52023AE3192

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52023AE3192 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52023AE3192

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta“ (COM(2023) 316 final — 2023/0179 (NLE))

EESC 2023/03192

ELT C, C/2024/882, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/882/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/882/oj

HTML

PDF - authentic OJ

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

Teataja
Euroopa Liidu

Seeria C

C/2024/882

6.2.2024

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta“

(COM(2023) 316 final — 2023/0179 (NLE))

(C/2024/882)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Carole DESIANO

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.7.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 292 ja 149 ning artikli 153 punktid h ja j
Vastutav sektsioon	Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	214/2/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tervitatavaks ja toetab täielikult Euroopa Komisjoni soovitusi liikmesriikidele riiklike sotsiaalmajanduse ökosüsteemide toetamiseks. Komitee soovitab nõukogul need soovitused viivitamata heaks kiita, et neid saaks liikmesriikides täielikult rakendada.

1.2.

Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel kasutada riiklike statistikaametite ja Eurostati teadmisi, et luua usaldusväärne ja korrapäraselt ajakohastatav andmebaas sotsiaalmajanduse üksuste suuruse ja jaotuse kohta.

1.3.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele lisada sotsiaalmajanduse uurimine haridus- ja koolitusprogrammidesse kõikidel tasanditel ning kutsub üles astuma samme sotsiaalmajandusalase koolituse riiklike pädevuskeskuste loomiseks ELi liikmesriikides.

1.4.

Sotsiaalmajanduse üksustel on Euroopa majanduses oma roll – nende panus on umbes 8 % SKPst ja 13 miljonit töökohta. Seda arvestades teeb komitee ettepaneku võtta liikmesriikidele esitatavas soovituses arvesse Euroopa tööstusstrateegia sätteid lähiteenuste ja sotsiaalmajanduse ökosüsteemi kohta ning kutsuda liikmesriike üles kaasama sotsiaalmajanduse riigi tasandi tööstuspoliitikasse.

1.5.

Komitee peab sotsiaaldialoogi ELi poliitika põhielemendiks. Arvestades sotsiaalsete ettevõtete tähtsust tööhõive seisukohalt, julgustab komitee liikmesriike ja Euroopa Komisjoni tunnustama sotsiaalmajanduse organisatsioonide rolli sotsiaaldialoogis.

1.6.

Arvestades tööhõive kasvavat tähtsust sotsiaalmajanduse üksustes, soovitab komitee, et kõiki sektori töötajaid kaitseksid ametiühingute allkirjastatud kollektiivlepingud. Komitee soovib seega, et sotsiaalmajandust esindavad organisatsioonid kaasataks üha enam sotsiaaldialoogi.

1.7.

Komitee kinnitab taas sotsiaalmajanduse tegevuskava sätteid ja kutsub üles otsustama riigihangete valdkonnas sotsiaalselt vastutustundlike ja uuenduslike lahenduste kasuks, et kõrvaldada takistused, mis raskendavad sotsiaalsete ettevõtete osalemist riigihangetes. Komitee soovitab kehtestada kriteeriumid, mille alusel tasustatakse loodud sotsiaalset mõju, samuti territoriaalse läheduse kriteeriumid.

1.8.

Arvestades sotsiaalsete ettevõtete mõju mõõtmise üha suuremat tähtsust, soovitab komitee komisjonil ja liikmesriikidel võtta toetusmeetmeid, et võimaldada sotsiaalmajanduse üksustel varustada end asjakohaste vahenditega sotsiaalse mõju mõõtmiseks. Tõhus sotsiaalse mõju mõõtmise süsteem võib olla väärtuslik vahend, mille abil paremini hinnata sotsiaalsete ettevõtete konkurentsimõju.

1.9.

Parandamaks koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sotsiaalsete ettevõtete vahel teeb komitee ettepaneku võtta konkreetseid avaliku halduse asutuste suunamise ja toetamise meetmeid, et need asutused looksid endale vahendid sotsiaalmajanduse arengu edendamiseks. Selleks tuleb nad eelkõige kaasata üldhuviteenuste haldamisse.

