52022PC0686

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.11.2022

COM(2022) 686 final

2022/0414(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Ungari taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2022) 686 final}

2022/0414 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Ungari taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Ungari majandusele. 2019. aastal oli Ungari sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta 48 % ELi keskmisest. Ungari reaalne SKP vähenes 2020. aastal 4,5 % ning suurenes 2020. ja 2021. aastal kokku 2,3 %. Keskpika perioodi majandustulemusi mõjutavad pikaajalised probleemid, nagu tootlikkuse kasv, oskustööliste kättesaadavus, inimkapitali tehtavad investeeringud ja institutsioonide kvaliteet.

(2)9. juulil 2019, 20. juulil 2020 ja 12. juulil 2022 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Ungarile soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu Ungaril jätkata kõige haavatavamate rühmade integreerimist tööturule, kanda hoolt selle eest, et sotsiaalabi ja töötushüvitis oleksid piisavad, parandada haridustulemusi ja suurendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade võimalusi saada kvaliteetset tavaharidust. Samuti soovitas nõukogu suurendada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning parandada juurdepääsu kvaliteetsetele ennetus- ja esmatasandi tervishoiuteenustele. Lisaks soovitas nõukogu Ungaril tugevdada korruptsioonivastast raamistikku, suurendada sel eesmärgil prokuratuuri jõupingutusi ja juurdepääsu avalikule teabele, tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, tagada sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade tulemuslik kaasamine poliitika kujundamisse ja tõhustada konkurentsi riigihangete valdkonnas. Samuti soovitati Ungaril jätkata maksusüsteemi lihtsustamist ning tugevdada seda samal ajal agressiivse maksuplaneerimise ohu vastu, samuti parandada konkurentsi ja reguleerimise prognoositavust teenindussektoris ning kohaldada süstemaatiliselt konkurentsikontrolli äritehingutes. Ühtlasi soovitas nõukogu Ungaril tagada, et kõik erakorralised meetmed oleksid rangelt proportsionaalsed ega takistaks äritegevust. Lisaks soovitas nõukogu Ungaril rakendada meetmeid, millega tagada pandeemia kontekstis likviidsustoetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kiirendada avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ning edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist. Samuti soovitas nõukogu Ungaril parandada pensionisüsteemi pikaajalist kestlikkust, säilitades samal ajal selle piisavuse eelkõige sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise kaudu. Ungaril soovitati keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale transpordile ja koolide digitaristule, ning edendada reforme ja investeeringuid säästvasse veemajandusse ja jäätmekäitlusse ning majanduse ringlusse, ettevõtete digitaliseerimisse, rohe- ja digioskustesse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Lõpuks soovitati Ungaril vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu (eelkõige loamenetluste lihtsustamise ja elektritaristu ajakohastamise abil), mitmekesistada fossiilkütuste importi, tugevdades muu hulgas süsteemidevahelist ühendust koostöös teiste riikidega, ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest ka hoonetes ja transpordis, suurendades selleks jõupingutusi, mille eesmärk on võtta energiatõhususe meetmeid kõigi tarbijate jaoks (eelkõige elamutes) ja elektrifitseerida transport.

(3)20. juulil 2020 Ungarile esitatud soovitused sisaldasid konkreetsemaid poliitilisi suuniseid COVID-19 pandeemiast ülesaamiseks. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et soovitus võtta vajalikud meetmed COVID-19 pandeemiaga tõhusaks toimetulekuks, majanduse säilitamiseks ja sellele järgneva taastumise toetamiseks on täielikult rakendatud. Märkimisväärseid edusamme on tehtud soovitusega anda likviidsustoetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning edendada erainvesteeringuid.

(4)11. mail 2021 esitas Ungari komisjonile määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 1 kohaselt oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis korraldati kooskõlas riikliku õigusraamistikuga, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, noorteorganisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikega 1 täiendas ja ajakohastas Ungari 2021. aasta mais esitatud versiooni ning esitas 3. novembril 2022 komisjonile konsolideeritud versiooni. Riikide isevastutus taaste- ja vastupidavuskavade eest aitab neid riigi tasandil edukalt rakendada ja saavutada nende kestev mõju ning tagab nende usaldusväärsuse Euroopa tasandil. Komisjon on osutatud määruse artikli 19 kohaselt hinnanud V lisas esitatud hindamissuuniseid järgides taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.

(5)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määruse (EL) 2021/241 alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määruse (EL) 2020/2094 2 alusel COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud ELi taasterahastu üldeesmärke. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

(6)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine aitab kogu liidus kooskõlastatult ellu viia investeerimisprojekte ja reforme. Tänu reformide ja investeeringute kooskõlastatud ja üheaegsele rakendamisele ning piiriüleste projektide elluviimisele tugevdavad reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning tekitavad kogu liidus positiivse ülekanduva mõju. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik mõjust, mida rahastu liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele avaldab, teiste liikmesriikide tegevuse ülekanduvast mõjust.

Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused

(7)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa kriteeriumile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(8)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, kusjuures paljud kava komponendid on samal ajal seotud mitme sambaga. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitmesuguseid meetmeid, mis on eelkõige keskendatud rohepöördele, digipöördele, majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupanuvõime suurendamisele ning järgmise põlvkonna jaoks kujundatavale poliitikale. Samuti sisaldab taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas Euroopa tööstusstrateegiaga aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamise meetmeid.

(9)Taaste- ja vastupidavuskava aitab märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördele. Rohepööret toetatakse eelkõige reformide ja investeeringute kaudu säästva transpordi, energeetika, veemajanduse ja ringmajanduse valdkonnas. Põhimeetmete hulgas on investeeringud heitevabasse ühistransporti, energiavõrkude arendamisse ja taastuvenergia tootmisse. Mitu komponenti sisaldab meetmeid, mille eesmärk on parandada üldkasutatavate ja eluhoonete energiatõhusust. Digipööret toetatakse eelkõige meetmetega, millega edendatakse hariduse ja avaliku halduse digitaliseerimist, samuti tervishoiu-, energia- ja transpordisektori digitaliseerimist ning digioskuste arendamist.

(10)Märkimisväärse hulga taaste- ja vastupidavuskava reformide ja investeeringute eesmärk on parandada tervishoidu ning majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupanuvõimet. Tervishoiusektoris võetavad meetmed peaksid parandama tõhusust ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigi jaoks. Samuti võetakse meetmeid kõige vaesemates asulates elavate inimeste elamistingimuste parandamiseks. Peamised institutsioonilised reformid peaksid parandama majanduse vastupanuvõimet korruptsioonivastase võitluse tugevdamise ja kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamise kaudu. Kavandatud reformide eesmärk on lihtsustada maksusüsteemi ja tugevdada seda agressiivse maksuplaneerimise ohu vastu ning suurendada avalike konsultatsioonide ja mõjuhinnangute rolli õigusloomeprotsessis, et parandada regulatiivset kvaliteeti ja prognoositavust. Arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu loodetakse saavutada eelkõige mitmesuguste meetmetega, mille eesmärk on suurendada konkurentsi riigihangetes, sealhulgas sihipäraste meetmetega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemise hõlbustamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks.

(11)Eeldatakse, et sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust edendatakse mitmesuguste taaste- ja vastupidavuskava meetmete, eelkõige selliste reformide ja investeeringute abil, millega toetatakse kvalifitseeritud ja konkurentsivõimelise tööjõu arengut näiteks digi- ja kutseoskuste arendamise kaudu, ning riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamise reformide abil. Lisaks on mitme meetme eesmärk lahendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate asulate konkreetseid probleeme ning tervishoiu valdkonna meetmed aitavad pakkuda igakülgsemaid esmatasandi tervishoiuteenuseid ja teha kättesaadavamaks kvaliteetse haiglaravi. Oluline osa taaste- ja vastupidavuskavast on pühendatud järgmise põlvkonna poliitikale, eelkõige on kavas digitaliseerida haridus, parandada võimalusi saada kvaliteetset ja kaasavat haridust ning suurendada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust.

Kõigi või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine

(12)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõik probleemid või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud Ungarile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, või probleemid, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(13)Kava sisaldab ulatuslikke ja üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või suurt osa nõukogu poolt Ungarile 2019., 2020. ja 2022. aastal Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes välja toodud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, eelkõige neid, mis on seotud rohe- ja digipöörde, hariduse, tööturu, sotsiaalpoliitika, tervishoiu, korruptsioonivastase raamistiku, kohtusüsteemi sõltumatuse, riigihangete konkurentsi, otsuste tegemise kvaliteedi ja läbipaistvuse, maksustamise ja agressiivse maksuplaneerimise ning pensionisüsteemiga.

(14)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitut asjakohast meedet rohepöördega seotud probleemide lahendamiseks. Energiatootmise ja energiatõhususe osas sisaldab kava reforme, mille eesmärk on parandada taastuvenergia tootmise loamenetlusi, lihtsustada väikeste taastuvenergia elektrijaamade võrku ühendamist ja kõrvaldada tuuleenergia arendamise takistused. Ungari kohustus suurendama 2026. aastaks võrku ühendamiseks lubatud taastuvenergia tootmise koguvõimsust vähemalt 10 000 MWni. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ka investeeringuid, mille eesmärk on suurendada päikeseenergia tootmist ja parandada elektrivõrku, et võimaldada taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat turvaliselt integreerida. Peale selle hõlmab kava mitut investeeringut elamute ja üldkasutatavate hoonete (eelkõige hariduse ja tervishoiu valdkonnas) energiatõhusaks renoveerimiseks. Säästva transpordi vallas sisaldab kava investeeringuid linnalähiraudteevõrgu, TEN-T koridoride raudteevõrgu, heitevaba bussitranspordi ja TEN-T raudteede keskse liikluskorralduse arendamisse. Lisaks kehtestab Ungari bussi- ja raudteetranspordi jaoks ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teavitamise süsteemi. Kavas sisalduvad meetmed, mille eesmärk on edendada reforme ja investeeringuid ringmajanduse ja kestliku jäätmekäitluse ning säästva veemajanduse valdkonnas, sealhulgas on kavas edendada looduslikku veesidumist.

(15)Samuti sisaldab taaste- ja vastupidavuskava mitut asjakohast meedet digipöördega seotud probleemide lahendamiseks. Selles sisalduvad meetmed, mille eesmärk on pakkuda tahvelarvuteid ja asjakohast koolitust avalik-õiguslike haridusasutuste õpetajatele ja õpilastele, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmeid põhi- ja keskkoolidele, sealhulgas kutseharidust ja -õpet pakkuvatele koolidele, ülikoolidele ja täiskasvanuharidusasutustele, ning suurendada tervishoiu- ja transpordisektori digitaliseerimist. Lisaks on selles meetmed avaliku halduse paremaks digitaliseerimiseks, eelkõige maksustamise eesmärgil kasutatavate elektrooniliste aruandlusplatvormide kaudu ning elektroonilise riigihankesüsteemi edasiarendamise ja prokuratuuri toimikute haldamise süsteemi parandamise abil.

(16)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitmesuguseid meetmeid haridusprobleemide lahendamiseks. Kava sisaldab reforme, mille eesmärk on parandada õpetajaameti atraktiivsust mehhanismi abil, mis tagab õpetajate palkade järkjärgulise lähenemise vähemalt 80 %-le kolmanda astme hariduse omandanute keskmisest palgast, vähendada segregatsiooni koolides ning tagada juurdepääs kvaliteetsele kooliharidusele, eelkõige varustades õpilased ja õpetajad kaasaegses digihariduses osalemiseks vajalike seadmetega ning arendades õpilaste ja õpetajate digioskusi. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ka investeeringuid, mille eesmärk on pakkuda ümberõppevõimalusi õpetajatele ja spetsiaalset juhtimiskoolitust koolijuhtidele ja asejuhtidele, toetada hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimist tavaharidusse ning käivitada protsess väikeste, halvema õppeedukusega koolide teise taseme hariduse madalama astme integreerimiseks suurematesse koolidesse, et parandada hariduse tõhusust ja kvaliteeti. Peale selle seatakse teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud probleemide lahendamiseks sisse riiklikud laborid, et parandada teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi.

(17)Riigipõhist soovitust kõige haavatavamate rühmade tööturule integreerimise kohta täidetakse lastesõimedes lisakohtade loomise, kõige ebasoodsamas olukorras olevates asulates elavate inimeste töövõimaluste edendamise ning investeeringute tegemise kaudu digitaalsete õppevahendite, digitaalse õppesisu, täiskasvanute koolituskursuste ja ajakohastatud õpikeskkonna loomisesse kutseõppeasutustes ja ülikoolides.

(18)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitmesuguseid meetmeid sotsiaalpoliitika probleemide lahendamiseks ning sellega toetatakse igakülgselt 300 kõige ebasoodsamas olukorras oleva asula elanikke. Nende meetmete eesmärk on edendada tööhõivet ja oskuste arendamist kohalike eripärade põhjal, saavutada paremaid õpitulemusi kogukonnale suunatud pedagoogika abil, ehitada ja renoveerida sotsiaalmaju ning rajada sotsiaalseid päikeseelektrijaamu.

(19)Taaste- ja vastupidavuskavas on ette nähtud ulatuslikud reformid ja investeeringud kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks hooldusteenustes. Eelkõige tehakse investeeringuid haiglate taristu ja seadmete ajakohastamisse, haiglaravi võrgustiku optimeerimisse ning esmatasandi ja ennetava arstiabi arendamisse, kujundades selleks välja integreeritud tervishoiuteenuseid pakkuvate perearstide kogukonnad. Seda täiendavad investeeringud digitervishoidu, näiteks digitaliseerimisprogrammidesse ja kaugseiresse eakate hoolduses. Teine meede toetab mitteametlikult makstavate tasude kaotamist tervishoiusüsteemis.

(20)Taaste- ja vastupidavuskavas on ette nähtud meetmed korruptsioonivastase raamistiku tugevdamiseks. Nende hulka kuulub ametialase aususe ameti asutamine, et tugevdada tulemuslikult pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning Ungarile antava liidu toetuse rakendamisega seotud muu ebaseadusliku tegevuse ja õigusnormide rikkumise ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist, pöörates erilist tähelepanu riigihangetele ja varadeklaratsioonide kehtivuse tagamisele. Taaste- ja vastupidavuskava kohaselt peaksid ametialase aususe ametil olema ulatuslikud volitused sekkuda kõigil juhtudel, kui tema arvates ei ole liikmesriikide pädevad asutused võtnud vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, huvide konflikti, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust või õigusnormide rikkumist, mis kahjustavad või võivad tõsiselt kahjustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset. Ametialase aususe ametile tuleks tagada täielik sõltumatus, sealhulgas töötajate valimisel, juhtkonna ametisse nimetamisel ja eelarve koostamisel. Teine meede seisneb sõltumatuid valitsusväliseid organisatsioone olulisel määral kaasava korruptsioonivastase töökonna loomises, et pidevalt uurida kehtivaid korruptsioonivastaseid meetmeid ning koostada ettepanekuid korruptsiooni ja muude tavade, näiteks onupojapoliitika, soosikluse või avaliku ja erasektori vahelise pöördukse efekti avastamise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise parandamiseks. Taaste- ja vastupidavuskava kohaselt peaks töökonda juhtima ametialase aususe ameti juht, kuid töökond peaks töötama sellest ametist sõltumatult. Lisaks sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, millega toetatakse tugevdatud koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), kehtestatakse varadeklaratsioonide laiendatud isikuline ja esemeline kohaldamisala ning tugevdatakse läbipaistvust ja järelevalvet selle üle, kuidas avalikes huvides tegutsevad avalikku huvi pakkuvad varahaldusfondid ning nende asutatud või hallatavad juriidilised isikud kasutavad liidu toetust. Kavas sisaldub ka mitu reformi, mille eesmärk on tugevdada seadusandlikku, institutsioonilist ja praktilist korda, mille abil tõhusamalt ennetada, avastada ja kõrvaldada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja muud ebaseaduslikku tegevust liidu toetuse kasutamisel. Samuti hõlmab kava reformi, millega tugevdatakse korruptsioonivastast raamistikku ja kehtestatakse võimalus kontrollida kohtulikult prokuratuuri või uurimisasutuse otsuseid, millega jäetakse menetlus kuriteoteate alusel algatamata või millega lõpetatakse kriminaalmenetlus. Meetmega nähakse ette ka Ungari praeguse riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava täielik rakendamine ning uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ettevalmistamine. Mitu taaste- ja vastupidavuskava meedet aitavad suurendada avaliku sektori teabe läbipaistvust ja juurdepääsetavust, muu hulgas eesmärgiga tugevdada sõltumatu järelevalve hõlbustamise kaudu korruptsioonivastast raamistikku. Need meetmed hõlmavad sellise avaliku sektori vahendite kasutamise keskregistri loomist ja haldamist, milles on olemas otsinguvõimalus, samuti avaliku teabe taotlemise kulude kaotamist või piiramist, avaliku teabe kättesaadavusega seotud kohtuasjade menetlemise lühendamist ning kõigi riigiasutuste regulaarset kontrollimist, et hinnata, kas nad täidavad nõudeid võimaldada juurdepääs avalikku huvi pakkuvatele andmetele.

(21)Riigipõhist soovitust kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamise kohta täidetakse taaste- ja vastupidavuskava mitme reformiga, mis peaksid tugevdama kohtute ja kohtunike sõltumatust ja erapooletust vastavalt ELi lepingu artiklile 19 ja asjakohasele ELi õigustikule ning tõstma seega kohtuliku kaitse taset ja parandama Ungari investeerimiskliimat. Kava sisaldab meetmeid, millega tugevdatakse riikliku kohtunõukoja suhtelist rolli ja volitusi riikliku kohtuameti juhi volituste suhtes. Riikliku kohtunõukoja tõhus kontroll riikliku kohtuameti juhi üle peaks eeldatavasti vähendama kohtute keskvalitsuse meelevaldsete otsuste tegemise võimalust, sealhulgas kohtunike ametisse nimetamisel, ning seega tugevdama kohtusüsteemi sõltumatust. Selle saavutamiseks tuleks taaste- ja vastupidavuskava kohaselt eelkõige kehtestada nõue, et riiklik kohtunõukoda peab esitama põhjendatud siduva arvamuse üksikute otsuste kohta, mis käsitlevad näiteks kandidaatide sobivuskriteeriumidel põhinevat sobivust riikliku kohtuameti juhi ja asejuhi ametikohale, kohtunike ja kohtu juhtivtöötajate ametisse nimetamise menetluste tühistamist, kohtunike üleviimist ning eri-, sealhulgas haldusasju menetlevate kohtunike kohtunikkonnast väljaarvamist. Riiklik kohtunõukoda peaks samuti esitama siduva põhjendatud arvamuse selliste eeskirjade kohta nagu kohtunike ametikohtade punktisüsteem, lisatasude andmise tingimused, kohtunike koolitamine, riiklik töökoormus ja kohtunike ametikohtade arv. Lisaks peaks riikliku kohtunõukoja kohtunikest liikmetel olema võimalik saada järgmiseks ametiajaks tagasi valitud ning riiklikul kohtunõukojal peaks olema juurdepääs kõigile dokumentidele, samuti õigus- ja teovõime ning autonoomia oma eelarve väljamaksmisel ning õigus pöörduda pädeva kohtu ja konstitutsioonikohtu poole, et kaitsta oma õigusi. Kehtestada tuleks ka diskretsiooni välistavad eeskirjad kohtute esimeeste kohusetäitjate määramise kohta ning keelata kohtunike tagasipöördumine kõrgemasse kohtusse pärast nende lähetamist. Teine reform peaks tugevdama kõrgeima kohtu (Kúria) sõltumatust ning selle käigus muudetakse eelkõige eeskirju selle kohta, kuidas valida Kúria esimeest, kellel peaks olema vähemalt viieaastane kohtunikuna töötamise kogemus ja keda ei tohiks olla võimalik tagasi valida. Riiklik kohtunõukoda peaks esitama põhjendatud siduva arvamuse Kúria esimehe ja aseesimehe kandidaatide sobivuse kohta. Reformiga tuleks kõrvaldada ka konstitutsioonikohtu liikmete Kúria’sse nimetamise võimalus väljaspool tavapärast taotlusmenetlust, parandada kohtuasjade jaotamise süsteemi ja tagada Kúria kohtunõukojale suuremad volitused. Edasised reformid peaksid kõrvaldama takistused eelotsusetaotluste esitamiselt Euroopa Liidu Kohtule ja kaotama 2019. aastal avaliku sektori asutustele antud võimaluse vaidlustada lõplikud kohtuotsused konstitutsioonikohtus, tagamaks, et lõplikke otsuseid langetavad pädevad sõltumatud kohtud.

(22)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ka mitut meedet konkurentsiprobleemide lahendamiseks riigihangete valdkonnas, sealhulgas riigihankemenetluste usaldusväärsuse suurendamise kaudu. Reform seisneb selles, et töötatakse välja järelevalvevahend, millega hinnatakse selliste riigihankemenetluste osakaalu ja põhjuseid, mille raames esitatakse ainult üks pakkumus, ning seda vahendit kasutatakse pidevalt. Teise reformi eesmärk on töötada välja tulemuslikkuse mõõtmise raamistik, et korrapäraselt hinnata riigihangete tõhusust ja kulutasuvust ning piiratud konkurentsi põhjuseid sektorites, mida vähene konkurents kõige enam mõjutab. Koostada tuleks headel rahvusvahelistel tavadel põhinev tegevuskava ja seda tuleks rakendada, et tõsta konkurentsi taset riigihangete valdkonnas. Nendele reformidele tuginedes sisaldab taaste- ja vastupidavuskava Ungari kohustust vähendada ja säilitada alla 15 % selliste riigihangete osakaalu, mille raames esitatakse ainult üks pakkumus – nii menetluste puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu toetusest, kui ka menetluste puhul, mida rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest. Nende reformide toetamiseks sisaldab taaste- ja vastupidavuskava koolitusvõimalusi ja toetuskava, et hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetlustes, ning meetmeid elektroonilise riigihangete süsteemi väljatöötamiseks, et hõlbustada konkurentsi sõltumatut järelevalvet ja analüüsi riigihangete valdkonnas.

(23)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab reforme, mille eesmärk on parandada otsustusprotsessi kvaliteeti ja läbipaistvust tulemusliku sotsiaaldialoogi ja teiste sidusrühmade kaasamise ning korrapäraste mõjuhinnangute kaudu. Kaasnevate meetmete eesmärk on tagada, et valitsuse koostatud seadusandlike aktide eelnõud läbiksid piisava aja jooksul süstemaatiliselt avaliku konsultatsiooni protsessi, välja arvatud juhul, kui esitataks nõuetekohane põhjendus, ning et kõigi seadusandlike aktide eelnõude kohta koostataks järjepidevalt mõjuhinnangud ja tehtaks need avalikult kättesaadavaks. Sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade sõnaselge kaasamine otsuste tegemisse on ka paljude taaste- ja vastupidavuskava meetmete eeltingimus. Sidusrühmade kaasamine taaste- ja vastupidavuskava enda rakendamisse ja järelevalvesse on kavandatud sellise seirekomisjoni loomise ja toimimise kaudu, mille liikmetest vähemalt pooled peaksid olema avaliku sektori asutustest täiesti sõltumatutest kodanikuühiskonna organisatsioonidest.

(24)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ka ettevõtluskeskkonna meetmeid ja eelkõige maksusüsteemi parandamise meetmeid. Kavas on ellu viia reforme, mille eesmärk on võidelda tulemuslikumalt agressiivse maksuplaneerimise vastu, näiteks suurendada siirdehindade andmete esitamist, kehtestada varifirmadele äriühingu tulumaksu minimaalne majanduslik sisu ning laiendada mahaarvamise keelu eeskirjade kohaldamisala null- ja madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse tehtavatele maksetele. Maksude lihtsustamise vallas sisaldab kava maksude arvu vähendamise ja maksukohustuse täitmise menetluste digitaliseerimise meetmeid.

(25)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab reformikava, mille eesmärk on parandada Ungari pensionisüsteemi kestlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis ning suurendada samal ajal väiksema sissetulekuga pensionäride pensioniõiguste piisavust. Taaste- ja vastupidavuskava peaks kulutuste läbivaatamise rakendamise kaudu aitama toetada ka riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

(26)Soovitusi, mis käsitlevad vahetut eelarvepoliitilist reageerimist pandeemiale, võib pidada Ungari taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäävateks, kuigi Ungari on 2020., 2021. ja 2022. aastal üldiselt asjakohaselt ja piisavalt reageerinud kiireloomulisele vajadusele toetada majandust eelarveliste vahenditega kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sisalduva üldise vabastusklausliga.

Kasvupotentsiaali, töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupanuvõime toetamine

(27)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Ungari majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(28)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et taaste- ja vastupidavuskava ning Euroopa Liidu taasterahastu ülejäänud meetmete abil on võimalik suurendada Ungari SKPd 2025. aastaks 1,0–1,4 %, arvestamata struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne. Taaste- ja vastupidavuskava peaks aitama soodustada arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning selles pööratakse suurt tähelepanu investeeringutele, millega toetatakse edukat rohe- ja digipööret, edendatakse innovatsiooni, aidatakse digitaliseerida avalikku haldust ja avalikke teenuseid ning suurendatakse konkurentsi riigihangete valdkonnas. Selles sisalduvad meetmed peaksid aitama suurendada üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ja taastuvenergia tootmise osakaalu. Samuti peaksid need aitama parandada digioskusi ja tervisenäitajaid.

(29)Keskpikas ja pikas perspektiivis peaks taaste- ja vastupidavuskava oma reformide ning riiklikku haridusse, kutseõppesse ja kõrgharidusse tehtavate investeeringutega suurendama oskustööliste pakkumist. Digivahendite ja -lahenduste üha laialdasema kasutamisega hariduses ja tervishoius peaks kava andma erilise panuse digioskuste suurendamisse. Tööjõu pakkumisele võivad samuti positiivselt kaasa aidata tervishoiureformid ja -investeeringud. Majanduse innovatsioonipotentsiaali suurendavad eeldatavasti investeeringud, mis soodustavad teadus- ja arendustegevuses osalevate eri poolte koostööd mitmes strateegilise tähtsusega valdkonnas. Meetmed, mille eesmärk on parandada konkurentsi riigihangete valdkonnas, võidelda korruptsiooni vastu, tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust ning parandada õigusaktide ja avaliku sektori kulutuste kvaliteeti, võivad ühtlasi stimuleerida potentsiaalset väljundit, parandades investeeringute kvaliteeti, ja seda eelkõige avalikus sektoris.

(30)Taaste- ja vastupidavuskava peaks toetama rohepööret ning vähendama sõltuvust fossiilkütuste impordist. Reformid ja investeeringud taastuvenergiasse ning investeeringud elektrivõrku eesmärgiga võtta kasutusele rohkem taastuvaid energiaallikaid, peaksid märkimisväärselt suurendama saastevaba energia tootmise osakaalu. Lisaks peaksid energiatõhusust soodustavad investeeringud üldkasutatavatesse hoonetesse ja elamutesse vähendama fossiilse energia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Säästva liikuvuse meetmed, sealhulgas täiustatud linnalähiraudteeliinid ja elektribussid, peaksid parandama ühistranspordi kvaliteeti ja tõhusust, vähendama kasvuhoonegaaside heidet ning parandama õhukvaliteeti – sellel on positiivne mõju tervisele ja tootlikkusele.

(31)Need taaste- ja vastupidavuskava meetmed, mis peaksid avaldama positiivset mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning aitama vähendada haavatavate rühmade sotsiaalseid ja majandusriske, on lastehoiuteenuste arendamine, digioskuste edendamine koolides, ebasoodsas olukorras olevate õpilaste ja hariduslike erivajadustega õpilaste osaluse suurendamine kvaliteetses tavahariduses, segregatsiooni ohu vähendamine koolides ning tervishoiureformi pakett, mille eesmärk on tagada võrdsem juurdepääs tervishoiuteenustele investeeringute kaudu ja tervishoiusektoris mitteametlikult makstavate tasude kaotamise abil. Samuti on kavandatud terviklik meetmete kogum, et toetada kõige ebasoodsamas olukorras olevaid asulaid olenevalt sealsetest konkreetsetest vajadustest.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

(32)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 peaks taaste- ja vastupidavuskava tagama, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjustaks oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 3 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(33)Kooskõlas tehniliste suunistega, mis on esitatud komisjoni teatises „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, 4 on Ungari esitanud põhjenduse, et ükski tema taaste- ja vastupidavuskava meede ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Ungari on teinud ettepaneku rakendada olulise kahju ärahoidmiseks vajaduse korral leevendusmeetmeid, mis tuleks sätestada koos asjakohaste eesmärkide ja sihtidega.

(34)Eriti suurt tähelepanu on pööratud meetmetele, mille mõju keskkonnaeesmärkidele nõuab hoolikat kontrolli. Asjakohaste eesmärkidega tagatakse eelkõige veevarustustaristu ehitamist ja taastamist hõlmavate meetmete puhul, et keskkonda oluliselt ei kahjustataks; peamiselt rakendatakse selleks keskkonnamõju hindamise tulemusi ja tingimusi kooskõlas ELi keskkonnaõigusega ning tagatakse asjakohaste veevõtulubade andmine ja kõnealustest investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumite hea ökoloogilise seisundi saavutamine.

Panustamine rohepöördesse, sealhulgas elurikkusesse

(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 48,1 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud kõnealuse määruse VI lisas sätestatud metoodika kohaselt. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17 on taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.

(36)Reformid ja investeeringud taastuvenergia laialdasema kasutamise, võrgu täiustamise ja energiatõhususe meetmete valdkonnas peaksid aitama Ungaril saavutada 2030. aasta CO2 heite vähendamise eesmärgid ja toetama üleminekut vähese CO2 heitega majandusele. See saavutatakse eeldatavasti eelkõige õigus- ja haldusraamistiku läbivaatamisega, et edendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Maismaa tuuleparkide suhtes kehtivate üldiste piirangute kaotamine ja eelisarendusalade loomine kõige tuulisemates piirkondades, et veelgi lihtsustada tuuleturbiinide paigaldamist, võimaldab eeldatavasti luua uut tuuleenergia tootmisvõimsust. Taastuvenergia kasutuselevõttu peaks soodustama taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektrijaamade loamenetluste parandamine. Taastuvate energiaallikate võrguga ühendamise menetluste suurem läbipaistvus, prognoositavus ja kättesaadavus peaksid samuti aitama kaasa nende allikate arendamisele ja kavale saavutada 2026. aastaks 10 000 MW suurune taastuvenergia tootmisvõimsus, mis lubatakse võrku ühendada. Selliseid reforme tuleks taaste- ja vastupidavuskava kohaselt täiendada investeeringutega ülekande- ja jaotusvõrkude ning arukate võrkude, sealhulgas arukate arvestite arendamisse ning päikesepaneelide ja salvestusseadmete paigaldamisse. Üldkasutatavate hoonete, eelkõige haridus- ja tervishoiuasutuste, aga ka eluhoonete renoveerimine, eelkõige akende vahetamine ja elamute kütmise moderniseerimine, aitab suurendada energiatõhusust.

(37)Ulatusliku säästva transpordi sektori reformide ja investeeringute paketi eesmärk on toetada reisijate ühistransporti ja kaupade raudteevedu. See peaks elavdama üldist liikuvuse ökosüsteemi ning tooma kasu majandusele, samuti peaks see aitama vähendada transpordisektori CO2 heidet.

(38)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab ka säästva veemajanduse valdkonna reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada veevarustust konkreetsetes veepuudusest mõjutatud piirkondades, eelkõige olemasoleva veemajandussüsteemi elementide taastamise ja uute veevarustusteede rajamise kaudu, arendada loodusliku veesidumise lahendusi, ajakohastada Ungari kohaliku ja riikliku tasandi veemajanduse seiresüsteemi ning edendada põllumajandustootjate seas säästva veemajanduse tavasid. Veemajandusega seotud investeeringud peaksid aitama parandada veevarude säilitamist piirkondades, mida mõjutab veepuudus, ning kaitsta põhjaveevarusid. Vastavad eesmärgid tagavad keskkonnamõju hindamise tulemuste ja tingimuste rakendamise kooskõlas ELi keskkonnaõigusega, samuti selle, et antakse asjakohased veevõtuload ning et saavutatakse kõnealustest investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumite hea ökoloogiline seisund.

(39)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab kestliku jäätmekäitluse valdkonna reforme ja investeeringuid, mis peaksid aitama kaasa rohepöördele, sest nendega luuakse usaldusväärne ja soodne õiguskeskkond, mis aitab edendada üleminekut ringmajandusele, ning toetatakse teisese toorme kasutamist. Need meetmed peaksid aitama Ungaril saavutada liidu 2025. ja 2030. aasta jäätmekäitluse sihtmäärad.

(40)Taaste- ja vastupidavuskava ei sisalda elurikkusele keskenduvaid erimeetmeid, kuid sisaldab see-eest meetmeid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ning see võib ühtlasi aidata säilitada elurikkust, sest kliimamuutused on üks suuremaid elurikkust ähvardavaid ohte. Ungari on teinud olulise kahju ärahoidmise põhimõtte süstemaatilise hindamise ja saanud tulemuseks, et ükski kavandatud meede elurikkust ei kahjusta.

Digipöörde toetamine

(41)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 29,8 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodika kohaselt.

(42)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitut meedet, mille eesmärk on parandada digioskusi kõigi tasandite hariduses, anda õpilastele, üliõpilastele ja õpetajatele laialdane juurdepääs digiõppele ning integreerida digiõppelahendused kutseharidusse ja -õppesse ning kõrgharidusse. Neid eesmärke silmas pidades hõlmab taaste- ja vastupidavuskava õpetajate digikoolitust ning investeeringuid koolide, õpetajate ja õpilaste/üliõpilaste IKT-seadmetesse, kusjuures eriti suurt tähelepanu pööratakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele/üliõpilastele. Kavaga toetatakse ka digitaalse õppesisu arendamist kutseõppe ja kolmanda taseme hariduse jaoks.

(43)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on digitaliseerida teatavad sektorid, eelkõige tervishoiu-, transpordi- ja energeetikasektor. Tervishoiu digitaliseerimiseks tehakse mitmesuguseid algatusi, näiteks on kavas seada sisse kaugdiagnostikakeskus, võtta kasutusele tehisintellektipõhine süsteem erakorralises meditsiinis, arendada terviseäppe ja töötada välja eakate patsientide kaugseire süsteem. Ühistranspordi ohutust, kvaliteeti ja atraktiivsust peaks parandama raudteeliinide keskse liikluskorraldussüsteemi ning bussi- ja raudteeliinide ühtse riikliku reisijate teavitamise ja tariifisüsteemi kasutuselevõtt. Eeldatakse, et arukate elektrivõrkude arendamine seob täiendav detsentraliseeritud taastuvenergia tootmisvõimsuse paremini praeguse süsteemiga ning aitab kohandada võrgud tulevastele nõuetele ja võimaldab energiatootmist paremini reguleerida.

(44)Valitsuse IKT-lahenduste ja -teenuste tugevdamise meetmed peaksid aitama kaasa avaliku halduse ajakohastamisele ja parandamisele. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis muu hulgas käsitlevad maksukohustuse täitmise menetluste digitaliseerimist, elektroonilise riigihankesüsteemi edasiarendamist ja prokuratuuri toimikute haldamise süsteemi.

Püsiv mõju

(45)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Ungarile eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(46)Taaste- ja vastupidavuskava püsivat mõju toetavad paljud meetmed eri sektorites. Rohepööret soodustavad reformid aitavad tagada tõhusama haldus- ja õigusraamistiku, millega edendatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, ringmajanduse uut poliitikaraamistikku, veevarude paremat jälgimist ja suuremat teadlikkust säästvast veemajandusest. Lisaks peaks kava püsivat mõju toetama avalike teenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste tõhususe parandamine nende digitaliseerimise kaudu. Muud püsiva mõjuga meetmed on seotud kõige haavatavamate rühmade parema tööturule integreerimise ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja kõige vähem arenenud piirkondade haridustulemuste ja hariduses osalemise parandamisega. Neid täiendavad investeeringud digioskustesse.

(47)Taaste- ja vastupidavuskava peaks aitama märkimisväärselt kaasa Ungari institutsioonilise vastupanuvõime tugevdamisele. See saavutatakse eeldatavasti korruptsioonivastase raamistiku tõhustamise, kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamise ning otsustusprotsessi kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamisega. Ettevõtluskeskkonda aitavad eeldatavasti parandada maksusüsteemi parandamise, regulatiivse prognoositavuse tagamise ja riigihangete valdkonnas konkurentsi suurendamise meetmed. Taaste- ja vastupidavuskava peaks kulutuste läbivaatamise kaudu aitama kaasa ka Ungari pensionisüsteemi kestlikkuse ja usaldusväärse eelarvehalduse tagamisele.

(48)Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja muude, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate toetusprogrammide suurema sünergiaga, eelkõige tegeledes sügavalt juurdunud piirkondlike probleemidega sisuliselt ja soodustades tasakaalustatud arengut.

Seire ja rakendamine

(49)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

(50)Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutav riigisekretariaadi büroo (edaspidi „riiklik asutus“) liidu toetuse rakendamise eest vastutavas ministeeriumis kannab hoolt taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise ning eesmärkide ja sihtide suunas liikumise seire eest. Samuti koordineerib ta aruandlust eesmärkide ja sihtide, sealhulgas seonduvate näitajate kohta, ning tagab andmete esitamise (nt lõplike vahendite saajate kohta). Riiklik asutus vastutab maksetaotluste, liidu vahendite haldaja kinnituste ja auditite kokkuvõtte koostamise eest. Nende ülesannete täitmiseks on riiklikul asutusel selgelt määratud kohustused ning ta toetub taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel spetsiaalsele struktuurile. Edusamme, mis tehakse eesmärkide ja sihtide rahuldavaks saavutamiseks, jälgitakse korrapäraselt ajakohastatavate andmete abil seire infosüsteemis, mis võetakse kasutusele hiljemalt enne esimese maksetaotluse edastamist, ning samal ajal kehtestatakse ka asjakohane kord, mille abil tagada seire infosüsteemi andmete õigeaegne laekumine ning nende usaldusväärsus ja õigsus. Lisaks tuleks eri meetmete jaoks kehtestada konkreetne järelevalvekord, mis võimaldaks varakult kindlaks teha rakendamisega seotud riskid ja viivitused ning vajaduse korral sekkuda, tagamaks, et taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamine kulgeb plaani järgi.

(51)Taaste- ja vastupidavuskava eesmärgid ja sihid sobivad hästi kava rakendamise seireks. Need kajastavad asjakohaselt taaste- ja vastupidavuskava üldist ambitsioonitaset ning on selged ja realistlikud. Need on hästi kavandatud ja neid kajastavad näitajad on asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed ning peaksid aitama tagada rakendamise ajal nõuetekohase seire. Eesmärgid ja sihid on olulised ka määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike, ent juba lõpule viidud meetmete puhul. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja, et need eesmärgid ja sihid oleksid rahuldavalt saavutatud.

(52)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu antavast rahalisest toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 34. Tehnilist tuge saab taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 5 loodud tehnilise toe instrumendi raames, millega aidatakse liikmesriikidel oma taaste- ja vastupidavuskava rakendada.

Kulud

(53)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, need on kulutõhususe põhimõttega kooskõlas ning vastavad riigis eeldatavale majanduslikule ja sotsiaalmõjule.

(54)Ungari on üldiselt esitanud kuluprognooside üksikasjaliku jaotuse investeeringute ja reformide kohta, mille kulusid taaste- ja vastupidavuskava hõlmab. Kulude hindamine näitab, et enamik taaste- ja vastupidavuskava kuludest on mõistlikud ja usutavad. Kuluhinnanguid toetavad tõendid annavad mõistliku selgituse kavandatud meetmete peamiste kulutegurite kohta, ent esitatud tõendite ulatus ja põhjalikkus on meetmete arvestuses erinev. Kuluprognooside võrdlusalusena esitati enamasti varasemad projektid, tegelikud hankeandmed või muud võrdlevad kuluandmed peamiste kulutegurite kohta. Mõnel juhul on kuluhinnangute tegemiseks kasutatud metoodika ja eelduste kohta esitatud vähe üksikasju ning see takistab kuluhinnangute täielikku positiivset hindamist. Ungari on esitanud ka üksikasjalikud tõendavad dokumendid enamiku meetmete kohta, et kuluhinnanguid põhjendada ja tõendada. Lisaks on Ungari esitanud piisavalt teavet ja tõendeid tagamaks, et taaste- ja vastupidavuskava kulusid ei kaeta muudest olemasolevatest või kavandatavatest liidu rahalistest vahenditest. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Liidu finantshuvide kaitse

(55)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa kriteeriumile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaksid eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealusest määrusest ja muudest liidu programmidest. See ei piira selliste muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse ja jõustatakse liidu õiguse järgimist, sealhulgas hoitakse ära, avastatakse ja kõrvaldatakse korruptsiooni, pettusi ja huvide konflikti ning kaitstakse liidu rahalisi vahendeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 6 .

(56)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 5 punktiga e tuleks kehtestada liidu finantshuvide kaitsega seotud eesmärgid ja seada sisse piisav kontrollisüsteem, et tagada kooskõla kõnealuse määruse artikliga 22. Nende eesmärkide rahuldav täitmine peaks tagama sisekontrollisüsteemi piisavuse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga j. Võttes arvesse, et usaldusväärne ja tõhus korruptsioonivastane raamistik, tugevdatud kord pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja muu ebaseadusliku tegevuse tõhusaks ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks liidu toetuse rakendamisel, konkurentsivõimeline ja läbipaistev riigihankesüsteem ning kohtusüsteemi sõltumatus on tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimise eeltingimused, tuleks sätestada vastavate reformide eesmärgid, ning rahastu väljamaksed peaksid sõltuma nende täitmisest. Võttes arvesse, et need eesmärgid tuleks kehtestada selleks, et tagada liidu finantshuvide kaitse ja piisava kontrollisüsteemi loomine enne, kui komisjon rahastust tehtavad maksed heaks kiidab, peaks Ungari täitma kõik kontrollisüsteemiga seotud eesmärgid 7 enne esimese maksetaotluse esitamist ning rahastust ei tohiks teha ühtegi makset enne nende täitmist. See nõue on kooskõlas parandusmeetmetega, mille Ungari on pannud ette määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks) artikli 6 kohase menetluse kontekstis ega piira nende parandusmeetmete kohaldamist 8 .

(57)Usaldusväärne ja tõhus korruptsioonivastane raamistik on hädavajalik, et ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, nagu pettus, korruptsioon või huvide konflikt, ning tagada seeläbi taaste- ja vastupidavuskava tõhus auditi- ja kontrollikord ning liidu finantshuvide kaitse. Sellega seoses ja tagamaks kooskõla artikliga 22, tuleks taaste- ja vastupidavuskava raames rakendada mitut meedet. Nende hulka kuulub ametialase aususe ameti asutamine, et tugevdada tulemuslikult pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning liidu toetuse rakendamisega seotud muu ebaseadusliku tegevuse ja õigusnormide rikkumise ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist, pöörates erilist tähelepanu riigihangetele ja varadeklaratsioonide kehtivuse tagamisele. Samuti tuleks luua usaldusväärne ja tõhus korruptsioonivastane töökond, milles osalevad aktiivselt sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja mille ülesanne on uurida olemasolevaid korruptsioonivastaseid meetmeid ning koostada ettepanekuid korruptsiooni ja muude tavade, näiteks onupojapoliitika, soosikluse või avaliku ja erasektori vahelise pöördukse efekti avastamise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise parandamiseks. Lisaks tuleks kehtestada eeskirjad, et laiendada varadeklaratsioonide isikulist ja esemelist kohaldamisala ning suurendada läbipaistvust ja tugevdada järelevalvet selle üle, kuidas avalikes huvides tegutsevad avalikku huvi pakkuvad varahaldusega tegelevad sihtasutused ning nende asutatud või hallatavad juriidilised isikud kasutavad liidu toetust. See, et luuakse võimalus teha tõhusat kohtulikku kontrolli prokuratuuri või uurimisasutuse selliste otsuste üle, millega jäetakse menetlus kuriteoteate alusel algatamata või millega lõpetatakse kriminaalmenetlus, peaks samuti aitama tugevdada korruptsioonivastast raamistikku ja kaudselt tugevdada prokuratuuri jõupingutusi korruptsioonivastases võitluses. Samuti tuleks suurendada avaliku sektori teabe läbipaistvust ja juurdepääsu sellisele teabele, mis käsitleb eelkõige avaliku sektori vahendite kasutamist – see võib aidata tugevdada korruptsioonivastast raamistikku, sest hõlbustab sõltumatut järelevalvet. Nende meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks enne esimese maksetaotluse esitamist tuleks seetõttu seada kuus eesmärki.

(58)Liidu toetuse rakendamisel on pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja muu ebaseadusliku tegevuse tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise korra tugevdamine üldiselt oluline eeltingimus, mis aitab tagada taaste- ja vastupidavuskava auditi- ja kontrollikorra tõhususe ning liidu finantshuvide tõhusa kaitse kogu taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jooksul. Sellega seoses tuleks taaste- ja vastupidavuskava raames rakendada mitut meedet. Huvide konflikti ennetamise tugevdamiseks ja selleks et süvendada kontrolli huvide konflikti üle liidu toetuse rakendamisel, tuleks luua uus siseauditi ja ametialase aususe direktoraat, et tagada huvide konflikti deklaratsioonide korrapärane ja tõhus kontroll ning uurida huvide konflikti kahtlusi, millest on teatatud. Rangemad õigussätted peaksid tagama, et tugevdatakse riskijuhtimist ning pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist, et huvide konflikti deklaratsioonide suhtes kehtestatakse tõhusad eeskirjad, menetlused ja kontrollimehhanismid ning et tundlikel ametikohtadel töötavaid töötajaid vahetatakse regulaarselt rotatsiooni korras ja tagatakse nende tõhus järelevalve. Samuti tuleks kehtestada asjakohased suunised tagamaks, et kõik liidu toetuse rakendamises ja kontrollimises mis tahes tasandil osalevad asutused on teadlikud oma ülesannetest, vastutusest ja kohustustest huvide konflikti ennetamisel, avastamisel ja kõrvaldamisel. Lisaks tuleks kehtestada iga liidu toetusega seotud terviklik ning tõhus korruptsiooni- ja pettustevastase võitluse strateegia, mida tuleks täiendada üksikasjaliku tegevuskavaga. Samuti tuleks kehtestada asjakohased menetlused, et tagada andmekaeve- ja riskihindamisvahendi Arachne täielik ja tulemuslik kasutamine ning tõhusad järelmeetmed selle vahendi abil kindlaks tehtud riskidele. Pettuste avastamise tõhustamiseks tuleks kehtestada seadusandlik kord, millega tagatakse, et OLAF saab oma juurdlusi ja kohapealseid kontrolle tulemuslikult teha. Nende meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks enne esimese maksetaotluse esitamist tuleks seetõttu seada kaheksa eesmärki.

(59)Suurem läbipaistvus ja konkurents riigihangete valdkonnas on õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti vältimiseks möödapääsmatu, ning seega on need sisekontrollisüsteemi tõhusa toimimise eeltingimuseks. Sellega seoses tuleks taaste- ja vastupidavuskava raames rakendada mitut meedet. Need peaksid hõlmama sellise järelevalvevahendi väljatöötamist, millega hinnatakse ühe pakkumusega riigihankemenetluste osakaalu, tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku väljatöötamist ja kehtestamist, et korrapäraselt hinnata riigihangete tõhusust ja kulutasuvust, ning piiratud konkurentsi põhjuseid sektorites, mida vähene konkurents kõige enam mõjutab. Samuti tuleks kehtestada toetuskava, millega hõlbustatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetlustes, ning meetmed sellise elektroonilise riigihangete süsteemi väljatöötamiseks, mis aitab hõlbustada riigihangete konkurentsi sõltumatut järelevalvet ja analüüsi – need on eeltingimused, mille alusel tõhusalt täita kohustust vähendada ühe pakkumusega riigihankemenetluste osakaalu ja hõlbustada riigihankesüsteemi avalikku järelevalvet. Nende meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks enne esimese maksetaotluse esitamist tuleks seetõttu seada viis eesmärki. Lisaks nendele eesmärkidele tuleks taaste- ja vastupidavuskavasse lisada ka järgnevad sihid, mis peaksid võimaldama jälgida ja jõustada ühe pakkumusega hankemenetluste osakaalu vähendamist kogu taaste- ja vastupidavuskava rakendamisperioodi jooksul.

(60)Võttes arvesse, et kohtusüsteemi sõltumatus on sisekontrollisüsteemi toimimise eeltingimus, tuleks reformide jaoks seada eesmärgid, mille abil tugevdada riikliku kohtunõukoja suhtelist rolli ja volitusi seoses riikliku kohtuameti juhi volitustega, suurendada kõrgeima kohtu (Kúria) sõltumatust, kõrvaldada takistused eelotsusetaotluste esitamiselt Euroopa Liidu Kohtule ja kõrvaldada ametiasutuste võimalus vaidlustada lõplikud kohtuotsused konstitutsioonikohtus. Need reformid peaksid aitama kaitsta liidu finantshuve. See nõue ei piira Ungari kohustust täita igal ajal oma kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 19 lõikest 1, ning Euroopa Liidu Kohtu asjakohasest tõlgendusest, mis moodustab ELi õigustiku keskse osa. Nende meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks enne esimese maksetaotluse esitamist tuleks seetõttu seada neli eesmärki.

(61)Taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kontrollisüsteem ja -kord põhinevad töökindlatel protsessidel ja struktuuridel ning neis on selgelt kindlaks määratud kava rakendamises, seires, kontrollis ja auditis osalevate eri üksuste rollid ja kohustused ning nende omavaheline suhtlus. Nendega on ette nähtud kontrolli- ja auditifunktsioonide ja -kohustuste selge eraldamine. Riiklik asutus vastutab taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise, eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimise, rakendusasutuste, alltoetust andvate asutuste ja lõplike vahendite saajate kontrollimise ning seiresüsteemist saadud kontrollitud andmetel põhinevate maksetaotluste ja nendega seotud liidu vahendite haldaja kinnituste ettevalmistamise ja komisjonile esitamise eest. Taaste- ja vastupidavuskava auditeerimise eest vastutava asutuse roll antud ELi rahaliste vahendite auditeerimise peadirektoraadile (EUTAF), kellel peaks olema vajalik suutlikkus ja kellel on halduskogemus seonduvate auditiülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandarditega. EUTAF teeb süsteemiauditeid ning rakendatud eesmärkide ja sihtide substantiivset kontrolli – need moodustavad aluse auditite kokkuvõttele, mis esitatakse komisjonile koos maksetaotlustega. Lisaks peaks EUTAF võtma taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tõhusa auditi tagamiseks vastu tõhusa auditistrateegia, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega. Selleks et tagada EUTAFi sõltumatus ja suutlikkus täita tulemuslikult ja õigel ajal oma ülesandeid, tuleks teha kättesaadavaks piisavad vahendid. Kaks seotud eesmärki peaksid olema täidetud enne esimese maksetaotluse esitamist.

(62)Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ja koordineerimise eest vastutavate kesktalituste ehk riikliku asutuse haldussuutlikkus peaks olema nende/tema jaoks kavandatud rollide ja ülesannete täitmiseks piisav. Riikliku asutuse tööd peaksid toetama rakendusasutused, kelle ülesanne on täita riikliku asutuse nimel teatavaid rakendusülesandeid pärast seda, kui on kontrollitud, et neil on nende ülesannete tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks vajalikud vahendid ja teadmised. Rakendusasutused ja riiklik asutus peaksid lõplike vahendite saajaid korrapäraselt ja süstemaatiliselt kontrollima. Samuti peaks riiklik asutus tegema rakendusasutuste töö üle regulaarset järelevalvet. Lisaks peaks huvide konfliktiga seotud korrapäraseid kontrolle tegema teistest kontrolliorganitest sõltumatult ka äsja loodud siseauditi ja ametialase aususe direktoraat. Enne esimese maksetaotluse esitamist tuleks täita eesmärk, mis on seotud sellise valitsuse dekreedi jõustumisega, millega kehtestatakse kõigile taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, auditeerimise ja kontrollimisega tegelevatele asutustele õiguslikud volitused.

(63)Eeldatavasti kehtestatakse asjakohased menetlused tagamaks kõigi selliste vajalike andmete kogumine, talletamine ja kättesaadavus taaste- ja vastupidavuskava jaoks arendatavas seire infosüsteemis, mis puudutavad lõplikke vahendite saajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja tegelikke tulusaajaid. Kehtestatud on üksikasjalikud mitmetasandilised kontrollimehhanismid, et tagada seire infosüsteemis olevate andmete usaldusväärsus ja tõelevastavus. Sellepärast tuleks kindlaks määrata konkreetne eesmärk, mille abil kindlustada, et taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seireks mõeldud andmehoidla süsteemi vajalikud funktsioonid, sealhulgas vähemalt andmekogumise ning eesmärkide ja sihtide saavutamise seire tagamise, andmete kogumise ja talletamise ning neile juurdepääsu tagamise (vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktile d) funktsioonid toimiksid täielikult ja oleksid töökorras. See eesmärk peaks olema täidetud enne esimese maksetaotluse esitamist.

Taaste- ja vastupidavuskava sidusus

(64)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamisel sidus tegevus.

(65)Taaste- ja vastupidavuskava kujutab endast tasakaalustatud kombinatsiooni reformidest ja investeeringutest, mis on järjepidevad ja mis üksteist tugevdavad. Kooskõla tagatakse nii komponentide sees (asjakohaste reformidega kaasnevad investeeringud) kui ka eri komponentide vahel. Mitut komponenti hõlmavate meetmete eesmärk on parandada haridustulemusi, kusjuures meetmed on suunatud õpilastele, õpetajatele ja koolidele ning neis keskendutakse ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele ja digiharidusele. Rohepöörde valdkonnas sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, millega toetatakse investeeringuid energiatõhususse nii elamutes kui ka üldkasutatavates hoonetes, eelkõige haridus- ja tervishoiuasutustes. Digipööret edendatakse süstemaatiliselt kogu kavas sellise reformide kombinatsiooni kaudu, mis hõlmab digitaliseerimisalgatusi ning investeeringuid IKT-seadmetesse ja oskuste arendamisse sellistes sektorites nagu haridus, tervishoid, energeetika, transport ja avalik haldus. Paljude kavas sisalduvate investeeringute rakendamine nõuab tõhusaid riigihankemenetlusi ning kava sisaldab tulemuslike meetmete komplekti konkurentsi, tõhususe ja läbipaistvuse parandamiseks riigihangete süsteemis. Eeldatakse, et mõnel reformil (näiteks meetmed, mille eesmärk on parandada otsuste tegemise kvaliteeti ja läbipaistvust) on horisontaalne mõju õigusaktide kvaliteedile ja tõhususele kõigis valdkondades. Komponentides sisalduvad kavandatavad meetmed ei ole vastuolus üksteise tulemuslikkusega ega kahjusta seda ning ei ole leitud ühtki komponentidevahelist ebakõla või vastuolu.

Võrdõiguslikkus

(66)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitut meedet, mille abil käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega seotud probleeme. Lapsehoiuteenuste suurem kättesaadavus peaks suurendama võrdset osalust tööturul ja parandama vanemate töö- ja eraelu tasakaalu. Erivajadustega laste ja õpilaste hariduse toetamine peaks tugevdama kaasavat haridust. Sülearvutite jagamine õpilastele ja õpetajatele pärast vajaduste hindamise strateegia väljatöötamist ning koolide varustamine tänapäevaste kuvamisvahendite ja muude infotehnoloogiaseadmetega (prioriteediks seatakse koolid, kus on suur ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal) peaks parandama võrdset juurdepääsu haridusele ja aitama kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele. Kesiste õpitulemustega väikeste koolide teise taseme hariduse madalama astme klasside integreerimine naaberasulates paiknevatesse suurematesse koolidesse parandab eeldatavasti kehva õppeedukusega ja ebasoodsas olukorras olevate laste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Meetmed, millega ergutatakse põhihariduse alumise ja ülemise astme koole suurendama ebasoodsas olukorras olevate õpilaste vastuvõtmise osakaalu, peaksid vähendama segregatsiooni riiklikes haridusasutustes. Investeeringud transpordisektorisse, näiteks madala põrandaga bussidesse ja rongijaamade renoveerimisse, peaksid parandama puuetega inimeste juurdepääsu. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab ka integreeritud meetmeid sotsiaalse kaasatuse edendamiseks eelkõige ebasoodsas olukorras olevates asulates elavate inimeste, sealhulgas romade seas. Eakate hoolduse digitaliseerimise meetmed peaksid aitama kaasa Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) rakendamisele.

Julgeolekualane enesehindamine

(67)Määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti g kohast julgeolekualast enesehinnangut ei ole esitatud, sest Ungari ei ole pidanud seda asjakohaseks.

Konsultatsiooniprotsess

(68)Taaste- ja vastupidavuskava kavand avaldati märkuste esitamiseks 2021. aasta märtsis-aprillis. Lisaks sellele, et teave tehti üldsusele kättesaadavaks, pöördus Ungari otse 461 organisatsiooni, sealhulgas omavalitsusasutuste, vabaühenduste, kõrgharidusasutuste, ametiühingute ja teadusorganisatsioonide poole, et julgustada neid esitama oma arvamusi ja ettepanekuid. Neist 88 esitas oma seisukohad ning tegi üle 1 260 ettepaneku. Mõned märkused viisid taaste- ja vastupidavuskava kavandi muutmiseni, näiteks selleks, et suunata paremini kodumajapidamiste säästvaid küttesüsteeme toetava meetme rakendusala. Mõni sidusrühm siiski kritiseeris seda protsessi, väites, et taaste- ja vastupidavuskava üksikasjalikku sisu ei avalikustatud piisavalt varakult, et oleks olnud võimalik esitada sisulisi märkusi, ning et esitatud märkusi ei võetud arvesse. Peale ametliku konsulteerimise korraldati 2021. aastal piirkondlikul ja riiklikul tasandil mitu sidusrühmade konverentsi, mis keskendusid eri teemadele. Ungari avaldas uue versiooni 2021. aasta augustis, kuid ei avaldanud pärast seda ühtegi muudetud versiooni ega konsulteerinud täiendavalt 2022. aastal taaste- ja vastupidavuskavasse tehtud muudatuste asjus.

(69)Asjaomaste osalejate vastutuse tagamiseks on oluline kaasata taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate investeeringute ja reformide elluviimisse kõik asjaga seotud kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid. Selleks sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meedet, mille eesmärk on töötada välja strateegia sidusrühmade tõhusaks kaasamiseks taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse, sealhulgas moodustada seirekomisjon, milles osalevad aktiivselt sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid ning mille ülesanne on jälgida tähelepanelikult taaste- ja vastupidavuskava rakendamist ja anda riiklikule asutusele soovitusi. Lisaks hõlmavad mitmed meetmed konkreetseid kohustusi, et selgelt tagada sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade süstemaatiline kaasamine rakendamisprotsessi.

Positiivne hinnang

(70)Kuna komisjon annab Ungari taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ning leiab, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 sätestada käesolevas otsuses taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks tagastamatu rahalise toetusena kättesaadavaks.

Rahaline toetus

(71)Ungari taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 2 299 592 927 602 Ungari forintit, mis on 5 824 260 891 eurot Euroopa Keskpanga 1. aprilli kuni 30. septembri 2022. aasta keskmise EUR HUF viitemäära alusel. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Ungari jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Ungari taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Ungari jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

(72)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastati Ungari maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juunil 2022. Seega peaks kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt olema võimalik siduda Ungari jaoks ette nähtud summa, mis ei ületa kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud maksimaalset rahalist toetust, juriidilise kohustusega 2022. aasta 31. detsembriks ning summa, mis ei ületa kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust, tuleks siduda juriidilise kohustusega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023.

(73)Antavat toetust rahastatakse laenuga, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 9 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta osamaksetena välja siis, kui Ungari on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt saavutanud.

(74)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muudest liidu programmidest kui rahastu, ega menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ning mis võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest asutamislepingu artikli 108 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Ungari taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning kord, millega antakse komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Ungarile tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 5 811 147 717 10 eurot. Sellest 4 639 429 967 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Lisaks on 1 171 717 750 eurot võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Ungarile kättesaadavaks osamaksetena vastavalt lisale. Komisjon võib osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub olemasolevatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Ungari on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peab Ungari olema toetuse väljamaksmiseks täitnud oma eesmärgid ja sihid hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(2) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(4) ELT C 58, 18.2.2021, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 4333 I, 22.12.2020, lk 1).

(7) See kehtib eesmärkide 160, 166, 169, 171, 174, 175, 195, 197, 198, 200, 201, 213, 214, 215, 216, 217, 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226, 227 ja 228 kohta.

(8) Nii on ette nähtud dokumendis COM(2022) 485 final – komisjoni ettepaneku (nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris) seletuskirja lisa.

