EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.7.2024

COM(2024) 347 final

2024/0205(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (ST 10155/21 INIT; ST 10155/21 ADD1) Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2024) 197 final}

2024/0205 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (ST 10155/21 INIT; ST 10155/21 ADD1) Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast seda, kui Luksemburg esitas 30. aprillil 2021 riikliku taaste- ja vastupidavuskava, tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. Nõukogu kiitis selle positiivse hinnangu heaks nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsusega 2 . Seda nõukogu rakendusotsust muudeti 17. jaanuaril 2023 3 .

(2)16. mail 2024 esitas Luksemburg kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 21c komisjonile muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki.

(3)Muudetud riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas esitatakse komisjonile põhjendatud taotlus muuta nõukogu rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, kuna taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita. Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavasse tehtud muudatused puudutavad nelja meedet.

(4)14. juulil 2023 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Luksemburgile soovitused. Nõukogu soovitas Luksemburgil kaotada energiatoetusmeetmed; tagada konservatiivne eelarvepoliitika; säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude liidu vahendite tulemuslik kasutuselevõtt; jätkata 2024. aasta järgselt keskpika perioodi eelarvestrateegia rakendamist, mis hõlmab järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist koos investeeringute ja reformidega, mis soodustavad hoogsamat kestlikku majanduskasvu; vähendada eluasemeturuga seotud riske; tegeleda pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse küsimusega; võtta rohkem meetmeid tulemuslikuks võitlemiseks agressiivse maksuplaneerimisega ning parandada kooliharidussüsteemi tulemuslikkust. Energeetika suhtes soovitas nõukogu Luksemburgil vähendada sõltuvust fossiilkütustest, suurendades elektrienergia ülekandevõimsust, lihtsustades loamenetlusi ja investeerides energiatõhususse; aidata omavalitsustel välja töötada üksikasjalikud kohalikud kavad taastuvenergia ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide kohta; soodustada transpordi elektrifitseerimist ning investeerida ühistransporti ning suurendada rohepöördeks vajalike oskustega seotud poliitilisi jõupingutusi.

(5)Olles muudetud riikliku kava esitamise ajal hinnanud kõigi asjakohaste riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et 2023. aasta soovitustega taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise kohta ja 2020. aasta soovitusega COVID-19 kriisi tööhõive- ja sotsiaalmõju leevendamise kohta on tehtud olulisi edusamme.

(6)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitati pärast riikliku õigusraamistiku kohaselt korraldatud konsultatsioone, milles osalesid ametiasutused ja sotsiaalpartnerid. Kokkuvõte konsultatsioonidest esitati koos muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 19 hindas komisjon muudetud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust, lähtudes kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistest.

Taaste- ja vastupidavuskava muutmine vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21

(7)Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavas objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad nelja meedet.

(8)Luksemburg on selgitanud, et üks meede, nimelt Neischmelzi investeerimisprojekt Dudelange'is, ei ole taaste- ja vastupidavusrahastu tähtaja jooksul enam saavutatav, sest ehitustööd lükkusid ehitusplatsil leitud haruldase biotoobi tõttu edasi. See puudutab komponendi „1C – taskukohase ja jätkusuutliku eluaseme pakkumise suurendamine avaliku sektori poolt“ all eesmärke 1C-4, 1C-5 ja 1C-6 ning sihti 1C-7 ja eesmärki 1C-8. Ka ei ole veel üks meede, nimelt „Investeering 2 – telemeditsiinilahendus patsientide järelraviks distantsilt“, enam samal viisil saavutatav, sest omandiõigusega kaitstud IT-lahendus, mida kavatseti algselt kasutada, ei ole kättesaadav ja asjaolud on pärast COVID-19 kriisi lõppu muutunud. See puudutab komponendi 1B „Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine“ all eesmärki 1B-8. Selle põhjal on Luksemburg taotlenud komponendi 1C all investeeringu väljajätmist ja komponendi 1B all 2. investeeringu muutmist. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(9)Lisaks on Luksemburg taotlenud määruse (EL) 2021/241 artikli 21 kohaselt komponendi 1C alla kuuluva investeeringu väljajätmise ja komponendi 1B alla kuuluva 2. investeeringu muutmisega vabanenud vahendite kasutamist kogusummas 18 884 883 eurot, et tõsta REPowerEU peatükis „Investeering 2: heitevaba ja aktiivse liikuvuse edendamine“ rakendamise taset. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(10)Luksemburg selgitas, et kolme meedet tuleks muuta, et rakendada algse eesmärgi saavutamist võimaldavaid paremaid alternatiive. See puudutab komponendi „3B: avaliku halduse ajakohastamine“ 2. investeeringu („MyGuichet’ arendamine – projekt 1/3 – virtuaalsed kohtumised“) all eesmärke 3B-5 ja 3B-6 ning 3. investeeringu („eADEM“) all eesmärke 3B-11 ja 3B-12. Muudatustega vähendatakse põhjendamatut halduskoormust seeläbi, et meetme kirjeldustest jäetakse välja ebavajalikud üksikasjad, mis ei aita kaasa nende meetmete eesmärkide saavutamisele.

(11)Komisjon leiab, et Luksemburgi esitatud põhjused õigustavad määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 2 kohaseid muudatusi.

REPowerEU peatükk, mis põhineb määruse 2021/241 artiklil 21

(12)REPowerEU peatükk sisaldab ühte uut reformi ja kolme uut investeeringut. Reformiga „Riiklik biogaasistrateegia“ vaadatakse läbi Luksemburgi elektri ja biogaasi tootmise toetuskava ning aidatakse kaasa eesmärgile suurendada kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu. 1. investeering on rahalise toetuse kava, millega toetatakse energiatõhusaks renoveerimist ja elamuehitusprojekte. Selle eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust ning suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. 2. investeering on rahalise toetuse kava, millega toetatakse heiteta sõidukite ja jalgrataste ostmist, aidates kaasa heiteta transpordi toetamise eesmärgi saavutamisele. 3. investeering on rahalise toetuse kava enda tarbeks päikeseelektri tootmise jaamu paigaldavatele ettevõtjatele, millega hõlbustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Taastuvenergia kasutuselevõtt ja parem energiatõhusus aitavad eelseisvatel talvehooaegadel haavatavust vähendada.

(13)Komisjon on hinnanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükki, määruse 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

(14)Eesmärkide ja sihtide jaotust osamaksetes tuleks muuta, et võtta arvesse uut eraldist REPowerEU jaoks, kava muudatusi ja Luksemburgi esitatud soovituslikku ajakava.

 Kuue samba rakendamisele kaasa aitav tasakaalustatud lahendus

(15)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa kriteeriumile 2.1 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue, kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(16)Algse taaste- ja vastupidavuskavaga reageeriti terviklikult ja piisavalt tasakaalustatult tolleaegsele majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale (hinne A), aidates asjakohaselt kaasa kõigi kuue, määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud samba rakendamisele.

(17)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, hõlmab endiselt terviklikult kuut sammast ning sisaldab suurt hulka komponente, millega toetatakse rohkem kui ühte sammast. Määruse (EL) 2021/241 artikli 21 alusel algsest taaste- ja vastupidavuskavast välja jäetud investeeringutest hoolimata vastavad muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmed, sealhulgas REPowerEU peatükk, kõnealuse määrusega loodud taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“) eesmärkidele ning tagavad sammmaste vahel asjakohase üldise tasakaalu tänu meetmetele, mis on lisatud REPowerEU peatükki selle määruse artikli 21c lõike 3 kohaselt. Eelkõige aitavad REPowerEU peatükki lisatud meetmed kaasa rohepöörde, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu sammastele ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse sambale.

Kõikide või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine

(18)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 aitab muudetud taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti tulemuslikult lahendada kõiki või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud Luksemburgile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, või probleemidest, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(19)Olles 2024. aasta Euroopa poolaasta raames hinnanud kõigi asjakohaste riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et 2023. aasta soovitusega taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise kohta ja 2020. aasta soovitusega COVID-19 kriisi tööhõive- ja sotsiaalmõju leevendamise kohta on tehtud olulisi edusamme.