1.10.

Komitee soovitab ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel edendada sotsiaalmajandust toetavate maksusüsteemide kehtestamist. Selleks tuleks lihtsustada haldusnõudeid ja kaaluda asjakohaseid maksumeetmeid, mis võtavad arvesse avaliku halduse asutuste üldhuvifunktsiooni ja nende võimet taotleda ühisele hüvele suunatud eesmärke, mis väärivad tunnustamist maksuraamistikus.

2. Üldised märkused

2.1.

Komitee peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni soovitust kehtestada sotsiaalmajanduse raamtingimused, nagu on välja kuulutatud sotsiaalmajanduse tegevuskavas, mis avaldati 2021. aasta detsembris. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega on selle soovituse eesmärk soodustada juurdepääsu tööturule ja sotsiaalset kaasatust. Soovitusega antakse ka liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas edendada sotsiaalmajandust toetavaid poliitika- ja õigusraamistikke või selle arengut hõlbustavaid meetmeid. Seepärast tuleks soovituse eesmärgid lisada Euroopa poolaasta protsessi.

2.2.

Kavandatava soovituse eesmärk on soodustada õiglast ja kestlikku majandus- ja tööstusarengut, aidata kaasa liikmesriikide territoriaalsele ühtekuuluvusele ning soodustada solidaarsuskultuuri edendamise kaudu majandusdemokraatia kasvu. Sotsiaalmajandus on solidaarmajandus, mille toimimisviis ja majanduslik areng on kohandatud kõigile inimtegevuse valdkondadele. Sotsiaalmajandus võib anda vastuse ka nooremate põlvkondade küsimusele töö tähenduse kohta.

2.3.

Soovituses sisalduva sotsiaalmajanduse kontseptsiooni eeliseks on asjaolu, et see annab liikmesriikidele kasuliku võrdlusraamistiku, mida saab ühiselt kasutada. See on kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 110. rahvusvahelise töökonverentsi resolutsiooniga inimväärse töö ning sotsiaal- ja solidaarmajanduse kohta, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitusega sotsiaal- ja solidaarmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta ning ÜRO resolutsiooniga sotsiaal- ja solidaarmajanduse edendamise kohta kestliku arengu huvides. Sotsiaalmajandus aitab saavutada enamikku kestliku arengu eesmärkidest, eelkõige järgmisi eesmärke: kaotada vaesus (1. eesmärk) ning tagada inimväärne töö ja majanduskasv (8. eesmärk).

2.4.

Komitee hindab tööd, mida Euroopa Liit on teinud selleks, et saavutada suur ühtsus peamiste rahvusvaheliste institutsioonide vahel. Komitee leiab, et on täiel määral kaasatud sellesse ettevõtmisesse tänu arvukatele vastuvõetud arvamustele, mis on aidanud kaasa sotsiaalmajanduse teatava diplomaatia edendamisele. Seepärast on jätkuvalt tähtis, et liikmesriigid kohustuksid sama tegema. EL peaks lisama rahvusvahelise arengukoostöö strateegiatesse sotsiaalmajanduse kui ettevõtluse vormi, mis sobib kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

2.5.

Sotsiaalmajanduse mõju ulatub kaugemale tööhõivest ja sotsiaalsest kaasatusest, sest paljud sotsiaalmajanduse üksused on põhitegijad erinevates üldhuviteenuste sektorites. Nimetada võib vastastikuse abi ühingute rolli sotsiaalkaitses, sihtasutuste rolli annetuskultuuri toetamisel ja oluliste teenuste haldamisel, ühenduste rolli vabatahtliku töö edendamisel, õiguste kaitsmisel, kultuuritegevuse haldamisel, keskkonna ja immateriaalsete varade kaitsmisel. Valdkonnaülese mõõtme tõttu tuleb sotsiaalmajandust pidada institutsioonide liitlaseks, kes edendab paljusid poliitikavaldkondi, nagu näiteks Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamine, digi- ja rohepöörde kiirendamine ning ELi tööstusstrateegia toetamine.