(9) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(10) See summa vastab sellisele rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast Ungari proportsionaalse osa mahaarvamist määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest ning mis arvutatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodikale.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.11.2022

COM(2022) 686 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Ungari taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2022) 686 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1. DEMOGRAAFIA JA RIIKLIK HARIDUS

Selles Ungari taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse probleeme, mis on seotud kvaliteetse koolihariduse kaasava kättesaadavusega, haavatavate rühmade tööturule integreerimisega ning Ungari majanduse, riigi rahanduse ja ühiskonna laiema demograafilise arenguga.

Komponendi peamised eesmärgid on järgmised:

·parandada juurdepääsu kvaliteetsele kooliharidusele, varustades õpilasi ja õpetajaid kaasaegses digiõppes osalemiseks vajalike seadmetega ning arendades nende digioskusi;

·suurendada ebasoodsas olukorras olevate õpilaste ja erivajadustega õpilaste osalemist kvaliteetses tavahariduses;

·vähendada segregatsiooni ohtu koolides;

·suurendada õpetajaameti atraktiivsust ning tugevdada õpetajate ja koolijuhtide oskusi;

·parandada juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja hõlbustada haavatavate rühmade integreerimist tööturule; ning

·edendada eelarve jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis ning pensionisüsteemi piisavust.

Komponent hõlmab meetmeid, mis kajastavad Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, mis käsitlevad haridust, koolitust ja elukestvat õpet, soolist võrdõiguslikkust ning lastehoidu ja laste toetamist. Komponent toetab ka digiüleminekut, suurendades avalikus hariduses digisuutlikkust ning parandades õpilaste ja õpetajate digioskusi. Keskendumine segregatsiooni vähendamisele koolides aitab kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Komponent aitab kaasa ka rohepöördele, kuna kavandatud taristuarendustes kohaldatakse kõrgeid energiatõhususe standardeid.

Komponent on kooskõlas Ungari riikliku haridusstrateegiaga aastateks 2021–2030, Ungari riikliku energia- ja kliimakavaga, riikliku energiastrateegiaga aastani 2030 ja riikliku puhta arengu strateegiaga.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta jätkata kõige haavatavamate rühmade integreerimist tööturule, eelkõige oskuste täiendamise, haridustulemuste parandamise ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, eelkõige romade osalemise suurendamise kaudu kvaliteetses tavahariduses (2019. aastal riigipõhine soovitus nr 2 ja 2022. aastal riigipõhine soovitus nr 3), keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas energia- ja ressursitõhususele (2019. aastal riigipõhine soovitus nr 3), tagada kõigile juurdepääs olulistele teenustele ja kvaliteetsele haridusele (2020. aasta riigipõhine soovitus 2) ning keskenduda investeeringutele koolide rohe- ja digipöördesse ning digitaristusse (2019. aastal riigipõhine soovitus 3). Samuti aitab see täita riigipõhist soovitust parandada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, säilitades samal ajal piisavuse eelkõige sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise kaudu (2022. aasta riigipõhine 1. soovitus).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C1.R1. Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil

Reformi eesmärk on toetada riikliku hariduse üleminekut digitehnoloogiale, suurendades digiseadmete ja -vahendite kättesaadavust ja kasutamist õpetajate ja õpilaste poolt, hõlbustades seeläbi digitaalsete õpetamis- ja õppimismeetodite süstemaatilist integreerimist haridusprotsessi. Reformi eesmärk on ka aidata kaasa haridustulemuste parandamisele kaasaval viisil, vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist ja üldisemalt tagades konkurentsivõimelise tööjõu kättesaadavuse tulevikus.

Selle meetme raames tehakse õpetajatele, õpilastele ja koolidele kättesaadavaks kaasaegsed digiseadmed. Õppeaastatel 2021/2022, 2022/2023, 2023/2024 ja 2024/2025 ostetakse ja tarnitakse riiklikele haridusasutustele digitaalseid sülearvuteid (standard- ja kaks-ühes-tüüpi) 5. ja 9. klassi õpilastele kasutamiseks, õpetajatele kasutamiseks ja koolidele IT-klassi ruumide arendamiseks. Nelja-aastase programmi lõpuks ostetakse ja tarnitakse selle meetme raames kokku vähemalt 579 000 digitaalset sülearvutit, millest vähemalt 55 000 antakse õpetajatele ja vähemalt 10 000 koolidele, et arendada oma IT-klassiruume. Õpilased peavad säilitama sülearvuteid kuni koolihariduse lõpetamiseni ja andma need hiljem üle uutele kohortidele.

Digitaalsete sülearvutite jaotamisel eelistatakse ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi ja õpetajaid koolides, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on keskmisest suurem. Õpilastele digitaalsete sülearvutite jagamiseks töötatakse välja ja avaldatakse vahendite kontrollimise strateegia. Strateegias täpsustatakse muu hulgas, et ebasoodsa taustaga ja ilma digitaalse sülearvutita õpilastel on sellise seadme vastuvõtmisel esmatähtis prioriteet. Ebasoodsas olukorras olevad õpilased on määratletud lastekaitseseaduse (XXXI/1997) paragrahvis 67/A.

Lisaks antakse vähemalt 3100 koolile interaktiivsed kuvamisvahendid ja -seadmed õpilaste loovuse ja probleemide lahendamise suutlikkuse arendamiseks ning algoritmi- ja programmeerimispädevused, nagu robotid, droonid ja eriarvutid. Ebasoodsas olukorras olevates piirkondades tegutsevatele koolidele ja koolidele, kus on palju ebasoodsa taustaga õpilasi, antakse eelisõigus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmeid toetavatele koolidele. Õpetajad saavad sihipärase koolituse selle kohta, kuidas digiseadmeid kasutada, ja neil on juurdepääs IT kasutajatoele.

Reformi rakendamise tulemusel peab vähemalt 45 % õpetajatest kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % õppetundides (võrreldes 33 %-ga õpetajatest 2019. aastal).

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C1.I1. Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides

Meetme eesmärk on parandada õpilaste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele põhikoolides ja lahendada probleeme, mis on seotud õpetajate nappusega väikestes asundustes.

Meedet rakendatakse etapiviisiliselt. Esimese sammuna kaardistatakse üleriigiline koolivõrgustik, et teha kindlaks ja valida koolid, mille eesmärk on integreerida madala haridustasemega põhikoolid naabruses asuvatesse asulatesse suurematesse koolidesse. Kaardistamine põhineb tõenditel ja vajaduste analüüsil ning see viiakse läbi sidusrühmadega (eelkõige õpilaste ja nende vanemate, õpetajate, koolitöötajate, kogukondade ja kohalike omavalitsustega) konsulteerides. Selle tulemusena valitakse katseetapi raames välja vähemalt 5–10 riiklikult hooldatud põhikooli, mis integreeritakse suurematesse vastuvõtvatesse koolidesse. Kaardistamisel hinnatakse koolide integreerimise mõju õpilaste koosseisule, segregatsiooni ohule, õpetajate ja töötajate arvule, koolitulemustele, õpitulemustele, lõpetamismääradele, koolist väljalangemise suure riskiga õpilaste osakaalule, koolide asukohale, koolide profiilidele ja eeldatavatele tulevastele vajadustele seoses demograafilise arenguga. Vastuvõtvate koolide puhul võetakse muude kriteeriumide hulgas arvesse hoone ja selle infrastruktuuri füüsilisi omadusi. Vastuvõtvad koolid ei tohi tegutseda uute õpilaste pardale minevate koolidena.

Teises etapis integreeritakse katseetapi raames vähemalt viie riiklikult hooldatud kooli põhikoolid naaberasulate suurematesse vastuvõtvatesse koolidesse. Valitud vastuvõttev kool integreerib põhikoolid väikestest koolidest, kus kvaliteetset haridust ei ole võimalik tõhusalt tagada. Vastuvõtvates koolides peab õpetajate ja töötajate arv olema piisav uute õpilaste majutamiseks ning õpetajad ja töötajad saavad kaasava pedagoogika alast koolitust. Piisavalt tuleb arvesse võtta meetmega seotud pendelrände ja eluasemega seotud vajadusi. Integratsiooniprotsess ei tohi kaasa tuua suuremat segregatsiooni vastuvõtvates koolides. Vastuvõtvad koolid ei tohi tegutseda uute õpilaste pardale minevate koolidena.

Viimases etapis lisatakse institutsionaalsete katseliste ümberkorralduste tulemused ning vastavad soovitused ja rakendussuunised avalikult kättesaadavasse aruandesse. Aruande ja kaardistamise põhjal integreeritakse täiendavad põhikoolid vähemalt 30 koolis tõhusalt naabruses asuvates asundustes asuvatesse suurematesse vastuvõtvatesse koolidesse.

Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

C1.I2. Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine

Selle investeeringu eesmärk on parandada eriteenuste kvaliteeti, mida osutatakse koolidele, mis ühendavad hariduslike erivajadustega õpilasi, pikaajalise hooldusega õpilasi ja spetsiaalseid pedagoogilisi teenuseid vajavaid lapsi. Selle investeeringu rakendamine peaks seega aitama parandada õpilaste õpitulemusi, vähendama koolist väljalangemise ohtu ja toetama õpilasi täiskasvanuikka jõudmisel ja tööturul tegutsemisel.

Investeering on suunatud hariduslike erivajadustega õpilastega koolidele, pikaajalise hooldusega õpilastele ja lastele, kes vajavad enda või oma tugivõrgustiku jaoks spetsiaalseid pedagoogilisi teenuseid, sealhulgas lapsevanematele, õpetajatele ja haridusõpetajatele. Koolide individuaalsete arengukavade alusel koostatakse ja avaldatakse seadmete, teenuste ja erihariduse õpetajate vajaduste kaardistamine. Selle kaardistamise alusel pakutakse investeeringuga spetsiaalseid haridusteenuseid, sealhulgas varajase arengu toetamist, eksperdikomiteede diagnostikat, haridusalast nõustamist ja karjäärinõustamist, kehalist kasvatust, kõneteraapiat, juhtivat haridust, lasteaia-kooli psühholoogiat ja erivajadustega laste hooldust. Toetus hõlmab vastavalt asjaomaste koolide olukorrale ka järgmist: i) tõhustatud teenused nii õpetajatele/töötajatele kui ka õpilastele, eelkõige suurem liikuvustoetus, seadmete rent, koolitransporditeenused, koolitus, teadmiste jagamine ja ühiskondliku heakskiidu programmid, ning ii) füüsiliste ja IKT juurdepääsetavuse seadmete, arendusvahendite, meditsiinilise ja tehnilise erivarustuse, üld- ja kohandatud elektrisõidukite ostmine teenuste osutamiseks.

Selle meetme kohaselt peab vähemalt 50 % eriharidusasutustest (hariduslike erivajadustega õpilastega koolid, pikaajalise hooldusega koolid ja spetsiaalseid pedagoogilisi teenuseid vajavad lapsed), mis tegutsevad 2025.–2026. õppeaastal, olema saanud toetust hariduslike erivajadustega õpilaste, pikaajalise hooldusega õpilaste ja spetsiaalset pedagoogilist teenust vajavate laste hariduseks. Selle tulemusena saavad vähemalt 45 000 õpilast kasu eriteenuste paremast kvaliteedist. Lisaks saavad vähemalt 5000 erihariduse valdkonna õpetajat spetsiaalse koolituse pädevuse arendamise ning diagnostiliste protseduuride ja vahendite professionaalse kasutamise kohta, mida on vaja töötamiseks hariduslike erivajadustega õpilastega, pikaajalises hoolduses osalejatega ja lastega, kes vajavad spetsiaalseid pedagoogilisi teenuseid.

Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2026.

C1.R2. Segregatsiooni ohu vähendamine koolides

Reformi eesmärk on toetada võrdset juurdepääsu kvaliteetsele kooliharidusele ja vähendada segregatsiooni koolides.

Meede seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, millega vähendatakse riigi toetust põhikoolidele ja põhikoolidele (palgaaste 1–8), kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike. Uute õigusaktide kohaselt vähendatakse riigi toetust mitmekoolilistes asulates tegutsevatele alg- ja põhikoolidele (nii riigikoolid kui ka riiklikult rahastatavad mitteriiklikud koolid) 10 %, kui ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal nendes koolides on väiksem kui keskmine osakaal asulas, kus kool asub, rohkem kui i) 20 protsendipunkti 2023./2024. ja 2024/2025. õppeaasta alguses ning ii) 15 protsendipunkti 2025.–2026. õppeaasta ja sellele järgnevate aastate alguses. Õigusnorme kohaldatakse alates 2023/2024. õppeaastast ja riigi toetuse vähendamist kogu kalendriaasta jooksul.

Avaldatakse aruanne, mis näitab, et on kohaldatud uut õigusakti, millega nähakse ette riigi toetuse vähendamine põhikoolidele ja põhikoolidele, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike. Aruandes esitatakse esialgsed rakendamise tulemused asjaomastes koolides kooliaastatel 2023/2024 ja 2024/2025 ning 2025./2026. õppeaasta alguses, samuti mõju ebasoodsas olukorras olevate õpilaste jaotusele asulates, kus need koolid asuvad (sealhulgas ümbritsevates asulates). Aruanne võib sisaldada soovitusi õigusraamistiku parandamiseks ja selle tõhustamiseks segregatsiooniriski vähendamisel alg- ja põhikoolides.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C1.R3. Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine

Reformi eesmärk on suurendada õpetajaameti atraktiivsust ja vähendada õpetajate puudust, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse koolihariduse tagamisele kõigi jaoks.

Meede seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, mille kohaselt riikliku haridussüsteemi kolmanda taseme haridust omavate õpetajate (v.a kutsehariduse valdkonna õpetajad) keskmine palk jõuab 2025. aastaks järk-järgult vähemalt 80 %-ni kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast ning säilitatakse vähemalt 80 % kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast vähemalt 31. detsembrini 2030.

Uus õigusakt sisaldab ka sätteid, mille kohaselt selliste õpetajate palk, kes töötavad koolides, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on vähemalt 10 % (ning milles määratletakse kaasava hariduse spetsiaalsed pedagoogilised meetodid oma pedagoogilistes programmides) või ebasoodsas olukorras olevates asundustes, on alates 1. jaanuarist 2023 ja vähemalt kuni 31. detsembrini 2030 vähemalt 12,5 % suurem võrreldes teiste sama kvalifikatsiooni ja kogemusega õpetajate palgaga. Lisaks peab alustavate õpetajate palgatõus 2025. aastal olema 10 protsendipunkti suurem kui kõigi riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palgatõus kõnealusel aastal, samas kui nende iga-aastane palgatõus peab olema vähemalt sama suur kui kõigi riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine aastane palgatõus ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2030.

Õigusakti eelnõus, milles sätestatakse eespool nimetatud lähenemisviis õpetajate palkade tõstmisele, peetakse sisukat sotsiaaldialoogi õpetajate suurimate ametiühingutega.

Reformi elluviimist rahastatakse üksnes riigieelarvest ja ELi fondidest (ESF+). Taaste- ja vastupidavuskava ei sisalda selle meetmega seotud kulusid.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C1.I3. Õpetajate koolitamine ja institutsioonide juhtide juhtimisoskuste parandamine

Meetmel on kaks eesmärki: suurendada õpetajate pakkumist valdkondades, mille järele on suur nõudlus, ning parandada riiklike haridusasutuste juhtide ja asejuhtide juhtimisoskusi.

Selle meetme kohaselt saavad 5000 põhi- ja keskkooliõpetajat koolitust, et omandada lisaerialasid ja tunnistusi, et õpetada suure nõudlusega õppevaldkondi (eelkõige füüsikat, keemiat, matemaatikat ja digiõpet). Koolitused korraldatakse kahe- ja neljaliikmelise kõrghariduskursusena. Lisaks saavad ligikaudu 3000 avalik-õiguslike haridusasutuste juhti ja asejuhti erikoolitust haridusasutuste juhtimise kohta. Õpetajad ja nende tööandjad sõlmivad koolituslepingu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C1.I4. Uute lastesõimekohtade loomine

Investeeringu eesmärk on suurendada alushariduse teenuste kättesaadavust, luues uusi lastesõimekohti. See meede peaks aitama suurendada lapsevanemate, eelkõige naiste tööhõive määra, aidates seega kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ja sotsiaalsele kaasatusele. Meedet toetab hiljutine uuring, mis näitab nõudlust 12 000 lastesõimekoha järele lisaks olemasolevatele ja praegu ettevalmistamisel olevatele kohtadele.

Selle meetme kohaselt luuakse täiesti uutesse hoonetesse või olemasolevate hoonete laiendamise teel vähemalt 3593 uut lastesõime kohta kogu Ungaris. Investeering hõlmab ka abiseadmeid ja -taristut, nagu klassiruumi seadmed, mööbel, mänguväljak ja jalgrattaparkimine. Uute hoonete ehitamise primaarenergiavajadus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest. Investeeringu tulemusena registreeritakse uutesse kohtadesse vähemalt 3593 last.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C1.R4. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine

Reformi eesmärk on edendada Ungari pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis ning aidata pikendada tööelu, suurendades samal ajal väiksema sissetulekuga pensionäridele makstavate pensionide piisavust. Vajalikul määral kehtestatakse reformiga pensionisüsteemis automaatsed tasakaalustusmehhanismid ja muud parameetrite muudatused.

Reform koosneb järgmistest osadest:

a.Avaldatakse sõltumatu rahvusvaheline eksperdiaruanne poliitikavalikute kohta Ungari pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks. Aruandes antakse ülevaade pensionisüsteemist ja selle rahalisest jätkusuutlikkusest ning esitatakse konkreetsed poliitikaettepanekud, et tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus keskpikas ja pikas perspektiivis asjakohaste tulumeetmete ja automaatsete tasakaalustusmehhanismide abil ning piirates prognoositud pensionikulude suurenemist protsendina SKPst 2070. aastaks võrreldes viimaste rahvastiku vananemise aruande prognoosidega, säilitades samal ajal piisavuse, eelkõige sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise kaudu.

b.Valitsus koostab poliitilise ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks. Ettevalmistamise käigus konsulteeritakse poliitikaettepanekuga sotsiaal- ja majanduspartnerite ning muude asjaomaste sidusrühmadega, seda tutvustatakse ja arutatakse majanduspoliitika komitee vananemise töörühmas ning esitatakse avalikuks konsulteerimiseks.

c.Valitsus koostab seadusandliku ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks, millele on lisatud üksikasjalik mõjuhinnang. Mõjuhinnangus näidatakse, kuidas seadusandliku ettepanekuga tagatakse pensionisüsteemi pikaajaline eelarveline jätkusuutlikkus asjakohaste meetmete ja võimalike automaatsete tasakaalustusmehhanismide abil ning piirates prognoositud pensionikulude suurenemist protsendina SKPst 2070. aastaks võrreldes viimaste rahvastiku vananemise aruande prognoosidega. Mõjuhinnang põhineb viimases rahvastiku vananemise aruandes esitatud makromajanduslike ja demograafiliste prognooside ühistel eeldustel.

d.Valitsuse seadusandliku ettepaneku alusel pensionisüsteemi muutva õigusakti jõustumine.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpilastele või õpetajatele tarnitud digitaalsete sülearvutite arv		Arv	0	120 000	2. kv	2022	Kooliharidusasutustes ostetakse ja tarnitakse vähemalt 120 000 digitaalset sülearvutit (standard- ja kaks-ühes-tüüpi), 9. klassi õpilastele kasutamiseks (õppimiseks), õpetajatele (õpetajatele), koolidele IT-klassi ruumide arendamiseks ja kooli halduskeskusele (Klebersberg Központ). Sülearvutid antakse välja õppeaastal 2021/2022. Õpilased peavad säilitama sülearvuteid kuni koolihariduse lõpetamiseni ja andma need hiljem üle uutele kohortidele. Isiklikku IKT-seadet saavate õpilaste osakaal peab ebasoodsas olukorras olevate õpilaste hulgas olema vähemalt 90 %. Isiklikku IKT-seadet saavate õpetajate osakaal peab olema vähemalt 90 % õpetajatest, kes taotlevad seadet koolides, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on keskmisest suurem, ning õpetajatest, kes taotlevad seadet, kes ei ole 2021./2022. õppeaastale eelnenud kolme kooliaasta jooksul saanud isiklikku IKT-seadet.
2	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Eesmärk	Majandusliku olukorra kontrollimise strateegia väljatöötamine õpilastele digitaalsete sülearvutite jagamiseks	Strateegia avaldamine				4. kv	2022	Õpilastele digitaalsete sülearvutite jagamiseks töötatakse välja ja avaldatakse vahendite kontrollimise strateegia. Strateegias täpsustatakse muu hulgas, et ebasoodsa taustaga ja ilma digitaalse sülearvutita õpilastel on sellise seadme vastuvõtmisel esmatähtis prioriteet.
3	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Nende õpetajate osakaal, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % tundides		%	33	35	4. kv	2023	Riikliku hariduse õpetajate osakaal, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % oma õppetundidest, suureneb 31. detsembriks 2023 vähemalt 35 %-ni. Võrdlusandmed on 2019. aasta kohta (allikas: KIR-STAT).
4	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpilaste loovust ja probleemide lahendamise oskusi arendavate kaasaegsete kuvamisvahendite ja -vahenditega varustatud kooliharidusasutuste arv		Arv	0	3100	4. kv	2024	Vähemalt 3100 kooliharidusasutust varustatakse kaasaegsete kuvamisvahenditega (interaktiivne paneel) ja vahenditega, mis parandavad õpilaste loovust ja probleemide lahendamise oskusi, näiteks programmeeritavad robotid, programmeeritavad mikroskeemid ja droonid. Esmatähtsaks tuleb pidada koolide varustamist suure osa ebasoodsas olukorras olevate õpilastega.
5	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpilastele või õpetajatele tarnitud digitaalsete sülearvutite arv		Arv	120 000	579 000	Q2	2025	Võttes arvesse eesmärgis 2 osutatud vahendite kontrollimise strateegiat, ostetakse ja tarnitakse riiklikes haridusasutustes täiendavaid digitaalseid sülearvuteid (standard- ja kahe-1-tüüpi) 5. klassi (kuus klassi 2022/2023. õppeaastal) ja 9. klassi õpilastele õpetajatele ja koolidele, et nad saaksid arendada oma IT-klassiruume õppeaastatel 2022/2023, 2023/2024 ja 2024/2025 osana nelja-aastasest programmist. Nelja-aastase programmi lõpuks (õppeaasta 2024/2025) ostetakse ja tarnitakse selle meetme raames kokku vähemalt 579 000 digitaalset sülearvutit, millest vähemalt 55 000 antakse õpetajatele ja vähemalt 10 000 koolidele, et arendada oma IT-klassiruume. Õpilased peavad säilitama sülearvuteid kuni koolihariduse lõpetamiseni ja andma need hiljem üle uutele kohortidele.
6	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpetajad kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % tundides		%	35	45	2. kv	2026	Riikliku hariduse õpetajate osakaal, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % oma õppetundidest, suureneb 30. juuniks 2026 vähemalt 45 %-ni. Avaldatakse aruanne, milles hinnatakse digilahenduste kasutamist koolides õpetajate ja õpilaste poolt. Aruandes kasutatakse muu hulgas KIR-STATi andmeid nende õpetajate osakaalu kohta avalikus hariduses, kes kasutavad oma klassides info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, ning OECD TALISe uuringu andmeid.
7	C1.I1 Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides	Eesmärk	Koolivõrgustiku kaardistamine eesmärgiga valida koolid, mis integreerivad väikesed põhikoolid naaberasulate suurematesse koolidesse	Kaardistamise avaldamine				2. kv	2023	Esimese sammuna kaardistatakse üleriigiline koolivõrgustik, et teha kindlaks ja valida koolid, eesmärgiga integreerida väikesed, madala haridustasemega põhikoolid naabruses asuvatesse asulatesse suurematesse koolidesse. Kaardistamine põhineb tõenditel ja vajaduste analüüsil ning see viiakse läbi sidusrühmadega (eelkõige õpilaste ja nende vanemate, õpetajate, koolitöötajate, kogukondade ja kohalike omavalitsustega) konsulteerides, et valida katseetapi raames välja vähemalt 5–10 riiklikult hallatavat põhikooli, mis integreeritakse suurematesse vastuvõtvatesse koolidesse. Kaardistamisel hinnatakse koolide integreerimise mõju õpilaste koosseisule, segregatsiooni ohule, õpetajate ja töötajate arvule, koolitulemustele, õpitulemustele, lõpetamismääradele, koolist väljalangemise suure riskiga õpilaste osakaalule, koolide asukohale, koolide profiilidele ja eeldatavatele tulevastele vajadustele seoses demograafilise arenguga. Vastuvõtvate koolide puhul võetakse muude kriteeriumide hulgas arvesse hoone ja selle infrastruktuuri füüsilisi omadusi. Kaardistamine avalikustatakse.
8	C1.I1 Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides	Siht	Institutsionaalsete katseliste ümberkorralduste rakendamine, et integreerida väikesed teise taseme alumised klassid suurematesse koolidesse naabruses asuvates asulates		Arv	0	5	3. kv	2023	Vähemalt viie riiklikult hooldatud kooli põhikoolid integreeritakse katseetapi osana tõhusalt suurematesse vastuvõtvatesse koolidesse naaberasulates. Valitud vastuvõttev kool integreerib põhikoolid väikestest koolidest, kus kvaliteetset haridust ei ole võimalik tõhusalt tagada. Vastuvõtvates koolides peab õpetajate ja töötajate arv olema piisav uute õpilaste majutamiseks ning õpetajad ja töötajad saavad kaasava pedagoogika alast koolitust. Piisavalt tuleb arvesse võtta meetmega seotud pendelrände ja eluasemega seotud vajadusi. Integratsiooniprotsess ei tohi kaasa tuua suuremat segregatsiooni vastuvõtvates koolides. Vastuvõtvad koolid ei tohi tegutseda uute õpilaste pardale minevate koolidena.
9	C1.I1 Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides	Siht	Institutsionaalsete täiendavate ümberkorralduste rakendamine, et integreerida väikesed teise taseme alumised klassid suurematesse koolidesse naabruses asuvates asulates		Arv	5	35	3. kv	2025	Katseliste institutsiooniliste ümberkorralduste tulemused ning vastavad soovitused ja rakendussuunised lisatakse avalikult kättesaadavasse aruandesse. Eesmärgis 7 osutatud aruande ja kaardistamise põhjal integreeritakse täiendavad põhikoolid vähemalt 30 koolis tõhusalt suurematesse vastuvõtvatesse asutustesse naabruses asuvates koolides. Valitud vastuvõttev kool integreerib põhikoolid väikestest koolidest, kus kvaliteetset haridust ei ole võimalik tõhusalt tagada. Vastuvõtvates koolides peab õpetajate ja töötajate arv olema piisav uute õpilaste majutamiseks ning õpetajad ja töötajad saavad kaasava pedagoogika alast koolitust. Piisavalt tuleb arvesse võtta meetmega seotud pendelrände ja eluasemega seotud vajadusi. Integratsiooniprotsess ei tohi kaasa tuua suuremat segregatsiooni vastuvõtvates koolides. Vastuvõtvad koolid ei tohi tegutseda uute õpilaste pardale minevate koolidena.
10	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Eesmärk	Hariduslike erivajadustega õpilaste haridusvajaduste kaardistamine	Ülevaate avaldamine riikliku hariduse eest vastutava ministeeriumi poolt		0		2. kv	2023	Koolide individuaalsete arengukavade alusel koostatakse ja avaldatakse seadmete, teenuste ja erihariduse õpetajate vajaduste kaardistamine.
11	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Siht	Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse jaoks toetust saanud eriharidusasutuste osakaal		%	0	50	2. kv	2026	Vähemalt 50 % eriharidusasutustest, mis tegutsevad õppeaastal 2025/2026, saavad toetust hariduslike erivajadustega õpilaste hariduseks. Toetust antakse erivajadustega õpilastele või nende tugivõrgustikule, sealhulgas lapsevanematele, õpetajatele ja haridusõpetajatele, ning see hõlmab vastavalt olukorrale järgmist: i) tõhustatud teenused nii õpetajatele/töötajatele kui ka õpilastele, eelkõige suurem liikuvustoetus, seadmete rent, koolitransporditeenused, koolitus, teadmiste jagamine ja ühiskondliku heakskiidu programmid, ii) füüsiliste ja IKT juurdepääsetavuse seadmete, arendusvahendite, meditsiinilise ja tehnilise erivarustuse, üld- ja kohandatud elektrisõidukite ostmine teenuste osutamiseks.
12	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Siht	Tõhustatud teenustest kasu saanud hariduslike erivajadustega õpilaste arv		Arv	0	45 000	3. kv	2026	Vähemalt 45 000 hariduslike erivajadustega õpilast saavad kasu eesmärgis 11 osutatud tõhustatud teenustest.
13	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Siht	Täiendkoolitust saanud eriharidusõpetajate arv		Arv	0	5000	3. kv	2026	Vähemalt 5000 spetsiaalset haridusõpetajat saavad eriväljaõppe (pädevuste arendamine, diagnostikaprotseduurid ja erivahendite kasutamine) ning erialase arengu, sealhulgas eelkõige koolituse eripedagoogiliste oskuste omandamiseks, et toetada SENi õpilasi.
14	C1.R2 Segregatsiooni ohu vähendamine koolides	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette riigi toetuse vähendamine põhikoolidele ja põhikoolidele, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				1. kv	2023	Selliste õigusaktide jõustumine, millega vähendatakse riigi toetust põhikoolidele ja põhikoolidele (palgaaste 1–8), kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike. Õigusakt sisaldab sätteid, mille kohaselt vähendatakse riigi toetust mitmekoolilistes asulates tegutsevatele algkoolidele ja põhikoolidele (nii riigikoolid kui ka riiklikult hallatavad koolid, mida rahastatakse riiklikest vahenditest) 10 % võrra, kui ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal nendes koolides on: I.rohkem kui 20 protsendipunkti väiksem kui keskmine osakaal asulas (kohaliku haldusüksuse tasandil), kus kool asub, nagu on kindlaks määratud 2023./2024. ja 2024./2025. õppeaasta alguses; II.rohkem kui 15 protsendipunkti väiksem kui keskmine osakaal asulas (kohaliku haldusüksuse tasandil), kus kool asub, nagu on kindlaks määratud 2025.–2026. õppeaasta ja sellele järgnevate kooliaastate alguses. Õigusnorme kohaldatakse alates 2023/2024. õppeaastast. Sätete kohaldatavus üksikutele koolidele määratakse kindlaks iga õppeaasta alguses ja hiljemalt 15. oktoobril. Riigi toetuse 10 % vähendamist kohaldatakse alates kõnealuse õppeaasta 1. jaanuarist ja kogu kalendriaasta jooksul.
15	C1.R2 Segregatsiooni ohu vähendamine koolides	Eesmärk	Raport uue õigusakti kohaldamise kohta, millega nähakse ette riigi toetuse vähendamine põhikoolidele ja põhikoolidele, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike	Kaardistamise avaldamine riikliku hariduse eest vastutava ministeeriumi poolt				4. kv	2025	Avaldatakse aruanne, mis näitab, et on kohaldatud uut õigusakti, millega nähakse ette riigi toetuse vähendamine põhikoolidele ja põhikoolidele (1.–8. palgaaste), kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike. Aruandes esitatakse esialgsed rakendamise tulemused asjaomastes koolides kooliaastatel 2023/2024 ja 2024/2025 ning 2025/2026 õppeaasta alguses, samuti mõju ebasoodsas olukorras olevate õpilaste jaotusele asulates, kus need koolid asuvad (sealhulgas ümbritsevates asulates). Aruanne võib sisaldada soovitusi õigusraamistiku parandamiseks ja selle tõhustamiseks segregatsiooniriski vähendamisel alg- ja põhikoolides.
16	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega suurendatakse riikliku haridussüsteemi õpetajate palka vähemalt 80 %-ni kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				1. kv	2023	Jõustub seadus, millega kehtestatakse, et riikliku haridussüsteemi õpetajate (kõik riikliku haridussüsteemi õpetajad, kellel on kolmanda taseme haridusseaduses määratletud kolmanda taseme haridus, v.a kutseharidus) keskmine palk peab 1. jaanuariks 2025 ulatuma vähemalt 80 %-ni kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast ning vähemalt 31. detsembrini 2030 peab see olema vähemalt 80 % kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast. Seadus sisaldab ka sätteid, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2023 ja vähemalt kuni 31. detsembrini 2030 on allpool loetletud kategooriate õpetajate palk vähemalt 12,5 % võrra kõrgem sama kvalifikatsiooni ja töökogemusega õpetajate palgast, kes ei kuulu nendesse kategooriatesse: -ebasoodsas olukorras olevates asulates töötavad õpetajad, nagu on määratletud valitsuse dekreedis 105/2015 soodustatud kohalike omavalitsuste liigitamise ja klassifitseerimise tingimuste kohta ning valitsuse otsuses 1057/2021. (II.19.) järelejõudmise kava kohta; -õpetajad, kes töötavad koolides, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on vähemalt 10 % ja kes määratlevad oma pedagoogilistes programmides kaasava hariduse spetsiaalsed pedagoogilised meetodid (allikas: KIR). Seadus sisaldab ka sätteid, mille kohaselt algtaseme õpetajate (gyakornok) iga-aastane palgatõus on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2030 vähemalt sama suur kui kõigi riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine aastane palgatõus. Iga-aastast suurendamist kohaldatakse tagasiulatuvalt alates vastava aasta 1. jaanuarist. Seaduseelnõu ettevalmistamise ajal peetakse sisukat sotsiaaldialoogi õpetajate suurimate ametiühingutega.
17	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Siht	Riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palk 2023. aastal võrreldes kolmanda taseme hariduse omandanute keskmise palgaga		%	59	64,7	2. kv	2023	Riikliku haridussüsteemi õpetajate (kõik õpetajad, kellel on riiklikus haridussüsteemis kolmanda taseme haridus, nagu on määratletud riikliku hariduse seaduses, v.a kutseharidus) keskmine palk peab olema vähemalt 64,7 % kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast, võrreldes 59 %-ga 2022. aastal. Õpetajate keskmise palga tõus 2023. aastal määratakse kindlaks kolmanda taseme hariduse omandanute 2022. aasta keskmise palga tulemusandmete (mille on avaldanud Ungari Statistikaamet) ja rahandusministeeriumi 2023. aasta ametlike prognooside alusel riigi majanduse palgakasvu kohta. Sellest tulenevat õpetajate palgatõusu kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023.
18	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Siht	Riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palk 2024. aastal võrreldes kolmanda taseme hariduse omandanute keskmise palgaga		%	64,7	71,8	2. kv	2024	Riikliku haridussüsteemi õpetajate (kõik õpetajad, kellel on riiklikus haridussüsteemis kolmanda taseme haridus, nagu on määratletud riikliku hariduse seaduses, v.a kutseharidus) keskmine palk peab olema vähemalt 71,8 % kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast, võrreldes vähemalt 64,7 %-ga 2023. aastal. Õpetajate keskmise palga tõus 2024. aastal määratakse kindlaks kolmanda taseme hariduse omandanute 2023. aasta keskmise palga tulemusandmete (mille on avaldanud Ungari Statistikaamet) ja rahandusministeeriumi 2024. aasta ametlike prognooside alusel riigi majanduse palgakasvu kohta. Sellest tulenevat õpetajate palgatõusu kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024.
19	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Siht	Riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palk 2025. aastal võrreldes kolmanda taseme hariduse omandanute keskmise palgaga		%	71,8	80	2. kv	2025	Riikliku haridussüsteemi õpetajate (kõik õpetajad, kellel on riiklikus haridussüsteemis kolmanda taseme haridus, nagu on määratletud riikliku hariduse seaduses, v.a kutseharidus) keskmine palk peab olema vähemalt 80 % kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast, võrreldes vähemalt 71,8 %-ga 2024. aastal. Õpetajate keskmise palga tõus 2025. aastal määratakse kindlaks kolmanda taseme hariduse omandanute 2024. aasta keskmise palga tulemusandmete (mille on avaldanud Ungari Statistikaamet) ja rahandusministeeriumi 2025. aasta ametlike prognooside alusel riigi majanduse palgakasvu kohta. Sellest tulenevat õpetajate palgatõusu kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.
20	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse alustavate õpetajate palgatõus 2025. aastaks	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				2. kv	2025	Jõustuvad õigusaktid, millega kehtestatakse, et algtaseme õpetajate (gyakornok) palgatõus 2025. aastal on 10 protsendipunkti suurem kui kõigi riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palgatõus 2025. aastal.
21	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Eesmärk	Palgatõusu kohaldamine ebasoodsas olukorras olevates asundustes töötavate õpetajate, vähemalt 10 % ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaaluga koolides töötavate õpetajate ja algtaseme õpetajate suhtes	Aruanne palgatõusu kohaldamise kohta				2. kv	2026	Koostatakse aruanne, mis tõendab eesmärkides 16 ja 20 osutatud palgatõusu kohaldamist aastatel 2023–2026 ebasoodsas olukorras olevates asulates töötavate õpetajate ja vähemalt 10 % ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaaluga koolides töötavate õpetajate puhul ning milles määratletakse kaasava hariduse spetsiaalsed pedagoogilised meetodid oma pedagoogilistes programmides ja algtaseme õpetajate puhul.
22	C1.I3 Õpetajate koolitamine ja institutsioonide juhtide juhtimisoskuste parandamine	Siht	Pidevas kutsealases arengus osalenud riiklike haridusasutuste juhtide ja asejuhtide arv		Arv	0	3000	2. kv	2026	Vähemalt 3000 riiklike haridusasutuste juhti ja asetäitjat osalevad pidevas kutsealases arengus, et parandada nende digi- ja juhtimisoskusi.
23	C1.I3 Õpetajate koolitamine ja institutsioonide juhtide juhtimisoskuste parandamine	Siht	Pidevas kutsealases arengus osalenud riiklike haridusasutuste õpetajate arv		Arv	0	5000	2. kv	2026	Olemasolevate riiklike hariduskoordineerimisorganisatsioonide (riiklik riiklik haridusnõukogu, riikliku hariduse strateegiline ümarlaud) õpetajatega peetud eelkonsultatsioonide põhjal osaleb vähemalt 5000 põhi- ja keskkooliõpetajat pidevas kutsealases arengus, et omandada täiendav spetsialiseerumine ja tunnistus suure nõudlusega õppevaldkondade õpetamiseks.
24	C1.I4 Uute lastesõimekohtade loomine	Siht	Vastloodud lastesõimedesse kantud laste arv		Arv	0	500	4. kv	2024	Taaste- ja vastupidavuskava toel loodud uutesse lastesõimedesse kantakse vähemalt 500 last.
25	C1.I4 Uute lastesõimekohtade loomine	Siht	Vastloodud lastesõimedesse kantud täiendavate laste arv		Arv	500	3593	4. kv	2025	Taaste- ja vastupidavuskava toel loodud uutesse lastesõimedesse kantakse vähemalt 3593 last. Meetme vahenditest eraldatakse vähemalt 70 % uute hoonete ehitamiseks ja vähemalt 11 % taristu energiatõhusamaks renoveerimiseks. Abikõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et uute hoonete primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest.
26	C1.R4 Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Sõltumatu rahvusvaheline eksperdiaruanne poliitikavalikute kohta Ungari pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks.	Aruande avaldamine				4. kv	2023	Pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemide lahendamise poliitikavalikuid käsitleva sõltumatu rahvusvahelise eksperdiaruande koostab sõltumatu teenuseosutaja, kellel on laialdaselt tunnustatud eksperditeadmised (põhinedes Euroopa Komisjoni ja majanduspoliitika komitee viimase ühise vananemisaruande ühistel eeldustel ja prognoosidel). Aruande eesmärgid: 1) hõlmata pensionisüsteemi riiklikku pensionisammast, tööturgu ning vajalikus ulatuses tööhõive- ja maksupoliitikat, mis on asjakohane tööelu pikendamiseks. See hõlmab nii uusi osalejaid kui ka olemasolevaid sisendandmete esitajaid; 2) anda ülevaade pensionisüsteemist ja selle rahalisest jätkusuutlikkusest; 3) esitada konkreetsed poliitikaettepanekud (keskendudes tööea pikendamisele, sealhulgas sidudes seadusjärgse pensioniea oodatava elueaga ning tõstes tegelikku pensioniiga stiimulite abil, et soodustada pikemat tööelu ja karistusi ennetähtaegselt pensionile jäämise eest, tegeledes samal ajal pensionäride sissetulekute ebavõrdsusega (võttes arvesse ELi liikmesriikide parimaid tavasid)); 4) tagada pensionisüsteemi pikaajaline ja keskpika perioodi jätkusuutlikkus asjakohaste tulumeetmete ja automaatsete tasakaalustusmehhanismide abil ning piirates prognoositud pensionikulude suurenemist protsendina SKPst 2070. aastaks võrreldes 2021. aasta rahvastiku vananemise aruande prognoosidega, säilitades samal ajal piisavuse, eelkõige sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise kaudu; 5) esitada nende poliitikaettepanekute mõjuhinnang (jätkusuutlikkus, ebavõrdsus ja piisavusaspekt). Aruanne avalikustatakse.
27	C1.R4 Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Pensionisüsteemi muutmist käsitleva poliitilise ettepaneku ettevalmistamine	Valitsuse poliitiline ettepanek reformi ja konsultatsioonide kohta				2. kv	2024	Valitsus koostab eesmärgis 26 osutatud aruande tulemuste põhjal poliitilise ettepaneku, milles kirjeldatakse kavandatud reformivõimalusi. Poliitiline ettepanek on: (1) – valitsuse poolt valitsuse otsusega heaks kiidetud; (2) – konsulteeritud sotsiaal- ja majanduspartnerite ning muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas, kuid mitte ainult, riikliku majandus- ja sotsiaalnõukogu ning eakate nõukoguga; (3) – sõnastatud ja arutatud majanduspoliitika komitee vananemise töörühmas; (4) – esitatud avalikuks aruteluks.
28	C1.R4 Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Pensionisüsteemi muutva õigusakti jõustumine	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				1. kv	2025	Jõustub õigusakt pensionisüsteemi muutmiseks valitsuse seadusandliku ettepaneku alusel. Õigusakti eesmärgid: a) edendada eelarve jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis; b) suurendada väiksema sissetulekuga pensionäridele makstavate pensionide piisavust; c) aidata kaasa tööelu pikenemisele; ning d) võtta vajalikul määral kasutusele pensionisüsteemis automaatsed tasakaalustusmehhanismid ja muud parameetrite muudatused. Valitsuse seadusandlikus ettepanekus sellise õigusakti kohta võetakse arvesse konsultatsioonide tulemusi ja sellele lisatakse üksikasjalik mõjuhinnang. Mõjuhinnangus näidatakse, kuidas valitsuse seadusandliku ettepaneku alusel tagatakse pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus asjakohaste meetmete ja võimalike automaatsete tasakaalustusmehhanismide abil ning piirates prognoositud pensionikulude suurenemist protsendina SKPst 2070. aastaks võrreldes rahvastiku vananemise aruande viimaste prognoosidega. Mõjuhinnang põhineb viimases rahvastiku vananemise aruandes esitatud makromajanduslike ja demograafiliste prognooside ühistel eeldustel.

B. KOMPONENT 2. KÕRGELT KVALIFITSEERITUD JA KONKURENTSIVÕIMELINE TÖÖJÕUD

See Ungari taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab ajakohastada kutse- ja kõrgharidussüsteeme. Selles käsitletakse rohe- ja digipöördega seotud probleeme, rakendades kõrg- ja kutseharidusasutuste hoonetes energiatõhusat renoveerimist ja digiseadmete lahendusi. Komponendis käsitletakse ka probleeme, mis on seotud oskuste arendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega, stimuleerides äri- ja akadeemiliste ringkondade teadusprojekte. Selle komponendi meetmed on olulised majanduse taastumiseks ja kriisidele vastupanuvõime suurendamiseks tulevikus.

Selle komponendi keskne eesmärk on tugevdada tööjõudu ja sellega seotud koolitusasutusi, pidades silmas praeguseid ja võimalikke uusi kriise, ning parandada Ungari sotsiaal-majanduslikku keskkonda. Selleks on komponendi eesmärk i) luua konkurentsivõimeline kõrgharidussüsteem; ii) aidata kaasa oskustööliste kättesaadavuse suurendamisele; ning iii) toetada teaduse, innovatsiooni ja koolituse ökosüsteemi.

Komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste täitmist, mis käsitlevad investeeringute edendamist, teadusuuringute ja innovatsiooni reformi ning rohe- ja digioskusi (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 5); keskenduda investeeringutele rohe- ja digipöördesse ning koolide digitaristusse (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2); ning investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendumise kohta teadusuuringutele ja innovatsioonile (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C2.R1. Kõrghariduskursuste ajakohastamine

Reformi eesmärk on ajakohastada kõrgharidust, lisades koolitusnõuetesse rohkem praktikale suunatud elemente. Selles keskendutakse koolitus- ja infrastruktuurialase koostöö loomisele kutseõppe- ja innovatsiooniasutustega teatavates valdkondades ning kõrghariduse täiendus- ja ümberõppe süsteemi tugevdamisele kooskõlas tööturu nõuetega.

Meetme osana vaadatakse läbi ja muudetakse mitut määrust, sealhulgas kutseõppeseaduses sätestatud intellektuaalomandi haldamist ja eksamikeskuste tööeeskirju, eksamikeskuste eksamiülesannete kindlaksmääramist, õpetajate täiendkoolitust ning täiskasvanukoolitust ja täiskasvanuharidust hõlmavaid digitaalseid (e-õpe, kaugõpe, segatüüpi) koolitusi. Õppevaldkondade ajakohastamisel ja õigusaktide läbivaatamisel võetakse arvesse tööturu vajadusi, mis on seotud roheliste ja digioskustega. Reformi tulemusel ajakohastatakse 15 kõrghariduse õppevaldkonda, nagu õigus ja avalik haldus, majandus, meditsiini- ja tervishoiuteadused, põllumajandus, kunst ja loodusteadused. Reform põhineb aruandel, milles määratakse kindlaks määrused, mis vaadatakse läbi kõrghariduse õppevaldkondades. Sellise aruande koostavad ühiselt Ungari akrediteerimiskomitee, Ungari rektorite konverents ja haridusamet, kaasates vajaduse korral kõrgharidusasutusi. Ajakohastatud koolitusstruktuuri tunnusjooni levitatakse reformi osana sidusrühmade ja sihtrühmade seas.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

C2.I1. Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses

Investeeringu eesmärk on arendada kaugõppe sisu, koolituskorraldussüsteemi ja täiskasvanute koolituskursusi kõrgharidusasutustes, mis pakuvad mikrokvalifikatsioonitunnistusi. Mikrokvalifikatsioonitunnistus on tõend õpiväljundite kohta, mille õppija on omandanud pärast lühikest õpikogemust ja mida on hinnatud läbipaistvate standardite alusel. Tõendamiseks väljastatakse tunnistus, kus on esitatud tunnistuse omaniku nimi, saavutatud õpiväljundid, hindamismeetod, tunnistuse väljastanud asutus ja vajaduse korral kvalifikatsiooniraamistiku tase ja omandatud ainepunktid. Mikrokvalifikatsioonitunnistused kuuluvad õppijale, neid saab jagada, need on kaasaskantavad, neid võib kombineerida suuremateks kvalifikatsioonideks või kvalifikatsioonideks ning need annavad Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ainepunkte. See tunnistus tugineb kokkulepitud standarditest lähtuvale kvaliteedi tagamisele.

Selle meetme raames töötatakse välja 19 mikrokvalifikatsioonikursust, mida hakatakse kasutama kõrgharidusasutustes. Uutes mikrokvalifikatsioonitunnistustes võetakse arvesse majanduse vajadusi. Mikrokvalifikatsioonitunnistused töötatakse välja kooskõlas määratluse ja Euroopa standardelementidega, et kirjeldada mikrokvalifikatsioonitunnistust, nagu on sätestatud nõukogu 25. mai 2022. aasta soovituses, mis käsitleb Euroopa lähenemisviisi elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime mikrokvalifikatsioonitunnistustele. Investeeringu tulemusena saab üha rohkem üliõpilasi/isikuid mikrokvalifikatsioonitunnistusi ja osaleb kõrgharidusasutuste pakutavates digioskuste arendamise programmides. Vähemalt 600 isikut, kes osalevad täiskasvanukoolituses asjaomastes kõrgharidusasutustes, omandavad ainepunkte kandvad mikrokvalifikatsioonitunnistused ECTSi ainepunktidega. Lisaks töötatakse välja vähemalt 1800 digitaalset õppesisu, sealhulgas õppematerjalid, stsenaariumid, netisaated, ekraanisalvestised, videod, viktoriinid, etalonmaterjalid, arvutisisu, veebipõhine sisu, digimängud jne. Käesoleva meetme kohastes digioskuste, pädevuste ja teadmiste arendamise programmides osaleb vähemalt 34 000 üliõpilast ja töötajat (sealhulgas õpetajad) asjaomastes kõrgharidusasutustes. Eelkõige keskendutakse õpetajate koolitamisel oskustele, mis on vajalikud digivahendite kasutamiseks digitaalse õppe sisu õpetamisel ja arendamisel.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C2.I2. Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek

Investeeringu eesmärk on suurendada kõrgharidusasutuste atraktiivsust ning toetada rohe- ja digipööret ajakohastatud taristu, digitaliseerimise ja suutlikkuse arendamise meetmete kaudu.

Investeering koosneb järgmistest osadest:

i) kõrgharidusasutuste renoveerimine energiatõhususe suurendamiseks, millega saavutatakse primaarenergia sääst keskmiselt vähemalt 30 %.

ii) kõrgharidusasutuste jaoks uute hoonete ehitamine, mille primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete vajadusest.

iii) selliste digiseadmete ostmine ja paigaldamine kõrgharidusasutustes nagu interaktiivsed valgetahvlid või suured puuteekraanid, sülearvutid, digitaalsed sülearvutid, personaalarvutid, multimeediastuudiod, multimeedia- ja/või interaktiivsed seadmed, mis toetavad digiõppe/õppe/õppe haldamise süsteemi, IKT-vahendid, mis on vajalikud e-õppe materjalide väljatöötamiseks/struktureeritud kogumiseks, salvestamiseks, klassifitseerimiseks ja juurdepääsetavuseks kooskõlas ELi FAIRiga (Findable, juurdepääsetav, koostalitlusvõimeline ja taaskasutatav) direktiiv, digiharidust toetavate haridus-, side- ja koostöösüsteemide ülekandesüsteemid, multimeedia salvestussüsteem, digisisu otsitavust ja juurdepääsetavust tagav veebipõhine kataloog, haridustarkvara litsentsid, kaugõppe suletud süsteemi juhtimissüsteem ja sellega seotud õppekavade redigeerimissüsteemi litsentsid, pilvepõhiste teenuste süsteemid.

iv) suutlikkuse suurendamise meetmed, sealhulgas koolituste, konverentside ja oskuste arendamisega seotud tegevuste korraldamine; õpikodade ja laborite varustamine õppimise eesmärgil; ülikoolide vajadustel põhinevate põhivahendite, laboratooriumide, keelekursuste ja pädevuskoolituse arendamine.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C2.I3. Kutsehariduse ja -õppe digiõppekavade väljatöötamine

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusele, pakkudes digiõpet kõigile kutseharidust ja -koolitust omandavatele õpilastele.

Investeeringu tulemusena töötatakse konkreetsete kutsealadega seotud kutsehariduse ja -õppe jaoks välja vähemalt 75 digitaalset õppematerjali ning kõnealustele digitaalsetele õppematerjalidele on juurdepääs vähemalt 13 000 kutsehariduses ja -koolituses või asjaomastel kutsealadel täiskasvanuhariduses osaleval üliõpilasel (üksikkasutajal). Digitaalseid õppematerjale töötatakse välja sektorites, mis ei ole kultuuri- ja innovatsiooniministeeriumi kontrolli all, kooskõlas valitsuse dekreedi 12/2020 artikli 45 lõikega 1. (II. 7.).

Investeering tehakse digitaalõppekavade väljatöötamise projektikonkursi kaudu, mille avaldab riiklik kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuõppe amet.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

C2.I4. Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil

Investeeringu eesmärk on edendada energiatõhusust, parandada üldist taristut ja parandada kutseõppekeskuste digiteerimist. Kutsekoolide täiustatud ehitus- ja digitaristu loob õpilastele ka parema õpikeskkonna, mis eeldatavasti toob kasu nende haridustulemustele.

Investeering hõlmab energiatõhusat renoveerimist ja IKT-seadmete ostmist vähemalt 16 valitud kutseharidus- ja koolituskeskusele. See hõlmab ka nende keskuste muid taristuarendusi, nagu töökodade varustamine, õppealade renoveerimine ning õppematerjalide, tööriistade ja mööbli ostmine. Keskuste valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, mis hõlmavad tööturu nõudlust konkreetses majanduspiirkonnas, kutseõppekeskuste infrastruktuuri ja varade seisundit, seda, kas keskused asuvad ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, ebasoodsas olukorras olevate üliõpilaste osakaalu ning seoseid ja sidusust varasemate programmidega. Energiatõhususe renoveerimisprogrammiga saavutatakse kas vähemalt 30 % primaarenergia sääst või kasvuhoonegaaside otseste ja kaudsete heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

C2.I5. Keskse eksamikeskuse arendamine

Investeeringu eesmärk on luua Budapestis keskne eksamikeskus, et luua tingimused kvaliteetseteks kutseeksamiteks teatavatel kutsealadel, mille puhul eksamikeskuste võrgustik ei taga piisavat territoriaalset katvust piirkondlikul tasandil.

Investeering hõlmab keskeksamikeskuse sooritamist, mille kaudu korraldatakse vähemalt 30 kutseala eksameid ja kutsekvalifikatsioone. Meede hõlmab keskuse hoone renoveerimist, sealhulgas energiatõhususe parandamist, hoonete muud renoveerimist ning klassiruumide, eksamiruumide, töökodade ja teenindusruumide ümberkujundamist ja varustamist.

Energiatõhusa renoveerimise tulemusel säästetakse primaarenergiat keskmiselt vähemalt 30 % või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 30 %. Eksamikeskus luuakse kutseharidus- ja koolituskeskustest eraldi eksamikohana.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

C2.I6. Riiklike teadus- ja arenduslaborite loomine

Investeeringu eesmärk on luua täiendavad riiklikud teadus- ja arenduslaborid, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteemi riigis. Need riiklikud laborid on ametlikud teaduskonsortsiumid, sealhulgas ülikoolid, uurimisinstituudid ja muud avaliku sektori osalejad (nt riiklik toiduahela ohutusamet ja Ungari Meteoroloogiateenistus), mis luuakse eesmärgiga teha teadusuuringuid ja avaldada uuringuid asjaomastes uurimisvaldkondades.

Meede seisneb riiklike laborite loomises, mis hõlmab uurimistoetusi, seadmete ostmist ja infrastruktuuri arendamist. Riiklikud laborid hõlmavad Ungari rohe- ja digipöörde ning sotsiaal-majanduslike probleemide asjakohaseid uurimisvaldkondi ning neid korraldatakse turvalise ühiskonna ja keskkonna, tervishoiu ning tööstuse ja digiülemineku valdkonnas. Need teemavaldkonnad hõlmavad selliseid teemasid nagu taastuvenergia, andmepõhine tervishoid, farmaatsiaalane teadus- ja arendustegevus, veega kindlustatus, tehisintellekt ja autonoomsed süsteemid. Laborite teadusprojektidel ja nendega seotud lepingutel (sealhulgas teadlaste ja muude asjaomaste töötajate töölepingud) on tähtajaline kestus, mis ei tohi kesta kauem kui 30. juunini 2026.

