõendid selle kohta, et planeerimine või üleujutusriski maandamise meetmed on kooskõlas asjakohas(t)e üleujutusriski maandamise kava(de)ga, hõlmata mõnda järgmistest elementidest:
Punkti 2b puhul: tõendid võivad hõlmata kinnitust selle kohta, et kvalifitseeritud või sertifitseeritud spetsialist on määratud projekteerima üleujutusriski maandamise meetmeid või asjaomane asutus on väljastanud kavandamis- või ehitusloa, mis hõlmab kavandatavaid üleujutusriski maandamise meetmeid. Üleujutusriski maandamise meetmed peaksid põhinema üleujutusriski hinnangul, mis hõlmab asjaomast hoonet ja maa-ala, või need tuleks koostada kooskõlas Euroopa, riiklike, piirkondlike või kohalike õigusaktide või asjakohaste ametlike suunistega üleujutusriski maandamise valdkonnas. Tööde käigus tuleks eelkõige võtta arvesse piirkondi, mis asuvad allpool prognoositavat kõrgvee taset, ja äravoolava vee juhtimist. Hoonele või kinnistule võidakse teha erand nõuetekohaste üleujutusvastaste kaitsemeetmete kaasamisest või lisamisest, kui see ei ole õiguslikult, majanduslikult, tehniliselt või funktsionaalselt teostatav. See võib tuleneda järgmisest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Järgmise puhul:
kohaldatakse allpool loetletud kriteeriume:
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Punkti i puhul: lammutamis- või renoveerimiseelne audit lähtuvalt riiklikest või kohalikest metoodikatest või lähtuvalt ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolli F lisast. Punkti ii puhul:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ehitus |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Punkti a puhul: lammutamiseelne audit lähtuvalt riiklikest või kohalikest metoodikatest või lähtuvalt ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolli F lisast. Punkti b puhul:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Kriteeriume tuleks tõlgendada kättesaadavate tõendite põhjal. Kui ei ole tõendeid selle kohta, et ala on määratletud kriteeriumides loetletud liiki maa-alana, siis tuleb eeldada, et abisaajad vastavad kriteeriumidele. Kättesaadavad tõendid hõlmavad järgmist: punkti 1 alapunktide a ja b puhul:
Punkti 1 alapunkti c puhul:
Punkti 2 puhul:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoonete energiatõhususe mõõtmise, reguleerimise ja kontrollimise vahendid ja seadmed, energiavarustus ja kodumasinad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja/või remont, sh:
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja/või remont kohapeal (26) hoone tehnosüsteemi osana, sh:
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Biomassipõhised küttesüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Tõendavad dokumendid peaksid hõlmama järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Biomassipõhised küttesüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Punkti a puhul peab kütteseadme arve või tehniline kirjeldus näitama, et sellele antakse graanuleid automaatselt ette. Punkti b puhul tõendid, et õhukvaliteedi piirkonnas, kuhu katel paigaldatakse, ei ole viimase viie aasta jooksul ületatud PM2,5 ja/või PM10 piirtaset või neid on ületatud ainult ühe aasta jooksul. Tõendid peaksid põhinema Euroopa Keskkonnaameti veebisaidil esitatud avalikel andmetel välisõhu kvaliteedi direktiivil põhinevate vastavate asjakohaste õhukvaliteedi piirkondade (NUTS-2 tase) kohta. Punkti c puhul tootekirjeldus, mis näitab, et tahkete peenosakeste heite tase jääb alla komisjoni määruse (EL) 2015/1189 V lisas märgitud võrdlustasemete. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Paigaldatakse ainult selliseid hübriidküttesüsteeme, mille juurde kuulub taastuvenergial põhinev küttesüsteem, mis katab vähemalt poole iga-aastasest küttevajadusest, (34) olenemata sellest, millise tegevuse ja varade kategooriaga asjaomane hübriidküttesüsteem on seotud. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Teave võiks hõlmata nii taastuvenergial kui ka muul kui taastuvenergial põhinevate elektrigeneraatorite võimsust, taastuvenergia liiki (nt päikeseenergia või ümbritseva keskkonna soojusenergia), asjaomase riigi kliimat ja vee temperatuuri režiimi. Enamiku toodete puhul on andmed kättesaadavad määrusega (EL) 2024/1781 (35) ja energiamärgistuse määrusega (36) kehtestatud nõuete kaudu. Energiavajaduse võib arvutada küttesüsteemi paigaldaja või arhitekt või seda võib hinnata lähtuvalt ajakohasest energiamärgisest, energiaauditist või renoveerimispassist. Kui energiavajadust ei ole võimalik arvutada, siis varuvariandina võib kriteeriumide täitmisest teatamisel lähtuda toodete andmelehtedest, milles on märgitud asjaomaseks hübriidküttesüsteemiks ühendatud kahe generaatori vastavad võimsused, kusjuures peaks taastuvenergial põhineva küttesüsteemi võimsus olema vähemalt pool fossiilkütustel põhineva küttesüsteemi võimsusest. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Toetus ühendustele kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudega. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Ühendus kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga, kui süsteemi puhul kehtib järgmine:
|
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Punkti a puhul kinnitus selle kohta, et kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi võib liigitada tõhusa kaugkütte- või kaugjahutussüsteemina kooskõlas energiatõhususe direktiivi artikliga 26. Punkti b puhul kava, millega tagatakse tõhusam primaarenergia tarbimine, et vähendada jaotuskadusid ja suurendada kütte ja jahutuse tarnel taastuvenergia osakaalu kooskõlas energiatõhususe direktiivi artikli 26 lõikega 5. |
||||||||||||||||||||||||||||||
Tabel 2
Taastuvenergia ja salvestamine (väljaspool tootmiskohta)
See tabel on asjakohane määruse (EL) 2023/955 (38) artikli 8 lõike 1 punktis c määratletud meetmete ja investeeringute jaoks.