(20)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tulemuslikult lahendada kõiki või suurt osa majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, mida on kirjeldatud nõukogu poolt Luksemburgile Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes, eelkõige eluasemeturu, vanemaealiste töötajate tööhõive, säästva transpordi, samuti rohepöördeks vajalike oskuste vallas.

(21)REPowerEU peatükis käsitletakse riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud energiapoliitika ja rohepöördega seotud probleeme. Eelkõige on REPowerEU peatüki meetmed (kestliku biogaasi raamistiku reform ning energiatõhususe jaoks rahalist toetust pakkuvad investeeringud ja eluasemete taastuvenergia projektid, heitevaba liikuvus ja väikesemahulised päikeseenergiaseadmed) otseselt seotud 2023. aasta 4. soovitusega vajaduse kohta vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ning konkreetsete energiatõhususse investeerimise ja transpordi elektrifitseerimise edendamise alajagudega.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsionaalsesse vastupidavusse

(22)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 aitab muudetud taaste- ja vastupidavuskava koos REPowerEU peatükiga eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Luksemburgi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(23)Algse taaste- ja vastupidavuskava hindamisel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 leiti, et algne taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti mõjusalt tugevdada majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust (hinne A).

(24)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab endiselt olulisi investeeringuid ja reforme majanduse ja majandusliku ühtekuuluvuse haavatavuse vähendamiseks. See hõlmab eluaseme parema kättesaadavuse reformi; reforme ja investeeringuid tõhusamasse tervishoiusüsteemi; meetmeid tööturul osalemise suurendamiseks; ning investeeringuid avaliku halduse digitaliseerimisse.

(25)Sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdatakse oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmetega, eelkõige eakamatele töötajatele suunatud investeeringutega, ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse puudujääkide kõrvaldamisega, aidates seega kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

(26)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa kriteeriumile 2.4 tagatakse muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga, sealhulgas REPowerEU peatükiga eeldatavasti, et ükski kõnealuses taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 4 artikli 17 tähenduses (olulise kahju ärahoidmise põhimõte).

(27)Algses taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete muudatused ei mõjuta olulise kahju ärahoidmise põhimõtte hinnangut, mis jääb samaks.

(28)Leitakse, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega, järgides komisjoni teatise (2021/C58/01) tehnilistes suunistes esitatud metoodikat. Hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et ühegi REPowerEU peatükki kuuluva uue meetmega ei kaasne olulise kahju oht, või kui tehakse kindlaks, et oht on olemas, korraldatakse üksikasjalikum hindamine, mis näitab olulise kahju puudumist. Vajaduse korral sätestatakse meedet käsitlevas õigusaktis olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise nõuded.

Panus REPowerEU eesmärkide saavutamisse

(29)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga da ja V lisa kriteeriumiga 2.12 peaks REPowerEU peatükk suures ulatuses (hinne A) tulemuslikult kaasa aitama energiajulgeolekule, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisele, energiasalvestusvõimsuse suurendamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat.

(30)Kavandatud meetmete rakendamine peaks aitama mõjusalt kaasa energiatõhususele, taastuvenergia kasutuselevõtule ja heiteta transpordile. Kestliku biogaasi strateegia reformi eesmärk on suurendada kestliku biometaani tootmist ja kasutuselevõttu. Elamute energiatõhusaks renoveerimise eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust ning suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. Taastuvenergia kasutuselevõtt on eesmärgina kirjas ka ettevõtetes enda tarbeks mõeldud päikeseenergiaseadmetesse investeerimise all. Investeering, millega antakse rahalist toetust heiteta sõidukeid ostvatele inimestele, aitab kaasa heiteta transpordi toetamise eesmärgi saavutamisele.

(31)REPowerEU peatükk on kooskõlas Luksemburgi võetud kohustusega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kestliku eluasemepoliitika ja transpordi meetmed tugevdavad algses taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid meetmeid.

(32)REPowerEU peatükiga vastatakse ka vajadusele võtta fossiilkütuste asemel kasutusele mitmekesisemaid energiaallikaid, milleks kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendatakse seega Luksemburgi energiavarustuskindlust.

Piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga projektid

(33)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga db ja V lisa kriteeriumiga 2.13 peaksid REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed olema suures ulatuses (hinne A) piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga.

(34)REPowerEU peatükk aitab liidus tervikuna kaasa energiavarustuskindluse tagamisele, sealhulgas lahendab see komisjoni viimases vajaduste hindamises kindlaks tehtud probleeme kooskõlas artikli 21c lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega, võttes arvesse Luksemburgile kättesaadavat rahalist toetust. REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed aitavad vähendada Luksemburgi sõltuvust imporditud energiast ja fossiilkütustest seeläbi, et arendatakse täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust. REPowerEU peatükk aitab ka vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja energianõudlust, toetades eluhoonete energiatõhusaks renoveerimist ja andes hoogu säästvale transpordile.

(35)Nende meetmete hinnangulised kogukulud moodustavad kokku 94 miljonit eurot, mis on 53 % REPowerEU peatüki hinnangulistest kuludest ja ületab soovituslikku 30 % sihti.

Panus roheüleminekusse, sealhulgas elurikkuse edendamisse

(36)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 80,1 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 90,3 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) ja selle kavandatavas 2023. aasta ajakohastuses sisalduva teabega.

(37)Väljajäetud ja muudetud meetmete mõju taaste- ja vastupidavuskava üldeesmärgile on rohepöörde vallas piiratud, sest väljajäetud meetmele eraldatud vahendeid kasutatakse REPowerEU peatüki meetmete jaoks. REPowerEU peatükk aitab märkimisväärselt kaasa Luksemburgi rohepöörde edasisele toetamisele, kuna kõik uued reformid ja investeeringud toetavad selle eesmärgi saavutamist. Reformi ja investeeringute eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, suurendada energiatõhusust, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja toetada heiteta transporti.

(38)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, annab endiselt olulise panuse rohepöördesse, sealhulgas elurikkusesse, ning aitab kaasa liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele, järgides samal ajal eesmärki jõuda ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.

Panus digiüleminekusse

(39)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 37,5 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud kooskõlas kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodikaga.

(40)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava aitab jätkuvalt märkimisväärselt kaasa digipöördele läbi mitme investeeringu, millega digitaliseeritakse avalikku haldust ja tervishoidu, ning seeläbi, et arendatakse kvanttehnoloogial põhinevat üliturvalist sidetaristut.

Püsiv mõju

(41)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 on muudetud taaste- ja vastupidavuskaval koos REPowerEU peatükiga Luksemburgile eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(42)Algse taaste- ja vastupidavuskava hindamisel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 leiti, et algsel taaste- ja vastupidavuskaval on Luksemburgile eeldatavasti suures ulatuses püsiv mõju (hinne A).

(43)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmete keskmes on endiselt uuenduslik ja säästev majandustegevus, millel on oluline kasutuspotentsiaal. Lisaks olemasolevatele meetmetele on Luksemburgi majandusele eeldatavasti püsiv positiivne mõju ka REPowerEU peatükil ja sellega hoogustatakse rohepööret veelgi. Investeeringud taastuvenergiasse, energiatõhususse ja transpordi elektrifitseerimisse avaldavad kasvuhoonegaaside heitkoguste ja fossiilkütustest sõltuvuse vähenemisele eeldatavasti püsivat mõju. Reformi mõju kujuneb püsivaks, sest parandatakse kestliku biogaasi tootmise raamtingimusi.

Seire ja elluviimine

(44)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja rakendamine.

(45)Algse taaste- ja vastupidavuskava hindamisel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 selgus, et algne taaste- ja vastupidavuskava on piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tulemuslik seire ja rakendamine.

(46)Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava kavandatud muudatuste laad ja ulatus ei mõjuta taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku seire ja rakendamise eelmist hinnangut. Eelkõige on muudetud ja uute meetmetega kaasnevad eesmärgid ja sihid, sealhulgas need, mis on esitatud REPowerEU peatükis, selged ja realistlikud ning nende eesmärkide ja sihtide jaoks kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja kindlad. Eesmärgid ja sihid on asjakohased ka määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike, ent juba lõpule viidud meetmete puhul. Nende eesmärkide ja sihtide rahuldav saavutamine aja jooksul on väljamaksetaotluse põhjendamiseks nõutud.