Meede hõlmab nende riiklike laborite tulemuslikkuse aruande avaldamist, mille on koostanud riiklik teadus-, arendus- ja innovatsiooniamet. Aruanne sisaldab teavet i) laboratooriumide tegevuse ja tulemuste kohta teadusuuringute valdkonnas, kus nad tegutsesid, sealhulgas ülemaailmsete probleemide kohta, millega nad tegelesid riiklikul tasandil, ii) konsortsiumide koosseisu kohta (avaliku ja erasektori partnerid) ning iii) selle kohta, kuidas need riiklikud laborid aitasid kaasa Ungari innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamisele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
29	C2.R1 Kõrghariduskursuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud kõrghariduse õppevaldkondade arv		Arv	0	15	4. kv	2023	Ungari akrediteerimiskomitee, Ungari rektorite konverents, haridusamet ja kõrgharidusasutused ajakohastavad 15 kõrghariduse õppevaldkonda, lisades õppekavasse rohkem praktikale suunatud elemente, ning vaatavad läbi kutsehariduse seaduses sätestatud asjakohased eeskirjad, sealhulgas intellektuaalomandi haldamise, eksamikeskuste tööeeskirjade, eksamikeskuste eksamiülesannete kindlaksmääramise, õpetajate täiendkoolituse, digitaalsete (e-õppe, kaug- ja segaõppe) koolituste kohta, mis hõlmavad täiskasvanukoolitust ja täiskasvanuharidust.
30	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Eesmärk	Kuulutatakse välja e-õppe arendamisega tegelevate ülikoolide väljavalimine	Riikliku asutuse üleskutse avaldamine taaste- ja vastupidavuskava kohta				2. kv	2023	Korraldatakse projektikonkurss kaugõppe sisu ja juhtimissüsteemi ning kõrghariduse täiskasvanuõppe suletud süsteemi väljatöötamiseks (mikrokvalifikatsioonitunnistused, mis pakuvad Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi (ECTS) ainepunkte). Konkursikutse dokumentides esitatud nõuetega tagatakse mittediskrimineerimine Ungari kõrgharidusasutuste vahel, sealhulgas nende omandistruktuuri alusel. Võimalike mikrokvalifikatsioonitunnistuste loetelus võetakse arvesse majanduse vajadusi. Mikrokvalifikatsioonitunnistused töötatakse välja kooskõlas määratluse ja Euroopa standardelementidega, et kirjeldada mikrokvalifikatsioonitunnistust, nagu on sätestatud nõukogu 25. mai 2022. aasta soovituses, mis käsitleb Euroopa lähenemisviisi elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime mikrokvalifikatsioonitunnistustele.
31	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Digitaalse sisuga mikrokvalifikatsioonitunnistusi pakkuvate kursuste arv		Arv	0	19	4. kv	2024	Pärast eesmärgis 30 nimetatud projektikonkurssi töötavad kõrgharidusasutused välja digitaalsed õppematerjalid vähemalt 19 ainepunktidega kursuse jaoks, mis pakuvad ECTSi ainepunktidega mikrokvalifikatsioonitunnistusi. Mikrokvalifikatsioonitunnistused töötatakse välja kooskõlas määratluse ja Euroopa standardelementidega, et kirjeldada mikrokvalifikatsioonitunnistust, nagu on sätestatud nõukogu 25. mai 2022. aasta soovituses, mis käsitleb Euroopa lähenemisviisi elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime mikrokvalifikatsioonitunnistustele.
32	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Kõrgkoolis mikrokvalifikatsioonitunnistuse saanud üliõpilaste/isikute arv		Arv	0	600	2. kv	2026	Vähemalt 600 üliõpilast/isikut, kes osalevad asjaomastes kõrgharidusasutustes täiskasvanukoolituses, omandavad ainepunkte kandvad mikrokvalifikatsioonitunnistused ECTSi ainepunktidega.
33	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Kõrghariduse jaoks välja töötatud digitaalse õppe sisu arv		Arv	0	1800	2. kv	2026	Asjaomaste kõrgharidusasutuste jaoks töötatakse välja vähemalt 1800 digitaalset õppesisu. Digitaalne õppesisu hõlmab õppematerjale, skripte, netisaateid, ekraanisalvestisi, videoid, viktoriine, viitematerjale, arvutisisu, veebipõhist sisu, digitaalseid mänge jne.
34	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Digioskuste arendamise programmides osalenud üliõpilaste ja töötajate arv		Arv	0	34 000	2. kv	2026	Vähemalt 34 000 asjaomaste kõrgharidusasutuste üliõpilast ja töötajat (sealhulgas õpetajad) osalevad käesoleva meetme kohastes digioskuste, -pädevuste ja -teadmiste arendamise programmides. Eelkõige keskendutakse õpetajate koolitamisel oskustele, mis on vajalikud digivahendite kasutamiseks digitaalse õppe sisu õpetamisel ja arendamisel.
35	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine energiatõhususe parandamiseks, uute hoonete ehitamiseks, uute digiseadmete loomiseks ja suutlikkuse suurendamiseks kõrgharidusasutustes	Konkursikutse avaldamine kõrgkoolide eest vastutava ministeeriumi poolt				1. kv	2022	Algatatakse projektikonkurss, mis käsitleb energiatõhususe renoveerimist, uute hoonete ehitamist, digiseadmete ostmist ja paigaldamist ning suutlikkuse suurendamist kõrgharidusasutustes. Konkursikutse raames eraldatakse vähemalt 2,5 % meetme eraldisest uute hoonete ehitamiseks, vähemalt 22,5 % taristu energiatõhusaks renoveerimiseks, vähemalt 41,5 % uutele IKT-seadmetele ja ülejäänud eraldis suutlikkuse arendamise meetmetele, sealhulgas: koolituste, konverentside ja oskuste arendamisega seotud tegevuste korraldamine; õpikodade ja laborite varustamine õppimise eesmärgil; ülikoolide vajadustel põhinevate põhivahendite, laboratooriumide, keelekursuste ja pädevuskoolituse arendamine. Energiatõhususse tehtavate investeeringute rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid hõlmavad muu hulgas nõuet, et renoveerimise tulemusena saavutatakse renoveeritud taristus keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst. Abikõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et uute hoonete primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest. Konkursikutse dokumentides esitatud nõuetega tagatakse mittediskrimineerimine Ungari kõrgharidusasutuste vahel, sealhulgas nende omandistruktuuri alusel. Avaliku sektori usaldusfondid ei ole toetuskõlblikud kui projektikonkursi raames vahendite saajad. Projektide valimisel lähtutakse konkursikutses esitatud objektiivsetest kriteeriumidest, sealhulgas energiatõhususest saadav kasu, mis on seotud investeerimiskuludega, digiseadmete ostmise kulutõhusus, kättesaadavate arvutite arv õpetaja kohta, kõrge akadeemilise kraadiga õpetajate osakaal ja ebasoodsas olukorras olevate üliõpilaste osakaal ülikoolides.
36	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Siht	Hoonete infrastruktuuri energiatõhusaks renoveerimine ja uute hoonete ehitamine kõrgharidusasutustes		Ruutmeetrid	0	25 145	2. kv	2026	Vähemalt 25 145 ruutmeetrit kõrgharidusasutuste taristut renoveeritakse, et saavutada vähemalt 30 % primaarenergia sääst, või ehitatakse uue hoonena, et saavutada vähemalt 20 % väiksem primaarenergia nõudlus kui liginullenergiahoone nõue.
37	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Siht	Digiseadmete paigaldamine kõrgharidushoonetesse		IKT-seadmete arv	0	22 300	2. kv	2026	Kõrgkoolides ostetakse ja paigaldatakse vähemalt 22 300 IKT-seadet. Need IKT-seadmed hõlmavad interaktiivseid valgeplaate või suuri puuteekraane, arvuteid ja sülearvuteid, multimeediastuudioid, multimeedia- ja/või interaktiivseid seadmeid, mis toetavad digitaalset õpetamist, õppimist, õppimist, õppimise juhtimise süsteemi, IKT-vahendeid, mis on vajalikud e-õppe materjalide väljatöötamiseks/struktureeritud kogumiseks, salvestamiseks, klassifitseerimiseks ja juurdepääsetavuseks kooskõlas ELi FAIR-direktiiviga (FAIR-direktiiv); süsteemid, mida kasutatakse haridus-, side- ja koostöösüsteemide ülekandmiseks, mis toetavad digiharidust, multimeediasalvestussüsteemi, digisisu otsitavust ja juurdepääsetavust tagavaid veebipõhiseid katalooge, haridustarkvara litsentse, kaugõppe suletud süsteemi haldamise süsteemi ja sellega seotud õppekavade redigeerimissüsteemi litsentse, pilvepõhiste teenuste süsteeme.
38	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Eesmärk	Aruanne suutlikkuse suurendamise meetmete kohta kõrgharidusasutustes	Aruande avaldamine				2. kv	2026	Avaldatakse aruanne, milles esitatakse käesoleva meetme raames läbi viidud suutlikkuse suurendamise meetmete tulemused, sealhulgas: koolituste, konverentside ja oskuste arendamisega seotud tegevuste korraldamine; õpikodade ja laborite varustamine õppimise eesmärgil; ülikoolide vajadustel põhinevate põhivahendite, laboratooriumide, keelekursuste ja pädevuskoolituse arendamine.
39	C2.I3 Kutsehariduse ja -koolituse digiõppekavade väljatöötamine	Eesmärk	Kuulutatakse välja projektikonkurss digiõppekavade väljatöötamiseks	Riikliku kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuõppe ameti avaldatud konkursikutse				2. kv	2023	Riiklik kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuõppe amet kuulutab välja digitaalsete õppematerjalide väljatöötamise projektikonkursi. Konkursikutses täpsustatakse, et digitaalne õppematerjal hõlmab sektoreid, mis ei ole kultuuri- ja innovatsiooniministeeriumi kontrolli all, kooskõlas valitsuse dekreedi 12/2020 artikli 45 lõikega 1. (II. 7.).
40	C2.I3 Kutsehariduse ja -koolituse digiõppekavade väljatöötamine	Siht	Kutsehariduse ja -õppe jaoks välja töötatud digitaalsete õppematerjalide arv		Arv	0	75	3. kv	2025	Konkreetsete kutsealadega seotud kutsehariduse ja -õppe jaoks töötatakse välja vähemalt 75 digitaalset õppematerjali, mis on üliõpilastele kasutamiseks valmis.
41	C2.I3 Kutsehariduse ja -koolituse digiõppekavade väljatöötamine	Siht	Täiustatud digitaalsetel õppematerjalidel põhinevatel kursustel osalenud kutsehariduses ja -koolituses osalevate praktikantide arv		Arv	0	13 000	1. kv	2026	Täiustatud digitaalsetele õppematerjalidele peab olema juurdepääs vähemalt 13 000 kutsehariduses ja -koolituses osaleval õpilasel (individuaalsel kasutajal) või täiskasvanuhariduses kutsealadel, mis kuuluvad eesmärgis 40 osutatud digitaalsete õppematerjalidega seotud sektoritesse. Õpilaste arv võetakse kutsehariduse ja -õppe keskuste registreerimis- ja õppesüsteemi salvestatud andmetest.
42	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Eesmärk	Arenguprogrammis osalevate vähemalt 16 kutseharidus- ja koolituskeskuse valimine	Vähemalt 16 kutseharidus- ja koolituskeskuse valimise otsuse avaldamine kutseõppe eest vastutava ministeeriumi veebilehel				Q4	2022	Eri keskuste arengukavade alusel valitakse vähemalt 16 arenguprogrammis osalevat keskust. Valiku tegemisel lähtutakse objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest, sealhulgas tööturu nõudlusest konkreetses majanduspiirkonnas, kutseõppekeskuste infrastruktuuri ja varade seisundist, sellest, kas kutseharidus- ja koolituskeskused asuvad ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, ebasoodsas olukorras olevate üliõpilaste osakaalust, seostest ja sidususest varasemate programmidega.
43	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Siht	Kutseharidus- ja koolituskeskuste energiatõhusamaks renoveerimine		Ruutmeetrid	0	69 175	2. kv	2026	Vähemalt 16 kutseõppekeskuses tuleb vähemalt 69175 ruutmeetrit hooneid renoveerida energiatõhusalt ning saavutada kasvuhoonegaaside otseste ja kaudsete heitkoguste vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või primaarenergia sääst vähemalt 30 %.
44	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Siht	IKT-seadmete ostmine kutseharidus- ja koolituskeskustele		Arv	0	13 825	2. kv	2026	13 825 IKT-seadet ostetakse ja võetakse kasutusele vähemalt 16 kutseõppekeskuses. Uute IKT-seadmete hulka kuuluvad digitaalsed sülearvutid, tahvelarvutid, koostööruumid ja teadmiste jagamise seadmed.
45	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Siht	Ajakohastatud taristuga kutseharidus- ja koolituskeskuste arv		Arv	0	16	2. kv	2026	Vähemalt 16 kutseõppekeskust saavad uuendusi, näiteks energiatõhususe renoveerimist (nagu on osutatud eesmärgis 43), uusi IKT-seadmeid (nagu on osutatud eesmärgis 44) ja muid üldisi taristuparandusi (sealhulgas töökodade renoveerimine ja varustamine, õppealade renoveerimine, õppematerjalide, tööriistade ja mööbli ostmine (pinkid ja kapid)).
46	C2.I5 Keskeksamikeskuse arendamine	Eesmärk	Riigihankelepingu sõlmimine keskse eksamikeskuse renoveerimiseks ja arendamiseks	Riigihankelepingu(te) sõlmimisest teatamine				4. kv	2023	Viiakse läbi keskse eksamikeskuse renoveerimise ja arendamise riigihankemenetlused ning sõlmitakse riigihankelepingud. Lepingud hõlmavad keskse eksamikeskuse hoone renoveerimist, sealhulgas klassiruumide, eksamiruumide ja töökodade ning teenindusruumide ümberkujundamist ja varustamist. Vähemalt 20 % meetme eelarvest eraldatakse energiatõhusaks renoveerimiseks, mille tulemuseks on vähemalt 30 % primaarenergia sääst või vähemalt 30 % kasvuhoonegaaside heite vähenemine.
47	C2.I5 Keskeksamikeskuse arendamine	Eesmärk	Keskse eksamikeskuse lõpuleviimine	Keskeksamikeskuse töölerakendamine				1. kv	2026	Keskse eksamikeskuse arendamine viiakse lõpule ja keskus alustab tööd. See on Budapestis asutatud keskeksamikeskus, et luua tingimused kvaliteetseks kutseeksamiks, mis hõlmab vähemalt 30 kutseala ja kutsekvalifikatsioone, mille puhul akrediteeritud eksamikeskuste võrgustik ei taga piisavat territoriaalset katvust piirkondlikul tasandil.
48	C2.I6 Riiklike teadus- ja arenduslaborite asutamine	Siht	Täiendavate riiklike laborite loomine viies temaatilises uurimisvaldkonnas		Arv	15	29	2. kv	2022	Kõrgkoolidest, uurimisinstituutidest, ettevõtetest ja muudest avaliku sektori osalejatest (nt riiklik toiduahela ohutusamet ja Ungari meteoroloogiateenistus) koosnevas konsortsiumis luuakse 14 täiendavat riiklikku laborit. Riiklikud laborid korraldatakse uurimisteemade ümber turvalise ühiskonna ja keskkonna teemavaldkondades; tervishoiu ning tööstuse ja digiülemineku valdkonnas. Laborid luuakse eesmärgiga aidata tugevdada Ungari innovatsiooni ökosüsteemi.
49	C2.I6 Riiklike teadus- ja arenduslaborite asutamine	Eesmärk	Aruanne riiklike laborite tegevuse kohta	Riikliku teadus-, arendus- ja innovatsiooniameti aruande avaldamine				2. kv	2026	Riiklik teadus-, arendus- ja innovatsiooniamet koostab ja avaldab käesoleva meetme alusel loodud riiklike laborite tulemuslikkuse aruande. Aruandes esitatakse teave asjaomaste riiklike laborite tegevuse kohta, sealhulgas vähemalt järgmised elemendid: i) laborite tegevus ja tulemused teadusuuringute valdkonnas, kus nad tegutsesid, sealhulgas üldised probleemid, millega nad riigi tasandil tegelesid, ii) konsortsiumide koosseis (avaliku ja erasektori partnerid) ning iii) kuidas need riiklikud laborid aitasid kaasa Ungari innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamisele. Aruandes hinnatakse ka riiklike laborite tõhusust teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamisel majanduses ning antakse soovitusi teadusuuringute toetamise parandamiseks.

C. KOMPONENT 3. ASULATE JÄRELEJÕUDMINE

Selles Ungari taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse sotsiaal-majanduslikke ja territoriaalseid probleeme, mida on võimendanud COVID-19 pandeemia, eelkõige kõige vaesemates asulates, ning käsitletakse selliseid küsimusi nagu tööturule ja avalikele teenustele juurdepääsu puudumine, esmatasandi tervishoiutöötajate nappus ja vaesus üldisemalt.

Selle komponendi peamine eesmärk on osutada põhiteenuseid 300 kõige ebasoodsamas olukorras oleva Ungari asula (nagu on määratletud valitsuse otsuses 1404/2019 (VII.05.) ja valitsuse otsuses 1057/2021) elanikele. (II.19.)) integreeritud sotsiaalpoliitilise sekkumise kaudu. Selle komponendi meetmete ulatus on laiema püügiarvelduste programmi lahutamatu osa. Komponent toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõtte elamumajandust käsitlevat osa ja 20. põhimõtet, mis käsitleb juurdepääsu esmatähtsatele teenustele.

Selleks on komponendi eesmärk i) ehitada ja renoveerida sotsiaalmajad, et parandada juurdepääsu asjakohastele elamistingimustele; ii) luua sotsiaalsed päikeseenergiajaamad; iii) edendada tööhõivet ja oskuste arendamist, tuginedes kohalikele iseärasustele ja kohaliku majanduskultuuri tugevdamisele; ning iv) saavutada paremad õpitulemused kogukonnale suunatud pedagoogika abil.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad sotsiaalabi piisavuse parandamist ning kõigile juurdepääsu tagamist esmatähtsatele teenustele, kvaliteetsele haridusele ja sobivale eluasemele (riigipõhised soovitused 2 2020. aastal ja 3 2022. aastal), kõige haavatavamate rühmade tööturule integreerimise tagamist (2019. aastal riigipõhised soovitused 2 ja 2022. aastal 3) ning rohe- ja digipöördele suunatud investeeringute tegemist (riigipõhised soovitused 3 2020. aastal ja 6 2022. aastal).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C3.R1. Raamtingimuste loomine tõhusa integreeritud toetuse andmiseks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele asulatele

Meetme eesmärk on toetada selle programmi tõhusat ja läbipaistvat rakendamist, mille eesmärk on arendada Ungari kõige ebasoodsamas olukorras olevaid asulaid ja lahendada nende elanike peamised sotsiaal-majanduslikud probleemid.

Meede koosneb kahest meetmest, millega kehtestatakse püügiarvelduste programmi rakendamise ja järelevalve raamtingimused. Esiteks valitakse programmi eri elemente rakendavad valitsusvälised organisatsioonid läbipaistva menetluse teel, mis põhineb töökogemuse, suutlikkuse ja pädevusega seotud kriteeriumidel. Kodukord avaldatakse programmi vastaval veebisaidil. Teiseks luuakse püügiarvelduste programmi jaoks temaatiline järelevalvekomisjon, et vaadata läbi tulemused ja anda soovitusi programmi tõhususe edasiseks suurendamiseks. Seirekomisjoni läbivaatamine hõlmab asjakohaseid sekkumisi – riiklikest ja ELi rahastamisallikatest (sh ESF+ ja ERFi elemendid) –, millega toetatakse programmi eesmärke 300 kõige ebasoodsamas olukorras olevas asulas. Selleks kuuluvad järelevalvekomiteesse pädevad ministeeriumid ja asutused, omavalitsuste esindajad ning sotsiaalse kaasatuse ja romade kaasamisega tegelevad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Kodanikuühiskonna organisatsioonid valitakse töökogemuse, suutlikkuse ja pädevuse alusel. Seirekomisjon tuleb kokku korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis. Selle dokumendid, sealhulgas protokollid, avaldatakse programmi vastaval veebisaidil.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

C3.I1. Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine

Investeeringu eesmärk on parandada kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kõige ebasoodsamas olukorras olevates omavalitsustes elavate inimeste elukvaliteeti ja elamistingimusi ning leevendada eluasemevaesust.

Meede hõlmab vähemalt 1600 eluruumi ostmist ja renoveerimist, 400 uue maja ehitamist ja nende väljaüürimist sotsiaalmajadena. Uute majade ehitamine toimub omavalitsusüksuses võimalikult tsentraalselt, et kasutada lagundatud majasid ja tühje maatükke. Eraldatud piirkondades või omavalitsusüksuse asustatud piirkonnast väljaspool ei tohi pakkuda sotsiaaleluruume. Uusi ja renoveeritud sotsiaalmajasid võib vähestel juhtudel paigutada sihtvaldadest väljapoole, segregeerimata piirkondades, kus on parem juurdepääs tööhõivele ja teenustele, kuid sellistel juhtudel eraldatakse sotsiaalelamud inimestele, kes elavad 300 sihtrühmaks olevas omavalitsusüksuses, kes võivad taotleda üüripinda avaliku kandideerimiskutse kaudu ja kes võivad vabatahtlikult kolida eluruumis väljaspool oma asulat.

Meetme osana koostatakse ja avaldatakse sekkumiskava. Kavas esitatakse suunised renoveeritavate eluruumide ja uute sotsiaalmajade valimiseks. Kavas võetakse arvesse vajaduste kaardistamiseks läbi viidud uuringuid ning projektide valimisel hoitakse ära edasised segregatsiooni riskid ja võideldakse olemasolevate segregatsiooniriskidega.

Renoveerimistööd hõlmavad selliseid sekkumisi nagu vähemalt ühe köetava ruumi ja ühe vannitoa renoveerimine eluruumi kohta, samuti ohutute elektrikogumispunktide ettevalmistamine, hoone tarad, näriliste tõrje ja insektitsiidide kasutamine. Renoveerimisjärgsed ja äsja ehitatud eluruumid kuuluvad vähemalt 20 aasta jooksul sertifitseerimisprogrammi rakendavatele organisatsioonidele ja neid haldab avaliku teenindamise lepingu alusel sotsiaaleluasemeid pakkuv asutus. Avaliku pakkumismenetluse teel valitav sotsiaaleluasemete amet jaotab eluasemed abikõlblikele üürnikele üüritud kinnisvara kujul avaliku hanke süsteemi kaudu. Uued hooned peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C3.I2. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes

Investeeringu eesmärk on ehitada fotogalvaanilised elektrijaamad kõige ebasoodsamas olukorras olevatesse kogukondadesse või nende lähedusse, mis on välja valitud kooskõlastuskavaga. Tootmisvõimsus kuulub püügiarvelduste programmi rakendavatele organisatsioonidele vähemalt 20 aasta jooksul. Uute elektrijaamade puhastulu kasutatakse mitmesuguste mitterahaliste sotsiaalsiirete rahastamiseks energiaostuvõimetutele leibkondadele, eelkõige alla kolmeaastaste lastega peredele, näiteks vähemalt ühele elektriküttega köetavale ruumile. Perekonnad valitakse avatud valikumenetluse teel. Selle investeeringu tulemusena peaksid madala sissetulekuga leibkondade elutingimused paranema. Lisaks asendab uus elektriküte fossiilkütust ja seega peaks meede parandama ka õhukvaliteeti sihtasulates.

Kui võrgu läbilaskevõime ei võimalda investeeringuid teha sihtomavalitsuste halduspiirkonnas, võib fotogalvaanilisi elektrijaamu ehitada ka väljaspool sihtomavalitsusüksusi, kui see on tehniliselt põhjendatud, tingimusel et saadud tulu kasutatakse kodumajapidamiste kütmise subsideerimiseks sihtomavalitsustes.

Investeeringu tulemuseks on vähemalt 25 000 kWp suuruse taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine, et toetada vähemalt 5000 haavatava perekonna aastast elektrivajadust.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C3.I3. Tööhõive ja oskuste arendamise edendamine kohalike eripärade alusel

Meetme eesmärk on toetada kohalikku majandusarengut ja luua kohalikud majandusstruktuurid, mis keskenduvad inimestele, kes elavad 300 kõige ebasoodsamas olukorras olevas omavalitsuses. See peaks aitama vähendada nendes asundustes elavate inimeste haavatavust tööturul, suurendada nende integreerimist tööturule ja parandada töövõimalusi sihtpiirkondades. Meetmes kasutatakse mitmesuguseid vahendeid majandusarengu sekkumisteks, mis põhinevad kohalikest diagnoosidest tulenevatel tegevuskavadel ja majandusarengu strateegiatel. Majandusarengu sekkumiste käivitamisel tuginetakse kohapealsele sotsiaaltööle ja kohalike sotsiaalabiandjate võrgustikule.

See investeering hõlmab vähemalt 10 000 inimese osalemist tööturu sotsialiseerumise programmides. Sellised programmid hõlmavad koolitust, personaalset juhendamist, individuaalseid teenuseid ja vähemalt kuuekuulist töökogemust. Täpsemalt toetatakse nende programmidega ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes elavate tööealiste inimeste integreerimist avatud tööturule koolituste abil ning pakutakse neile intensiivset ja põhjalikku juhendamist tööturule sisenemisel ja seal püsimisel. Meetme tulemusena peaksid programmis osalejate oskused ja tööalane konkurentsivõime paranema, aidates seega kaasa ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõivele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C3.I4. Kogukonnale suunatud pedagoogika

Meetme eesmärk on parandada õpitulemusi ja hariduses osalemise määra kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades, pakkudes õpilastele sihipärast toetust ja kaasates nende perekondi kooliellu.

Selle meetmega nähakse ette kaasavad pedagoogilised arengud vähemalt 100 avalik-õiguslikus haridusasutuses, mis asuvad kõige ebasoodsamas olukorras olevates omavalitsustes, mis on välja valitud kooskõlastuskavaga. Toetus hõlmab sotsiaaldiagnoosi riiklikele haridusasutustele, laiendatud kooliprogramme ja keskhariduse stipendiume õpperadadel, mis viivad küpsuseni (kõrgkoolidiplom). Meetmega välditakse edasist hariduslikku segregatsiooni ja võideldakse olemasoleva haridusliku segregatsiooni vastu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
50	C3.R1 raamtingimuste loomine tõhusa integreeritud toetuse andmiseks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele asulatele	Eesmärk	Püügiarvelduste programmi eri elemente rakendavate organisatsioonide läbipaistev valimine	Rakendusorganisatsioonide valimise korra avaldamine				4. kv	2021	Töökorraga tagatakse selliste valitsusväliste organisatsioonide ja muude organisatsioonide läbipaistev valik, kes rakendavad püügiarvelduste programmi eri elemente. Töökord avaldatakse püügiarvelduste programmi vastaval veebisaidil. Valik põhineb töökogemuse, suutlikkuse ja pädevusega seotud kriteeriumidel.
51	C3.R1 raamtingimuste loomine tõhusa integreeritud toetuse andmiseks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele asulatele	Eesmärk	Kõige ebasoodsamas olukorras olevate asulate toetamiseks seirekomisjoni loomine					1. kv	2023	Püügiarvelduste programmi, sealhulgas selle ESF+ ja ERFi elementide jaoks luuakse temaatiline seirekomisjon, võimaluse korral koos muude sarnaste sotsiaalse kaasamise programmidega. Komitee vaatab tulemused läbi ja annab soovitusi programmi tõhususe edasiseks suurendamiseks. Järelevalvekomisjoni liikmete hulka kuuluvad pädevad ministeeriumid ja ametiasutused, omavalitsuste esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegelevad sotsiaalse kaasatuse ja romade kaasamisega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid valitakse töökogemuse, suutlikkuse ja pädevuse alusel. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt kord kvartalis. Selle dokumendid, sealhulgas protokollid, avaldatakse programmi vastaval veebisaidil.
52	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Eesmärk	Asjaomaste asulate eluasemediagnoosil põhineva sekkumiskava vastuvõtmine	Sekkumiskava avaldamine vastaval veebisaidil				2. kv	2022	Kogumisarvelduste programmi peamine korraldaja võtab vastu sekkumiskava, et teha kindlaks renoveerimisvajadused ja asulad, kus ehitatakse või ostetakse uusi sotsiaalmajasid. Uusi ja renoveeritud sotsiaalmajasid võib erandkorras paigutada 300 kõige ebasoodsamas olukorras olevast omavalitsusüksusest väljapoole (eraldamata piirkondades, kus on parem juurdepääs tööhõivele ja teenustele), kuid sellistel juhtudel eraldatakse sotsiaalelamud inimestele, kes elavad nendes 300 sihtrühmaks olevas omavalitsuses, kes võivad avaliku kandideerimiskutse kaudu taotleda üüripinda ja kes võivad vabatahtlikult kolida väljaspool oma asulat asuvasse elamusse. Kavas võetakse arvesse vajaduste kaardistamiseks tehtud uuringuid ja projektide valimine ei põhjusta segregatsiooni riski. Kava avaldatakse püügiarvelduste programmi vastaval veebisaidil.
53	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Eluruumide renoveerimine		Arv	0	800	4. kv	2024	Avaldatud sekkumiskava kohaselt valitud vähemalt 800 eluaseme ostmine ja renoveerimine ning nende väljaüürimine sotsiaalmajadena. See hõlmab selliseid sekkumisi nagu vähemalt ühe köetava ruumi ja ühe vannitoa renoveerimine eluruumi kohta ning ohutute elektrikogumispunktide ettevalmistamine, hoone tarad, näriliste tõrje, insektitsiid. Need renoveerimisjärgsed eluruumid kuuluvad organisatsioonidele, kes rakendavad kogumisarvelduste programmi vähemalt 20 aastat ja mida haldab sotsiaaleluasemete amet avaliku teenindamise lepingu alusel. Sotsiaaleluasemete amet jaotab eluasemed abikõlblikele üürnikele üüritud kinnisvara vormis avaliku hanke süsteemi kaudu.
54	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Täiendavate eluruumide renoveerimine		Arv	800	1600	2. kv	2026	Avaldatud sekkumiskava kohaselt valitud vähemalt 800 täiendava elamu ostmine ja renoveerimine. See hõlmab selliseid sekkumisi nagu vähemalt ühe köetava ruumi ja ühe vannitoa renoveerimine eluruumi kohta ning ohutute elektrikogumispunktide ettevalmistamine, hoone tarad, näriliste tõrje, insektitsiid. Neid renoveerimisjärgseid eluruume omatakse, hallatakse ja üüritakse abikõlblikele üürnikele vastavalt eesmärgi 53 spetsifikatsioonidele.
55	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Uute sotsiaaleluruumide ehitamine		Arv	0	200	4. kv	2024	Vähemalt 200 uue sotsiaaleluruumi ehitamine avaldatud sekkumiskava alusel. Uued hooned peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele. Uute majade ehitamine toimub omavalitsusüksuses võimalikult tsentraalselt, et kasutada lagundatud majasid ja tühje maatükke. Neid uusi eluruume omatakse, hallatakse ja renditakse abikõlblikele üürnikele vastavalt eesmärgi 53 spetsifikatsioonidele.
56	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Uute sotsiaaleluruumide ehitamine		Arv	200	400	2. kv	2026	Vähemalt 200 täiendava uue sotsiaaleluruumi ehitamine avaldatud sekkumiskava alusel. Uued hooned peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele. Uute majade ehitamine toimub omavalitsusüksuses võimalikult tsentraalselt, et kasutada lagundatud majasid ja tühje maatükke. Neid uusi eluruume omatakse, hallatakse ja renditakse abikõlblikele üürnikele vastavalt eesmärgi 53 spetsifikatsioonidele.
57	C3.I2 Taastuvenergia tootmine ja kasutamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes	Siht	Taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes või nende kasuks		kWp	0	12 500	4. kv	2023	Taastuvenergiat tootvad elektrijaamad ehitatakse 300 kõige ebasoodsamas olukorras olevasse asulasse tootmisvõimsusega vähemalt 12 500 kWp. Kui võrgu läbilaskevõime ei võimalda teha investeeringuid järelejõudvatesse asulatesse sihtomavalitsuste halduspiirkonnas, võib fotogalvaanilisi elektrijaamu erandkorras ehitada väljapoole 300 sihtomavalitsust, kui see on tehniliselt põhjendatud, tingimusel et saadud tulu kasutatakse kodumajapidamiste kütte subsideerimiseks 300 sihtomavalitsusüksuses. Tootmisvõimsus kuulub püügiarvelduste programmi rakendavatele organisatsioonidele vähemalt 20 aasta jooksul. Need organisatsioonid kasutavad elektritootmise puhastulu (energiamüügist saadava tulu ja elektrijaama käitamisega seotud kulude vahe) avaliku pakkumismenetluse teel selleks, et toetada vähemalt ühe kütteruumi iga-aastast kütmiseks vajalikku elektrivajadust vähemalt 2500 haavatavale lapsega perele 300 asulas. Omanik peab eraldi raamatupidamisarvestust elektrijaamade käitamisega seotud tulude, kulude ja ümberjaotatud rahaliste toetuste kirjendamiseks ja nendest aru andmiseks.
58	C3.I2 Taastuvenergia tootmine ja kasutamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes	Siht	Täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes või nende kasuks		kWp	12 500	25 000	4. kv	2025	Täiendavad taastuvenergiat tootvad elektrijaamad ehitatakse 300 kõige ebasoodsamas olukorras olevasse asulasse tootmisvõimsusega vähemalt 12 500 kWp. Kui võrgu läbilaskevõime ei võimalda teha investeeringuid järelejõudvatesse asulatesse sihtomavalitsuste halduspiirkonnas, võib fotogalvaanilisi elektrijaamu erandkorras ehitada väljapoole 300 sihtomavalitsust, kui see on tehniliselt põhjendatud, tingimusel et saadud tulu kasutatakse kodumajapidamiste kütte subsideerimiseks 300 sihtomavalitsusüksuses. Tootmisvõimsus kuulub püügiarvelduste programmi rakendavatele organisatsioonidele vähemalt 20 aasta jooksul. Need organisatsioonid kasutavad elektritootmise puhastulu (energiamüügist saadava tulu ja elektrijaama käitamisega seotud kulude vahe) avaliku pakkumismenetluse teel selleks, et toetada vähemalt ühe kütteruumi (lisaks eelmisele eesmärgile) kütteks vajalikku iga-aastast elektrivajadust vähemalt 2500 haavatavas peres, kellel on 300 asulas lapsed. Omanik peab eraldi raamatupidamisarvestust elektrijaamade käitamisega seotud tulude, kulude ja ümberjaotatud rahaliste toetuste kirjendamiseks ja nendest aru andmiseks.
59	C3.I3 Tööhõive ja oskuste arendamise edendamine kohalike eripärade alusel	Siht	Osalemine tööturu sotsialiseerumise programmides		Arv	0	4000	4. kv	2023	Vähemalt 4000 sihtasustutest pärit isikut osaleb tööturu sotsialiseerumise programmides, mis hõlmavad koolitust, individuaalset nõustamist, individuaalseid teenuseid ja vähemalt kuuekuulist töötamist. Riiklikes ehitustöödes osalemist ei loeta selle investeeringu puhul tööhõiveks.
60	C3.I3 Tööhõive ja oskuste arendamise edendamine kohalike eripärade alusel	Siht	Täiendav osalemine tööturu sotsialiseerumise programmides		Arv	4000	10 000	2. kv	2026	Tööhõiveprogrammides osaleb vähemalt 6000 täiendavat isikut sihtasustustest vastavalt eesmärgi 59 spetsifikatsioonidele.
61	C3.I4 Kogukonnale suunatud pedagoogika	Siht	Riiklike haridus- ja kutseõppeasutuste pedagoogiline areng valitud asulates		Arv	0	40	4. kv	2023	Vähemalt 40 riiklikku haridus- ja kutseõppeasutust valitud asundustes saavad kasu kaasavast pedagoogilisest arengust. Toetus hõlmab riiklike haridusasutuste sotsiaalset diagnoosimist, laiendatud kooliprogramme, gümnaasiumidele antavaid stipendiume, mis viivad küpsuseni, kogukonnale suunatud õpetamismeetodite rakendamist ja karjäärinõustamist.
62	C3.I4 Kogukonnale suunatud pedagoogika	Siht	Täiendavate riiklike haridus- ja kutseõppeasutuste pedagoogiline areng valitud asulates		Arv	40	100	2. kv	2026	Vähemalt 60 täiendavat riiklikku haridus- ja kutseõppeasutust valitud asundustes saavad kasu kaasavast pedagoogilisest arengust. Toetus hõlmab riiklike haridusasutuste sotsiaalset diagnoosimist, laiendatud kooliprogramme, gümnaasiumidele antavaid stipendiume, mis viivad küpsuseni, kogukonnale suunatud õpetamismeetodite rakendamist ja karjäärinõustamist.

D. KOMPONENT 4. VEEMAJANDUS

Ungari taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on lahendada probleemid, millega Ungari silmitsi seisab seoses veemajandusega, eelkõige seoses põuaohuga. Veepuudusel on kahjulik mõju veekogude, ökosüsteemide ja põllumajandusmaa seisundile.

Selle komponendi eesmärk on aidata kaasa lahenduste juurutamisele veemajanduse valdkonnas põllumajanduses uute veevõrkude arendamise ja olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise, tõhusa seiresüsteemi loomise kaudu kohalikul ja riiklikul tasandil ning uute säästva veemajanduse kogukondade loomise kaudu. Komponent hõlmab ka meetmeid, mille eesmärk on parandada veevarustuse kindlust Hansági Natura 2000 alal ning algatada arutelu ja rakendada meetmeid, et kiirendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid veemajanduses, eelkõige looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtu kaudu.

Selle komponendi meetmed keskenduvad peamiselt veevarustuse taastamisele ja vee säilitamise parandamisele veenappusest mõjutatud piirkondades, seades prioriteediks sademete ja ülesvoolu vooluveekogude vee säilitamise, põhjaveevarude kaitsmise ning veevarude ökoloogiliselt asjakohase säilitamise. Ungari veemajanduse seiresüsteemi parandamine seirejaamade arvu suurendamise teel aitab eeldatavasti kaasa veevõtu paremale haldamisele asjaomaste ametiasutuste poolt.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas kestlikule veemajandusele (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 5).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C4.R1. Teadlikkuse suurendamine

Reformi eesmärk on laiendada olemasolevate põllumajandustootjate ühenduste (mida nimetatakse ka niisutuskogukondadeks) tegevusulatust säästva veemajanduse kogukondadeks, keskendudes säästva veemajanduse tavadele ja kestlikele kliimamuutustega kohanemise lahendustele. Selleks muudetakse seadust CXIII/2019 ja valitsuse dekreeti nr 302/2020, et laiendada olemasolevate põllumajandustootjate ühenduste kohaldamisala. Luuakse uued säästva veemajanduse kogukonnad, et edendada säästva veemajanduse lahendusi (muu hulgas vee säilitamist) ja parimate tavade vahetamist. Reformiga käivitatakse ka teabekampaaniad siseministeeriumi korraldatud teabeürituste vormis, et nii äsja loodud jätkusuutliku veemajanduse kogukonnad kui ka kõik juba olemasolevad kogukonnad suurendaksid nende teadlikkust säästva veemajanduse tähtsusest ja omandaksid selle rakendamiseks vajalike tõhusate lahenduste oskusteabe.

Reform hõlmab vähemalt 50000 hektarit põllumaad, kus muudetakse veesäästlikke põllumajandustavasid 1 .

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

C4.I1. Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine

Investeeringu eesmärk on renoveerida veeasendussüsteeme, mis taastavad vee ühenduseta aladele, ning tagada, et vett pakutakse veest sõltuvatele ökosüsteemidele, looduskaitsealadele ja Natura 2000 võrgustiku aladele. Sekkumiste põhieesmärk on kaitsta põhjaveevarusid ilma pinnaveevarusid kahjustamata. Võttes arvesse maa majandamise kaitse-eesmärke, hõlmavad kavandatud tegevused jõesängi mõnede lõikude ja puhastusribade vajalikku renoveerimist, veekontrolli ja -säilitusrajatiste renoveerimist ning uute rajatiste ehitamist.

Selleks et minimeerida ohtu, et mittesäästev nõudlus väljastpoolt mõjutatud piirkondi tarnitava vee järele, mis suurendaks põhjaveevarude võtmise vajadust eelkõige madala vooluhulgaga ajal, kehtestatakse konkreetsed kaitsemeetmed, et maksimeerida sademete tõttu või ülesvoolu vooluveekogudest saadava veevarude säilimist mõjutatud territooriumide muldades.

Selleks lisab Ungari projektide kavandamisse olulised looduspõhised lahendused vee säilitamiseks 2 , eelkõige N01 (basseinid ja tiigid), N07 (okokvärvide ja sarnaste omaduste taasühendamine) ja N13 (loodusliku imbumise taastamine põhjavette) 3 .

Investeering koosneb kahest projektist:

I)Doonau-Tisza Interfluve Homokhátsági (Sand Ridge) ökoloogilise seisundi parandamine ja taastamine – I etapp.

Projekt on seotud Homokhátsági põhjapoolse maatükiga ning Tiszaalpári jõe veevarudel põhineva Tiszaalpári veevarustussüsteemi rekonstrueerimise ja edasiarendamisega.

Tisza veevarudel põhinev veekogus hõlmab Tiszaalpári veevarustussüsteemi rekonstrueerimist ja edasiarendamist. Olemasoleva süsteemi laiendamine saavutatakse varem ehitatud veevarustusrajatiste rekonstrueerimise, Baloghalmi kanali taastamise ja Alpár-Nyárlőrincincpuszta veehoidla ehitamisega. Ehitatakse jõe pumbajaamad (Tiszaalpári peamine veevõtukoht ja Alpári survekeskus) ja veejuhtimisstruktuurid, et rekonstrueerida vett kanali lõikudesse. Teine osa arendusest on Szikrai Holt-Tisza ja Alpári Holt-Tisza veehoidlate vee asendamine ja taaselustamine ökoloogilistel eesmärkidel.

Projekti eesmärk on luua tingimused ohutuks veevarustuseks, mis vastab ökoloogilistele vajadustele, suurendada veevarude kvantiteeti ja kvaliteeti ning tõhustada kaitset veele tekitatud kahju eest. Säilitades olemasolevad veevarud, on selle operatiiveesmärk tagada perioodiliselt aset leidvate üleujutuste ja sisevete ohutu kõrvalesuunamine, pakkuda veevarustusvõimalusi ja parandada veevarude kasutamise tingimusi. Projekti tulemusena suureneb piirkonna veesäilitus- ja veemahutavus ning mulla veetasakaal paraneb.

Projekt viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

II)Rábaköz-Tóközi veevarustuse arendamine.

Projekt hõlmab Vág-Sárdos-Megági kanali lõigu rekonstrueerimist ja laiendamist. Projekt hõlmab ka suudmeluude renoveerimist, ülevoolupadja ehitamist, juhtkonstruktsiooni ja ühenduskraavidel truube. Keszegi jõega seotud kanali rekonstrueerimine hõlmab muu hulgas jõesängide reoveesetete puhastamist. Kahe kanali vahele ehitatakse uus kanal ja uus ülevooluklaas, et täiendada ökoloogilist veevarustust Kis-Rába veevarustusest Keszeg-éri kaudu kuni Vág-Sárdos-Megági kanalini.

Projekt viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Nende kahe projekti puhul:

Projektide kõigi osade suhtes, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2011/92/EL ning asjakohane hindamine direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Projektidesse integreeritakse nõutavad leevendusmeetmed. Nende projektide eespool sätestatud nõuetest võib kõrvale kalduda niivõrd, kuivõrd see on vajalik nõutud leevendusmeetmete täitmiseks.

Investeeringud peavad olema kooskõlas ka direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ja direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv).

Tehakse kliimariski analüüs.

Veevõtu korral annab loa asjaomane asutus. Veevõttu tuleb vältida, kui asjaomased veekogud on või on prognooside kohaselt halvemas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.

Ungari saavutab investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumite hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali 31. detsembriks 2025 (või kui hea seisund on saavutatud, ei tohi see olla halvenenud).

C4.I2. Seiresüsteemi loomine

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa veevarude säästvale majandamisele. Teadmised pinnaveekogude veevoolust ning piirkonna muudest hüdroloogilistest ja veekvaliteedi parameetritest on veevarude säästva majandamise põhieeldus. Tänu investeeringule eeldatakse, et veekogude seisundi kvalitatiivse ja kvantitatiivse halvenemise korral võetakse meetmeid seiresüsteemide reaalajas saadud andmete põhjal. Aruka seire, IT-vahendite, andmesüsteemide omavahelise ühendamise ning dünaamilise planeerimise ja kontrolli funktsiooni kasutamine peaks andma planeerimiseks vajalikku sisendteavet.

Investeering hõlmab tervikliku veevõtu seiresüsteemi väljatöötamist kohalikul ja riiklikul tasandil. Seda seiresüsteemi kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavee võtmise hindamiseks.

See investeering hõlmab pinnahüdrograafiajaamade ehitamist, tipptasemel hüdrograafiliste seireseadmete paigaldamist ning maa-aluste seiresüsteemide edasiarendamist uute põhjaveetaseme tuvastamise puurkaevude ehitamise kaudu, mis ehitatakse integreeritud rõhuvõtturiga kaugtuvastussüsteemide jaoks.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C4.I3. Looduskaitse

Investeering tehakse Rábaköz-Tóközi veesüsteemi Hansági piirkonnas, et parandada Natura 2000 ala veetasakaalu, muuta selle ökoloogiline täiendamine turvalisemaks ning parandada pinna- ja põhjavee säilitamist. Investeeringu eesmärk on kaitsta ja parandada Hansági kaitsealuste ja Natura 2000 elupaikade ökoloogilist seisundit 4950 ha sihtalal, parandades põhjavee ja pinnavee säilitamise suutlikkust.

Investeeringu peamine tegevus keskendub varem välja töötatud kanalisüsteemi ajakohastamisele, et tagada tasakaalustatud veevarustus. Pidades silmas maa majandamise kaitse-eesmärke, hõlmavad kavandatud tegevused jõesängi mõnede lõikude ja puhastusribade vajalikku renoveerimist, veekontrolli ja -säilitusrajatiste renoveerimist ning uute rajatiste ehitamist.

Investeering aitab suurendada kohalike veevarude säilitamist ja konservatiivsemat majandamist. Eeldatakse, et see tagab ökoloogilised tingimused, mis on vajalikud selliste märgalade ökosüsteemide kaitseks, kus asuvad kogukonnale huvi pakkuvad elupaigad ja liigid.

Eelistatakse sademete kaudu või ülesvoolu looduslikest vooluveekogudest saadud vee säilitamist. Projekti ülesehitus hõlmab olulisi looduspõhiseid lahendusi vee säilitamiseks 4 , märgalade ja turbaalade taastamiseks, eelkõige N02 (märgalade taastamine ja majandamine) ja N13 (loodusliku imbumise taastamine põhjavette) 5 . Üldiselt seatakse kavandamisel esikohale looduspõhiste lahenduste kasutamine, tuginedes parimatele tavadele.

Kõigi projektide suhtes, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2011/92/EL ning asjakohane hindamine direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Projektidesse integreeritakse nõutavad leevendusmeetmed. Nende projektide eespool sätestatud nõuetest võib kõrvale kalduda niivõrd, kuivõrd see on vajalik nõutud leevendusmeetmete täitmiseks.

Tehakse kliimariski analüüs.

Veevõtu korral annab loa asjaomane asutus. Veevõttu tuleb vältida, kui asjaomased veekogud on või on prognooside kohaselt halvemas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.

Ungari saavutab investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumite hea ökoloogilise seisundi 31. detsembriks 2025 (või kui hea seisund on saavutatud, ei tohi see olla halvenenud).

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C4.R2. Kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamine veemajanduses

Reformi eesmärk on kaasata eri sidusrühmi säästva veemajanduse küsimustesse. Kliimamuutustega kohanemiseks keskendub reform uuele avalikule konsensusele maakasutuse osas.

Esimese sammuna moodustatakse riikide praeguse kliimaolukorra hindamiseks rakkerühm, milles osalevad rahvusvahelised eksperdid. Töörühma koostatud aruanne sisaldab soovitusi ning esitatakse avalikuks konsulteerimiseks ja rahvusvahelistel foorumitel. Nende soovituste ja teabevahetuse põhjal töötatakse välja ja rakendatakse tegevuskava, mis sisaldab kõiki vajalikke seadusandlikke muudatusi.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025. a..

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
63	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Eesmärk	Niisutuspõllumajandust käsitleva seaduse CXIII/2019 ja valitsuse dekreedi nr 302/2020 muutmine	Õigusakti muudatuste jõustumine				2. kv	2023	Seadust CXIII/2019 ja valitsuse dekreeti nr 302/2020 muudetakse, et laiendada olemasolevate põllumajandustootjate liitude (öntözési közösség) kohaldamisala säästva veemajanduse kogukondadeks. Nende ülesandeid laiendatakse niisutusküsimustest kaugemale, et keskenduda kestlikele veemajandustavadele, kliimamuutustega kohanemise kestlikele lahendustele ning mikropiirkondade veevarustuse ja nõudluse mõõtmisele. Samuti hindavad nad korrapäraselt ametiasutuste esitatud teavet veekogude seisundi kohta ning annavad korrapäraselt teavet veevõtu, veevarustuse ja veenõudluse projektide kohta. Praegust koosseisu kohandatakse vastavalt.
64	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Siht	Säästva veemajanduse kogukondade loomine		Arv	0	100	3. kv	2024	Luuakse 100 uut „säästva veemajanduse kogukonda“ (nagu on määratletud uues õigusraamistikus). Olemasolevaid kogukondi kohandatakse uue õigusraamistikuga.
65	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Eesmärk	Teabeürituste korraldamine	Kavandatud teabeüritused on lõpule viidud				4. kv	2025	Põllumajandusministeerium korraldab teabeüritusi kõigile uutele säästva veemajanduse kogukondadele, mis on loodud vastavalt eesmärgile 64, ning kõigile olemasolevatele kogukondadele, mida on kohandatud õigusraamistikuga vastavalt eesmärgile 64. Need infotunnid suurendavad teadlikkust säästvate veemajandustavade, loodusliku vee säilitamise lahenduste, tõhusate põllumajandusmeetodite kasutamise ja vähem intensiivsete põllukultuuride tähtsusest.
66	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Siht	Põllumaa hektarites, kus on muudetud veesäästlikke põllumajandustavasid		Hektarite arv	0	50 000	Q1	2026	50 000 hektarit riigi tasandil haritavat maad peab olema läbinud vähemalt ühe järgmisest: i) kohaldatakse meetmeid mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamiseks; ii) minnakse üle vähem vett nõudvatele/põudakindlamatele põllukultuuridele; iii) kasutatakse põllumaad looduspõhiseks veesäilitamiseks; iv) tilgutustehnikad ja ringlussevõetud vee kasutamine niisutamiseks. Lisaks peab vähemalt 75 % eespool nimetatud 50 000 hektarist põllumaast olema läbinud ühe i, ii ja/või iii.
67	C4.I1–3 Investeeringud 1 ja 3 – Veemajandus	Eesmärk	Selle komponendi alla kuuluvatest investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumite hea ökoloogilise seisundi saavutamine (investeeringud 1 ja 3)	Tulemuste avaldamine riiklike veeametite veebisaidil				4. kv	2025	Investeeringutega 1 ja 3 seotud veekogude seiret tehakse tagamaks, et taaste- ja vastupidavuskava kohastest investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumid on heas ökoloogilises seisundis (või et hea seisundi saavutamise korral ei ole see halvenenud). Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund, nagu on määratletud veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ, saavutatakse.
68	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekt „Homokhátsági (Doonau-Tisza) ökoloogilise seisundi parandamine ja taastamine – I etapp“	Disainilahenduse vastuvõtmine				1. kv	2023	Võetakse vastu projekt, mille eesmärk on parandada ja taastada Homokhátsági piirkonna veepuudust. Projekti kavandamisel tuleb arvesse võtta olulisi looduspõhiseid lahendusi vee säilitamiseks (eelkõige N01 – basseinid ja tiigid, N07 – oksabajärvede ja sarnaste omaduste taasühendamine ning N13 – loodusliku põhjaveesse imbumise taastamine). Vee sisseimbumist kanalitest läbi nende kallaste ei loeta looduspõhisteks lahendusteks. KMH viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL ning asjakohased hindamised direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed integreeritakse projekti. Tagatakse kooskõla Natura 2000 kaitse-eesmärkidega. Veevõtu korral annab asjaomase loa asjaomane asutus. Veevõttu tuleb vältida, kui asjaomased veekogud on või on prognooside kohaselt halvemas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.
69	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekti „Homokhátsági (Doonau-Tisza) ökoloogilise seisundi parandamine ja taastamine – I etapp“ lõpuleviimine	Lõpetamisaruanne				2. kv	2026	Homokhátsági piirkonna veepuuduse parandamisele suunatud projekti lõpparuanne. Aruandes näidatakse, et projekt on lõpule viidud kooskõlas projekti ülesehitusega. Aruandele lisatakse hinnang projekti kavandamises sisalduvate looduspõhiste lahenduste rakendamise kohta.
70	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekti „Rábaköz-Tóközi veevarustuse arendamine“ ülesehitus	Disainilahenduse vastuvõtmine				4. kv	2022	Võetakse vastu projekt, mille eesmärk on parandada ja taastada Homokhátsági piirkonna veepuudust. Projekti kavandamisel tuleb arvesse võtta olulisi looduspõhiseid lahendusi vee säilitamiseks (eelkõige N01 – basseinid ja tiigid, N07 – oksabajärvede ja sarnaste omaduste taasühendamine ning N13 – loodusliku põhjaveesse imbumise taastamine). Vee sisseimbumist kanalitest läbi nende kallaste ei loeta looduspõhisteks lahendusteks. KMH viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL ning asjakohased hindamised direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed integreeritakse projekti. Tagatakse kooskõla Natura 2000 kaitse-eesmärkidega. Veevõtu korral annab asjaomase loa asjaomane asutus. Veevõttu tuleb vältida, kui asjaomased veekogud on või on prognooside kohaselt halvemas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.
71	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekti „Rábaköz-Tóközi veevarustuse arendamine“ lõpuleviimine	Lõpetamisaruanne				2. kv	2026	Rábaköz-Tóközi veepuuduse parandamisele ja taastamisele suunatud projekti lõpparuanne koostatakse. Aruandes näidatakse, et projekt on lõpule viidud kooskõlas projekti ülesehitusega. Aruandele lisatakse hinnang projekti kavandamises sisalduvate looduspõhiste lahenduste rakendamise kohta.
72	C4.I2 Järelevalvesüsteemi loomine	Eesmärk	Terviklik seiresüsteem kohalikul tasandil	Lõpp				4. kv	2024	Kohalikul tasandil on kehtestatud põhjalik põhja- ja pinnavee seiresüsteem (kvantitatiivne ja kvalitatiivne seisund) kooskõlas põhjavee seire suunistes (suunised 15, ühine rakendusstrateegia, veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ) esitatud soovitustega. Kaugseirejaamade arvu suurendamine hõlmab piirkondi, kus kõnealuse komponendi raames investeeringuid tehakse. Seiresüsteemi andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kohaliku seiresüsteemi andmeid kasutatakse veevõtu hindamiseks nii põhja- kui ka pinnaveest piirkondades, mida kava raames toetatud investeeringud mõjutavad. Reaalajas saadud andmete põhjal kasutatakse seiresüsteemi vahendina, millega tagatakse viivitamatute meetmete võtmine vee kvaliteedi või kvantiteedi halvenemise korral.
73	C4.I2 Järelevalvesüsteemi loomine	Eesmärk	Terviklik järelevalvesüsteem riiklikul tasandil	Lõpp				4. kv	2025	Riiklikul tasandil on kehtestatud põhjalik põhja- ja pinnavee seiresüsteem (kvantitatiivne ja kvalitatiivne seisund) kooskõlas põhjavee seire suunistes (suunised 15, ühine rakendusstrateegia, veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ) esitatud soovitustega. Seiresüsteemi andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks. Reaalajas saadud andmete põhjal kasutatakse seiresüsteemi vahendina, millega tagatakse viivitamatute meetmete võtmine vee kvaliteedi või kvantiteedi halvenemise korral.
74	C4.I2 Järelevalvesüsteemi loomine	Siht	Tervikliku järelevalvesüsteemi väljatöötamine riiklikul tasandil		Paigaldatud seadmete arv	0	90	4. kv	2025	Projekt hõlmab vähemalt 30 uue pinnahüdrograafiajaama ehitamist ja rohkem kui 60 uue puuraukude puurimist, et parandada maa-aluse seiresüsteemi. Seiresüsteemi abil saadud andmed tehakse üldsusele õigeaegselt kättesaadavaks.
75	C4.I3 Looduskaitse	Eesmärk	Projekt „Keskkonnalise veevarustuse kindluse parandamine Hansági Natura 2000 alal“	Disainilahenduse vastuvõtmine				2. kv	2023	Projekti kavandi vastuvõtmine, mille eesmärk on parandada veevarustuse kindlust Hansági Natura 2000 alal. Projekti ülesehitus hõlmab olulisi looduspõhiseid lahendusi vee säilitamiseks, märgalade ja turbaalade taastamiseks, eelkõige N02 (märgalade taastamine ja majandamine) ja N13 (loodusliku imbumise taastamine põhjavette). Üldiselt seatakse kavandamisel esikohale looduspõhiste lahenduste kasutamine, tuginedes parimatele tavadele. Esitatakse projekti integreeritud looduspõhiste lahenduste kirjeldus ning põhjendatakse olukordi, kus looduspõhiseid lahendusi ei olnud võimalik projekti kavandamisel arvesse võtta. Vee sisseimbumist kanalitest läbi nende kallaste ei loeta looduspõhisteks lahendusteks. KMH viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL ning asjakohased hindamised direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kontekstis. Kõik keskkonnamõju hindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed integreeritakse projekti. Veevõtu korral annab asjaomase loa asjaomane asutus. Veevõttu tuleb vältida, kui asjaomased veekogud on või on prognooside kohaselt halvemas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.
76	C4.I3 Looduskaitse	Eesmärk	Projekti „Keskkonnalise veevarustuse kindluse parandamine Hansági Natura 2000 alal“ lõpuleviimine	Lõpetamisaruanne				2. kv	2026	Hansági Natura 2000 ala ökoloogilise veevarustuse kindluse parandamiseks tehtud investeeringute lõpparuanne. Ta tõendab, et projekt on lõpule viidud kooskõlas investeeringu ülesehitusega. Aruanne sisaldab hinnangut looduspõhiste lahenduste kasutamise kohta vee säilitamisel, märgaladel ja turbaalade taastamisel.
77	C4.I3 Looduskaitse	Siht	Rohelise taristu hektarite või kaitstud või loodusliku hüdroloogia taastamisega hõlmatud Natura 2000 alade kombineeritud katvuse suurendamine		Arv	0	4950	2. kv	2026	Loodusliku hüdroloogia taastamisele suunatud rohelise taristu, kaitsealuste või Natura 2000 alade ühine kaetus suureneb 4950 hektari võrra. Seda mõõdetakse taastatud hektarite arvuga kooskõlas kaitse-eesmärkidega ja kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ja direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv). Lisaks esitab Ferto-Hansági rahvuspargi direktoraat hindamisaruande investeeringu mõju kohta märg- ja turbaalade taastamisele, pidades silmas Natura 2000 ala kaitse-eesmärke, sealhulgas hüdroloogiat ning elupaikade ja liikide seisundi parandamist.
78	C4.R2 Kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamine veemajanduses	Eesmärk	Säästva veemajanduse töörühma aruanne	Aruande avaldamine				4. kv	2023	Luuakse säästva veemajanduse rakkerühm, kuhu kuuluvad eelkõige säästva veemajanduse tavade ja looduspõhiste lahenduste valdkonnas tunnustatud rahvusvahelised eksperdid. Rakkerühm avaldab aruande, mis sisaldab soovitusi järgmise kohta: parem valmisolek äärmuslikeks ilmastikunähtusteks ja neile reageerimine; kliimamuutustega kohanemise strateegiate (sealhulgas poliitikaraamistik ja juhtimisstruktuur) järelevalve; kliimamuutustega kohanemise alaste teadmiste ja keskkonnateadlikkuse parandamine ning kliimamuutustega kohanemise meetmete, näiteks looduspõhiste lahenduste kasutamise parandamine.
79	C4.R2 Kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamine veemajanduses	Eesmärk	Rakkerühma välja töötatud soovitustel põhineva tegevuskava rakendamine	Tegevuskava rakendatakse				2. kv	2025	Rakkerühma koostatud aruanne esitatakse avalikuks aruteluks ja rahvusvahelistel foorumitel. Nende soovituste ja teabevahetuse põhjal töötatakse välja ja avaldatakse tegevuskava. Selle rakendamine, sealhulgas kõik vajalikud seadusandlikud muudatused, viiakse lõpule.

E. KOMPONENT 5. SÄÄSTEV KESKKONNAHOIDLIK TRANSPORT

Ungari taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse vajadust suurendada transpordisektori panust kasvuhoonegaaside ja saasteainete heite vähendamisse, kiirendada transpordivõrgu ja veeremi ajakohastamist, suurendada säästvate transpordiliikide, eelkõige ühistranspordi atraktiivsust ning parandada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Selle komponendi eesmärk on edendada säästvat liikuvust, tugevdada vähese CO2-heitega ühistransporti, vähendada transpordi negatiivseid välismõjusid (eelkõige ummikuid, heitkoguseid ja õnnetusi) ning pakkuda kättesaadavaid transpordiliike, peamiselt ühistranspordi infrastruktuuri ja sõidukite tugevdamise kaudu. Selle komponendi meetmed peaksid aitama vähendada transpordist tulenevat heidet, soodustades keskkonnasõbralike linna- ja linnalähitranspordiliikide kasutamist ning üldisemalt tugevdades alternatiive üksikutele autodele ja maanteekaubaveole. Eeldatavasti muudetakse ühistransport atraktiivsemaks, mis tooks kaasa selle, et rohkem kasutajaid läheks eraautodelt ühistranspordile. Samuti peaks tugevam raudteeinfrastruktuur hõlbustama kaubaveo ümbersuunamist. Selleks koosneb see komponent reformidest ja investeeringutest, millega edendatakse säästvat transporti oluliste raudteeliinide moderniseerimise kaudu Budapesti piirkonnas ja TEN-T koridoris, heitevabade busside ostmist ühistranspordi jaoks, raudteeliinide juhtimissüsteemi ajakohastamist ning ühistranspordi jaoks ühtse hinna- ja teabesüsteemi kehtestamist.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendamist transporditaristule, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige säästvale transpordile (2019. ja 2020. aasta riigipõhine soovitus 3) ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele transpordisektoris, suurendades jõupingutusi energiatõhususe valdkonnas, eelkõige elektrifitseerimise kaudu (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 6).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis taaste- ja vastupidavuskavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C5.I1. Linnalähiliinide raudteevõrgu suutlikkuse suurendamine

Investeeringu eesmärk on suurendada ühistranspordi atraktiivsust Budapesti ümbruses ja Budapestis, ajakohastades 56 km raudteed kolmel peamisel linnalähiliinil (HÉV):

·Szentendre – Pomáz – Budakalász – Batthyány tér (H5);

·Ráckeve – Tököl – Szigetszentmiklós – Pesterzsébet (H6);

·Csepel – Kvassay Bridge (H7).

HÉV-süsteem on eraldiseisev kergraudteesüsteem linnalähi-/linnakeskkonnas, mida ajakohastatakse, et kasutada ära selle kogu potentsiaal. Investeering hõlmab raudteede ajakohastamist ja nendel liinidel asuvate peatuste ja jaamade ajakohastamist, konverterite moderniseerimist, uute B+R jalgrataste ladustamisrajatiste paigaldamist ja uute ühendveosõlmede loomist.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C5.I2. Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris

Investeeringu eesmärk on suunata pikamaakaubavedu vähese CO2-heitega transpordiliikidele ning parandada pikamaa-kauba- ja reisijateveo kasutamist, kõrvaldades TEN-T raudteevõrgu kitsaskohad ja läbilaskevõime piirangud.

Investeering seisneb kahe elektrifitseeritud raudteelõigu olulises ajakohastamises:

-11 km pikkune Almásfüzitő-Komáromi liinilõik on kriitiline kitsas lõik, mille signaalid on pidevalt aeglased. Investeering peab võimaldama selles osas suuremat kiirust (lubatud kiirus 160 km/h). See hõlmab ka puuduvate või aegunud reisijateveorajatiste, nagu ülesõiduteed või ülekäigukohad, ehitamist või ajakohastamist. Selle meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

-Investeeringuga taastatakse 30,3 km pikkuse Békéscsaba-Lőkösháza raudteelõik, et võimaldada sellel lõigul suuremat kiirust (lubatud kiirus 160 km/h), sealhulgas liini laiendamine kahele rööbasteele ja ETCS L2 rongijuhtimise arendamine ning Kétegyháza ja Lőkösháza jaamade moderniseerimine. Selle meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C5.I3. Heitevaba bussitranspordi arendamine

Investeeringu eesmärk on uuendada ja vähendada Ungari ühistranspordiparki heitevabade busside pakkumise kaudu.

Investeering seisneb selles, et kohalikud omavalitsused või avaliku teenuse osutajad asendavad 300 fossiilkütuseid kasutavat bussi uute elektribusside vastu ja ehitavad rohelise Buses programmi raames sama arvu laadimispunkte. Rahalist toetust antakse toetusena omavalitsustele või teenusepakkujatele (kes on toetuskõlblikud kõigis üle 25 000 elanikuga linnades) pärast projektikonkurssi. Busse kasutatakse avalike reisijateveoteenuste osutamiseks avaliku teenindamise lepingute alusel. Ostetud busside ohutussüsteemid peavad vastama ELi nõuetele.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C5.I4. Keskse liikluskorralduse kasutuselevõtt TEN-T raudteedel

Investeeringu eesmärk on suurendada raudteevõrgu usaldusväärsust ja turvalisust tsentraliseeritud juhtimissüsteemi kasutuselevõtu kaudu, suurendades selle tõhusust ja lõppkokkuvõttes atraktiivsust.