|
Tegevus ja varad |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid (ja kaasnevad meetmed, kui see on asjakohane) |
Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks |
||||||||||||||
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetav elektrienergia |
||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Maismaa tuuleenergial põhineva elektritootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine direktiivi (EL) 2018/2001 (39) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalades. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Maismaa tuuleenergial põhineva elektritootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine väljaspool direktiivi (EL) 2018/2001 (40) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalasid. |
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Alapunkti a puhul luba, mille pädev asutus on väljastanud lähtuvalt asjakohasest hindamisest, milles määratakse kindlaks asendusmeetmed, mille tulemusena saavutatakse sama liikmesriigi samas biogeograafilises piirkonnas elurikkuse netosuurenemine, tuginedes ennast tõestanud metoodikale, (46) ning läbipaistev järelevalvekava. Punkti b puhul pädeva asutuse väljastatud luba, milles on märgitud asendusmeetmed, mis parandavad mõjutatud liikide kaitsestaatust. |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Päikeseelektrisüsteemi tehnoloogial põhineva elektritootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine direktiivi (EL) 2018/2001 (47) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalades. Kontsentreeritud päikeseelektrisüsteemi tehnoloogial või fotoelektrilistel hübriidpäikesekollektoritel põhineva elektritootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine direktiivi (EL) 2018/2001 (48) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalades. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Päikeseelektrisüsteemi tehnoloogial põhineva elektritootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine väljaspool direktiivi (EL) 2018/2001 (49) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalasid. Kontsentreeritud päikeseelektrisüsteemi tehnoloogial või fotoelektrilistel hübriidpäikesekollektoritel põhineva elektritootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine väljaspool direktiivi (EL) 2018/2001 (50) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalasid. |
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Alapunkti a puhul luba, mille pädev asutus on väljastanud lähtuvalt asjakohasest hindamisest, milles määratakse kindlaks asendusmeetmed, mille tulemusena saavutatakse sama liikmesriigi samas biogeograafilises piirkonnas elurikkuse netosuurenemine, tuginedes ennast tõestanud metoodikale (56), ning läbipaistev järelevalvekava. Punkti b puhul pädeva asutuse väljastatud luba, milles on märgitud asendusmeetmed, mis parandavad mõjutatud liikide kaitsestaatust. |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Päikese soojusenergia tehnoloogial põhineva energiatootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine direktiivi (EL) 2018/2001 (57) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalades. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Päikese soojusenergia tehnoloogial põhineva energiatootmisvõimsuse arendamine ja kasutamine väljaspool direktiivi (EL) 2018/2001 (58) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalasid. |
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Alapunkti a puhul luba, mille pädev asutus on väljastanud lähtuvalt asjakohasest hindamisest, milles määratakse kindlaks asendusmeetmed, mille tulemusena saavutatakse sama liikmesriigi samas biogeograafilises piirkonnas elurikkuse netosuurenemine, tuginedes ennast tõestanud metoodikale, (64) ning läbipaistev järelevalvekava. Punkti b puhul pädeva asutuse väljastatud luba, milles on märgitud asendusmeetmed, mis parandavad mõjutatud liikide kaitsestaatust. |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Ainult biomassil, biogaasil või vedelatel biokütustel põhineva elektritootmisvõimsuse või soojuse/jahutuse ja elektri koostootmise arendamine ning kasutamine. |
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Lähteainete puhul tuleks silmas pidada järgmist:
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Taastuvenergia direktiivi alusel heaks kiidetud sertifitseerimiskavad, mille kohaldamisalasse kuuluvad jäätmed ja jäägid, või nendega võrdväärsed riiklikud sertifitseerimiskavad. |
||||||||||||||
|
|
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL
|
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Punkti a puhul viide avalikele andmetele, mis on esitatud Euroopa Keskkonnaameti veebisaidil asjakohaste õhukvaliteedi piirkondade kohta, mis põhinevad direktiivil (EL) 2024/2881 (edaspidi „välisõhu kvaliteedi direktiiv“) (71) ja mis tõendavad, et rajatised asuvad õhukvaliteedi piirkondades, kus viimase viie aasta jooksul ei ole ületatud PM2,5 ja PM10 piirtaset või seda on ületatud ainult ühe aasta jooksul, kasutades avalikke andmeid. Selle tõendamiseks, et kohaldatakse erandit nr 1 kriteeriumist a, tuleb kasutada rajatise tehnilisi dokumente, mis tõendavad, et elektrit toodetakse ainult biogaasist kooskõlas taastuvenergia direktiivi artikli 29 lõikega 10. Selle tõendamiseks, et kohaldatakse erandit nr 2 kriteeriumist a, on vajalik järgmine:
Punkti b puhul vastavus keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi võrdlusalustele: kui rajatis ehitatakse tootja taotlusel, siis sõlmitud lepingu koopia, sh tehniline kirjeldus. |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Olemasolevate väikeste hüdroenergiaallikate taastamine ja moderniseerimine, kui need ei asu piirkondades, mis on määratud kindlaks taastamise piirkondadena riiklikes taastamiskavades, mis on koostatud kooskõlas looduse taastamise määruse (EL) 2024/1991 (72) artikliga 14, kui kava on kättesaadav, ja mis ei ole määratud kindlaks rajatistena, mis tuleb kõrvaldada looduse taastamise määruse artikli 9 kohaselt koostatud loendi alusel, kui kõnealune loend on kättesaadav. Väikeste hüdroelektrijaamade võimsus on kuni 10 MW. |
VEE JA MERERESSURSSIDE KESTLIK KASUTAMINE JA KAITSE
|
VEE JA MERERESSURSSIDE KESTLIK KASUTAMINE JA KAITSE Punkti a puhul järeldused, mis on esitatud vee raamdirektiivi alusel väljastatud loas, ning asjakohane hindamine kooskõlas elupaikade direktiiviga, kui see on kohaldatav. Punkti b puhul eelnev luba või registreerimine, mis põhineb üldistel siduvatel eeskirjadel, kui sellist nõuet ei ole muidu liidu õigusaktidega ette nähtud, nagu on sätestatud vee raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 punktis i. |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Ainult biomassil, biogaasil või vedelatel biokütustel põhineva elektritootmisvõimsuse või soojuse/jahutuse ja elektri koostootmise arendamine ning kasutamine direktiivi (EL) 2018/2001 (75) artiklis 15c osutatud taastuvenergia eelisarendusalades. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
Energia salvestamine |
||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Elektrienergiat salvestavate ja selle hiljem elektri kujul tagasisuunavate rajatiste või seadmete ostmine, paigaldamine, hooldamine ja remontimine. Tegevus ei hõlma pumphüdroelektrijaamu. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Soojusenergiat salvestavate ja selle hiljem soojusenergia või muu energiakandja kujul tagasisuunavate rajatiste ja seadmete ostmine, paigaldamine, hooldamine ja remontimine. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
||||||||||||||||
|
Arukate võrkudega ühendamise ja energiajagamise füüsilise ja/või virtuaalse platvormi ostmine, paigaldamine, hooldamine ja remontimine, nt:
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
Tarbekaubad |
||||||||||||||||
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||
|
Väljajäetud tegevused |
||||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||
|
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||||||||||
(1) Renoveerimised, mis hõlmavad kahte või enamat individuaalset meedet ja mis kvalifitseeruvad olulisteks rekonstrueerimisteks hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 punkti 22 ja asjakohase riikliku rakendusakti tähenduses, kuuluvad kategooriasse „Olemasolevate hoonete energiatõhusaks renoveerimine“ (kategooria B3.1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1369/oj).
(4) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/2139/oj).
(5) Renoveerimine tähendab, et algsest hoonest jääb alles vähemalt 50 %.
(6) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1275 (hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj) artikli 2 punktis 22: „oluline rekonstrueerimine“ – hoone renoveerimine, mille puhul: a) hoone välispiirete või tehnosüsteemide renoveerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub, või b) renoveeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj).
(8) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1275 (hoonete energiatõhususe kohta) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj) artikli 2 punktis 22.
(9) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/955 (millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/955/oj) artikli 2 punktis 13).
(10) Lammutamiseelne audit või renoveerimiseelne audit tähendab ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on 1) koguda ja hinnata teavet korduskasutatavate ehitustoodete, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks sobivate ehitus- ja lammutusjäätmete ning ka lammutus- või renoveerimistööde käigus tekkivate muud liiki ehitus- ja lammutusjäätmete omaduste ja koguste kohta, ning 2) anda üldisi ja objektipõhiseid soovitusi lammutus- või renoveerimisprotsessiks. Lammutamiseelse auditi või renoveerimiseelse auditi oluline osa on ka ohtlikke aineid või segusid sisaldavate materjalide ning selliste materjalide kindlakstegemine, mis võivad takistada korduskasutamist või ringlussevõttu.