2.6.

Komitee teadvustab, et on keeruline tegeleda kõiki tegevusvaldkondi ja peaaegu kõiki majandussektoreid puudutava sotsiaalmajanduse paljude mõõtmetega, ning peab seetõttu oluliseks, et nõukogu võtaks selle soovituse vastu ja rakendaks seda ELi liikmesriikides.

2.7.

Soovituses tunnustatakse sotsiaalmajanduse toetavat funktsiooni ja olulist rolli majanduse ja tööstuse õiglases, kaasavas ja kestlikus arengus, samuti selle panust territoriaalsesse ühtekuuluvusse ja sotsiaalse innovatsiooni edendamisse. Sotsiaalmajandus on solidaarsusel ja koostööl põhinev majandus, mille jaoks tuleb luua traditsiooniliste ettevõtetega võrdsed võimalused, et lahendada ELi ees seisvad konkreetsed sotsiaalsed ja keskkonnaalased mureküsimused. Komitee leiab, et soovituse ettepaneku punktis 4 esitatud sotsiaalmajanduse üksuste määratlus peaks hõlmama ka sotsiaalseid ettevõtteid, mis vastavad punktis sätestatud tunnustele. Seda ka juhul, kui lepingu alusel juhib ja koordineerib neid juhtettevõtte (tingimusel, et sellel äriühingul on sotsiaalmajanduse ettevõttele iseloomulikud tunnused), kelle kohustuste hulgas on toetada ja kaitsta nende sotsiaalseid omadusi ja vastutust.

2.8.

Liikmesriikidel on erinevad traditsioonid ja nad kasutavad sotsiaalmajanduse moodustavate organisatsioonide kohta erinevaid termineid. Selline lähtepunktide mitmekesisus tingib vajaduse kasutada sotsiaalmajanduse toetamiseks erinevaid lähenemisviise. Komitee loodab, et soovituses esitatud sotsiaalmajanduse kontseptsioon aitab riikide õigusraamistikke rohkem ühtlustada.

2.9.

Võttes arvesse riiklike raamistike heterogeensust, peaks Euroopa Komisjon toetama konkreetselt neid liikmesriike, kes ei ole veel riiklikku õigusraamistikku kehtestanud.

2.10.

Selleks et liikmesriigid saaksid soovituse vastu võtta ja seda parimal võimalikul viisil rakendada, tuleb suurendada teadlikkust sotsiaalmajandusest ja selle panusest. Seda tuleb teha eelkõige teadusuuringute ning sidusate ja ajakohaste andmete kogumise kaudu. Sellega seoses soovitab komitee Euroopa Komisjonil teha tihedat koostööd liikmesriikide, Eurostati ja sotsiaalmajandust esindavate võrgustikega. Komitee soovitab konsolideerida sotsiaalmajandust käsitlevate andmete korrapärase kogumise, et koondada eri liikmesriikide vaatluskeskuste andmed ja statistika ning tagada nende täpsus ja võrreldavus, eesmärgiga edendada Euroopa sotsiaalmajanduse vaatluskeskuse loomist.

2.11.

Komitee nõustub vajadusega lisada sotsiaalmajandus kõigi haridus- ja koolitustasandite õppekavadesse, toetada sotsiaalmajandusliku koolituse riiklike pädevuskeskuste arendamist ning edendada õppimise ja ettevõtluse levitamist ka sotsiaalsetes ettevõtetes. Õppekavades tuleks alati ette näha läbitavus ja liikumine traditsiooniliste ja sotsiaalsete ettevõtete vahel. Sellega seoses on kaks huvitavat ettepanekut ELi ja OECD algatatud noorte ettevõtluspoliitika akadeemia ning sotsiaalmajanduse portaal.

2.12.

Sotsiaalmajanduse portaali puhul julgustab komitee komisjoni ja liikmesriike täiendama ja ajakohastama sotsiaalmajanduse portaali sisestatud andmeid, et kajastada eri riikide tegelikku olukorda. Lisaks neile algatustele teeb komitee ettepaneku kaaluda Euroopa Erasmuse programmi loomist ka sotsiaalmajanduse jaoks, et julgustada noorte seas kollektiivset ettevõtlust.