Investeering hõlmab keskse liikluskorraldussüsteemi (KÖFI) ehitamist 272 km peamistele linnalähiliinidele ja riiklikele raudteeliinidele koos arvutitoe ja reaalajas rongiteabega. Investeering hõlmab TEN-T üldvõrgu osaks olevaid raudteeliine 70 ja 140 ning TEN-T põhivõrgu osaks olevaid raudteeliine 100a ja 80. Ta tagab kontrollipersonalile rongi sõiduteabe reaalajas jälgimise, parandades rongiliikluse juhtimist ühest keskusest. Investeering peaks suurendama asjaomase raudteeliini lõikude töökindlust, tagama liiklusvoo, kasutama sõiduplaanide reserve, suurendama läbisõidu läbilaskevõimet ja tagama ühtse audiovisuaalse teabe reisijate kohta.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

C5.R1. Bussi- ja raudteetranspordi ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijainfosüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt

Reformi eesmärk on hõlbustada ühistranspordi kasutamist mitmeliigilisel viisil, võimaldades raudtee- ja bussitransporditeenuste lihtsamat kombineerimist, võttes kasutusele ühtse tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi uue riikliku ühistranspordiameti poolt.

Reform hõlmab ühtse riikliku süsteemi kehtestamist eri ühistranspordiliikide (kohalikud ja linnadevahelised bussid ja rongid) tariifide, piletimüügi ja reisijate teavitamise jaoks digitaalsete vahendite kaudu. E-piletite pakkumise taristu ei ole selle reformi osa ning seda ei rahastata taaste- ja vastupidavuskava alusel.

Reformiga kehtestatakse asjakohane õigusraamistik. Eelkõige luuakse riiklik ühistranspordiamet ning uue määrusega kehtestatakse institutsiooniline raamistik seoses uue tariifisüsteemi, piletisüsteemide ja reisijaid käsitleva teabe kättesaadavuse meetodite ja menetlustega.

Reformiga võetakse kasutusele ka vajalik taristu, eelkõige andmebaasiserver, reaalajas reisi- ja tariifiteabe platvorm, reisijate transpordiandmeid sisaldav OpenData portaal ja reaalajas reisijate teavitamise süsteem.

Reform võimaldab kasutajatel osta pileteid kogu riigi jaoks, taotleda teavet sõiduplaani kohta ja kontrollida praegust liiklusolukorda ühtse platvormi kaudu. Tulemuseks olevas süsteemis käsitletakse kõiki raudteebussivahereisisid ühe üksusena, esitatakse koondteave ja väljastatakse kogu marsruudi kohta üks pilet. Reaalajas saadav teave peab olema avalikult kättesaadav ja kuvatud rongi- ja bussijaamades.

Süsteem peab olema mittediskrimineeriv ja põhinema andmevahetusvormingutel, mis vastavad ELi nõuetele (komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1926) ning olema kooskõlas riikliku ühistranspordiameti ülesannetega piirkondlike transpordiettevõtjate kõigil tasanditel ja teeninduspiirkondades.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
80	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Ehitustööde lepingute allkirjastamine liinide H5, H6 ja H7 uuendamiseks ja laiendamiseks	Lepingute allakirjutamine				3. kv	2023	Lõpetatud avatud hankemenetlus linnalähiliinide moderniseerimiseks ja laiendamiseks järgmistele linnalähiliinide elektrifitseeritud lõikudele: — Szentendre – Pomáz – Budakalász – Batthyány tér (H5); — Ráckeve – Tököl – Szigetszentmiklós – Milleniumtelep (H6); — Csepel – Kvassay Bridge (H7). Sõlmitavad lepingud hõlmavad rööbastee renoveerimist kokku 56 km ulatuses (tegevus ei hõlma Batthyány tér-Békásmegyeri lõiku 10 km ulatuses), elektrivarustust (1500 V alalisvoolu veosüsteem), peatuste ja ristmete taastamist, signaalimisseadmete paigaldamist ja rongijuhtimist ning kaasaegse reisijate teabesüsteemi paigaldamist.
81	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	50 % füüsiline valmisolek linnalähiliinide raudteevõrgu laiendamiseks	Inseneri aruanne on kinnitatud 50 % füüsilise valmisoleku kohta				2. kv	2025	Sõltumatu inseneri aruanne, mis näitab tehnilist arengut ja sõlmitud ehitustöölepingute täitmist: raudteeliinide, jaamade ja peatuste ning sõidukitehaste ehitamine ja renoveerimine.
82	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	TEN-T-väliste raudteeliinide (H5, H6 ja H7) renoveerimine		km		56	2. kv	2026	Uuendatud raudteeliin km kavandatud lõikudel vastavalt riigihanketeates sätestatud tehnilisele kirjeldusele. Investeeringuga luuakse täielikult ajakohastatud linnalähiliinide kiirraudtee infrastruktuur, minnes üle 1500 V alalisvoolu veosüsteemile, tühistades kiirusepiirangud, pakkudes signaalimisseadmeid ja rongijuhtimist ning juurdepääsu kiirraudteevõrgule.
83	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Raudteejaamade ja peatuste renoveerimine		Arv		33	2. kv	2026	Viia lõpule 22 peatuse ja 11 jaama uuendamine liinidel H5, H6 ja H7 ühendvedude kaudu: P+R parkla, millel on vähemalt 2700 istekohta, laadimispunktid ja reaalajas reisijate teabesüsteem. Kõik peatused ja jaamad tehakse kättesaadavaks erivajadustega rühmadele, sealhulgas kõrged platvormid, mis tagavad takistusteta sõidukiplatvormi ühendused ning reisijate visuaalse ja akustilise teabe.
84	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Uued olemasolevad trafod või olemasolevate trafode täielik moderniseerimine		Arv		12	2. kv	2026	Uute voolutrafode paigaldamine või olemasolevate voolutrafode täielik renoveerimine ja kasutuselevõtmine.
85	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Uued B+R jalgrattahoidlad HÉV peatustes		Arv		1500	2. kv	2026	Uute B+R jalgrataste ladustamisrajatiste paigaldamine erinevatesse HÉV peatustesse ja jaamadesse kokku 1500 jalgratta jaoks.
86	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Uued ühendveobussid – HÉV sõlmpunktid		Arv		3	2. kv	2026	Budapesti linnastus renoveeritud HÉV liinidel kolme mitmeliigilise transpordi sõlmpunkti loomine, mis võimaldavad reisijate otsevedu busside ja rongide vahel.
87	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Eesmärk	Raudteeliini (Almásfüzitő-Komárom) remondilepingu allkirjastamine	Ehitustööde lepingu allkirjastamine				3. kv	2023	Ehitustööde lepingute allkirjastamine raudteeliini uuendamiseks (Almásfüzítő-Komáromi lõik) pärast avatud hankemenetlust.
88	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Siht	Renoveeritud raudteeliini (Almásfüzitő-Komárom) kasutuselevõtmine		km		11	1. kv	2026	Renoveeritud raudteeliin võetakse kasutusele, tagades kiiruse 160 km/h ja teljekoormuse 225 kN kogu 11 km pikkusel liinilõigul. See hõlmab põhimaantee nr 1 rekonstrueerimist eraldi tasandil ning kontaktõhuliini ja energiavarustussüsteemi ajakohastamist, muutes blokeerimisseadmed suure kiirusega. See hõlmab ka puuduvate või aegunud rajatiste ehitamist/uuendamist, sealhulgas: • 3,9 km pikkuse rööbastee ehitamine • Uus pöördseade • 2 km kontaktõhuliini rekonstrueerimine • Viis uut jalakäijate ülesõitu • Kaks ümberehitamist vajavat ülesõitu • Autodele, jalakäijatele ja jalgratturitele ühe ülesõidu ehitamine • Müraga varjutavate seinte ehitamine.
89	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Eesmärk	Békéscsaba-Lőkösháza raudteelõigu renoveerimise lepingu allkirjastamine	Ehitustööde lepingu allkirjastamine				2. kv	2021	Ehitustööde lepingute allkirjastamine raudteeliini uuendamiseks (Békéscsaba-Lőkösháza lõik) pärast avatud hankemenetlust.
90	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Siht	Renoveeritud raudteeliini kasutuselevõtmine (Békéscsaba-Lőkösháza raudteelõik)		km		30,3	4. kv	2025	Renoveeritud Békéscsaba-Lőkösháza raudteelõik võetakse kasutusele, tagades kiiruse 160 km/h ja teljekoormuse 225 kN. See hõlmab teise paralleelse rööbastee ehitamist, ETCSi 2. taseme rongijuhtimissüsteemi arendamist ning Kétegyháza ja Lőkösháza jaamade ajakohastamist.
91	C5.I3 Heitevaba bussitranspordi arendamine	Eesmärk	Toetuslepingute allkirjastamine uute elektribusside ostmiseks ja laadimispunktide paigaldamiseks	Toetuslepingute allkirjastamine omavalitsuste või ühistranspordiettevõtjatega				Q2	2023	Toetuslepingute allkirjastamine kõigi valitud lõplike vahendite saajatega (kohalikud omavalitsused ja ühistranspordiettevõtjad kõigis linnades, kus on rohkem kui 25 000 elanikku) avatud ja läbipaistva projektikonkursi korraldamise ning ainult elektriajamiga 300 uue bussi ostmise valikumenetluse tulemusena. Lõplike vahendite saajate valimisel tagatakse võimalikult paljude vananenud sõidukite väljavahetamine.
92	C5.I3 Heitevaba bussitranspordi arendamine	Siht	Täiendavate elektribusside ja nendega seotud laadimispunktide kasutuselevõtt		Arv		100	1. kv	2025	Kasutusele võetakse 100 elektribussi ja sama arv laadimispunkte, mis asendavad vähemalt sama arvu vanu fossiilkütusel töötavaid busse.
93	C5.I3 Heitevaba bussitranspordi arendamine	Siht	Täiendavate elektribusside ja nendega seotud laadimispunktide kasutuselevõtt		Arv	100	300	4. kv	2025	Kasutusele võetakse 300 elektribussi ja sama arv laadimispunkte, mis asendavad vähemalt sama arvu vanu fossiilkütusel töötavaid busse.
94	C5.I4 tsentraalse liikluskorralduse kasutuselevõtt TEN-T raudteedel	Eesmärk	Keskse liikluskorraldussüsteemi loomist käsitleva lepingu allkirjastamine	Ehitustööde lepingute allkirjastamine				2. kv	2023	Neljal peamisel raudteeliini lõigul (70, 100a, 80 ja 140) toimiva keskse liikluskorraldussüsteemi ehituslepingu allkirjastamine pärast avatud hankemenetlust, sealhulgas vajalikud blokeerimisseadmed ja telekommunikatsiooniosad.
95	C5.I4 tsentraalse liikluskorralduse kasutuselevõtt TEN-T raudteedel	Siht	Keskliikluse juhtimissüsteemi paigaldamine linnalähiliinidel ja muudel suurtel raudteeliinidel		km		272	2. kv	2026	Luuakse keskne liikluskorraldussüsteem. Investeering hõlmab keskse liikluskorralduse kasutuselevõttu kahel tihedaimal linnalähiraudteeliinil Budapestis (70 ja 100a) ning kahel peamisel maapiirkondade raudteeliinil (80 ja 140) kogupikkusega 272 km. Investeering hõlmab ka signaalimisseadmete remonti ja väljavahetamist, õhuliini ehitamist/laiendamist, KÖFI keskuste ehitamist/laiendamist kolmes kohas, turvasüsteemi (järelevalvekaamerad, valgustus) arendamist, kaasaegse reisijate infosüsteemi arendamist ning vajalike telekommunikatsiooni andmevõrkude ehitamist.
96	C5.R1 Ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse institutsiooniline raamistik, menetlused ja protsessid	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				2. kv	2023	Reisijateveoteenuste seaduse muudatuse jõustumine, millega luuakse riiklik ühistranspordiamet. Selliste õigusaktide ja rakendusmääruste jõustumine, millega kehtestatakse tariifisüsteemi, reisijate teavitamise korra, riikliku ühistranspordiameti ja avaliku teenuse osutajate vaheliste töövoogude, avaliku teenindamise lepingute raamistike ning kirjavahetuse ja hädaolukordade ohjamisega seotud institutsiooniline raamistik, menetlused ja protsessid. Need õigusaktid peavad olema kooskõlas reisijate õigusi käsitlevate eeskirjadega ning need koostatakse pärast praeguse infoturbe ja -korra analüüsimist.
97	C5.R1 Ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt	Eesmärk	Andmebaasiserverite infrastruktuur ja teabeplatvormi arendamine	Andmebaasiserverite infrastruktuuri kasutuselevõtmine ja teabeplatvormi kättesaadavus				2. kv	2023	Andmebaasiserverite taristu kasutuselevõtmine ja sellega seotud teenused OpenData BI süsteemi taristu jaoks. Reaalajas reisi- ja tariifiteabe platvorm on kättesaadav nii avalikul platvormil kui ka rakendusliidese kaudu.
98	C5.R1 Ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt	Eesmärk	Avatud andmete portaali ning reaalajas reisijate teavitamise süsteemi kasutuselevõtmine	Avatud andmete portaal on üldsusele kättesaadav ja võetakse kasutusele reaalajas reisijate teabesüsteem				4. kv	2024	Riiklik ühistranspordiasutus teeb registreerimisel avalikult kättesaadavaks avatud andmete portaali, mis sisaldab reisijateveo andmeid, eelkõige ajakavasid, reaalajas reisiteavet, tariife ja piletimüüki. Rongijaamades, rongipeatustes ja bussijaamades tuleb kasutusele võtta reaalajas reisijate teabesüsteem, sealhulgas sõidukite hõivatus.

F. KOMPONENT 6. Energia – rohepööre

Selles Ungari taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse mitmeid energiasektori probleeme. Komponendi eesmärk on aidata kaasa Ungari 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, võttes arvesse ka vajadust suurendada liikmesriikide ambitsioone seoses kogu ELi hõlmava 2030. aasta eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Riikliku energiastrateegia 2030 ning riikliku energia- ja kliimakava eesmärk on tugevdada energiasõltumatust ja energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust impordist, tagades elanikkonnale taskukohase energiavarustuse ja vähendades energiatootmise CO2 heidet, sealhulgas suurendades taastuvatel energiaallikatel põhineva energiatootmise osakaalu.

Sellega seoses on komponendi eesmärk luua taastuvatel energiaallikatel põhinevat lisavõimsust ja lõppkokkuvõttes vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Õigusraamistiku muudatustega luuakse selle eesmärgi saavutamiseks toetav regulatiivne keskkond. Selleks et integreerida taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootmisvõimsus turvalisel ja paindlikul viisil elektrivõrku, toetatakse komponendiga võrgu arendamisega seotud investeeringuid ja investeeringuid energiasalvestusrajatistesse. Investeeringud arukatesse arvestitesse peaksid pikas perspektiivis aitama optimeerida elektrinõudlust. Selle komponendiga luuakse ka täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus, toetades päikesepaneelide elamussüsteemide paigaldamist. Lisaks toetatakse õhusaaste ja energiatõhususega seotud probleemide lahendamiseks kodumajapidamisi elektriküttesüsteemide paigaldamisel ja akende asendamisel lisaks päikesepaneelisüsteemidele ja salvestusseadmetele.

Selle komponendi meetmed peaksid aitama kaasa rohepöördele ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele 2050. aastaks.

Arukate võrkude arendamine, mis põhineb uuenduslikel tehnilistel lahendustel, on oluline samm digiteerimise suunas. Andmete kasutamine digilahenduste kaudu tagab pakkumise ja nõudluse tasakaalu parema prognoosi ning energiatootmise parema reguleerimise.

Komponent aitab kaasa Ungari strateegilisele autonoomiale ja julgeolekule osana Euroopa eesmärkidest. Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine suurendab energiasõltumatust, suurendades kohalike energiaallikate osakaalu. Võrgu arendamine aitab samuti parandada elektrivõrgu turvalisust.

Samuti peaksid investeeringud aitama kaasa töökohtade loomisele kohalikul tasandil, sealhulgas VKEde sektoris.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi seoses vajadusega keskenduda rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3 2020. aastal), ning seada vähese CO2-heitega energia ning energia- ja ressursitõhusus investeeringutele suunatud majanduspoliitika keskmesse (riigipõhine soovitus 3 2019. aastal). Samuti aitab see täita 2022. aastal riigipõhist soovitust nr 6, milles käsitletakse vajadust vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, lihtsustades loamenetlusi ja ajakohastades elektritaristut ning suurendades jõupingutusi energiatõhususe meetmete valdkonnas.

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C6.R1. Elektrienergia reguleerimise ümberkujundamine

Reformi eesmärk on parandada Ungari elektrituru õigusraamistikku, muutes 2007. aasta seadust LXXXVI elektrienergia kohta ja muutes teatavaid sellega seotud valitsuse dekreete, sealhulgas valitsuse dekreete 273/2007 (X.19), 389/2007 (XII.23) ja 299/2017 (X.17).

Käesoleva reformiga nähakse ette eraldi arvestuse kehtestamine võrku suunatud elektrienergia ja võrgust tarbitud elektrienergia kohta. Ungari kohustub nõudma eraldi raamatupidamissüsteemi rakendamist tootvatelt tarbijatelt, kes saavad oma päikesepaneelide süsteemide paigaldamiseks avaliku sektori rahalist toetust alates 1. jaanuarist 2023.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

C6.R2. Maismaa tuuleenergia arendamise soodustamine

Meetme eesmärk on võimaldada Ungaris arendada täiendavat maismaa tuuleenergia tootmisvõimsust, kõrvaldades olemasolevad üldised piirangud tuuleelektrijaamade paigaldamisele ja luues eelisarendusalad, kus soodustatakse investeerimist tuuleenergiasse.

Reformiga muudetakse pärast avalikku konsultatsiooni praegu kohaldatavat õigusraamistikku, et kõrvaldada tarbetud piirangud tuuleelektrijaamade paigaldamisele riigis, eelkõige seoses tuuleturbiinide taandumiskaugusega (tuuleenergiarajatiste ja elamute või muude mõjutatud piirkondade vaheline kaugus), tuuleturbiinide kõrgusega (või tuuleturbiinide labade maksimaalse läbimõõduga) ja turbiinide võimsusega. Piirangud kaotatakse või määratletakse viisil, mis võimaldab tuuleelektrijaamade tõhusat paigaldamist ning on kooskõlas Euroopa võrdlusaluste ja võrreldavate parimate tavadega. Muudetud määrused võivad sisaldada miinimumnõudeid tehnilise ohutuse, inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kohta ning kohalikud ametiasutused võivad kehtestada põhjendatud nõudeid. Muudetud eeskirjadega ei tohi kehtestada muid takistusi, näiteks suurusel, mahul või kõrgusel põhinevaid piiranguid.

Reformiga võetakse pärast avalikku konsulteerimist kasutusele ka tuuleelektrijaamade eelisarendusalad kooskõlas 18. mai 2022. aasta dokumendis COM(2022)222 esitatud komisjoni ettepanekus esitatud lähenemisviisiga.

Eelisarendusalad on konkreetsed kohad, mis sobivad eriti hästi tuuleelektrijaamade paigaldamiseks. Need piirkonnad määratletakse objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu tuule energiatihedus või tuule kiirus. Neid alasid kehtestavate õigusaktidega kehtestatakse ka konkreetsed lihtsustatud loamenetlused tuuleelektrijaamade paigaldamiseks sellistele aladele, mille tulemuseks on lihtsamad menetlused ja lühemad tähtajad.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

C6.R3. Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine

Meetme eesmärk on toetada taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu, lihtsustades loamenetlusi.

Reformiga kehtestatakse üle 0,5 MW võimsusega päikese- ja tuuleenergiajaamade keskkonnakaitseloa ja ehitusloa integreeritud menetlus. See tagab lühema tegeliku loa andmise aja. Kui haldusasutus ei vasta 75 päeva jooksul, antakse luba. Reformiga luuakse ka ühtne kontaktpunkt, mis toimib investorite ühtse kontaktpunktina selliste komplekslubade käsitlemisel ja väljastamisel.

Reformiga lihtsustatakse ka väikeste fotogalvaaniliste seadmete (alla 0,8 kW) võrguga ühendamise korda. Nende puhul on vajalik üksnes enne paigaldamist registreerimine, ilma et oleks vaja esitada loataotlust. Investorilt ei nõuta erilepingu sõlmimist jaotusvõrguettevõtjaga väikese fotoelektrilise seadme kasutamiseks ning registreerimine asendab väikese fotoelektrilise seadme ühenduslepingu. Väikese elektrijaama ühendamise tähtajad ei tohi olla pikemad kui kaks kuud, välja arvatud juhul, kui viivituse põhjus ei kuulu vastava jaotusvõrguettevõtja pädevusse.

Selleks et edendada päikeseenergia kasutuselevõttu, kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 31. detsembriks 2024 hiljuti kasutusele võetud fotoelektriliste süsteemide (kuni 50 kVA) võrku toite andmise võimaluse ajutine peatamine. Selleks vaatab Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus (MEKH) korrapäraselt ja vähemalt iga kuue kuu järel läbi kõnealuse ajutise piirangu piirkondlikul tasandil koostöös põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjatega, lähtudes tehnilistest ja objektiivsetest kriteeriumidest. Niipea kui hindamise tulemusena selgub, et võrk on võimeline toodetud elektrienergiat integreerima, tühistatakse piirang vajaduse korral piirkondlikul tasandil.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

C6.R4. Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine

Meetme eesmärk on suurendada koordineeritud võrguühenduse menetluse läbipaistvust ja prognoositavust ilmastikust sõltuvate taastuvenergiainvesteeringute puhul ning lõppkokkuvõttes suurendada võrguühenduste kättesaadavust.

Reformiga muudetakse asjakohaseid õigusakte võrguga ühendamise korra kohta, et tagada mittediskrimineeriv lähenemine tootmistehnoloogiatele. Ühendustaotlusi, mis ületavad ühenduse piirmäärasid, aktsepteeritakse alati tingimusel, et investorid täidavad tasakaalustamisvõimsuse nõudeid ja maksavad otseühenduse tasusid. Õigusaktides määratakse kindlaks maksimaalne nõutav tasakaalustamisvõimsuse tase. See ülempiir peab olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne, ei tohi ületada 30 % ning seda vähendatakse järk-järgult.

Reformiga suurendatakse ka võrguühenduse menetluse läbipaistvust mitme meetmega, et suurendada teadlikkust ja edendada turuosaliste teadlikke otsuseid. Need hõlmavad eelkõige vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste, võrguühenduse võimsuse ajakohastatud prognooside ja eri ühendustüüpide lihtsustatud näidete korrapärast avaldamist ning turuosalistele teabejagamisfoorumite korraldamist. Menetluse tõhususe parandamiseks loovad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad ka vajaliku IT-taristu, et oleks võimalik koguda ja kasutada paigaldatud nutiarvestite andmeid.

Reform aitab kaasa Ungari suutlikkusele oluliselt suurendada riigi tasandil võrku ühendatud päikese- ja tuuleenergiajaamade võimsust. Valitsuse andmebaas jälgib edusamme vastavate eesmärkide saavutamisel.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C6.R5. Energiatõhususe nõuete karmistamine

Meetme eesmärk on parandada Ungari hoonete energiatõhusust, mis peaks aitama vähendada hoonete energiatarbimist ja seega vähendada kokkupuudet Venemaa gaasiga.

Reformiga kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid (energiatarbimise vähendamine vähemalt 30 %) hoonete renoveerimise toetuskavade jaoks, mida rahastatakse ELi fondidest.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

C6.I1. Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine

Investeeringu eesmärk on arendada elektrivõrku, et tagada taastuvatest energiaallikatest loodavate lisavõimsuste turvaline integreerimine ja suurendada süsteemi paindlikkust. Kooskõlas Ungari energiapoliitika strateegiaga kavatseb Ungari suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu oma energiaallikate jaotuses ja kolmekordistada 2030. aastaks oma praegust riigisiseste päikeseenergiajaamade võimsust. Selleks on vaja piisavat juurdepääsu võrgule ja vajalikku võimsust. Nende probleemide lahendamiseks tuleb arendada ülekande- ja jaotusvõrku.

Seega aitab investeering kaasa mõnede piiratud võrguvõimsuste kõrvaldamisele ja taastuvenergia suuremast tootmisvõimsusest tuleneva täiendava tootmise ohutule integreerimisele. Investeering hõlmab eelkõige selliseid arenduselemente nagu kõrge/keskmise/madalpingevõrgu ehitamine ja ajakohastamine, uued alajaamapaigaldised, alajaamade väljavahetamine ja laiendamine, konstrueerimine ja juhtimisseadmete asendamine ning digitaliseerimise arendamine.

Kui investeering, mis seisneb taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võrku integreerimise võime suurendamises, on lõpule viidud, peab olema võimalik integreerida käesoleva investeeringu raames võetavate meetmete kaudu 30. juuniks 2026 täiendav elektrijaama võimsus 2925 MW.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C6.I2. Elamute päikesepaneelide kasutamise ja kütte ajakohastamise toetamine

Meetme eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmisvõimsust elamutes, suurendada energiatõhusust, mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise, ning vähendada aegunud küttelahendustest tulenevat õhusaastet (nt tahked osakesed ja vääveldioksiid). Sellest meetmest saavad kasu kodumajapidamised, kes on keskmisest suuremas energiaostuvõimetuse ohus. Selleks määratakse toetuse saaja sissetuleku tase kindlaks, võttes aluseks ühe järgmisest kahest võimalusest: isikud, kelle sissetulek on väiksem kui riigi keskmine palk, või leibkonnad, mille keskmine sissetulek elaniku kohta on alla riigi keskmise, mis mõlemad on kindlaks tehtud Ungari statistikaameti statistika põhjal.

Meetmega toetatakse kahte liiki tegevusi. Esimene tegevusliik on päikesepaneelide süsteemide paigaldamine katusekonstruktsioonidele omatarbimiseks. Teist liiki tegevus hõlmab päikesepaneelide süsteemide paigaldamist katusekonstruktsioonidele omatarbimiseks koos akende väljavahetamisega, salvestusvõimsuse (maksimaalselt 14 kWh) ja elektrikütte (soojuspumbad, vajaduse korral koos elektriküttepaneelidega, olenevalt toetust saava hoone tehnilistest tingimustest) paigaldamist. Meetmest saavad kasu 34 920 kodumajapidamist, kellest vähemalt 11 600 kodumajapidamist teevad teist liiki tegevuse alla kuuluva investeeringu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C6.I3. Energiasalvestusseadmete paigaldamine ülekandesüsteemi halduritele ja jaotusvõrguettevõtjatele

Investeeringu eesmärk on toetada lühiajaliste energiasalvestusseadmete paigaldamist põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjate poolt, mida põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad kasutavad üksnes selleks, et tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja usaldusväärne toimimine, ning kaudselt toetada taastuvenergia tootmisvõimsuse suurenemisest tuleneva energiatootmise edasist integreerimist. Hoidlaid ei tohi kasutada tasakaalustamiseks ega ülekoormuse juhtimiseks.

Ülekandesüsteemi haldurid ja jaotusvõrguettevõtjad saavad toetust oma energiasalvestusseadmete paigaldamiseks direktiivi (EL) 2019/944 artikli 54 lõikes 2 ja artikli 36 lõikes 2 sätestatud erandi alusel, st tuginedes sellele, et energiasalvestusseadmed on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja saavad reguleerivalt asutuselt (Ungari energeetika ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus, MEKH) heakskiidu. MEKH jälgib ja tagab, et hoidlaid kasutatakse ainult võrgu integreeritud komponentidena, ning kontrollib korrapäraselt, et nende hoidlate omamine, arendamine, haldamine ja käitamine ei moonuta turgu.

Selle investeeringu tulemusena täielikult integreeritud võrgukomponendina paigaldatud elektrisalvesti koguvõimsus peab olema vähemalt 146 MWh.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

C6.I4. Võrguenergia salvestamise seadmete paigaldamine turuosalistele

Selle investeeringu eesmärk on pakkuda juba tegutsevatele või siseneda soovivatele turuosalistele (nt agregaatorid, elektritootjad ja suured tööstustarbijad) juurdepääsu tehnoloogiatele, mis pakuvad saastevaba paindlikkuse teenust.

Selle meetmega toetatakse turuosalisi võrgus energiasalvestusseadmete paigaldamisel.

Vahendite saajad valitakse avatud projektikonkursi kaudu. Valikuprotsessis hinnatakse ja valitakse erinevate tehnoloogiatega rakendatavaid projektiettepanekuid kulude-tulude analüüsi alusel, tagades seega tehnoloogianeutraalse valikuprotsessi, keskendudes kogu kulutõhususele. Abisaajad peavad kogu subsideeritud elektrisalvestusrajatisest tuleneva võimsuse või osa sellest tasakaalustamisturule tooma.

Selle investeeringu tulemusena tasakaalustamisturu osana paigaldatud elektrisalvesti koguvõimsus peab olema vähemalt 311 MWh.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

C6.I5. Arukate arvestite levitamine

Meetme eesmärk on toetada arukate arvestite ostmist ja paigaldamist.

Arukate arvestite kasutamine on eeldatavasti oluline vahend tarbijaprofiilide täpseks kindlaksmääramiseks ja elektrinõudluse optimeerimiseks ning nende andmete kogumise ja edastamise funktsioone kasutatakse ka paljudes muudes rakendusvaldkondades. Nutiarvestid peavad olema kaugjuhitavad, otsese mõõtmise korral peavad nad suutma lülitada arvesti nimiväljundi sisse ja välja, suutma tagada juhitavuse ja omada sidemoodulit. Arukate arvestite kasutuselevõtt ja neile tuginevad paindlikud tariifid peaksid pikas perspektiivis olema aluseks nõudlusele reageerimisele, mis peaks aitama pikas perspektiivis suurendada elektrisüsteemi paindlikkust.

Siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud, et teatavat liiki tarbijad peavad oma tarbimiskohas paigaldama nutiarvestid. Vastavalt valitsuse dekreedile nr 273/2007 (X. 19.) 2007. aasta LXXXVI elektriseaduse teatavate sätete rakendamise kohta tuleb madalapingega ühendatud kasutajatele paigaldada nutiarvesti, kui aastane tarbimine on 5000 kWh või suurem; uute ühenduste puhul, mille elektritarbimine on 3x32 A, kuid mitte üle 3x80 A; ning kasutajatele, kellel on juba kodumajapidamises kasutatav väike elektrijaam või kes peavad sellise süsteemi tulevikus paigaldama. Investeering aitab kaasa arukate arvestite levitamisele.

Investeeringu saajad on jaotusvõrguettevõtjad, kes tegutsevad prioriteetsete projektide kutse alusel. Jaotusvõrguettevõtjad saavad toetust proportsionaalselt füüsiliste kohtade arvuga, mis on vajalik arukate arvestite paigaldamiseks geograafilistes piirkondades, kus nad tegutsevad.

Meetme tulemusena on kokku vähemalt 290 680 uut nutiarvestit.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
99	C6.R1 Elektrienergia muundamine	Eesmärk	Valitsuse dekreedi nr 273/2007 seadusemuudatuste jõustumine. (X.19.)	Seadusemuudatuse jõustumine, sealhulgas brutoarveldus				1. kv	2023	Valitsuse dekreedi nr 273/2007 (X.19) muudatuse jõustumine tootvate tarbijate kohustuslikku brutoarveldusskeemi käsitlevate eeskirjade osas. Dekreediga tagatakse, et alates 1. jaanuarist 2023 peavad tootvad tarbijad, kes saavad oma elektritootmisüksuste paigaldamiseks avaliku sektori rahalist toetust, eraldi arvesse võtma toodetud energia kogust ja tarbitud energia kogust.
100	C6.R2 Maismaa tuuleenergia arendamise soodustamine	Eesmärk	Tuuleenergia kasutamist käsitlevate õigusaktide muutmine	Muudetud õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Jõustub muudetud õigusakt, millega kaotatakse tarbetud piirangud tuuleelektrijaamade paigaldamisele kogu riigis. Õigusaktid peavad võimaldama tuuleelektrijaamade tõhusat paigaldamist. Eelkõige vähendatakse oluliselt praegu kohaldatavates õigusaktides sätestatud minimaalse vahemaa eeskirju ning minimaalne vahemaa tuuleenergeetika rajatiste ja elamute või muude mõjutatud piirkondade vahel ei tohi ületada Euroopa võrdlusaluseid ja võrreldavaid parimaid tavasid. Tuulikute suurim lubatud kõrgus (või tuuleveski rootori labade maksimaalne läbimõõt) kõrvaldatakse või seda suurendatakse, et see oleks kooskõlas Euroopa võrdlusaluste ja võrreldavate parimate tavadega. Tuuleturbiini maksimaalset võimsust ei tohi säilitada ega kehtestada. Siseriiklikud õigusaktid võivad lubada kohalikel ametiasutustel kehtestada põhjendatud nõudeid, et võtta arvesse muid õigustatud huve, näiteks muud maakasutust, loodust või maastikukaitset. Õigusaktidega tagatakse ka, et ruumiline planeerimine käsitleb tuuleenergiat samamoodi nagu muid taastuvaid energiaallikaid ilma konkreetsete piiranguteta. Enne uue õigusakti vastuvõtmist toimub avalik konsultatsioon ja läbipaistev dialoog kohalike ametiasutustega.
101	C6.R2 Maismaa tuuleenergia arendamise soodustamine	Eesmärk	Tuuleenergia jaoks eelisarendusalade loomine	Muudetud õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks tuuleelektrijaamade eelisarendusalad ja kehtestatakse konkreetsed lihtsustatud loamenetlused selliste elektrijaamade paigaldamiseks sellistes piirkondades (10 % lühemaid tähtaegu lubade andmisega seotud menetluste puhul ja nähakse ette õiguslik võimalus saada enne loamenetluse alustamist asjaomastelt ametiasutustelt, näiteks maakaitseasutuselt, tuletõrjeosakonnalt). Need eelisarendusalad on määratletud vähemalt kui riigi piirkonnad, kus 150 meetri kõrgusel tuule energiatihedus on vähemalt 500 W/m² või kus kasutatakse sarnast keskmist tuulekiiruse väärtust, tingimusel et saadav kaetud ala ei ole väiksem. Eelisarendusalad peavad igal juhul hõlmama alasid, mida praegu tuuleturbiinide jaoks kasutatakse, et hõlbustada moderniseerimise lubamist. Enne uue õigusakti vastuvõtmist toimub avalik konsultatsioon ja läbipaistev dialoog kohalike ametiasutustega.
102	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Taastuvenergia lubade andmise integreeritud menetlus	Muudetud õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Üle 0,5 MW võimsusega päikese- ja tuuleelektrijaamade keskkonnakaitseloa ja ehitusloa andmise ühtse käsitlemise õigus- ja haldusraamistiku jõustumine. Õigusraamistikuga tagatakse ka lühem tõhus lubade andmise aeg, nähes ette, et kompleksluba antakse 75 päeva jooksul ning kui haldusasutus ei ole selle aja jooksul vastust saanud, loetakse luba antuks.
103	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Ühtne kontaktpunkt taastuvate energiaallikate lubade andmiseks	Ühtse kontaktpunkti tegevuse alustamine				1. kv	2023	Toimiv on ühtne kontaktpunkt, mis on hakanud pakkuma teenuseid investoritele, kes on huvitatud ilmastikust sõltuvate taastuvenergia elektrijaamade (päikese- ja tuuleenergia) rajamisest. Ühtne kontaktpunkt on riigi tasandi keskne üksus, mis tegutseb investorite ühtse kontaktpunktina lubade käsitlemisel ja väljastamisel.
104	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Väikeste fotoelektriliste seadmete lihtne võrguühendus	Muudetud õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Jõustub muudetud õigusakt, mis võimaldab lihtsustatud menetlust väikeste fotogalvaaniliste seadmete paigaldamiseks ja käivitamiseks, sealhulgas võrguga ühendamiseks, maksimaalse sisseehitatud võimsusega 0,8 kW. Lihtsustatud menetlus toimub lihtsa registreerimise vormis. Samuti sätestatakse õigusaktides, et nende väikeste elektrijaamade ühendamise tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud pärast täieliku võrgutaotluse esitamist. Viivitused asjaomase jaotusvõrguettevõtja ühenduse tagamisel on lubatud ainult juhul, kui viivituse põhjuseks on tegurid, mis ei kuulu tema pädevusse.
105	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Kodumajapidamiste fotoelektriliste toodete soodustariifide kaotamine	Piirangu korrapärast läbivaatamist käsitlevate muudetud õigusaktide jõustumine				4. kv	2022	Jõustub muudetud õigusakt, millega kehtestatakse Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleerivale asutusele (MEKH) kohustus vaadata korrapäraselt läbi hiljuti kasutusele võetud elektrivõrgutoitega uute fotoelektriliste süsteemide (kuni 50 kVA) ajutine peatamine. Muudetud õigusaktid sisaldavad vähemalt järgmisi elemente: -MEKH vaatab vähemalt iga kuue kuu järel piirkonniti läbi ajutise piirangu piisavuse asjaomastes piirkondades; -läbivaatamine peab põhinema jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate esitatud tehnilisel teabel; -piirangu kõrvaldamiseks kehtestatakse ja avaldatakse tehnilised ja objektiivsed kriteeriumid; -MEKH avaldab oma põhjendatud otsuse iga piirkonna kohta iga kuue kuu järel; MEKH teavitab valitsust, kui eespool nimetatud objektiivsetel kriteeriumidel põhinev hindamine näitab, et võrk on võimeline integreerima kodumajapidamises kasutatavate fotoelektriliste sõidukite toodetud energiat, et see piirang täielikult kõrvaldada; -piirang kaotatakse asjaomases piirkonnas niipea, kui eespool nimetatud tehnilised ja objektiivsed kriteeriumid on täidetud. Võrgu toiteks loodud uute fotogalvaaniliste süsteemide (kuni 50 kVA) ajutine peatamine kõrvaldatakse kogu riigis hiljemalt 31. detsembriks 2024.
106	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	Võrguühenduse menetluste prognoositavuse suurendamine	Muudetud õigusakti jõustumine				4. kv	2022	Õigusakte muudetakse, et: -tagada, et kõikide tootmistehnoloogiate suhtes kohaldatakse mittediskrimineerival viisil samu ühendamiseeskirju (edaspidi „koordineeritud võrguühenduse menetlus“). -näha ette, et see protsess põhineb objektiivsetel tehnoloogilistel parameetritel ja et see avaldatakse enne konkursikutseid. -tagada, et põhivõrguettevõtjatel ja jaotusvõrguettevõtjatel on lubatud ilmastikust sõltuvate taastuvate (päikese- ja tuuleenergia) elektrijaamade ühendamistaotlus tagasi lükata üksnes mittediskrimineerival viisil ja tehniliste kriteeriumide alusel ning üksnes juhul, kui esitatud võimsusvajadused ületavad ilmastikust sõltuva taastuvenergia-, päikese- ja tuuleelektrijaamade ühendamise võimsuse piirmäära ning taotleja ei muuda elektrijaama kavandatud tehnilisi tingimusi, et tagada elektrisüsteemi energiatasakaalu säilitamine, pakkudes tasakaalustamisteenusena reserve. -näha ette, et üksiktaotluste puhul on investoritel kindlus, et nende taotlus võetakse vastu tingimusel, et nad nõustuvad pakkuma asjaomasel ajahetkel tasakaalustamisvõimsust, nagu põhivõrguettevõtja/võrguettevõtja on taotlenud, ja maksma otseühenduse tasusid. -määrata kindlaks sel juhul nõutav tasakaalustamisvõimsuse maksimumtase. See maksimaalne tasakaalustamisvõimsus ei tohi ületada 30 % alates 2022. aastast paigaldatavast taastuvenergia võimsusest. Õigusaktiga kehtestatakse kord, mille abil vaadatakse igal aastal läbi õigusaktides sätestatud maksimaalne kohustuslik tasakaalustamisvõimsuse suhtarv, võttes aluseks süsteemi tasakaalustamatuse ja selle peamiste tegurite analüüsi, ning seda vähendatakse järk-järgult, võttes arvesse eeldatavaid investeeringuid võrku ja võrguga ühendamise menetluste tulemusi. Tasakaalustamisnõude tase peab olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne.
107	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	Teabe avaldamine võrguühenduse taotluste ja võimsuste kohta	Põhivõrguettevõtjate/määratud jaotusvõrgu ettevõtjate avaldamiskohustuse jõustumine				1. kv	2023	Õigusakte muudetakse tagamaks, et enne uue kõne esitamist ja vähemalt iga kuue kuu järel avaldavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad vastuvõetud taotluste ja tagasilükatud taotluste anonüümitud ühendusnõuded koos asjakohase põhjendusega ning esitavad lisateabe uute ühendustaotluste kohta, mis on võimalikud kõigi vajalike võrguinvesteeringute, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavate projektide tulemusena, ning võrguühenduse võimsuse ajakohastatud prognoosid järgmise viie aasta jooksul. Lisaks avaldatakse Ungari põhivõrguettevõtja veebisaidil (MAVIR) lihtsustatud näited erinevate ühendustüüpide kohta.
108	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	Teabevahetusfoorumid	Teabejagamisfoorumite loomine turuosalistele				4. kv	2022	Turuosalistele korraldatakse teabejagamisfoorumeid, et toetada võrguühenduse menetluse mõistmist. Esimene foorumite voor korraldatakse enne 2022. aasta lõppu, millele järgnevad iga kuue kuu järel teabejagamisfoorumid. Need foorumid tuleks korraldada enne uute võrguühenduskõnede avaldamist.
109	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	IT-taristu loomine arukate arvestite andmete kasutamiseks	Asjakohaste andmebaaside ja IT-vahendite töölerakendamine				2. kv	2026	Põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtjad loovad vajaliku IT-taristu, et oleks võimalik koguda ja kasutada paigaldatud nutiarvestite andmeid. Andmeid kasutatakse võrgu arengukava täpsuse suurendamiseks ning paindlike ühendus- ja käitamisvõimaluste arendamiseks.
110	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Siht	Taastuvenergiajaamade võimsuse võrguga ühendamise luba	Lubatud taastuvenergia koguvõimsus	MW	3500	8000	3. kv	2024	Jaotusvõrguettevõtja või põhivõrguettevõtja väljastab võrguga liitumise loa, mis on täidetav alates selle andmise kuupäevast, ilmastikust sõltuvale taastuvenergia (päikese- ja tuuleenergia) elektrijaamale, mille koguvõimsus on vähemalt 8000 MW. Eesmärk hõlmab kõiki selliste elektrijaamade kategooriaid (väikesed ja suured elektrijaamad), sealhulgas taastuvaid elektrijaamu, mille suhtes kohaldatakse üksnes registreerimismenetlust ja mis on registreeritud.
111	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Siht	Taastuvenergiajaamade võrguga ühendamise luba	Lubatud taastuvenergia koguvõimsus	MW	8000	10 000	2. kv	2026	Jaotusvõrguettevõtja või põhivõrguettevõtja väljastab võrguga liitumise loa, mis on täidetav alates selle andmise kuupäevast, ilmastikust sõltuvale taastuvenergia (päikese- ja tuuleenergia) elektrijaamale, mille koguvõimsus on vähemalt 10 000 MW. Eesmärk hõlmab kõiki selliste elektrijaamade kategooriaid (väikesed ja suured elektrijaamad), sealhulgas taastuvaid elektrijaamu, mille suhtes kohaldatakse üksnes registreerimismenetlust ja mis on registreeritud.
112	C6.R5 Energiatõhususe nõuete tugevdamine	Eesmärk	Hoonete renoveerimise toetuskavade energiatõhususe nõuete karmistamine	Õigusakti jõustumine				1. kv	2023	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid ELi rahastatavate hoonete renoveerimise riiklike toetuskavade jaoks. Õigusaktides sätestatakse vähemalt, et ELi fondidest rahastatavate (kaas)rekonstrueerimise toetuskavade puhul vähendatakse elu-, korporatiivsete ja üldkasutatavate hoonete energiatarbimist vähemalt 30 %. See eesmärk kajastub projektikonkurssides (välja arvatud juba avaldatud kohalike omavalitsuste hoonete programmid).
113	Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Eesmärk	Toetuslepingute allkirjastamine kõigi volitatud isikutega ülekande- ja jaotusvõrkude arendamise rakendamise ja toetamise tingimuste kohta	Allkirjastatud toetuslepingud				2. kv	2022	Investeeringu rakendamise ja toetamise tingimusi käsitlevate toetuslepingute sõlmimine investeeringus osalevate organisatsioonide (volitatud põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad) ja korraldusasutuse (peaministri büroo) vahel. Põhivõrguettevõtja ja kõigi asjaomaste jaotusvõrguettevõtjatega sõlmitud toetuslepingud peavad võimaldama selle investeeringu kaudu integreerida elektrivõrku taastuvatest energiaallikatest toodetud lisavõimsust 2925 MW. Toetuslepingus kirjeldatakse kavandatud investeeringuid, mis hõlmavad selliseid arenduselemente nagu kõrge/keskmise/madalpingevõrgu ehitamine ja uuendamine; uued alajaamad; alajaama trafode väljavahetamine ja laiendamine; juhtimisseadiste konstruktsioonid ja väljavahetamine; ning digiteerimisega seotud arengud.
114	Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)		MW	0	119	3. kv	2023	Elektrivõrgu suurem suutlikkus integreerida selle investeeringu raames võetavate meetmete kaudu täiendavat taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade võimsust. Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus kontrollib seda ja esitab valideerimisaruande, kasutades metoodikat, millega töötatakse välja vajalikud meetmed taaste- ja vastupidavuskava alusel rahastatava võrgu jaoks, et integreerida täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse abil toodetud energia.
115	Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)		MW	119	772	3. kv	2024	Elektrivõrgu suurem suutlikkus integreerida selle investeeringu raames võetavate meetmete kaudu täiendavat taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade võimsust. Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus kontrollib seda ja esitab valideerimisaruande, kasutades metoodikat, millega töötatakse välja vajalikud meetmed taaste- ja vastupidavuskava alusel rahastatava võrgu jaoks, et integreerida täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse abil toodetud energia.
116	Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)		MW	772	1749	3. kv	2025	Elektrivõrgu suurem suutlikkus integreerida selle investeeringu raames võetavate meetmete kaudu täiendavat taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade võimsust. Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus kontrollib seda ja esitab valideerimisaruande, kasutades metoodikat, millega töötatakse välja vajalikud meetmed taaste- ja vastupidavuskava alusel rahastatava võrgu jaoks, et integreerida täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse abil toodetud energia.
117	C6.I1 Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)		MW	1749	2925	2. kv	2026	Elektrivõrgu suurem suutlikkus integreerida selle investeeringu raames võetavate meetmete kaudu täiendavat taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade võimsust. Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus kontrollib seda ja esitab valideerimisaruande, kasutades metoodikat, millega töötatakse välja vajalikud meetmed taaste- ja vastupidavuskava alusel rahastatava võrgu jaoks, et integreerida täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse abil toodetud energia.
118	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Eesmärk	Elamute päikesepaneelide kasutamist ja kütte ajakohastamist käsitlevate projektide projektikonkursi algatamine	Konkursikutse avaldamine valitsuse ametlikul veebisaidil, sealhulgas toetuse saamise tingimused ja toetatavate tegevuste ulatus.				3. kv	2021	Konkursikutse alusel võib toetada kahte liiki tegevusi: i) ainult päikesepaneelide süsteemi paigaldamine katusekonstruktsioonidele omatarbimiseks või ii) päikesepaneelide süsteemi paigaldamine katusekonstruktsioonidele, samuti akende väljavahetamine, salvestusseadmete ja elektriküttesüsteemide paigaldamine. Kõlblikkuskriteeriumid hõlmavad järgmist: i) hoone tehniline sobivus kavandatud investeeringu tegemiseks (näiteks hoonesse paigaldatud katuse ja elektrivõrgu seisukord) ja ii) abisaaja sissetuleku tase. Toetuse saaja sissetuleku tase määratakse kindlaks ühe alusel kahest järgmisest võimalusest: isikud, kelle sissetulek on väiksem kui riigi keskmine palk, või leibkonnad, mille keskmine sissetulek elaniku kohta on alla riigi keskmise, mis mõlemad on kindlaks tehtud Ungari statistikaameti statistika põhjal.
119	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Siht	Selliste kodumajapidamiste arv, mis on varustatud päikesepaneelidega või varustatud päikesepaneelide, salvestusseadme, elektriküttesüsteemi ja akende väljavahetamisega (kumuleeritud, kodumajapidamiste arv)		Arv	0	13 793	3. kv	2024	Selliste kodumajapidamiste arv, kus on investeeringu tulemusena paigaldatud kodumajapidamises kasutatavad päikesepaneelisüsteemid või varustatud päikesepaneelide süsteemiga, elektriküttesüsteemidega, akende väljavahetamisega ja salvestusseadmetega. Päikesepaneelide süsteem võimsusega keskmiselt 4–5 kW, salvestusseade kuni 14 kWh, elektriküttesüsteem võimsusega 5–12 kW, akende väljavahetamine standardite alusel vastavalt kohaldatavatele ehitusnõuetele.
120	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Siht	Selliste kodumajapidamiste arv, mis on varustatud päikesepaneelidega või varustatud päikesepaneelide, salvestusseadme, elektriküttesüsteemi ja akende väljavahetamisega (kumuleeritud, kodumajapidamiste arv)		Arv	13 793	23 320	3. kv	2025	Selliste kodumajapidamiste arv, kus on investeeringu tulemusena paigaldatud kodumajapidamises kasutatavad päikesepaneelisüsteemid või varustatud päikesepaneelide süsteemiga, elektriküttesüsteemidega, akende väljavahetamisega ja salvestusseadmetega. Päikesepaneelide süsteem võimsusega keskmiselt 4–5 kW, salvestusseade kuni 14 kWh, elektriküttesüsteem võimsusega 5–12 kW, akende väljavahetamine standardite alusel vastavalt kohaldatavatele ehitusnõuetele.
121	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Siht	Selliste kodumajapidamiste arv, mis on varustatud päikesepaneelidega või varustatud päikesepaneelide, salvestusseadme, elektriküttesüsteemi ja akende väljavahetamisega (kumuleeritud, kodumajapidamiste arv)		Arv	23 320	34 920	2. kv	2026	Selliste kodumajapidamiste arv, kus on investeeringu tulemusena paigaldatud kodumajapidamises kasutatavad päikesepaneelisüsteemid või varustatud päikesepaneelide süsteemiga, elektriküttesüsteemidega, akende väljavahetamisega ja salvestusseadmetega. Päikesepaneelide süsteem võimsusega keskmiselt 4–5 kW, salvestusseade kuni 14 kWh, elektriküttesüsteem võimsusega 5–12 kW, akende väljavahetamine standardite alusel vastavalt kohaldatavatele ehitusnõuetele. Vähemalt 11 600 kodumajapidamist 34 920 kodumajapidamisest saavad lisaks päikesepaneelide süsteemile ka elektriküttesüsteeme, aknaid ja salvestusseadmeid.
122	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Eesmärk	Ülekandesüsteemi haldurite/võrguettevõtjate paigaldatavate hoidlate kui täielikult integreeritud võrgukomponendi rakendamist ja toetustingimusi käsitleva projektikonkursi algatamine	Konkursikutse avaldamine valitsuse ametlikul veebisaidil seoses konkursikutsetega				4. kv	2022	Konkursikutses kirjeldatakse peamisi põhimõtteid – sealhulgas salvestusseadmete tehnoloogilist neutraalsust –, mida põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjad kasutavad lühiajaliste energiasalvestusseadmete paigaldamiseks. Kutse sisaldab nõuet, et põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjad saavad toetust oma energiasalvestusseadmetele direktiivis 2019/944 sätestatud erandi alusel, st selle alusel, et energiasalvestusseadmed on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja saavad reguleerivalt asutuselt (Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus, MEKH) heakskiidu enne toetuslepingu allkirjastamist. Kutses täpsustatakse ka, et hoidlaid ei tohi kasutada tasakaalustamiseks ega ülekoormuse juhtimiseks.
123	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Eesmärk	Kõigi toetuslepingute sõlmimine, mis käsitlevad täielikult integreeritud võrgukomponendina ülekandesüsteemi haldurite/võrguettevõtjate paigaldatavate hoidlate rakendamist ja toetustingimusi	Allkirjastatud toetuslepingud				2. kv	2023	Toetuslepingud allkirjastatakse kõigi projektide puhul, mis valitakse välja pärast eesmärgis 122 osutatud projektikonkurssi. Toetusleping sisaldab nõuet, et põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad saavad toetust oma energiasalvestusseadmetele direktiivis 2019/944 sätestatud erandi alusel, st selle alusel, et energiasalvestusseadmed on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja saavad reguleerivalt asutuselt (Ungari energia- ja kommunaalteenuste reguleeriv asutus, MEKH) heakskiidu.
124	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Siht	Põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate täielikult integreeritud võrgukomponendina paigaldatud uue hoidla võimsus		MWh	0	60	4. kv	2024	Põhivõrguettevõtja ja/või jaotusvõrguettevõtja uus elektri salvestamisvõimsus täielikult integreeritud võrgukomponendina, mille efektiivne võimsus mõõdetuna MWh-des
125	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Siht	Täielikult integreeritud võrgukomponendina paigaldatud uue salvestuse täiendav võimsus põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate jaoks (kumuleeritud, MWh)		MWh	60	146	2. kv	2025	Põhivõrguettevõtja ja/või jaotusvõrguettevõtja uus elektri salvestamisvõimsus täielikult integreeritud võrgukomponendina, mille efektiivne võimsus mõõdetuna MWh-des
126	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine turuosalistele paigaldatavate hoidlate rakendamise ja toetamise tingimuste kohta	Konkursikutse avaldamine valitsuse ametlikul veebisaidil seoses konkursikutsetega				4. kv	2022	Kuulutatakse välja projektikonkurss turuosalistele paigaldatavate hoidlate rakendamise ja toetamise tingimuste kohta. Kutses kirjeldatakse turuosaliste poolt lühiajaliste energiasalvestusseadmete paigaldamise peamisi põhimõtteid, sealhulgas tehnoloogilist neutraalsust salvestusseadmete suhtes, põhivõrguettevõtja määratletud tasakaalustamise tehnilisi nõudeid ning seda, et vastuvõtjad peavad kogu subsideeritud elektrisalvestusrajatisest tuleneva võimsuse või osa sellest tasakaalustamisturul kasutusele võtma. Valikuprotsessis hinnatakse ja valitakse erinevate tehnoloogiatega rakendatavaid projektiettepanekuid kulude-tulude analüüsi alusel, tagades seega tehnoloogianeutraalse valikuprotsessi, keskendudes kulutõhususele.
127	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Eesmärk	Turuosalistele paigaldatavate hoidlate rakendamist ja toetustingimusi käsitlevate toetuslepingute sõlmimine	Allkirjastatud toetuslepingud				2. kv	2023	Kõigi eesmärgis 126 osutatud projektikonkursi raames välja valitud projektide puhul allkirjastatakse toetuslepingud. Toetuslepingutega tagatakse, et toetuse saajad peavad kogu subsideeritud elektrisalvestusrajatisest tuleneva võimsuse või osa sellest tasakaalustamisturule tooma.
128	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Siht	Uute energiasalvestusseadmete võimsus	–	MWh	0	100	4. kv	2024	Turuosalistele hiljuti paigaldatud elektrisalvestusvõimsus, mille tegelik võimsus mõõdetuna MWh-des.
129	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Siht	Uute energiasalvestusseadmete võimsus	–	MWh	100	311	2. kv	2025	Turuosalistele hiljuti paigaldatud elektrisalvestusvõimsus, mille tegelik võimsus mõõdetuna MWh-des.
130	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Eesmärk	Kuulutatakse välja jaotusvõrguettevõtjatele suunatud prioriteetsete projektide konkurss arukate arvestite ostmiseks ja paigaldamiseks	Prioriteetsete projektide konkursikutse avaldamine valitsuse ametlikul veebisaidil konkursikutsete jaoks				4. kv	2022	Käivitatakse jaotusvõrguettevõtjatele suunatud prioriteetsete projektide projektikonkurss arukate arvestite soetamiseks ja paigaldamiseks ning toetuse andmiseks. Konkursikutses kirjeldatakse arukate arvestite paigaldamise tehnilisi nõudeid. Jaotusvõrguettevõtjad saavad toetust proportsionaalselt füüsiliste kohtade arvuga, mis on vajalik arukate arvestite paigaldamiseks geograafilistes piirkondades, kus nad tegutsevad.
131	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Eesmärk	Kõigi toetuslepingute sõlmimine arukate arvestite ostmiseks ja paigaldamiseks	Allkirjastatud toetuslepingud				2. kv	2023	Kõigi eesmärgis 130 osutatud projektikonkursi raames välja valitud projektide puhul allkirjastatakse toetuslepingud.
132	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Siht	Uued nutiarvestid		Arukate mõõtjate arv	0	213 297	3. kv	2024	Uued ühe- või kolmefaasilised elektriarvestid, millel on otseühendus ja sideseade.
133	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Siht	Täiendavad uued nutiarvestid (kumuleeritud)		Arukate mõõtjate arv	213 297	254 065	3. kv	2025	Uued ühe- või kolmefaasilised elektriarvestid, millel on otseühendus ja sideseade.
134	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Siht	Täiendavad uued nutiarvestid (kokku)		Arukate mõõtjate arv	254 065	290 680	2. kv	2026	Uued ühe- või kolmefaasilised elektriarvestid, millel on otseühendus ja sideseade.

G. KOMPONENT 7: Üleminek ringmajandusele

Ungari taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on hõlbustada üleminekut ringmajandusele ning aidata kaasa ELi õigusaktides sätestatud 2025. ja 2030. aasta jäätmekäitluseesmärkide saavutamisele. Selleks on vaja kehtestada peamised seadusandlikud ja menetluslikud nõuded, et valmistada Ungari majandust ette ringmajandusele üleminekuks, sealhulgas hästitoimiv jäätmekäitlussektor. Üks selle protsessi tugisammastest on kodumajapidamiste jäätmekäitlussüsteemi uuendamine. Ungari materjalide ringkasutuse määr on 8,7 %, mis on alla ELi keskmise (12,8 %). Ringlussevõtu määr (olmejäätmed) – 33 % – on märkimisväärselt väiksem kui 2025. aastaks seatud eesmärk.

Selle komponendi meetmed aitavad kaasa rohepöörde ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele ning arenenumale jäätmekäitlussüsteemile Ungaris. Nad toetavad selliste plastijäätmete keemilisesse ringlussevõttu tehtavate investeeringute rakendamist, mis ei sobi mehaaniliseks ringlussevõtuks. Samuti toetavad nad kestlikku majanduskasvu uuenduslike lahenduste, näiteks keemilise ringlussevõtu kasutuselevõtu kaudu. Selle komponendi eesmärgid on kooskõlas ELi jäätmekäitlusraamistiku eesmärkidega.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas kestlikule jäätmekäitlusele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2020. aasta kolmas soovitus) ning edendada reforme ja investeeringuid kestliku jäätmekäitluse ja majanduse ringluse valdkonnas (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 5), milles nimetati ringmajandust parandamist vajavaks valdkonnaks, eelkõige olmejäätmete käitlemise ning jäätmekogumis- ja -käitlussüsteemi valdkonnas.

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C7.R1. Ringmajandusele ülemineku siseriiklik reguleerimine

Reformi eesmärk on luua ringmajandusele üleminekuks kindel strateegiline ja õigusraamistik.

Investeeringute strateegilise raamistiku kehtestamiseks võetakse vastu jäätmeid käsitleva direktiiviga 2008/98/EÜ nõutav riiklik jäätmekava aastateks 2021–2027 ning viimistletakse riiklik ringmajanduse strateegia ja tegevuskava, mis on kooskõlas OECD käimasoleva tehnilise toe instrumendi projekti soovitustega. Koos moodustavad need dokumendid Ungaris ringmajandusele ülemineku raamistiku.

Reformi teine eesmärk on luua usaldusväärne õiguskeskkond, et tõhusalt reguleerida üleminekut ringmajandusele ja kehtestada uue jäätmekäitlusmudeli üksikasjalikud eeskirjad. Muudatused õigusraamistikus aitavad luua Ungaris jäätmekäitluse jaoks soodsa keskkonna, eelkõige kõrvaldades takistused jäätmekäitlussektoris, sealhulgas konkurentsiga seotud tõkked, luua pädev jäätmekäitlusasutus, reguleerida joogipudelite tagatisraha süsteemi ja tugevdada laiendatud tootjavastutust käsitlevaid õigusakte. Muudatused hõlmavad ka määrust, millega vähendatakse plasttoodete keskkonnamõju, minnes kaugemale ühekordselt kasutatavaid plaste käsitleva direktiivi (EL) 2019/904 nõuetest.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

C7.I1. Aruka, uuendusliku ja säästva jäätmekäitluse ning teisese toorme turu tugevdamine

Investeeringu eesmärk on toetada keemilist ringlussevõttu, et hõlbustada üleminekut ringmajandusele. Investeeringuga toetatakse prügilasse ladestatavate jäätmete osakaalu vähendamist kooskõlas riikliku jäätmekavaga aastateks 2021–2027 ning suurendatakse ka ringlussevõetud jäätmete osakaalu. Eeldatakse, et investeering parandab märkimisväärselt jäätmete ringlussevõttu, aitab edendada liigiti kogumist ning arendada eeltöötluse ja ringlussevõtu taristut, aidates kaasa nii kogumise kui ka ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele.

