EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2025

COM(2025) 652 final

2025/0329(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 ettevõtjate ja kauplejate teatavate kohustuste osas

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1115 1 (edaspidi „raadamist käsitlev määrus“) on kehtestatud õigusnormid, mis käsitlevad selle määruse I lisas loetletud asjaomaste toodete, sisaldavad või mille puhul on söötmiseks või valmistamiseks kasutatud konkreetset saadust, nimelt veised, kakao, kohv, õlipalm, kummi, soja ja puit, liidu turule laskmist ja liidu turul kättesaadavaks tegemist ning liidust eksportimist. Eelkõige on selle eesmärk tagada, et nimetatud saadused ja asjaomased tooted lastakse liidu turule või tehakse seal kättesaadavaks või eksporditakse ainult siis, kui need on raadamisvabad, on toodetud kooskõlas tootjariigi asjakohaste õigusaktidega ja hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga.

Raadamist käsitlevas määruses on praegu sätestatud, et tarneahela esimeses etapis tegutsevad ettevõtjad, sealhulgas esmatootjast füüsilised isikud ja esmatootjast mikro- või väikeettevõtjad, peavad täitma hoolsuskohustust, et tõendada, et nende poolt turule lastavad asjaomased tooted vastavad kõnealuse määruse nõuetele. Artikli 4 lõike 2 kohaselt on need ettevõtjad kohustatud enne asjaomaste toodete turule laskmist esitama hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu. Ettevõtjad vastutavad oma äritegevuse põhjaliku kontrollimise ja analüüsi eest, mis nõuab eelkõige raadamist käsitleva määruse seisukohast oluliste andmete ja neid toetavate asjakohaste dokumentide kogumist igalt konkreetselt tarnijalt. Mitte-VKEdest kauplejad ja tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjad peavad endiselt täitma ka hoolsuskohustust ja esitama infosüsteemi kaudu hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid.

Määruse artikli 33 kohaselt tehakse komisjonile ülesandeks luua kõnealune infosüsteem ja seda hallata. Määruse täitmise tagamine pädevate asutuste poolt sõltub suurel määral ka sellest infosüsteemist. Infosüsteemi toimimise tagamine on seetõttu kriitilise tähtsusega. Süsteem peab suutma hallata kõiki määrusega hõlmatud toodetega seotud IT-toiminguid, mille on algatanud määruse kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad.

Komisjon töötas välja süsteemi, mis põhineb kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemil (TRACES). Komisjoni süsteem TRACES on loomade ja taimede tervisetõendite veebiplatvorm, mis loodi vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad, 2 võttes samas arvesse raadamist käsitleva määruse laiemat kohaldamisala. Süsteem TRACES on hea näide hästi toimivast ja mitmes valdkonnas juba kasutusel olevast IT-platvormist. Seega leiti, et see on hea ja ajaliselt sobiv lahendus infosüsteemi loomiseks ja tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna liidese arendamiseks määrusega (EL) 2023/1115 kehtestatud tähtaegade jooksul.

Pärast raadamist käsitleva määruse vastuvõtmist 2023. aastal kohandas komisjon süsteemi lahendust vastavalt kaasseadusandjate vahel kokku lepitud tekstile. Sellest ajast alates on komisjon arendanud infosüsteemi tihedas koostöös liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega. Infosüsteemi esimest demoversiooni tutvustati sidusrühmadele 8. juunil 2023 toimunud komisjoni eksperdirühma spetsiaalsel koosolekul. Katseprojekt käivitati 2023. aasta lõpus. Seda tehti eesmärgiga tagada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide ühtlustatud ja tõhus esitamine kooskõlas ettevõtjate ja pädevate asutuste vajadustega ning koguda neilt tagasisidet süsteemi toimimise kohta. Süsteem viidi üle ka pilvetaristusse, et tagada vajalik skaleeritavus.

Infosüsteem avati registreerimiseks 6. novembril 2024 ja võeti kasutusele 4. detsembril 2024. Selle kaudu saavad ettevõtjad, mitte-VKEdest kauplejad ja nende volitatud esindajad esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone. Samal päeval käivitati ka paralleelne koolitusserver, mis andis sidusrühmadele võimaluse tutvuda süsteemi funktsioonidega ja esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone ilma õigusjõuta.

Samas on komisjon andnud sidusrühmadele asjakohaseid selgitusi süsteemi kasutamise kohta, sealhulgas kasutusjuhend ja koolitusvideod, mis on kättesaadavad Europa portaali spetsiaalsel veebisaidil. Alates 2024. aasta oktoobrist on kättesaadavad veebipõhised koolitused: 2025. aasta septembri lõpuks oli 67 koolitusel osalenud üle 20 000 sidusrühma. Komisjon on süsteemi valmisolekut järjepidevalt hinnanud ja sellest teada andnud.

Lisaks arendati tööstuse ja liikmesriikide taotlusel välja ja avaldati 2024. aasta teises kvartalis rakendusliides, mis võimaldab automatiseeritud suhtlust raadamist käsitleva määruse infosüsteemi ning ettevõtjate või pädevate asutuste omandis olevate või kohalike IT-süsteemide vahel, et hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide esitamine toimuks sujuvalt.

2024. ja 2025. aastal avaldas komisjon juhenddokumendid 3 ning vastas raadamist käsitleva määruse rakendamisega seotud korduma kippuvatele küsimustele. Need dokumendid sisaldasid muu hulgas selgitusi hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide esitamissageduse kohta. Määruse artiklis 3 nõutakse, et kõik asjaomased turule lastud või eksporditud tooted on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga. Paljude sidusrühmade arvates tähendas see kohustust esitada suur hulk hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone ning nende jaoks sellega seotud halduskoormus suurenes. Seetõttu rõhutas komisjon korduma kippuvatele küsimustele antud vastuste dokumendis 4 äriühingute võimalust esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone kord aastas. Selle selgitusega sooviti ettevõtjate halduskoormust leevendada ja infosüsteemi kaudu esitatavate hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide arvu oluliselt vähendada.

Infosüsteemi praegustest andmetest ning komisjoni ja sidusrühmade vahelistest hiljutistest kontaktidest ja nendele järgnenud teabevahetusest nähtub siiski, et paljud ettevõtjad on jätkanud ettevalmistusi rakenduse kasutamiseks ning et paljud on otsustanud esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni iga partii või saadetise kohta. Seda on teinud eelkõige tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjad ja mitte-VKEdest kauplejad ning suured kontsernid, kus kontsernisiseseid tehinguid on palju. Mitmed neist ettevõtjatest juba kasutavad täiustatud süsteeme varude jälgimiseks, nad on välja töötanud või hankinud oma süsteemid või kasutavad teenuseosutajaid, mis võimaldavad nende endi tootehaldussüsteemide otsest ühendamist raadamist käsitleva määruse infosüsteemiga. Tegelikkuses esitavad need ettevõtjad sageli väga suurel hulgal tehinguandmeid, mille tulemusena esitatakse rohkem andmeid, kui algselt prognoositud.

Seega on tulenevalt 2025. aasta kolmanda kvartali prognoosidest eeldatavate toimingute ja interaktsioonide arvu kohta, eelkõige seoses ettevõtjate endi IT-süsteemide ja raadamist käsitleva määruse infosüsteemi vahelise suhtluskorra ja interaktsioonide automatiseerimisega, infosüsteemi koormust oluliselt ümber hinnatud, kuna näib, et süsteemi kasutatakse oodatust palju rohkem.

Samas on mitu ettevõtjat ja sidusrühma väljendanud muret halduskoormuse pärast, mis tuleneb tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjate kohustusest esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone ja täita hoolsuskohustust. Üha enam on küsimusi tekitanud ka hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni esitamise kohustuse proportsionaalsus esmatootjatest väikeettevõtjate puhul, kes toodavad ja lasevad turule oma tooteid.

Alates raadamist käsitleva määruse jõustumisest 2023. aasta juunis on komisjon teinud sidusrühmadega järjepidevalt koostööd selle nimel, kuidas muuta raadamist käsitleva määruse rakendamine lihtsamaks, õiglasemaks ja kulutõhusamaks. Avaldati mitu juhenddokumenti ja vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet toetab ka komisjoni parema õigusloome tegevuskava, 5 millega püütakse tagada liidu õigusaktide eesmärkide saavutamise ilma tarbetut koormust tekitamata. 2023. aastal leidis komisjon, et ettevõtjate ja haldusasutuste aruandlusnõuded tuleks muuta ratsionaalsemaks ja lihtsamaks, 6 ning kohustus vähendama neid 25 %, ilma et seataks ohtu asjakohaste õigusaktide poliitiliste eesmärkide saavutamist. Seejärel suurendati seda kohustust 25 %ni kõigi halduskulude osas ning 35 %ni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) puhul 7 .

Käesolevas ettepanekus pakutakse sihipäraseid ja sidusaid lahendusi eespool kirjeldatud küsimustele. Sellega kohandatakse esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate, tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjate ja mitte-VKEdest kauplejate kohustusi seoses hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide esitamisega, tehes määruses lihtsustusi ja parandusi kulutõhususe huvides ning vähendades infosüsteemi koormust, et tagada selle toimimine. Kavandatud meetmetega ei õõnestata raadamist käsitleva määruse eesmärke – selle asemel võimaldavad need määruse tõhusamat toimimist väiksema halduskoormusega, samas kui selle peamised aluspõhimõtted jäävad samaks.

Peale selle tugevdatakse ettepanekuga ka määruse seiret ja järelevalvet. See suurendab pädevate asutuste suutlikkust töödelda infosüsteemis sisalduvaid andmeid ja vahetada asjakohast teavet.

