EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.3.2025

COM(2025) 132 final

2025/0068(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees võetav seisukoht seoses ELis kehtiva sadamariigi kontrolli süsteemi (mis põhineb direktiivil 2009/16/EÜ 1 ) nõuetekohaseks toimimiseks vajalike otsuste kavandatud vastuvõtmisega.

2. Ettepaneku taust

2.1.Sadamariigi kontrolli käsitlev vastastikuse mõistmise Pariisi memorandum

Vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga (edaspidi „Pariisi memorandum“) on ette nähtud rahvusvaheline kontrollisüsteem, mida sadamariigi kontrolliametnikud kasutavad välisriigi laevade kontrollimisteks teise riigi sadamas, et veenduda, kas laeva kapteni, ohvitseride ja laevapere pädevus ning laeva ja selle varustuse seisund vastavad rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele ning kas laev on mehitatud ja seda käitatakse kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega. Pariisi memorandumile kirjutati alla 26. jaanuaril 1982.

Direktiiv 2009/16/EÜ (muudetud) sisaldab Pariisi memorandumiga seotud menetlusi ja vahendeid. Kõik meresadamatega ELi liikmesriigid 2 ning Island, Kanada, Montenegro, Norra ja Venemaa Föderatsioon 3 on Pariisi memorandumi liikmed. Euroopa Liit ei ole Pariisi memorandumi liige.

2.2.Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee kavandatav akt

Selleks, et sadamariigi kontroll liidus toimiks, on Pariisi memorandumi raames vaja igal aastal vastu võtta teatav hulk otsuseid. Need hõlmavad iga liikmesriigi iga-aastast kontrollikohustust, puuduste ja kinnipidamiste keskmist määra, mida on vaja, et määrata kindlaks laeva riskiprofiil, millest lähtutakse kontrollitavate laevade väljavalimisel, ning kontrollide läbiviimise juhendite ja suuniste ajakohastamist.

Otsused võetakse vastu konsensuse alusel sadamariigi kontrollikomitee iga-aastasel koosolekul, mis toimub iga aasta mais. Kuigi Pariisi memorandumiga ei ole selle liikmete ametiasutuste suhtes ette nähtud täitmise tagamise õigusi, on Pariisi memorandumi pädeva organi otsused direktiivi 2009/16/EÜ kohaselt ELi liikmesriikidele siduvad.

3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9 võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Pariisi memorandum, kui sellel organisatsioonil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte.

Nõukogu otsusega (EL) 2016/381 4 määrati kindlaks Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrollikomitees ajavahemikuks 2016–2019 võetav seisukoht ning nõukogu otsusega (EL) 2020/722 5 määrati kindlaks seisukoht ajavahemikuks 2020–2024.

Nõukogu otsuse väljatöötamisel kasutati kaheastmelist lähenemisviisi. Otsuses endas on sätestatud mitmeks aastaks liidu seisukohaga seotud juhtpõhimõtted ja suunised. Seda seisukohta kohandati sadamariigi kontrollikomitee igaks aastakoosolekuks komisjoni mitteametlike dokumentidega, mida arutati nõukogu merenduse töörühmas. Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liidu seisukoht sadamariigi kontrollikomitees ajavahemikus 2025–2029.

Käesolevas ettepanekus käsitletavat lähenemisviisi kasutatakse Pariisi memorandumi otsustusprotsessi eripära tõttu.. Pariisi memorandumi sise-eeskirjade kohaselt on selle liikmetele ja töörühmadele, kelle ülesanne on töötada välja suunised ja juhised, kehtestatud dokumentide esitamise lõpptähtajaks kuus nädalat enne kontrollikomitee koosolekut. Alles sel hetkel on kõik dokumendid kättesaadavad ja komisjon saab alustada analüüsi, et koostada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane ettepanek liidu kooskõlastatud seisukoha kohta, mille võtab vastu nõukogu. Kuna aeg analüüsi tegemiseks, komisjoni ettepaneku koostamiseks ja selle vastuvõtmiseks nõukogu poolt on lühike, on liidu seisukoha iga-aastase täpsustamise menetlus esitatud 2. lisas.