2.13.

Komitee peab oluliseks rõhutada, kui tähtis on sotsiaalmajandus, sest see hõlbustab ebasoodsas olukorras olevate ja alaesindatud rühmade juurdepääsu tööturule. Sotsiaalmajanduse roll ei piirdu aga ebasoodsas olukorras olevate töötajatega: see aitab toetada ka töötajaid, kelle töövormid ei ole „traditsioonilised“, edendades kollektiivset ettevõtlust ühistute ja muude sotsiaalmajanduslike ettevõtlusvormide kaudu.

2.14.

Komisjoni avaldatud Euroopa tööstusstrateegias tunnustatakse esmakordselt sotsiaalmajanduse eripära, lisades selle ühte Euroopa tööstuspoliitika 14 ökosüsteemist. Siiski ei ole soovituses piisavalt arvesse võetud sotsiaalmajanduse tootlikku ja tööstuslikku mõõdet. Soovitus näib paremini struktureeritud sotsiaalsest vaatenurgast. Sellega seoses leiab komitee, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete rollile tööstussektoris. Nad ei täida seda rolli mitte ainult tänu oma suutlikkusele kaitsta tööhõivet töötajatepoolse väljaostu mehhanismi kaudu, vaid ka seetõttu, et ühistud on aidanud edendada kaasava juhtimisega tootlikke, tõhusaid ja konkurentsivõimelisi tööstusettevõtteid. See kaasav mudel võimaldab loodud väärtust laialdaselt ümber jaotada.

2.15.

Komitee leiab, et sotsiaalmajanduse ettevõtlus on tõhus viis edendada iseenda tööandajana ja üksikettevõtjana tegutsemist ning võidelda mitteametliku töö vastu, vältides killustumist ja hajumist, mis mõnikord kaasneb üksikettevõtjana tegutsemise teatavate vormidega. Sellega seoses peavad liikmesriigid edendama ka sotsiaalsetes ettevõtetes – samuti nagu kõigis teistes ettevõtetes – sotsiaalset dialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. See aitab tagada töötajatele õiglased töötingimused, sealhulgas õiglane palk, ja neid veelgi parandada, austades samal ajal sotsiaalpartnerite autonoomiat.

2.16.

Komitee arvates on väga oluline kaasata digipöördesse sotsiaalmajanduses osalejad, et laiendada kõigi Euroopa kodanike ja eelkõige ebasoodsas olukorras olevate inimeste juurdepääsu digivahenditele ja uutele tehnoloogiatele. Iseäranis tuleks selleks kasutada digivahendeid, mis on välja töötatud vaba ja avatud lähtekoodi kasutavate operaatorite poolt või koos nendega. Seda tuleb teha esmajoones seetõttu, et EL püüab tugevdada Euroopa digimaailma, mis põhineb demokraatlikul osalusel ja tõeliselt läbipaistval andmevaldusel.

3. Ettepanekud sotsiaalmajanduse valdkonna avaliku poliitika kohta

3.1.

Komitee julgustab liikmesriike edendama sotsiaalse mõju mõõtmist kui vajalikku vahendit tõenduspõhiste heade majandustavade parandamiseks. Siiski tuleb meeles pidada, et on oluline töötada meetmed ja hindamised välja koostöös sotsiaalmajanduses osalejatega, vältimaks sotsiaalmajanduse konkreetsetest kriteeriumidest möödahiilimist tavapäraste ettevõtete jaoks kavandatud ökonomeetria abil.

3.2.

Arvestades sotsiaalse mõju hindamise ja mõõtmise kasvavat tähtsust, peaksid liikmesriigid tunnistama asjakohaste ja usaldusväärsete mõjuhinnangute ja -mõõtmiste läbiviimisega seotud märkimisväärseid kulusid. Seepärast on oluline võtta sotsiaalmajanduse üksuste mõju mõõtmisel arvesse nende kantud kulusid. See kehtib eelkõige juhul, kui neid üksusi rahastatakse riiklikest vahenditest või kui nad vastutavad selliste riigihangetega seotud sekkumiste rakendamise eest, mille puhul tuleb hindamistegevus selgesõnaliselt ette näha ja seda rahastada.