Muret on väljendatud selle pärast, kas raadamist käsitlev määrus jõutakse enne selle muudatuse jõustumist läbi vaadata. Seepärast võetakse käesolevas ettepanekus arvesse ka määrusega (EL) 2024/3234 muudetud kohaldamise alguskuupäeva ning vajadust määruse rakendamisest tulenevate andmete järele, sealhulgas määruse mõju raadamisele ja metsade degradeerumisele, selle mõju ettevõtjatele ja kauplejatele, eelkõige VKEdele, ning kaubavoogudele, mistõttu ühtlustatakse läbivaatamisklauslite kuupäeva.

Selleks et anda ettevõtjatele, kes on mikro- või väikeettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 või lõike 2 esimese lause tähenduses, piisavalt aega kavandatud muudatuste rakendamiseks, leiab komisjon, et mikro- ja väikeettevõtjate suhtes tuleks määruse sätteid kohaldada alates 30. detsembrist 2026. Muid seotud kuupäevi kohandatakse vastavalt. Samas tuleks pädevate asutuste kohustust teha artiklites 16–19, 22 ja 24 osutatud kontrolle ja võtta muid täitmise tagamisega seotud meetmeid kohaldada alates 30. juunist 2026 ning mikro- ja väikeettevõtjate puhul alates 30. detsembrist 2026. Kui pädev asutus avastab määruse (EL) 2023/1115 rikkumise või saab sellest teada enne artiklite 16–19, 22 ja 24 kohaldamise algust, võib ta anda ettevõtjatele, tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele hoiatusi koos soovitustega nõuetele vastavuse saavutamiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Komisjoni 2019. aasta teatises „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ 8 võttis komisjon kohustuse „hinnata täiendavaid nõudlusepoolseid regulatiiv- ja muid meetmeid ühiste reeglite ja ühise arusaamise tagamiseks seoses raadamisvabade tarneahelatega, et suurendada tarneahela läbipaistvust ning minimeerida ELi-suunalise põhitarbeainete impordiga seotud raadamise ja metsade seisundi halvenemise riski“. Seejärel kinnitati seda kohustust Euroopa roheleppes, 9 ELi elurikkuse strateegias 10 aastani 2030 ja strateegias „Talust taldrikule“, 11 kusjuures kahes viimases teatati vastava seadusandliku ettepaneku esitamisest 2021. aastal. Raadamist käsitleva määruse vastuvõtmine oli Euroopa roheleppe ja kõigi selle alusel välja töötatud algatuste lahutamatu osa ja nendega kooskõlas.

Samal ajal määras Euroopa Komisjon kindlaks eesmärgi vähendada kõiki halduskulusid 25 % ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul 35 %, mis viib käesoleva ettepaneku kooskõlla käimasolevate meetmetega, mille eesmärk on lihtsustada aruandlusnõudeid, uurides põhjalikult olemasolevaid nõudeid, et hinnata nende asjakohasust aluseks olevate õigusaktide eesmärkide seisukohast.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkidega. Määruse peamised eesmärgid säilitatakse, kuna toodete täielik jälgitavus on endiselt tagatud, sest ettepanekuga tehakse muudatusi, mis ei mõjuta poliitikaeesmärkide sisu, nimelt minimeerida liidu osa raadamises ja metsade degradeerumises kogu maailmas, aidates seeläbi kaasa ülemaailmse raadamise vähendamisele ning vähendades liidu rolli kaasaaitamises kasvuhoonegaaside heitele ja maailma elurikkuse kadumisele. Samuti on see kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga, kuna see tugevdab komisjoni ja pädevate asutuste suutlikkust täita määrusest tulenevaid ülesandeid, vältides samas kulusid ettevõtjate, kauplejate ja pädevate asutuste jaoks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi pädevus tegutseda raadamise ja metsade degradeerumise valdkonnas tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu keskkonnakaitset käsitlevatest artiklitest. ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 on määratletud liidu keskkonnapoliitika eesmärkidena keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, inimeste tervise kaitsmine, loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine, meetmete edendamine, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. ELi toimimise lepingu artiklis 191 osutatud eesmärkide saavutamiseks tuleks seega kasutada ettepaneku õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikli 192 lõiget 1.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna raadamist käsitlevat määrust on vaja muuta, ei suuda liikmesriigid ise selle algatuse eesmärke saavutada.

Käesoleva ettepanekuga selles määruses kavandatavate lihtsustustega suurendatakse veelgi õiguskindlust ja ratsionaliseeritakse aruandlusnõudeid.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, st see ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada aluslepingute eesmärgid ja eelkõige ühtse turu sujuv toimimine. Mis puutub subsidiaarsuse kontrolli, siis ei suuda liikmesriigid lahendada probleeme ilma ettepanekuta muuta raadamist käsitleva määruse kohaldamiskuupäeva ja sellega seotud kuupäevi.

Haldusnõuete, sealhulgas aruandlusnõuete lihtsustamisega muudetakse õigusraamistik lihtsamaks – sel otstarbel tehakse muudatusi, mis ei mõjuta poliitikaeesmärkide sisu. Seega piirdutakse ettepanekus muudatustega, mis on vajalikud selleks, et vähendada ettevõtjate ja infosüsteemi vahelist suhtlust ning tõhustada nõuete täitmise tagamist asjaomaseid õigusakte sisuliselt muutmata, ning vähendades samas nõuete täitmisega seotud koormust.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ettepanek tugineb ELi puidumääruse toimivuskontrollile 12 ja kogemustele, mis on saadud raadamist käsitleva määruse rakendamise ettevalmistamisel alates selle jõustumisest 29. juunil 2023.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Raadamist käsitleva määruse vastuvõtmise eel ja alates selle jõustumisest on komisjoni talitused pidevalt konsulteerinud liikmesriikidega ning mitmesuguste liidu ja kolmandate riikide sidusrühmadega eri sidekanalite kaudu. Maailma metsade kaitse ja taastamise, sealhulgas ELi puidumääruse ja FLEGTi määruse eksperdirühm abistab komisjoni talitusi määruse rakendamise ettevalmistamisel ning kasutab rakendamise ettevalmistamisel ära tehnilist oskusteavet ning kogemuste ja heade tavade vahetamist.

Kooskõlas rahvusvahelise koostöö strateegilise raamistikuga 13 on alates määruse vastuvõtmisest tihendatud koostööd kolmandate riikidega ja suurendatud nende kaasamist, et selgitada määrust, selle põhjendusi ja nõudeid, arutada konkreetseid vajadusi ja probleeme ning uurida koostöövõimalusi, et toetada üleminekut raadamisvabadele tarneahelatele, ning seda jätkatakse määruse jõustumiseks valmistudes.

Täiendavat tagasisidet raadamist käsitleva määruse kohta saadi osana komisjoni talituste ulatuslikust teavitustegevusest kahepoolsetel kohtumistel ning tagasisidekorje „Halduskoormuse lihtsustamine keskkonnaalastes õigusaktides“ kaudu.

Selles tagasisidekorjes pooldas valdav enamik kodanikuühiskonna vastajatest raadamist käsitleva määruse säilitamist selle praegusel kujul ning avaldas toetust praegustele ambitsioonidele ja rangele jõustamisele. Umbes 80 % teistest vastanutest (era- ja avalik sektor) toetas samuti õigusakti säilitamist, kuid rõhutas lihtsustamise, proportsionaalsuse ja õigusselguse vajadust, kusjuures mõned neist soovisid täitmise edasilükkamist, kuna IT-süsteemid, suunised ja võrdlusuuringud ei ole veel valmis. Era- ja avalikult sektorilt saadud muu tagasiside osana rõhutasid teised sidusrühmad jällegi vajadust õiguskindluse järele ja olid vastu sellele, et määrust hakataks uuesti arutama, soovitades selle asemel keskenduda rakendamisele. Käesoleva ettepaneku eesmärk on neid seisukohti tasakaalustada ning lihtsustada aruandlusnõudeid ja ühtlustada tähtaegu.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Pärast kehtivate aruandluskohustuste põhjalikku sisemist analüüsi on ettepanekut täiustatud ja see põhineb seonduvate õigusaktide, sealhulgas ELi puidumääruse rakendamisel saadud kogemustel. Lisaks uuriti hoolikalt pädevatelt asutustelt ja mitmesugustelt määruse kohaldamiseks valmistuvatelt sidusrühmadelt saadud teavet ja tagasisidet, et hinnata, kuidas saaks aruandlusnõudeid vähendada, säilitades samas määruse eesmärgid.

•Mõjuhinnang

Ettepanekus käsitletakse määruse sihipäraseid muudatusi, et selgitada ja lihtsustada mõningaid aruandlusnõudeid, viia ajakavad kooskõlla ja vähendada infosüsteemis toimuvate interaktsioonide arvu. Peamised meetmed põhinevad käesoleva määruse rakendamise ettevalmistamisel saadud kogemustel. Kavandatavad muudatused tagavad õigusakti tõhusama ja tulemuslikuma rakendamise.

Raadamist käsitleva määruse vastuvõtmiseni viinud ettepaneku 14 kohta tehti mõjuhinnang. Selle järeldusi võeti käesolevas ettepanekus arvesse.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kuna ettepanekuga muudetakse raadamist käsitleva määruse kohaseid aruandlusnõudeid, ei ole sellel täiendavaid rakenduskavasid ega muud järelevalve, hindamise ja aruandluse korda peale selle, mis on sätestatud kõnealuses määruses.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekus käsitletakse määrusega (EL) 2023/1115 ettevõtjatele ja kauplejatele kehtestatud teatavate kohustuste muutmist. Kahe uue määratluse kehtestamisega lihtsustatakse enamiku osalejate kohustusi ja vähendatakse märkimisväärselt artiklis 33 osutatud infosüsteemis esitatavate hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide arvu.