(11) ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokoll, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d63d5a8f-64e8-11ef-a8ba-01aa75ed71a1/language-en.
(12) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).
(13) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj) artikli 3 punktis 16).
(14) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj) artikli 3 punktis 17).
(15) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(16) Lammutamiseelne audit või renoveerimiseelne audit tähendab ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on 1) koguda ja hinnata ehitustoodete omaduste ja kogustega seotud teavet korduskasutatavate ehitustoodete, korduskasutuseks ja ringlussevõtuks ettevalmistatavate ehitus- ja lammutusjäätmete ning muud liiki ehitus- ja lammutusjäätmete kohta, mis tekivad lammutus- või renoveerimistööde käigus, ning 2) anda üldisi ja objektipõhiseid soovitusi lammutus- või renoveerimisprotsessiks. Lammutamiseelse auditi või renoveerimiseelse auditi oluline osa on ka ohtlikke aineid või segusid sisaldavate materjalide ning selliste materjalide kindlakstegemine, mis võivad takistada korduskasutamist või ringlussevõttu.
(17) ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokoll, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d63d5a8f-64e8-11ef-a8ba-01aa75ed71a1/language-en.
(18) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj) artikli 3 punktis 16).
(19) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj) artikli 3 punktis 17).
(20) Nagu on määratletud direktiivis 2008/98/EÜ: „tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(21) „Mets“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 10 % või puud, mis suudavad kohapeal need näitajad saavutada, välja arvatud peamiselt põllumajandus- või linnamaana kasutatav maa. See hõlmab puude, sealhulgas noorte looduslikult kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud puuvõrade liituse või vastava täiuse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas alasid, mis on tavaliselt osa metsast, kuid ajutiselt puudest lagedad inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist.
(22) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa linnapiirkonnas, millel on olnud varem arendusi.
(23) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa, millel ei ole varem linnaarendusi tehtud; tavaliselt käsitatakse seda olemasoleva ehitistega piirkonna äärealal asuvana.
(24) Kooskõlas tähendusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruses (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj).
(26) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1275 (hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj) artikli 2 punktis 54).
(27) Fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide olemasolu korral soojuspumpade paigaldamise suhtes kohaldatakse punktis B8.1 märgitud kriteeriume.
(28) Selleks et teha kindlaks, millised on kaks kõige kõrgemat hõivatud energiatõhususe klassi, kus vähemalt mõned tooted on turul, antakse ülevaade turul kättesaadavatest toodetest (ametlike andmete põhjal) Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasi alusel.
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1369/oj).
(30) Komisjoni 27. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2015/1187, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde energiamärgistusega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/1187/oj).
(31) Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/1186/oj).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (ELT L, 2024/2881, 20.11.2024, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2881/oj).
(33) Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) nr 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 100, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1189/oj).
(34) Kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 17 lõikega 15 ja põhjendusega 14.
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj).
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/955/oj).
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(41) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01).
(42) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). Täpsustused elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 tõlgendamise kohta on sätestatud komisjoni teatises (2021/C 437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“.
(43) Asendamiseks valitud ala peaks asuma asjaomases liikmesriigis samas biogeograafilises piirkonnas (elupaikade direktiivi kohaselt määratud alade puhul) või sama linnuliikide levila, rändetee või talvitusala piires (s.o linnudirektiivi kohaselt määratud alade puhul). Ettevõtjad saavad panustada vaid sellisesse üleilmsesse hüvitusfondi, mis suudab tagada, et asjaomase mõjutatud biogeograafilise piirkonnaga seotud tegevus on konkreetne, tulemuslik ja mõõdetav.
(44) Asendusmeetmete rakendamise üle peaksid tegema järelevalvet asjakohase väljaõppe saanud teadlased, kes tuginevad edusammude ja tulemuste hindamise metoodikale, millest tuleks üldsusele ja asjaomastele asutustele avalikult teada anda. Järelevalvet tuleks teha kogu projekti jooksul.
(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/2019-06-26).
(46) Taastuvenergia projektidest elurikkusele avalduva mõju hindamiseks on olemas mitu metoodikat. Taotlejad võivad selleks, et tõendada elurikkuse netosuurenemise saavutamist, kasutada üht järgmist metoodikat: Statutory Biodiversity Metric (kohustuslik elurikkuse näitaja); Biodiversity Net Gain Calculator (BNGC, elurikkuse netosuurenemise arvutusvahend); Biotope Valuation (BV, biotoopide väärtuse hindamine) / Biotope points (BkompV, biotoopide punktid); muud: Onema / keskuse Center for Functional and Evolutionary Ecology vahend MERCIe, Battelle’i vahend EcoVal, vahend Eco-points (ökopunktid), BREEAMi vahend Change in Ecological Value Calculator (ökoloogilise väärtuse muutumise arvutusvahend), IUCNi näitaja STAR (Species Threat Abatement and Restoration metric, s.o liikidele avalduva ohu leevendamise ja nende seisukorra taastamise näitaja) või Ecometrica näitaja Normative Biodiversity Metric (normatiivne elurikkuse näitaja). Asendusmeetmetega seotud täiendavad suunised on esitatud metoodilistes suunistes elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (C(2021) 6913 final, punkt 3.3.3).
(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(51) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01).
(52) Mõõdetavalt positiivne mõju elurikkusele (selle netosuurenemine) võrreldes olukorraga enne projekti arendamist. Iga projekti konkreetsed asendusmäärad määratakse kindlaks juhtumipõhiselt vastavalt komisjoni teatisele (2021/C 437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“.
(53) Asendamiseks valitud ala peaks asuma asjaomases liikmesriigis samas biogeograafilises piirkonnas (elupaikade direktiivi kohaselt määratud alade puhul) või sama linnuliikide levila, rändetee või talvitusala piires (s.o linnudirektiivi kohaselt määratud alade puhul). Ettevõtjad saavad panustada vaid sellisesse üleilmsesse hüvitusfondi, mis suudab tagada, et asjaomase mõjutatud biogeograafilise piirkonnaga seotud tegevus on konkreetne, tulemuslik ja mõõdetav.
(54) Asendusmeetmete rakendamise üle peaksid tegema järelevalvet asjakohase väljaõppe saanud teadlased, kes tuginevad edusammude ja tulemuste hindamise metoodikale, millest tuleks üldsusele ja asjaomastele asutustele avalikult teada anda. Järelevalvet tuleks teha kogu projekti jooksul.
(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/2019-06-26).
(56) Taastuvenergia projektidest elurikkusele avalduva mõju hindamiseks on olemas mitu metoodikat. Taotlejad võivad selleks, et tõendada elurikkuse netosuurenemise saavutamist, kasutada üht järgmist metoodikat: Statutory Biodiversity Metric (kohustuslik elurikkuse näitaja); Biodiversity Net Gain Calculator (BNGC, elurikkuse netosuurenemise arvutusvahend); Biotope Valuation (BV, biotoopide väärtuse hindamine) / Biotope points (BkompV, biotoopide punktid); muud: Onema / keskuse Center for Functional and Evolutionary Ecology vahend MERCIe, Battelle’i vahend EcoVal, vahend Eco-points (ökopunktid), BREEAMi vahend Change in Ecological Value Calculator (ökoloogilise väärtuse muutumise arvutusvahend), IUCNi näitaja STAR (Species Threat Abatement and Restoration metric, s.o liikidele avalduva ohu leevendamise ja nende seisukorra taastamise näitaja) või Ecometrica näitaja Normative Biodiversity Metric (normatiivne elurikkuse näitaja). Asendusmeetmetega seotud täiendavad suunised on esitatud metoodilistes suunistes elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (C(2021) 6913 final, punkt 3.3.3).