Kulud

(47)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis esitatud põhjendused muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(48)Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava kulude hindamiseks Luksemburgi esitatud põhjendused kava kulude muudatuste kohta on mõistlikus ulatuses põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(49)REPowerEU peatükis esitatud meetmete puhul näitab kuluprognooside ja lisadokumentide hindamine, et enamik kuludest on mõistlikud ja põhjendatud. Uute meetmete puhul on tõendatud kõiki kulusid. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga. 

Liidu finantshuvide kaitse

(50)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa kriteeriumile 2.10 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaks eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude instrumentide ega vahendite kohaldamist liidu õiguse edendamiseks ja täitmise tagamiseks, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, ning liidu eelarve kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 5 .

(51)Esialgse hindamise käigus oli jõutud järeldusele, et Luksemburgi kavandatud kontrolli- ja auditeerimiskord on taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa kriteeriumi 2.10 kohaselt piisav (hinne A), tingimusel et õigeks ajaks täidetakse kaks eesmärki, mis on seotud taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks kasutatava andmekoguga ning ELi finantshuvide kaitse edasiste menetluste rakendamisega, millele anti esimese maksetaotluse heakskiitmise ajal positiivne hinnang. Rahandusministeeriumi majandus- ja eelarvedirektoraat kannab üldist vastutust taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest ning vastutab kõigi rakendusasutuste nimel ka kava tegevus- ja haldusaspektide eest. Taaste- ja vastupidavusrahastu auditeerimisasutus on finantsinspektsioon (IGF), mis vastutab kontrollisüsteemi tulemusliku toimise kontrollimiseks süsteemiauditite tegemise eest ning eesmärkide ja sihtide saavutamise edusammude kohta ülevaate saamiseks tehtavate tegevusauditite eest.

(52)Pärast algset hinnangut on komisjon saanud juurdepääsu teabele Luksemburgi auditi- ja kontrollisüsteemi tegeliku rakendamise kohta. See hõlmab komisjoni poolt Luksemburgis korraldatud liidu finantshuvide kaitset käsitleva auditi tulemusi.

(53)Seda teavet arvesse võttes leiab komisjon, et Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava sisekontrollisüsteem on üldiselt piisav. Luksemburg on läbi vaadanud a) menetlused, mis käsitlevad huvide konflikti, rikkumiste avastamist, kulude järelevalvet, topeltrahastamist, riigihankeid ja toetusi; ning b) ajakohastanud koordineeriva asutuse sisemenetlusi, võtmaks arvesse auditite käigus tehtud tähelepanekuid, et muuta need ELi finantshuvide kaitse seisukohast asjakohasemaks ja proportsionaalsemaks. Lisaks on Luksemburgi auditeerimisasutus läbi vaadanud oma auditistrateegia.

Taaste- ja vastupidavuskava sidusus

(54)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava koos REPowerEU peatükiga suures ulatuses (hinne A) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamisel sidus tegevus.

(55)Algse taaste- ja vastupidavuskava hindamisel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 leiti, et algne taaste- ja vastupidavuskava sisaldab suures ulatuses (hinne A) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.

(56)Taaste- ja vastupidavuskava olemasolevate komponentide muudatused ei muuda kava üldist sidusust, võttes arvesse seda, kuidas meetmed üksteist tugevdavad ja täiendavad. Täiendav REPowerEU peatükk on kooskõlas meetmetega, mida võeti algses taaste- ja vastupidavuskavas rohepöörde toetamiseks, ning suurendab veelgi kestliku eluasemepoliitika ja transpordi elektrifitseerimisega seotud meetmete ambitsioonikust. REPowerEU peatükk sisaldab järjepidevat kooslust, milles reformid ja kolm investeeringut üksteist tugevdavad ja täiendavad.

Konsulteerimisprotsess

(57)Luksemburg on taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks ja REPowerEU peatüki ettevalmistamiseks täiendavalt konsulteerinud sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartneritega.

Positiivne hinnang

(58)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas REPowerEU peatükile, positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.

Rahaline toetus

(59)Luksemburgi muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 241 100 776 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Luksemburgile kättesaadav ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Luksemburgi muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki jaoks eraldatud ning artikli 11 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema võrdne Luksemburgi muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga. See summa on 82 670 643 eurot.

(60)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21a lõikele 5 esitas Luksemburg 16. mail 2024 taotluse, et talle eraldataks osa kõnealuse määruse artikli 21a lõikes 1 osutatud tulust, mis jaotatakse liikmesriikide vahel määruse (EL) 2021/241 IVa lisas esitatud metoodikas ettenähtud näitajate alusel. REPowerEU peatükis sisalduvate artikli 21c lõike 3 punktides b–f osutatud meetmete hinnanguline kogukulu on 176 746 699 eurot. Kuna see summa on suurem kui Luksemburgile eraldatud jaotusosa, peaks Luksemburgile antav täiendav tagastamatu rahaline toetus olema võrdne jaotusosaga. See summa on 29 955 009 eurot.

(61)Lisaks esitas Luksemburg 28. veebruaril 2024 kooskõlas määruse (EL) 2021/1755 6 artikliga 4a põhjendatud taotluse, et Brexitiga kohanemise reservist paigutataks rahastusse ümber kogu tema järelejäänud esialgne eraldis summas 128 475 124 eurot. See summa tuleks teha kättesaadavaks REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute toetamiseks täiendava tagastamatu rahalise toetusena.

(62)Luksemburgi jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusumma peaks olema 241 100 776 eurot.

(63)Seepärast tuleks nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse rakendusotsuse lisa täielikult asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

13. juuli 2021. aasta rakendusotsust taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Luksemburgi muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ning rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.“

2) Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Liit teeb Luksemburgile tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 241 100 776 eurot 7 . See toetus hõlmab järgmist:

(a)76 625 886 eurot, mis on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022;

(b)6 044 757 eurot, mis on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023;

(c)määruse (EL) 2021/241 artikli 21a lõike 6 kohaselt 29 955 009 eurot 8 üksnes kõnealuse määruse artiklis 21c osutatud meetmete jaoks, välja arvatud artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmed;

(d)128 475 124 eurot, mis kantakse Brexitiga kohanemise reservist üle rahastusse.

2. Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Luksemburgile kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 13 tehakse eelmaksena kättesaadavaks 12 136 030 eurot.

Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.“

3) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Luksemburgi Suurhertsogiriigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(2)    ST 10155/21; ST 10155/21 ADD 1.

(3)    ST 16022/22.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1).

(7)    See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast seda, kui määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest on maha arvatud Luksemburgi proportsionaalne osa, ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

(8)    See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast seda, kui määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest on maha arvatud Luksemburgi proportsionaalne osa, ning mis arvutatakse kõnealuse määruse IVa lisas sätestatud metoodika kohaselt.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.7.2024

COM(2024) 347 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (ST 10155/21 INIT; ST 10155/21 ADD1) Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2024) 197 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1A: Oskused, oskuste täiendamine ja ümberõpe

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava osa „Oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine“ on vastus kriisist tingitud tööpuuduse suurenemisele, pikaajalisele probleemile seoses oskuste nappusega tööturul ning üha laialdasemale kaugtöö kasutamisele, mis toob kaasa organisatsioonilised muutused ja suurema nõudluse peamiselt digioskuste järele. Koolitusprogramm FutureSkills pakub tööotsijatele oskusi, mis on suunatud 45-aastastele ja vanematele tööotsijatele. Täiendava reformiga koostatakse koolitusalane tegevuskava, milles sätestatakse kutseõppe võimalused („oskuste sillad“), mille eesmärk on pakkuda oskusi, mida peetakse tulevikuks kõige vajalikumaks.