Esiteks, selleks et tagada õigusselgus ning vähendada aruandlusnõudeid ja infosüsteemi vastavat koormust, kehtestatakse uus kategooria „tarneahela hilisema etapi ettevõtja“. Selliste tarneahela hilisema etapi ettevõtjate hoolsuskohustused on identsed kauplejate jaoks kavandatud vähendatud kohustustega. Mõlema osalise kohustuste puhul kaotatakse kohustus veenduda hoolsuskohustuse täitmises ja esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon, vähendades seeläbi märkimisväärselt aruandlusnõudeid ja infosüsteemiga suhtlemiseks vajalike toimingute arvu.

Tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjatelt ja mitte-VKEdest kauplejatelt nõutakse endiselt infosüsteemis registreerumist, kuna neil on märkimisväärne mõju tarneahelatele ja oluline osa selle tagamisel, et tarneahelad oleksid raadamisvabad. Samal ajal tagavad kõik tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad, olenemata sellest, kas nad on VKEd või mitte, endiselt täieliku jälgitavuse, kogudes ja edastades viitenumbrid ja deklaratsioonide tunnuskoodid.

Teiseks kehtestatakse aruandlusnõuete ja infosüsteemi vastava koormuse edasiseks vähendamiseks uus ettevõtjate alamkategooria, s.o esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad, kelle suhtes hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni esitamise kohustust ei kohaldata. Esmatootjast mikro- ja väikeettevõtja on füüsiline isik või mikro- või väikeettevõtja, kes asub riigis, mis on liigitatud käesoleva määruse artikli 29 kohaselt väikese riskiga riigiks, ning kes laseb turule või ekspordib asjaomaseid tooteid, mille kõnealune ettevõtja on ise tootnud, st ta on asjaomastes toodetes sisalduvad saadused ise kasvatanud, korjanud, saanud või viljelenud.

Selleks et säilitada määruse toimimine, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks, nimelt suuta tagada jälgitavus kogu tarneahelas, millega tagatakse, et turule lastud tooted on raadamisvabad ja seaduslikud, peavad esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad esitama infosüsteemis ühekordse lihtsustatud deklaratsiooni või esitama asjakohase teabe liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel loodud alternatiivse süsteemi või andmebaasi kaudu, mille käigus nad annavad teavet oma tegevuse kohta, sealhulgas asukohatuvastus või postiaadress, millel asuvad kõik maatükid, kus asjaomased saadused on toodetud. Selle ühekordse lihtsustatud deklaratsiooni esitamisega või asjakohase teabe esitamisega liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel loodud süsteemi või andmebaasi kaudu saavad esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad deklaratsiooni tunnuskoodi, mis edastatakse koos kõigi asjaomaste toodetega, mida esmatootjast mikro- või väikeettevõtja turule laseb või ekspordib.

Võttes arvesse ka seda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/3234 15 lükati määruse (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäev edasi, ei saa määruse (EL) 2023/1115 kohaldamisala võimalikku laiendamist hinnata ilma tõenditeta määruse kohaldamise, selle mõju kohta raadamisele ja metsade degradeerumisele, ettevõtjatele ja kauplejatele, eelkõige VKEdele, ning kaubavoogudele. Seetõttu kaotatakse artikli 34 lõigetes 1–4 sätestatud kohustused, mis on seotud mõjuhinnangutega, mille komisjon peab läbi viima. Neid mõjuhinnanguid käsitletakse üldise läbivaatamise raames. Üldise läbivaatamise kuupäev on seega 30. juuni 2030, et läbivaatamisel saaks arvesse võtta määruse jõustamisel saadud kogemusi. Selleks et kajastada ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate muudetud kohustusi, hinnatakse üldise läbivaatamise raames ka nende muudatuste mõju määruse (EL) 2023/1115 üldeesmärkide saavutamisele.

Selleks et anda ettevõtjatele, kes on mikro- või väikeettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 või lõike 2 esimese lõigu tähenduses, piisavalt aega kavandatud muudatuste rakendamiseks, muudetakse määruse kohaldamise alguskuupäeva ja kuupäevi muudes omavahel seotud sätetes, eelkõige säte määruse (EL) nr 995/2010 kehtetuks tunnistamise kohta, üleminekusätted ning sätted, mis käsitlevad määruse kohaldamise edasilükkamist mikro- ja väikeettevõtjate suhtes. See tähendab, et määruse (EL) 2023/1115 artikli 38 lõikes 2 loetletud eeskirju, millega nähakse ette sisulised kohustused, kohaldatakse mikro- ja väikeettevõtjate puhul alates 30. detsembrist 2026. Muid seotud kuupäevi kohandatakse vastavalt.

Samas hakatakse pädevate asutuste kohustust teha artiklites 16–19, 22 ja 24 osutatud kontrolle ja võtta muid täitmise tagamisega seotud meetmeid kohaldama alates 30. juunist 2026 ning mikro- ja väikeettevõtjate puhul alates 30. detsembrist 2026. Kui pädev asutus avastab määruse (EL) 2023/1115 rikkumise või saab sellest teada enne artiklite 16–19, 22 ja 24 kohaldamise algust, võib ta anda ettevõtjatele, tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele hoiatusi koos soovitustega nõuetele vastavuse saavutamiseks.

2025/0329 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 ettevõtjate ja kauplejate teatavate kohustuste osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 16 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 17 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115 18 võeti vastu raadamise ja metsade degradeerumise vähendamiseks. Sellega on kehtestatud õigusnormid, mis käsitlevad selle I lisas loetletud asjaomaste toodete, mis sisaldavad või mille puhul on söötmiseks või valmistamiseks kasutatud konkreetset saadust, nimelt veised, kakao, kohv, õlipalm, kummi, soja ja puit, liidu turule laskmist ja liidu turul kättesaadavaks tegemist ning liidust eksportimist. Eelkõige on kõnealuse määruse eesmärk tagada, et nimetatud saadused ja asjaomased tooted lastakse liidu turule või tehakse seal kättesaadavaks või eksporditakse ainult siis, kui need on raadamisvabad, on toodetud kooskõlas tootjariigi asjakohaste õigusaktidega ja hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga.

(2)Vastavalt määruse (EL) 2023/1115 artiklile 33 on komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja muude sidusrühmadega välja töötanud infosüsteemi hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide esitamiseks. Sidusrühmad on kaasatud arendusprotsessi, et tagada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide tulemuslik esitamine kooskõlas ettevõtjate vajadustega. Infosüsteem käivitati 4. detsembril 2024; selle kaudu saavad ettevõtjad, kauplejad, kes ei ole mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „mitte-VKEdest kauplejad“), ja nende volitatud esindajad esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone. Kõige hiljutisemate prognooside põhjal selles infosüsteemis eeldatavate toimingute ja interaktsioonide arvu kohta on süsteemi koormust oluliselt ümber hinnatud, kuna näib, et süsteemi kasutatakse oodatust palju rohkem.

(3)Samal ajal näitasid Mario Draghi 2024. aasta aruande „Euroopa konkurentsivõime tulevik“ 19 järeldused, et eeskirjade aina suurenev arvukus ja keerukus võivad piirata liidu ettevõtjate tegutsemisruumi ja takistada nende konkurentsivõime säilimist. Ka kaubanduspartnerid on väljendanud muret eeskirjade keerukuse pärast. Seda arvesse võttes tuleks teatavaid määruses (EL) 2023/1115 sätestatud menetlusi ja nõudeid lihtsustada ning kaotada ettevõtjatele kehtestatud tarbetud regulatiivsed nõuded, säilitades samas kõnealuse määruse eesmärgid.

(4)Lisaks tuleks lihtsustamispüüdluste raames vähendada halduskoormust, mis tuleneb kohustustest, mis on kehtestatud tarneahela hilisema etapi osalistele, kes ei ole mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjad“), ning esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjatele, kes toodavad ja lasevad turule oma tooteid.

(5)Selleks et tagada õigusselgus tarneahela järgmistes etappides, vähendada veelgi aruandlusnõudeid ja infosüsteemi vastavat koormust, tuleks kehtestada uus kategooria „tarneahela hilisema etapi ettevõtja“. Selliste tarneahela hilisema etapi ettevõtjate kohustused peaksid olema identsed kauplejate kohustustega. Tarneahela hilisema etapi ettevõtjatelt ega kauplejatelt ei tohiks hoolsuskohustuse täitmise kontrollimist ja hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide esitamist nõuda, mis vähendaks märkimisväärselt aruandlusnõudeid ja infosüsteemiga suhtlemiseks vajalike toimingute arvu.

(6)Tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjatel ja mitte-VKEdest kauplejatel on märkimisväärne mõju tarneahelatele ja oluline osa selle tagamisel, et tarneahelad oleksid raadamisvabad. Seepärast tuleks neilt siiski nõuda registreerumist infosüsteemis. Samal ajal peaksid kõik tarneahela hilisema etapi ettevõtjad või kauplejad, olenemata sellest, kas nad on VKEd või mitte, ka edaspidi tagama täieliku jälgitavuse, kogudes ja edastades hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide viitenumbrid ning mikro- ja väiketootjatele määratud deklaratsioonide tunnuskoodid.