(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
(59) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01).
(60) Mõõdetavalt positiivne mõju elurikkusele (selle netosuurenemine) võrreldes olukorraga enne projekti arendamist. Iga projekti konkreetsed asendusmäärad määratakse kindlaks juhtumipõhiselt vastavalt komisjoni teatisele (2021/C 437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“.
(61) Asendamiseks valitud ala peaks asuma asjaomases liikmesriigis samas biogeograafilises piirkonnas (elupaikade direktiivi kohaselt määratud alade puhul) või sama linnuliikide levila, rändetee või talvitusala piires (s.o linnudirektiivi kohaselt määratud alade puhul). Ettevõtjad saavad panustada vaid sellisesse üleilmsesse hüvitusfondi, mis suudab tagada, et asjaomase mõjutatud biogeograafilise piirkonnaga seotud tegevus on konkreetne, tulemuslik ja mõõdetav.
(62) Asendusmeetmete rakendamise üle peaksid tegema järelevalvet asjakohase väljaõppe saanud teadlased, kes tuginevad edusammude ja tulemuste hindamise metoodikale, millest tuleks üldsusele ja asjaomastele asutustele avalikult teada anda. Järelevalvet tuleks teha kogu projekti jooksul.
(63) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 020, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/2019-06-26).
(64) Taastuvenergia projektidest elurikkusele avalduva mõju hindamiseks on olemas mitu metoodikat. Selleks et tõendada vastavust elurikkuse suurenemise nõude täitmise kriteeriumile, võivad taotlejad kasutada järgmist: Statutory Biodiversity Metric (kohustuslik elurikkuse näitaja); Biodiversity Net Gain Calculator (BNGC, elurikkuse netosuurenemise arvutusvahend); Biotope Valuation (BV, biotoopide väärtuse hindamine) / Biotope points (BkompV, biotoopide punktid); muud: Onema / keskuse Center for Functional and Evolutionary Ecology vahend MERCIe, Battelle’i vahend EcoVal, vahend Eco-points (ökopunktid), BREEAMi vahend Change in Ecological Value Calculator (ökoloogilise väärtuse muutumise arvutusvahend), IUCNi näitaja STAR (Species Threat Abatement and Restoration metric, s.o liikidele avalduva ohu leevendamise ja nende seisukorra taastamise näitaja) või Ecometrica näitaja Normative Biodiversity Metric (normatiivne elurikkuse näitaja). Asendusmeetmetega seotud täiendavad suunised on esitatud metoodilistes suunistes elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (C(2021) 6913 final, punkt 3.3.3).
(65) Biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad vastama kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud muudetud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi „taastuvenergia direktiiv“) artiklites 29–31 ning sellega seotud rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides.
(66) Biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad vastama toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuseid käsitlevatele normidele, mis on sätestatud muudetud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi „taastuvenergia direktiiv“) artiklis 26 ning sellega seotud rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides.
(67) Kohaldatakse muudetud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi „taastuvenergia direktiiv“) artiklis 2 sätestatud mõisteid.
(68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/50/oj).
(69) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj).
(70) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2193/oj). Kateldes tahke biomassi, vedelate biokütuste ja biogaasi põletamise puhul kohaldatakse uute keskmise võimsusega põletusseadmete (v.a mootorid ja gaasiturbiinid) heite piirnorme (keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osa tabel 1). Uutes mootorites ja gaasiturbiinides vedelate biokütuste ja biogaasi põletamise puhul kohaldatakse uute mootorite ja gaasiturbiinide heite piirnorme (keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osa tabel 2).
(71) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (ELT L 2024/2881, 20.11.2024, lk 1, http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2881/oj).
(72) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L 2024/1991, 29.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1991/oj).
(73) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01).
(74) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj).
(75) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
2. LISA
Transport
Käesolevas sektoripõhises lisas on märgitud kriteeriumid, et esitada mitteammendav loetelu tegevusest või varadest, mille eesmärk on järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevate tehniliste suuniste punktiga 2.1. Väljajäetud tegevus toetab samuti suuniste punktis 2.2 käsitletud lähenemisviisi rakendamist.
Tabel on struktureeritud järgmiselt.
|
— |
Veerus 1 „Tegevus ja varad“ on kirjeldatud potentsiaalset tegevust ja varasid, mis kuuluvad transpordi meetmete ja investeeringute kohaldamisalasse. |
|
— |
Veerus 2 „Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid“ on kirjeldatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, millele iga tegevus või vara peab põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõla tagamiseks vastama. |
|
— |
Veerus 3 „Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks“ on esitatud näitlikustavad tõendid, mida saab kasutada, et tõendada vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
|
Tegevus ja varad |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid (ja kaasnevad meetmed, kui see on asjakohane) |
Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks |
||||||
|
Teadlikkuse suurendamine |
||||||||
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||
|
Veerem. Maanteetransport (1) |
||||||||
|
||||||||
|
Isiklike liikumis- või transpordivahendite kasutamine, mis töötavad kasutaja füüsilise tegevuse jõul alates heiteta jõuseadmest kuni heiteta jõuseadme ja inimese füüsilise tegevuse kombinatsioonini. See hõlmab kaubaveoteenuste osutamist (kauba)jalgratastega ja elektrijalgratastega. Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||
|
||||||||
|
M1- ja N1-kategooria sõidukid, mille CO-eriheide on 0 g CO2/km (s.o elektriautod, vesinikkütusega/kütuseelemendiga autod), nagu on määratletud muudetud määruse (EL) 2019/631 (2) artikli 3 lõike 1 punktis h. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/858 (3) on eriotstarbel kavandatud sõidukid M1- ja N1-kategooriasse kuuluvad sõidukid, millel on tehnilised eriomadused sellise funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi või seadmeid, nagu on kirjeldatud kõnealuses määruses. Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL M- ja N-kategooria uute maanteesõidukite ostmise puhul peaksid rehvid vastama A-klassi sõidumüra nõuetele ning A- ja B-klassi veeretakistustegurile (nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 (4)), mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist (EPREL). |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Tõendid sõidumüra ja veeretakistusteguri kohta, mis on esitatud Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasis (EPREL), ja rehvi kulumiskoefitsiendi kohta, mis on märgitud rehvi tüübikinnitustunnistuses. |
||||||
|
||||||||
|
Sõidukid:
Kooskõlas määrusega (EL) 2018/858 (8) on eriotstarbel kavandatud sõidukid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooriasse kuuluvad sõidukid, millel on tehnilised eriomadused sellise funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi või seadmeid, nagu on kirjeldatud kõnealuses määruses. Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL M- ja N-kategooria uute maanteesõidukite ostmise puhul peaksid rehvid vastama A-klassi sõidumüra nõuetele ning A- ja B-klassi veeretakistustegurile (nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 (9)),mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist (EPREL). |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Tõendid sõidumüra ja veeretakistusteguri kohta, mis on esitatud Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasis (EPREL), ja rehvi kulumiskoefitsiendi kohta, mis on märgitud rehvi tüübikinnitustunnistuses. |