See komponent aitab täita 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 1 eakamate töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamise kohta, 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 3 oskuste arendamise stimuleerimiseks ja 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 2, et leevendada kriisi mõju tööhõivele, pöörates erilist tähelepanu raskes olukorras olevatele inimestele tööturul.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Skillsdësch

Laiema algatuse raames, mille eesmärk on töötada välja oskuste strateegia ning edendada jätku- ja kutseõpet, on läbi viidud koostöömenetlus, mis hõlmab kõigi sidusrühmade juhitud ümarlauaarutelusid oskuste teemal („Skillsdësch“), et analüüsida nõudlust oskuste järele ja teha kindlaks kõige paljutõotavamad ametiprofiilid. Sellest tulenevas tegevuskavas määratakse kindlaks spetsiaalsed koolitusviisid, nn oskuste sillad, mis aitavad töötajatel ja tööotsijatel suurendada oma tööalast konkurentsivõimet rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku ajal. Sel viisil kavandatud kutseõpe käivitatakse 2022. aasta teises kvartalis.

Investeering 1: FutureSkills

Samas kontekstis pakub programm „FutureSkills“ valitud ja motiveeritud tööotsijatele soovitud pehmeid, digitaalseid ja juhtimisoskusi, et hõlbustada nende tööturule naasmist lähiperspektiivis ja liikuvust. Programmis seatakse konkreetne eesmärk 45aastastele ja vanematele tööotsijatele, et aidata vähendada laialt levinud ennetähtaegselt pensionile jäämist ja parandada oskusi. Programmi raames loodud sisu antakse pikemas perspektiivis suurema tööotsijate ringi käsutusse.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 1B: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine

See Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab kahte reformi ja kahte investeeringut, mille eesmärk on lahendada Luksemburgi tervishoiusektori mõned struktuursed probleemid: tervishoiutöötajate puudus ja vajadus suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust, eelkõige selle digiteerimise kaudu. Esimeses reformis käsitletakse tervishoiusüsteemi juhtimist ning antakse ülevaade sidusrühmadega konsulteerimise protsessist ja tööprogrammi meetodist, et käsitleda mitmeid eelnevalt kindlaks määratud probleeme. Teise reformi eesmärk on uuesti määratleda ja laiendada eri spetsialistide pädevusi. Investeeringud aitavad kaasa digiüleminekule tervishoiusektoris, i) kasutusele võetakse tervishoiutöötajate digiregister, et tervishoiusüsteemiga hõlmatust ja vajalikke tervishoiutöötajaid paremini hallata ja prognoosida ning ii) välja töötatakse telemeditsiini lahendused.

See komponent on vastus 2020. aasta riigipõhisele soovitusele parandada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, mis seisneb olemasolevate tervishoiutöötajate otstarbeka mobiliseerimise tagamises süsteemi parema juhtimise ja e-tervise süsteemi abil.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Gesondheetsdësch

Luksemburg on algatanud konsultatsiooniprotsessi („Gesondheetsdësch“) ministeeriumide, tervisekindlustusjuhtide, arstide ja tervishoiutöötajate esindajate vahel, et ajakohastada tervishoiusektori juhtimist ja reageerida mitmele eelnevalt kindlaks määratud väljakutsele kuues temaatilises töövaldkonnas. Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavas esitatud reformid ja investeeringud – tervishoiutöötajate pädevuste reformimine, tervishoiutöötajate digiregistri loomine ja telemeditsiini lahenduste väljatöötamine – põhinevad selle konsultatsiooni tulemustel. Ka selle protsessi teised töösuunad hõlmavad väga olulisi valdkondi, mis on seotud tervishoiusüsteemi vastupanuvõimega (eelkõige esmatasandi arstiabi tõhustamine, integreeritud hooldus, tervise edendamine, tervishoiu jätkusuutlik rahastamine), kuid need ei väljendu kavas võetud kohustustes, välja arvatud Gesondheetsdëschi protsessi tulemuste rakendamise tööprogrammi avaldamine.

Reform 2: Tervishoiutöötajate pädevuste reguleerimise reform

Reformi eesmärk on sõnastada uuesti tervishoiutöötajate pädevused, et suurendada tervishoiutöö ligitõmbavust, luua tingimused ülesannete ümberjagamiseks ning reageerida tervishoiutöötajate nappusele seoses kasvava nõudlusega tervishoiuteenuste järele. Samuti luuakse tervishoiutöötajate uued kutsekategooriad (näiteks kõrgetasemelised meditsiiniõed ja spetsialiseerunud meditsiiniõed) ning vahetase meditsiiniõdede ja hooldusabiliste vahel.

Esimesed elukutsed, mille pädevused uuesti määratletakse, on õed ja hooldajad. Sel eesmärgil vastu võetud õigusaktid jõustuvad 30. septembril 2025. Sama protsess viiakse läbi ka muude tervishoiutöötajate puhul (sealhulgas eriõed, terapeudid, ämmaemandad, sotsiaaltöötajad ja dieedinõustajad); vastavasisulised vajadused määratakse kindlaks tegevuskavas, mis avaldatakse hiljemalt 30. juuniks 2024. Sel eesmärgil vastu võetud õigusaktid jõustuvad 31. detsembril 2025.

Investeering 1: Tervishoiutöötajate ühtne digiregister

Selle investeeringu eesmärk on luua tervishoiutöötajate ühtne digiregister, kuhu kogutakse haldus- ja kutsealaseid andmeid, et hallata tervishoiutöötajate andmeid Luksemburgis (arstide arv, nende erialad, teadmised, vanuseline jaotus, territoriaalne jaotus jne), prognoosida, milliseid spetsialiste ja oskusi on vaja (lühiajaline kuni keskmise pikkusega demograafiline ettevaade erialade ja geograafiliste piirkondade kaupa), ning mobiliseerida töötajaid kriiside ajal. See vahend võimaldab ka kutsetunnistuste haldamist ja vastab seadusjärgsele kohustusele ajakohastada ametialaseid andmeid. Projekt viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Investeering 2: Telemeditsiinilahendus patsientide järelraviks distantsilt

See investeering on suunatud meditsiinilise kaugseire (telemeditsiini) väljatöötamisele 2023. aasta teiseks kvartaliks. See hõlmab COVID-19 pandeemia ajal e-tervise ameti (Maela) poolt 2020. aasta märtsis rakendatud telekonsultatsioonide süsteemi, mis võimaldab arstide, hambaarstide või ämmaemandate ja patsientide kaugseiret, ning asutusesiseselt välja töötatud lahendust. Asutusesiseselt välja töötatud lahendus võimaldab tervishoiuasutustel luua ja hallata elektrooniliselt varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute tervisekaarte. Sellel on funktsioonid, mis võimaldavad vahetada meditsiiniandmeid ja -retsepte ning korraldada arstlikke konsultatsioone. Kuigi seda lahendust kasutatakse varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse all olevate inimeste puhul, peab see olema kohandatav, et seda saaks kasutada tulevaste tervisekriiside korral kogu elanikkonna jaoks (nt COVID-19 keskustes).

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

C. KOMPONENT 1C: Taskukohase ja jätkusuutliku eluaseme pakkumise suurendamine avaliku sektori poolt

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on eluasemete arendamine ning taskukohaste ja jätkusuutlike eluasemete pakkumise suurendamine Luksemburgis. 

Selle komponendi osana kehtestatakse reformiga „Eluasemepakt 2.0“ uus võrdlusraamistik valitsuse toetuse andmiseks omavalitsustele uute eluasemeprojektide loomiseks uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete renoveerimise kaudu.

„Eluasemepakt 2.0“ meetme kaudu aitab see komponent kaasa Luksemburgile esitatud riigipõhise soovituse täitmisele, mille eesmärk on edendada majanduspoliitikat, mis on seotud eluasemete pakkumise suurendamiseks tehtavate investeeringutega, sealhulgas suurendades stiimuleid ja kõrvaldades ehitustõkkeid ( riigispetsiifiline soovitus 3/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Eluasemepakt 2.0

Luksemburgis piirab eraomandi ulatuslik koondumine ja vähene motivatsioon vabastada maad arendusprojektideks avaliku sektori asutuste suutlikkust tulla toime eluasemete kroonilise alapakkumisega, mis on rahvaarvu kiire kasvu taustal põhjustanud kestva hinnatõusu. Samal ajal suureneb jätkuvalt kodumajapidamiste võlakoormus, moodustades 2018. aastal 170 % kogurahvatulust (hüpoteeklaenud moodustavad suurema osa laenukoormusest, mis jaotub ebaühtlaselt, muutes vaesemad leibkonnad suhteliselt haavatavamaks).