Investeeringu raames luuakse keemilise ringlussevõtu ja vesiniku tootmise tehas, mis sobib 40 000 tonni ühekordselt kasutatavate plastijäätmete töötlemiseks ega sobi plastijäätmete mehaaniliseks ringlussevõtuks. Taristu arendamine hõlmab kõiki asjakohaseid keemilise ringlussevõtu tehnoloogilisi etappe, sealhulgas keemiliseks korduskasutamiseks sobivate jäätmete käitlemist, jäätmete muundamist lähteaineks, mis sobib kasutamiseks naftakeemiaprotsessides, ning keemiliselt ringlussevõetud polümeere sisaldava plasti tootmist. Keemilise ringlussevõtu protsessi väljund on sekundaarne tooraine, mitte kütused, ning seega ei kujuta see protsess endast energiakasutust 6 . Selleks et tagada meetme kooskõla tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), saavutatakse juhul, kui meede hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvaid tegevusi, asjaomastest võrdlusalustest väiksem prognoositav kasvuhoonegaaside heide 7 . Taastuvatest energiaallikatest toodetud saastevaba vesinik (kooskõlas kohaldatava ELi õigusega) toodetakse osana investeeringust, mida kasutatakse keemilise ringlussevõtu protsessi osana. Tehnoloogia eesmärk on jagada valitud jäätmed teiseseks toormeks (vähemalt 50 % liigiti kogutud tavaplastijäätmete ümberarvestamine teiseseks tooraineks), mida kasutatakse osaliselt plasttoodete tootmisprotsessis keemilise sisendina.

Pärast tööle asumist peab ringlussevõtujaam sobima 40 000 tonni mehaaniliseks ringlussevõtuks sobimatute plastijäätmete keemiliseks ringlussevõtuks.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
135	C7.R1 Ringmajandusele ülemineku riigisisene reguleerimine	Eesmärk	Riikliku ringmajanduse strateegia ja tegevuskava ning riikliku jäätmekäitluskava vastuvõtmine	Riikliku ringmajanduse strateegia ja tegevuskava ning 2021.–2027. aasta riikliku jäätmekäitluskava vastuvõtmine				1. kv	2023	Riiklik ringmajanduse strateegia ja tegevuskava (mis põhineb OECD rakendatud tehnilise toe instrumendi projekti lõplikel soovitustel) moodustavad raamistiku üleminekuks ringmajandusele ja aitavad kaasa ELi eesmärkide saavutamisele, eelkõige jäätmete ringlussevõtu valdkonnas. Riiklikus jäätmekavas kavandatakse meetmed, mis on vajalikud jäätmeid käsitlevas direktiivis 2008/98/EÜ osutatud jäätmealaste eesmärkide saavutamiseks. Liigiti kogumise süsteemi arendamist ja töötlemismäärade suurendamist kajastatakse riiklikus jäätmekavas, millega reguleeritakse raamistikku, mille eesmärk on edendada jäätmetekke vältimist ja stimuleerida naasmist laiemasse majandustsüklisse, vähendada ladustatud jäätmete kogust ja nõudlust esmaste toorainete järele.
136	C7.R1 Ringmajandusele ülemineku riigisisene reguleerimine	Eesmärk	Jäätmekäitlustavade kasutuselevõtmiseks vajalike õigusaktide jõustumine	Seadusandlike aktide säte, milles on märgitud vastav jõustumine.				Q3	2023	Õigusaktid jõustuvad järgmistes küsimustes: -joogipudelite tagatisrahasüsteemi kehtestamine ja üksikasjalikud eeskirjad; -jäätmekäitlussektori ratsionaliseerimiseks jäätmekäitlusasutuse loomine; -teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine (teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete reguleerimine); -laiendatud tootjavastutuse eeskirjad; -õigusaktid, mis tõendavad mahajäetud jäätmete eemaldamist kinnisvarast ja transporti sobivasse jäätmekäitluskohta.
137	C7.I1 Aruka, innovatiivse ja säästva jäätmekäitluse ning teisese toorme turu tugevdamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine keemilise ringlussevõtu ja keskkonnahoidliku vesiniku tootmise tehase ehitamiseks (keemiliseks ringlussevõtuks vähemalt 40 000 tonni plasti ja vähemalt 750 tonni saastevaba vesinikku)	Teade peamiste inseneri-, hanke- ja ehituslepingute sõlmimise kohta				4. kv	2023	Teade avaliku ja konkurentsipõhise projektikonkursi alusel välja valitud keemilise ringlussevõtu tehase (vähemalt 40 000 tonni plasti keemiliseks ringlussevõtuks ja vähemalt 750 tonni taastuvatest energiaallikatest toodetud saastevaba vesiniku tootmiseks) peamiste insenerihangete riigihankelepingute sõlmimise kohta.
138	C7.I1 Aruka, innovatiivse ja säästva jäätmekäitluse ning teisese toorme turu tugevdamine	Eesmärk	Keemilise ringlussevõtu ja saastevaba vesiniku tootmise tehase valmimine ja käivitamine	Sõltumatu inseneri aruanne avaldatakse ehitustööde lõpetamisel ja tehas on tegevust alustanud.				2. kv	2026	Keemilise ringlussevõtu ja vesiniku jõujaama ehitamine viiakse lõpule ja jaam on tegevust alustanud. Vähemalt 50 % keemilise ringlussevõtu tehasesse sisenevatest liigiti kogutud tavaplastijäätmetest (massi järgi) teisendatakse teiseseks tooraineks. Tehas töötleb üksnes plastijäätmeid, mida ei saa mehaaniliselt ringlusse võtta. Vesinikku toodetakse elektrolüüsi teel, kasutades taastuvaid energiaallikaid kooskõlas kohaldatava ELi õigusega. Tehase aastane võimsus liigiti kogutud tavaplastijäätmete töötlemisel peab olema vähemalt 40 000 tonni. Saastevaba vesiniku tootmise tehase aastane tootmisvõimsus on vähemalt 750 tonni. Käitluskoha võimsust tõendab piirkondlik jäätmekäitlusasutus koos jäätmekäitlusloaga.

H. KOMPONENT 8: TERVISHOID

Selles Ungari taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse mitmeid probleeme, millega Ungari tervishoiusüsteem praegu silmitsi seisab, näiteks teenuste ebavõrdne kättesaadavus ja mitteametlike (hoolekate) maksete suur osakaal; ülemäärane sõltuvus haiglatest teenuste osutamisel; märkimisväärne haiglavõlg, mis on seotud rahastamisprobleemidega; ning tervishoiusüsteemi tööjõupuudus piirkondlikul tasandil.

Komponendi peamine eesmärk on töötada kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 16. põhimõttega välja tänapäevane ja tõhus hooldussüsteem, mis suudaks reageerida 21. sajandi väljakutsetele ja oleks kättesaadav kõigile. Selleks on komponendi eesmärk i) kaotada tervishoiusüsteemis makstavad lisatasud; ii) tugevdada üldarstide rolli; iii) ühtlustada statsionaarset ravi ja ajakohastada selle taristut; iv) suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust; ning v) töötada välja eakate inimeste tervise kaugseire programm.

Komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste täitmist, mis käsitlevad ennetavate tervishoiumeetmete toetamist ja esmatasandi tervishoiu tugevdamist (2019. aasta riigipõhised soovitused 2 ja 3 2022. aastal), tervishoiutöötajate nappuse kõrvaldamist ning elutähtsate meditsiinitoodete ja -taristu piisava pakkumise tagamist (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1) ning kõigile juurdepääsu tagamist esmatähtsatele teenustele (riigipõhine soovitus 2 2020. aastal). Samuti peaks see aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C8.R1. Lisatasude kaotamine tervishoiusektoris

Meetme eesmärk on kaotada mitteametlike lisatasude maksmise tava tervishoiuteenuste valdkonnas, luues samal ajal arstidele paremad finants- ja töötingimused.

Meede seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, millega kehtestatakse arstidele uus tööleping, mille eesmärk on kaotada lisatasud ja sellega seoses tõsta sellise lepingu alusel töötavate arstide ja elanike palkasid. Koos lisatasude seaduse alusel kriminaliseerimisega peaks meede kaotama sellised maksed tervishoiuteenuste valdkonnas. Meetme tulemuslikkust peaks suurendama paralleelselt tervishoiusektori palkade tõus (mida rahastatakse taaste- ja vastupidavuskavast eraldi).

Meetme mõju hinnatakse sõltumatu uuringuga, mille tulemused avalikustatakse. Uuringus hinnatakse ka seda, mil määral on reform aidanud suurendada arsti elukutse atraktiivsust ja arstide säilitamist Ungaris.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

C8.I1. Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil

Meetme eesmärk on tugevdada statsionaarset ravi ja selle infrastruktuuri. Rõhku pannakse päevakirurgia, ambulatoorse ja statsionaarse ravi pakkujate võrgustiku arendamisele uute ja renoveeritud hoonete ning kaasaegsete meditsiiniseadmetega, mis aitavad suurendada tervishoiu tõhusust, pidades silmas ka võimalikke tulevasi tervisekriise.

Meede koosneb neljast meetmest. Esiteks õigusaktide jõustumine, et töötada välja ühtne ja läbipaistev uus riiklik tervishoiujuhtimissüsteem. Teiseks on siseministeeriumi esitatava kaardistamisaruande kohaselt loodud 22 maakonna tasandi haiglavõrgustikku koos integreeritud patsiendiradadega. Patsientide integreeritud liikumistees määratakse kindlaks, milline asutus võrgustikus vastutab igat liiki meditsiinilise sekkumise eest igas maakonna tasandi tervishoiuasutuste võrgustikus. Kolmandaks peavad vähemalt 40 uut või renoveeritud tervishoiutaristu hoonet saama uusi ja nüüdisaegseid tervishoiuseadmeid ning uued hooned peavad vastama ka kõrgetele energiatõhususe nõuetele. Neljandaks, täisvere kogumise ürituste arvu suurenemine mobiilsetes kogumiskohtades väikestes asulates.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C8.I2. Tervisevaldkonna digiülemineku toetamine

Investeeringu eesmärk on suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, et suurendada tervishoiusektori tõhusust, hõlbustada juurdepääsu teenustele ning parandada ravi ja teenuste kvaliteeti.

Meede koosneb kuuest tegevusest. Esiteks varustatakse 65 haiglat ajakohastatud IT-turbesüsteemidega. Teiseks muutuvad elektroonilises tervishoiuruumis (EESZT) digitaalselt kättesaadavaks uued andmebaasid ja haigusregistrid. EESZT on olemasolev integratsiooniplatvorm, kus kohaliku haigla, üldarsti või apteegisüsteemi kaudu on võimalik saada õige loaga kõiki patsientide terviseandmeid. Kolmandaks suureneb selliste tervishoiuasutuste menetluste osakaal, mida võib algatada elektrooniliselt, 60 %ni. Neljandaks suureneb teabeedastusvahendite kaudu pakutavate telemeditsiinialaste sekkumiste arv. Viiendaks käivitatakse EESZT portaalis uued moodulid, et toetada pakkumise haldamist ja digiteeritud hooldusprotsesse. Kuuendaks töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus keskne tervishoiu mobiilirakendus (myEESZT) kodumajapidamiste ja kutseliste kasutajate jaoks.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

C8.I3. Eakate tervise kaugseire programm

Investeeringu eesmärk on pakkuda üle 65-aastastele eakatele tervise kaugseireteenuseid. Samuti peaks investeering vähendama pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimist.

Meede koosneb kahest tegevusest. Esiteks võetakse kasutusele võrgujärjekorra teenused, mis korraldavad osalejatele telemeditsiiniteenuseid ja esmaabi üle 65-aastastele eakatele. Süsteem võimaldab osalejatel paluda abi 24-tunnisest teenusest koos oma GSM-põhise isikliku hädaabikõnega. Lähetaval personalil peavad olema eriteadmised kiirabi- või hädaabiteenuste valdkonnas. Teiseks peavad vähemalt 1 500 000 üle 65-aastast vanurit olema varustatud kantavate sensoorsete seadmetega. Spetsiaalne teenistus tagab nende eakate ööpäevaringse jälgimise, kes saavad meditsiinilises hädaolukorras helistada lähetamisteenusele.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C8.I4. Esmatasandi tervishoiu arendamine

Meetme eesmärk on teha esmatasandi tervishoiuteenused kättesaadavaks võimalikult paljudele kodanikele, eelkõige tugevdades üldarstide rolli, suurendades kodulähedaste teenuste osutamist ja vähendades eriarstide koormust.

Meede koosneb neljast tegevusest. Esiteks võetakse vastu uus õigusraamistik üldarstide praksiste kogukondade loomiseks ja toimimiseks. Teiseks suurendatakse väljakujunenud ja toimivates praksikogukondades osalevate arstide arvu. Kolmandaks suureneb krooniliste haiguste raviprogrammiga liitunud patsientide arv, kes hoolitsevad krooniliste mittenakkuslike haiguste diagnoositud klientide eest. Neljandaks suureneb ennetus- ja terviseedendusprogrammides osalevate patsientide arv.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
139	C8.R1 Tänadusmaksete kaotamine tervishoiusektoris	Eesmärk	Tervishoiuteenuste suhete seaduse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2020	Jõustub tervishoiuteenuste suhete seadus. Seadus sisaldab riigile kuuluvate tervishoiuteenuste osutajate töölepingut, lisatasude kaotamist ja kriminaliseerimist ning arstide palka uue töölepingu alusel. Seadusega muudetakse töösuhteid riigi omandis olevate tervishoiuteenuste osutajateks, tõstes arstide palka ja kaotades lisatasud tervishoiusektoris. Töölepingu seadusemuudatuse, lisatasude kaotamise ja kriminaliseerimise ning palgatõusu eesmärk on – osana sidusast reformist – parandada arstide finants- ja töötingimusi ning aidata töötajaid säilitada.
140	C8.R1 Tänadusmaksete kaotamine tervishoiusektoris	Eesmärk	Sõltumatu uuringu avaldamine, mis sisaldab tõendeid rakendatud tervishoiureformide mõju kohta lisatasu maksmise tavale	Sõltumatu uuringu avaldamine siseministeeriumi veebisaidil				4. kv	2023	Sõltumatute ekspertide uuringus, mis põhineb objektiivsetel andmetel, näiteks ametlikul statistikal ja uuringutel, tehakse kindlaks, kas rakendatud reformid on olnud edukad lisatasu maksmise tava kaotamisel, ning hinnatakse selliste õigusnormide tõhusust, millega kriminaliseeritakse lisatasude maksmine. Uuringus hinnatakse ka seda, mil määral on reform aidanud suurendada arsti elukutse atraktiivsust ja arstide säilitamist Ungaris. Uuring võib sisaldada soovitusi edasiste meetmete kohta reformide mõju suurendamiseks.
141	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Eesmärk	Riikliku haiglate peadirektoraadi ülesandeid käsitleva valitsuse määruse jõustumine	Valitsuse dekreedis sisalduv säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	Valitsuse määrus riikliku haiglate peadirektoraadi ülesannete kohta kehtestab aluse ühtse ja läbipaistva uue riikliku tervishoiujuhtimissüsteemi väljatöötamiseks.
142	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Eesmärk	Viia lõpule kaardistamisprotsess, et luua maakondlik haiglasüsteem koos integreeritud patsiendiradadega	Kaardistamisaruande avaldamine Riigi Teatajas				2. kv	2023	Siseministeerium viib läbi kaardistamisprotsessi, et teha olemasoleva suutlikkuse ja demograafiliste suundumuste põhjal kindlaks eri asutuste rollid maakonna tasandil integreeritud patsienditeedel. Avaldatud kaardistamisaruanne sisaldab maakondlike haiglate võrgustike loomise ajakava koos integreeritud patsiendiradadega.
143	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Integreeritud patsiendiradadega maakonna tasandi haiglate võrgustike arv		Arv	0	22	1. kv	2024	Ministeeriumi otsus, millega määratakse kindlaks integreeritud patsiendiradadega maakondlike haiglate võrgustike arv, avaldatakse Riigi Teatajas. Luuakse maakonna tasandi haiglavõrgustikud, millel on integreeritud patsienditeed ja mis hõlmavad kogu Ungari piirkonda. Patsientide integreeritud liikumistees määratakse kindlaks, milline asutus võrgustikus vastutab igat liiki meditsiinilise sekkumise eest igas maakonna tasandi tervishoiuasutuste võrgustikus.
144	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Täisvere kogumise ürituste arv mobiilsetes kogumiskohtades väikestes asulates		Arv	0	480	1. kv	2026	Vabatahtliku veredoonorluse korraldamine liikuvates annetamisüksustes asulates, kus elanikkond on alla 3000.
145	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Uute ja kaasaegsete tervishoiuseadmetega varustatud uute või ajakohastatud tervishoiutaristu hoonete kasutuselevõtmine		Arv	0	40	2. kv	2026	Ehitatakse või renoveeritakse vähemalt 40 tervishoiutaristu hoonet. Ehitatud või renoveeritud hooned võetakse kasutusele pärast kaasaegsete tervishoiuseadmete ostmist ja paigaldamist. Selliste seadmete hulka võivad kuuluda haiglates kasutatavad transpordivahendid, kokkupandavad moodulkirurgiaruumid ja kirurgilised tööriistad, käsiinstrumendid, lapsehooldusvahendid, diagnostikavahendid, endoskoopia- ja laparoskoopiavahendid, patoloogia- ja laborivahendid, rehabilitatsioonivahendid, meditsiinilise kujutise säilitamise ja ülekandesüsteemi tööriistad kokku 140 000 seadmeühikut. Need seadmed paigaldatakse ja võetakse kasutusele kõnealuse investeeringu raames ehitatud või renoveeritud tervishoiutaristu hoonetesse või – olenevalt olukorrast – on nendega seotud.
146	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Energiatõhususe parandamisest kasu saanud tervishoiutaristu hoonete põrandapind		Ruutmeetrid	0	139 701	2. kv	2026	Eesmärgis 145 osutatud uute või ajakohastatud tervishoiutaristu hoonete põrandapinda tuleb parandada vähemalt 139 701 ruutmeetri ulatuses. Uute hoonete primaarenergia nõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui hoone liginullenergiavajadus.
147	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Ajakohastatud IT-turvasüsteemiga haiglate arv		Arv	0	65	4. kv	2024	Vähemalt 65 haiglat saavad kasu oma IT-turbesüsteemide ajakohastamisest. Ajakohastatud IT-turvasüsteemiga asutuseks lugemiseks peavad haiglas toimima järgmised elemendid: vastu võetud IT-turbe juhtimine; keskne identiteedihaldussüsteem; Office Gateway (hivatali Kapu) kasutamine; riist- ja tarkvara inventarinimestiku olemasolu; andmete varundamise süsteem; IT-turbe teadmuskeskus. Nende elementide olemasolu tõendatakse IT-turvalisuse ekspertide välisauditiga.
148	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Digitaalselt kättesaadavate uute tervishoiuandmebaaside ja haigusregistrite arv		Arv	0	17	1. kv	2026	Elektroonilises tervishoiuteenistuse ruumis (Elektronikus Egészségügyi Szolgáltatási Tér – EESZT) tehakse kättesaadavaks vähemalt 17 uut andmebaasi. Uued andmebaasid võivad olla autenditud või avalikud andmebaasid või meditsiiniregistrid, mis on seotud eri meditsiinierialadega.
149	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Selliste tervishoiuasutuste menetluste osakaalu suurenemine, mida saab algatada elektrooniliselt		% (protsent)	5	60	4. kv	2025	Selliste tervishoiuasutuste menetluste osakaal, mida võib algatada digitaalselt, suureneb 31. detsembriks 2025 vähemalt 60 %-ni võrreldes 5 %-ga 2020. aasta veebruaris. Sellised menetlused võivad olla ametlikud teatised, loa andmise menetlused ja andmete kogumine. Menetlused, mis on praegu osaliselt elektroonilised ja muutuvad täielikult elektrooniliseks: – ohtlike ainete või ühenditega seotud tegevustest teatamine (sealhulgas muutustest teatamine); Üksnes tööstuslikel eesmärkidel kasutatavatest ohtlikest ainetest teatamine; – biotsiididest teatamine; – rahvatervise taimekahjustajate vastasest tegevusest teatamine; –kahjuritõrjega tegelevate ettevõtjate teavitamine fumigeerimisest; – sääskede ja näriliste tõrjest teatamine kahjuritõrjega tegelevate ettevõtjate poolt; ning – biotsiididele loa andmine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) sätestatud üleminekumeetmetele.
150	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Digivahendite kaudu osutatavate telemeditsiiniteenuste arv ühe aasta jooksul		Arv	0	690 000	4. kv	2025	Patsientidele igal aastal ette nähtud telemeditsiini sekkumiste arv suureneb 2025. aastal vähemalt 690 000-ni. Sellised sekkumised hõlmavad teenuseid, mida osutatakse telekommunikatsiooniseadmete kaudu arsti ja patsiendi füüsilise kontaktita, näiteks telekonsultatsioon ja diagnostika. Selliste sekkumiste arvu registreerib tegelike hooldusteenustena riiklik tervishoiuteenistus, mis on keskseid telemeditsiiniteenuseid haldav asutus.
151	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Eesmärk	Võetakse kasutusele uued EESZT moodulid, et toetada tarnehaldust ja digiteeritud hooldusprotsesse	Uute moodulite kasutuselevõtmine				Q4	2025	Töötatakse välja ja käivitatakse järgmised EESZT moodulid: patsientide keskregister; ravi keskregister, patsientide teekonna kavandamine ja ressursside avaldamine; patsientide dokumentide keskandmebaas; laboratoorne tellimissüsteem. Moodulid peavad olema töökorras ja kasutajatele kättesaadavad.
152	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Eesmärk	Keskse tervishoiu mobiilirakenduse (myEESZT) käivitamine					2. kv	2024	MyEESZT mobiilirakendus ja veebiraamistik ning nendega seotud isiklikud ja professionaalsed e-tervise funktsioonid töötatakse välja ja võetakse kasutusele kodumajapidamiste ja kutseliste kasutajate jaoks. Rakenduse kavandatud funktsioonid hõlmavad vähemalt tervisepäevikut, õppesisu ning meditsiiniliste külastuste ja raviaja broneerimist internetis.
153	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Tervishoiuteenuste keskse mobiilirakenduse kordumatute kasutajate arv		Arv	0	100 000	Q4	2025	Tervishoiu keskse mobiilirakenduse (myEESZT) kordumatute kasutajate arv peab 31. detsembriks 2025 olema vähemalt 100 000.
154	C8.I3 Eakate tervise kaugseire programm	Eesmärk	Eakamate inimeste tervise kaugseire programmi lähetamise teenuse käivitamine	Lähetamisteenuse kasutuselevõtmine				Q3	2022	Programmi jaoks ette nähtud lähetamisteenus alustab tööd. Määratakse kindlaks lähetamisteenuse asukoht, rajatakse vajalik infrastruktuur ja erialane personal ning nad töötavad. Jaotuskeskus võtab vastu teenuse kasutajate (eakad üle 65-aastased) hädaabikõned; tal on juurdepääs patsiendi pereliikmetele, patsiendi üldarstile, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajatele. Lähetamisteenuse töötajad suhtlevad hädaolukorras patsientidega ning helistavad sugulastele või tervishoiuteenuste osutajatele. Töötajatel peavad olema eriteadmised kiirabi- või hädaabiteenuste valdkonnas. Positsioneerimisteenuse IT-süsteem suunab patsienti ja töötajaid läbi küsitlemisprotokolli, et tagada kvaliteetne teenus.
155	C8.I3 Eakate tervise kaugseire programm	Siht	Eakate tervise kaugseire programmis osalejate arv		Arv	0	1 500 000	Q4	2025	Vähemalt 1 500 000 programmis osalejat (vanuses üle 65aastased) peavad olema varustatud kantavate sensoorsete seadmetega. Teenusega tagatakse nende eakate ööpäevaringne jälgimine, mis võimaldab neil meditsiinilises hädaolukorras helistada lähetuskeskusesse. Pereliikmed ja sugulased võivad saada teate ka hädaolukorras.
156	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Eesmärk	Jõustub valitsuse dekreet Praxise kogukondade kohta	Valitsuse dekreedis sisalduv säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	Praxise kogukondi käsitleva valitsuse dekreediga luuakse õiguslik raamistik praksikogukondade loomiseks ja toimimiseks, sealhulgas nende võimalikud vormid, nende asutamise õiguslik kord, nende täiendavad tööülesanded ja GP põhitegevuste piiritlemine.
157	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Siht	Vastloodud ja toimivates GP kogukondades osalevate arstide arv		Arv	515	4 000	Q3	2025	Vähemalt 4000 juhti peavad olema allkirjastanud koostöölepingu praktikakogukonna loomiseks, võrreldes 515ga 2021. aasta märtsis.
158	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Siht	Krooniliste haiguste ravi programmis osalevate patsientide arv		Arv	0	43 000	Q4	2025	Krooniliste haiguste raviprogrammi, mis osutab tõhusale, õigeaegsele ja kättesaadavale ravile krooniliste mittenakkuslike haiguste diagnoosiga klientidele, peab olema kaasatud vähemalt 43 000 patsienti. Programmiga hõlmatud kroonilised haigused hõlmavad hüpertensiooni ja muid südame-veresoonkonna haigusi, II tüüpi diabeeti ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust.
159	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Siht	Ennetus- ja terviseedendusprogrammides osalevate patsientide arv		Arv	0	30 000	Q4	2025	Ennetus- ja terviseedendusprogrammidesse kaasatakse vähemalt 30 000 patsienti. Need on määratletud kui programmid, mille eesmärk on ennetada kroonilisi mittenakkuslikke haigusi ja toetada elustiili muutmist järgmiste tegevuste kaudu: programmid tervisliku toitumise edendamiseks; programmid regulaarse füüsilise õppuse edendamiseks; elustiili muutmist toetavad programmid; töötervishoiu edendamise programmid; koolide tervise edendamise programmid; vaimse tervise säilitamise ja arendamise programmid; ülemäärase alkoholitarbimise vastased programmid; suitsetamisest loobumist toetavad programmid; ning programmid ebaseaduslike ainete kasutamise ennetamiseks.

I. KOMPONENT 9: JUHTIMINE JA AVALIK HALDUS

Ungaril on mitmeid pikaajalisi horisontaalseid probleeme, mis on seotud avaliku sektori asutuste stabiilsuse ja toimimisega üldiselt, mis mõjutab ka riigi majanduslikke ja sotsiaalseid protsesse. Sellega seoses on konkreetsed küsimused seotud korruptsioonivastase raamistikuga, konkurentsiga riigihangetes, kohtute sõltumatusega ning otsustusprotsessi prognoositavuse, kvaliteedi ja läbipaistvusega. Ungaris on korruptsiooni tajumise näitajad madalad ja konkurents riigihangetes on mõõdukas. Uurimiste lõpetamise otsustega seotud vastutus on jätkuvalt muret tekitav, kuna puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid, et vaidlustada prokuratuuri otsused mitte esitada süüdistusi väidetavate kuritegude eest. Korduvad probleemid läbipaistvust ja avalikule teabele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade kohaldamisel nõrgendavad veelgi ka korruptsioonivastast raamistikku. Mis puudutab kohtusüsteemi sõltumatust, siis on 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes kirjeldatud probleemid seotud eelkõige probleemidega, millega sõltumatu riiklik kohtunõukogu seisab silmitsi riikliku kohtuameti esimehe volituste tasakaalustamisel, ülemkohtu esimehe valimise eeskirjadega, võimalusega teha kohtunike ametisse nimetamise ja edutamisega seotud kaalutlusõiguse alusel otsuseid, kohtuasjade jaotamisega ning kohtunikele ja kohtujuhtidele makstavate lisatasudega, samuti avaliku sektori asutuste võimalusega vaidlustada konstitutsioonikohtus lõplikud kohtuotsused. Korduvateks probleemideks on otsuste tegemise kvaliteet, prognoositavus ja läbipaistvus ning sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega tõhusa konsulteerimise puudumine otsustusprotsessides. Probleemidena, millega tuleb tegeleda, on kindlaks tehtud ka maksusüsteemi keerukus ja agressiivse maksuplaneerimise oht; samuti on vaja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

Ungari taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on need probleemid lahendada. See hõlmab meetmeid, mis peaksid aitama tugevdada korruptsioonivastast raamistikku, sealhulgas luues eetikaameti ja korruptsioonivastase töökonna, töötades välja terviklikud korruptsioonivastased strateegiad ja tugevdades Ungari auditeerimisasutuste suutlikkust, eelkõige seoses ELi eelarvest tehtavate kulutustega. Samuti sisaldab see meetmeid prokuratuuri jõupingutuste tugevdamiseks. Lisatud on ka meetmed, et suurendada konkurentsi riigihangete valdkonnas ning tagada riigihangete läbipaistvus ja avalik järelevalve.

Komponendis sisalduvate meetmetega käsitletakse ka pikaajalisi küsimusi, mis on seotud kohtusüsteemi sõltumatusega, kohtuliku kaitse standardi tõstmisega ja investeerimiskliima parandamisega Ungaris, tugevdades kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi, nimelt andes riiklikule kohtunõukogule suuremad volitused tasakaalustada riikliku kohtuameti esimehe volitusi, tugevdades ülemkohtu kohtunike sõltumatust, kõrvaldades takistused Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotlemiselt ning kõrvaldades avaliku sektori asutuste võimaluse vaidlustada konstitutsioonikohtus lõplikke kohtuotsuseid.

Selle komponendi meetmed peaksid samuti parandama otsuste tegemise kvaliteeti ja läbipaistvust, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade süstemaatilisema kaasamise kaudu, ning hõlbustama juurdepääsu avalikule teabele ning tagama tõhusa järelevalve selle üle, kuidas avaliku huvi varade haldamise sihtasutused ELi toetust kasutavad. Komponent hõlmab ka meetmeid agressiivse maksuplaneerimise ohu vähendamiseks ja maksusüsteemi lihtsustamiseks. Lisaks hõlmab see komponent meetmeid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.

Mitmel juhul aitab see komponent kaasa ka avaliku sektori asutuste digiüleminekule, toetades avaliku halduse ja teenuste digiteerimist.

See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta tugevdada korruptsioonivastast raamistikku, sealhulgas parandades prokuratuuri jõupingutusi ja juurdepääsu avalikule teabele (2019. aasta riigipõhine soovitus 4, 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4, 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4, 2020. aasta riigipõhine soovitus 4, 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4), kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamine (2019. aasta riigipõhine soovitus 4, 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4); „parandada otsustusprotsessi kvaliteeti ja läbipaistvust tulemusliku sotsiaaldialoogi, muude sidusrühmadega kaasamise ja korrapäraste mõjuhinnangute kaudu“ (2019. aasta riigipõhine soovitus 4, 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4), „Maksusüsteemi jätkuv lihtsustamine“ (2019. aasta riigipõhine soovitus 4, 2022. aasta riigipõhine soovitus nr 4), „Tugevam maksusüsteemi agressiivse maksuplaneerimise riski vastu“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 4, riigipõhine soovitus nr 5, 2020) ja „Täiendada konservatiivseid keskpika perioodi eelarvepositsioone“ (riigipõhine soovitus 1, 2022).

Ungari on esitanud mitu meedet, mida on Euroopa Komisjoniga arutatud tingimuslikkuse määruse kohase menetluse raames 8 . Seotud eesmärkide ja sihtide sisu on kooskõlas selles kontekstis võetud kohustustega ning mõned neist eesmärkidest viiakse ellu enne esimese maksetaotluse esitamist taaste- ja vastupidavusrahastu raames.

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 5 punktile e on kõnealuse määruse artikli 22 järgimiseks kõigi taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 24 kohaste maksete eeltingimus selle komponendi selliste eesmärkide rakendamine, mis on seotud Ungari kontrollisüsteemiga, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve 9 .

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 viib Ungari läbi reforme ilma seda tulemust nõrgendamata ja allpool esitatud elemente negatiivselt mõjutamata.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C9.R1. Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist Ungaris

Reformi eesmärk on tugevdada pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni ning liidu toetuse rakendamisega seotud muu ebaseadusliku tegevuse ja eeskirjade eiramise ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist Ungaris, pöörates erilist tähelepanu riigihangetele, luues ausameelsuse ameti.

Ausameelsuse ameti ülesanne on sekkuda kõigil juhtudel, kui liikmesriigi pädevad asutused ei ole tema arvates võtnud vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, huvide konflikti, korruptsiooni ja muid ebaseaduslikke rikkumisi või eeskirjade eiramisi, mis on mõjutanud või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset.

Luuakse ausameelsuse amet, kes alustab tegevust enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

Tuleb tagada ausameelsuse ameti täielik sõltumatus, sealhulgas see, et ausameelsuse amet ja selle töötajad ei võta vastu ega küsi juhiseid üheltki teiselt isikult ega institutsioonilt. Töötajate, juhtkonna ja eelarve valimisel kohaldatakse tugevaid tagatisi.

Ausameelsuse ametil on muu hulgas õigus anda avaliku sektori hankijatele korraldus hankemenetlus peatada (kuni kaheks kuuks); taotleda, et juurdlusorganid viiksid tema nimel läbi uurimisi; soovitada jätta teatavad ettevõtjad teatavaks ajavahemikuks liidu rahastamisest välja; anda asjaomastele riiklikele asutustele või organitele korraldus täita oma järelevalve- või kontrolliülesandeid, eelkõige kontrollida liidu vahendite haldamisega seotud huvide konflikti deklaratsioone ja kahtlusi; soovitada avaliku sektori hankijatel kasutada konkreetset hankemenetlust; algatada menetlus asjaomastes riiklikes ametiasutustes või organites, et teha kindlaks, kas kahtlustatakse ebaseaduslikkust või eeskirjade eiramist; alates 31. märtsist 2023 ainupädevus kontrollida selliste kõrgemate poliitiliste juhtide (peaminister, ministrid, peaministri poliitilised direktorid, riigisekretärid) varadeklaratsioone, kellel ei ole volitusi rahvusassamblee liikmena, volitused kontrollida otseselt kõigi suure riskiga ametnike, sealhulgas presidendi, parlamendiliikmete, kesktäitevasutuste juhtide, muude poliitiliste ametnike, poliitiliste ametnike kabinettide töötajate, piirkondlike kuberneride avalikult kättesaadavaid varadeklaratsioone; suurlinnade linnapead, kohtunikud, prokurörid, kohtu- ja prokuratuuri juhtorganite liikmed, korruptsioonivastase võitluse uurijad ja riigi omandis olevate ettevõtete kõrgemad juhid ning mitteavaliku vara deklaratsioonide puhul vähemalt õigus nõuda pädevatelt asutustelt nende deklaratsioonide kontrollimist ja selle kontrolli tulemuste saamist; algatada omal algatusel, kaebuse või kahtluse korral varade deklareerimise kontrollimenetlusi ning omada otsest ja piiramatut juurdepääsu asjakohastele andmebaasidele ja registritele, mida ta peab vajalikuks varadeklaratsioonides sisalduva teabe õigsuse kontrollimiseks; taotleda kõigi liidu toetust hõlmavate ja kohtulikult läbivaadatavate riigihankemenetlusi käsitlevate ametiasutuste otsuste kohtulikku läbivaatamist; ning vaidlustada asjaomase asutuse tegevusetus kohtus. Ausameelsuse ametil on üheselt mõistetavad ja piiramatud volitused jätkata oma volituste kasutamist isegi juhul, kui algselt liidu toetuse saamiseks kavandatud projektid või menetlused on hiljem liidu toetusest välja jäetud.

Ausameelsuse ametil on juurdepääs kogu teabele, andmebaasidele ja registritele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks seoses riigihangete, korruptsioonikahtluse juhtumite, sealhulgas varadeklaratsioonide kontrollimise, pettuse ja liidu toetusega seotud huvide konfliktiga. Tagatakse, et ausameelsuse asutuse teabenõude või juhisega seotud asutused tegutsevad mõistliku aja jooksul.

Ausameelsuse amet viib nelja kuu jooksul alates asutamisest läbi aususe riskihindamise, et hinnata Ungari riigihankesüsteemi usaldusväärsuse olukorda, teha kindlaks usaldusväärsusega seotud riskid, süsteemsed riskid usaldusväärsusele ja nendega tegelemiseks kättesaadavad vahendid.

Ausameelsuse amet koostab oma esimese iga-aastase usaldusväärsuse aruande 2022. aasta kohta 2023. aasta teiseks kvartaliks ning seejärel igal aastal teiseks kvartaliks. Aruanded avalikustatakse. Valitsus vaatab läbi kõik aususe järelevalveasutuse aruanded ja selgitab kirjalikult, kuidas ta kolme kuu jooksul alates nende avaldamisest kavatseb neis aruannetes esitatud järeldusi käsitleda.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R2. Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid

Reformi eesmärk on luua korruptsioonivastane töökond, et jälgida ja läbi vaadata Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid.

Korruptsioonivastane töökond vaatab läbi olemasolevad korruptsioonivastased meetmed ja töötab välja ettepanekud korruptsiooni ja muude tavade, näiteks onupojapoliitika, soosimise või pöördukse efekti avastamise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise parandamise kohta avaliku ja erasektori vahel. Samuti esitab ta ettepanekud meetmete kohta, millega parandada korruptsiooni ennetamist ja avastamist ning parandada teabe liikumist riigi haldus- ja kontrolliasutuste ning kriminaaluurimisasutuste vahel.

Vähemalt pooled korruptsioonivastase töökonna liikmetest peavad olema korruptsioonivastase võitluse valdkonnas tegutsevad sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid, kellel on tõendatud eksperditeadmised ja piisavalt pikk tõendatav tegevus ning mis valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse ning kandidaatide asjatundlikkuse ja pädevusega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel.

Reformiga C9.R1 loodud ausameelsuse ameti esimees on korruptsioonivastase töökonna esimees, kuid need kaks üksust tegutsevad üksteisest eraldi ja üksteisest sõltumatult.

Korruptsioonivastane töökond tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ja teeb otsused lihthäälteenamusega. Koosolekute protokollid tehakse avalikult kättesaadavaks korruptsioonivastase töökonna veebisaidil koos liikmete poolt enne või pärast koosolekuid saadetud kirjalike seisukohtade ja tähelepanekutega, mille lisamist koosoleku protokollile taotletakse. Korruptsioonivastane töökond võtab esimehe ettepanekul oma esimesel koosolekul vastu oma töökorra.

Korruptsioonivastane töökond avaldab oma esimese aruande 2022. aasta kohta 2023. aasta esimeseks kvartaliks ja seejärel aastaaruanded igal aastal esimeseks kvartaliks. Korruptsioonivastase töökonna valitsusvälistel liikmetel on võimalus avaldada variaruandeid, milles on esitatud nende seisukohad. Sellised aruanded tehakse avalikult kättesaadavaks koos korruptsioonivastase töökonna aruandega.

Valitsus vaatab korruptsioonivastase töökonna aruanded läbi kahe kuu jooksul alates nende avaldamisest ja esitab korruptsioonivastasele töökonnale oma märkused, sealhulgas üksikasjaliku põhjenduse korruptsioonivastase töökonna iga ettepaneku kohta, mille ta on otsustanud mitte rakendada.

Korruptsioonivastane töökond peab oma esimese koosoleku enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta teiseks kvartaliks.

C9.R3. Erimenetluse kehtestamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral („kohtulik läbivaatamine“)

Selleks et parandada prokuratuuri jõupingutusi ja tagada, et korruptsiooni ja sarnaste kuritegude eest vastutusele võtmiseks võetakse otsustavaid meetmeid, kehtestatakse reformiga erimenetlus, mis tagab uurimisasutuste või prokuratuuri otsuste tõhusa kohtuliku läbivaatamise seoses kuriteoteate tagasilükkamise või menetluse lõpetamisega. Menetlust peab olema võimalik algatada igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on võimalus esitada taotlus selliste otsuste läbivaatamiseks ja korduvaks teistmisavalduseks, et taotleda asjaomase uurimise või menetluse jätkamist. Ausameelsuse ametil (vt reform C9.R1) on samuti võimalus esitada läbivaatamistaotlus ja korduva läbivaatamise ettepanek. Pärast korduvat teistmisavaldust võivad füüsilised ja juriidilised isikud esitada süüdistuse esitamise taotluse, tingimusel et on põhjendatud alus asja vastutusele võtmiseks. Korduvat teistmisavaldust esitav isik tegutseb prokurörina. Sellistel juhtudel ei ole ette nähtud esialgset uurimist, mille alusel asja menetlev kohus esitab süüdistuse. Menetlust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023, sealhulgas ka enne seda kuupäeva toime pandud mitteaegunud kuritegude suhtes.

Reformi rakendamine viiakse lõpule enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Reform vaadatakse põhjalikult läbi 2023. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R4. Vara deklareerimisega seotud eeskirjade tugevdamine

Reformi eesmärk on tugevdada korruptsioonivastast raamistikku, kehtestades vara deklareerimisega seotud rangemad eeskirjad, laiendades nende isiklikku ja materiaalset kohaldamisala, tagades selliste deklaratsioonide sagedase avalikustamise ja nende läbipaistvuse, tehes need üldsusele kättesaadavaks ning kehtestades tõhusad karistused seotud eeskirjade ja kohustuste rikkumise eest.

Reform koosneb seotud seadusandlikest muudatustest, mis jõustuvad ja mida hakatakse kohaldama enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Eelkõige tagavad nad, et kõrgeima tasandi poliitilisi ülesandeid täitvad isikud ja nende samas leibkonnas elavad sugulased, samuti rahvuskogu liikmed ja nende samas leibkonnas elavad sugulased esitavad 31. jaanuariks 2023 esimest korda varade deklareerimise uute eeskirjade kohased varadeklaratsioonid riigi kohta 31. detsembriks 2022 ning on kohustatud deklareerima oma varad (eelkõige nende tulud, kinnisvara, muu väärtuslik vara, hoiused pangahoiustes ja rahas, varad aktsiates, väärtpaberid ja erakapitali investeerimisfondid, elukindlustuslepingud, usaldusfondid ja ettevõtete tegelikud tulusaajad).

Lisaks luuakse 2023. aasta esimeseks kvartaliks uus süsteem, kus varadeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt ja kus poliitiliste tippülesannetega isikute varadeklaratsioonid on üldsusele tasuta kättesaadavad.

Lõpuks kehtestatakse tõhus, proportsionaalne ja piisavalt hoiatav karistuskord (sealhulgas nii kriminaal- kui ka halduskaristused) seoses selliste isikute kohustuste tõsiste rikkumistega, kelle suhtes kohaldatakse vara deklareerimise eeskirju, ning seda kohaldatakse alates 2023. aasta kolmandast kvartalist.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta kolmandaks kvartaliks.

C9.R5. Avalikes huvides tegutsevate varahaldusfondide avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamine

Reformi eesmärk on tagada tõhus järelevalve selle üle, kuidas avaliku huvi varade valitsemise sihtasutused liidu toetust kasutavad.

Selleks et selgitada kohaldatavaid õigusnorme, mis on seotud juurdepääsuga avalikule teabele, riigihanke-eeskirju ning avaliku huvi varade valitsemise sihtasutuste ülesandeid ja kohustusi, kui sihtasutused osalevad liidu toetuse rakendamises mis tahes pädevuses, jõustuvad sihtotstarbelised seadusandlikud muudatused, et:

-määrab sõnaselgelt avaliku huviga tegelevad varahalduse sihtasutused ja nende asutatud või hallatavad juriidilised isikud riigihanke-eeskirjade kohaselt avaliku sektori hankijateks;

-tagab, et avaliku huviga tegelevatele varahaldusfondidele ning nende asutatud või hallatavatele juriidilistele isikutele ja nende töötajatele, kes on seotud liidu toetuse rakendamisega mis tahes ametikohal, kohaldatakse avalikule teabele juurdepääsu ning auditeerimise ja kontrolli osas samu nõudeid, mida kohaldatakse avaliku sektori üksuste suhtes;

-ning tagama huvide konflikti käsitlevate eeskirjade täieliku kohaldamise kõigi isikute suhtes, kes töötavad avalikes huvides tegutseva varahaldusfondi või avalikes huvides tegutseva varahaldusfondi juures, ning nende asutatud või hallatavate juriidiliste isikute suhtes.

Reform viiakse ellu enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R6. Avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse suurendamine

Reformi eesmärk on suurendada avaliku sektori kulutuste läbipaistvust, kõrvaldades takistused avalikule teabele juurdepääsult, kehtestades kõigile avaliku sektori asutustele kohustuse avalikustada üldsusele kättesaadavasse keskregistrisse ennetavalt suur hulk eelnevalt kindlaks määratud teavet avaliku sektori vahendite kasutamise kohta.

Kõigi avaliku sektori asutuste kohustus avaldada sellised andmed keskregistris ja ennetavalt avalikustatava teabe ulatus määratakse kindlaks seadusandlikus aktis, mis jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Seadusandliku aktiga kehtestatakse ka selged menetlused ja eeskirjad selliste andmete avaldamiseks, sealhulgas avaldamise tähtaeg ja vorm.

Teave täitmistõendite ja arvete kohta tehakse jätkuvalt kättesaadavaks dokumentidele juurdepääsu taotluste korral. Keskregister sisaldab lepingute kordumatuid tunnuseid elektroonilises riigihangete süsteemis. Samuti tehakse kättesaadavaks teave selle kohta, kas avaliku sektori vahendid hõlmavad (täielikult või osaliselt) liidu toetust, mis ületab riiklikku riigihangete künnist. Pärast 31. märtsi 2023 alustatud hankemenetluste puhul lisatakse selline teave ka menetluste kohta, mis hõlmavad liidu toetust, mis ei ületa riiklikke riigihanke piirmäärasid. Keskregistris avaldatavad andmekogumid on avatud, koostalitlusvõimelises ja masinloetavas vormingus, mis võimaldab massiliselt alla laadida ning andmeid sorteerida, otsida, väljavõtteid teha, võrrelda ja taaskasutada. Juurdepääs andmetele on tasuta ja seda ei ole vaja registreerida.

Avalik-õiguslikud asutused on kohustatud keskregistri andmeid ajakohastama vähemalt iga kahe kuu tagant. Valitsus teostab järelevalvet eespool nimetatud õigusaktist avalik-õiguslikele asutustele tulenevate kohustuste täitmise ja täitmise üle ning tagab, et avaliku sektori asutused täidavad oma kohustust laadida üles kõik asjakohased andmed täielikult ja õigeaegselt.

Keskregister on täielikult toimiv ja kõik andmed laaditakse sellesse üles 2023. aasta esimeseks kvartaliks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R7. Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine

Reformi eesmärk on tugevdada korruptsioonivastast raamistikku, tagades praeguse riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamise ning töötades välja uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava, mille eesmärk on parandada mehhanisme, millega tõhusalt tagada pettuste ja korruptsiooni ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine (sealhulgas riigihangete süsteemis), ning tugevdada huvide konflikti ohu käsitlemise süsteemi.

Uus riiklik korruptsioonivastane strateegia ja tegevuskava valmistatakse ette korruptsioonivastase töökonna (vt reform C9.R2) tõhusal osalusel, tuginedes OECD poliitilistele nõuannetele, pärast ulatuslikke konsultatsioone riiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas komisjoni ja GRECOga, ning dialoogi sidusrühmadega, millesse on kaasatud nende soovitused. Erilist tähelepanu pööratakse kõrgetasemelise korruptsiooni vastase võitluse institutsioonilise ja normatiivse raamistiku tugevdamisele, suurendades avaliku sektori asutuste töö läbipaistvust (sealhulgas kõrgemal poliitilisel tasandil). Tuginedes reformis C9.R20 nimetatud pettuste- ja korruptsioonivastasele strateegiale (mis peaks piirduma liidu toetusega) ja sellega kooskõlas, tagatakse riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskavaga pettuse- ja korruptsioonivastaste meetmete ühtne rakendamine nii riikliku kui ka liidu rahalise toetuse puhul.

Tegevuskava sisaldab sihtotstarbelisi meetmeid, et tugevdada korruptsiooni mahasurumist; tugevdada varade deklareerimisega seotud halduskontrolli; töötada välja tõhusad sisemehhanismid, et edendada ja suurendada valitsuse teadlikkust eetikaküsimustest; vaadata läbi kutse-eetika koodeksi kohaldamine Ungari valitsuse ametlikus korpuses ning kohalike omavalitsuste tavad, et teha kindlaks ja edendada parimaid tavasid seoses kontaktidega lobistidega ja huvide konfliktide ennetamisega; ning võtta vastu ja teha üldsusele kättesaadavaks käitumisjuhend isikute kohta, kes täidavad tippjuhi ülesandeid (nagu on määratlenud GRECO), sealhulgas kontaktid lobistidega, töösuhtejärgsed piirangud ja sugulaste tööhõive ning tööhõive edendamine.

Riiklik korruptsioonivastane strateegia ja tegevuskava (mis hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025) võetakse vastu ning tegevuskava rakendamine algab 2023. aasta teiseks kvartaliks. Riiklik korruptsioonivastane strateegia ja tegevuskava vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse korruptsioonivastase töökonna (reform C9.R2) ja ausameelsuse ameti (reform C9.R1) aruannete sisu ja tehtud tööd.

Valitsus võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles hinnatakse uue riikliku korruptsioonivastase strateegia rakendamist ja tegevuskava alusel võetud meetmeid 2026. aasta esimeseks kvartaliks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R8. Prokuratuuri koostöösüsteemide ajakohastamine, et võidelda korruptsiooni vastu

Reformi eesmärk on suurendada avaliku halduse tõhusust ja aidata seeläbi kaasa korruptsioonivastase võitluse raamistiku tugevdamisele, kehtestades:

-2024. aasta teiseks kvartaliks uus IT-süsteem tundlike dokumentide käitlemiseks, mis toetab ja hõlbustab vähemalt seitsme prokuratuuri uurimistes osaleva organisatsiooniüksuse haldustööd ja teabevahetust; ning

-2025. aasta neljandaks kvartaliks uus IT-süsteem juhtumitoimikute haldamiseks, mis toetab ja hõlbustab seitsme prokuratuuri uurimistega tegeleva organisatsiooniüksuse uurimistegevust.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R9. Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris

Reformi eesmärk on suurendada kodanike teadlikkust selle kohta, et tervishoiusektoris kriminaliseeritakse lisatasude maksmine, sealhulgas trüki-, tele- ja veebikampaania materjalide ning teabe levitamise kaudu, ning aidata seeläbi kaasa nende kaotamisele.

See meede täiendab õiguslikke muudatusi, millega kriminaliseeritakse lisatasu maksmine tervishoiusektoris, ning õigusakti, millega kehtestatakse arstidele uus tööleping, mille eesmärk on kaotada lisatasud ja sellega seoses tõsta sellise lepingu alusel töötavate arstide ja elanike palka.

Meede seisneb ulatusliku teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamises, et jõuda vähemalt viie miljoni kodanikuni. 2023. aasta kolmandaks kvartaliks avaldatakse vahehinnang kampaania esimeste tulemuste kohta, milles tehakse kindlaks, kui palju kodanikke on jõudnud, et tervishoiuteenuste puhul on tasulised maksed vastuvõetavad, võrreldes olukorraga enne teadlikkuse suurendamise kampaania algust, tehakse kindlaks saadud kogemused ja koostatakse soovitused ülejäänud kampaania jaoks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2024. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R10. Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine

Reformi eesmärk on parandada konkurentsi riigihangete valdkonnas ning suurendada seotud protsesside läbipaistvust, tulemuslikkust ja töökindlust, vähendades liidu vahenditest või riigieelarvest rahastatavate ühe pakkumusega riigihankemenetluste osakaalu.

Reform hõlmab ulatuslikku meetmete kogumit, mille eesmärk on suurendada konkurentsi riigihangete valdkonnas.

Ühe pakkumusega riigihankemenetluste (nii üle kui ka allapoole ELi riigihanke piirmäärasid) osakaalu vähendatakse ja hoitakse seejärel alla 15 % i) riigihangete puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu toetusest; ning ii) riiklikest vahenditest rahastatavate riigihangete puhul vastavalt allpool esitatud eesmärkides täpsustatud ajakavale. Üksikute pakkumiste osakaal arvutatakse vastavalt ühtse turu tulemustabeli metoodikale. EUTAFi lõplikes auditiaruannetes, mis sisaldavad märkusteta auditiarvamusi, kinnitatakse ka seda, et üksikpakkumuste osakaal on vastavatest eesmärkidest väiksem.

Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist luuakse seire- ja aruandlusvahend („ühe pakkumise aruandlusvahend“) ja võetakse see kasutusele, et oleks võimalik jälgida ja anda aru kõnealuse meetmega seotud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest. Selle vahendi vastavust ühtse turu tulemustabeli metoodikale, et vahendis sisalduvad andmed on täpsed ja täielikud, sealhulgas lähtetasemete taseme osas, kinnitatakse lõplikus auditiaruandes koos märkusteta auditiarvamusega, mille esitab EUTAF. 2022. aasta neljandaks kvartaliks sisaldab vahend ka andmeid geograafiliste tähiste kohta. Riigihangete eest vastutav ministeerium koostab ühtse pakkumise aruandlusvahendist saadud teabel põhineva esimese kirjaliku aruande, mis sisaldab absoluutarvusid ja aktsiaid, geograafilisi tähiseid ning teenuste ja toodete identifitseerimist, ning see avaldatakse EPSi veebisaidil 2023. aasta esimeseks kvartaliks ja seejärel kord aastas.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R11. Elektroonilise riigihangete süsteemi väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks

Reformi eesmärk on suurendada riigihangete läbipaistvust ning hõlbustada riigihangete konkurentsi sõltumatut järelevalvet ja analüüsimist, tehes elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) arendamise kaudu üldsusele tasuta kättesaadavaks kõik hankeandmed hulgialla laadituna ja masinloetavas vormingus.

EPSi ajakohastatakse enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist, et kõik riigihankemenetluste lepingu sõlmimise teated saaks korrapäraselt ajakohastatud kujul avaldada struktureeritud kujul, mis võimaldab kõiki lepingu sõlmimise teadetega seotud andmeid masinpäringuid otsida, massiliselt eksportida ja töödelda. Selles andmebaasis peavad kõik ettevõtjad, sealhulgas konsortsiumide üksikliikmed, olema identifitseeritavad kordumatu tunnuse abil. Korrapäraselt ajakohastatav andmebaas on kõigile kättesaadav ja allalaaditav EPSi kodulehel ilma registreerumata.

Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist tehakse alltöövõtjatega seotud teave EPSis kättesaadavaks struktureeritud kujul. 2023. aasta esimeseks kvartaliks sisaldab andmebaas ka kõiki lepingu sõlmimise teateid alates 1. jaanuarist 2014 koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas alltöövõtjate kohta.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R12. Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik

Reformi eesmärk on luua terviklik tulemuslikkuse mõõtmise raamistik, et pidevalt jälgida ja hinnata Ungari riigihangete tõhusust ja kulutasuvust.

Tulemuslikkuse mõõtmise raamistik töötatakse välja riigihangete valdkonnas tegutsevate sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja riigihankeekspertide täielikul ja tõhusal osalusel. Sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse teel, mis põhineb eksperditeadmiste ja pädevusega seotud objektiivsetel kriteeriumidel.

Tulemuslikkuse mõõtmise raamistik võetakse kasutusele enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. See võimaldab eelkõige iga-aastast analüüsi ebaõnnestunud riigihankemenetluste taseme ja nende põhjuste kohta; nende lepingute osakaalu kohta, mis lepingu täitmise ajal täielikult tühistatakse; lepingu täitmisel tekkinud viivituste osakaalu kohta; ülekulude osakaalu kohta (sealhulgas nende osakaal ja maht); sõlmitud hankelepingute osakaalu kohta, mille puhul võetakse sõnaselgelt arvesse kogu olelusringi või olelusringi kulude arvestamist; mikro- ja väikeettevõtjate riigihangetes eduka osalemise osakaalu kohta; riigi vahenditest ja liidu toetusest rahastatavate üksikpakkumustega riigihankemenetluste väärtuse ja osakaale kohta eraldi ja/või mõlemas.

Eespool nimetatud analüüsi tegemisel osalevad täielikult ja tõhusalt valitud sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja sõltumatud riigihankeeksperdid ning selle tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks 2023. aasta esimeseks kvartaliks esimest korda 2022. aasta kohta ja seejärel igal aastal.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R13. Tegevuskava konkurentsi taseme tõstmiseks riigihangete valdkonnas

Reformi eesmärk on suurendada konkurentsi riigihangete valdkonnas tervikliku tegevuskava vastuvõtmise ja rakendamise kaudu.

Tegevuskavas sisalduvad meetmed põhinevad heade tavade hindamisel, et hõlbustada konkurentsi riigihangete valdkonnas; tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku esimesed tulemused (vt reform C9.R12) ja sellel põhinevad ettepanekud konkurentsi soodustamiseks riigihangetes; ausameelsuse ameti (vt reform C9.R1) kättesaadavad järeldused, otsused ja soovitused, mis on seotud konkurentsiga riigihangete valdkonnas.

Tegevuskavas sätestatakse konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb igal aastal saavutada; määratakse kindlaks meetmed, mis on asjakohased seotud eesmärkide saavutamiseks; määratakse täpsed tähtajad meetmete rakendamiseks ja määrama igale meetmele asjakohased näitajad, et jälgida meetme rakendamise edenemist; määratakse kindlaks iga meetme rakendamise eest vastutav asutus või institutsioon; luuakse järelevalvemehhanism, et hinnata tegevuskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme; lisatakse erisäte tegevuskava iga-aastaseks läbivaatamiseks ja vajaduse korral selle muutmiseks; ning tagatakse, et tegevuskava või selle muudatuste rakendamise iga-aastane hetkeseis tehakse viivitamata üldsusele kättesaadavaks.

Tegevuskava võetakse vastu 2023. aasta esimeses kvartalis. Pärast esimest iga-aastast läbivaatamist võtab valitsus muudetud tegevuskava vastu ja teeb selle avalikult kättesaadavaks 2024. aasta esimeseks kvartaliks, sealhulgas iga selles sisalduva meetme rakendamise seisu.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2024. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R14. Koolituskava ja toetuskava mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes

Reformi eesmärk on hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (keskendudes mikro- ja väikeettevõtjatele) osalemist riigihankemenetlustes.

Selleks töötab Ungari välja ja rakendab koolituskava, millega antakse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tasuta kõige olulisemat teoreetilist ja praktilist teavet selle kohta, kuidas nad saavad riigihankemenetlustes edukalt osaleda. Koolitus põhineb uutel koolitustel ja e-õppe materjalidel. Uued koolitusmaterjalid hõlmavad vähemalt riigihankemenetluste ja nende ettevalmistamise etappi, õiguskaitsevahendite tõhusat kasutamist ja riigihankelepingu täitmisel tekkivaid eripärasid. Tagatakse koolituste tõhususe hindamine. 2024. aasta esimeseks kvartaliks pakutakse koolitust vähemalt 1000 mikro-, väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale ning 2026. aasta teiseks kvartaliks vähemalt 2200 mikro-, väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale. Hindamisaruanne, milles hinnatakse koolitusmeetme tulemuslikkust ja tõhusust, tehakse üldsusele kättesaadavaks 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Samuti loob Ungari 2023. aasta esimeseks kvartaliks toetuskava, millega nähakse ette objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel valikukriteeriumidel põhinev kindlasummaline hüvitis, mis makstakse 2026. aasta teiseks kvartaliks otse vähemalt 1800 mikro-, väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale (keskendudes mikro- ja väikeettevõtjatele) riigihankemenetlustes osalemisega seotud kulude eest. 2024. aasta kolmandaks kvartaliks tehakse toetuskava vahehindamine ja 2026. aasta teiseks kvartaliks toetuskava lõpphindamine programmi lisaväärtuse ja tulemuslikkuse kohta.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2026. aasta teiseks kvartaliks.

C9.R15. Riikliku kohtunõukogu rolli ja volituste tugevdamine, et tasakaalustada riikliku kohtuameti esimehe volitusi

Reformi eesmärk on anda riiklikule kohtunõukogule suuremad volitused, et see saaks tõhusalt täita oma põhiseaduslikku rolli kohtute keskhalduse järelevalves, säilitades samal ajal nõukogu sõltumatuse, mis põhineb selle liikmete valimisel kohtunike poolt. Reformi tulemusel tugevdatakse seadusega asutatud kohtute ja kohtunike sõltumatust ja erapooletust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 19 ja asjakohase ELi acquis’ga.

Reformiga antakse riiklikule kohtunõukogule suuremad volitused ja see sisaldab seadusandlikke muudatusi tagamaks, et riiklik kohtunõukogu esitab põhjendatud siduva arvamuse mitmes küsimuses, mis puudutavad nii üksikotsuseid kui ka määrusi.