(7)Suurusest olenemata kuuluvad kõik ettevõtjad, kes lasevad asjaomaseid tooteid turule või ekspordivad neid, määruse (EL) 2023/1115 kohaldamisalasse. See paneb halduskoormuse mikro- ja väiketootjatele, kes lasevad turule või ekspordivad oma tooteid. Selleks et lahendada probleemid, mis on seotud oma tooteid tootvate ja turule laskvate mikro- ja väikeettevõtjatega, ning vähendada veelgi infosüsteemi koormust, on vaja kehtestada uus alamkategooria ettevõtjatest, kelle suhtes hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni esitamise kohustust ei kohaldata. See uus alamkategooria „esmatootjast mikro- või väikeettevõtja“ peaks hõlmama füüsilisi isikuid või mikro- või väikeettevõtjaid, kes asuvad riigis, mis on liigitatud käesoleva määruse artikli 29 kohaselt väikese riskiga riigiks, ning kes lasevad turule või ekspordivad asjaomaseid tooteid, mida kõnealused ettevõtjad on ise tootnud, st on asjaomastes toodetes sisalduvad saadused ise kasvatanud, korjanud, saanud või viljelenud. Esmatootjast mikro- või väikeettevõtja määratlusega peaksid olema hõlmatud nii liidus kui ka väljaspool liitu asuvad ettevõtjad.

(8)Selleks et määruse (EL) 2023/1115 eesmärgid tulemuslikult saavutada, nimelt suuta tagada jälgitavus kogu tarneahelas, millega tagatakse, et turule lastavad tooted on raadamisvabad, tuleks esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjatelt siiski nõuda, et nad esitaksid infosüsteemis ühekordse lihtsustatud deklaratsiooni. Kui esmatootjast mikro- ja väikeettevõtja on esitanud lihtsustatud deklaratsiooni, peaks teabesüsteem väljastama deklaratsiooni tunnuskoodi. See deklaratsiooni tunnuskood peaks olema kaasas asjaomaste toodetega, mida esmatootjast mikro- ja väikeettevõtja turule laseb või ekspordib. Selleks et määruse (EL) 2023/1115 kohased jälgitavusnõuded ja eesmärgid oleksid endiselt täidetud, peaks see lihtsustatud deklaratsioonis sisalduv teave võimaldama infosüsteemipoolset automaatset riskihindamist ning hõlbustama pädevate asutuste tehtavat kontrolli kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga. Samuti peaks see teave kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega olema võimalikult suures ulatuses nähtav tarneahela hilisema etapi osalistele.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 20 on liidus asuvate esmatootjast veisekasvatajate suhtes juba kehtestatud jälgitavus- ja aruandlusnõuded, mis on samaväärsed määruse (EL) 2023/1115 alusel kehtestatud nõuetega. Asjakohaseid andmeid säilitatakse liikmesriikide riiklikes andmebaasides. Seepärast on asjakohane vabastada esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad lihtsustatud deklaratsiooni esitamise kohustusest, kui nõutav teave on sellistes andmebaasides juba kättesaadav ning liikmesriigid teevad asjakohased andmed artiklis 33 osutatud infosüsteemis kättesaadavaks. Seda sätet tuleks kohaldada ka muude sektorite esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate suhtes, kui liidu või liikmesriikide õigusaktidega on ette nähtud samaväärsed jälgitavus- või aruandluskohustused, kui samad tingimused on täidetud.

(10)Nagu on selgitatud juhenddokumendis, 21 tuleks juhtudel, kui tegevus on kõiki kaalul olevaid asjaolusid arvestades mitteoluline, järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Aeg-ajalt toimuvat ekstensiivset või aeg-ajalt toimuvat väikesemahulist metsakarjatamist, kui tootmine ja sellega seotud tegevus ei avalda metsa elupaigale kahjulikku mõju, ei tuleks käsitada „kasutamisena peamiselt põllumajanduslikul otstarbel“.

(11)Selleks et tagada õigusselgus, et kõik mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, olenemata nende õiguslikust vormist, võivad saada kasu määruse (EL) 2023/1115 mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate lihtsustatud sätetest, tuleks muuta mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust, selgitamaks, et õiguslik vorm ei peaks omama tähtsust selles, kas füüsiline või juriidiline isik vastab määratlusele. Sama tuleks selgitada esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate puhul.

(12)Määruse (EL) 2023/1115 artikli 34 lõigetes 1–4 on sätestatud kõnealuse määruse läbivaatamisega seotud sätted ja nendega antakse komisjonile volitused esitada mitu mõjuhinnangut, millele vajaduse korral lisatakse seadusandlikud ettepanekud. Võttes arvesse seda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/3234 22 lükati määruse (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäev edasi, ei saa määruse (EL) 2023/1115 kohaldamisala võimalikku laiendamist hinnata ilma tõenditeta määruse kohaldamise kohta ja selle mõju kohta raadamisele ja metsade degradeerumisele, ettevõtjatele ja kauplejatele, eelkõige VKEdele, ning kaubavoogudele. Seetõttu tuleks kaotada artikli 34 lõigetes 1–4 sätestatud kohustused, mis on seotud mõjuhinnangutega, mille komisjon peab läbi viima. Neid mõjuhinnanguid tuleks käsitleda määruse (EL) 2023/1115 üldise läbivaatamise raames. Määruse (EL) 2023/1115 artikli 34 lõikes 6 osutatud üldise läbivaatamise kuupäev peaks olema 30. juuni 2030, et läbivaatamisel saaks arvesse võtta määruse jõustamisel saadud kogemusi. Selleks et kajastada ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate muudetud kohustusi, tuleks üldise läbivaatamise raames hinnata ka nende muudatuste mõju määruse (EL) 2023/1115 üldeesmärkide saavutamisele.

(13)Selleks et anda ettevõtjatele, kes on mikro- või väikeettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 või lõike 2 esimese lõigu tähenduses, piisavalt aega kavandatud muudatuste rakendamiseks, tuleks määruse (EL) 2023/1115 (milles on sätestatud kõnealuse määruse artikli 38 lõikes 2 loetletud ettevõtjate, kauplejate ja pädevate asutuste kohustused) sätete vastavaks kohaldamiskuupäevaks kehtestada mikro- ja väikeettevõtjate puhul 30. detsember 2026.

(14)Samas tuleks pädevate asutuste kohustust teha artiklites 16–19, 22 ja 24 osutatud kontrolle ja võtta muid täitmise tagamisega seotud meetmeid kohaldada ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate puhul alates 30. juunist 2026 ning mikro- ja väikeettevõtjate puhul alates 30. detsembrist 2026. See võimaldab ettevõtjatel hakata täitma oma kohustusi kooskõlas kohaldamise algusega, andes neile samas ajapikendust seadusandlike muudatustega kohanemiseks.

(15)Kui pädev asutus avastab määruse (EL) 2023/1115 rikkumise või saab sellest teada enne artiklite 16–19, 22 ja 24 kohaldamise algust, võib ta anda ettevõtjatele, tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele hoiatusi koos soovitustega nõuetele vastavuse saavutamiseks.

(16)Võttes arvesse selle kuupäeva edasilükkamist, millest alates peavad mikro- ja väikeettevõtjad hakkama täitma määrust (EL) 2023/1115, tuleks vastavalt kohandada muude omavahel seotud sätete kuupäevi, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 995/2010 23 kehtetuks tunnistamisega, üleminekusätetega ja määruse (EL) 2023/1115 kohaldamise edasilükkamisega mikro- või väikeettevõtjate suhtes. Selleks et anda piisavalt aega Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtsel teeninduskeskkonnal põhineva elektroonilise liidese tehnilise arengu ühtlustamiseks, tuleks elektroonilise liidese kasutuselevõtu kuupäeva vastavalt kohandada.

(17)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lihtsustada teatavaid aruandluskohustusi ja ühtlustada ajakavu, säilitades samas määruse (EL) 2023/1115 eesmärgid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende mõju ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)Määrust (EL) 2023/1115 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(19)Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et tagada käesoleva määruse jõustumine enne määruse (EL) 2023/1115 praegust kohaldamiskuupäeva,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2023/1115 muutmine

Määrust (EL) 2023/1115 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes äritegevuse käigus laseb asjaomased tooted turule või ekspordib neid, v.a tarneahela hilisema etapi ettevõtja;“;

(b)lisatakse punktid 15a ja 15b:

„15a) „esmatootjast mikro- või väikeettevõtja“ – ettevõtja, kes on füüsiline isik või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL* artikli 3 lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus määratletud mikro- või väikeettevõtja, olenemata tema õiguslikust vormist, kes asub riigis, mis on liigitatud käesoleva määruse artikli 29 kohaselt väikese riskiga riigiks, ning kes laseb äritegevuse käigus turule või ekspordib asjaomaseid tooteid, mida kõnealune ettevõtja on ise kasvatanud, korjanud, saanud või viljelenud asjaomastel(t) maatükkidel(t) või veiste puhul asjaomastes(t) ettevõtetes(t);

15b) „tarneahela hilisema etapi ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes äritegevuse käigus laseb turule või ekspordib asjaomaseid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud asjaomaseid tooteid, mis kõik on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooniga;

_________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj )“;

(c)punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17) „kaupleja“ – tarneahelas osalev isik, v.a ettevõtja või tarneahela hilisema etapi ettevõtja, kes äritegevuse käigus teeb asjaomased tooted turul kättesaadavaks;“;

(d)punkt 19 asendatakse järgmisega:

„19) „äritegevuse käigus“ – töötlemise eesmärgil, äri- või mitteärilistele tarbijatele turustamiseks, või ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja enda ettevõttes kasutamiseks;“;

(e)punkt 22 asendatakse järgmisega:

„22) „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on vastavalt artiklile 6 saanud ettevõtjalt kirjaliku volituse täita tema nimel kindlaksmääratud ülesandeid, mis on seotud ettevõtja käesolevast määrusest tulenevate kohustustega;“;

(f)punkt 30 asendatakse järgmisega:

„30) „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“ – mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, olenemata nende õiguslikust vormist, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 1, lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 3;“.