||||||
|
||||||||
|
Sõidukid, mille otsene CO2 heide on 0 g CO2/km, arvutatuna kooskõlas muudetud määruse (EL) 168/2013 (10) artikliga 24 ja V lisaga. Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||
|
||||||||
|
Sõidukid, mis on varustatud seadmega, mis toetab aktiivselt jõuallikat ja millel ei ole sisepõlemismootorit või millel on sisepõlemismootor, mille heide on väiksem kui 1 g CO2/kWh, nagu on määratud kindlaks kooskõlas muudetud määrusega (EÜ) nr 595/2009 (11) ja selle rakendusmeetmetega või kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) määrusega nr 49 (12). Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||
|
||||||||
|
Intelligentsed transpordisüsteemid, milles info- ja sidetehnoloogiat rakendatakse maanteetranspordi valdkonnas (sh taristu, sõidukid ja kasutajad), liikluskorralduses ja liikuvuse juhtimises ning samuti liidesteks teiste transpordiliikidega. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt ja kasutamine peaks võimaldama kasutajatel olla paremini kursis transpordivõrkudega ning kasutada neid ohutumalt, kooskõlastatumalt ja arukamalt eesmärgiga vähendada liiklusummikuid ning minimeerida energiatarbimist ja heidet. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||
|
||||||||
|
Transpordivautšerid, mis aitavad edendada järgmist:
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||
|
||||||||
|
Vähese heitega M1- ja N1-kategooria sõidukid, nagu on määratletud muudetud määruses (EL) 2019/631, (13) kui heiteta sõidukid ei ole taskukohane ega kasutatav lahendus. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/858 (14) on eriotstarbel kavandatud sõidukid M1- ja N1-kategooriasse kuuluvad sõidukid, millel on tehnilised eriomadused sellise funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi või seadmeid, nagu on kirjeldatud kõnealuses määruses. Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL M- ja N-kategooria uute maanteesõidukite ostmise puhul peaksid rehvid vastama A-klassi sõidumüra nõuetele ning A- ja B-klassi veeretakistustegurile (nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 (15)),mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist (EPREL). |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Tõendid sõidumüra ja veeretakistusteguri kohta, mis on esitatud Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasis (EPREL), ja rehvi kulumiskoefitsiendi kohta, mis on märgitud rehvi tüübikinnitustunnistuses. |
||||||
|
||||||||
|
Vähese heitega M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, nagu on määratletud määruses (EL) 2019/1242, (16) kui vastavad heiteta sõidukid ei ole taskukohane ega kasutatav lahendus Kooskõlas määrusega (EL) 2018/858 (17) on „eriotstarbel“ kavandatud sõidukid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooriasse kuuluvad sõidukid, millel on tehnilised eriomadused sellise funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi või seadmeid, nagu on kirjeldatud kõnealuses määruses. Neid tingimusi kohaldatakse kõnealuste sõidukite ostmise, rahastamise, rentimise, liisimise ja käitamise suhtes ning nende jaoks järelturu loomise eesmärgil võetavate meetmete suhtes. |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL M- ja N-kategooria uute maanteesõidukite ostmise puhul peaksid rehvid vastama A-klassi sõidumüra nõuetele ning A- ja B-klassi veeretakistustegurile (nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 (18)),mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist (EPREL). |
SAASTUSE VÄLTIMINE JA KONTROLL Tõendid sõidumüra ja veeretakistusteguri kohta, mis on esitatud Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasis (EPREL), ja rehvi kulumiskoefitsiendi kohta, mis on märgitud rehvi tüübikinnitustunnistuses. |
||||||
|
||||||||
|
Mis tahes liiki konstrueeritud või omandatud veerem, mis on suuteline töötama projekti vältel ainult fossiilkütuste jõul, v.a kui see on loetletud käesolevas lisas. |
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||
|
||||||||
|
Mis tahes liiki veerem, mis on konstrueeritud või omandatud eesmärgiga vedada või säilitada kogu projekti vältel peamiselt fossiilkütuseid. |
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||||||
|
Tegevus ja varad |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid (ja kaasnevad meetmed, kui see on asjakohane) |
Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks |
||||||||||||||||||||||||
|
Taristu. Maantee |
||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Heiteta eraliikuvuse taristu rajamine ja moderniseerimine. See hõlmab akude laadimise taristu ja vesinikutanklate ning jalakäijatele ja/või jalgratastele mõeldud taristu rajamist. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Selliste uute füüsiliste lineaarsete struktuuride ja rajatiste ehitamine, mis on paigutatud jätkuvalt ja lineaarselt ning mis toetavad ühistranspordisõidukite liikumist konkreetsel marsruudil. See hõlmab uusi sõiduradasid, mis on mõeldud kiireks bussi- või trollibussitranspordiks, ja sellega seotud tugikonstruktsioone, nagu sillad ja tunnelid või olemasoleva sõiduraja laiendamine. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Uut taristut peaks täiendama taristu, mis võimaldab kestlikku maanteepõhist ühistransporti (nt depoos laadimine, kiire bussitranspordi laadimistaristu, tollibusside kontaktõhuliinid), kui seda ei ole juba tagatud. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Hanke väljakuulutamises (või kui seda ei tehta, siis projekti tehnilises kirjelduses) tuleks nõuda, et uut taristut täiendaksid rajatised, mis toetavad kestlikku maanteepõhist ühistransporti (nt depoos laadimine, kiire bussitranspordi laadimistaristu, tollibusside kontaktõhuliinid). |
||||||||||||||||||||||||
|
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele ettenähtavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (20) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab nõuetekohaseid üleujutustele vastupanuvõime meetmeid või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, mille puhul kehtib järgmine: i) nendega tagatakse tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohud on liigitatud järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Punkti 1 puhul ametlik dokument, nt arve või tunnistus, mis tõendab, et leevendusmeetmed on võetud. Punkti 2 puhul luba, mis põhineb asjakohasel hindamisel ja milles määratakse kindlaks asendusmeetmed, mille tulemusena saavutatakse sama liikmesriigi samas biogeograafilises piirkonnas elurikkuse netosuurenemine, tuginedes ennast tõestanud metoodikale, (27) ning läbipaistev järelevalvekava. |
||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Selliste füüsiliste mittelineaarsete struktuuride ja rajatiste ehitamine, mis on paigutatud mittejätkuvalt ja võrgustikupõhiselt ning mis toetavad ühistranspordisõidukite liikumist mitmesugustel ristuvatel marsruutidel ja mitmesuguste meetodite abil. See hõlmab bussijaamu või -depoosid ja jaamade kõrval asuvaid parklaid. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Uus taristu peaks olema varustatud taristuga, mis võimaldab kestlikku maanteepõhist ühistransporti (nt depoos laadimine, kiire bussitranspordi laadimistaristu, trollibusside kontaktõhuliinid), kui seda ei ole juba tagatud. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Hanke väljakuulutamises (või kui seda ei tehta, siis projekti tehnilises kirjelduses) tuleks nõuda, et uut taristut täiendaksid rajatised, mis toetavad kestlikku maanteepõhist ühistransporti (nt depoos laadimine, kiire bussitranspordi laadimistaristu, tollibusside kontaktõhuliinid). |
||||||||||||||||||||||||
|