Reformiga tagatakse ka, et riiklikul kohtute nõukojal on oma ülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid, sealhulgas personal ja bürood.

Enne reformi rakendamiseks vajalike seaduseelnõude esitamist korraldatakse sidusrühmadega konsulteerimine, mis võimaldab vähemalt riiklikul kohtute nõukojal, kohtuliitudel, Ungari advokatuuril, kodanikuühiskonna organisatsioonidel, Kúrial, riiklikul kohtute ametil, konstitutsioonikohtul ja peaprokuröril esitada oma märkused vähemalt 15 päeva jooksul.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks ning enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R16. Ülemkohtu (Kúria) sõltumatuse tugevdamine

Reformi eesmärk on tugevdada ülemkohtu (Kúria) sõltumatust. Reformi tulemusel tugevdatakse seadusega asutatud kohtute ja kohtunike sõltumatust ja erapooletust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 19 ja asjakohase ELi acquis’ga.

Reformi käigus muudetakse Kúria esimehe valimise eeskirju; Kúria kohtuasjade jaotamise süsteemi käsitlevaid eeskirju; ning Kúria toimimise eeskirju, et i) anda Kúria kohtunõukogule ja asjaomastele kohtunike osakondadele (kollégium) suuremad volitused, ii) kaotada konstitutsioonikohtu liikmete võimalus saada kohtunikeks ja nimetada nad seejärel Kúria’sse ilma tavapärast kandideerimismenetlust järgimata ning iii) tagada, et riiklik kohtute nõukoda esitab põhjendatud siduva arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Kúria esimehe ja aseesimehe ametikohale; sobivuskriteeriume, sealhulgas sõltumatus, erapooletus, ausus ja ausus, määratakse kindlaks seadusega. Kandidaatidel, kelle riiklik kohtunõukogu peab sobimatuks, on juurdepääs kiirendatud kohtulikule läbivaatamisele pädevas kohtus.

Reformiga tagatakse ka, et reformis C9.R15 osutatud riikliku kohtunõukogu suuremad volitused kehtivad ka Kúria esimehe suhtes, kui nad tegutsevad ametisse nimetava asutusena (kooskõlas 2011. aasta CLXII seadusega).

Enne reformi rakendamiseks vajalike muudatusettepanekute esitamist korraldatakse sidusrühmadega konsulteerimine, mis võimaldab vähemalt riiklikul kohtute nõukojal, kohtuliitudel, Ungari advokatuuril, kodanikuühiskonna organisatsioonidel, Kúrial, riiklikul kohtute ametil, konstitutsioonikohtul ja peaprokuröril esitada oma märkused vähemalt 15 päeva jooksul.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks ning enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R17. Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluste esitamise takistuste kõrvaldamine

Reformi eesmärk on kõrvaldada takistused, mis ei võimalda kohtutel iseseisvalt pöörduda eelotsuste saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse, tagades seeläbi kooskõla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Reformi tulemusel tugevdatakse seadusega asutatud kohtute ja kohtunike sõltumatust ja erapooletust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 19 ja asjakohase ELi acquis’ga.

Reform seisneb kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 666 jj muutmises, et kaotada Kúria võimalus kontrollida kohtuniku poolt Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse esitamise otsuse õiguspärasust, ning kriminaalmenetluse seadustiku § 490 muutmises menetluse peatamise kohta, et kõrvaldada kõik takistused, mis ei võimalda kohtul esitada eelotsusetaotlust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks ning enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R18. Reform seoses konstitutsioonikohtu lõplike otsuste läbivaatamisega

Reform seisneb selles, et kaotatakse 2019. aastal 2011. aasta CLI seaduse paragrahvi 27 muutmisega kehtestatud võimalus, et avaliku sektori asutused vaidlustavad lõplikud kohtuotsused konstitutsioonikohtus. Reformi tulemusel tugevdatakse seadusega asutatud kohtute ja kohtunike sõltumatust ja erapooletust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 19 ja asjakohase ELi acquis’ga.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta esimeseks kvartaliks ning enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R19. Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine

Reformi eesmärk on tagada liidu toetuse tõhus rakendamine, järelevalve, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse.

Sel eesmärgil jõustuvad õigusnormid, millega kehtestatakse Ungaris liidu toetuse rakendamises, seires, kontrollis ja auditeerimises osalevate asutuste rollid ja kohustused, enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist, et tagada:

-pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise riskijuhtimise, ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tugevdamine;

-et huvide konflikti deklaratsioonide suhtes kehtestatakse tõhusad eeskirjad, menetlused ja kontrollimehhanismid; ning

-tundlikel ametikohtadel töötavate töötajate regulaarne rotatsioon ja nende tõhus järelevalve.

Seoses konkreetselt taaste- ja vastupidavuskavaga kehtestatakse eespool nimetatud õigussätetega ka õiguslikud volitused, sätestades taaste- ja vastupidavuskava rakendamises, auditeerimises ja kontrollimises osalevate asutuste üksikasjalikud rollid ja kohustused, samuti eeskirjad, mis käsitlevad kavas seatud eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimisega seotud andmete kogumist ja usaldusväärsust, liidu vahendite haldaja kinnituste, auditikokkuvõtete ja maksetaotluste koostamise ja usaldusväärsuse menetlusi ning menetlusi, millega tagatakse kõigi andmete kogumine kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 22.

Lisaks eespool nimetatud õiguslikule korrale töötab Ungari välja põhjalikud suunised, millega tagatakse huvide konflikti olukordade tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine enne esimese maksetaotluse esitamist, ning alustab nende kohaldamist. Suunistes sätestatakse üksikasjalikult iga sellise asutuse ülesanded ja kohustused, kes osalevad liidu toetuse rakendamises, haldamises ja kontrollimises, tagades huvide konflikti olukordade tõhusa ennetamise, avastamise, kontrolli ja kõrvaldamise.

Reformi rakendamine viiakse lõpule enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R20. Tõhus pettuste- ja korruptsioonivastane strateegia liidu toetuse rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks

Reformi eesmärk on tagada liidu toetusega seotud pettuste ja korruptsiooni tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine Ungaris, kehtestades tervikliku korruptsiooni- ja pettusevastase strateegia ning rakendades seda.

Pettuse- ja korruptsioonivastast strateegiat täiendatakse tegevuskavaga, milles sätestatakse selged ja terviklikud meetmed, mis vastavad strateegias sätestatud eesmärkidele. Iga meetme puhul määratakse kindlaks selged rakendamistähtajad, vastutavad asutused ja konkreetsed näitajad edusammude mõõtmiseks.

Strateegia ja tegevuskava võetakse vastu enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R21. Arachne süsteemi täielik ja tõhus kasutamine kogu liidu toetuse puhul

Reformi eesmärk on tagada Ungaris liidu toetusega seotud pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti, topeltrahastamise ja muude eeskirjade eiramiste tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine, kasutades täielikult ja tulemuslikult komisjoni Arachne andmekaeve- ja riskihindamisvahendit.

Selleks kiidab valitsus heaks menetlused, millega tagatakse, et asjaomased riiklikud asutused laadivad iga kahe kuu tagant Arachne süsteemi üles kõik asjakohased andmed, ja alustab nende kohaldamist, et nad tagavad süsteemi Arachne loodud riskihindamiste korrapärased ja tõhusad järelmeetmed. EUTAFi lõplik auditiaruanne koos märkusteta auditiarvamusega kinnitab menetluste ja korra asjakohasust ning üleslaaditud andmete täielikkust.

Reform viiakse ellu enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R22. Siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraadi loomine, et tugevdada huvide konfliktide kontrolli liidu toetuse rakendamisel

Reformi eesmärk on tagada liidu toetuse rakendamisel huvide konfliktide tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine, luues Ungaris liidu toetuse rakendamise eest vastutava ministeeriumi juurde siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraadi (DIAI).

DIAI kontrollib korrapäraselt ja tõhusalt huvide konflikti deklaratsioone ning uurib huvide konflikti kahtluseid, millest on teatatud. Taotluse korral annab DIAI viivitamata täieliku juurdepääsu kõigile huvide konflikti deklaratsioonidele ja kõigile oma toimikutele eetikaametile (nagu on ette nähtud reformiga C9.R1). Seadusega, millega luuakse DIAI, tagatakse selle täielik sõltumatus ja asjakohane pädevus tegutseda seoses mis tahes riikliku asutuse või organiga, kes on seotud liidu toetuse rakendamisega Ungaris. DIAI koostab oma töö kohta aastaaruande ja esitab selle ausameelsuse ametile.

Reform viiakse ellu enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R23. EUTAFi suutlikkuse tagamine oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks

Reformi eesmärk on tagada pettuste ja korruptsiooni tulemuslik ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine liidu toetuse rakendamisel, tagades, et auditeerimisasutusel (EUTAF) on olemas vajalikud rahalised ja inimressursid, et kaitsta oma sõltumatust ning võimaldada tal täita oma ülesandeid tõhusalt ja õigeaegselt.

Reformiga tagatakse, et EUTAFi aastaeelarve koostatakse EUTAFi esialgse ettepaneku alusel ning seda muudetakse üksnes juhul, kui see on avalikult põhjendatud, mitte viisil, mis kahjustaks EUTAFi suutlikkust täita oma ülesandeid tõhusalt ja õigeaegselt; EUTAFi töötajate töötasuks määratakse 70 % riigikontrolli töötajate töötasust; EUTAFi juhil on samad õigused otsustada töötasu, hüvitiste ja töötingimuste peamiste põhimõtete üle, mis on riigikontrolli esimehel, ning et mis tahes kokkulepe, mis kaldub kõrvale riigikontrolli suhtes kohaldatavast korrast, on võimalik ainult EUTAFi juhi kirjaliku ja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel; ning et EUTAFi funktsionaalne ja ametialane sõltumatus säilitatakse ning EUTAFi töötajad ei taotle ega võta jätkuvalt vastu juhiseid oma audititöö kohta.

Reform viiakse ellu enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R24. Koostöö tugevdamine OLAFiga, et tõhustada liidu toetuse rakendamisega seotud pettuste avastamist

Reformi eesmärk on tugevdada korda, mis on seotud liidu rahaliste vahendite kasutamisega seotud pettuste avastamisega, ning tugevdada koostööd OLAFiga.

Sel eesmärgil jõustuvad õigusaktid, millega määratakse pädev riiklik asutus, kes abistab OLAFit kohapealsete kontrollide tegemisel Ungaris, ning nähakse ette võimalus määrata finantssanktsioone ettevõtjatele, kes ei tee OLAFiga kohapealse kontrolli ja inspekteerimise käigus koostööd.

Õigusakt jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

C9.R25. Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse

Reformi eesmärk on tagada taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse, luues taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel andmete salvestamiseks ja säilitamiseks nõuetekohase andmehoidla süsteemi ning tagades, et EUTAFil on olemas tõhus auditistrateegia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise auditeerimiseks.

Selleks:

-täielikult toimiv andmehoidla süsteem taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kõigi asjakohaste andmete (eesmärkide ja sihtide saavutamine, andmed lõplike vahendite saajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta) salvestamiseks ja säilitamiseks. EUTAFi lõplikus auditiaruandes koos märkusteta auditiarvamusega kinnitatakse hoidla süsteemi funktsioone ning seda, et süsteem on täielikult toimiv.

-oma auditikokkuvõtete usaldusväärsuse ja nendest saadud kindluse tagamiseks võtab Ungari taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutus vastu auditistrateegia, millega tagatakse Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tulemuslik audit kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega.

Reform viiakse ellu enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist komisjonile.

C9.R26. Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine

Reformi eesmärk on suurendada läbipaistvust ja parandada juurdepääsu avalikule teabele.

Esimene osameede hõlbustab juurdepääsu avalikule teabele, tagades, et avalikud andmed esitatakse põhimõtteliselt tasuta. Erandjuhtudel, kui avalikule teabele juurdepääsu eest võib võtta tasu, peavad need tasud olema mõistlikud ja piisavalt madalad ega tohi sisaldada seonduvaid tööjõukulusid. Sel eesmärgil jõustuvad ja hakkavad kehtima seadusemuudatused, millega i) kaotatakse avaliku teabe valdaja võimalus nõuda avaliku teabe taotluse täitmise eest tööjõukulu; ii) kehtestatakse üldine ülemmäär 190 000 Ungari forintit tasudele, mida võib nõuda andmetaotlejalt avalikule teabele juurdepääsu taotluse täitmise eest; iii) võetavad tasud ei tohi ületada andmevaldajate tegelikke kulusid ning need on seotud üksnes kopeerimise ja teabe edastamise kuludega, mida avaliku teabe valdaja võib nõuda üksnes juhul, kui need kulud ületavad 10 000 forintit. Enne eespool nimetatud muudatusettepanekute esitamist võtab valitsus arvesse riikliku andmekaitse ja teabevabaduse asutuse (NAIH) ettepanekuid ühikuhindade kohta seoses andmete kopeerimise ja edastamise kuludega ning teabetaotlustele juurdepääsu eest võetavate tasude arvutamise meetodiga. Valitsus tagab ka, et kogu teave, mis tehakse kättesaadavaks teabetaotluse alusel, tehakse samaaegselt kättesaadavaks reformi C9.R6 kohases keskregistris.

Teise osameetmega tagatakse, et valitsuse kontrollibüroo (KEHI) kontrollib korrapäraselt avaliku sektori asutuste vastavust avalikule teabele juurdepääsu eeskirjadele. Valitsuse kontrollibüroo kontrollib vähemalt kaks korda aastas põhjalikult ja üksikasjalikult kõiki avalik-õiguslikke asutusi, et hinnata, kas nad vastavad avalike andmete läbipaistvuse ja avalikku huvi pakkuvatele andmetele juurdepääsu võimaldamise nõuetele. Nende kontrollide tulemused esitatakse üldsusele kättesaadavas põhjalikus aruandes, milles tuuakse välja puudused iga asjaomase avaliku sektori asutuse kohta (vähemalt avalikele andmetele juurdepääsu taotluste arv, avalike andmete jagamisega seotud kaebuste arv, rahuldatud taotluste arv ja nende täitmiseks kulunud päevade arv), kuidas neid puudusi kõrvaldada ja nende suhtes järelmeetmeid võtta, ning soovitused, kuidas avalikele andmetele juurdepääsu parandada. Esimene selline aruanne avaldatakse 2022. aasta neljandas kvartalis ja seejärel iga poole aasta tagant kuni 2026. aasta teise kvartalini.

Kolmanda osameetmega hõlbustatakse juurdepääsu avalikule teabele ja piiratakse kohtumenetluste kestust, kehtestades avalikule teabele juurdepääsuga seotud kohtuasjade jaoks erandliku menetluse. Selleks kehtestatakse seadusandliku aktiga, milles sätestatakse erandlik menetlus, samad menetlusetapid ja tähtajad, mida kohaldatakse ajakirjanduse parandamise juhtumite puhul, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetlust käsitlevas 2016. aasta seaduses CXXX, ainsa erandiga, et 2016. aasta seaduse CXXX § 497 lõikes 1 sätestatud kohtukutse esitamise tähtaeg on vähemalt kolm tööpäeva.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2022. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R27. Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse

Reformi eesmärk on parandada õigusloome kvaliteeti ja prognoositavust, tagades mõjuhinnangute süstemaatilise kasutamise ning sotsiaalpartnerite, sidusrühmade ja valitsusväliste ekspertide tõhusa kaasamise õigusloomesse. Samuti on selle eesmärk luua raamistik taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamise seisukohast oluliste sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega süstemaatiliseks ja tõhusaks konsulteerimiseks, et aidata parandada õigusaktide kvaliteeti, vähendada poliitikavigade riski ning tõhustada järelevalvet taaste- ja vastupidavuskava kui terviku rakendamise üle.

Selleks:

-jõustuvad seadusemuudatused, millega nähakse kõigi valitsuse poolt vastu võetud või vastuvõtmiseks esitatud seadusandlike aktide puhul ette kohustuslik vähemalt kaheksapäevane konsulteerimisperiood; kehtestatakse vähemalt viis päeva, et valitsus saaks enne seadusandliku akti ettepaneku lõplikku vormistamist arvesse võtta konsultatsiooni käigus saadud teavet; kehtestada kohustus, et valitsuse kontrolliasutus (KEHI) hindab igal aastal valitsuse ja ministeeriumide vastavust 2010. aasta seaduses CXXXI (sotsiaalse osalemise kohta õigusloomes) sätestatud kohustustele (sealhulgas seda, kas erandid olid nõuetekohaselt põhjendatud); ning kehtestatakse valitsuse kontrolliametile kohustus määrata seadusandliku akti ettevalmistamise eest vastutavale ministeeriumile trahv juhul, kui ei järgita 2010. aasta seaduse CXXXI (sotsiaalse osalemise kohta õigusloomes) sätteid.

-Selleks et tagada eespool nimetatud kohustuste tegelik täitmine ja piirata nende eeskirjade kohaldamisest tehtavate erandite ulatust, tagatakse, et igal kalendriaastal korraldatakse avalik konsultatsioon vähemalt 90 % kõigist valitsuse dekreetidest, valitsuse poolt vastu võetud ministri dekreetidest ja kõigist seaduseelnõudest, mille valitsus on parlamendile esitanud, ning et kõik kokkuvõtlikud mõjuhinnangud, mis tuleb avaldada, tehakse üldsusele kättesaadavaks. EUTAFi lõplik auditiaruanne koos märkusteta auditiarvamusega kinnitab iga-aastaseid eesmärke.

-Selleks et võimaldada sotsiaalpartnerite, sidusrühmade ja ekspertide süstemaatilisemat ja tõhusamat kaasamist õigusloomesse ning rahvuskogu liikmete ja komiteede esitatud seaduseelnõude või seaduseelnõude muudatuste mõjuhinnangute ettevalmistamist, luuakse rahvusassamblee büroos täiendav haldussuutlikkus. Rahvusassamblee liikmetel või komiteedel on võimalus pöörduda rahvusassamblee büroo poole, et valmistada ette tõhusad mõjuhinnangud ja korraldada tõhusaid konsultatsioone sidusrühmadega nende esitatud eelnõude või seaduseelnõude muudatuste üle, mida nad kavatsevad kaalumiseks esitada. Rahvusassamblee büroo poolt läbiviidavate mõjuhinnangute kvaliteedi parandamiseks tagatakse, et Ungari Statistikaamet esitab sellisteks mõjuhinnanguteks süstemaatiliselt andmeid.

-Regulatiivse mõju hindamise ettevalmistamise hõlbustamiseks ja õigusaktide eri liiki mõju piisavaks hindamiseks võtab valitsus vastu uue metoodika kõigi seadusandlike ettepanekute süstemaatiliseks mõjuhindamiseks ja hakkab seda kohaldama. Uue metoodika koostamisel kaasatakse tõhusalt rahvusvahelised organisatsioonid, kellel on laialdaselt tunnustatud eksperditeadmised regulatiivse mõju hindamise valdkonnas (näiteks OECD), ning sotsiaalpartnerid ja valitsusvälised sidusrühmad, võttes nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide ja rahvusvaheliste institutsioonide parimaid tavasid. Uut metoodikat hakatakse süstemaatiliselt kohaldama kõigi seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangute tegemiseks alates 2023. aasta neljandast kvartalist.

-Selleks et tagada sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade tulemuslik ja täielik kaasamine taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse, sätestatakse seadusandlikus aktis selge kohustus, et kava rakendamise ajal konsulteeritakse asjaomaste sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega; kehtestama siduva strateegia, milles määratakse kindlaks ülesanded ja kohustused seoses sellega, kuidas peamised sidusrühmad kaasatakse kava kohaste meetmete rakendamisse; ning looma järelevalvekomitee, mille ülesanne on pidevalt jälgida kava tõhusat rakendamist, kuhu kuuluvad sidusrühmad ja sotsiaalpartnerid, kes on olulised kava komponentide rakendamise seisukohast, kusjuures vähemalt 50 % seirekomisjoni liikmetest esindavad valitsusest ja avalik-õiguslikest asutustest sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone. Järelevalvekomitee liikmed, kes esindavad kodanikuühiskonda, valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse teel, mis põhineb eksperditeadmiste ja pädevusega seotud objektiivsetel kriteeriumidel.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2023. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R28. Toetus andmepõhisele otsustusprotsessile ja õigusloomeprotsessile, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu

Reformi eesmärk on parandada üldsuse jaoks õigusaktide mõju läbipaistvat ja objektiivset visualiseerimist ja selgitamist.

Selleks luuakse andmeplatvorm ja andmete modelleerimise vahend, et tagada andmebaaside ühendamine täielikus kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega ja arendada nende andmete põhjal andmete modelleerimise suutlikkust. Lisaks peab vähemalt 200 isikut asjaomaste ministeeriumide, valitsusasutuste ja sotsiaalpartnerite hulgast, kes osalevad strateegilises planeerimises ja õigusloome ettevalmistamises, läbima andmete visualiseerimise vahendeid ja tavasid käsitleva koolituskursuse.

Andmeplatvorm ja andmete modelleerimise vahend luuakse 2024. aasta teiseks kvartaliks ning koolitus toimub 2025. aasta esimeses kvartalis.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta esimeseks kvartaliks.

C9.R29. Automaatse haldusotsuste tegemise süsteemi laiendamine, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu

Reformi eesmärk on laiendada automaatset haldusotsuste tegemise süsteemi, et suurendada selle tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu, nagu korruptsioon, vead ja ebajärjepidevus otsuste tegemisel.

Selleks võetakse 2024. aasta neljandaks kvartaliks kasutusele kolme liiki uusi juhtumeid – sõidukite haldamine, lihtsustatud naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine (kodakondsuse saamine) ja kinnistusregister –, millel on täielikult toimivad funktsioonid ja mis võimaldavad nende täielikult automatiseeritud töötlemist.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2024. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R30. Riikliku IT-seadmete haldamise süsteemi tugevdamine, et suurendada avalike teenuste tõhusust

Reformi eesmärk on tugevdada riiklikku IT-seadmete haldamise süsteemi, et suurendada avalike teenuste tõhusust.

Selleks luuakse keskne IT-seadmete haldamise ja tarkvara litsentsimise süsteem. See süsteem pakub IT-seadmete põhjalikku registrit ja olelusringi seiret ning paindlikku ja kliendisõbralikku keskteenust, et tagada 2025. aasta IV kvartaliks IT-seadmete tarnimine, ajakohastamine, parandamine, muutmine, lammutamine, paigaldamine ja nendega seotud teenused vähemalt 3000 avalik-õiguslikule asutusele tervishoiu, riikliku hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta neljandaks kvartaliks.

C9.R31. Äriühingu tulumaksuga seotud sisuliste miinimumnõuete kehtestamine

Reformi eesmärk on tagada, et äriühingud ei asu Ungaris üksnes maksuplaneerimise eesmärgil ja ilma tegeliku majandustegevuseta. Reform aitab võidelda varifirmade ja varifirmade kasutamise vastu, aidates samal ajal luua tugevamaid töökohti ja suurendada valitsemissektori tulusid.

Reform seisneb uute õigusaktide jõustumises, millega kehtestatakse ettevõtte tulumaksuga seotud sisulised miinimumnõuded ja maksualased tagajärjed juhuks, kui nõudeid ei täideta. Õigusaktid põhinevad sõltumatu rahvusvahelise ekspertiisi soovitustel.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

C9.R32. Siirdehindade eeskirjade tugevdamine

Reformi eesmärk on võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja parandada Ungari maksusüsteemi rahvusvahelist läbipaistvust, tugevdades siirdehindade eesmärgil seotud osapoolte tehingute andmete esitamise kohustust.

Reform seisneb uute õigusaktide jõustumises, milles sätestatakse üksikasjalikud nõuded uuele siirdehindade andmete esitamisele. Õigusnormide kohaldamisala hõlmab sidusettevõtjate vahelisi tehinguid, mille maht on vähemalt 100 miljonit Ungari forintit. See peaks parandama maksuhalduri riskianalüüsi ja võimaldama teha sihipärasemaid auditeid ning keskenduda võimalikele maksudest kõrvalehoidjatele.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

C9.R33. Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele

Reformi eesmärk on vähendada Ungarist null- või madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse tehtavate väljaminevate maksete topeltmaksuvabastuse ohtu, piirates seeläbi agressiivse maksuplaneerimise võimalusi.

Reformiga laiendatakse mahaarvamise keelu eeskirjade kohaldamisala seoses Ungari äriühingu tulumaksuga. Jõustuvad õigusaktide muudatused, mis hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

-laiendatud mahaarvamise välistamise eeskirjad hõlmavad kõiki väljaminevate litsentsitasude ja intressimaksete tehinguid jurisdiktsioonides, mis on kas i) kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või ii) mida peetakse null- või madala maksumääraga jurisdiktsioonideks;

-kehtestatakse kriteeriumid selle kohta, millal tuleb kohaldada maksutagajärgi, võttes arvesse tehingu ärilisi põhjuseid ja tehingu maksustamislahendust; ning

-tehakse kindlaks maksutagajärjed agressiivse maksuplaneerimise ohu vähendamiseks.

Samuti viiakse läbi agressiivse maksuplaneerimisega seotud eeskirjade sõltumatu hindamine, hinnates Ungari maksuraamistikku terviklikult. Selle põhjal võetakse vastu ja jõustuvad täiendavad seadusandlikud muudatused, et parandada agressiivse maksuplaneerimise vastaste meetmete tõhusust.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C9.R34. Maksukuulekuse menetluste digiüleminek

Reformi eesmärk on ühtlustada maksukuulekuse menetlusi ja vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, luues maksumaksjatele ja finantsvahendajatele uusi kasutajasõbralikke digiteenuseid.

Reform hõlmab järgmiste digiteenuste loomist:

-„ePayroll“ (tööhõiveandmete pakkumise platvorm). See platvorm võimaldab tööandjatel ühtlustada tööhõiveandmete esitamist haldusasutustele.

-„eReceipt“. Selle teenusega asendatakse järk-järgult praegune veebipõhiste kassaregistrite süsteem, luues kviitungite kogumiseks täielikult platvormist sõltumatu teenuse.

-„eVAT“. See hõlmab digiplatvormi loomist eeltäidetud käibedeklaratsioonide esitamiseks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C9.R35. Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel

Reformi eesmärk on lihtsustada maksusüsteemi, vähendades maksude arvu ja konsolideerides üksikisiku tulumaksu.

Reform koosneb järgmistest meetmetest:

-COVID-19 pandeemia ja energiakriisi kontekstis kehtestatud ajutised maksumeetmed kaotatakse järk-järgult kooskõlas nende õiguslikus aluses sätestatud aegumiskuupäevaga;

-Ungari maksude arvu vähendatakse ametiasutuste loodud spetsiaalse töörühma soovituste alusel 10 % võrreldes 1. jaanuaril 2023 kehtinud maksude arvuga;

-üksikisiku tulumaksu lihtsustatakse ja konsolideeritakse, et kõrvaldada ebatõhusad maksukulud, muuta maksueeskirjad maksumaksjate jaoks lihtsamaks ning vähendada moonutavaid või põhjendamatuid stiimuleid.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

C9.R36. Ühiskasutatavate torujuhtmete maksu reformimine

Reformi eesmärk on lihtsustada maksusüsteemi, edendades samal ajal maksukeskkonda, mis stimuleerib investeeringuid suurtesse kommunaaltaristu projektidesse.

Reformiga kas tunnistatakse kehtetuks 2012. aasta seadus nr CLXVIII elektrijuhtmete maksu kohta või muudetakse seda, et kehtestada maksureegel, mis võimaldab kommunaalteenuste omanikel vabastada või krediteerida oma liinidel tasumisele kuuluvat üksikmaksu summa eest, mida nad investeerivad nende liinide hooldamisse või ajakohastamisse. Kahe võimaluse vahel teeb otsuse valitsus.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

C9.R37. Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt

Reformi eesmärk on edendada vabatahtlikku maksukuulekust ning parandada maksumaksjate ja maksuameti vahelist suhtlust sihipärasemate ja individuaalsemate kommunikatsioonistrateegiatega ning käitumisteadmiste kasutamisega.

Reform koosneb järgmistest meetmetest:

-Järkjärgulised suunised avaldatakse riikliku maksukogumisasutuse (NTCA) digiplatvormidel, et aidata ja teavitada maksumaksjaid nende maksuõiguste ja -kohustustega seotud konkreetsetest teemadest.

-Riiklik maksuamet koostab aruande selle kohta, kuidas käitumisteave võib parandada maksuhalduri tõhusust. Selle põhjal viiakse NTCA ja rahandusministeeriumi koostöös ellu vähemalt kolm uut BPT katseprojekti.

-NTCA erinevad IT-platvormid koondatakse üheks kanaliks ja keskseks platvormiks ning vähemalt kolm uut funktsiooni muutuvad toimivaks ja platvormi kasutajatele kättesaadavaks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

C9R38. Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu

Reformi eesmärk on hinnata ja parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust, et parandada riigi rahanduse ja valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis ning tugevdada majanduskasvu.

Reformiga nähakse ette avaliku sektori kulutuste valitud prioriteetsete valdkondade kulude korrapärane läbivaatamine alates 2023. aastast, tuginedes keskpika perioodi töökavale. 2023. ja 2024. aastal tehakse neli kulude läbivaatamist, mis hõlmavad kokku vähemalt 20 % valitsemissektori kuludest.