(2)Artikli 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) need on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooniga, nagu on nõutud käesoleva määruse asjakohastes sätetes.“.

(3)2. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. PEATÜKK

ETTEVÕTJA, TARNEAHELA HILISEMA ETAPI ETTEVÕTJA JA KAUPLEJA KOHUSTUSED“.

(4)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni esitamisega pädevatele asutustele või esmatootjast mikro- või väikeettevõtja puhul artiklis 4a osutatud lihtsustatud deklaratsiooni esitamisega võtab ettevõtja endale vastutuse asjaomase toote vastavuse eest artiklile 3. Ettevõtjad säilitavad hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone viis aastat alates kuupäevast, mil deklaratsioon artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tehti.“;

(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ettevõtjad, kes saavad asjakohast uut teavet või saavad teadlikuks sellisest uuest teabest, sealhulgas põhjendatud kahtlustest, et asjaomane toode, mille nad on turule lasknud, võib mitte vastata käesoleva määruse nõuetele, teatavad sellest viivitamata selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus nad asjaomase toote turule lasid, ning tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele, kellele nad asjaomast toodet tarnisid. Eksportimise korral teatavad ettevõtjad sellest tootjariigiks oleva liikmesriigi pädevale asutusele.“;

(c)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Ettevõtjad edastavad nende poolt turule lastud või eksporditud asjaomaste toodete tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele asjaomaste toodetega seotud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide viitenumbrid või vajaduse korral deklaratsiooni tunnuskoodi.“;

(d)lõiked 8, 9 ja 10 jäetakse välja.

(5)Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Lihtsustatud kord esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjatele

1.Artikli 4 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 4 punktis c sätestatud kohustusi ei kohaldata esmatootjast mikro- või väikeettevõtja suhtes.

2.Esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad esitavad enne asjaomaste toodete turule laskmist või eksportimist artiklis 33 osutatud infosüsteemis ühekordse lihtsustatud deklaratsiooni. Neile määratakse pärast lihtsustatud deklaratsiooni esitamist deklaratsiooni tunnuskood.

3.Esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad esitavad lihtsustatud deklaratsiooni esitamisel infosüsteemis III lisas sätestatud teabe. Nad ajakohastavad lihtsustatud deklaratsioonis sisalduvat teavet pärast mis tahes muudatusi esitatud teabes. 

4.Kui kogu III lisas loetletud teave on kättesaadav liidu või liikmesriikide õigusaktide alusel loodud süsteemis või andmebaasis, v.a artiklis 33 osutatud infosüsteem, ei nõuta esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjatelt lihtsustatud deklaratsiooni esitamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Liikmesriigid teevad selle teabe ettevõtja kohta kättesaadavaks artiklis 33 osutatud infosüsteemis. Esmatootjast mikro- või väikeettevõtja laseb asjaomased tooted liidu turule või ekspordib neid alles pärast seda, kui talle on määratud deklaratsiooni tunnuskood.

5.Esmatootjast mikro- ja väikeettevõtja puhul võib artikli 9 lõike 1 punktis d osutatud asukohatuvastuse asendada postiaadressiga, millel asuvad kõik maatükid, kus on toodetud asjaomased saadused, mida asjaomane toode sisaldab või mida on selle valmistamisel kasutatud.“.

(6)Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Tarneahela hilisema etapi ettevõtja ja kaupleja kohustused

1.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad teevad asjaomased tooted turul kättesaadavaks üksnes juhul, kui neil on lõikes 3 nõutud teave.

2.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad, kes ei ole VKEd, (edaspidi „tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjad“) ja kauplejad, kes ei ole VKEd, (edaspidi „mitte-VKEdest kauplejad“) registreerivad end artiklis 33 osutatud infosüsteemis enne asjaomaste toodete turule laskmist, turul kättesaadavaks tegemist või eksportimist.

3.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad koguvad ja säilitavad järgmist teavet asjaomaste toodete kohta, mille nad kavatsevad turule lasta, turul kättesaadavaks teha või eksportida:

(a)nende ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate või kauplejate nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, postiaadress, e-posti aadress ja internetiaadress (kui see on olemas), kes on neile asjaomaseid tooteid tarninud, ning nende toodetega seotud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide viitenumbrid või deklaratsioonide tunnuskoodid;

(b)nende tarneahela hilisema etapi ettevõtjate või kauplejate nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, postiaadress, e-posti aadress ja internetiaadress (kui see on olemas), kellele nad on asjaomaseid tooteid tarninud.

4.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad säilitavad lõikes 3 osutatud teavet vähemalt viis aastat alates turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise kuupäevast ning esitavad taotluse korral selle teabe pädevatele asutustele.

5.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad edastavad tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele, kellele nad on asjaomaseid tooteid tarninud, asjaomaste toodetega seotud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide viitenumbrid või deklaratsioonide tunnuskoodid.

6.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad, kes saavad asjakohast uut teavet või saavad teadlikuks sellisest uuest teabest, sealhulgas põhjendatud kahtlustest, et asjaomane toode, mille nad on turule lasknud või turul kättesaadavaks teinud, võib mitte vastata käesoleva määruse nõuetele, teatavad sellest viivitamata selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus nad asjaomase toote turule lasid või turul kättesaadavaks tegid, ning tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele, kellele nad asjaomast toodet tarnisid. Eksportimise korral teatavad tarneahela hilisema etapi ettevõtjad sellest tootjariigiks oleva liikmesriigi pädevale asutusele.

7.Kui tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjad ja mitte-VKEdest kauplejad saavad enne turule laskmist või turul kättesaadavaks tegemist või eksportimist asjakohast teavet või saavad teadlikuks sellisest teabest, mis näitab, et asjaomane toode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, teatavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus nad kavatsevad asjaomast toodet turule lasta või turul kättesaadavaks teha või kust nad kavatsevad asjaomast toodet eksportida. Põhjendatud kahtluste korral peavad nad kindlaks tegema, et hoolsuskohustust täideti ja riski ei tuvastatud või et tuvastatud risk on väheoluline. Nad ei tohi tooteid turule lasta, turul kättesaadavaks teha ega eksportida, välja arvatud juhul, kui kontrollimise käigus ilmneb, et nõuetele mittevastavuse risk puudub või on väheoluline.

8.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad osutavad pädevatele asutustele igakülgset vajalikku abi, et hõlbustada artikli 19 kohast kontrollimist, sealhulgas tagavad juurdepääsu ruumidele ning teevad kättesaadavaks dokumendid ja andmed.

Artikkel 6

Volitatud esindaja

1.Ettevõtjad võivad volitada volitatud esindajat esitama nende nimel artikli 4 lõike 2 kohase hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või artikli 4a lõike 2 kohase lihtsustatud deklaratsiooni. Sellisel juhul jääb ettevõtja vastutavaks selle eest, et asjaomane toode vastaks artiklile 3.

2.Volitatud esindaja esitab taotluse korral pädevatele asutustele volituse koopia ühes liidu ametlikus keeles ja koopia selle liikmesriigi riigikeeles, kus hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooni menetletakse, või kui see ei ole võimalik, inglise keeles.

3.Ettevõtja, kes on füüsiline isik või mikroettevõtja, võib volitada tarneahelas järgmise ettevõtja või tarneahela hilisema etapi kaupleja, kes ei ole füüsiline isik ega mikroettevõtja, tegutsema volitatud esindajana. Selline tarneahela järgmine ettevõtja või tarneahela hilisema etapi kaupleja ei lase asjaomaseid tooteid turule, ei tee neid seal kättesaadavaks ega ekspordi neid ilma, et ta esitaks kõnealuse ettevõtja nimel artikli 4 lõike 2 kohase hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või esmatootjast mikro- või väikeettevõtja nimel lihtsustatud deklaratsiooni artiklis 33 osutatud infosüsteemis. Sellisel juhul jääb ettevõtja, kes on füüsiline isik või mikroettevõtja, vastutavaks selle eest, et asjaomane toode vastaks artiklile 3.“.

(7)Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Enne asjaomaste toodete turule laskmist või eksportimist peavad ettevõtjad täitma hoolsuskohustust kõigi asjaomaste toodete puhul.“.

(8)Artikli 9 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) asjaomaste toodete kogus; turule sisenevate või turult väljuvate asjaomaste toodete puhul väljendatakse kogust netomassina kilogrammides ja asjakohasel juhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87* I lisas esitatud täiendavates mõõtühikutes, võttes aluseks harmoneeritud süsteemis osutatud koodi; kõikidel muudel juhtudel väljendatakse kogust netomassina või kui see on asjakohane, netomahuna või ühikute arvuna. Täiendavat mõõtühikut kasutatakse siis, kui see on järjepidevalt määratletud kõigi harmoneeritud süsteemi koodi alla kuuluvate võimalike alamrubriikide puhul, millele on osutatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonis või mis on esitatud lihtsustatud deklaratsiooni osana;

_________ * Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: ).“;

(b)punkt f asendatakse järgmisega:

„f) iga sellise äriettevõtte, ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja nimi, aadress ja e-posti aadress, kellele on asjaomaseid tooteid tarnitud;“.