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele prognoositavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (28) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab nõuetekohaseid üleujutustele vastupanuvõime meetmeid või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, millega tagatakse järgmine: i) tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohtude liigitus:
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Vähemalt 70 % ehitusobjektil tekkinud ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (kilogrammides), v.a looduslikud ained, mis on loetletud Euroopa jäätmenimistu (otsus 2000/532/EÜ) kategoorias 17 05 04, tuleb valmistada ette korduskasutamiseks (29) või võtta ringlusesse (30). Tagasitäidet (31) ei käsitata korduskasutamiseks ettevalmistamise ega ringlussevõtuna. |
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Punkti 1 alapunkti a puhul: kriteeriume tuleks tõlgendada kättesaadavate tõendite põhjal. See tähendab, et kui ei ole tõendeid selle kohta, et ala on määratletud kriteeriumides loetletud liiki maa-alana, siis tuleb eeldada, et abisaajad vastavad kriteeriumidele. Kättesaadavad tõendid hõlmavad järgmist:
Punkti 1 alapunkti b puhul aktsepteeritakse riiklikel määratlustel põhinevaid andmeid Euroopa metsateabesüsteemist kehtivate tõenditena seni, kuni Euroopa metsateabesüsteemis tehakse kättesaadavaks metsaala käsitlevad standardiseeritud andmed, mis põhinevad metsaseire määrusel. Punkti 2 puhul ametlik dokument, nt arve või tunnistus, mis tõendab, et leevendusmeetmed on võetud. |
||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Maanteepõhise ühistranspordi mittelineaarse taristu renoveerimine või täiustamine, nagu on määratletud punktis Tel 16. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Renoveeritav või täiustatav taristu peaks olema varustatud taristuga, mis võimaldab kestlikku maanteepõhist ühistransporti (nt depoos laadimine, kiire bussitranspordi laadimistaristu), kui seda ei ole juba tagatud. |
KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Hanke väljakuulutamises (või kui seda ei tehta, siis projekti tehnilises kirjelduses) tuleks nõuda, et uut taristut täiendaksid rajatised, mis toetavad kestlikku maanteepõhist ühistransporti (nt depoos laadimine, kiire bussitranspordi laadimistaristu, tollibusside kontaktõhuliinid). |
||||||||||||||||||||||||
|
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele prognoositavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (36) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab nõuetekohaseid üleujutustele vastupanuvõime meetmeid või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, mille puhul kehtib järgmine: i) nendega tagatakse tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohtude liigitus:
|
||||||||||||||||||||||||
|
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Vähemalt 70 % ehitusobjektil tekkinud ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (kilogrammides), v.a looduslikud ained, mis on loetletud Euroopa jäätmenimistu (otsus 2000/532/EÜ) kategoorias 17 05 04, tuleb valmistada ette korduskasutamiseks (37) või võtta ringlusesse (38). Tagasitäidet (39) ei käsitata korduskasutamiseks ettevalmistamise ega ringlussevõtuna. |
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE
|
||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus ja varad |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid (ja kaasnevad meetmed, kui see on asjakohane) |
Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks |
||
|
Veerem. Raudteed |
||||
|
||||
|
Raudtee-, metroo- või trammiveeremi ostmine, rent ja liisimine, sh kõnealuste rongide komponendid, kui rongidel, veduritel, reisijavagunitel või kaubavagunitel on otsene CO2 nullheide. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||
|
||||
|
Rongide, vedurite, reisijavagunite ja kaubavagunite ostmine, rent, liisimine ja käitamine, kui neid käitatakse otsese (väljalasketoru) CO2 nullheitega elektrirööbastel ja tavapärase mootoriga, kui kõnealune taristu ei ole kättesaadav. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||
|
||||
|
Tegevus, mille eesmärk on moderniseerida või täiustada raudtee-, metroo- või trammiveeremit, sh moderniseerimist võimaldavate komponentide hankimine. Moderniseerimistegevuse sihtmärgiks võib olla näiteks: i) rongi kontroll ja signaalimine või müravähendus, ii) muu otstarve, mis aitab parandada koostalitlusvõimet, näiteks ohutus, turvalisus või tõhusus (sh mahutavuse suurendamine), või iii) keskkonnatoime. Nõuetele vastab ka heiteta jõuseadmesüsteemi moderniseerimine. |
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||
|
||||
|
Sellise reisi- või kaubarongi või trammi ostmine või liisimine, mis töötab otsese (väljalasketoru) CO2 nullheitega ja mis ei ole kaherežiimiline. |
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||
|
||||
|
Fossiilkütuste vedamiseks ja säilitamiseks mõeldud sõidukid. „Ette nähtud“ tähendab „ehitatud ja omandatud otsese eesmärgiga vedada või säilitada kogu projekti vältel peamiselt fossiilkütuseid“. |
Ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. |
– |
||
|
Tegevus ja varad |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid (ja kaasnevad meetmed, kui see on asjakohane) |
Tõendid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taristu. Raudteed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Vastavus kohaldatavatele õigusaktidele on piisav. |
– |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Selliste uute füüsiliste lineaarsete struktuuride ja rajatiste ehitamine, mis on paigutatud jätkuvalt ja lineaarselt ning mis toetavad ühistranspordisõidukite liikumist konkreetset marsruuti mööda. See hõlmab järgmist vara või tegevust
|
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele prognoositavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (43) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab nõuetekohaseid üleujutustele vastupanuvõime meetmeid või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, mille puhul kehtib järgmine: i) nendega tagatakse tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohtude liigitus:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUS NING ÖKOSÜSTEEMI TAASTUMINE JA TAASTAMINE Punkti 1 puhul ametlik dokument, nt arve või tunnistus, mis tõendab, et leevendusmeetmed on võetud. Punkti 2 puhul luba, mis põhineb asjakohasel hindamisel ja milles määratakse kindlaks asendusmeetmed, mille tulemusena saavutatakse sama liikmesriigi samas biogeograafilises piirkonnas elurikkuse netosuurenemine, tuginedes ennast tõestanud metoodikale, (50) ning läbipaistev järelevalvekava. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Täiendused kiiruse, teljekoormuse ja gabariidi suurendamiseks, muldkehade struktuursed täiendused ning sildade ja tunnelite struktuursed taastamistööd, et säilitada ja taastada nende kasutatavust ning pikendada nende kasutusaega. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele prognoositavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (51) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab nõuetekohaseid üleujutustele vastupanuvõime meetmeid või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, mille puhul kehtib järgmine: i) nendega tagatakse tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohtude liigitus:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Selliste füüsiliste mittelineaarsete struktuuride ja rajatiste ehitamine, mis on paigutatud mittejätkuvalt ja võrgustikupõhiselt ning mis toetavad ühistranspordisõidukite liikumist mitmesugustel ristuvatel marsruutidel ja mitmesuguste meetodite abil. See hõlmab uusi metroojaamu või rongijaamu ja rongidepoosid. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele prognoositavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (52) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, mille puhul kehtib järgmine: i) nendega tagatakse tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohtude liigitus:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Vähemalt 70 % ehitusobjektil tekkinud ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (kilogrammides), v.a looduslikud ained, mis on loetletud Euroopa jäätmenimistu (otsus 2000/532/EÜ) kategoorias 17 05 04, tuleb valmistada ette korduskasutamiseks (53) või võtta ringlusesse (54). Tagasitäidet (55) ei käsitata korduskasutamiseks ettevalmistamise ega ringlussevõtuna. |