Direktiivi 2009/16/EÜ kohaselt on liidul Pariisi memorandumi osas ainuvälispädevus.

4.Õiguslik alus

4.1. Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline 6 . 

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 7 . 

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Sadamariigi kontrollikomitee on lepinguga, st Pariisi memorandumiga ettenähtud organ.

Akt, mis Pariisi memorandumi raames tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega akt. Kavandatav akt võib otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide, nimelt sadamariigi kontrolli käsitleva direktiivi 2009/16/EÜ sisu, kuna Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee peab direktiivi nõuetekohaseks toimimiseks igal aastal vastu võtma mitu otsust.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud meretranspordiga. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2.

4.3. Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2025/0068 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Sadamariigi kontrolli käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile (edaspidi „Pariisi memorandum“) kirjutati alla 26. jaanuaril 1982 Pariisis ja see jõustus 1. juulil 1982. Lisaks koosneb sadamariigi kontrollikomitee Pariisi memorandumi punkti 7.1 kohaselt kõigi merendusasutuste ja komisjoni esindajatest ning tal on punktis 7.3 sätestatud pädevus. On asjakohane määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrollikomitees võetav seisukoht, kuna Pariisi memorandumi pädeva organi otsused võivad otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ 8 sisu, näiteks kehtestades kontrollikohustuse ning puuduste ja kinnipidamiste keskmise määra, mida kasutatakse laevade riskiprofiili kindlaksmääramiseks ja kontrollitavate laevade valimiseks, ning ajakohastades kontrolle tegevatele inspektoritele mõeldud juhiseid ja suuniseid.

(2)Direktiivis 2009/16/EÜ on sätestatud liidus kehtiv sadamariigi kontrolli süsteem ning sellega sõnastatakse ümber ja tugevdatakse liidu õigusakte, mis on selles valdkonnas kehtinud alates 1995. aastast. Liidu õigussüsteemi aluseks on sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi – 1982. aastal loodud rahvusvahelise organisatsiooni – juba varem kehtestatud struktuur. Liikmesriikide puhul tuuakse direktiiviga 2009/16/EÜ vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi teatavad menetlused, vahendid ja töö tulemuslikult liidu õiguse kohaldamisalasse.

(3)Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee tuleb kokku igal aastal, et oma arutelude käigus otsustada direktiivi 2009/16/EÜ rakendamiseks vajalike päevakorrapunktide üle.

(4)Käesolev otsus peaks hõlmama ajavahemikku 2025–2029.

(5)Liidu seisukohta esitavad liidu huvides ühiselt tegutsevad liidu liikmesriigid, kelle merendusasutused on vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee liikmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee aastakoosolekul võetav seisukoht on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 2

Euroopa Liidu nimel vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee aastakoosolekul võetava seisukoha iga-aastane täpsustus on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 3

Nõukogu annab artiklis 1 osutatud seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee 2029. aasta koosolekuks.

Artikkel 4

Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad ühiselt liidu huvides tegutsevad liidu liikmesriigid, kes on vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee liikmed.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(2)    Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik ühinesid memorandumiga 26. jaanuaril 1982. Bulgaaria ühines memorandumiga 10. mail 2007. Horvaatia ühines memorandumiga 8. novembril 1996. Küpros ühines memorandumiga 12. mail 2006. Eesti ja Läti ühinesid memorandumiga 12. mail 2005. Leedu ühines memorandumiga 12. mail 2006. Malta ühines memorandumiga 12. mail 2006. Poola ühines memorandumiga 27. novembril 1991. Rumeenia ühines memorandumiga 10. mail 2007. Sloveenia ühines memorandumiga 15. mail 2003.

(3)    Venemaa Föderatsiooni liikmesus Pariisi memorandumis peatati 2022. aastal pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu.

(4)    Nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/381 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees (ELT L 72, 17.3.2016, lk 53.)

(5)    Nõukogu 19. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/722 seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees ajavahemikul 2020–2024 (ELT L171 of 2.6.2020, lk 4).

(6)    Euroopa Kohtu otsus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punkt 64.