(9)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused kontrollivad oma territooriumil, kas liidus asuvad ettevõtjad, tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad täidavad käesoleva määruse nõudeid. Pädevad asutused kontrollivad oma territooriumil, kas ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja asjaomased saadused või tooted, mida ta on turule lasknud või kavatseb turule lasta, on turul kättesaadavaks teinud või kavatseb turul kättesaadavaks teha või on eksportinud või kavatseb eksportida, vastavad käesoleva määruse nõuetele.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Tehtavate kontrollide kindlaksmääramisel kasutavad pädevad asutused riskipõhist lähenemisviisi. Riskikriteeriumid määratakse kindlaks käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse riskide analüüsi põhjal, võttes eelkõige arvesse asjaomaseid saadusi, tarneahelate keerukust ja pikkust, sealhulgas asjaomaste toodete segamist, ning asjaomase toote töötlemisetappi, seda, kas asjaomased maatükid külgnevad metsaga, riskitaseme määramist riikidele või nende osadele artikli 29 kohaselt, pöörates erilist tähelepanu suure riskiga riikide või nende osade olukorrale, ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate või kauplejate poolset käesoleva määruse nõuete varasemat mittetäitmist, kõrvalehoidmise riske ning mis tahes muud asjakohast teavet. Riskianalüüs põhineb artiklites 9 ja 10 osutatud teabel ja võib põhineda artiklis 33 osutatud infosüsteemis sisalduval teabel ning seda võivad toetada muud asjakohased allikad, nagu seireandmed, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud riskiprofiilid, artikli 31 kohaselt väljendatud põhjendatud kahtlused või komisjoni eksperdirühma kohtumiste järeldused.“;

(c)lõike 5 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kontrollitavate ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate valik; kõnealune valik põhineb punktis a osutatud riiklikel riskikriteeriumidel, kasutades muu hulgas artiklis 33 osutatud infosüsteemis sisalduvat teavet ja elektroonilisi andmetöötlusvahendeid; pädevad asutused võivad iga kontrollitava ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja puhul kindlaks määrata konkreetsed hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid, mida tuleb kontrollida.“;

(d)lõiked 8–11 asendatakse järgmisega:

„8. Iga liikmesriik tagab, et tema pädevate asutuste käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtavad iga-aastased kontrollid hõlmavad vähemalt 3 % sellistest ettevõtjatest, tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjatest ja mitte-VKEdest kauplejatest, kes lasevad turule, teevad turul kättesaadavaks või ekspordivad asjaomaseid tooteid, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud asjaomaseid saadusi, mis on toodetud sellises tootjariigis või selle osades, mis on artikli 29 kohaselt standardse riskiga.

9. Iga liikmesriik tagab, et tema pädevate asutuste käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtavad iga-aastased kontrollid hõlmavad vähemalt 9 % sellistest ettevõtjatest, tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjatest ja mitte-VKEdest kauplejatest, kes lasevad turule, teevad turul kättesaadavaks või ekspordivad asjaomaseid tooteid, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud asjaomaseid saadusi, ning 9 % kõigi selliste asjaomaste toodete kogusest, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud asjaomaseid saadusi, mis on toodetud sellises riigis või selle osades, mis on artikli 29 kohaselt suure riskiga.

10. Iga liikmesriik tagab, et tema pädevate asutuste käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtavad iga-aastased kontrollid hõlmavad vähemalt 1 % sellistest ettevõtjatest, tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjatest ja mitte-VKEdest kauplejatest, kes lasevad turule, teevad turul kättesaadavaks või ekspordivad asjaomaseid tooteid, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud asjaomaseid saadusi, mis on toodetud sellises riigis või selle osades, mis on artikli 29 kohaselt väikese riskiga.

11. Pädevate asutuste tehtavate kontrollide kvantifitseeritud eesmärgid tuleb täita iga asjaomase saaduse puhul eraldi. Kvantifitseeritud eesmärgid arvutatakse selliste ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjate ja mitte-VKEdest kauplejate koguarvu alusel, kes lasid eelneval aastal turule, tegid turul kättesaadavaks või eksportisid asjaomaseid tooteid, ning vajaduse korral koguse alusel. Ettevõtjad loetakse kontrollituks, kui pädev asutus on kontrollinud artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud elemente. Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad loetakse kontrollituks, kui pädev asutus on kontrollinud artikli 19 lõikes 1 osutatud elemente.“;

(e)lõige 13 asendatakse järgmisega:

„13. Kontrolle tehakse ettevõtjat, tarneahela hilisema etapi ettevõtjat või kauplejat ette hoiatamata, välja arvatud juhul, kui ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja eelnev teavitamine on tulemusliku kontrollimise tagamiseks vajalik.“.

(10)Artiklid 18 ja 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Ettevõtjate kontrollimine

1.Ettevõtjate kontrollimine hõlmab järgmist:

(a)hoolsuskohustuse täitmise süsteemi, sealhulgas riskihindamise ja riskivähendamistoimingute ning selliste dokumentide ja andmete kontrollimine, mis tõendavad hoolsuskohustuse täitmise süsteemi korralikku toimimist;

(b)selliste dokumentide ja andmete kontrollimine, mis näitavad, et konkreetne asjaomane toode, mille ettevõtja on turule lasknud või mida ta kavatseb turule lasta või mida ta kavatseb eksportida, vastab käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas vajaduse korral riskivähendamismeetmete kaudu, ning asjaomaste hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide kontrollimine või esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate puhul asjaomase lihtsustatud deklaratsiooni või sellise teabe kontrollimine, mille liikmesriigid on teinud ettevõtja kohta infosüsteemis kättesaadavaks.

2.Ettevõtjate kontrollimine võib vajaduse korral, eelkõige kui lõikes 1 osutatud kontrollid on tekitanud küsimusi, hõlmata ka järgmist:

(a)asjaomaste saaduste või toodete kohapealne kontrollimine, et teha kindlaks nende vastavus hoolsuskohustuse täitmiseks kasutatud dokumentidele;

(b)artikli 24 kohaselt võetud parandusmeetmete kontrollimine;

(c)kõik asjakohased tehnilised ja teaduslikud vahendid, sealhulgas anatoomiline, keemiline või DNA analüüs, et määrata kindlaks liik või asjaomase saaduse või toote täpne tootmiskoht;

(d)kõik asjakohased tehnilised ja teaduslikud vahendid, et teha kindlaks, kas asjaomased tooted on raadamisvabad, sealhulgas Maa jälgimise andmed, näiteks Copernicuse programmi ja vahendite andmed või muudest avalikult või eraviisiliselt kättesaadavatest asjakohastest allikatest pärinevad andmed, ning

(e)pistelised kontrollid, sealhulgas kohapealsed auditid, muu hulgas vajaduse korral kolmandates riikides, tingimusel et need kolmandad riigid on sellega nõus, kõnealuste kolmandate riikide haldusasutustega tehtava koostöö kaudu.

Artikkel 19

Tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate kontrollimine

1.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate kontrollimine hõlmab selliste dokumentide ja andmete kontrollimist, mis tõendavad artikli 5 lõigete 1, 2, 3 ja 4 järgimist.

2.Tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate kontrollimine võib vajaduse korral, eelkõige siis, kui lõikes 1 osutatud kontrollid on tekitanud küsimusi, hõlmata ka pistelisi kontrolle, sealhulgas kohapealseid auditeid.“;

(11)artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel nõuda ettevõtjatelt, tarneahela hilisema etapi ettevõtjatelt või kauplejatelt sisse kõik kulud, mis neil asutustel on seoses nõuetele mittevastavusega tekkinud.“;

(12)artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Pädevad asutused vahetavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikku teavet, sealhulgas artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu. See hõlmab juurdepääsu andmist teabele, mis käsitleb ettevõtjaid, tarneahela hilisema etapi ettevõtjaid ja kauplejaid, sealhulgas hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonidele ja esmatootjast mikro- ja väikeettevõtte puhul lihtsustatud deklaratsioonidele ning teabele tehtud kontrollide laadi ja tulemuste kohta, ning selle teabe vahetamist teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et hõlbustada käesoleva määruse täitmise tagamist.“;

(13)artikli 22 lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate suhtes tehtud kontrollide arv ja tulemused ning ettevõtjate, mitte-VKEdest ettevõtjate ja mitte-VKEdest kauplejate koguarv, sealhulgas tuvastatud nõuetele mittevastavuse liigid; 

c) kontrollitud asjaomaste toodete kogus võrreldes artiklis 33 osutatud infosüsteemis esitatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga hõlmatud asjaomaste toodete üldkogusega, mis on turule lastud või eksporditud; tootjariigid; turule sisenevate või turult väljuvate asjaomaste toodete puhul väljendatakse kogust netomassina kilogrammides ja asjakohasel juhul määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud täiendavates mõõtühikutes, võttes aluseks harmoneeritud süsteemis osutatud koodi; kõikidel muudel juhtudel väljendatakse kogust netomassina või kui see on asjakohane, netomahuna või ühikute arvuna; täiendavat mõõtühikut kasutatakse siis, kui see on järjepidevalt määratletud kõigi harmoneeritud süsteemi koodi alla kuuluvate võimalike alamrubriikide puhul, millele on osutatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonis;“.

(14)Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Nõuetele mittevastavuse korral võetavad parandusmeetmed

1.Kui pädevad asutused teevad kindlaks, et ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja ei ole täitnud käesoleva määruse nõudeid või et asjaomane toode, mis on turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud või eksporditud, on nõuetele mittevastav, nõuavad nad viivitamata, et kõnealune ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja võtaks sobivaid ja proportsionaalseid parandusmeetmeid, et lõpetada mittevastavus kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist.