Seda arvesse võttes kehtestatakse kõnealuse reformiga „Eluasemepakt 2.0“ kui võrdlusraamistik, et julgustada omavalitsusi mobiliseerima maad ehitustegevuseks ja hooneid renoveerimiseks, et saada juurde sotsiaaleluruume, pidades silmas taskukohaste eluasemete puudumist, ning julgustada koolide ja lasteaedade ehitamist, et tulla toime kasvava elanikkonnaga. See kava tugineb alates 2008. aastast kehtiva „Eluasemepakt 1.0“ põhjal saadud õppetundidele.

„Eluasemepakti 2.0“ kohaselt võib iga omavalitsus sõlmida riigiga esialgse lepingu, mis võimaldab omavalitsusel saada abi eluasemenõustajalt. Kui omavalitsus on otsustanud seda teed minna, koostab ja võtab ta vastu oma elamumajanduse arendamise munitsipaalstrateegia („Programme d’action local logement“ ehk PAL). Seejärel allkirjastavad omavalitsused riigiga rakenduslepingu, millega kaasneb omavalitsusele kohustus viia ellu PALis kirjeldatud arendusprojektid riigi rahalisel toetusel, võttes aluseks eelmisel aastal renditurule lastud taskukohased eluasemed.

„Eluasemepakt 2.0“ võtab arvesse valdkondlikes kavades ja uues riiklikus ruumiplaneerimise üldprogrammis (PDAT) sätestatud arenguprioriteete ning, kui allkirjastavate omavalitsuste arv seda võimaldab, aidatakse sellega kaasa sidusale maakasutuse arendamisele riiklikul tasandil, et jätkusuutlikult suurendada eluasemete pakkumist. Reformi eesmärk on lasta 2025. aastaks turule vähemalt 1200 elamuüksust.

Kuigi enamik omavalitsusi oli allkirjastanud „Eluasemepakt 1.0“ kohase lepingu, ei ole see kaasa toonud sotsiaalmajutuse pakkumise märgatavat kasvu. Võrreldes oma eelkäijaga näeb „Eluasemepakt 2.0“ ette, et kohalikele omavalitsustele tehtavateks riiklikeks ülekanneteks ette nähtud rahastamispaketi arvutamisel ei lähtuta mitte rahvaarvu kasvust, vaid võetakse aluseks nende territooriumil asuvate taskukohaste eluasemete arv, mis viidi renditurule eelmisel aastal (kas ehitamise või soetamise ja renoveerimise kaudu). Lisaks makstakse omavalitsustele rahalist toetust „Eluasemepakt 2.0“ alusel heaks kiidetud ja selle eesmärkide saavutamisele suunatud projektide rakendamise alusel. Reformi peamine eesmärk on riigi ja omavalitsuste tihedam koostöö, millega tugevdada avaliku sektori suutlikkust suurendada märkimisväärselt avaliku sektori elamufondi ning laiendada taskukohaste ja jätkusuutlike üüripindade kasutamist. Sellega seoses nähakse „Eluasemepakt 2.0“ esialgses versioonis ette, et 10–30 % igast arendusprojektist eraldatakse üüriturul pakutavatele taskukohastele eluasemetele. Reform annab võimaluse tegeleda tõsiselt eluasemehindade inflatsiooniga, mida peetakse samuti üheks peamiseks investeerimist ja majanduskasvu takistavaks teguriks.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

D. KOMPONENT 2A: Transpordi CO2 heite vähendamine

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata vähendada maanteetranspordisektori CO2 heidet (mis moodustas 2018. aastal Luksemburgi heitest 50 %, mis on üle kahe korra rohkem kui ELi keskmine – 21 %, 1 osaliselt transiittranspordi tõttu), eelkõige edendades liikuvuse suuremat elektrifitseerimist.

See hõlmab reformi, mille eesmärk on edendada heiteta või vähese heitega sõidukite ostmist hankeasutustelt ja -üksustelt, ning investeeringut elektrisõidukite laadimispunktide võrgu täiendavaks kasutuselevõtuks kogu riigis.

See komponent aitab täita Luksemburgile esitatud riigipõhist soovitust (2019 aasta riigipõhist soovitust nr 3 ja 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3) keskenduda investeeringute tegemisel rohepöördele, eelkõige säästvale transpordile.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate ning ühistranspordi elektrifitseerimine

Keskkonnasõbralike sõidukite direktiivis 2 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad hangivad kerg- ja raskeveokeid kooskõlas keskkonnasõbralike sõidukite riiklike hanke-eesmärkidega viie aasta pikkuse võrdlusperioodi jooksul (vähemalt 38,5 % kergsõidukitest, 45 % keskkonnasõbralikest bussidest ja 10 % raskeveokitest aastatel 2021-2025).

Reformiga minnakse sellest kohustusest kaugemale, nõudes mitte ainult seda, et miinimumeesmärgid tuleb saavutada riigi keskmisena kõigi hangitud sõidukite puhul, vaid seda peavad tegema ka kõik avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad eraldi.

Lisaks on Luksemburgi riik avaliku sektori hankijana seadnud endale kõrgemad sise-eesmärgid ja kavatseb 2030. aastaks täielikult elektrifitseerida ühistranspordiettevõtja RGTR käitatava bussipargi.

Investeering: Laadimispunktide toetuskava

Selle investeeringu eesmärk on edendada Luksemburgis elektrisõidukite laadimispunktide tiheda ja juurdepääsetava võrgustiku kasutuselevõttu, luues uue kava, et toetada rahaliselt ettevõtjate algatusi uute laadimispunktide loomiseks. Selle kava eesmärk on täiendada alates 2020. aasta juulist kehtivat laadimispunktide toetamise süsteemi, mis on suunatud üksikisikute algatustele. Uue kavaga toetatakse nii üldkasutatavaid laadimispunkte kui ka punkte, mis ei ole üldkasutatavad (elektrisõidukipargi laadimise taristu ja töötajatele töökohal pakutavad laadimisvõimalused).

Esialgse uuringu põhjal võtab Luksemburg kava loomise seaduse vastu 31. märtsiks 2022. Projektitaotlusi hakatakse eeldatavasti läbi vaatama alates 2022. aasta esimesest kvartalist ning kava rakendatakse kuni 2025. aastani.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

E. KOMPONENT 2B: Keskkonna ja elurikkuse kaitse

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on edendada bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteemide kaitset ja säilitamist Luksemburgis, et tugevdada vastupanuvõimet, pidades eelkõige silmas seoseid inimeste tervise ja ökosüsteemide tervise vahel. Eesmärgid hõlmavad elupaikade taastamist, ökoloogilise jätkusuutlikkuse suurendamist ning ökosüsteemide vastupanuvõimet ja taastamist, samuti pidevat teadlikkuse suurendamist ja teadmiste jagamist.

Komponent koosneb ühest meetmest, mis sisaldab nii reformi kui ka investeeringute elemente, et toetada kohalike omavalitsuste jõupingutusi looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas. Meetmega pakutakse välja tegevuskava, millega valmistatakse omavalitsusi ette bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemisega seotud probleemide lahendamiseks.

Kuigi Luksemburgile suunatud riigipõhistes soovitustes ei osutata looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele kui riigi erilisele väljakutsele, aitab see komponent üldiselt kaasa 2020. aasta riigipõhisele soovitusele nr 3, mis käsitleb investeeringute koondamist rohepöördele.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform ja investeering: „Naturpakt“

Kavandatud meetme eesmärk on kehtestada riiklik võrdlusraamistik ja toetuskava, et julgustada omavalitsusi üha enam osalema looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmetes. Seda eesmärki silmas pidades seisneb meede nn Naturpakti loomises, et anda omavalitsustele õiguslik, rahaline, tehniline ja konsultatiivne võrdlusraamistik. Naturpakti eeskujuks on Luksemburgis juba kehtiv kliimapakt, mille eesmärk on edendada omavalitsuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmeid.