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE
|
ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE JA TAASTAMINE Punkti 1 alapunkti a puhul: kriteeriume tuleks tõlgendada kättesaadavate tõendite põhjal. See tähendab, et kui ei ole tõendeid selle kohta, et ala on määratletud kriteeriumides loetletud liiki maa-alana, siis tuleb eeldada, et abisaajad vastavad kriteeriumidele. Kättesaadavad tõendid hõlmavad järgmist:
Punkti 1 alapunkti b puhul aktsepteeritakse riiklikel määratlustel põhinevaid andmeid Euroopa metsateabesüsteemist kehtivate tõenditena seni, kuni Euroopa metsateabesüsteemis tehakse kättesaadavaks metsaala käsitlevad standardiseeritud andmed, mis põhinevad metsaseire määrusel. Punkti 2 puhul ametlik dokument, nt arve või tunnistus, mis tõendab, et leevendusmeetmed on võetud. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Raudteepõhise ühistranspordi mittelineaarse taristu renoveerimine või täiustamine, nagu on määratletud eespool. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Tegevusele/varale avalduvad potentsiaalsed riskid, mis tulenevad kliimaga seotud ohtudest (vt järgmine veerg, osa „Kliimaga seotud ohtude liigitus“), tuleks:
Olulist mõju vähendavate füüsiliste ja mittefüüsiliste meetmete rakendamisel (nagu on osutatud punktis b eespool) tuleks teha järgmist: i) tagada taristu aktsepteeritaval tasemel vastupanuvõime kahjustustele prognoositavate kliimaohtude, näiteks üleujutuste puhul, ning ii) kaasata need vara/tegevuse kavandamise ja rajamise etappi. Kohandamise arvessevõtmiseks tuleks insenertehniliste või tehnoloogiliste meetmete (60) asemel kaaluda nn rohelisi või looduspõhiseid lahendusi. Tegevus ei tohiks suurendada teistele inimestele, looduskeskkondadele või varadele tekkiva kahjuliku kliimamõju riski ega kahjustada kohanemist mujal. |
KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimariski hindamist iseloomustab järgmine:
Kohalikus või riiklikus riskihindamises tuleb teha kindlaks kliimaga seotud ohud, mis võivad põhjustada olulisi riske tegevusele/varale konkreetses asukohas tegevuse/vara kavandatud füüsilise kasutusaja vältel. Uus tegevus ei tohiks põhimõtteliselt paikneda maa-alal, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk (nagu on märgitud riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikes, piirkondlikes või kohalikes ruumilistes planeeringutes), v.a juhul, kui see tegevus hõlmab nõuetekohaseid üleujutustele vastupanuvõime meetmeid või sellega kaasnevad asjaomased vastupanuvõimemeetmed, mille puhul kehtib järgmine: i) nendega tagatakse tellijale vastuvõetav jääkriski tase ning ii) need vastavad kriteeriumide muudele asjakohastele nõuetele. Tõendid peaksid näitama, et kliimariskide aktsepteeritavale tasemele vähendamise lähenemisviis on kaasatud tegevuse/vara kavandamisse. Samuti peaksid need näitama, kuidas on võetud arvesse looduspõhiste lahenduste elujõulisust. Lisaks peaksid tõendid näitama, et rajamise etapis võetakse kohanemismeetmeid ja need rakendatakse täielikult ehitustööde lõpuks. Kliimaga seotud ohtude liigitus:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE Vähemalt 70 % ehitusobjektil tekkinud ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (kilogrammides), v.a looduslikud ained, mis on loetletud Euroopa jäätmenimistu (otsus 2000/532/EÜ) kategoorias 17 05 04, tuleb valmistada ette korduskasutamiseks (61) või võtta ringlusesse (62). Tagasitäidet (63) ei käsitata korduskasutamiseks ettevalmistamise ega ringlussevõtuna. |
ÜLEMINEK RINGMAJANDUSELE
|
||||||||||||||||||||||||||||||
(1) See tabel hõlmab sõiduautosid (M1-kategooria), busse (M2- ja M3-kategooria), kaubikuid ja veoautosid (N1-, N2- ja N3-kategooria), kahe-, kolme- ja neljarattalisi sõidukeid, nagu mootorrattad ja mopeedid (L-kategooria), raskesõidukite haagiseid (O-kategooria) ja jalgrattaid.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/631/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EÜ) nr 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/740/oj).
(5) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2400/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/595/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/715/oj).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) nr 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/740/oj).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/168/oj).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/595/oj).
(12) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 49 „Ühtsed sätted, milles käsitletakse meetmeid, mis tuleb võtta sõidukite diisel- ja ottomootoritest pärinevate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite vastu“ (ELT L 171, 24.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/49(2)/oj).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011(ELT L 111, 25.4.2019, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/631/oj).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EÜ) nr 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/740/oj).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1242/oj).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EÜ) nr 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/740/oj).
(19) „Peatus“ on konkreetne koht maanteel või raudteel, kus ühistranspordisõiduk peatub, et hõlbustada reisijate pealetulekut ja mahaminekut. Erinevalt jaamadest või terminalidest ei ole peatustes ulatuslikke rajatisi, need ei hõlma kinnisvararajatisi ega nõua märkimisväärseid ehitustöid ning koosnevad üldjuhul vaid lihtsast platvormist või peatuskohast.
(20) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (C/2021/5430, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(21) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa linnapiirkonnas, millel on olnud varem arendusi.
(22) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa, millel ei ole varem linnaarendusi tehtud; tavaliselt käsitatakse seda olemasoleva ehitistega piirkonna äärealal asuvana.
(23) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj). Täpsustused elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 tõlgendamise kohta on sätestatud komisjoni teatises – Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(24) Mõõdetavalt positiivne mõju elurikkusele (selle netosuurenemine) võrreldes olukorraga enne projekti arendamist. Projekti konkreetsed asendusmäärad kehtestatakse igal üksikjuhul eraldi kooskõlas komisjoni teatisega – Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. „Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(25) Asendamiseks valitud ala peab asuma asjaomases liikmesriigis samas biogeograafilises piirkonnas (elupaikade direktiivi kohaselt määratud alade puhul) või sama linnuliikide levila, rändetee või talvitusala piires (linnudirektiivi kohaselt määratud alade puhul). Ettevõtjad saavad panustada vaid sellisesse üleilmsesse hüvitusfondi, mis suudab tagada, et asjaomase mõjutatud biogeograafilise piirkonnaga seotud tegevus on konkreetne, tulemuslik ja mõõdetav.
(26) Asendusmeetmete rakendamise üle peaksid tegema järelevalvet asjakohase väljaõppe saanud teadlased, kes tuginevad edusammude ja tulemuste hindamise metoodikale, millest tuleks üldsusele ja asjaomastele asutustele avalikult teada anda. Järelevalvet tuleks teha kogu projekti jooksul.