3.3.

Komitee kiidab heaks soovitused riigiabi kohta ning sotsiaalmajanduse üksuste, üldhuviteenuste ja riigiabi eeskirjade seoste kohta, nagu on rõhutatud ka arvamuses INT/1016 (1). Arvestades, et sotsiaalmajanduse ettevõtete peamine eesmärk ei ole maksimeerida kasumit investoritele jagamiseks ja et ülejäägid investeeritakse peamiselt uuesti tegevusse, on neil ettevõtetel positiivne sotsiaalne mõju tööhõivele, territoriaalsele arengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

3.4.

Otsustava tähtsusega on riigihangetele juurdepääsu küsimus. Komitee rõhutab, kui oluline on luua uuenduslikke kriteeriume, millel on tegelik, turuväline väärtus, näiteks ühishüved, sotsiaalne lisaväärtus (tööhõive, vähekaitstud inimeste kaasamine ja integreerimine) ja ökoloogiline lisaväärtus (keskkonnamõju) või territoriaalne lähedus. Riigihangete puhul on madalaima hinna kriteerium või tarnijate sotsiaalse mõju tähelepanuta jätmine seni raskendanud sotsiaalmajanduslike ettevõtete osalemist pakkumismenetlustes. Komitee hindab ja tunnustab tööd, mida Euroopa Komisjon on viimastel aastatel teinud riigihankedirektiivide täiustamiseks, kuid mõnes liikmesriigis ei rakendata senini piisavalt selliseid sätteid nagu reserveeritud hankelepingud ja sotsiaalklauslid.

3.5.

Komitee julgustab kasutama riigihangetes sotsiaalselt vastutustundlikke ja uuenduslikke lahendusi. Praegu on paljudes riikides endiselt peamine reegel madalaima hinna kriteerium, mis survestab negatiivselt sotsiaalmajanduses osalejaid ning seab ohtu töötasud, töötingimused ja osutatava teenuse kvaliteedi.

3.6.

Arvestades, et paljud sotsiaalmajandusasutused tegutsevad kohaliku kogukonna tasandil, on hädavajalik investeerida piirkondliku ja munitsipaaltasandi haldusasutuste ning sotsiaalmajandusasutuste koostöö pidevasse parandamisse. Seepärast tuleks soovitusse lisada eraldi punkt kohalike ja detsentraliseeritud haldusasutuste kohta.

4. Sotsiaalmajanduse üksuste juurdepääs rahastamisele ja maksupoliitika

4.1.

Sellest vaatenurgast pooldab komitee komisjoni avaldatud töödokumenti eri riikides sotsiaalmajanduses osalejate jaoks vastuvõetud maksuraamistike kohta, mis võimaldab võrrelda erinevaid lähenemisviise. Komitee julgustab komisjoni jätkama seda põhimõttelist tööd ja edendama teadusuuringuid, et hinnata toetusmeetmete mõju, ning võrdlema sotsiaalmajanduse üksustele antud maksusoodustusi ja kasu, mida maksuvaba tegevus annab riigi rahandusele.

4.2.

Komitee rõhutab, kui oluline on tagada, et maksusüsteemidega toetatakse sotsiaalmajandust selliselt, et lihtsustatakse haldusmenetlusi ja kaalutakse asjakohaseid maksumeetmeid, mis võtavad arvesse sotsiaalmajanduse üldhuvifunktsiooni ja selle võimet taotleda ühisele hüvele suunatud eesmärke, mis väärivad tunnustamist maksuraamistikus.

4.3.