Valitsus avaldab kaks sihtotstarbelist aruannet vastavalt 2024. ja 2025. aastal, et esitada läbivaatamiste konkreetsed tulemused võimaliku kokkuhoiu ja tõhususe suurenemise kohta, mis kajastuvad eelkõige eelarve planeerimises (st aastaeelarvetes ja keskpika perioodi eelarvekavades). Kokkuvõtvas aruandes esitatakse üldised tõendid kulude läbivaatamise tulemuste kohta.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber		Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
						Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
160		C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Ausameelsuse ameti loomine	Ausameelsuse ameti tegevuse alustamine				4. kv	2022	Ausameelsuse ameti loomine ja töölerakendamine enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist, et tugevdada Ungaris liidu toetuse rakendamisega seotud pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muu ebaseadusliku tegevuse ja eeskirjade eiramise ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist. Tuleb tagada, et ausameelsuse ametil on täielik sõltumatus. Ameti ülesanne on sekkuda kõigil juhtudel, kui pädevad asutused ei ole tema arvates võtnud vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, huvide konflikti, korruptsiooni ja muid ebaseaduslikke rikkumisi või eeskirjade eiramisi, mis on mõjutanud või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset. Ausameelsuse amet on tõeliselt sõltumatu institutsioon. Ausameelsuse amet ja selle töötajad ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki teiselt isikult ega institutsioonilt. Ausameelsuse ametile antakse aastaeelarve, mis vastab tema ülesannetele ja kohustustele, ning ta vastutab oma eelarve haldamise eest ilma välise sekkumiseta (riigieelarve eraldi peatükina). Ausameelsuse ameti eelarveassigneeringuid ei vähendata eelarveaasta jooksul ilma ausameelsuse ameti nõusolekuta. Ausameelsuse ameti tööd korraldab ja juhib juhatus, mis koosneb presidendist ja kahest asepresidendist. Ungari president nimetab juhatuse kolm liiget ametisse riigikontrolli esimehe ettepanekul kuueaastaseks ametiajaks, mida ei saa pikendada, ilma et selleks oleks vaja valitsuse liikme allkirja, tuginedes nende kutseoskustele, kvalifikatsioonile, ulatuslikule ja vaidlustamatule kogemusele ning mainele (sealhulgas rahvusvahelisel tasandil) riigihangete ja korruptsioonivastase võitlusega seotud õigus- ja finantsküsimustes ning tõendatud pädevusele nendes valdkondades. Juhatuse liikmed valitakse pärast avalikku osalemiskutset, mille aluseks on selleks loodud osalemistingimuste täitmise kohta koostatud siduv arvamus kandidaatide sobivusnõuete täitmise kohta. Rahastamiskõlblikkuse komitee kutsub kokku EUTAFi peadirektor pärast avalikku osalemiskutset. See koosneb kolmest tunnustatud rahvusvaheliste institutsioonide taustaga sõltumatust isikust, kellel on piisavalt pikk, tõendatav ja asjakohane kogemus riigihangete ja/või korruptsioonivastase tegevuse valdkonnas. Sobivuskomitee liikmed ei tohi viimase viie aasta jooksul olla: töötanud valitud poliitilisel ametikohal või valitsuse poliitilisel ametikohal, töötanud erakonnas või poliitilises sihtasutuses või tegelenud vabatahtliku või tasustatud tegevusega selliste üksuste heaks. Sobivuskomitee liikmete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 61 sätestatud põhimõtetega kooskõlas olevaid huvide konflikti reegleid viie aasta jooksul pärast siduva arvamuse esitamist. Enne sobivuskomitees töö alustamist avaldavad sobivuskõlblikkuse komitee liikmed oma huvide ja varade deklaratsiooni ning teatavad huvide konflikti puudumisest. Juhatuse liikmed ei tohi olla viimase viie aasta jooksul: töötanud valitud poliitilisel ametikohal või valitsuse poliitilisel ametikohal, töötanud erakonnas või poliitilises sihtasutuses või tegelenud vabatahtliku või tasustatud tegevusega selliste üksuste heaks. Lisaks ei tohi juhatuse liikmed oma ametiaja jooksul eetikaametis töötamise ajal tegeleda tasustatava tegevusega (välja arvatud akadeemiline tegevus ja sellega seotud väljaanded), neil ei tohi olla kontrollosalust majandusüksuses, nad ei tohi olla ühegi erakonna ega poliitilise sihtasutuse liikmed. Juhatuse liige vabastatakse ametist üksnes huvide konflikti korral pärast tema ametisse nimetamist või juhul, kui tema suhtes on tehtud lõplik kriminaalotsus küsimustes, mis on seotud ausameelsuse ameti tööga või mõjutavad asjaomase liikme sõltumatust ja erapooletust. Ausameelsuse ameti president tegutseb ka riigihangete nõukogu ex officio liikmena ja korruptsioonivastase töökonna esimehena (eesmärk 166). Ameti president kasutab tööandja õigusi ameti töötajate suhtes, kelle töötajate hulka kuulub vähemalt 50 täistööajale taandatud töötajat. Juhatus valib töötajad välja ametialaste saavutuste alusel. Ausameelsuse ametil on ulatuslikud volitused, sealhulgas järgmised volitused: i) õigus anda avaliku sektori hankijatele korraldus hankemenetlus peatada (kuni kaheks kuuks); ii) õigus taotleda, et haldusjuurdlusorganid viiksid tema nimel läbi uurimisi; iii) õigus soovitada, et konkreetsed ettevõtjad jäetaks liidupoolsest rahastamisest teatava ajavahemiku jooksul kõrvale; iv) õigus anda asjaomastele riiklikele asutustele või organitele korraldus täita oma järelevalve- või kontrolliülesandeid, eelkõige kontrollida liidu vahendite haldamisega seotud huvide konflikti deklaratsioone ja kahtlusi; v) õigus taotleda juurdepääsu kõigile asjakohastele toimikutele, sealhulgas neile, mis puudutavad käimasolevaid või tulevasi riigihankemenetlusi; vi) õigus soovitada, et avaliku sektori hankijad kasutaksid konkreetse hanke või hankemenetluste kategooria puhul konkreetset menetlust; vii) õigus algatada asjaomastes riiklikes asutustes või organites menetlusi, et tuvastada võimalik ebaseaduslik tegevus või õigusnormide rikkumine; viii) ainupädevus kontrollida 2018. aasta CXXV seaduse paragrahvi 183 kohaldamisalasse kuuluvate isikute (sealhulgas peaminister, ministrid, riigisekretärid, peaministri poliitiline direktor) varadeklaratsioone, kõigi kõrge riskiga ametnike (sealhulgas president, parlamendiliikmed, keskvalitsuse juhid, muud poliitilised ametnikud, poliitiliste ametnike erabüroode töötajad, piirkondlikud kubernerid, suurlinnade linnapead, kohtunikud, prokurörid, kohtu- ja prokuratuuri juhtorganite liikmed, korruptsioonivastase võitluse uurijad ja riigiettevõtete kõrgemad juhid) varadeklaratsioone; ning suure riskiga ametnike mitteavaliku vara deklaratsioonide puhul vähemalt õigus nõuda, et pädevad asutused kontrolliksid neid deklaratsioone ja saada selle kontrolli tulemused, alates 31. märtsist 2023; ix) õigus pääseda juurde kõigile asjakohastele andmebaasidele ja registritele, et kontrollida varadeklaratsioone kooskõlas andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega; x) õigus algatada omal algatusel, kaebuse või kahtluse korral varadeklaratsiooni kontrollimenetlusi; xi) õigus taotleda kõigi liidu toetust hõlmavate ja kohtulikult läbivaadatavate riigihankemenetlusi käsitlevate ametiasutuste otsuste kohtulikku läbivaatamist; xii) õigus algatada riigihangete vaidlustuskomisjoni menetlus; xiii) õigus vaidlustada asjaomase asutuse tegevusetus kohtus vastavalt üldist haldusseadustikku käsitleva 2016. aasta CL seaduse § 15 lõikele 2 ja artiklile 25. Tagatakse, et ausameelsuse ametil on juurdepääs kogu teabele, andmebaasidele ja registritele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks seoses riigihangete, korruptsioonikahtluse juhtumite, sealhulgas varadeklaratsioonide kontrollimise, pettuse ja liidu toetusega seotud huvide konfliktiga. Õigusnormidega tagatakse, et asutused, keda ametialase aususe järelevalve asutuse teabenõue või juhis puudutab, tegutsevad mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 60 kalendripäeva. Ausameelsuse amet tegutseb kas omal algatusel, tuginedes kättesaadavale teabele või saadud kaebustele või aruannetele. Ausameelsuse amet loob rikkumisest teatajate liidese, kus võib toimuda anonüümne ja konfidentsiaalne teabevahetus. Ausameelsuse amet loob registri ettevõtjate kohta, keda mõjutab kohtu lõplik otsus või lõplik haldusotsus, millega need ettevõtjad riigihankemenetlusest välja jäetakse, ning ajakohastab ja haldab seda. Ausameelsuse amet on kohustatud teatama pettuse-, korruptsiooni-, huvide konflikti või mis tahes muust eeskirjade eiramisest ja ebaseaduslikust tegevusest asjaomastele riiklikele ametiasutustele ja vajaduse korral OLAFile. Ausameelsuse ametil on üheselt mõistetavad ja piiramatud volitused jätkata oma volituste kasutamist isegi juhul, kui algselt liidu toetuse saamiseks kavandatud projektid või menetlused on hiljem liidu toetusest välja jäetud.
161		C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Aruanne ausameelsuse riskihindamise kohta	Aruande avaldamine				1. kv	2023	Põhjalik aruanne aususe hindamise kohta, mida viib läbi ausameelsuse amet, tehakse üldsusele kättesaadavaks. See hõlmab Ungari riigihankesüsteemi usaldusväärsuse olukorra hindamist, tehes kindlaks usaldusväärsusega seotud riskid ja usaldusväärsusega seotud süsteemsed probleemid, millega tuleb tegeleda, nende riskide ja probleemide lahendamiseks kättesaadavad vahendid, lüngad nende riskide ja probleemide käsitlemisel ning võimalikud lahendused. Hindamine viiakse läbi tihedas koostöös asjaomaste ja asjatundlike rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt OECD, Maailmapank) ning see põhineb hankesüsteemide hindamise metoodika IV samba näitajatel, riigihangete süsteemi aruandekohustuse, terviklikkuse ja läbipaistvuse näitajatel. Hindamisel võetakse arvesse ka Ungari aususe olukorda jälgivate riiklike või rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide panust.
162		C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Varade deklaratsioonide kontrollimisega seotud volituste ja pädevuse kohaldamise alustamine eetikaasutuse poolt	Ausameelsuse ameti volituste ja pädevuse kohaldamine varadeklaratsioonide kontrollimiseks				1. kv	2023	Hakatakse kohaldama sätteid, millega antakse 2018. aasta CXXV seaduse paragrahvi 183 kohaldamisalasse kuuluvate isikute varadeklaratsioonide kontrollimise ainupädevus ja pädevus üle eetikaametile, tagades, et eetikaametil on õigus otseselt kontrollida kõigi suure riskiga ametnike avalike hüvede deklaratsioone, suure riskiga ametnike mitteavaliku vara deklaratsioone vähemalt taotleda pädevatelt asutustelt nende deklaratsioonide kontrollimist ja selle kontrolli tulemusi, ning tal on alates 31. märtsist 2023 otsene ja piiramatu juurdepääs asjakohastele andmebaasidele ja registritele, mida ta peab vajalikuks varadeklaratsioonides sisalduva teabe õigsuse kontrollimiseks. Kõrge riskiga ametnike hulka kuuluvad president, parlamendiliikmed, valitsusliikmed, keskvalitsuse juhid, muud poliitilised ametnikud, poliitikaametnike erabüroode töötajad, piirkondlikud kubernerid, suurlinnade linnapead, kohtunikud, prokurörid, kohtu- ja prokuratuuri juhtorganite liikmed, korruptsioonivastase võitluse uurijad ja riigiettevõtete kõrgemad juhid. See hõlmab varadeklaratsiooni kontrollimist, olenemata sellest, kas seda on varem kontrollitud või mitte. Isikute puhul, kes kuuluvad 2018. aasta CXXV seaduse paragrahvi 183 kohaldamisalasse, hõlmab see ka järgmist: i) ausameelsuse ameti kontrollimenetluse võib algatada eetikaasutus omal algatusel, kahtluse korral või kaebuse alusel, mille on esitanud isik, kes esitab ametliku nõude, et varadeklaratsioonis on märgitud väidetavalt ebaõige kirje; ii) ausameelsuse ametil on võimalus anda isikule, kelle varade deklaratsioon on ameti kontrolli all, korraldus esitada tõendavad andmed ja dokumendid oma varadeklaratsiooni sisu kohta; iii) ausameelsuse ametil on varadeklaratsiooni sisu kontrollimiseks võimalus nõuda ja saada andmeid kõikidest asjakohastest andmebaasidest ja registritest, sealhulgas, kuid mitte ainult, äriregistrist, riiklikust maksu- ja tolliametist, kinnistusregistrist ja sõidukiregistrist; iv) ausameelsuse amet võib anda isikule, kelle varadeklaratsiooni sisu loeti ebakorrektseks, korralduse parandada oma varadeklaratsiooni kümne päeva jooksul; v) kui isik, kelle varade deklareerimise eest vastutav asutus loeb ebaõigeks, või isik, kes teadlikult esitas oma varadeklaratsioonis valeandmeid, ei tegutse ausameelsuse ameti korraldusel, toob see kaasa automaatse vallandamise tema töölt.
163		C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	2022. aasta ausameelsuse aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.	Esimese iga-aastase ausameelsuse aruande avaldamine 2022. aasta kohta				2. kv	2023	Eetikaasutuse esimene iga-aastane ausameelsuse aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks, hõlmates 2022. kalendriaastat. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet. i) täielik ja põhjalik analüüs riigihanketuru koondumise kohta (mida näitab edukate pakkumuste arv ja väärtus ettevõtjate poolt); ii) hankemenetluste hinnanguliste ja lõplike hindade erinevuste analüüs; iii) hinnang kohaldatavatele riigihanke-eeskirjadele, nende rakendamisel esinevatele kitsaskohtadele ja nendega seotud haldustavadele; iv) riskinäitajate kindlaksmääramine; v) hinnang raamlepingute kasutamisele (sealhulgas ettevõtjatega sõlmitud lepingute ja nendega sõlmitud kokkulepete jaotamine ning ettevõtjatevaheliste raamlepingute alusel sõlmitud erilepingute jaotamine); vi) hinnang selle kohta, kas ja mil määral suudab olemasolev kontrollisüsteem kindlaks teha ning tõhusalt ennetada, avastada ja korrigeerida korruptsiooni-, pettuse- ja huvide konflikti riske; vii) varadeklaratsioonide kontrollimisega seotud tegevused; viii) soovitused punktidega i-vii seotud süsteemide ja tavade parandamiseks. Esimene aastaaruanne sisaldab ka järgmist: i) hinnang selle kohta, kas huvide konfliktiga seotud kord ja tavad Ungaris on kooskõlas komisjoni teatisega „Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse alusel“ (2021/C 121/01), ning vajaduse korral teave selle kohta, milliseid parandusi oleks vaja järjepidevuse tagamiseks; ii) konkreetsed pettuse-, korruptsiooni- ja huvide konflikti ohu näitajad. Kehtestatakse asjakohased menetlused, millega tagatakse, et järgmiste aastate aastaaruanded koostatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
164		C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Valitsus vaatab läbi ausameelsuse ameti esimese iga-aastase aususe aruande ja esitab oma vastused kirjalikult.	Avaldatakse valitsuse vastus esimesele iga-aastasele ausameelsuse aruandele ja üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas ta kavatseb kõiki selles esitatud järeldusi käsitleda				3. kv	2023	Valitsus vaatab läbi esimese iga-aastase ausameelsuse aruande ja esitab kirjalikult oma hinnangu, sealhulgas üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas ta kavatseb kõiki järeldusi ja soovitusi käsitleda. Kehtestatakse asjakohane kord, millega tagatakse, et järgnevate aastate aastaaruanded vaadatakse läbi ja valitsuse märkused tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas eespool nimetatuga. Eesmärk loetakse täidetuks, kui valitsus teeb oma hinnangu üldsusele kirjalikult kättesaadavaks ja kehtestatakse asjakohased menetlused, millega tagatakse sama menetlus kõigi järgnevate iga-aastaste ausameelsuse aruannete puhul.
165		C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Varade deklareerimise süsteemi läbivaatamine ausameelsuse ameti poolt	Aruande avaldamine ausameelsuse asutuse poolt varade deklareerimise süsteemi läbivaatamise tulemuste kohta				4. kv	2023	Ausameelsuse amet vaatab põhjalikult läbi õigusraamistiku ja Ungari varade deklareerimise süsteemi toimimise, sealhulgas selle ulatuse ja kontrolliprotsessid, ning teeb oma järeldused aruandes üldsusele kättesaadavaks.
166		C9.R2 Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid	Eesmärk	Korruptsioonivastase töökonna loomine	Luuakse korruptsioonivastane töökond, mis peab oma esimese koosoleku.				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist moodustatakse korruptsioonivastane töökond ja peetakse selle esimene koosolek. Korruptsioonivastane töökond: a) vaatab läbi olemasolevad korruptsioonivastased meetmed ja töötab välja ettepanekud korruptsiooni ja muude tavade, näiteks onupojapoliitika, soosimise või pöördukse efekti avastamise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise parandamise kohta avaliku ja erasektori vahel. b) esitab ettepanekud meetmete kohta, et i) parandada korruptsiooni ennetamist ja avastamist (sealhulgas kasutada tõhusalt kõiki olemasolevaid korruptsiooni ennetamise ja avastamise vahendeid), ii) parandada teabe liikumist riigi haldus- ja kontrolliasutuste ning kriminaaluurimisasutuste vahel; c) hindab, kuidas tema varasemaid ettepanekuid järgiti ja rakendati; d) koostab aastaaruande ja saata see valitsusele iga aasta 15. märtsiks. Aruandes i) analüüsitakse korruptsiooni ja korruptiivsete tavade riske ja suundumusi, ii) pakutakse välja tõhusad vastumeetmed ja parimad tavad korruptsiooniriskide ja korruptsiooniliikide ennetamiseks, avastamiseks ja nende eest karistamiseks, hinnatakse nende tõhusat rakendamist, iii) hinnatakse, kuidas selle varasemaid ettepanekuid järgiti ja rakendati asjakohastes seadusandlikes ja muudes kui seadusandlikes algatustes ning valitsuse programmides. Kohaldatavate eeskirjadega tagatakse, et valitsus arutab korruptsioonivastase töökonna aruannet ja selles sisalduvaid ettepanekuid kahe kuu jooksul ning kui ta ei otsusta korruptsioonivastase töökonna ettepanekut rakendada, esitab ta korruptsioonivastase töökonna eesistujale oma otsuse üksikasjaliku põhjenduse. Korruptsioonivastase töökonna tegevusse kaasatakse asjaomased korruptsioonivastase võitluse valdkonnas tegutsevad valitsusvälised osalejad ning tagatakse nende täielik, struktureeritud ja tõhus osalemine. Tagatakse, et sellised liikmed on tõendatavalt sõltumatud valitsusest, riigiasutustest, erakondadest ja ärihuvidest, neil on tõendatud eksperditeadmised ja piisavalt pikaajaline tõendatav ametialane tegevus ühes või mitmes järgmises valdkonnas: korruptsioonivastane võitlus, läbipaistvus, juurdepääs avalikule teabele, inimõiguste kaitse, riigihankemenetlused, nende teemadega seotud õiguskaitse. Korruptsioonivastase töökonna valitsusvälised liikmed valitakse ausameelsuse ameti juhatuse avaliku kandideerimiskutse alusel pärast seda, kui eesmärgis 160 osutatud sobivuskomitee on esitanud siduva arvamuse kandidaatide kõlblikkuse kohta. Valiku tegemisel lähtutakse avatud, läbipaistvast ja mittediskrimineerivast valikumenetlusest ning objektiivsetest kriteeriumidest, mis on seotud kandidaatide asjatundlikkuse ja pädevusega. Tagatakse, et valitsusväliste liikmete arv moodustab 50 % korruptsioonivastase töökonna liikmetest (välja arvatud esimees), või kui seda ei ole võimalik tagada, et valitsusväliste liikmete häälte osakaal oleks 50 % häälte koguarvust (välja arvatud esimees). Ausameelsuse ameti (millele on osutatud eesmärgis 160) esimees on korruptsioonivastase töökonna esimees. Samal ajal ei tohi rakkerühma liikmed sekkuda ausameelsuse ameti töösse ega omada juurdepääsu selle tööle. Avaliku sektori asutused tagavad, et neid esindavad korruptsioonivastases töökonnas piisavalt kõrgetasemelised pädevad isikud. Töökond tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ja teeb otsuseid antud häälte lihthäälteenamusega. Koosolekute protokollid tehakse avalikult kättesaadavaks korruptsioonivastase töökonna veebisaidil koos liikmete poolt enne või pärast koosolekuid saadetud kirjalike seisukohtade ja tähelepanekutega, mille lisamist koosoleku protokollile taotletakse. Korruptsioonivastane töökond võtab esimehe ettepanekul oma esimesel koosolekul vastu oma töökorra. Korruptsioonivastase töökonna töös mõistetakse korruptsiooni nii, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõikes 2, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni III peatükis sätestatud süütegudes, 2012. aasta C seaduse (karistusseadustiku kohta) XXVII peatükis sätestatud kuritegudes ning muudes tavades, nagu onupojapoliitika, kronüssism või pöördukse efekt avaliku ja erasektori vahel. Korruptsioonivastane töökond võtab arvesse ka huvide konflikti olukordi, mis on määratletud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 punktis a ja direktiivi 2014/24/EL artiklis 24, mida täiendavad komisjoni suunised huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse alusel (C/2021/2119), ning asjakohased riiklikud sätted. Eesmärk saavutatakse siis, kui korruptsioonivastane töökond on moodustatud kooskõlas eespool nimetatud nõuetega, korraldab oma esimese koosoleku ja selle koosoleku protokoll avaldatakse korruptsioonivastase töökonna veebisaidil.
167		C9.R2 Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid	Eesmärk	Korruptsioonivastase töökonna iga-aastane analüüs 2022. aasta kohta on avalikult kättesaadav.	Korruptsioonivastase töökonna 2022. aasta esimese aastaaruande avaldamine				1. kv	2023	Korruptsioonivastane töökond tegutseb eesmärgis 166 määratletud viisil ning võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks oma esimese aastaaruande koos korruptsioonivastase töökonna liikmeks olevate valitsusväliste osalejate variaruandega, kui selline aruanne on koostatud, 2022. kalendriaasta kohta. Aruanne sisaldab ka korruptsioonivastase töökonna kommentaare ja soovitusi riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava eelnõu kohta (eesmärk 178). Kehtestatakse asjakohased menetlused, millega tagatakse, et järgmiste aastate aastaaruanded koostatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
168		C9.R2 Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid	Eesmärk	Valitsus vaatab läbi töökonna esimese aruande.	Valitsuse vastuse avaldamine töökonna esimesele aruandele				2. kv	2023	Valitsus vaatab läbi korruptsioonivastase töökonna esimese aruande ja arutab seda ning esitab korruptsioonivastasele töökonnale oma märkused, sealhulgas üksikasjaliku põhjenduse korruptsioonivastase töökonna iga ettepaneku kohta, mille ta on otsustanud mitte rakendada. Eesmärk saavutatakse siis, kui valitsuse poolt korruptsioonivastase töökonna ettepanekute alusel võetud ja võetavate meetmete loetelu (milles on märgitud veel võtmata meetmete võtmise ajakava) ning valitsuse üksikasjalikud põhjendused töökonna iga ettepaneku kohta, mille ta otsustas mitte rakendada, on avalikult kättesaadavad nii valitsuse portaalis kui ka ausameelsuse ameti veebisaidil. Kehtestatakse asjakohane kord, millega tagatakse, et järgnevate aastate aastaaruanded vaadatakse läbi ja valitsuse märkused tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas eespool nimetatuga.
169		C9.R3 Erimenetluse kehtestamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral („kohtulik läbivaatamine“)	Eesmärk	Erimenetluse kehtestamine teatavate kuritegude puhul, mis on seotud avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega;	2017. aasta XC seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku kohta) muutmise säte, milles osutatakse jõustumisele ja kohaldamise algusele				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist jõustub 2017. aasta XC seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku kohta) muudatus, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 ka enne seda kuupäeva toime pandud (aegumata) kuritegude suhtes pärast konstitutsioonikohtu eelkontrolli, mis: – kehtestab menetluse, mis käsitleb korruptsiooni ja korruptsiooniga seotud tavasid, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõikes 2 ja ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni III peatükis (st kõik ametiisikutega seotud altkäemaksujuhtumid ja muud altkäemaksu juhtumid, välja arvatud pisikuriteod, ametiseisundi kuritarvitamise juhtumid, v.a pisikuriteod, eelarvepettuse raskendatud juhtumid, eelarvepettusega seotud järelevalve- või kontrollikohustuse täitmata jätmine, konkurentsi piirav kokkulepe riigihanke- ja kontsessioonimenetluses, raskemad varavastased kuriteod – tingimusel, et kuritegu on toime pandud seoses riigi vara või avaliku huviga tegeleva vara haldamise sihtasutuse hallatava varaga või sellise vara kahjustamisega. See on kättesaadav osalemiseks kuritegelikus ühenduses ja rahapesuks, kui see on toime pandud seoses eespool nimetatud kuritegudega); – näeb ette kohtuliku kontrolli prokuratuuri või uurimisasutuse otsuse üle kuriteoteade tagasi lükata või kriminaalmenetlus lõpetada Buda ringkonnakohtu eeluurimiskohtuniku poolt, kellel on õigus anda korraldus kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks. Kui eeluurimiskohtunik tühistab pärast läbivaatamistaotluse esitamist kuriteoteate tagasilükkamise või kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse, tuleks menetluse korduva lõpetamise korral anda võimalus esitada kohtule süüdistus. Läbivaatamistaotlusel on peatav mõju varasid mõjutavatele sunnimeetmetele. Pärast korduvat teistmisavaldust teeb eeluurimiskohtunik kindlaks, kas on olemas isik, keda võib põhjendatult kahtlustada kuriteo toimepanemises. Sellisel juhul annab menetlus õiguse esitada süüdistusakt pädevale kohtule, kes teeb pärast tõendite ärakuulamist sisulise otsuse. Juhtudel, kus võib esitada süüdistuse esitamise taotluse, ei ole ette nähtud asja menetleva kohtu poolt süüdistuse esitamise aluse esialgset läbivaatamist. Menetluse võib algatada igaüks; füüsilised ja juriidilised isikud võivad selle menetluse raames taotlusi esitada, välja arvatud avaliku sektori asutuste puhul, kuid eetikaametil (vt eesmärk 160) on õigus esitada teistmisavaldus ja kordusläbivaatamise ettepanek. Kannatanul ja kuriteost teatanud isikul peab olema privilegeeritud menetlusseisund, kusjuures teistel osapooltel on võimalus algatada menetlus pärast pseudonüümitud otsuse avaldamist uurimist mitte alustada või lõpetada, kui kahju kannatanud pool või kuriteost teatanud pool ei ole seda teinud. Seaduslik esindamine on kohustuslik kõigile pooltele. Seaduslik esindaja suhtleb elektrooniliselt ja menetluse käigus tehtavate toimingute puhul ei ole poole allkiri nõutav. Pool, kes esitab süüdistuse esitamise taotluse, ei ole kohustatud isiklikult kohtusse ilmuma. Peaprokuröril ei ole võimalik esitada Kúriale erakorralist õiguskaitsevahendit uue menetluse raames tehtud kohtuotsuste õiguspärasuse alusel. Kuriteoteate tagasilükkamise või menetluse lõpetamise otsuse olemasolu, mis on vastu võetud enne 1. jaanuari 2023 (mis on seotud kuritegudega, mis ei ole aegumise tõttu aegunud), ei kaota uurimisasutuse või prokuratuuri kohustust võtta kriminaalmenetluse seadustiku § 379 alusel vastu uus otsus kuriteoteate kohta, mille kohta võidakse esitada läbivaatamistaotlus uue menetluse kohaselt. Kõik Ungari kohtud, kes menetlevad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, sealhulgas need, mis on olulised liidu finantshuvide kaitseks, peavad järgima sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid ning olema asutatud seadusega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikega 1 ja asjakohase ELi acquis’ga. Lisaks sellele jõustuvad 31. detsembriks 2022 a) muudatuse kohaldamiseks vajalikud rakendusmäärused ja b) Buda keskrajoonikohtule eraldatakse täiendavad ametikohad vähemalt kahele kohtunikule ja kahele õigusnõunikule.
170		C9.R3 Erimenetluse kehtestamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral („kohtulik läbivaatamine“)	Eesmärk	Erimenetluse läbivaatamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral	Valitsus võtab vastu aruande erimenetluse toimimise läbivaatamise kohta				4. kv	2023	Valitsus vaatab põhjalikult läbi eesmärgis 169 sätestatud erimenetluse toimimise ja esitab oma järeldused aruandes, sealhulgas hinnangu ja konkreetsed statistilised andmed juhtumite ja läbivaatamiste kohta võrreldes teiste uuritud kõrgetasemeliste juhtumitega, mille puhul läbivaatamist ei toimunud. Läbivaatamise käigus märgitakse ka selgesõnaliselt, kas menetluse seadusandlikke muudatusi peetakse vajalikuks, ning esitatakse nende jaoks kavandatud ajakava.
171		C9.R4 Varadeklaratsioonidega seotud eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Selliste seadusandlike muudatuste jõustumine, millega laiendatakse varadeklaratsioonide isiklikku ja sisulist kohaldamisala, tagades samal ajal sagedase avalikustamise	Seadusemuudatuste säte, mis viitab jõustumisele ja kohaldamise algusele				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist jõustuvad ja hakkavad kehtima seadusandlikud muudatused, millega tagatakse, et i) isikud, kellele on 2018. aasta CXXV seaduse (mis käsitleb valitsusasutust ja nende sugulased, kes elavad asjaomaste isikutega samas leibkonnas) paragrahvide 183 ja 184 alusel juhtivaid poliitilisi ülesandeid täitnud, ning samuti rahvuskogu liikmed ja nende sugulased, kes elavad asjaomaste liikmetega samas leibkonnas, esitavad esimest korda 31. jaanuariks 2023 varadeklaratsioonid vastavalt uutele varade deklareerimise eeskirjadele, mis on seotud riigiga 31. detsembril 2022; ii) kõik punktis i osutatud isikulisse kohaldamisalasse kuuluvad isikud on kohustatud deklareerima: tulud, kinnisvara, muud väärtuslikud varad (nt sõidukid, laevad, väärtuslikud antiikesemed, kunstiteosed jne), hoiused pangahoiustes ja sularahas, varad aktsiates, väärtpaberid ja börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid, elukindlustuslepingud, usaldusfondid ja ettevõtete tegelikult kasusaavad omanikud; iii) need varadeklaratsioonid esitatakse ametisse asumisel, seejärel kord aastas ja asjaomastest ülesannetest lahkumisel.
172		C9.R4 Varadeklaratsioonidega seotud eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Uue süsteemi loomine varadeklaratsioonide elektrooniliseks esitamiseks digitaalsel kujul ja varadeklaratsioonide avaliku andmebaasi loomine	Uues elektroonilises vara deklareerimise süsteemis kättesaadavaks tehtud varadeklaratsioonide täielik funktsionaalsus, kasutuselevõtmine ja täielik ulatus				1. kv	2023	Uus süsteem peab olema täielikult toimiv, kusjuures varadeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt digitaalses vormingus. Valitsus loob ja teeb üldsusele tasuta ja registreerimata kättesaadavaks ka otsingut võimaldava andmebaasi varadeklaratsioonidest, mille on esitanud 2018. aasta CXXV valitsuse ja rahvuskogu liikmete seaduse CXXV paragrahvide 183 ja 184 alusel kõrgeimaid poliitilisi ülesandeid täitvad isikud.
173		C9.R4 Varadeklaratsioonidega seotud eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Tõhusate haldus- ja kriminaalkaristuste kehtestamine vara deklareerimise kohustuse tõsise rikkumise korral	Varade deklareerimise kohustuste tõsiste rikkumiste suhtes kohaldatava uue sanktsioonirežiimi kohaldamise algus				3. kv	2023	Riiklikus korruptsioonivastases strateegias ja tegevuskavas (eesmärk 178) sätestatud erimeede tõhusa, proportsionaalse ja piisavalt hoiatava karistuskorra (sealhulgas nii kriminaal- kui ka haldussanktsioonide) kehtestamiseks seoses selliste isikute kohustuste tõsiste rikkumistega, kelle suhtes kohaldatakse vara deklareerimise eeskirju, viiakse lõpule ning hakatakse kohaldama sellega seotud sanktsioonide korda.
174		C9.R5 Avalikes huvides tegutsevate varahaldusfondide avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamine	Eesmärk	Sellise õigusakti jõustumine, millega tagatakse tõhus järelevalve selle üle, kuidas avalikku huvi pakkuvad varahalduse sihtasutused ja nende asutatud või hallatavad juriidilised isikud kasutavad liidu toetust	Seadusandliku akti säte, mis viitab jõustumisele				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohaste esimese maksetaotluse esitamist jõustuvad sihtotstarbelised seadusandlikud muudatused, millega: i) määratakse sõnaselgelt avaliku huviga tegelevad varahaldusfondid ja nende asutatud või hallatavad juriidilised isikud hankijateks 2005. aasta CXLIII seaduse (riigihangete kohta) 5. jao tähenduses; ii) tagatakse, et avaliku huviga tegelevatele varahaldusfondidele ja nende asutatud või hallatavatele juriidilistele isikutele ning nende töötajatele, sealhulgas nende nõukogude ja nõukogude esimeestele ja liikmetele, kes on seotud liidu toetuse rakendamisega mis tahes ülesannetes (kas lõplike vahendite saajate, toetusesaajate või vahendajatena), kohaldatakse samu nõudeid, mida kohaldatakse avaliku sektori asutuste ja nende hallatavate juriidiliste isikute suhtes Ungari õigusaktidega, mis käsitlevad juurdepääsu avalikule teabele ning auditeerimist ja kontrolli – sealhulgas seoses huvide konflikti käsitlevate eeskirjadega – seoses nende osalemisega liidu toetuses; ning iii) tagatakse, et eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad avalikes huvides tegutseva varahaldusfondi või avalikes huvides tegutseva varahaldusfondi ja nende asutatud või hallatavate juriidiliste isikute juures, vastavad täielikult määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 sätetele ning komisjoni teatises „Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse alusel“ (2021/C 121/01) esitatud juhistele ja tavadele, olenemata nende muust tegevusest ja ülesannetest, sealhulgas Ungari valitsuses.
175		C9.R6 Avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse suurendamine	Eesmärk	Avaliku sektori kulutuste suuremat läbipaistvust tagava õigusakti jõustumine	Avaliku sektori kulutuste suuremat läbipaistvust tagava õigusakti jõustumine				4. kv	2022	Jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist seadusandliku aktiga, milles sätestatakse kõigi avaliku sektori asutuste kohustus avaldada eelnevalt kindlaks määratud teave avaliku sektori vahendite kasutamise kohta ennetavalt keskregistris. Teave tehakse kättesaadavaks keskregistris, mis annab teavet ka alltöövõtjate kohta kooskõlas eesmärgis 197 esitatud asjakohase metoodikaga. Keskregister sisaldab lepingute kordumatuid tunnuseid elektroonilises riigihangete süsteemis (eesmärk 197), et võimaldada andmetaotlejatel leida EPSis riigihankemenetluste kohta asjakohast teavet. Seadusandliku aktiga kehtestatakse ka selged menetlused ja eeskirjad selliste andmete avaldamiseks, sealhulgas avaldamise tähtaeg ja vorm. Üleslaaditavad andmekogumid peavad olema asjakohased, õiged ning määratletud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtete alusel ning kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Keskregistrisse laaditavad minimaalsed andmed peavad sisaldama järgmist: i) kõik andmed, mille avaldamine on läbipaistvuse eesmärgil juba kohustuslik, sealhulgas riigiabi läbipaistvusregistris avaldatud andmed; ii) avaliku sektori kulutuste vorm, sealhulgas nende õiguslik alus; iii) saaja täielik juriidiline nimi (juriidilise isiku puhul) või saaja ees- ja perekonnanimi (füüsiliste isikute puhul); iv) avaliku sektori kulutuste väärtus; v) kas teenuse saaja on füüsiline või juriidiline isik; vi) juriidiliste isikute kordumatu tunnus (käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas, või muu riiklikul tasandil kehtestatud kordumatu tunnus); vii) avaliku sektori vahendite kasutamisega seotud lepingu üksikasjad, sealhulgas nende laad ja eesmärk (kasutatava lepingu liik, kasutatud hankemenetluse liik, lepingu väärtus, allkirjastamise kuupäev, lepingu kestus, saavutatav eesmärk, lepingu alusel üleantav tulemus); viii) avaliku sektori vahendite kasutamist käsitlevad hankedokumendid, sealhulgas nende laad ja eesmärk (hinnanguline maksumus, riigihankemenetluse liik, pakkumuse kuupäev, esitatud pakkumuste arv, pakkujate nimed); ix) teenuseosutajate nimed, sealhulgas alltöövõtjate, tarnijate ja võimsuse pakkujate nimed varasemate andmete jaoks vabas vormis ning masinkujul töödeldavas vormingus tulevaste riigihangete jaoks; x) alltöövõtjate kavandatav osakaal, kui see on olemas, nii varasemate kui ka tulevaste riigihangete puhul; xi) vastutav avalik-õiguslik asutus; xii) rahaliste vahendite väljamaksmise kuupäev. Õigusaktis märgitakse, et lisaks eespool nimetatule tehakse keskregistris kättesaadavaks ka teave selle kohta, kas avaliku sektori vahendid hõlmavad (täielikult või osaliselt) liidu toetust, mis ületab riiklikku riigihangete piirmäära. Seadusandlikus aktis märgitakse ka, et pärast 31. märtsi 2023 alustatud hankemenetluste puhul kantakse selline teave registrisse ka liidu toetust hõlmavate menetluste puhul, mis ei ületa riiklikke riigihanke piirmäärasid. Seadusandliku aktiga tagatakse, et keskregistris avaldatud andmekogumid avaldatakse avatud, koostalitlusvõimelises ja masinloetavas vormingus, mis võimaldab hulgiallalaadimist ning andmete sortimist, otsimist, väljavõtete tegemist, võrdlemist ja taaskasutamist. Samuti märgitakse selles, et juurdepääs andmetele antakse tasuta ja ilma registreerimisvajaduseta. Õigusakt sisaldab kohustust, et avaliku sektori asutused ajakohastaksid keskregistri andmeid vähemalt iga kahe kuu järel (välja arvatud EPSis otse kättesaadavad andmed, mida ajakohastatakse vastavalt EPSi lepingu sõlmimise teadete andmebaasi suhtes kohaldatavale sagedusele). Teave täitmistõendite ja arvete kohta tehakse jätkuvalt kättesaadavaks, kui taotletakse juurdepääsu avalikule teabele. Õigusraamistikuga tagatakse, et valitsus teostab järelevalvet eespool nimetatud seadusandlikus aktis sätestatud kohustuste täitmise üle ja tagab, et avaliku sektori asutused täidavad oma kohustust laadida kõik asjakohased andmed täielikult ja õigeaegselt registrisse üles.
176		C9.R6 Avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse suurendamine	Eesmärk	Tingimuslikkuse menetluse raames parandusmeetmete raames loodud keskregister on täielikult toimiv ja kogu nõutav teave on selles kättesaadav.	Asjaomased avaliku sektori asutused on üles laadinud kõik nõutavad andmed keskregistrisse ja keskregister on üldsusele kättesaadav.				1. kv	2023	Keskregister, millel on eesmärgis 175 kirjeldatud funktsioonid, peab olema täielikult toimiv ning üles laaditakse kogu eesmärgi 175 kohane teave (sealhulgas teave selle kohta, kas avaliku sektori vahendid hõlmavad (täielikult või osaliselt) liidu toetust hangetele, mis jäävad allapoole ja ületavad riiklikke riigihanke piirmäärasid), ning tagatakse, et see on jätkuvalt üles laaditud. Selle nõude täitmiseks esitatakse asjaomastele avalik-õiguslikele asutustele andmete esitamiseks vajaliku rakenduse ja andmete esitamise suhtes kohaldatava vormi väljatöötamine, asjaomastele avalik-õiguslikele asutustele esitatakse teave avalikustatavate andmete kohta. Esimene andmete esitamine toimub pidevalt alates taotluse rakendamise algusest. Eesmärk loetakse täidetuks, kui avaliku sektori asutused on kõik eesmärgis 175 esitatud asjakohased andmed keskregistrisse täielikult üles laadinud ja keskregister on üldsusele kättesaadav koos kõigi eesmärgis 175 kirjeldatud funktsioonidega.
177		C9.R7 Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine Ungaris, rakendades riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud 2020.–2022. aasta tegevuskava raames konkreetseid meetmeid	Valitsuse poolt riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava (2020–2022) kohaste erimeetmete rakendamine				1. kv	2023	Valitsus rakendab täielikult meetmed nr 1, 2, 3, 4, 6a, 6b, 7b, 7b, 10, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18, mis tulenevad valitsuse otsusest 1328/2020 (VI. 19.).
178		C9.R7 Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine Ungaris, kehtestades uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava	Uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava vastuvõtmine valitsuse poolt ja selle rakendamise alustamine valitsuse poolt				2. kv	2023	Valitsus võtab vastu uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava, mis sisaldab meetmeid, mida rakendatakse ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 ning mis valmistatakse ette dialoogis asjaomaste sidusrühmadega. Strateegia ja tegevuskava koostatakse koostöös eesmärgi 166 kohaselt loodud korruptsioonivastase töökonnaga, tuginedes OECD poliitilistele nõuannetele, pärast ulatuslikke konsultatsioone riiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas komisjoniga ja GRECOga, ning dialoogi sidusrühmadega nende soovituste lisamise üle. Riiklik korruptsioonivastane strateegia tugineb eesmärgi 220 kohasele strateegiale ja on sellega kooskõlas. Selle peamine prioriteet on parandada tõhusalt mehhanisme, millega tagatakse pettuste ja korruptsiooni ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine (sealhulgas riigihangete süsteemis), ning tugevdada huvide konflikti ohu käsitlemise süsteemi. Erilist tähelepanu pööratakse kõrgetasemelise korruptsiooni vastase võitluse institutsioonilise ja normatiivse raamistiku tugevdamisele, suurendades avaliku sektori asutuste töö läbipaistvust (sealhulgas kõrgemal poliitilisel tasandil). Ta tagab pettuste- ja korruptsioonivastaste meetmete ühtse rakendamise nii riikliku kui ka liidu rahalise toetuse puhul. Tegevuskava sisaldab vähemalt järgmisi sihtotstarbelisi meetmeid: i) tugevdada korruptsiooni mahasurumist; ii) tugevdada varadeklaratsioonidega seotud halduskontrollimenetlusi, mis on sõltumatud õiguskaitseasutuste uurimistest (sealhulgas kontrolli-, kontrolli- ja karistusmehhanismid); iii) töötada välja tõhusad sisemehhanismid, et edendada ja suurendada teadlikkust aususe küsimustest valitsuses (sealhulgas üldkoolitus kõigile töötajatele ning konfidentsiaalne nõustamine tippjuhtidele ja poliitilisele tasandile; iv) vaadata läbi kutse-eetika koodeksi kohaldamine Ungari valitsuse ametlikus korpuses ning kohalike omavalitsuste tavad, et teha kindlaks ja edendada parimaid tavasid seoses kontaktidega lobistidega ja huvide konfliktide ennetamisega; v) võtta vastu, teha üldsusele kättesaadavaks ja hakata kohaldama käitumisjuhendit tippjuhtidele (nagu GRECO on määratlenud), andes selgeid suuniseid aususe küsimustes (sealhulgas seoses a) lobistidega suhtlemisega, b) töösuhtejärgsete piirangutega [käsitledes avaliku ja erasektori ametikohtade vahelise nn pöördukse efekti tava] ning c) sugulaste tööhõive ja tööhõive edendamisega [nepotism]); vi) koos kohese tähtajaga valitsuse otsusest 1328/2020 (VI.19) tulenevate ülejäänud meetmete rakendamiseks, mida ei ole rakendatud 30. juuniks 2023. Punkt ii hõlmab konkreetseid meetmeid, et kehtestada tõhus, proportsionaalne ja piisavalt hoiatav karistuskord (sealhulgas nii kriminaal- kui ka halduskaristused) seoses selliste isikute kohustuste tõsiste rikkumistega, kelle suhtes kohaldatakse vara deklareerimise eeskirju. Eesmärk loetakse täidetuks, kui valitsus võtab strateegia ja tegevuskava vastu ja teeb selle avalikult kättesaadavaks pärast korruptsiooni ennetamisega tegeleva korruptsioonivastase töökonna (eesmärk 166) soovituste kaalumist, mis põhineb talle eelnevalt kättesaadavaks tehtud eelnõul.
179		C9.R7 Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine Ungaris, hinnates uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava meetmete rakendamise tõhusust	Tegevuskava meetmete rakendamist käsitleva aruande vastuvõtmine ja avaldamine				1. kv	2026	Valitsus võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles hinnatakse uue riikliku korruptsioonivastase strateegia rakendamist ja tegevuskavas kavandatud meetmeid.
180		C9.R8 Prokuratuuri koostöösüsteemide ajakohastamine, et võidelda korruptsiooni vastu	Eesmärk	Uue IT-süsteemi loomine prokuratuuri tundliku sisuga dokumentide käsitlemiseks	Süsteemi kirjeldustele vastav uus IT-süsteem tundliku sisuga dokumentide käsitlemiseks on täielikult toimiv ning prokuratuur on hakanud seda kasutama.				2. kv	2024	Üksikasjaliku süsteemikirjelduse põhjal luuakse tundlike dokumentide käsitlemiseks uus IT-süsteem, mis toetab ja hõlbustab vähemalt seitsme prokuratuuri uurimistega tegeleva organisatsiooniüksuse haldustööd ja teabevahetust. Eesmärk loetakse täidetuks, kui pärast IT-süsteemi vajalikku katsetamist ja vajalike töötajate koolitamist on süsteem täielikult toimiv ning see on aktiveeritud (st seitse prokuratuuri uurimistes osalevat organisatsiooniüksust on alustanud selle kasutamist).
181		C9.R8 Prokuratuuri koostöösüsteemide ajakohastamine, et võidelda korruptsiooni vastu	Eesmärk	Uue IT-süsteemi loomine prokuratuuri toimikute käsitlemiseks	Süsteemi kirjeldustele vastav uus IT-süsteem toimikute käsitlemiseks on täielikult toimiv ning prokuratuur on hakanud seda kasutama.				4. kv	2025	Üksikasjaliku süsteemikirjelduse põhjal luuakse toimikute käsitlemiseks uus IT-süsteem, mis toetab ja hõlbustab vähemalt seitsme prokuratuuri uurimistega tegeleva organisatsiooniüksuse haldustööd ja teabevahetust. Eesmärk loetakse täidetuks, kui pärast IT-süsteemi vajalikku katsetamist ja vajalike töötajate koolitamist on süsteem täielikult toimiv ning see on aktiveeritud (st seitse prokuratuuri uurimistes osalevat organisatsiooniüksust on alustanud selle kasutamist).
182		C9.R9 Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris	Eesmärk	Käivitada teadlikkuse suurendamise kampaania, mis käsitleb kõrgetasemeliste maksete vastuvõetavust tervishoius	Leping üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniat ellu viiva töövõtjaga on allkirjastatud ja kampaania on alanud				4. kv	2022	Koostatakse üksikasjalik kampaaniaprogramm, millega tagatakse, et teadlikkuse suurendamise kampaania tervishoiuteenuste lisatasude vastuvõetavuse kohta oleks tõhus ja jõuaks enamiku kodanikeni. Üksikasjalik kampaaniaprogramm võetakse vastu ja riiklik kaitseteenistus allkirjastab selle kampaaniaprogrammi rakendamise lepingu rakendava töövõtjaga. Riiklik kaitseteenistus teatab ametlikult teadlikkuse suurendamise kampaania alustamisest.
183		C9.R9 Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris	Eesmärk	Vahehindamine teadlikkuse suurendamise kampaania esimeste tulemuste kohta, mis käsitlevad kõrgetasemeliste maksete vastuvõetavust tervishoius	Teadlikkuse suurendamise kampaania esimeste tulemuste vahehindamise lõpuleviimine				3. kv	2023	Koostada ja võtta vastu vahehindamisaruanne teadlikkuse suurendamise kampaania esimeste tulemuste kohta, milles tuuakse välja saadud õppetunnid, saavutatud kodanike arv, kodanike suhtumine tervishoiuteenuste eest makstavate lisatasude aktsepteeritavusesse võrreldes olukorraga enne teadlikkuse suurendamise kampaania algust.
184		C9.R9 Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris	Siht	Nende kodanike arv, kelleni on jõutud teadlikkuse suurendamise kampaania raames		Arv	0	5 000 000	Q4	2024	Eesmärk loetakse täidetuks, kui riiklik kaitseteenistus võtab vastu kampaania lõpparuande ja selle peamised tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas kampaania käigus saavutatud kodanike arv (vähemalt 5 000 000), mis on kinnitatud sõltumatu uuringuga ja esitatud heakskiidetud kampaaniaaruandes, milles kirjeldatakse ka kampaaniavahendeid, sihtrühmadeni jõudmist ja kodanike suhtumise muutumise analüüsi, mis on tingitud teadlikkuse suurendamise kampaaniast altkäemaksu kaotamise kohta tervishoiu valdkonnas.
185		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	16	15	1. kv	2023	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on vähemalt osaliselt liidu toetusest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et ühe pakkujaga menetluste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
186		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 32 %.		%	36	32	1. kv	2023	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on täielikult riiklikest vahenditest rahastatavate hangete puhul alla 32 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 32 %.
187		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi üksikpakkumustega hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	15	15	1. kv	2024	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on vähemalt osaliselt liidu toetusest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
188		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 24 %.		%	32	24	1. kv	2024	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on täielikult riiklikest vahenditest rahastatavate hangete puhul alla 24 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 24 %.
189		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi üksikpakkumustega hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	15	15	1. kv	2025	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on vähemalt osaliselt liidu toetusest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
190		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	24	15	1. kv	2025	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on täielikult riiklikest vahenditest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
191		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi üksikpakkumustega hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	15	15	1. kv	2026	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on vähemalt osaliselt liidu toetusest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
192		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	15	15	1. kv	2026	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on täielikult riiklikest vahenditest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
193		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi üksikpakkumustega hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	15	15	2. kv	2026	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. märtsini 2026 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on vähemalt osaliselt liidu toetusest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumuste osakaal, mis on arvutatud kooskõlas eespool nimetatud metoodikaga, on alla 15 %.
194		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.		%	15	15	2. kv	2026	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. märtsini 2026 ühe pakkumusega lõpetatud riigihankemenetluste osakaal, mis hõlmavad riigihankemenetlusi, mille hinnanguline maksumus ületab ELi riigihanke piirmäärasid või jääb neist allapoole, on täielikult riiklikest vahenditest rahastatavate hangete puhul alla 15 %, mõõdetuna kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga. EUTAFi märkusteta auditiarvamusega lõplikus auditiaruandes kinnitatakse, et üksikute pakkumiste osakaal, mis on arvutatud eespool esitatud metoodika kohaselt, on alla 15 %.
195		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Eesmärk	Järelevalve- ja aruandlusvahendi (edaspidi „ühe pakkumuse aruandlusvahend“) loomine, et jälgida riigihankeid, mis on lõpetatud liidu toetusest või riiklikest vahenditest rahastatava ühe pakkumusega, ja anda nende kohta aru kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga	Seire- ja aruandlusvahend on täielikult toimiv ning selle funktsioonid on kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga.				3. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist töötab riigihangete süsteemi eest vastutav ministeerium kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga välja uue seire- ja aruandlusvahendi (edaspidi „ühe pakkumusega aruandlusvahend“), et eraldi mõõta ühe pakkumusega lõpetatud hankemenetluste osakaalu, mille hinnanguline maksumus ületab või jääb allapoole ELi riigihanke piirmäärasid ja mida rahastatakse kas liidu toetusest või riiklikest vahenditest või mõlemast. Eesmärk loetakse täidetuks, kui lõplik auditiaruanne koos auditeerimisasutuse märkusteta auditiarvamusega (EUTAF) kinnitab, et seire- ja aruandlusvahend on täielikult toimiv, selle funktsioonid on kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga ning seireks ja aruandluseks kasutatavas süsteemis sisalduvad andmed (välja arvatud geograafilised tähised) on täpsed ja täielikud, sealhulgas lähteväärtuste puhul.
196		C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Eesmärk	Tehakse kättesaadavaks esimene aruanne, mis põhineb „ühe pakkumuse aruandlusvahendil“	Esimene aruanne, mis põhineb ühtsest aruandlusvahendist saadud teabel, tehakse üldsusele kättesaadavaks.				1. kv	2023	Esimese kirjaliku aruande, mis põhineb ühtsest aruandlusvahendist (mis on loodud ja mida käitatakse kooskõlas eesmärgiga 195) saadud teabest, sealhulgas absoluutarvud ja -osad, geograafilised tähised ning teenuste ja toodete identifitseerimine, koostab riigihangete eest vastutav ministeerium ning see tehakse üldsusele kättesaadavaks EPSi veebisaidil. Aruandes kinnitatakse ka seda, et ühtset aruandlusvahendit ajakohastati, et see hõlmaks ka andmeid geograafiliste tähiste kohta, ning et need funktsioonid on täielikult toimivad ja toimivad ning üldsusele kättesaadavad. Kehtestatakse asjakohased menetlused, millega tagatakse, et ühtsest aruandlusvahendist saadud teabel põhinevad järgmiste aastate aastaaruanded koostatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
197		C9.R11 Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks	Eesmärk	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad lepingu sõlmimise teate andmete struktureeritud otsingut ja massilist eksporti, on üldsusele kättesaadavad.	Uute funktsioonidega täiendatud välistoiteallikas on täielikult toimiv ja üldsusele kättesaadav.				3. kv	2022	Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) funktsioonid, mis võimaldavad teha struktureeritud masinloetavat otsingut (sealhulgas Boole’i otsinguoperaatorid) ja eksportida massiliselt kõiki lepingu sõlmimise teate andmeid koos ettevõtte tunnuskoodidega (sealhulgas konsortsiumi iga üksiku liikme nimed ja vabas vormis ka alltöövõtjate nimed), muudetakse täielikult toimivaks ja toimivaks enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Need EPSi otsingu- ja ekspordifunktsioonid võimaldavad koguda, filtreerida ja võrrelda andmeid lepingu sõlmimise teadetes ja eri riigihankega seotud küsimustes, mis hõlmavad eri liiki lepingu sõlmimise teadetest saadavat teavet. EPSis luuakse ja avaldatakse korrapäraselt ajakohastatav (vähemalt kord kvartalis) andmebaas, mis sisaldab teavet kõigi riigihankemenetluste lepingute sõlmimise teadete kohta struktureeritud kujul, mis sobib masintöötluseks. Kõik andmebaasis olevad ettevõtjad, sealhulgas konsortsiumide liikmed, peavad olema identifitseeritavad kordumatu tunnuse (maksukohustuslasena registreerimise numbri) abil. Andmebaas tehakse üldsusele kättesaadavaks. Avaldatud andmebaas on kõigile kättesaadav ja allalaaditav EPSi kodulehelt ilma registreerimiseta ja tasuta. Eesmärk loetakse täidetuks, kui pärast katset aktiveeritakse uued funktsioonid ning andmed on üldsusele kättesaadavad ja kättesaadavad uute funktsioonide kaudu EPSi kodulehel.
198		C9.R11 Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks	Eesmärk	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad kõigi alltöövõtjatega seotud andmete struktureeritud otsingut ja massilist eksporti, on üldsusele kättesaadavad.	EPS, mida on ajakohastatud uue funktsiooniga, mis võimaldab kogu alltöövõtjatega seotud teabe massilist eksporti, on täielikult toimiv ja üldsusele kättesaadav.				4. kv	2022	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad eksportida ja otsida kogu alltöövõtjatega seotud teavet, toimivad täielikult ja toimivad enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Eesmärk saavutatakse siis, kui pärast katset aktiveeritakse uus funktsioon ning andmed on üldsusele kättesaadavad ja kättesaadavad uute funktsioonide kaudu EPSi kodulehel.
199		C9.R11 Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks	Eesmärk	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad alates 1. jaanuarist 2014 struktureeritud otsingut ja lepingu sõlmimise teate andmete massilist eksporti, on üldsusele kättesaadavad.	Kõik andmed, mis on seotud lepingu sõlmimise teadetega alates 1. jaanuarist 2014, tehakse otsinguks ja massekspordiks EPSi süsteemis kättesaadavaks.				Q1	2023	Kõik eesmärgis 197 osutatud andmed, mis on seotud lepingu sõlmimise teadetega tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014, tehakse otsinguks ja suuremahuliseks ekspordiks kättesaadavaks ning tehakse üldsusele kättesaadavaks EPSis kooskõlas eesmärkides 197 ja 198 sätestatud kriteeriumidega. Eesmärk loetakse täidetuks, kui asjaomased andmed on avalikkusele kättesaadavad ja kättesaadavad EPSi kodulehel.
200		C9.R12 Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik	Eesmärk	Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku loomine	Valitsuse otsuse vastuvõtmine tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku loomise kohta, milles hinnatakse riigihangete tõhusust ja kulutasuvust ning piiratud konkurentsi põhjuseid sektorites, mida madal konkurentsitase kõige enam mõjutab				3. kv	2022	Valitsuse otsuse vastuvõtmine enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist, millega luuakse tulemuslikkuse mõõtmise raamistik, et hinnata riigihangete tõhusust ja kulutasuvust, kaasates tõhusalt sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja sõltumatud riigihankeeksperdid. Otsusega kehtestatakse vähemalt i) sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide kaasamise valikukriteeriumid, mis on samad, mis on sätestatud eesmärgis 201; ii) sõltumatute riigihankeekspertide valikukriteeriumid; iii) valitud valitsusväliste organisatsioonide ja sõltumatute riigihankeekspertide vastavad ülesanded ja rollid; iv) kohustus avaldada igal aastal tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku tulemused; v) miinimumnõuded tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku sisule.
201		C9.R12 Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik	Eesmärk	Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku kasutuselevõtmine	Võetakse kasutusele tulemuslikkuse mõõtmise raamistik, milles hinnatakse riigihangete tõhusust ja kulutasuvust ning piiratud konkurentsi põhjuseid sektorites, mida madal konkurentsitase kõige rohkem mõjutab				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist võetakse kasutusele tulemuslikkuse mõõtmise raamistik, mis töötatakse välja korrapäraselt kasutamiseks, kaasates sõltumatuid valitsusväliseid organisatsioone ja sõltumatuid riigihankeeksperte, et hinnata riigihangete tõhusust ja kulutasuvust ning üksikpakkumusteni viivate riigihankemenetluste võimalikke põhjuseid ja mõju. Tulemuslikkuse mõõtmise raamistik võimaldab eelkõige analüüsida i) ebaõnnestunud riigihankemenetluste taset ja nende põhjuseid, ii) lepingu täitmise käigus täielikult tühistatud lepingute osakaalu (mõõdetuna nii arvu kui ka maksumuse alusel), iii) viivituste osakaalu lepingu täitmisel, iv) ülekulude osakaalu (sealhulgas nende osakaal ja maht), v) sõlmitud hankelepingute osakaalu, mille puhul on sõnaselgelt arvesse võetud kogu olelusringi või olelusringi kulude arvestamist, vi) mikro- ja väikeettevõtjate eduka osalemise osakaalu riigihangetes, võttes arvesse sektorite ja sektorite kaupa (CPVde osade ja rühmade põhjal), vii) riigi vahenditest ja liidu toetusest rahastatavate üksikpakkumustega riigihankemenetluste väärtus eraldi ja/või see, kuidas see väärtus on võrreldud riiklikest vahenditest ja liidu toetusest rahastatavate riigihankemenetluste koguväärtusega eraldi ja/või mõlemana. Analüüsi viib läbi riigihangete eest vastutava ministeeriumi vastutav osakond, kaasates täielikult ja tõhusalt valitud sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja sõltumatud riigihankeeksperdid. Selle analüüsi tulemused tehakse elektroonilise riigihangete süsteemi veebisaidil üldsusele kättesaadavaks iga aasta 28. veebruariks. Selle ja muude riigihanketuru jaoks oluliste küsimuste, näiteks kasutatava riigihankemenetluse liigi analüüsimiseks sisaldab tulemuslikkuse mõõtmise raamistik asjakohaste näitajate määratlust ja tugineb asjakohases ulatuses ühtse pakkumise aruandlusvahendis (eesmärk 195) kättesaadavatele andmetele ning analüüsib konkreetselt asjaomaseid teenuseid ja tooteid, asjaomaseid sektoreid ja avaliku sektori hankijaid. Sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide valik põhineb avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival valikuprotsessil, mis põhineb eksperditeadmiste ja pädevusega seotud objektiivsetel kriteeriumidel. Valikukriteeriumid on seotud tõendatud asjatundlikkuse, ametialase maine ja piisavalt pika kontrollitava tegevusega, mis on seotud riigihangete valdkonnaga, ning sõltumatusega erakondade mõjust. Eesmärk loetakse täidetuks, kui valitsus kiidab heaks tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku üksikasjaliku dokumentatsiooni ja selle iga-aastase kasutamise kooskõlas eespool kirjeldatud kirjeldusega, kui sellega seotud valitsuse otsus on jõustunud ning tulemuslikkuse mõõtmise raamistik on välja töötatud valitud sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja sõltumatute riigihankeekspertide osalusel ning see on täielikult toimiv.
202		C9.R12 Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik	Eesmärk	Esimene iga-aastane analüüs, mis tehakse riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku alusel	Avaldatakse esimene iga-aastane analüüs, milles hinnatakse riigihangete tõhusust ja kulutasuvust ning 2022. aasta vähesest konkurentsist enim mõjutatud sektorites piiratud konkurentsi põhjuseid				1. kv	2023	Riigihangete eest vastutava ministeeriumi vastutav osakond teeb 2022. aasta esimese iga-aastase analüüsi kooskõlas eesmärgiga 201, kaasates tõhusalt ja täielikult valitud sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja sõltumatud riigihankeeksperdid, ning selle hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks elektroonilise riigihangete süsteemi veebisaidil. Kehtestatakse asjakohased menetlused, millega tagatakse, et järgmiste aastate analüüsid koostatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
203		C9.R13 Tegevuskava konkurentsi taseme tõstmiseks riigihangete valdkonnas	Eesmärk	Riigihangete konkurentsi suurendamise tegevuskava vastuvõtmine	Valitsuse vastuvõetud tegevuskava avaldamine				1. kv	2023	Valitsus võtab vastu põhjaliku tegevuskava konkurentsi parandamiseks riigihangete valdkonnas ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Tegevuskavas sisalduvad meetmed põhinevad järgmisel: i) riigihangete valdkonnas konkurentsi hõlbustavate heade tavade hindamine (võttes arvesse kogu teavet, mis tuleneb määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohastest asjakohastest parandusmeetmetest ja valitsuse dekreedi 63/2022 (II. 28.)); ii) tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku esimesed tulemused (eesmärk 201) ja sellel põhinevad ettepanekud konkurentsi soodustamiseks riigihangetes; ning iii) ausameelsuse ameti riigihangete usaldusväärsuse aruannete (eesmärk 161) kättesaadavad järeldused, otsused ja soovitused, mis on olulised riigihangete konkurentsi seisukohast. Alapunktil iii põhinevate meetmetega edendatakse ja tõhustatakse riigihangete usaldusväärsuse kontrolli. Tegevuskavas tehakse järgmist: i) kehtestatakse igal aastal saavutatavad konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid; ii) määratakse kindlaks meetmed, mis on asjakohased seotud eesmärkide saavutamiseks; iii) määratakse täpsed tähtajad meetmete rakendamiseks ja määrama igale meetmele asjakohased näitajad, et jälgida meetme rakendamise edenemist; iv) määratakse kindlaks iga meetme rakendamise eest vastutav asutus või institutsioon; v) luuakse järelevalvemehhanism, et hinnata tegevuskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme; vi) lisatakse erisäte tegevuskava iga-aastaseks läbivaatamiseks ja vajaduse korral selle muutmiseks; vii) tagatakse, et tegevuskava või selle muudatuste rakendamise iga-aastane hetkeseis tehakse viivitamata üldsusele kättesaadavaks. Meetmete sisu võib muuta õiguskeskkonda ja muuta riigihanketavasid, näiteks kohaldatavaid tüüptingimusi või lepinguklausleid.
204		C9.R13 Tegevuskava konkurentsi taseme tõstmiseks riigihangete valdkonnas	Eesmärk	Tegevuskava läbivaatamine konkurentsi suurendamiseks riigihangete valdkonnas pärast selle esimest iga-aastast läbivaatamist	Tegevuskava esimene iga-aastane läbivaatamine võetakse vastu ja tehakse üldsusele kättesaadavaks				1. kv	2024	Valitsus võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks pärast esimest iga-aastast läbivaatamist muudetud tegevuskava, läbivaatamise tulemused ning dokumendi, milles antakse ülevaade tegevuskava iga meetme rakendamise seisust. Läbivaadatud tegevuskavas märgitakse selgelt ja üksikasjalikult, milliseid meetmeid (ja milline ametiasutus) tuleb võtta, et rakendada meetmeid, mida ei ole rakendatud, ning võetakse arvesse eetikaameti järeldusi, otsuseid ja soovitusi (kui see on asjakohane konkurentsi suurendamiseks riigihangete valdkonnas).
205	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Koolituskava käivitamine, et hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetlustes	Kava käivitamine				2. kv	2023	Käivitada koolituskava, mis suudab pakkuda tasuta koolitust vähemalt 2200 mikro-, väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale (pöörates erilist tähelepanu mikro- ja väikeettevõtjatele), mis põhineb äsja välja töötatud koolitustel ja e-õppe materjalidel. Koolituskava väljatöötamist koordineerib riigihangete eest vastutav ministeerium. Koolitused annavad kõige olulisemat teoreetilist ja praktilist teavet selle kohta, kuidas mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad riigihankemenetlusi edukalt ette valmistada ja neis osaleda. Koolitusmaterjalid hõlmavad eelkõige õiguskaitsevahendite tõhusat kasutamist ja riigihankelepingu täitmisel tekkivaid eripärasid. Tagatakse, et ühest ettevõttest pärit koolitustel osalejate arv on piiratud. Koolitusteks ja e-õppe kursustele juurdepääsuks luuakse veebipõhine registreerimismehhanism. Tuleb tagada, et osalemist jälgitakse veebipõhisest süsteemist saadud sisselogimisandmete ja seansi ajal vastatavate testiküsimuste abil. Riigihangete eest vastutav ministeerium tagab ka, et huvitatud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad registreeruda e-posti teel teadete saamiseks eelseisvate koolituste kohta, mis sisaldavad üksikasju kursuse sisu ja registreerimisprotsessi kohta. Tagatakse, et i) mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist jälgitakse pidevalt, ii) peetakse osalejate andmebaasi, iii) luuakse järelmeetmete mehhanism, mis võimaldab kõigil osalejatel anda tagasisidet koolituste ja koolitusmaterjalide tõhususe ja kasulikkuse kohta.
206	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Siht	Riigihanketavade alast koolitust saanud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv		Arv	0	1000	1. kv	2024	Eesmärk loetakse täidetuks, kui vähemalt 1000 mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja esindajad on edukalt läbinud vähemalt ühe koolituse või e-õppe kursuse, mida kinnitavad koolituskava raames koolitus- või e-õppe kursuste logid kooskõlas eesmärgis 205 sätestatud nõuetega.
207	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Siht	Riigihanketavade alast koolitust saanud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv		Arv	1000	2200	2. kv	2026	Eesmärk loetakse täidetuks, kui vähemalt 1200 mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (st kokku 2200 mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja) esindajad on edukalt läbinud vähemalt ühe koolituse või e-õppe kursuse, mida tõendavad koolituskava raames koostatud koolitus- või e-õppe kursuste logid kooskõlas eesmärgis 205 sätestatud nõuetega.
208	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Koolituskava hindamine, et hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetlustes	Lõplik hindamisaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks				2. kv	2026	Tehakse üldsusele kättesaadavaks lõplik hindamisaruanne, milles hinnatakse koolitusmeetme tulemuslikkust ja tõhusust, eelkõige i) hinnates koolituskava tulemusi, ii) hinnates saadud kogemusi ja seda, kuidas saaks tulevasi koolituskavasid parandada, ning iii) hinnates kava pikemaajalist mõju eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate osalemisele riigihankemenetlustes. Hindamisel võetakse arvesse ka jätkumehhanismi kaudu koolitustel osalejatelt saadud tagasisidet.
209	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetes osalemisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ette nähtud toetuskava loomine	Kava käivitamine				1. kv	2023	Käivitatakse toetuskava, millega nähakse ette objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel valikukriteeriumidel põhinev kindlasummaline hüvitis, mida makstakse otse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (pöörates erilist tähelepanu mikro- ja väikeettevõtjatele) nende kulude eest, mis on seotud nende osalemisega riigihankemenetlustes, et hõlbustada nende osalemist riigihangetes ja vähendada turuletuleku tõkkeid. Toetuskava alusel antav rahaline toetus katab eelkõige akrediteeritud riigihangete konsultandi kasutamise kulud, kuid ei kata kõiki riigihankemenetluses osalemise kulusid, mida kannab asjaomane ettevõte. Toetust võivad saada ainult need mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes i) esitasid hankemenetluses nõuetekohase pakkumuse (st pakkujad, kes on esitanud hankemenetluseks täielikud pakkumisdokumendid, mis vastavad nii menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidele kui ka valikukriteeriumidele) ja ii) kes ei ole osalenud mõnes muus riigihankemenetluses 12 kuu jooksul enne pakkumuse esitamist riigihankemenetluses. Üksikettevõttelt toetuse saamiseks esitatud taotluste arv on piiratud.
210	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Toetuskava lisaväärtuse ja tõhususe vahehindamise läbiviimine	Vahehindamise lõpparuanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.				3. kv	2024	Toetuskava lisaväärtust ja tõhusust käsitlev vahehindamisaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Hindamine põhineb eelkõige järgmisel: i) huvi rahalise toetuse vastu (programmis osalemine), ii) riigihankemenetlustes osalenud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võidumäär ning iii) toetust saanud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagasiside. Hindamisel analüüsitakse ka, millistes sektorites osalevad ettevõtjad tegutsevad ja kas need vastavad sektoritele, kus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalus on üldiselt väike. Vahehindamise käigus analüüsitakse, kas teiste sektorite ettevõtted peaksid olema suunatud sihtotstarbelisele teavitustegevusele, et suurendada teadlikkust programmist, ning kas analüüsi tulemusi silmas pidades tuleks programmi elluviimist muuta.
211	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Siht	Selliste mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv, kes on saanud riigihankekulude hüvitamiseks kindlasummalist toetust		Arv	0	1800	2. kv	2026	Eesmärk saavutatakse, kui vähemalt 1800 pakkujana riigihangetes osalevat ettevõtet on saanud toetust oma toetuskavaga seotud kulude eest vastavalt eesmärgis 209 sätestatud nõuetele, mida tõendavad toetuskava haldava asutuse ametlikud maksed ja raamatupidamisdokumendid.
212	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Toetuskava lisaväärtuse ja tõhususe lõpphindamise lõpuleviimine	Lõplik hindamisaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks				2. kv	2026	Toetuskava lisaväärtust ja tõhusust käsitlev lõpparuanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Hindamine põhineb eelkõige i) huvil rahalise toetuse vastu (programmis osalemine), ii) riigihankemenetluste toetuskavas osalenud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võidumääral ning iii) toetust saanud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagasisidel. Hindamisel analüüsitakse ka, millistes sektorites osalevad ettevõtjad tegutsevad ja kas need vastavad sektoritele, kus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalus on üldiselt väike.