Naturpakt võimaldab riigil rahaliselt toetada omavalitsusüksuste jõupingutusi. Osaleda soovivad omavalitsused peavad kõigepealt sõlmima riigiga Naturpakti lepingu, millega nad kohustuvad võtma meetmeid oma territooriumil kuni 2030. aastani. Võimalikud meetmete liigid ja meetmed ise on loetletud riigi avaldatud kataloogis – need tulenevad looduskeskkonna kaitse ja säilitamise riiklikest strateegiatest, sealhulgas seoses looduskaitse, hüdrograafiliste piirkondade majandamise ja kliimamuutustega kohanemisega. Esimene eesmärk on kataloogi avaldamine, järgides olulise kahju ärahoidmise põhimõtet. Naturpakti lepingule alla kirjutanud omavalitsusi abistab Naturpakti kava raames rahastatav nõustaja ja ühtlasi saavad nad iga-aastast osalustoetust. Lisaks katab riik Naturpakti rakendamisega seotud lisakulud, näiteks tehnilise abi ja auditite kulud.

Esimesel aastal pärast Naturpakti lepingu allkirjastamist ja pärast seda vähemalt iga kolme aasta järel auditeeritakse omavalitsusi, et määrata kindlaks nende tulemuslikkuse tase võrreldes kataloogis loetletud tegevustega. Teatavat künnist ületava tulemuslikkuse tasemega omavalitsused (40 % kõigist kataloogis loetletud tegevustest) saavad sertifikaadi (Naturpakt Gemeng) koos rahaliste toetustega, mille arvutamisel võetakse arvesse tulemuslikkust (mis peab pärast sertifikaadi saamist aja jooksul kasvama), omavalitsuse pindala ja sertifitseerimise aastat.

Rahastu peaks toetama selle meetme käivitamist, toetades rakendusperioodil 2021–2025 esimest 30 omavalitsust, kes allkirjastasid Naturpakti lepingu, ja esimest 15 omavalitsust, kes said sertifikaadi.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

F. KOMPONENT 3A: Andmepõhise majanduse edendamine

Isikuandmete turvalisus on ühiskonna jaoks suur väljakutse, sest majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejad sõltuvad üha enam digitaalsest kommunikatsioonist. Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava komponent „Andmepõhise majanduse edendamine“ on mõeldud selle probleemi lahendamiseks. Selle eesmärk on arendada kvanttehnoloogial põhinevat üliturvalist sideinfrastruktuuri, et suurendada tundliku andmeside turvalisust. Lisaks on selle komponendi eesmärk luua Luksemburgis uus tehnoloogiline ökosüsteem, mis looks töökohti ja meelitaks ligi valdkonna teaduseksperte. 

Seoses sellega peab kasutusele võetaval kvantside infrastruktuuril (QCI) olema maapealne osa, mis suudab ühendada kaks maksimaalselt teineteisest 100 km kaugusel asuvat punkti, ja satelliitosa, mis suudab ühendada kaks punkti, kui need asuvad teineteisest kaugemal kui 100 km.   

Komponendi eesmärk on aidata kaasa 2019. ja 2020. aastal Luksemburgile esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, milles soovitatakse suunata investeeringutega seotud majanduspoliitikat, et soodustada digiteerimist ja innovatsiooni. Ühtlasi aitab see komponent kaasa ka digiüleminekule.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Uue tehnoloogilise ökosüsteemi loomise edendamine Luksemburgis

Kvantsidetehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtmine on alles katseetapis. Kavandatud reformi eesmärk on stimuleerida uue ökosüsteemi arengut Luksemburgis seoses selle uue tehnoloogiaga, ergutades eraettevõtjate ja teadlaste osalemist. Selle meetmega toetatakse innovatsiooni kvantside valdkonnas eesmärgiga reformida olemasolevaid sidetehnoloogiaid ja integreerida riiklik taristu EuroQCI projekti. Selle tehnoloogia alaste kogemuste omandamine annab Luksemburgile vahendid kõrge kvalifikatsiooniga inimeste koolitamiseks ja ligimeelitamiseks ning uuenduslike ettevõtete stimuleerimiseks selles valdkonnas.

Lisaks võimaldab kvantsideinfrastruktuur (QCI) vahetada teavet turvalisel viisil, nii et kolmas isik ei saa sõnumit pealt kuulata, ilma et seda märgataks. Sellega edendatakse andmekaitse ja eraelu puutumatuse kõrgeimat taset.

Investeering 1: Testimistaristu ja üliturvaliste ühenduvuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtt

See investeering seisneb teadustaristu arendamises ja kasutuselevõtus, et omandada teadmisi ja kogemusi kvanttehnoloogial põhineva side valdkonnas. Selleks luuakse koostöös uurimisinstituudiga SnT LuxQCI labor. Selle labori loomine annab teadusringkondadele ja konsortsiumipartneritele vajaliku oskusteabe kvantsideinfrastruktuuri arendamiseks ja käitamiseks. Tehnoloogiaalaste kogemuste saamiseks viiakse läbi kaks demonstratsiooni. Esimene demonstratsioon maapealse võrgu kaudu peaks toimuma 31. märtsil 2023 ning esimene demonstratsioon satelliidi kaudu peaks toimuma 30. septembril 2024. 

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

G. KOMPONENT 3B: Avaliku halduse ajakohastamine

COVID-19 pandeemia ja tõkestamismeetmed on näidanud, et kiiremas korras tuleb edasi arendada avalike teenuste ja haldusasutuste jaoks mõeldud asjakohaseid koostalitlusvõimelisi digilahendusi. Selle komponendi eesmärk on tegeleda selle probleemiga ning suurendada avaliku halduse ja selle teenuste tulemuslikkust ja tõhusust nende digiteerimise kaudu, võttes arvesse kodanike ja valitsusametnike praeguseid probleeme, vajadusi ja ootusi.

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on vastata 2019. ja 2020. aastal Luksemburgile esitatud riigipõhistele soovitustele, milles soovitati edendada innovatsiooni ja digiteerimist, eelkõige ettevõtlussektoris, ning suunata investeeringutega seotud majanduspoliitikat, et soodustada digiteerimist ja innovatsiooni. Ühtlasi aitab see komponent kaasa ka digiüleminekule.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Elektrooniline dokumendihaldus, juhtumihaldus

Investeeringu 1 eesmärk on võtta kasutusele keskne platvorm, millel on vajalikud funktsioonid, et hõlmata dokumendihaldust avalikus halduses ning dokumendivahetust haldusasutuste ning kodanike ja ettevõtjate vahel. Samuti pakub ta andmekogu dokumentide elektrooniliseks haldamiseks ja juhtumite haldamiseks. Selleks võtab valitsuse IT-keskus (CTIE) kasutusele esimese põhiplatvormi nimega „GED Factory“. Kõik projektis osaleda soovivad haldusasutused saavad CTIE-lt tehnilist tuge, et teha kindlaks oma konkreetsed vajadused.

Investeering 2: MyGuichet’ arendamine – Projekt 1/3 – Virtuaalsed kohtumised

Selle investeeringu peamine eesmärk on võimaldada haldusasutustel korraldada virtuaalseid kohtumisi ja luua videokonverentsi teel juurdepääs erinevatele funktsioonidele.

Investeering 2: MyGuichet’ arendamine – Projekt 2/3 – Mitmesugused kodanike ja valitsuse vahelised menetlused (C2G) ja ettevõtjate ja valitsuse vahelised menetlused (B2G)

Investeeringu 2 eesmärk on võtta kasutusele 12 uut internetiteenust, mis on kooskõlas ühtse digivärava määruse prioriteetidega, et laiendada digitaalset pakkumist kodanikele ja ettevõtjatele ning lihtsustada erinevaid haldusmenetlusi. Näiteks võetakse seoses töötajate maksude mahaarvamisega kasutusele ettevõtjate ja valitsuse vaheline lähenemisviis, et kodanikel oleks sellele teabele juurdepääs MyGuichet’ kaudu. Teine teenus, mis kasutusele võetakse, on kodaniku ja valitsuse vahelise lähenemisviisi kasutuselevõtmine, et hõlbustada jahilubade taotlemist MyGuichet’ kaudu.