2.Lõike 1 kohaldamisel hõlmab ettevõtjalt, tarneahela hilisema etapi ettevõtjalt või kauplejalt nõutav parandusmeede vastavalt kohaldatavusele vähemalt ühte järgmistest:

(a)mis tahes formaalse mittevastavuse, eelkõige 2. peatüki nõuetele mittevastavuse kõrvaldamine;

(b)asjaomase toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise takistamine;

(c)asjaomase toote viivitamatu turult kõrvaldamine või tagasivõtmine;

(d)asjaomase toote annetamine heategevuslikul või avaliku huvi eesmärgil või kui see ei ole võimalik, siis selle kõrvaldamine kooskõlas liidu jäätmekäitlusõigusega.

3.Olenemata lõike 2 kohaselt võetud parandusmeetmetest, kõrvaldab ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja hoolsuskohustuse täitmise süsteemi puudused, et vältida käesoleva määruse nõuetele edasise mittevastavuse riski.

4.Kui ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja jätab lõikes 2 osutatud parandusmeetmed võtmata pädeva asutuse poolt lõike 1 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus püsib, tagavad pädevad asutused selle ajavahemiku möödumisel vajalike lõikes 2 osutatud parandusmeetmete kohaldamise kõigi vahenditega, mis on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt neile kättesaadavad.“.

(15)Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/99/EÜ* tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse, kui ettevõtjad, tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad rikuvad käesolevat määrust, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid teatavad kõnealustest normidest ja meetmetest komisjonile ja teatavad komisjonile viivitamata kõigist nende hilisematest muudatustest.

_______

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2008/99/oj ).“;

(b)lõike 2 punktid a, b ja c asendatakse järgmisega:

„a) trahvid, mille suurus on proportsionaalne tekitatud keskkonnakahju ning asjaomaste saaduste või toodete väärtusega, arvutades kõnealuste trahvide suuruse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et vastutavad isikud jäävad toime pandud rikkumistega saadud majanduslikust kasust ilma, ning suurendades korduvate rikkumiste korral trahve järk-järgult; juriidilise isiku puhul kehtestatakse sellise trahvi maksimumsummaks vähemalt 4 % ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja või kaupleja aastasest kogukäibest liidus trahviotsusele eelnenud majandusaastal, mis arvutatakse vastavalt ettevõtjate aastakäibe arvutamisele, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004* artikli 5 lõikes 1, ning trahvisummat suurendatakse vajaduse korral nii, et see ületaks saadud võimalikku majanduslikku kasu;

b)    asjaomaste toodete konfiskeerimine ettevõtjalt, tarneahela hilisema etapi ettevõtjalt ja/või kauplejalt;

c)    ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja ja/või kaupleja asjaomaste toodetega tehtud tehingust saadud tulu konfiskeerimine;

________

* Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj ).“.

(16)Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni viitenumber või esmatootjast mikro- või väikeettevõtja puhul deklaratsiooni tunnuskood tehakse tolliasutustele kättesaadavaks enne turule siseneva või turult väljuva asjaomase toote vabasse ringlusse lubamist või eksporti. Selleks teeb asjaomase toote vabasse ringlusse lubamise või ekspordi tollideklaratsiooni esitav isik tolliasutustele kättesaadavaks sellisele asjaomase tootega seotud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni viitenumbri või esmatootjast mikro- või väikeettevõtja puhul deklaratsiooni tunnuskoodi, välja arvatud juhul, kui hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon tehakse kättesaadavaks artikli 28 lõikes 2 osutatud elektroonilise liidese kaudu.“;

(b)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kui käesoleva artikli lõikes 6 osutatud staatus näitab, et turule siseneva või turult väljuva asjaomase toote puhul on artikli 17 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud, et enne kõnealuse toote turule laskmist või eksportimist tuleb seda kontrollida, peatab toll asjaomase toote vabasse ringlusse lubamise või ekspordi.“.

(17)Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Tolliasutused võivad anda kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12 lõikega 1 konfidentsiaalset teavet, mille tolliasutused on saanud oma ülesannete täitmise käigus või mis on tolliasutustele esitatud konfidentsiaalselt, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ettevõtja, tarneahela hilisema etapi ettevõtja, kaupleja või volitatud esindaja asub.“.

(18)Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2399* loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtsel teeninduskeskkonnal põhineva elektroonilise liidese, mis võimaldab edastada andmeid, eelkõige käesoleva määruse artikli 26 lõigetes 6–9 osutatud teateid ja taotlusi liikmesriikide tollisüsteemide ja käesoleva määruse artiklis 33 osutatud infosüsteemi vahel. Kõnealune elektrooniline liides võetakse kasutusele hiljemalt 1. detsembriks 2029.“;

(b)lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ettevõtjatel täita käesoleva määruse artikli 4 kohast kohustust esitada asjaomase saaduse või tootega seotud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon, tehes see kättesaadavaks riikliku tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu, millele on osutatud määruse (EL) 2022/2399 artiklis 8, ja saada pädevatelt asutustelt selle kohta tagasisidet ning“.

(19)Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pädevatele asutusetele väljendada põhjendatud kahtlust, kui nad leiavad, et üks või mitu ettevõtjat, tarneahela hilisema etapi ettevõtjat või kauplejat ei täida käesolevat määrust.

2. Pädevad asutused hindavad põhjendamatu viivituseta hoolikalt ja erapooletult põhjendatud kahtlust, muu hulgas seda, kas väited on tõendatud, ning võtavad vajalikke meetmeid, sealhulgas ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate kontrollimine ja ärakuulamine, et avastada võimalik mittevastavus käesoleva määruse nõuetele, ning võtavad sobival juhul artikli 23 kohaseid ajutisi meetmeid, et hoida ära uurimisaluste asjaomaste toodete turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine ja eksportimine.“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937* kohaseid kohustusi, näevad liikmesriigid ette meetmed nende füüsiliste või juriidiliste isikute identiteedi kaitseks, kes väljendavad põhjendatud kahtlust või viivad läbi uurimisi, et kontrollida, kas ettevõtjad, tarneahela hilisema etapi ettevõtjad või kauplejad järgivad käesolevat määrust.

_______

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj ).“.

(20)Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

i) punkti a järele lisatakse järgmine punkt aa:

„aa) tarneahela hilisema etapi mitte-VKEdest ettevõtjate ja mitte-VKEdest kauplejate registreerimine vastavalt artikli 5 lõikele 2;“;

ii) punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide registreerimine, sealhulgas asjaomasele ettevõtjale iga infosüsteemi kaudu esitatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni viitenumbri edastamine;

c) esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate esitatud lihtsustatud deklaratsioonide registreerimine ning deklaratsiooni tunnuskoodi määramine asjaomasele ettevõtjale.“;

iii) punkt g asendatakse järgmisega:

„g) asjakohase teabe esitamine, et toetada artikli 16 lõikes 5 osutatud kontrollikava jaoks riskiprofiili koostamist, sealhulgas kontrollide ning ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate, kauplejate ning asjaomaste saaduste ja toodete riskiprofiili koostamise tulemuste esitamine, et teha elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil kindlaks kontrollitavad ettevõtjad, tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 5, ning pädevate asutuste kontrollitavad asjaomased tooted;“;

iv) punkt i asendatakse järgmisega:

„i) teabevahetuse toetamine pädevate asutuste ning ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate vahel käesoleva määruse rakendamise eesmärgil, sealhulgas vajaduse korral digitaalsete tarneahela juhtimise vahendite kasutamise kaudu.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega õigusnormid, mis käsitlevad käesoleva artikli kohase infosüsteemi toimimist, sealhulgas:

a) õigusnormid isikuandmete kaitse ja andmevahetuse kohta muude IT-süsteemidega;

b) eriolukorras tegutsemise kord juhuks, kui infosüsteemi funktsioonid ei ole kättesaadavad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon annab tollile, pädevatele asutustele, ettevõtjatele, tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele ning asjakohasel juhul nende volitatud esindajatele juurdepääsu kõnealusele infosüsteemile vastavalt nende käesoleva määruse kohastele kohustustele.“.

(21)Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Läbivaatamine

1.Komisjon võib kooskõlas artikliga 35 võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa seoses selliste asjaomaste toodete CN-koodidega, mis sisaldavad või mille puhul on söötmiseks või valmistamiseks kasutatud asjaomast saadust.

2.30. juuniks 2030 ning seejärel vähemalt iga viie aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse üldiselt läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande, lisades sellele kohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Esimene aruanne sisaldab eriuuringutel põhinevat hinnangut eelkõige järgmise kohta:

(a)vajadus täiendavate kaubanduse hõlbustamise vahendite järele ja nende teostatavus, eelkõige käesolevast määrusest tugevalt mõjutatud vähim arenenud riikide ja standardse või suure riskiga riikide ja nende osade puhul, et toetada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist;

(b)käesoleva määruse mõju põllumajandustootjatele, eelkõige väikepõllumajandustootjatele, põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele ning võimalik vajadus anda kestlikele tarneahelatele üleminekuks ja väikepõllumajandustootjatele käesoleva määruse nõuete täitmiseks lisatoetust;

(c)mõiste „metsa degradeerumine“ edasine laiendamine, tuginedes põhjalikule analüüsile ja võttes arvesse selles küsimuses rahvusvahelistel aruteludel tehtud edusamme;

(d)artikli 2 punktis 28 osutatud hulknurkade kohustusliku kasutamise künnis, võttes arvesse selle mõju raadamise ja metsade degradeerumise vastu võitlemisele;

(e)käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate asjaomaste saaduste ja toodetega kauplemise struktuuri muutused, kui nimetatud muutused võivad osutada kõrvalehoidmisele;

(f)hinnang selle kohta, kas tehtud kontrollid on olnud tulemuslikud selle tagamiseks, et turul kättesaadavaks tehtud või eksporditud asjaomased saadused ja tooted vastavad artiklile 3;