Komitee on teadlik, et peamine vastutus maksustamise eest lasub riikidel. Seepärast tuleb igast liikmesriikide kehtestatud meetmest teavitada Euroopa Komisjoni, et tagada kooskõla riigiabi ja konkurentsieeskirjadega. Siiski toetab komitee vajadust kohaldada sotsiaalmajanduses osalejate suhtes erinevaid eeskirju, võttes arvesse nende taotletavaid üldhuvi pakkuvaid eesmärke. Maksumeetmed peaksid võimaldama tunnustada sotsiaalmajanduse ettevõtete üldhuvi teenivaid ülesandeid, eelkõige kui osutatakse selliseid üldhuviteenuseid nagu sotsiaalabi, haridus ja vaesusevastane võitlus. Nende maksumeetmete väljatöötamisel tuleb keskenduda kolmele peamisele mõõtmele: i) tegevusest saadava tulu maksustamine; ii) vähendatud sotsiaalmaksed üksuse palgatud ebasoodsas olukorras olevate töötajate palkadelt; iii) sotsiaal- ja haridusteenuste käibemaks.

4.4.

Komitee tunnistab selle olulisust, et sotsiaalsed ettevõtted saaksid kasu maksuvabastusest oma tegevuse ülejäägilt, kui see investeeritakse uuesti nende põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Tuleb rõhutada, et need maksusoodustused on tegelikult vajalik meede ausa konkurentsi taastamiseks.

4.5.

Algatuse „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT) eesmärk on teha ettepanek ettevõtete maksustamise ühise õigusraamistiku kohta ELis. BEFITi algatuse rakendamisel peaks komisjon arvesse võtma soovituse ettepanekuid ja eelkõige kahte maksustamist käsitlevat töödokumenti. Eesmärk on pöörata erilist tähelepanu sotsiaalsetele ettevõtetele ja nende maksubaasi arvutamisele, tagades õiglased ja asjakohased tingimused ning võttes arvesse üldhuvi teenivaid eesmärke.

4.6.

Komitee on seisukohal, et igal tasandil tuleb luua võrdsed tingimused juurdepääsuks rahastamisele, olgu see siis avalik-õigusliku või erasektori rahastus. Sotsiaalmajandust käsitlevate algatuste puhul peaks saama kasutada erinevaid rahastamisallikaid, nagu see on traditsiooniliste ettevõtete puhul. Seepärast tuleb edendada pikaajalisi investeeringuid ja pikaajalist kapitali, nagu komitee on juba välja pakkunud oma arvamuses INT/965 (2). Samuti oleks kasulik lisada pankade kapitalinõuete määrusesse VKEsid toetava teguriga sarnane eritoetus, et vähendada sotsiaalmajanduse üksustele antavate laenude jaoks reserveeritud kapitali osakaalu.

4.7.

Komitee kutsub üles kasutama võimalust tunnistada soovituses Euroopa finants- ja pangandusökosüsteemi n-ö elurikkuse ainulaadsust. Tunnistada ja kaitsta tuleks sotsiaalmajanduse üksusena kvalifitseeruvate pankade olulist rolli kohalikul tasandil, nende üldist tähtsust riigi tasandil ja lisaväärtust, mida sellised pangad loovad kohalikele kogukondadele, samuti pangandussektori suurenenud pädevuse positiivset mõju ühiskonnale tervikuna. Ühistupankade, vastastikkuse põhimõttel tegutsevate pankade ja eetiliste pankade roll on selles suhtes sotsiaalmajanduse üksuste jaoks otsustava tähtsusega ja kooskõlas ELi aluslepingutes sätestatud sotsiaalse turumajanduse põhimõttega.

Brüssel, 25. oktoober 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE

(1) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni talituste töödokument „Üldist majandushuvi pakkuvatele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele antavate riiklike toetuste eeskirjade ning üldist majandushuvi pakkuvate vähese tähtsusega teenuste määruse hindamine“ “ (SWD(2022) 388 final) (ELT C 228, 29.6.2023, lk 155).

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uuenduslikud rahastamisvahendid sotsiaalse mõjuga ettevõtete arendamisel“ (ettevalmistav arvamus) (ELT C 194, 12.5. 2022, lk 39).

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/882/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)

Top

Choose the experimental features you want to try