Investeering 2: MyGuichet’ arendamine – Projekt 3/3 – Mobiilirakendus MyGuichet.lu

Selle investeeringu eesmärk on viia MyGuichet.lu’s pakutavad funktsioonid üle mobiilirakendusse. See mobiilirakendus tehakse üldsusele kättesaadavaks ning selle eesmärk on parandada menetluste tõhusust kodanike ja ettevõtjate jaoks. Rakendus võimaldab isikliku mobiilse seadme kaudu juurdepääsu lauaarvuti funktsioonidele, näiteks avaliku haldusega seotud menetlustele. Veel üks funktsioon, mida see rakendus pakub, on dokumentide skaneerimise võimalus. Seega saab nutitelefoniga skannerit asendada.

Investeering 3: eADEM

Selle investeeringu eesmärk on digitaliseerida ADEM, ajakohastades selle IT-ressursse. Selleks palgatakse väliskonsultant, et teha kindlaks ameti vajadused ja määrata kindlaks vajalikud funktsioonid, mis on vajalikud eADEMi loomiseks vajaliku IT-vahendi väljatöötamiseks.

Sellel uuel vahendil on mitmesugused väljundid.

·See hõlbustab ja kiirendab ADEMi töötajate tööd, suurendades nende tootlikkust olukorras, kus COVID-19 pandeemia tõttu on töötus suurem.

·Samuti suurendab see ameti tõhusust seoses individuaalsete kontode avamisega ning toetusesaajatele antavat rahalist abi puudutava juhendamise, selle täitmise ja kontrolliga protsessi digitaliseerimise kaudu. IT-süsteem digiteerib ka mehhanismid, et viia tööotsijad ja ettevõtjad kiiremini kokku.

Investeering 4: Riiklik avaliku sektori küsitluste haldamise platvorm

Investeeringuga 4 toetatakse riiklike uuringute haldamise riikliku platvormi väljatöötamist, mis koosneb internetiportaalist, back-office’ist ja MyGuichet.lu assistendist. Selle investeeringu eesmärk on tsentraliseerida avalike küsitluste avaldamine, mis lihtsustab nende kättesaadavust ja nähtavust. Samuti lihtsustab see oma panuse andmist ja seega suurendab kodanike osalus. Investeeringu eesmärk on digitaliseerida nende protsesside kõik etapid, samal ajal kui füüsilised lahendused jäävad kättesaadavaks.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

H. KOMPONENT 3C: Läbipaistva ja õiglase majanduse edendamine

See Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava komponent sisaldab meedet, mis on seotud äriühingute maksustamise ajakohastamisega, nimelt seadust, millega keelatakse teha äriühingu tulumaksu eesmärgil mahaarvamisi intressidelt ja litsentsitasudelt, mis on makstud seotud ettevõtjatele, kes on asutatud jurisdiktsioonides, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu.

Selle meetme täienduseks on komponendis märgitud, et Luksemburg viib läbi eespool nimetatud seaduse mõju hindamise, „et anda teavet aruteluks meetme laiendamise üle kolmandatele jurisdiktsioonidele, mis ei kuulu koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu“.

Lisaks näitab see komponent, et Luksemburg jätkab konstruktiivset suhtumist käimasolevatesse ja tulevastesse aruteludesse äriühingute suhtes kohaldatava ELi ja rahvusvahelise maksusüsteemi ajakohastamise üle, eelkõige osana OECD kaasavast raamistikust algatuste raames, mis on välja kuulutatud hiljutises komisjoni teatises „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“.

See komponent sisaldab ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse meetmeid, mis peaksid aitama kaasa riigipõhisele soovitusele tagada rahapesuvastase raamistiku tõhus järelevalve ja jõustamine seoses usaldusfondide ja äriühingute teenuseid ning investeerimisteenuseid osutavate spetsialistidega.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01).

H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Äriühingute maksustamise nüüdisajastamine

Selle reformi puhul on tegu õigusliku meetmega, millega keelatakse teha äriühingu tulumaksu eesmärgil mahaarvamisi intressidelt ja litsentsitasudelt, mis on makstud seotud ettevõtjatele, kes on asutatud jurisdiktsioonides, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu. Selle reformiga rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogus 2019. aasta detsembris saavutatud kokkulepet.

Reform 2: Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega

See reform koosneb neljast omavahel seotud allmeetmest ja taotleb kahte peamist eesmärki. Esiteks tugevdada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistikku, mida kohaldatakse usaldus- ja äriteenuste ning investeerimisteenuste osutajate suhtes. Teine eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide parem kindlakstegemine, hindamine ja mõistmine.

Esimene osameede seisneb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevate riiklike sätete tugevdamises, mida kohaldatakse äriühingutele ja usaldusfondidele teenuseid osutavate spetsialistide ning investeerimisteenuste suhtes. Lisaks viienda rahapesuvastase direktiivi 3 teatavate sätete ülevõtmisele tugevdatakse ja ühtlustatakse 25. märtsi 2020. aasta seadusega selliste järelevalveasutuste ja iseregulatsiooni organite järelevalve- ja karistusvolitusi, kes vastutavad usaldus- ja äriühinguteenuste osutajate ning investeerimisteenuste järelevalve eest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Suurhertsogi 14. augusti 2020. aasta sellekohase dekreediga täpsustatakse teatavaid sätteid, mida kohaldatakse usaldusfondide ja äriühingute teenuseosutajate suhtes.

Teine osameede seisneb rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, sealhulgas äriühingutele ja usaldusfondidele teenuseid osutavate spetsialistidega seotud riskide ning investeerimisteenuste tuvastamise, hindamise ja mõistmise süvendamises. Selleks ajakohastati 2018. aastal läbi viidud rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikku riskihindamist, et täiendavalt kalibreerida ennetus- ja leevendusmeetmeid ning riigi, järelevalveasutuste ja isereguleeruvate organite poolset vahendite eraldamist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks. Lisaks on käivitatud terrorismi rahastamise vertikaalne riskihindamine, et süvendada arusaamist jurisdiktsioonidest, kus terrorismi rahastamine toimub, keskendudes sektoritele, mida peetakse terrorismi rahastamise suhtes kõige haavatavamateks. Juriidiliste isikute ja õiguslike kokkulepete sektoripõhine riskihindamine, mida nõutakse rahapesuvastase töökonna soovituste kriteeriumi 24.2 alusel, võimaldab välja töötada uusi meetmeid võimalike kindlakstehtud jääkriskide leevendamiseks.

Kolmanda allmeetmena muudetakse põhjalikult Luksemburgi äriregistrit, mis on tegelike tulusaajate registrit ning kaubandus- ja äriregistrit haldav organ, et laiendada tema karistus-, kontrolli- ja täidesaatvaid volitusi ning hõlbustada tema andmete kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamiseks. Muudatused puudutavad Luksemburgi äriregistri menetlusi, korraldust ja suutlikkust, sealhulgas digitaalset suutlikkust, et see register oleks kõigi asjaomaste kasutajate jaoks peamine allikas, kust saab olulisi andmeid juriidiliste isikute kohta.

Neljanda allmeetme puhul on tegemist uuringuga, milles vaadatakse läbi usaldusfondide ja äriühingute teenuste osutajate suhtes praegu kohaldatav õiguskord, ning sellest uuringust saadud teabe põhjal esitatakse seda raamistikku kinnitav seadus, mis jõustub 2023. aasta septembris. Eeldatavasti vaadatakse seadusega läbi praegune järelevalvekord, parandatakse andmete tsentraliseeritud kogumist teenuseosutajate tegevuse kohta ning selgitatakse kohaldatavaid karistusmehhanisme.

H.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

J. KOMPONENT 4A: REPowerEU peatükk

REPowerEU peatükk koosneb neljast meetmest ja aitab lahendada rohepöördega seotud probleeme, eelkõige vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, parandada hoonete energiatõhusust, kiirendada täiendava tootmisvõimsuse arendamist taastuvatest energiaallikatest, vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning parandada heitevaba transpordi kättesaadavust ja juurdepääsetavust.

REPowerEU peatüki peamised eesmärgid on järgmised:

-suurendada ja kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, edendades säästvat biogaasi tootmist ja suurendades fotogalvaanilise energia tootmisvõimsuse kasutuselevõttu;

-suurendada energiatõhusust ja edendada taastuvate energiaallikate kasutamist elamumajanduses;

-toetada säästva ja heitevaba transpordi pakkumist, toetades heiteta sõidukite omandamist.