(g)käesoleva määruse kohaldamisala võimalik laiendamine muule metsamaale ja artikli 2 punktis 13 osutatud kuupäev, et minimeerida liidu osa looduslike ökosüsteemide ümberkujundamises ja nende seisundi halvenemises;

(h)käesoleva määruse kohaldamisala võimalik laiendamine muudele looduslikele ökosüsteemidele, sealhulgas muule suure süsinikuvaruga ja suure elurikkusega maa-alale, nagu rohumaad, turbaalad ja märgalad;

(i)asjaomaste saaduste mõju raadamisele ja metsade degradeerumisele, nagu seda näitavad teaduslikud tõendid, ning võttes arvesse tarbimise muutusi, sealhulgas vajadust laiendada käesoleva määruse kohaldamisala muudele saadustele, sealhulgas maisile, ning sellise laiendamise teostatavust, ja vajadust muuta või laiendada asjaomaste toodete loetelu, sealhulgas biokütuste (HS-kood 382600) võimaliku lisamisega I lisasse;

(j)finantseerimisasutuste roll raadamisele ja metsade degradeerumisele otseselt või kaudselt kaasa aitavate rahavoogude ärahoidmisel ning vajadus näha liidu õigusaktides finantseerimisasutustele ette konkreetsed kohustused;

(k)tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejate roll selle tagamisel, et tarneahelad oleksid raadamisvabad ja et käesolev määrus saavutaks oma eesmärgid;

(l)esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate roll selle tagamisel, et tootmine on raadamisvaba ja käesolev määrus saavutab oma eesmärgid, ning võimalik kõrvalehoidmise risk.“.

(22)Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.Määrus (EL) nr 995/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 30. detsembrist 2025.

2.Määruse (EL) nr 995/2010 kohaldamist jätkatakse

(a)kuni 30. detsembrini 2026 määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud puidu ja puittoodete suhtes, mille on turule lasknud esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad või ettevõtjad, kes 31. detsembri 2024 seisuga olid asutatud mikro- või väikeettevõtjatena direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 või lõike 2 esimese lõigu tähenduses, olenemata nende õiguslikust vormist;

(b)kuni 31. detsembrini 2028 määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud puidu ja puittoodete suhtes, mille tootsid enne 29. juunit 2023 ja on alates 30. detsembrist 2026 turule lasknud esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjad või ettevõtjad, kes 31. detsembri 2024 seisuga olid asutatud mikro- või väikeettevõtjatena direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 või lõike 2 esimese lõigu tähenduses, olenemata nende õiguslikust vormist;

(c)kuni 31. detsembrini 2028 määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud puidu ja puittoodete suhtes, mis on toodetud enne 29. juunit 2023 ja lastud turule alates 30. detsembrist 2025.

3.Erandina käesoleva määruse artikli 1 lõikest 2 peavad määruse (EL) nr 995/2010 artikli 2 punktis a määratletud puit ja puittooted, mis on toodetud enne 29. juunit 2023 ja lastud turule alates 31. detsembrist 2028, vastama käesoleva määruse artiklile 3.“.

(23)Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Artikleid 3–13, 20, 21, 23, 26, 31 ja 32 kohaldatakse alates 30. detsembrist 2025.

3.Ettevõtjate suhtes, kes 31. detsembri 2024 seisuga olid asutatud mikro- või väikeettevõtjatena direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 või lõike 2 esimese lõigu tähenduses, olenemata nende õiguslikust vormist, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud artikleid alates 30. detsembrist 2026.

4.Esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud artikleid alates 30. detsembrist 2026.

5.Artikleid 16–19, 22 ja 24 kohaldatakse alates 30. juunist 2026 meetmete osas, mis on seotud ettevõtjate, tarneahela hilisema etapi ettevõtjate ja kauplejatega, ning alates 30. detsembrist 2026 lõigetes 3 ja 4 osutatud ettevõtjate suhtes. Kui pädev asutus avastab määruse (EL) 2023/1115 rikkumise või saab sellest teada enne artiklite 16–19, 22 ja 24 kohaldamise algust, võib ta anda ettevõtjatele, tarneahela hilisema etapi ettevõtjatele ja kauplejatele hoiatusi koos soovitustega nõuetele vastavuse saavutamiseks.“.

(24)Määruse (EL) 2023/1115 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(25)Käesoleva määruse II lisa lisatakse määrusesse (EL) 2023/1115 III lisana.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 ( ELT L 150, 9.6.2023, lk 206 ).

(2)    Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad ( ELT L 261, 14.10.2019, lk 37 ).

(3)    Juhenddokument raadamisvabade toodete määruse (EL) 2023/1115 kohta (ELT C, C/2024/6789, 13.11.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/C/2024/6789/oj .

(4)    Komisjon, korduma kippuvad küsimused raadamist käsitleva ELi määruse kohta, 4. versioon – aprill 2025, kättesaadav aadressil https://circabc.europa.eu/ui/group/34861680-e799-4d7c-bbad-da83c45da458/library/e126f816-844b-41a9-89ef-cb2a33b6aa56/details .

(5)    Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole, COM(2021) 219 final, kättesaadav aadressil https://eurlex . europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:219:FIN.

(6)    „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ (COM(2023) 168 final), kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023DC0168 .

(7)    Missioonikiri heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutavale juhtiva asepresidendi kandidaadile Stéphane Séjournéle,kättesaadav aadressil: https://commission.europa.eu/document/download/6ef52679-19b9-4a8d-b7b2-cb99eb384eca_en?filename=Mission%20letter%20-%20S%C3%89JOURN%C3%89.pdf.

(8)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“(COM/2019/352 final).

(9)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(10)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).

(11)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).

(12)    Komisjoni talituste töödokument „Toimivuskontroll – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELi puidumäärus), ning 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (FLEGTi määrus)“, SWD(2021) 328 final. 

(13)    Komisjoni teatis, milles käsitletakse strateegilist raamistikku rahvusvaheliseks koostööks määruse (EL) 2023/1115 (milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist) kontekstis, C/2024/7527.

(14)    KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT: MÕJUHINNANG „ELi turule lastud toodetega seotud raadamise ja metsade degradeerumise riski minimeerimine“, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 EUR-Lex - 52021SC0326 - EN - EUR-Lex (europa.eu) .

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3234, millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva käsitlevate sätete osas ( ELT L, 2024/3234, 23.12.2024 , ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3234/oj ).

(16)    ELT C [...], [...], lk [...].

(17)    ELT C [...], [...], lk [...].

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 ( ELT L 150, 9.6.2023, lk 206 , ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj ).

(19)    Mario Draghi 2024. aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta: https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059.

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj ).

(21)    Juhenddokument raadamisvabade toodete määruse (EL) 2023/1115 kohta (ELT C, C/2025/4524, 12.8.2025, ELI:  http://data.europa.eu/eli/C/2025/4524/oj .

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3234, millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 kohaldamise alguskuupäeva käsitlevate sätete osas ( ELT L, 2024/3234, 23.12.2024 , ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3234/oj ).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/995/oj).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2025

COM(2025) 652 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 ettevõtjate ja kauplejate teatavate kohustuste osas

I lisa

II lisas jäetakse välja punkt 4.

II lisa

„III LISA

Esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate lihtsustatud deklaratsioon

Artikli 4a lõike 3 kohases esmatootjast mikro- ja väikeettevõtjate lihtsustatud deklaratsioonis esitatav teave hõlmab järgmist.

1.Ettevõtja nimi ja aadress ning juhul kui asjaomased saadused ja tooted sisenevad turule või väljuvad turult, ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI) vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 9.

2.Asjaomaste toodete harmoneeritud süsteemi kood, vabas vormis kirjeldus, sealhulgas kaubanimi, ja aastane kogus, mida kavatsetakse turule lasta või eksportida, väljendatuna netomassina, täpsustades hinnangulist protsenti või kõrvalekallet, või kui see on asjakohane, netomahuna või ühikute arvuna. Turule sisenevate või turult väljuvate asjaomaste toodete puhul väljendatakse kogust netomassina kilogrammides ja asjakohasel juhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud täiendavates mõõtühikutes, võttes aluseks harmoneeritud süsteemis osutatud koodi; kõikidel muudel juhtudel väljendatakse kogust netomassina, täpsustades hinnangulist protsenti või kõrvalekallet, või kui see on asjakohane, netomahuna või ühikute arvuna. Täiendavat mõõtühikut kasutatakse siis, kui see on järjepidevalt määratletud kõigi harmoneeritud süsteemi koodi alla kuuluvate võimalike alamrubriikide puhul, millele on osutatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonis.

3.Tootjariik ja postiaadress või kõigi selliste maatükkide asukohatuvastus, millel esmatootjast mikro- või väikeettevõtja asjaomaseid saadusi toodab. Asjaomaste toodete puhul, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud veiseid, ja selliste asjaomaste toodete puhul, kus asjaomaseid tooteid on kasutatud söödana, hõlmab postiaadress või asukohatuvastus kõiki ettevõtteid, kus veiseid peeti. Kui asjaomaseid tooteid toodetakse eri maatükkidel, lisatakse vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile d kõigi maatükkide postiaadress või asukohatuvastus.

4.Tekst: „Käesoleva deklaratsiooniga kinnitab esmatootjast mikro- või väikeettevõtja, et ta täidab hoolsuskohustust kooskõlas määrusega (EL) 2023/1115 asjaomaste toodete suhtes, mille ta turule laseb või ekspordib, ning et ta laseb need turule või ekspordib üksnes juhul, kui ei ole tuvastatud riski või on tuvastatud ainult väheoluline risk, et asjaomased tooted ei vasta nimetatud määruse artikli 3 punktile a või b.“