(7)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.3.2025

COM(2025) 132 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees

I LISA

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames

Juhtpõhimõtted

Sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi (edaspidi „Pariisi memorandum“) raames peab liit tegema järgmist:

a)    tegutsema kooskõlas liidu taotletavate eesmärkidega, eelkõige selleks, et parandada meresõiduohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laeva pardal, vähendades oluliselt rahvusvaheliste konventsioonide ja resolutsioonide range kohaldamisega standarditele mittevastavate laevade arvu;

b)    edendama Pariisi memorandumi liikmete poolt ühtlustatud lähenemisviisi rakendamist seoses rahvusvaheliste standardite tõhusa jõustamisega nende jurisdiktsiooni kuuluvates vetes seilavate ja nende sadamaid kasutavate laevade suhtes;

c)    töötama Pariisi memorandumi raames ühiselt, et koostada põhjalik kontrollikava ja jagada kontrollide hulk võrdselt, kehtestades eelkõige iga-aastase kontrollikohustuse, mis on koostatud kooskõlas Pariisi memorandumi 11. lisas sätestatud kokkulepitud metoodikaga;

d)    töötama Pariisi memorandumi raames, et aidata Pariisi memorandumi liikmetel värvata, säilitada ja koolitada vajalik arv töötajaid, sealhulgas kvalifitseeritud inspektoreid, võttes arvesse iga sadama laevaliikluse mahtu ja omadusi;

e)    tagama, et Pariisi memorandumi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige meresõiduohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laeva pardal reguleerivate rahvusvaheliste konventsioonide ja koodeksitega;

f)    edendama ühiste seisukohtade väljatöötamist teiste sadamariigi kontrolli tegevate asutustega;

g)    tagama sidususe liidu muude poliitikavaldkondadega, eelkõige välissuhete, sealhulgas ELi piiravate meetmete ning julgeoleku- ja keskkonnapoliitikaga.

Suunised

Selleks et tagada liidu sadamariigi kontrolli süsteemi sujuv toimimine aastast aastasse vastavalt direktiivile 2009/16/EÜ, peab liit püüdma toetada järgmiste meetmete võtmist Pariisi memorandumi poolt:

1.    Laevade kontrolliks kasutatakse laeva riskiprofiili järgmisi elemente:

a)    lipuriikide valge, hall ja must nimekiri vastavalt valemile, mis on välja töötatud Pariisi memorandumi raames ja esitatud komisjoni määruse (EL) nr 801/2010 lisas 1 ;

b)    tunnustatud organisatsioonide nimekiri kooskõlas sadamariigi kontrollikomitee 37. koosolekul 2004. aasta mais (päevakorrapunkt 4.5.2) vastu võetud metoodikaga;

c)    puuduste ja kinnipidamiste keskmine määr laevaühingu tegevusnäitajate valemi jaoks komisjoni määruse (EL) nr 802/2010 2 lisa alusel. [Kui ei ole sätestatud teisiti, on mis tahes viide mõnele muule liidu õigusaktile või selle osale dünaamiline. Viide on dünaamiline, kui viidatud sätet käsitatakse alati selle sättena, koos hilisemate muudatustega.]

2.    Tagatakse, et Pariisi memorandumi mis tahes muutmine ja ajakohastamine on kooskõlas liidu taotletavate eesmärkidega, eelkõige selleks, et parandada meresõiduohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laeva pardal.

(1)    Komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 801/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 seoses lipuriigi kriteeriumidega (ELT L 241, 14.9.2010, lk 1).

(2)    Komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 802/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 27 seoses laevaühingu tegevusnäitajatega (ELT L 241, 14.9.2010, lk 4).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.3.2025

COM(2025) 132 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees

II LISA

Liidu nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees võetava seisukoha iga-aastane täpsustamine

Enne sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee iga-aastast koosolekut võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel võetavas seisukohas arvestataks kogu asjakohast teavet, mis on edastatud komisjonile, samuti mis tahes dokumente, mille arutamine kuulub liidu pädevusse vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabe põhjal edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne sadamariigi kontrollikomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks ettevalmistava dokumendi, milles on esitatud kavandatava seisukoha üksikasjad.

Ettevalmistavas dokumendis kavandatud seisukoht, mis liidu nimel võetakse, loetakse heakskiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.