REPowerEU peatükk aitab täita riigipõhiseid soovitusi vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest (2022. aastal riigipõhine soovitus 4.1 ja 2023. aastal 4.1), kiirendades taastuvenergia, eelkõige fotogalvaaniliste elektrijaamade ja kestliku biometaani kasutuselevõttu ning rakendades täiendavaid meetmeid, millega toetatakse eluasemete energiatõhusust (2022. aastal riigipõhine soovitus 4.4 ja 2023. aastal 4.3). Lisaks aitab peatükk autopargi elektrifitseerimise kaudu täita soovitust edendada transpordi elektrifitseerimist (riigipõhine soovitus 4.6 2022. aastal ja 4,5 2023. aastal).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas esitatud leevendusmeetmeid kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega C(2023)6465 final.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Säästva biogaasi tootmise edendamine

Meetme eesmärk on edendada säästva biogaasi tootmise arengut Luksemburgi olemasolevate säästva biogaasi toetuskavade läbivaatamise kaudu.

Reformiga, mis tugineb 2023. aasta juunis avaldatud riiklikule biogaasistrateegiale, 4 suurendatakse stiimuleid sõnniku kasutamiseks massisuhtes vähemalt 90 % ja luuakse väikestele käitistele uued tariifikategooriad, keskendudes põllumajandusettevõttes anaeroobse kääritamise edendamisele. Reformiga tagatakse, et sellega seotud biogaas vastab säästlikkuse kriteeriumidele, kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning toidu- ja söödakultuuride eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta 5 .  

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1: Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine elamumajanduses

Selle investeeringu eesmärk on parandada eluasemesektori energiatõhusust. Meede hõlmab rahalise toetuse andmist sekkumisteks elamuüksustes, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

• energiatõhususe projektid;

• fotogalvaanilised seadmed;

• päikese soojusenergia seadmed;

• puiduküttega katlad;

• soojuspumbad.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Investeering 2: Heitevaba ja aktiivse liikuvuse edendamine

Investeeringu eesmärk on soodustada Luksemburgi autopargi elektrifitseerimist ja edendada aktiivset liikuvust. See seisneb rahalise toetuse andmises heiteta sõiduautode, kaubikute, neljarattaliste, kergete mootorrataste, mopeedide, jalgrataste või elektrilise abimootoriga pedaalijalgrataste („pedelec25“) ostmiseks, liisimiseks või rentimiseks.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Investeering 3: Fotogalvaaniliste elektritootmisseadmete ehitamine äriruumidesse

Selle investeeringu eesmärk on edendada fotogalvaanilise energia tootmist Luksemburgis. See koosneb ettevõtjatele antavatest toetustest, et paigaldada nende ruumidesse üle 30 kWc võimsusega fotogalvaanilisi elektritootmisseadmeid.

See meede võimaldab toetada HKSiga hõlmatud käitistena registreeritud tegevuskohti üksnes juhul, kui sekkumised ei mõjuta nende HKSi kuuluvate käitiste süsinikdioksiidi heitkoguseid ja seega on tegemist tegevusega, mis ei kuulu HKSi käitiste piiridesse.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

J.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

I. AUDIT JA KONTROLL

I.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Kõigi taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohaste andmete – eesmärkide ja sihtide saavutamise, lõppsaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete – salvestamise ja säilitamise süsteem peab toimima enne esimese maksetaotluse esitamist. Enne esimest maksetaotlust esitab Luksemburg ka eriotstarbelise auditiaruande, milles kinnitatakse andmekogude süsteemi minimaalsete funktsioonide tulemuslikkust.

Lisaks viib Luksemburg enne esimese maksetaotluse esitamist lõpule edasiste menetluste rakendamise ELi finantshuvide kaitsmiseks, nagu on kirjeldatud kava rakendamist käsitleva 4. peatüki III osas, auditit ja kontrolli käsitlevas alapeatükis x ja 6. peatükis ning kava käsitlevas alapeatükis xi. Vahendite haldaja kinnitus ja maksetaotlusele lisatud auditite kokkuvõte peaksid kinnitama nende rakendamise seisu ning nimetama kõik sellega seotud tuvastatud puudused ja võetud või kavandatud parandusmeetmed.

I.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 241 100 776 eurot. REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 176 746 699 eurot. Eelkõige on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogukulu 0 eurot, samas kui muude REPowerEU peatüki meetmete maksumus on 176 746 699 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

Rahandusministeeriumi majandus- ja eelarvedirektoraadil on üldine vastutus kava rakendamise eest ning ta tegutseb komisjoni juhtimisosakonna ja ühtse kontaktpunktina. Kõnealune talitus vastutab ka maksetaotluste ja liidu vahendite haldaja kinnituste koostamise eest ning koordineerib ja jälgib kava rakendamist. Samuti kogub ta andmeid lõppsaajate esitatud näitajate kohta ja teeb juhtimiskontrolle.

Haldav osakond vastutab kõigi selliste näitajatega seotud teabe koondamise eest, mille puhul ta teostab ka vastavuskontrolli ja üldisemalt kvaliteedikontrolli. Haldav osakond vastutab ka nende seireandmete edastamise ja kasutamise eest nii koordineerimiskomiteedes kui ka rakendamise aastaaruandes.

Haldav osakond kontrollib (sealhulgas kohapeal) tegevuse halduslikke, rahalisi, tehnilisi ja füüsilisi aspekte taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva meetme juhtimise kõigis etappides. Selliseid kontrolle tehakse rahastamislehtede läbivaatamisel, meetmete rakendamise ja järelevalve ajal, lõppsaajatele toetuse tagasimaksmise taotluste esitamisel ja lõppsaajatele maksete tegemisel.

Lisaks rakendatakse erimeetmeid, et kontrollida riigihanke-eeskirjade järgimist, ennetada korruptsiooni ja kaitsta ELi finantshuve.

Taastamise ja vastupidavuse kava auditeerimisasutuseks on üldine finantsinspektsioon (IGF).

Auditeerimisasutus järgib järgmistele põhimõtetele tuginevat auditmeetodit: iga-aastane süsteemiaudit (hõlmab eesmärkide ja sihtide aruandluse süsteemi ning sisekontrollisüsteemi pettuste, huvide konflikti, korruptsiooni ja topeltrahastamise ennetamiseks, avastamiseks ja korrigeerimiseks) ning iga-aastased tegevusauditid (piisava valimi alusel).

Lõppsaajatega seotud andmed kogutakse kohe pärast töösse võtmist; need sisestab haldav talitus otse või imporditakse andmed Exceli faili kaudu. Sel viisil kogutud andmed sisestatakse seejärel kas otse infosüsteemi või imporditakse failide kaudu.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest vastutab rahandusministeeriumi majandus- ja eelarvedirektoraat, kes on Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskne koordineeriv asutus. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena, kes teostab eesmärkide ja sihtide saavutamise tehtud edusammude järelevalvet, kontrollimeetmete rakendamise järelevalvet ja vajaduse korral rakendamist ning on komisjoni jaoks ühtne kontaktpunkt. Kõnealune talitus vastutab ka maksetaotluste ja haldusdeklaratsioonide koostamise eest. Ta koordineerib eesmärkidest ja sihtidest, asjakohastest näitajatest, aga ka kvalitatiivsest finantsteabest ja muudest andmetest, nagu lõppsaajate poolt spetsiaalse IT-süsteemi kaudu esitatud andmed näitajate kohta, aruandmist ning teeb juhtimiskontrolle. Taastamise ja vastupidavuse kava auditeerimisasutuseks on üldine finantsinspektsioon (IGF).

Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Luksemburg pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Luksemburg tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1) Allikas: Euroopa Keskkonnaamet, kasvuhoonegaaside andmete vaataja

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta ELT L 188, 12.7.2019, lk 116-130.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74).

(4) Stratégie nationale biogaz „Nationale Strategie für den Ausbau der Biogasproduktion in Luxembourg“, 06/2023, https://biogasvereenegung.lu/wp-content/uploads/2023/11/Strategie-nationale-production-de-biogaz-luxemburg de-2023.pdf

(5)    ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.