(27) Taastuvenergia projektidest elurikkusele avalduva mõju hindamiseks on olemas mitu metoodikat. Taotlejad võivad selleks, et tõendada elurikkuse netosuurenemise saavutamist, kasutada üht järgmist metoodikat: Statutory Biodiversity Metric (kohustuslik elurikkuse näitaja); Biodiversity Net Gain Calculator (BNGC, elurikkuse netosuurenemise arvutusvahend); Biotope Valuation (BV, biotoopide väärtuse hindamine) / Biotope points (BkompV, biotoopide punktid); muud: Onema / keskuse Center for Functional and Evolutionary Ecology vahend MERCIe, Battelle’i vahend EcoVal, vahend Eco-points (ökopunktid), BREEAMi vahend Change in Ecological Value Calculator (ökoloogilise väärtuse muutumise arvutusvahend), IUCNi näitaja STAR (Species Threat Abatement and Restoration metric, s.o liikidele avalduva ohu leevendamise ja nende seisukorra taastamise näitaja) või Ecometrica näitaja Normative Biodiversity Metric (normatiivne elurikkuse näitaja). Asendusmeetmetega seotud täiendavad suunised on esitatud metoodilistes suunistes elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (C(2021) 6913 final, punkt 3.3.3) (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(28) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(29) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, ettevalmistamist korduskasutamiseks. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.
(30) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäitmiseks.
(31) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(32) „Mets“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 10 % või puud, mis suudavad kohapeal need näitajad saavutada, välja arvatud peamiselt põllumajandus- või linnamaana kasutatav maa. See hõlmab puude, sealhulgas noorte looduslikult kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud puuvõrade liituse või vastava täiuse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas alasid, mis on tavaliselt osa metsast, kuid ajutiselt puudest lagedad inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist.
(33) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa linnapiirkonnas, millel on olnud varem arendusi.
(34) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa, millel ei ole varem linnaarendusi tehtud; tavaliselt käsitatakse seda olemasoleva ehitistega piirkonna äärealal asuvana.
(35) Renoveerimine tähendab, et algsest hoonest jääb alles vähemalt 50 %. See arvutatakse algsest hoonest jääva välisruumide üldpõrandapinna põhjal, kasutades kohaldatavat riiklikku või piirkondlikku mõõtmismetoodikat; teine võimalus on kasutada rahvusvahelistes kinnisvara mõõtmise standardites sisalduvat põrandapinna määratlust.
(36) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(37) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, ettevalmistamist korduskasutamiseks. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.
(38) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäitmiseks.
(39) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(40) „Peatus“ on konkreetne koht maanteel või raudteel, kus ühistranspordisõiduk peab võimaldama reisijate pealetuleku ja mahamineku. Erinevalt jaamadest või terminalidest ei ole peatustes ulatuslikke rajatisi, need ei hõlma kinnisvararajatisi ega nõua märkimisväärseid ehitustöid ning koosnevad üldjuhul vaid lihtsast platvormist või peatuskohast.
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/797/oj).
(42) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 34/2012/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj) artikli 3 punktiga 11.
(43) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(44) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa linnapiirkonnas, millel on olnud varem arendusi.
(45) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa, millel ei ole varem linnaarendusi tehtud; tavaliselt käsitatakse seda olemasoleva ehitistega piirkonna äärealal asuvana.
(46) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj). Täpsustused elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 tõlgendamise kohta on sätestatud komisjoni teatises – Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(47) Mõõdetavalt positiivne mõju elurikkusele (selle netosuurenemine) võrreldes olukorraga enne projekti arendamist. Projekti konkreetsed asendusmäärad kehtestatakse igal üksikjuhul eraldi kooskõlas komisjoni teatisega – Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(48) Asendamiseks valitud ala peab asuma asjaomases liikmesriigis samas biogeograafilises piirkonnas (elupaikade direktiivi kohaselt määratud alade puhul) või sama linnuliikide levila, rändetee või talvitusala piires (linnudirektiivi kohaselt määratud alade puhul). Ettevõtjad saavad panustada vaid sellisesse üleilmsesse hüvitusfondi, mis suudab tagada, et asjaomase mõjutatud biogeograafilise piirkonnaga seotud tegevus on konkreetne, tulemuslik ja mõõdetav.
(49) Asendusmeetmete rakendamise üle peaksid tegema järelevalvet asjakohase väljaõppe saanud teadlased, kes tuginevad edusammude ja tulemuste hindamise metoodikale, millest tuleks üldsusele ja asjaomastele asutustele avalikult teada anda. Järelevalvet tuleks teha kogu projekti jooksul.
(50) Taastuvenergia projektidest elurikkusele avalduva mõju hindamiseks on olemas mitu metoodikat. Taotlejad võivad selleks, et tõendada elurikkuse netosuurenemise saavutamist, kasutada üht järgmist metoodikat: Statutory Biodiversity Metric (kohustuslik elurikkuse näitaja); Biodiversity Net Gain Calculator (BNGC, elurikkuse netosuurenemise arvutusvahend); Biotope Valuation (BV, biotoopide väärtuse hindamine) / Biotope points (BkompV, biotoopide punktid); muud: Onema / keskuse Center for Functional and Evolutionary Ecology vahend MERCIe, Battelle’i vahend EcoVal, vahend Eco-points (ökopunktid), BREEAMi vahend Change in Ecological Value Calculator (ökoloogilise väärtuse muutumise arvutusvahend), IUCNi näitaja STAR (Species Threat Abatement and Restoration metric, s.o liikidele avalduva ohu leevendamise ja nende seisukorra taastamise näitaja) või Ecometrica näitaja Normative Biodiversity Metric (normatiivne elurikkuse näitaja). Asendusmeetmetega seotud täiendavad suunised on esitatud metoodilistes suunistes elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (C(2021) 6913 final, punkt 3.3.3) (ELT C 437, 28.10.2021, lk 1).
(51) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(52) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(53) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, ettevalmistamist korduskasutamiseks. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.
(54) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäitmiseks.
(55) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(56) „Mets“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 10 % või puud, mis suudavad kohapeal need näitajad saavutada, välja arvatud peamiselt põllumajandus- või linnamaana kasutatav maa. See hõlmab puude, sealhulgas noorte looduslikult kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud puuvõrade liituse või vastava täiuse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas alasid, mis on tavaliselt osa metsast, kuid ajutiselt puudest lagedad inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist.
(57) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt, maa linnapiirkonnas, millel on olnud varem arendusi.
(58) Euroopa Keskkonnaameti sõnastiku määratluse kohaselt maa, millel ei ole varem linnaarendusi tehtud; tavaliselt käsitatakse seda olemasoleva ehitistega piirkonna äärealal asuvana.
(59) Renoveerimine tähendab, et algsest hoonest jääb alles vähemalt 50 %. See arvutatakse algsest hoonest jääva välisruumide üldpõrandapinna põhjal, kasutades kohaldatavat riiklikku või piirkondlikku mõõtmismetoodikat; teine võimalus on kasutada rahvusvahelistes kinnisvara mõõtmise standardites sisalduvat põrandapinna määratlust.
(60) Insenertehnilised või tehnoloogilised meetmed osutavad tehnoloogilistele ja insenertehnilistele lahendustele, mille eesmärk on parandada territooriumide, taristute ja inimeste kohanemist. Rohelised meetmed tuginevad ökosüsteemipõhistele (või looduspõhistele) lähenemisviisidele ja nende puhul kasutatakse looduslike ökosüsteemide pakutavaid eri võimalusi, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet. Lisateabe saamiseks vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1), joonealune märkus 83.
(61) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, ettevalmistamist korduskasutamiseks. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.
(62) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäitmiseks.
(63) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj): „tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jääde, nad peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1596/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)