213		C9.R15 Riikliku kohtunõukogu rolli ja volituste tugevdamine, et tasakaalustada riikliku kohtuameti esimehe volitusi	Eesmärk	Seadusemuudatuste jõustumine, et tugevdada riikliku kohtunõukogu rolli, kaitstes samal ajal selle sõltumatust	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				1. kv	2023	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist jõustuvad ja hakkavad kehtima seadusandlikud muudatused, millega tagatakse riikliku kohtunõukogu rolli ja volituste tugevdamine, et tõhusalt tasakaalustada riikliku kohtuameti esimehe volitusi. Seadusandlike muudatustega tehakse järgmist: a)antakse riiklikule kohtute nõukojale suuremad volitused, et ta saaks tõhusalt täita oma põhiseaduslikku rolli kohtute keskhalduse järelevalves, säilitades samal ajal nõukogu sõltumatuse, mis põhineb selle liikmete valimisel kohtunike poolt. Üksikotsuste puhul tagatakse seadusandlike muudatustega, et riiklik kohtunõukogu esitab põhjendatud siduva arvamuse järgmistes küsimustes: (I)riikliku kohtuameti president tühistab kohtunike ja kohtute täitevametnike ametisse nimetamise korra, kui on olemas vähemalt üks kandidaat, keda on toetanud asjaomase kohtu kohtunikud; (II)kohtunike üleviimine teise kohtusse 2011. aasta CLXII seaduse paragrahvides 27, 27/A, 31 ja 32 osutatud riikliku kohtuameti esimehe poolt, välja arvatud lähetused riiklikku kohtuametisse; (III)riikliku kohtuameti president eemaldab kohtunikud ilma nende nõusolekuta eriasju, sealhulgas haldusasju menetlevatest kohtunikest; (IV)kandidaatide sobivust riikliku kohtuameti presidendi ja asepresidendi ametikohale, mille võib esitada vastavalt vabariigi president või riikliku kohtuameti president; sobivuskriteeriumid, sealhulgas sõltumatus, erapooletus, ausus ja ausus, määratakse kindlaks seadusega. Seadusemuudatustega tagatakse, et riikliku kohtunõukogu poolt sobimatuks tunnistatud kandidaatidel on juurdepääs kiirendatud kohtulikule läbivaatamisele pädevas kohtus. Määruste puhul tagatakse seadusandlike muudatustega, et riiklik kohtunõukogu esitab põhjendatud siduva arvamuse järgmistes küsimustes: (I)kohtusüsteemi ametikohtadele kandideerimise taotluste hindamise punktisüsteem õigusraamistikus; (II)kohtunikele ja kohtujuhtidele preemiate ja muude hüvede andmise üksikasjalikud tingimused; (III)kohtunike koolitussüsteemiga seotud eeskirjad; (IV)kohtunike töökoormuse hindamise andmeleht ja meetodid ning „vaidluste ja hagita menetluste riigisisese töökoormuse kindlaksmääramine kohtu tasandite ja kohtuasjade liikide kaupa“; (V)kohtusüsteemi ametikohtade arv igas kohtus aastaeelarves kindlaks määratud raamistikus, sealhulgas Kúrias ja selle osakondades; b)riikliku kohtunõukogu õigus tutvuda kõigi kohtute haldamisega seotud dokumentide, teabe ja andmetega (sealhulgas isikuandmetega). Lisaks sätestatakse seadusandlikes muudatustes, et riiklik kohtute nõukoda määrab kindlaks riikliku kohtuameti juhataja kaks korda aastas esitatava aruande struktuuri; c)anda riiklikule kohtunõukogule õigus- ja teovõime ja autonoomia oma eelarve väljamaksmisel ning tagada, et riiklikul kohtute nõukojal on oma ülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid, sealhulgas personal ja bürood. Seadusemuudatustega nähakse samuti ette, et kohtunikest liikmete puhul on nende ülesannete täitmiseks riiklikus kohtunõukogus õigus vabaneda kohtuniku ülesannetest, kui piirkondliku kohtu (törvényszék) esimehed vabastatakse kohtuniku ülesannetest. Seadusemuudatustes sätestatakse, et riikliku kohtunõukogu kohtunikest liikmeid ei saa tagasi valida, välja arvatud järgmiseks ametiajaks, et riikliku kohtunõukogu kohtunikest liikmed valivad endi seast riikliku kohtunõukogu esimehe ning et kohtute esimehed ja aseesimehed ei osale oma haldustegevusega seotud küsimuste arutamisel ja hääletamisel riikliku kohtunõukogu liikmetena; d)kehtestada riikliku kohtunõukogu õigus pöörduda pädeva kohtu ja konstitutsioonikohtu poole, et kaitsta oma õigusi ja teostada oma õigusi; e)kehtestada kohustus konsulteerida riikliku kohtute nõukojaga kohtusüsteemi mõjutavate seadusandlike ettepanekute osas ning õigus teha valitsusele ettepanekuid uute õigusaktide algatamiseks samades küsimustes; f)kehtestada seaduses mittediskretsionaarsed eeskirjad ajutiste kohtute esimeeste nimetamiseks eelnevalt kindlaks määratud kohtukoosseisude määrusega järgmiselt: i) kohtu esimehe puudumise korral teostab esimehe pädevust aseesimees; ii) asepresidendi puudumisel teostab presidendi pädevust kohtunike osakonna juhataja, kellel on kohtunikuna kõige pikem ametiaeg; iii) osakonnajuhataja puudumise korral teostab presidendi pädevust esimees, kelle ametiaeg on kõige pikem; g)keelata riikliku kohtuameti presidendil pärast nende lähetamist naasta kõrgemasse kohtusse kui see kohus, kus nad tegid otsuse enne lähetust.
214		C9.R16 Ülemkohtu (Kúria) sõltumatuse tugevdamine	Eesmärk	Ülemkohtu sõltumatuse tugevdamiseks tehtavate muudatuste jõustumine	Vastu võetud ja tõhusad muudatused Kúria esimehe valimise eeskirjades, kohtuasjade jaotamise süsteemis ja Kúria toimimises				1. kv	2023	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist: a)seadusemuudatused jõustuvad ja neid hakatakse kohaldama, millega muudetakse Kúria esimehe valimise eeskirju, tagamaks, et: i) kandidaadil on vähemalt viieaastane kohtunikuna töötamise kogemus; ii) Kúria esimeest ei saa tagasi valida; iii) riiklik kohtunõukogu esitab põhjendatud siduva arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Kúria esimehe ametikohale, mille võib esitada vabariigi president. Sobivuskriteeriumid, sealhulgas sõltumatus, erapooletus, ausus ja ausus, määratakse kindlaks seadusega. Seadusemuudatustega tagatakse, et riikliku kohtunõukogu poolt sobimatuks tunnistatud kandidaatidel on juurdepääs kiirendatud kohtulikule läbivaatamisele pädevas kohtus; b)seadusemuudatused ja muud muudatused Kúria kohtuasjade jaotamise süsteemi eeskirjades jõustuvad ja neid hakatakse kohaldama, millega tagatakse, et: i) elektrooniliselt esitatud kohtuasjadele antakse inimsekkumiseta number; ii) kohtuasjad jaotatakse kodadele eelnevalt kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide alusel; iii) asja arutav kohtukoosseis moodustatakse eelnevalt ettenähtud algoritmi järgi; iv) menetlusosalistel on võimalik kohtuasja toimiku põhjal kontrollida, kas kohtuasjade jaotamise eeskirju on nõuetekohaselt kohaldatud; v) Kúria kohtunõukogu ja asjaomased kohtunike osakonnad (kollégium) annavad siduva arvamuse kohtuasjade jaotamise korra kohta; c)seadusemuudatused jõustuvad ja neid hakatakse kohaldama, millega muudetakse Kúria toimimise eeskirju järgmiselt: (I)suuremate volituste andmine Kúria kohtunõukogule ja asjaomastele kohtunike osakondadele (kollégium), tagades eelkõige, et nad esitavad siduva arvamuse järgmises küsimuses: (a)kandidaadid kohtunike osakondade esimeeste ja aseesimeeste, kohtunike esimeeste ja Kúria peasekretäri ametikohale; (b)lähetused Kúriasse; (II)kaotades konstitutsioonikohtu liikmete võimaluse saada kohtunikeks ja nimetada nad seejärel Kúriasse ilma tavapärast kandideerimismenetlust järgimata; (III)tagada, et riiklik justiitsnõukogu esitaks põhjendatud siduva arvamuse Kúria aseesimehe ametikohale kandideerivate kandidaatide sobivuse kohta, mille võib esitada Kúria esimees. Sobivuskriteeriumid, sealhulgas sõltumatus, erapooletus, ausus ja ausus, määratakse kindlaks seadusega. Seadusemuudatustega tagatakse, et riikliku kohtunõukogu poolt sobimatuks tunnistatud kandidaatidel on juurdepääs kiirendatud kohtulikule läbivaatamisele pädevas kohtus. (IV)tagada, et eesmärgis 213 osutatud riikliku kohtunõukogu suuremad volitused kehtivad ka Kúria esimehe suhtes, kui nad tegutsevad ametisse nimetava asutusena (kooskõlas 2011. aasta CLXII seadusega).
215		C9.R17 Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluste esitamise takistuste kõrvaldamine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et kõrvaldada takistused eelotsusetaotluste esitamisel Euroopa Liidu Kohtule	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				1. kv	2023	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist jõustuvad seadusandlikud muudatused ja neid hakatakse kohaldama, tagades, et: i) kriminaalmenetluse seadustiku paragrahve 666 jj muudetakse nii, et Kúria kaotaks võimaluse kontrollida kohtuniku poolt Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse esitamise otsuse õiguspärasust, ning ii) kriminaalmenetluse seadustiku § 490, mis käsitleb menetluse peatamist, muudetakse, et kõrvaldada kõik takistused, mis ei võimalda kohtul esitada eelotsusetaotlust kooskõlas ELTL artikliga 267.
216		C9.R18 Reform seoses konstitutsioonikohtu lõplike otsuste läbivaatamisega	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et kaotada avaliku sektori asutuste võimalus vaidlustada lõplikud otsused konstitutsioonikohtus	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				1. kv	2023	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist jõustuvad ja hakkavad kehtima seadusandlikud muudatused, millega tagatakse, et kaotatakse 2019. aastal 2011. aasta CLI seaduse paragrahvi 27 muutmisega kehtestatud võimalus vaidlustada lõplikud kohtuotsused konstitutsioonikohtus.
217	C9.R19 Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine	Eesmärk	Õiguslikud volitused taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks	Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamises, auditeerimises ja kontrollimises osalevate asutuste ülesandeid ja kohustusi käsitleva valitsuse määruse jõustumine				3. kv	2022	Jõustub valitsuse dekreet, millega kehtestatakse Ungaris taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, auditeerimise ja kontrollimisega tegelevate asutuste õiguslikud volitused enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Dekreedis sätestatakse vähemalt nende asutuste ülesanded ja kohustused, millega tagatakse a) eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud andmete kogumine ja usaldusväärsus; b) et kehtestatud on üksikasjalikud menetlused vahendite haldaja kinnituste, auditi kokkuvõtete ja maksetaotluste koostamiseks ja usaldusväärsuseks; c) et kehtestatud on vajalikud menetlused lõplike vahendite saajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) artiklile 22; d) et huvide konflikti käsitlevaid eeskirju kohaldatakse kõigi töötajate suhtes, kes on seotud taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, sealhulgas seda ettevalmistavate toimingute, kontrolli (sealhulgas riigihankemenetlustes osalevate asutusesiseste ja -väliste hindajate) ning auditiga, ning kõigi lõplike vahendite saajate, avaliku sektori hankijate, töövõtjate, alltöövõtjate ning projekti ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatud konsultatsioonifirmade suhtes; e) et huvide konflikti käsitlevates normides käsitletakse sõnaselgelt olukordi, mis on seotud perekonna, emotsionaalse elu, poliitiliste või rahvuslike sidemete, majanduslike huvidega või mis tahes muu otsese või kaudse isikliku huviga, mida võib pidada huvide konfliktiks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 61 ja sellega seotud komisjoni teatisega („Suunised huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse alusel“ [C 121/01]); f) et kõik punktis d nimetatud isikud on kohustatud väljastama huvide konflikti puudumise deklaratsiooni iga juhtumi puhul eraldi, kui nad on seotud üksikprojektidega seotud otsuste tegemisega (eelkõige abikõlblikkuse, riskihindamise, projektide valiku, vahe- ja lõplike kontrollimenetluste, eeskirjade eiramise haldamise ja auditiga seotud otsuste tegemisega), mida säilitatakse vähemalt viis aastat; g) et huvide konflikti deklaratsioonide õigsust kontrollitakse korrapäraselt ja tõhusalt ning nende kontrollide tulemusi säilitatakse vähemalt viis aastat; h) et nähakse ette korrapärane ja tõhus järelevalve tundlikel ametikohtadel (nt eeskirjade eiramise haldamine, kontrollid ja riskihindamine) töötavate töötajate üle ning et kõnealustel ametikohtadel töötavate töötajate korrapärane rotatsioon on tagatud metoodika alusel, mida hakatakse kohaldama hiljemalt 31. märtsil 2023; i) et pakkujad ei osale riigihankemenetluste pakkumustes, kui on kindlaks tehtud nende huvide konflikt konkreetses pakkumuses.
218	C9.R19 Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine	Eesmärk	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning määruse (EL) 2021/1060 kohaste fondide rakendamise, järelevalve, kontrolli ja auditeerimisega seotud õigusnormide muutmine Ungaris	Ungaris Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning määruse (EL) 2021/1060 kohaste fondide rakendamist, seiret, kontrolli ja auditeerimist käsitlevate valitsuse määruste säte, milles osutatakse jõustumisele				3. kv	2022	Jõustub valitsuse dekreetide muudatus, millega reguleeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning määruse (EL) 2021/1060 kohaste fondide rakendamist, seiret, kontrolli ja auditeerimist määruse (EL) nr 1303/2013 alusel enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Muudatustega tagatakse vähemalt järgmine: a) huvide konflikti ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist tõhustavate eeskirjade ja menetluste kehtestamine; b) et huvide konflikti käsitlevaid eeskirju kohaldatakse kõigi töötajate suhtes, kes on seotud eespool nimetatud vahendite rakendamise, sealhulgas neid ettevalmistavate toimingute, kontrolli (sealhulgas riigihankemenetlustes osalevate asutusesiseste ja -väliste hindajate) ja auditeerimisega, ning kõigi toetusesaajate ja lõplike vahendite saajate, avaliku sektori hankijate, töövõtjate, alltöövõtjate ning projekti ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatud konsultatsioonifirmade suhtes; c) et huvide konflikti käsitlevates normides käsitletakse sõnaselgelt olukordi, mis on seotud perekonna, emotsionaalse elu, poliitiliste või rahvuslike sidemete, majanduslike huvidega või mis tahes muu otsese või kaudse isikliku huviga, mida võib pidada huvide konfliktiks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 61 ja sellega seotud komisjoni teatisega („Suunised huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse alusel“ [C 121/01]); d) et kõik punktis b nimetatud isikud on kohustatud väljastama huvide konflikti puudumise deklaratsiooni iga juhtumi puhul eraldi, kui nad on seotud üksikprojektidega seotud otsuste tegemisega (eelkõige abikõlblikkuse, riskihindamise, projektide valiku, vahe- ja lõplike kontrollimenetluste, eeskirjade eiramise haldamise ja auditiga seotud otsuste tegemisega), mida säilitatakse vähemalt viis aastat; e) et huvide konflikti deklaratsioonide õigsust kontrollitakse korrapäraselt ja tõhusalt ning nende kontrollide tulemusi säilitatakse vähemalt viis aastat; f) et nähakse ette korrapärane ja tõhus järelevalve tundlikel ametikohtadel (nt eeskirjade eiramise haldamine, kontrollid ja riskihindamine) töötavate töötajate üle ning et kõnealustel ametikohtadel töötavate töötajate korrapärane rotatsioon on tagatud metoodika alusel, mida hakatakse kohaldama hiljemalt 31. märtsil 2023; g) et pakkujad ei osale riigihankemenetluste pakkumustes, kui on kindlaks tehtud nende huvide konflikt konkreetses pakkumuses.
219	C9.R19 Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine	Eesmärk	Suuniste vastuvõtmine ja kohaldamise alustamine, et tagada liidu toetuse rakendamise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kõigi asutuste töötajate huvide konfliktide tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine Ungaris	Huvide konflikti käsitlevate üksikasjalike suuniste kohaldamise algus				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist võetakse vastu ja hakatakse kohaldama põhjalikke suuniseid, millega tagatakse huvide konflikti olukordade tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 61 ja sellega seotud komisjoni teatisega „Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse alusel“ [C 121/01]. Suunistes sätestatakse üksikasjalikult iga sellise asutuse ülesanded ja kohustused, kes osalevad liidu toetuse rakendamises, haldamises ja kontrollimises, tagades huvide konflikti olukordade tõhusa ennetamise, avastamise, kontrolli ja kõrvaldamise.
220	C9.R20 Tõhus pettuste- ja korruptsioonivastane strateegia liidu toetuse rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel, koostades ja rakendades liidu toetuse jaoks tõhusat pettuste- ja korruptsioonivastast strateegiat	Liidu toetust käsitleva pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia jõustumine				3. kv	2022	Valitsus võtab vastu ja jõustab enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist kogu liidu toetust käsitleva pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia, milles sätestatakse i) liidu rahalise toetuse rakendamises osalevate eri üksuste üksikasjalikud rollid ja kohustused seoses pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega Ungaris; ii) pettuse, huvide konflikti ja korruptsiooniga seotud peamiste riskide, tegurite ja tavade hindamine; ning pettuse ja korruptsiooni tõhusa ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine.
221	C9.R20 Tõhus pettuste- ja korruptsioonivastane strateegia liidu toetuse rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel, koostades ja rakendades liidu toetuse jaoks pettuste- ja korruptsioonivastase strateegiaga seotud tulemusliku tegevuskava	Liidu toetust käsitleva pettusevastase ja korruptsioonivastase strateegiaga seotud tegevuskava jõustumine				4. kv	2022	Valitsus võtab vastu ja jõustab enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist kogu liidu toetust käsitleva pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia, milles sätestatakse i) liidu rahalise toetuse rakendamises osalevate eri üksuste üksikasjalikud rollid ja kohustused seoses pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega Ungaris; Tegevuskavas tehakse järgmist: i) määratakse kindlaks selged ja terviklikud meetmed, mis on määratud igale pettusevastases ja korruptsioonivastases strateegias sätestatud eesmärgile; ii) määratakse iga meetme rakendamiseks selged tähtajad; iii) määratakse kõik meetmed asutusele, kes vastutab nende tõhusa rakendamise eest; iv) määratakse kindlaks konkreetsed, mõõdetavad ja seotud näitajad, et mõõta iga meetme rakendamisel tehtud edusamme; v) kehtestatakse asjakohane kord meetmete korrapäraseks läbivaatamiseks tõendite alusel.
222	C9.R21 Arachne süsteemi täielik ja tõhus kasutamine kogu liidu toetuse puhul	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel asjakohase korra abil, millega tagatakse Arachne riskihindamisvahendi tõhus kasutamine	Alustada selliste menetluste kohaldamist, millega tagatakse Arachne riskihindamisvahendi süstemaatiline kasutamine pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja muude eeskirjade eiramiste tõhusaks ennetamiseks ja avastamiseks				3. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist kiidab valitsus heaks menetlused, millega kehtestatakse tingimused Arachne riskihindamisvahendi kõigi funktsioonide süstemaatiliseks ja laiendatud kasutamiseks Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel ning mis tahes muu liidu eelarvest antav toetus (sealhulgas liidu toetus eelarveperioodil 2014–2020), ning alustab selliste menetluste kohaldamist, et tõhusalt ennetada ja avastada huvide konflikti, pettust, korruptsiooni, topeltrahastamist ja muid õigusnormide rikkumisi. Menetlustega tagatakse, et: i) asjaomased riiklikud asutused laadivad iga kahe kuu järel Arachne süsteemi üles kõik andmed kohaldatavates ELi määrustes sätestatud andmeväljade kohta, mis on seotud liidu toetuse rakendamisega mis tahes eelarveperioodil. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta eelarveperioodi puhul laaditakse Arachne süsteemi üles kõik andmekogumid (sealhulgas lepingute andmed lõplike vahendite saajate, üksikasjalike töövõtjate/alltöövõtjate ja kulude kohta), mis on kogutud asjaomasel perioodil (välja arvatud see, et lepingumuudatusi ja täiendusi, lepingute täitmises osalevaid eksperte käsitlev teave ja konsortsiumipartnerite teave algab 31. jaanuaril 2023); ii) asjaomased riiklikud asutused tagavad süstemaatilised, korrapärased ja tõhusad järelmeetmed Arachne süsteemi loodud riskihindamisele, sealhulgas taotlejate eelkontrollile, et tõhusalt ennetada ja avastada huvide konflikti, pettust, korruptsiooni, topeltrahastamist ja muid õigusnormide rikkumisi, ning kõnealused asutused on kohustatud neid riskihindamistulemusi arvesse võtma ja tagama, et see on sätestatud kohaldatavates riiklikes õigusaktides ja kajastatud kohaldatavates töövoogudes, suunistes (avaldatakse ja võetakse kasutusele 30. novembriks 2022) ja otsustusprotsessis; ning iii) Ungari auditeerimisasutustel ning asjaomastel komisjoni talitustel ja kontrollorganitel on täielik juurdepääs Arachne süsteemi funktsioonidele riskihindamise eesmärgil ja süsteemi andmekogumitele. Eesmärk loetakse täidetuks, kui on kehtestatud eespool nimetatud nõuetele vastavad menetlused, mis on siduvad kõigile eespool nimetatud asutustele ja tingimusel, et need asutused neid praktikas kohaldavad.
223	C9.R21 Arachne süsteemi täielik ja tõhus kasutamine kogu liidu toetuse puhul	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel, kinnitades Arachne riskihindamisvahendi süstemaatilise ja tulemusliku kasutamise menetluste piisavust	EUTAFi märkusteta lõplik auditiaruanne, milles kinnitatakse riskihindamisvahendi Arachne süstemaatilise ja tõhusa kasutamise menetluste asjakohasust ning Arachnesse üles laaditud andmete täielikkust				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist: a) töötatakse välja üksikasjalikud ja siduvad menetlussuunised, mida hakkavad kohaldama kõik eesmärgis 222 loetletud asutused, milles on sätestatud meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui Arachne süsteem osutab riskile; b) lõplikus auditiaruandes koos auditeerimisasutuse märkusteta auditiarvamusega (EUTAF) kinnitatakse eesmärgis 222 sätestatud menetluste asjakohasust, kontrollides, et i) menetlused tagavad täieliku teabe üleslaadimise iga kahe kuu järel; ii) kohaldatavas liidu õiguses sätestatud andmed on Arachnesse tegelikult täielikult üles laaditud ning iii) riiklik asutus, rakendusasutused/korraldusasutused ja vahendusasutused on kehtestanud asjakohase korra, et tagada süsteemi Arachne loodud riskihindamiste süstemaatilised, korrapärased ja tõhusad järelmeetmed (tuginedes neile kättesaadavatele üksikasjalikele menetlusjuhistele).
224	C9.R22 Siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraadi loomine, et tugevdada huvide konfliktide kontrolli liidu toetuse rakendamisel	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel uue siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraadi (DIAI) loomise ja täieliku toimimise kaudu	Liidu toetuse rakendamise eest vastutavas ministeeriumis loodud uus siseauditi ja aususe direktoraat (DIAI), millel on täielik personal, töökorrad ja siseprotsessid ning mis on täielikult toimiv.				4. kv	2022	Selleks et suurendada liidu toetusega seotud auditi- ja kontrollikorra tõhusust ning eesmärgis 220 sätestatud pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia tõhusat rakendamist, luuakse jõustuva seadusega uus siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraat (DIAI) ning DIAI peab olema täielikult personaliga varustatud ja täielikult toimiv ministeeriumis, kes vastutab liidu toetuse rakendamise eest enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Seadusega tagatakse: i) DIAI täielik sõltumatus asjakohaste tagatiste kaudu (sealhulgas seoses selle kõrgete töötajate ametisse nimetamisega, nende ametiaja kestusega, ilma et neid oleks võimalik ametist vabastada jne); ii) et DIAI töötajate valimine põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis on välja töötatud koostöös eetikaametiga (eesmärk 160), ning et eetikaasutus teostab värbamisprotsessi üle järelevalvet; iii) et DIAI-l on asjakohane pädevus tegutseda seoses riigi ametiasutuse või organiga, kes on mis tahes viisil seotud liidu toetuse rakendamisega Ungaris; iv) et taotluse korral annab DIAI eetikaametile viivitamata täieliku juurdepääsu kõigile huvide konflikti deklaratsioonidele ja kõigile oma toimikutele; v) et 30. novembriks 2022 kehtestatakse asjakohased protseduurireeglid ja suunised (sealhulgas DIAI juhtumite jaotamise ja järjestuse kohta), millega reguleeritakse DIAI ja ausameelsuse asutuse institutsioonilist ülesehitust, töömeetodeid ja menetlusi, antakse piisavad tagatised, et ta saab teostada järelevalvet kõnealuste menetluseeskirjade ja suuniste täitmise üle; vi) et DIAI ülesannete täitmiseks on eraldatud piisavalt vahendeid; vii) et DIAI kontrollib korrapäraselt (valimite ja kahtluste aruannete põhjal) kõigi asjaomaste töötajate huvide konflikti deklaratsioonide kehtivust, kes on seotud liidu toetuse rakendamisega, sealhulgas seda ettevalmistavate aktidega, kontrollimisega (sealhulgas riigihankemenetlustes osalevate sise- ja välishindajatega) ning kõigi lõplike vahendite saajate, toetusesaajate, vahendite saajate, avaliku sektori hankijate, töövõtjate, alltöövõtjate ja konsultatsioonifirmade deklaratsioonidega, kes on seotud projektide ettevalmistamise ja rakendamisega (tuginedes iga kahe aasta tagant koostatavatele kontrollikavadele), ning et teavet nende kontrollide kohta säilitatakse vähemalt viis aastat; viii) et portaali palyazat.gov.hu avalehel luuakse lehekülg, mis võimaldab anonüümselt teatada huvide konflikti kahtlusest seoses isikutega, kes on seotud liidu toetuse rakendamise ja kontrollimisega Ungaris; ix) et DIAI uurib teatatud kahtlusi õigeaegselt; x) et DIAI koostab igal aastal eetikaametile üksikasjaliku aruande oma töö kohta. Eesmärk loetakse täidetuks, kui vähemalt eespool nimetatud nõuetega DIAI loomist käsitlev seadus on jõustunud, kõik DIAI ametikohad on täidetud ning eetikaamet ei ole väljendanud muret seoses värbamisprotsessi, DIAI vajalike menetlusnormide ja selle tööd reguleerivate suuniste jõustumisega ning DIAI on täielikult toimiv ja alustanud tööd.
225		C9.R23 EUTAFi suutlikkuse tagamine oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel EUTAFi asjakohase suutlikkuse kaudu	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et tagada EUTAFile vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid				Q4	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist jõustuvad seadusandlikud muudatused, millega tagatakse EUTAFile vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et kaitsta fondi sõltumatust ning võimaldada tal täita oma ülesandeid tõhusalt ja õigeaegselt. Õigusaktide muudatustega tagatakse, et: – EUTAFi aastaeelarve koostatakse EUTAFi esialgse ettepaneku alusel ja seda muudetakse üksnes juhul, kui see on avalikult põhjendatud, ning see ei kahjusta EUTAFi suutlikkust täita oma ülesandeid tõhusalt ja õigeaegselt. – EUTAFi juhi ja personali töötasuks määratakse vastavalt 70 % riigikontrolli esimehe ja personali töötasust. – EUTAFi juhil on samad või sarnased volitused otsustada palgapoliitika ja hüvitiste ning töötingimuste põhimõtete üle, mida kohaldatakse riigikontrolli esimehe suhtes. Mis tahes kokkulepe, mis kaldub kõrvale riigikontrolli suhtes kohaldatavatest kokkulepetest, on võimalik üksnes EUTAFi juhi kirjaliku ja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel. – EUTAFi funktsionaalne ja ametialane sõltumatus säilitatakse ning EUTAFi töötajad ei taotle ega võta jätkuvalt vastu juhiseid oma audititöö kohta.
226	C9.R24 Koostöö tugevdamine OLAFiga, et tõhustada liidu toetuse rakendamisega seotud pettuste avastamist	Eesmärk	Sellise riikliku asutuse määramine, kes abistab OLAFit kohapealsete kontrollide tegemisel Ungaris, ning võimaluse kehtestamine koostööd mittetegevatelt majandustegevuses osalejatelt finantssanktsioonide kehtestamiseks	Jõustub seadusandlik muudatus, millega määratakse pädev asutus, ja õigusakti muudatus, millega nähakse ette võimalus kehtestada koostööd mittetegevatelt ettevõtjatelt hoiatavaid rahalisi karistusi				4. kv	2022	Jõustumine enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist: i) 2010. aasta seaduse CXXII (Nemzeti Adó- és Vámhivatal) muudatus, millega määratakse riiklik maksu- ja tolliamet (Nemzeti Adó- és Vámhivatal, NAV) pädevaks riiklikuks asutuseks, kes abistab OLAFit kohapealsete kontrollide tegemisel Ungaris, ja kui kontrollitav ettevõtja keeldub koostööst. Muudatus sisaldab järgitava menetluse kirjeldust. Samuti nähakse sellega ette võimalus, et OLAFi taotlusel viibib kohal finantstöötaja. Finantsvalve võimaldab OLAFil teostada kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, eelkõige tagades jõustamise, et kaitsta tõendeid, nagu on ette nähtud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96. See hõlmab järgmisi sekkumisviise: a) asjade kohapealt äravõtmine [2010. aasta CXXII seaduse (Nemzeti Adó- és Vámhivatal (edaspidi NAVtv.)] § 36/L], b) teabe taotlemine [NAVtv. paragrahv 36], c) isikusamasuse kontrollimine [NAVtv. § 36/A], d) sisenemine kohta, mis ei kvalifitseeru eraelukohaks [NAVtv § 36/G], e) paiga kaitse [NAVtv. paragrahvi 36/I lõige 1]. Muudatuses sätestatakse, et kui sellise abi osutamiseks on vaja õigusasutuse luba, taotleb riiklik pettustevastane koordineerimistalitus sellist luba vähemalt 72 tundi ette. Sellise loa alusel võib OLAF eelnevalt taotleda finantsametniku kohalviibimist, kui on oht, et ta on kavandatud kohapealsele kontrollile ja inspekteerimisele vastu. ii) 2004. aasta seaduse XXIX muudatus, millega kehtestatakse hoiatav rahaline karistus, mida kohaldatakse juhul, kui ettevõtja keeldub tegemast OLAFiga kohapealse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil koostööd.
227		C9.R25 Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse	Eesmärk	Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seiresüsteem	Auditiaruanne, milles kinnitatakse taaste- ja vastupidavuskava andmehoidlate süsteemi funktsioone ja toimimist				4. kv	2022	Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist luuakse taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jälgimiseks andmehoidla süsteem. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimine; b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu tagamine. Juurdepääs kõnealustele andmetele antakse kõigile asjaomastele riiklikele ja Euroopa asutustele auditeerimise ja kontrolli eesmärgil. Andmekogusüsteemis kättesaadavad andmed tehakse Arachne süsteemis kättesaadavaks iga kahe kuu järel, et saada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu riskinäitajate täielikule loetelule. Auditeerimisasutuse (EUTAF) lõplikus auditiaruandes koos märkusteta auditiarvamusega kinnitatakse hoidla süsteemi funktsioone ning seda, et süsteem on täielikult toimiv.
228		C9.R25 Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse	Eesmärk	Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tõhusa auditi tagamine	EUTAFi taaste- ja vastupidavuskava auditistrateegia jõustumine				4. kv	2022	Auditeerimisasutuse auditistrateegia vastuvõtmine ja jõustumine, millega tagatakse taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tulemuslik auditeerimine kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist. Strateegias sätestatakse vähemalt riskihindamise metoodika ja lähenemisviis, auditite sagedus ja liik (nt süsteemi- ja projektiauditid, dokumendipõhised ja kohapealsed auditid), mida tuleb teha taaste- ja vastupidavuskava alusel rakendatavate reformide ja investeeringute eri rakendusetappides, ning eesmärkide ja sihtide saavutamist toetavate andmete usaldusväärsus.
229		C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Sellise õigusakti jõustumine, millega tagatakse kohtus avaliku teabe kohtuasjadele juurdepääsu õiguslik prognoositavus	Seadusandliku akti säte, mis viitab jõustumisele				4. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega nähakse ette erandlik menetlus avalikule teabele juurdepääsu taotlemiseks. Selle erakorralise menetlusega kehtestatakse samad menetlusetapid ja tähtajad, mida kohaldatakse ajakirjanduse parandamise juhtumite puhul, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetlust käsitlevas 2016. aasta seaduses CXXX (paragrahvid 495–501), ainsa erandiga, et 2016. aasta seaduse CXXX § 497 lõikes 1 sätestatud kohtukutse esitamise tähtaeg on vähemalt kolm tööpäeva.
230		C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, millega tagatakse avaliku teabe suurem läbipaistvus	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				4. kv	2022	Teabevabadust käsitleva 2011. aasta CXII seaduse muudatuste ja valitsuse dekreedi nr 301/2016 (IX. 30.) selleks et kehtestada põhireegel, mille kohaselt antakse avalikku teavet tasuta ja tasu sellisele avalikule teabele juurdepääsu eest võib kohaldada üksnes erandlikel ja selgelt määratletud asjaoludel. Sellega seoses tehakse muudatustega järgmist: i) kaotatakse võimalus nõuda sisse tööjõukulud, mis on seotud juurdepääsuga avaliku teabe taotlustele; ii) määratakse kindlaks üldsusele kättesaadavad ühikuhinnad, mis on seotud kopeerimise ja nõutava teabe edastamise kuludega; iii) kehtestatakse reegel, et võetavad tasud ei tohi ületada taotletud avaliku teabe valdaja tegelikke kulusid, kui nad täidavad punktis ii osutatud kulukategooriatega seotud teabenõuet, ning üksnes juhul, kui need kulud ületavad 10 000 Ungari forintit; iv) kehtestatakse suhteliselt madal üldine ülemmäär, milleks on 190 000 Ungari forintit seotud kulude jaoks, mida avalik-õiguslik asutus võib arvesse võtta, kui ta täidab individuaalse avalikule teabele juurdepääsu taotluse; ning v) tagatakse, et kogu teabele juurdepääsu taotluse alusel kättesaadavaks tehtud teave tehakse samaaegselt kättesaadavaks eesmärgis I12a nimetatud keskregistris. (Võimaluse korral tehakse seda eesmärgis 175 osutatud keskregistri suhtes kohaldatavas vormingus. Kui teavet ei saa selles vormingus struktureerida, tehakse see keskregistri veebisaidil üldsusele kättesaadavaks otsingut võimaldavas vormingus, mis võimaldab andmeid alla laadida, neist väljavõtteid teha ja taaskasutada.) Muudatused, mis käsitlevad punkti ii kohaseid ühikuhindu ja teabetaotlustele juurdepääsu eest makstavate tasude arvutamise meetodit, põhinevad riikliku andmekaitse ja teabevabaduse asutuse ettepanekul. Seadusemuudatuse jõustumine, millega tunnistatakse kehtetuks valitsuse määruse 521/2020 (IX. 25.) sätted, mis käsitlevad kõrvalekaldumist teatavatest teabele juurdepääsu käsitlevatest eeskirjadest ohuolukorra ajal, ning tagatakse, et avaliku teabe kättesaadavuse suhtes ei kehtestata täiendavaid õiguslikke piiranguid.
231		C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Valitsuse kontrolliasutuse aruanne avalikule teabele juurdepääsu kohta (1)	Valitsuse kontrolliasutuse aruande avaldamine selle kohta, kuidas avalik-õiguslikud asutused täidavad oma kohustusi seoses juurdepääsuga avalikule teabele				4. kv	2022	Valitsuse kontrollibüroo (KEHI) kontrollib kõiki avalik-õiguslikke asutusi põhjalikult ja üksikasjalikult vähemalt kaks korda aastas ja kaebuse alusel, et hinnata, kas nad vastavad avalike andmete läbipaistvuse ja avalikku huvi pakkuvatele andmetele juurdepääsu võimaldamise nõuetele. Kontrollide tulemused esitatakse põhjalikus aruandes, milles tuuakse välja puudused iga asjaomase avaliku sektori asutuse kohta (vähemalt avalikele andmetele juurdepääsu taotluste arv, avalike andmete jagamisega seotud kaebuste arv, rahuldatud taotluste arv ja nende täitmiseks kulunud päevade arv), puuduste kõrvaldamise ja järelmeetmete võtmise viis ning soovitused, kuidas avalikele andmetele juurdepääsu parandada. Eesmärk loetakse täidetuks, kui 2022. aasta teist poolt hõlmav poolaastaaruanne tehakse tervikuna üldsusele kättesaadavaks.
232		C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Valitsuse kontrolliasutuse aruanne avalikule teabele juurdepääsu kohta (2)	Valitsuse kontrolliasutuse aruande avaldamine selle kohta, kuidas avalik-õiguslikud asutused täidavad oma kohustusi seoses juurdepääsuga avalikule teabele				2. kv	2024	Valitsuse kontrollibüroo (KEHI) kontrollib kõiki avalik-õiguslikke asutusi põhjalikult ja üksikasjalikult vähemalt kaks korda aastas ja kaebuse alusel, et hinnata, kas nad vastavad avalike andmete läbipaistvuse ja avalikku huvi pakkuvatele andmetele juurdepääsu võimaldamise nõuetele. Kontrollide tulemused esitatakse põhjalikus aruandes, milles tuuakse välja puudused iga asjaomase avaliku sektori asutuse kohta (vähemalt avalikele andmetele juurdepääsu taotluste arv, avalike andmete jagamisega seotud kaebuste arv, rahuldatud taotluste arv ja nende täitmiseks kulunud päevade arv), puuduste kõrvaldamise ja järelmeetmete võtmise viis ning soovitused, kuidas avalikele andmetele juurdepääsu parandada. Eesmärk loetakse täidetuks, kui 2024. aasta esimest poolaastat hõlmav poolaastaaruanne tehakse tervikuna üldsusele kättesaadavaks ja kokku neli aruannet on avalikult kättesaadavad.
233		C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Valitsuse kontrolliasutuse aruanne avalikule teabele juurdepääsu kohta (3)	Valitsuse kontrolliasutuse aruannete avaldamine selle kohta, kuidas avalik-õiguslikud asutused täidavad oma kohustusi seoses juurdepääsuga avalikule teabele				2. kv	2026	Valitsuse kontrollibüroo (KEHI) kontrollib kõiki avalik-õiguslikke asutusi põhjalikult ja üksikasjalikult vähemalt kaks korda aastas ja kaebuse alusel, et hinnata, kas nad vastavad avalike andmete läbipaistvuse ja avalikku huvi pakkuvatele andmetele juurdepääsu võimaldamise nõuetele. Kontrollide tulemused esitatakse põhjalikus aruandes, milles tuuakse välja puudused iga asjaomase avaliku sektori asutuse kohta (vähemalt avalikele andmetele juurdepääsu taotluste arv, avalike andmete jagamisega seotud kaebuste arv, rahuldatud taotluste arv ja nende täitmiseks kulunud päevade arv), puuduste kõrvaldamise ja järelmeetmete võtmise viis ning soovitused, kuidas avalikele andmetele juurdepääsu parandada. Eesmärk loetakse täidetuks, kui 2026. aasta esimest poolaastat hõlmav poolaastaaruanne tehakse tervikuna üldsusele kättesaadavaks ja kokku kaheksa aruannet on avalikult kättesaadavad.
234		C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Eesmärk	Sellise seadusandliku akti jõustumine, millega kehtestatakse raamistik kõigi asjaomaste sidusrühmade tõhusaks kaasamiseks Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse	Seadusandliku akti säte, mis viitab jõustumisele				3. kv	2022	Jõustub seadusandlik akt, millega kehtestatakse raamistik asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal. Kõnealuse seadusandliku aktiga: 1) kehtestatakse siduv strateegia, milles määratakse kindlaks ülesanded ja kohustused seoses sellega, kuidas peamised sidusrühmad kaasatakse taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamisse; 2) luuakse seirekomisjoni, mis koosneb taaste- ja vastupidavuskava komponentide rakendamise seisukohast olulistest sidusrühmadest ja sotsiaalpartneritest. Seirekomisjonile tehakse ülesandeks jälgida pidevalt taaste- ja vastupidavuskava tõhusat rakendamist. Kõigil seirekomisjoni liikmetel on samad õigused ja kohustused. Vähemalt 50 % seirekomisjoni liikmetest esindab valitsusest sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone ja avalik-õiguslikke asutusi, kes tegutsevad ühes või mitmes järgmises valdkonnas: sotsiaalpoliitika; haridus; tööjõuturg; tervishoid, keskkond; võitlus kliimamuutuste vastu; energeetika; säästev areng; kestlik transport, põhiõiguste, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise edendamine; korruptsioonivastane võitlus ja läbipaistvus. Seirekomisjoni liikmed, kes esindavad kodanikuühiskonda, valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse teel, mis põhineb eksperditeadmiste ja pädevusega seotud objektiivsetel kriteeriumidel. Igal kõnealusel liikmel peavad olema tõendatud eksperditeadmised ühes või mitmes eespool nimetatud valdkonnas, mida tõendab piisavalt pikk kontrollitav ja asjakohane tegevus nendes valdkondades. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ja saab kogu asjakohase teabe taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamise kohta. Seirekomisjon võib esitada riiklikule asutusele soovitusi taaste- ja vastupidavuskava kohta, mis võetakse vastu oma liikmete lihthäälteenamusega. Riiklik ametiasutus võtab nende soovituste põhjal järelmeetmeid ja annab seirekomisjonile aru järelmeetmete edenemisest; 3) kehtestatakse kohustus konsulteerida taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal korrapäraselt ja tõhusalt sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega.
235		C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Eesmärk	Asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine, et tõhustada avalike konsultatsioonide ja mõjuhinnangute kasutamist õigusloomeprotsessis	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				4. kv	2022	Jõustuvad 2010. aasta seaduse CXXXI muudatused, millega tagatakse, et kõigi õigusaktide puhul, mille valitsus on vastu võtnud (st valitsuse dekreedid ja ministri dekreedid) või mille valitsus esitab parlamendile vastuvõtmiseks (st seaduseelnõud), viiakse läbi tõhus avalik konsultatsioon, koostatakse mõjuhinnang ja tehakse nende kokkuvõtted süstemaatiliselt üldsusele kättesaadavaks: i) kehtestades vähemalt kaheksapäevase konsulteerimisperioodi (st seadusandliku akti eelnõu tehakse avalikuks konsulteerimiseks kättesaadavaks samal ajal, kui see saadetakse valitsusesiseseks konsulteerimiseks); ii) kehtestades vähemalt viiepäevase tähtaja pärast avaliku konsultatsiooni perioodi lõppu, et võtta arvesse avaliku konsultatsiooni käigus saadud seisukohti, mille jooksul valitsus ei võta vastu valitsuse seadusandlikku akti või eelnõu ei esitata parlamendile; iii) tagades, et 2010. aasta seaduse CXXXI paragrahvis 5 sätestatud erandite alla kuuluvate seadusandlike aktide osakaal on maksimaalselt 10 % ja tagatakse, et nende erandite kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud; iv) tagades, et kõigil juhtudel tehakse koos seadusandliku akti eelnõuga üldsusele kättesaadavaks esialgse mõjuhinnangu kokkuvõte; v) tagades, et erandite kohaldamisala kitsendatakse 2010. aasta seaduse CXXXI paragrahvi 5 lõike 5 tühistamisega. Asjakohaste menetluseeskirjadega tagatakse ka, et mõjuhinnangute ulatus ja sisu on kooskõlas Euroopa Liidu kaasrahastatava projekti „ÁROP-1.1.10 – A jogszabály előkészítési folyamat racionalizása“ raames koostatud metoodikaga; Valitsuse kodukorra või muude asjakohaste õigusaktide muudatuste jõustumine tagab, et: vi) valitsuse kontrollibüroo (KEHI) kontrollib igal aastal 2010. aasta seaduse CXXXI üldsusega konsulteerimise nõuete täitmist, sealhulgas punktide i-v rakendamist. Eespool nimetatud kontrollide tulemused avaldatakse iga aasta 31. jaanuariks ameti veebisaidil avaldatavas aruandes. vii) valitsuse kontrollibüroo määrab 2010. aasta CXXXI sätte rikkumise korral ministeeriumile, mida juhib asjaomaste õigusaktide ettevalmistamise eest vastutav minister, piisavalt suure trahvi. Trahvi määramise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine tagab, et: i) Rahvusassamblee büroole eraldatakse lisavahendeid, et arendada büroo suutlikkust aidata rahvuskogu liikmetel ja komisjonidel koostada tõhusaid mõjuhinnanguid ja pidada tõhusaid konsultatsioone sidusrühmadega nende esitatud eelnõude kohta. Rahvusassamblee liikmetel ja komiteedel on võimalus taotleda, et amet koostaks mõjuhinnangud ja viiks läbi tõhusaid konsultatsioone sidusrühmadega nende algatatud eelnõude või muudatuste kohta. ii) Ungari Statistika Keskamet esitab rahvusassamblee büroole mõjuhinnangute tegemiseks vajalikud andmed.
236		C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Eesmärk	Seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangute ettevalmistamise uue metoodika kohaldamise algus	Uue metoodika vastuvõtmine ja kohaldamise algus				4. kv	2023	Valitsus võtab vastu ja hakkab kohaldama uut metoodikat kõigi seadusandlike ettepanekute süstemaatiliseks mõju hindamiseks, mis põhineb i) Euroopa Liidu kaasrahastatava projekti „ÁROP-1.1.10 – A jogszabály előkészítési folyamat racionalizása“ raames koostatud metoodikaga saadud kogemuste põhjalikul hindamisel, tehes kindlaks selle metoodika tugevad ja nõrgad küljed; ii) rahvusvaheliste institutsioonide ja liikmesriikide parimate tavade kindlaksmääramisel seoses regulatiivse mõju hindamisega; iii) ülevaatel läbivaadatud mõju hindamise metoodikast, mis koostatakse koos rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on laialdaselt tunnustatud eksperditeadmised regulatiivse mõju hindamise valdkonnas. Kõik eespool nimetatud dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks ning nende üle tuleb tõhusalt konsulteerida sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste sidusrühmadega.
237		C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (1)		%	0	90	1. kv	2023	Vähemalt 90 % kõigist valitsuse dekreetidest, valitsuse vastu võetud ministri dekreetidest ja kõigist seaduseelnõudest, mille valitsus esitas parlamendile ajavahemikul 1. novembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022, korraldati avalik konsultatsioon ning kõik kokkuvõtlikud mõjuhinnangud tuli avaldada kooskõlas 2010. aasta seaduse CXXXI sätetega, mida on muudetud kooskõlas eesmärgiga 235. Kõike seda kinnitab lõplik auditiaruanne koos EUTAFi märkusteta auditiarvamusega.
238		C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (2)		%	0	90	1. kv	2024	Vähemalt 90 % kõigist valitsuse dekreetidest, valitsuse vastu võetud ministri dekreetidest ja kõigist seaduseelnõudest, mille valitsus esitas parlamendile ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023, korraldati avalik konsultatsioon ning kõik kokkuvõtlikud mõjuhinnangud tuli avaldada kooskõlas 2010. aasta seaduse CXXXI sätetega, mida on muudetud kooskõlas eesmärgiga 235. Kõike seda kinnitab lõplik auditiaruanne koos EUTAFi märkusteta auditiarvamusega.
239		C9.R25 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (3)		%	0	90	1. kv	2025	Vähemalt 90 % kõigist valitsuse dekreetidest, valitsuse vastu võetud ministri dekreetidest ja kõigist seaduseelnõudest, mille valitsus esitas parlamendile ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024, korraldati avalik konsultatsioon ning kõik kokkuvõtlikud mõjuhinnangud tuli avaldada kooskõlas 2010. aasta seaduse CXXXI sätetega, mida on muudetud kooskõlas eesmärgiga 235, ning need koostati kooskõlas eesmärgiga 236 välja töötatud metoodikaga ja need avaldati. Kõike seda kinnitab lõplik auditiaruanne koos EUTAFi märkusteta auditiarvamusega.
240		C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (4)		%	0	90	1. kv	2026	Vähemalt 90 % kõigist valitsuse dekreetidest, valitsuse vastu võetud ministri dekreetidest ja kõigist seaduseelnõudest, mille valitsus esitas parlamendile ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025, korraldati avalik konsultatsioon ning kõik kokkuvõtlikud mõjuhinnangud tuli avaldada kooskõlas 2010. aasta CXXXI seadusega (mida on muudetud eesmärgiga 235) ning need koostati kooskõlas eesmärgiga 236 välja töötatud metoodikaga ja need avaldati. Kõike seda kinnitab lõplik auditiaruanne koos EUTAFi märkusteta auditiarvamusega.
241	C9.R28 Toetus andmepõhisele otsustusprotsessile ja õigusloomeprotsessile, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu	Eesmärk	Andmeplatvormi ja andmete modelleerimise süsteemi loomine	Andmeplatvorm, mis ühendab andmebaase ja andmete modelleerimise vahendit, luuakse kooskõlas süsteemi kirjeldusega ning andmeplatvorm, süsteem ja andmeplatvorm on täielikult toimivad ja toimivad ning avalik haldus on hakanud neid kasutama.				2. kv	2024	Justiitsministeeriumi koordineerimisel koostatud üksikasjaliku süsteemikirjelduse põhjal luuakse andmeplatvorm ja andmete modelleerimise vahend, et tagada andmebaaside ühendamine ja arendada neil andmetel põhineva andmete modelleerimise suutlikkust, et võimaldada reguleerimise mõju üldsusele paremini visualiseerida ja selgitada. Eesmärk loetakse täidetuks, kui andmeplatvorm ja andmete modelleerimise vahend on pärast katset täielikult toimivad ja toimivad ning need aktiveeritakse (see tähendab, et haldusasutus on hakanud seda kasutama).
242	C9.R28 Toetus andmepõhisele otsustusprotsessile ja õigusloomeprotsessile, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu	Siht	Andmete visualiseerimise koolituskursuste läbinud isikute arv		Arv	0	200	1. kv	2025	Korraldatud on koolituskursusi valdkondlike ministeeriumide, valitsusasutuste ja sotsiaalpartnerite esindajatele, kes osalevad strateegilises planeerimises ja õigusloomealases ettevalmistustöös andmete visualiseerimise vahendite ja tavade kohta (mis on seotud eesmärgiga 241), ning vähemalt 200 osalejat, kes on koolituse täielikult läbinud, on saanud oma tunnistuse.
243	C9.R29 Automaatse haldusotsuste tegemise süsteemi laiendamine, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu	Siht	Automaatses haldusotsuste tegemise süsteemis (AKD) kasutusele võetud täiendavad automatiseeritud juhtumid		Arv	0	3	4. kv	2024	Automaatsesse haldusotsuste tegemise süsteemi (AKD) võetakse kasutusele kolme liiki täiesti toimivate funktsioonidega uusi juhtumeid, mis võimaldavad nende täielikult automatiseeritud töötlemist (ilma inimestevahelise suhtluseta), et vähendada korruptsiooniohtu. Need juhtumitüübid on seotud järgmiste valdkondadega: – sõidukite haldamine; – lihtsustatud naturalisatsioon (kodakondsuse saamine); ning – kinnistusregister. Eesmärk loetakse täidetuks, kui pärast katset on AKD kolme juhtumitüübi moodulid täielikult toimivad ja toimivad ning need on aktiveeritud (nimelt on üldsus hakanud neid kasutama).
244	C9.R30 Riikliku IT-seadmete haldamise süsteemi tugevdamine, et suurendada avalike teenuste tõhusust	Eesmärk	IT-seadmete haldamise ja tarkvara litsentsimise keskse süsteemi loomine	IT-seadmete haldamise ja tarkvara litsentsimise register ja süsteem on täielikult toimiv				4. kv	2025	IT-seadmete haldamise ja tarkvara litsentsimise kesksüsteem luuakse selleks, et tagada IT-seadmete põhjalik register ja olelusringi järelevalve ning paindlik ja kliendisõbralik keskteenus, et tagada IT-seadmete tarnimine, ajakohastamine, parandamine, muutmine, lammutamine, paigaldamine ja nendega seotud teenused vähemalt 3000 avalik-õiguslikule asutusele tervishoiu, riikliku hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (nt lasteaiad, algkoolid, keskkoolid, sotsiaalkodud ja lastehoiuasutused). Eesmärk loetakse täidetuks, kui pärast katset (koos lõppkasutajate ja ettevõtjate otsustajatega) toimib uus süsteem täielikult ja toimib kooskõlas vastuvõetud süsteemi ülesehitusega ning selle funktsioonid aktiveeritakse (st lõppkasutajad on hakanud seda kasutama).
245	C9.R31 Äriühingu tulumaksuga seotud sisuliste miinimumnõuete kehtestamine	Eesmärk	Maksustamise vältimise vastaste siseriiklike eeskirjade sõltumatu rahvusvaheline ekspertiis	Läbivaatamise avaldamine				3. kv	2023	Maksustamise vältimise vastast võitlust käsitlevate siseriiklike eeskirjade sõltumatu rahvusvahelise ekspertiisi viib läbi sõltumatu, laialdaselt tunnustatud eksperditeadmiste pakkuja agressiivse maksuplaneerimise valdkonnas. Uuringus analüüsitakse siseriiklike maksustamise vältimise vastaste eeskirjade olukorda ning esitatakse konkreetsed ettepanekud ja soovitused, et parandada variühingutega seotud maksueeskirjade tõhusust, keskendudes äriühingu tulumaksuga seotud sisulistele miinimumnõuetele ja maksualastele tagajärgedele juhul, kui sisulisi miinimumnõudeid ei täideta. Ülevaade koos soovitustega avaldatakse rahandusministeeriumi veebisaidil.
246	C9.R31 Äriühingu tulumaksuga seotud sisuliste miinimumnõuete kehtestamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse äriühingu tulumaksuga seotud sisulised miinimumnõuded	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2023	Jõustuvad õigusaktid, millega kehtestatakse äriühingu tulumaksuga seotud sisulised miinimumnõuded. Õigusaktid koostatakse eesmärgis 245 osutatud sõltumatu eksperdiülevaatuse tulemuste ja soovituste põhjal ning need leevendavad nimetatud läbivaatamise käigus kindlaks tehtud riske. Enne õigusakti vastuvõtmist valitsuse poolt avaldatakse sisu miinimumnõuete mõiste rahandusministeeriumi veebisaidil ning rahandusministeerium korraldab avalikke konsultatsioone (sealhulgas selliste sidusrühmadega nagu maksuspetsialistid ja ärikojad) uute miinimumnõuete kehtestamise üle. Vastuvõetud õigusaktid sisaldavad vähemalt järgmisi elemente: I)piiriülese passiivse tuluga ettevõtete ulatuse kindlaksmääramine (väravakriteeriumid); II)sisuliste miinimumnõuete kindlaksmääramine (sealhulgas (kuid mitte ainult) pangakonto ja toimumiskoht); ning III)maksualaste tagajärgede kindlaksmääramine juhul, kui sisulisi miinimumnõudeid ei täideta.
247	C9.R32 siirdehindu käsitlevate eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Siirdehindade eeskirjade tugevdamiseks tehtavate seadusandlike muudatuste jõustumine	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				4. kv	2023	Jõustuvad seadusandlikud muudatused, millega kehtestatakse uued siirdehindade aruandluskohustused. Seadusemuudatustes võetakse arvesse rahandusministeeriumi korraldatud avalike konsultatsioonide tulemusi. Vastuvõetud õigusaktid sisaldavad üksikasjalikke nõudeid uue siirdehindade andmete esitamise kohta (nt ulatus, avalikustatavad andmed, meetod). Õigusnormide kohaldamisala hõlmab sidusettevõtjate vahelisi tehinguid, mille maht on vähemalt 100 miljonit Ungari forintit.
248	C9.R33 Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et laiendada mittemahaarvatavuse eeskirju väljaminevate maksete puhul	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				4. kv	2023	Jõustuvad seadusandlikud muudatused, millega laiendatakse mittemahaarvatavuse eeskirju väljaminevate maksete puhul. Vastuvõetud õigusaktiga laiendatakse mahaarvamise keelu eeskirjade kohaldamisala nii, et see hõlmaks kõiki väljaminevate litsentsitasude ja intressimaksetega seotud tehinguid jurisdiktsioonides, mis on kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või mida peetakse nullmaksuga või madala maksumääraga jurisdiktsioonideks (mis hõlmavad kõiki jurisdiktsioone, mille seadusega ette nähtud äriühingu tulumaksu määr on madalam kui Ungari seadusega ette nähtud äriühingu tulumaksu määr). Õigusaktides määratakse kindlaks kriteeriumid, millal kohaldatakse maksutagajärgi, võttes arvesse tehingu ärilisi põhjuseid ja tehingu maksustamislahendust, et hõlmata topeltmaksuvabastuse juhtumeid. Samuti tehakse selles kindlaks asjakohased maksutagajärjed suunatud riski maandamiseks. Enne õigusakti vastuvõtmist valitsuse poolt korraldab rahandusministeerium avalikke konsultatsioone (sealhulgas selliste sidusrühmadega nagu maksuspetsialistid ja ärikojad).
249	C9.R33 Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele	Eesmärk	Agressiivse maksuplaneerimisega seotud üldiste siseriiklike eeskirjade tõhususe sõltumatu hindamine	Hindamise avaldamine				4. kv	2025	Viiakse läbi sõltumatu hindamine selliste siseriiklike eeskirjade üldise kogumi tõhususe kohta, mis käsitlevad riiulifirmasid ning väljaminevaid intressimakseid ja litsentsitasusid Ungaris asutatud äriühingute ja äriühingute vahel, mis on asutatud jurisdiktsioonides, mis kuuluvad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või mida peetakse nullmaksuga või madala maksumääraga jurisdiktsioonideks. Hindamise viib läbi sõltumatu, laialdaselt tunnustatud eksperditeadmiste pakkuja agressiivse maksuplaneerimise valdkonnas. Hindamisel hinnatakse Ungari maksuraamistikku terviklikult, sealhulgas kõiki selleks ajaks vastu võetud meetmeid. Hinnangus esitatakse soovitused Ungari võetavate poliitikameetmete kohta, sealhulgas õigusaktide muudatuste vormis, et kõrvaldada tuvastatud puudused, eelkõige seoses litsentsitasude, intresside ja dividendide väljaminemisega. Hinnang koos soovitustega avaldatakse rahandusministeeriumi veebisaidil.
250	C9.R33 Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine tõhususe parandamiseks agressiivse maksuplaneerimisega seotud meetmed	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				2. kv	2026	Jõustuvad seadusandlikud muudatused, mille eesmärk on parandada agressiivse maksuplaneerimise vastaste meetmete tõhusust. Õigusakt kehtestatakse eesmärgis 249 osutatud sõltumatu hindamise tulemuste ja soovituste käsitlemiseks.
251	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	ePayrolli lahenduse kasutuselevõttu käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				2. kv	2025	Töötatakse välja uus ePayrolli (Employment Data Provision Platform) lahendus ja jõustuvad selle kasutuselevõtuks vajalikud seadusandlikud muudatused. Õigusaktiga muudetakse tööhõiveandmete esitamise korda, et maksumaksjad (tööandjad) saaksid uusi teenuseid kasutada. Enne õigusakti vastuvõtmist teevad ametiasutused järgmist: 1) kiidavad valitsuse otsusega heaks esialgse ePayrolli arendusettepaneku; 2) loovad ministeeriumidevaheline konsortsiumi juhtimisstruktuuri ja nimetavad ametisse spetsiaalse valitsuse voliniku, kes vastutab reformi eduka rakendamise eest; ning 3) viivad enne IT-arendusetapi algust läbi avaliku konsultatsiooni lahenduse kavandatava versiooni kohta.
252	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	ePayrolli süsteemi mitmefaasiline kasutuselevõtt	Uue süsteemi katseetapi lõpuleviimine				2. kv	2026	Viiakse lõpule ePayrolli lahenduse rakendamise katseetapp, millesse on vabatahtlikult kaasatud vähemalt viiskümmend ettevõtet (sealhulgas igas suuruses tööandjad). Uue süsteemi põhifunktsioone testitakse, tehes õigel ajal kulutõhusal viisil kindlaks võimalikud vead.
253	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	eReceipti süsteemi kasutuselevõttu käsitlevate õigusaktide jõustumine	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				4. kv	2024	Töötatakse välja uus eReceipti lahendus ja jõustuvad selle kasutuselevõtuks vajalikud seadusandlikud muudatused. Õigusaktiga muudetakse ettevõtjate ja tarbijate vaheliste tehingute dokumenteerimise korda, et maksumaksjad saaksid uusi teenuseid kasutada. Enne õigusakti vastuvõtmist teevad ametiasutused järgmist: 1) kiidavad valitsuse otsusega heaks esialgse eReceipti arendusettepaneku; ning 2) korraldavad kavandatud lahenduse üle avaliku konsultatsiooni.
254	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	eReceipti süsteemi mitmefaasiline kasutuselevõtt	Uue süsteemi eReceipt käivitamine				1. kv	2026	eReceipti lahendust rakendatakse ja seda pakutakse teenusena huvitatud klientidele. Juba toimivaid veebipõhiseid sularaharegistreid lubatakse kasutada paralleelselt kuni aegumisklausli kehtivuse lõppemiseni. eReceipti lahus peab 31. märtsiks 2026 jõudma 40 %-ni ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingute koguväärtusest.
255	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	Käibemaksunõuete täitmise menetluste lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine, võttes kasutusele eVATi süsteemi	Õigusakti sätted, mis viitavad õigusakti jõustumisele				4. kv	2024	Töötatakse välja uus eVATi lahendus ja jõustuvad selle kasutuselevõtuks vajalikud seadusandlikud muudatused. Õigusaktiga lihtsustatakse käibemaksunõuete täitmise menetlusi, muutes käibedeklaratsioonide esitamise korda, et maksumaksjad saaksid uusi teenuseid kasutada. Enne õigusakti vastuvõtmist teevad ametiasutused järgmist: 1) kiidavad valitsuse otsusega heaks esialgse eVATi arendusettepaneku; ning 2) korraldavad kavandatud lahenduse üle avaliku konsultatsiooni.
256	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	eVATi süsteemi mitmefaasiline kasutuselevõtt	Uue eVATi süsteemi käivitamine				1. kv	2026	Uut eVATi lahendust rakendatakse ja pakutakse teenusena huvitatud klientidele. Uus e-käibemaksusüsteem peab 31. märtsiks 2026 jõudma vähemalt 40 %ni kõigist käibemaksukohustuslastest, kes kasutavad vähemalt ühte süsteemi pakutavat teenust.
257	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Ajutiste maksumeetmete järkjärguline kaotamine	Õigusaktide sätted, mis viitavad ajutiste maksumeetmete kehtivuse lõppemisele				4. kv	2023	COVID-19 põhjustatud majandushäirete ja energiakriisi tõttu kehtestatud ajutised maksumeetmed kaotatakse järk-järgult kooskõlas nende kehtivate aegumisklauslitega. Need ajutised maksumeetmed hõlmavad järgmist: 1) pangandussektori lisamaks (valitsuse dekreedi nr 197/2022 § 1) 2) kindlustussektori erimaks (valitsuse dekreedi nr 197/2022 § 16) 3) energiasektori erimaksud (valitsuse dekreedi 197/2022 § 2, 3 ja 8) 4) jaemüügisektori lisamaks (valitsuse dekreedi nr 197/2022 § 20–21) 5) telekommunikatsioonisektori lisamaks (valitsuse dekreedi nr 197/2022 § 14) 6) farmaatsiasektori lisamaks (valitsuse dekreedi nr 197/2022 § 7).
258	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Töörühma aruanne maksude arvu vähendamise kohta	Aruande avaldamine				4. kv	2023	Luuakse töörühm, et hinnata maksude arvu vähendamise võimalusi. Töörühma kuuluvad rahandusministeeriumi, maksuhalduri, kaubanduskodade (Ungari kaubandus- ja tööstuskoda, Saksamaa-Ungari tööstus- ja kaubanduskoda, Ungari Ameerika Kaubanduskoja) esindajad, maksunõustajate ja akadeemiliste ekspertide esindajad. Töörühm koostab aruande, milles soovitatakse võimalusi maksude arvu vähendamiseks. Töörühm hindab vähemalt järgmisi teemasid: ·kohaliku omandi maksustamise konsolideerimine (ehitusmaks, maapakimaks, ühismaks); ·sõidukite maksustamise konsolideerimine (sõidukimaks, ametiauto maks, registreerimismaks, vara üleandmise maksud); ·rehabilitatsioonitoetuse (fikseeritud summa) liitmine tööandjate maksuga; ·annetuste/pärimiste maksustamise liitmine üksikisiku tulumaksuga; ·väikeste maksude kaotamine minimaalse tulu suurendamise suutlikkusega (välja arvatud need, mis on ette nähtud ELi õigusega ja teenivad keskkonnaalaseid eesmärke); ning ·haigushüvitise maksmise kaotamine/konsolideerimine. Töörühma aruandes soovitatakse vähendada maksude arvu 10 % võrra võrreldes 1. jaanuaril 2023 kehtinud maksude arvuga. Vähendamine saavutatakse olemasolevate maksude kaotamise või kahe või enama maksu koondamisega üheks maksuks. Ajutisi maksumeetmeid, mis aeguvad 31. detsembriks 2023 ja millele on osutatud eesmärgis 257, ega eesmärgis 262 osutatud maagaasijuhtmete maksu ei võeta arvesse 1. jaanuaril 2023 kehtivate maksude osana ega aita kaasa maksude kavandatud vähendamisele. Töörühma aruanne avalikustatakse.
259	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine maksude arvu vähendamiseks	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				2. kv	2024	Selliste seadusandlike muudatuste jõustumine, mille eesmärk on vähendada maksude arvu, tuginedes eesmärgis 258 osutatud spetsiaalse töörühma aruandele. Vastuvõetud õigusaktiga vähendatakse maksude arvu 10 % võrra võrreldes 1. jaanuaril 2023 kehtinud maksude arvuga. Vähendamine saavutatakse olemasolevate maksude kaotamise või kahe või enama maksu koondamisega üheks maksuks. Ajutisi maksumeetmeid, mis aeguvad 31. detsembriks 2023 ja millele on osutatud eesmärgis 257, ega eesmärgis 262 osutatud maagaasijuhtmete maksu ei võeta arvesse 1. jaanuaril 2023 kehtivate maksude osana ega aita kaasa maksude kavandatud vähendamisele.
260	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Füüsilise isiku tulumaksuga seotud alternatiivsete eeskirjade lihtsustamise ja konsolideerimise võimaluste töörühma aruanne	Aruande avaldamine				3. kv	2023	Töörühmale tehakse ülesandeks koostada aruanne selle kohta, kuidas lihtsustada ja konsolideerida üksikisiku tulumaksu eeskirju, et kõrvaldada ebatõhusad maksukulud, muuta maksueeskirjade valikud maksumaksjate jaoks lihtsamaks ning vähendada moonutatud või põhjendamatuid stiimuleid, muutes seeläbi maksusüsteemi õiglasemaks. Töörühma kuuluvad rahandusministeeriumi, maksuhalduri, kaubanduskodade (Ungari kaubandus- ja tööstuskoda, Saksamaa-Ungari tööstus- ja kaubanduskoda, Ungari Ameerika Kaubanduskoja) esindajad, maksunõustajate ja akadeemiliste ekspertide esindajad. Töörühm esitab oma aruande reformiettepanekute kohta valitsusele. Aruanne avalikustatakse.
261	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu lihtsustamist ja konsolideerimist käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				4. kv	2023	Üksikisiku tulumaksu lihtsustamist ja konsolideerimist käsitlevate seadusandlike muudatuste jõustumine, mis põhineb eesmärgis 260 osutatud spetsiaalse töörühma aruandel.
262	C9.R36 Ühiskasutatavate torujuhtmete maksu reformimine	Eesmärk	Jõustub seadus, millega tunnistatakse kehtetuks või muudetakse 2012. aasta seadust nr CLXVIII elektrijuhtmete maksu kohta	Õigusaktide muudatuste sätted, mis viitavad nende jõustumisele				4. kv	2024	Kommunaalteenuste maksustamise lihtsustamise seadus jõustub kas selleks, et tunnistada kehtetuks 2012. aasta seadus nr CLXVIII, mis käsitleb kommunaalteenuste maksustamist, või muuta 2012. aasta seadust nr CLXVIII elektrijuhtmete maksu kohta, et kehtestada maksureegel, mis võimaldab kommunaalteenuste omanikel avalikes kohtades asuvatelt liinidelt (vesi- ja kanalid, elektriliinid, maagaasitorud ja telekommunikatsioonikaablid) ärajuhtimise või krediteerimise eest tasuda maksusumma ulatuses, mida nad investeerivad nende liinide hooldamisse või ajakohastamisse.
263	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Avaliku halduse asutuste klientidega suhtlemise tavade parandamine	Aruanne esitatakse valitsusele ja antakse välja uued üksikasjalikud suunised.				3. kv	2024	Riiklik maksukogumisasutus (NTCA) koostab aruande oma „lihtsa teavitusprogrammi“ komponentide ja tulemuste kohta. Aruandega edendatakse kliendikesksete ja kergesti mõistetavate kommunikatsiooniviiside süvalaiendamist muudes avaliku halduse klientidega tegelevates organisatsioonides tegelike kogemuste ja meetodite abil, mida NTCA on kasutanud. Aruanne esitatakse valitsusele ja avalikustatakse. Aruande põhjal avaldatakse NTCA digiplatvormidel uued üksikasjalikud suunised konkreetsetel teemadel, sealhulgas abistamine eraettevõtjate valikul vabatahtlike maksusüsteemide vahel, maksevabastuse taotlused, maksustamine ja kinnisvaratehingute tempelmaksud.
264	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Käitumuslike teadmiste kasutamine NTCA menetlustes	Aruanne käitumuslike teadmiste rakendamise kohta NTCA menetlustes ning BPT katseprojektide tulemuste avaldamine				4. kv	2024	NTCA koostab ja esitab valitsusele aruande selle kohta, kuidas käitumiskäsitlused võivad parandada avaliku halduse funktsioonide täitmist, tuginedes NTCA katseprojektides kogutud tõenditele ja kogemustele, mis on saadud nende integreerimisel tavapärastesse menetlustesse. Koostöös NTCA ja rahandusministeeriumiga viiakse ellu vähemalt kolm uut RCT-l põhinevat teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse katseprojekti. Teemade hulka kuuluvad vähemalt peenhäälestussõnumite saatmine, vabatahtliku nõuete täitmise vahendite pakkumine, mentorlusteenuste parandamine, õige tasakaalu leidmine käitumuslike sekkumiste ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses. Nende projektide tulemusi hinnatakse ja need avaldatakse.
265	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Kontseptsioonidokument NTCA IT-platvormide üldiseks ümberkorraldamiseks ja nende integreerimiseks ühtsesse kanalisse	Kontseptsioonidokumendi avaldamine				2. kv	2024	NTCA koostatud kontseptsioonidokumendis esitatakse üksikasjalik kava maksuhalduri mitme IT-platvormi ühendamiseks ühe kanaliga platvormiks. Konsolideerimise käigus tehakse maksumaksjatele kättesaadavaks täielikult digitaalne kanal, mida nad saavad maksuhalduriga suhtlemisel kasutada. Kontseptsioonidokument sisaldab vajalike arendusprojektide kavandatud ajakava, sealhulgas hinnangut vajalike vahendite suuruse ja ajalise jaotuse kohta. Samuti esitatakse selles kava NTCA kõigi käimasolevate või kavandatavate IT-arenduste integreerimiseks platvormil, tuginedes teenuste projekteerimisel kommunikatsiooniinnovatsioonile ja BPT lähenemisviisidele ning kasutajaliidese/kasutajakogemuse disainile (UI/UX). See kontseptsioonidokument on aluseks NTCA IT-arenduskavale. Kontseptsioonidokument avaldatakse NTCA veebisaidil.
266	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Uute funktsioonide kättesaadavus NTCA integreeritud platvormidel	Uued funktsioonid on toimivad ja kättesaadavad integreeritud platvormidel ja mobiilirakenduses				3. kv	2025	Pärast eraldi platvormide (nt ePIT, veebipõhise vormirakenduse veebisait) konsolideerimist ja selliste teenuste osutamist, mis ei ole digitaalsete kanalite kaudu veel kättesaadavad (nt ePayrolli ühendus, templimaks, sõidukitega seotud maksud), tuleb kasutusele võtta vähemalt kolm uut funktsiooni (mida ei pakuta välja enne 30. septembrit 2022) ning need peavad olema kasutajatele integreeritud platvormil ja mobiilirakenduses kättesaadavad.
267	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Õigus- ja institutsioonilise raamistiku loomine kulude iga-aastaseks läbivaatamiseks	Rahandusministeeriumi organisatsiooniliste ja tegevuseeskirjade muudatuse jõustumine ning valitsuse otsuse vastuvõtmine kulude läbivaatamise metoodika ja keskpika perioodi töökava kohta				2. kv	2023	Ametiasutused määravad rahandusministeeriumi asutuseks, kes vastutab kulude läbivaatamise koordineerimise ja läbiviimise eest. Rahandusministeerium moodustab kulude läbivaatamise koordineerimise eest vastutava üksuse (edaspidi „koordineerimisüksus“). Koordineerimisüksust toetab selle töös rakkerühm, kuhu kuuluvad väliseksperdid (nt tunnustatud spetsialistid hinnatavates valdkondades, teadlased, mõttekojad) ja asjaomaste ministeeriumide esindajad. Koordineerimisüksus korraldab korrapäraseid konsultatsioone ja teeb tihedat koostööd rakkerühma liikmetega kulutuste läbivaatamist käsitlevate õiguslike ja institutsiooniliste eeskirjade koostamisel ning seejärel kulutuste läbivaatamiste kavandamisel, rakendamisel ja järelmeetmete võtmisel. Valitsus teeb otsuse kulude korrapärase läbivaatamise algatamise kohta, mis avaldatakse Ungari ametlikus väljaandes. Otsuses (ja/või lisatud dokumentides) täpsustatakse eelkõige järgmist: I)üksikasjalikud eesmärgid ja sihid; II)läbivaatamise metoodika; III)keskpika perioodi töökava, mis hõlmab läbivaatamisele kuuluvaid kuluvaldkondi ja läbivaatamise tähtaegu; IV)asjaomased avalik-õiguslikud asutused (kui need üksused kuuluvad keskvalitsuse alla); ning V)analüüsiga hõlmatavad ajavahemikud. Otsuses täpsustatakse ka osalejate rollid ja kohustused, sealhulgas vähemalt järgmised elemendid: ·Asjaomased ministeeriumid tagavad Rahandusministeeriumi koordineerimisüksusele täieliku juurdepääsu andmetele ja teabele. ·Rahandusministeerium koordineerib ja viib läbi kulutuste läbivaatamist ning esitab pärast töörühmaga konsulteerimist soovitused võimalike järelmeetmete kohta. ·Rahandusministeerium esitab valitsusele korrapäraselt (kvartali) aruandeid kulutuste läbivaatamise edenemise kohta. ·Kooskõlas põhimõttega „järgi või selgita“ esitab valitsus kõik läbivaatamise tulemused parlamendile ning juhul, kui ta ei soovi mõne vastava soovituse suhtes järelmeetmeid võtta, selgitab, miks. Kulude läbivaatamise tulemused peavad olema eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegadeks valmis, et neid saaks kasutada aastaeelarvete koostamisel ja keskpika perioodi eelarve planeerimisel. ·Tõhusate järelmeetmete saavutamiseks antakse rahandusministeeriumile, asjaomastele ministeeriumidele ja teistele avaliku sektori asutustele, kellele on antud soovitusi, tähtaeg soovitustele vastamiseks kooskõlas „täida või selgita“ põhimõttega. ·Rahandusministeeriumi koordineerimisüksuse ülesanne on jälgida järelmeetmeid ja koostada soovitustele reageerimise kohta aastaaruanne. Läbivaatamiste metoodikas võetakse arvesse OECD soovitusi ja sarnaseid tavasid ELi liikmesriikides. Kulude läbivaatamise eesmärk on üksikasjalikult uurida avaliku sektori kulutuste piisavust vaatlusalustes valdkondades, eelkõige seoses nende positiivse sotsiaalse mõjuga, nende panusega majanduskasvu ning nende mõjuga eelarvetasakaalule ja avaliku sektori kulutuste keskpika perioodi jätkusuutlikkusele. Metoodikas määratakse kindlaks konkreetsed säästu- ja tõhususeesmärgid konkreetsete kuluvaldkondade jaoks, mis on piisavalt ambitsioonikad. Läbivaatamise valdkonnad valitakse selliste kriteeriumide alusel nagu madalad ja esmatähtsad kulutused ja tõhusus. Läbivaadatavate valdkondade valimisel eelistatakse suuri ja kiiresti kasvavaid kuluartikleid. 2023. ja 2024. aasta läbivaatamised hõlmavad igal aastal vähemalt 10 % valitsemissektori kuludest. Läbivaadatavad kuluvaldkonnad hõlmavad muu hulgas järgmist: I)tervishoid; II)hariduslikud; III)valitsemissektori investeeringud; ning IV)pere- ja eluasemetoetus (sealhulgas nendega seotud maksusoodustused).
268	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Aruanded esimese ja teise kulude läbivaatamise tulemuste kohta	Kahe esimese kulude läbivaatamise tulemusi käsitleva aruande avaldamine valitsuse veebisaidil				2. kv	2024	Rahandusministeerium kooskõlastab ja teostab kulude läbivaatamist vähemalt kahes keskpika perioodi töökavas määratud valdkonnas, millest vähemalt kaks on eesmärgis 267 nimetatud loetelust, konsulteerides asjaomaste valitsusest sõltumatute kutseorganisatsioonidega. Koordineerimisüksus teeb kulude läbivaatamise kavandamise, rakendamise ja järelmeetmete osas tihedat koostööd eesmärgis 267 osutatud rakkerühma liikmetega. Kulude läbivaatamisel tehakse kindlaks meetmed ja poliitikavalikud võimaliku kokkuhoiu saavutamiseks (väljendatuna protsendina läbivaadatud kulude ulatusest) ja tõhususe suurendamiseks asjaomastes kuluvaldkondades. Kavandatud meetmed ja võimalused tehakse kättesaadavaks hiljemalt 2023. aasta neljandas kvartalis. Kahes temaatilises aruandes esitatakse läbivaatamiste konkreetsed tulemused seoses võimaliku kokkuhoiuga (väljendatuna protsendina läbivaadatud kuludest) ja tõhususe suurenemisega, mis kajastub eelkõige eelarve planeerimises (st aastaeelarvetes ja keskpika perioodi eelarvekavades). Neid aruandeid arutab valitsus ja need avaldatakse valitsuse veebisaidil.
269	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Aruanded kulude kolmanda ja neljanda läbivaatamise tulemuste kohta	Kahe täiendava kulude läbivaatamise tulemusi käsitleva aruande avaldamine valitsuse veebisaidil				2. kv	2025	Rahandusministeerium kooskõlastab ja teostab kulude läbivaatamist vähemalt kahes keskpika perioodi töökavas määratud valdkonnas, millest vähemalt kaks on eesmärgis 267 nimetatud loetelust, konsulteerides asjaomaste valitsusest sõltumatute kutseorganisatsioonidega. Koordineerimisüksus teeb kulude läbivaatamise kavandamise, rakendamise ja järelmeetmete osas tihedat koostööd eesmärgis 267 osutatud rakkerühma liikmetega. Kulude läbivaatamisel tehakse kindlaks meetmed ja poliitikavalikud võimaliku kokkuhoiu saavutamiseks (väljendatuna protsendina läbivaadatud kulude ulatusest) ja tõhususe suurendamiseks asjaomastes kuluvaldkondades. Kavandatud meetmed ja võimalused tehakse kättesaadavaks hiljemalt 2024. aasta neljandas kvartalis. Kahes temaatilises aruandes esitatakse läbivaatamiste konkreetsed tulemused seoses võimaliku kokkuhoiuga (väljendatuna protsendina läbivaadatud kuludest) ja tõhususe suurenemisega, mis kajastub eelkõige eelarve planeerimises (st aastaeelarvetes ja keskpika perioodi eelarvekavades). Neid aruandeid arutab valitsus ja need avaldatakse valitsuse veebisaidil.
270	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Lõpparuanne kulude läbivaatamise tulemuste kohta	Lõpparuande avaldamine valitsuse veebisaidil				4. kv	2025	Kokkuvõtvas aruandes näidatakse, et vähemalt 20 % valitsemissektori kuludest oli edukalt kaetud 2023.–2025. aastal tehtud nelja kulutuste läbivaatamisega.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Ungari taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 2 299 592 927 602 Ungari forintit, mis EKP keskmise Ungari forinti viitemäära alusel ajavahemikul 1. aprillist 2022 kuni 30. septembrini 2022 on 5 824 260 891 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1. Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1. Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpilastele või õpetajatele tarnitud digitaalsete sülearvutite arv
2	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Eesmärk	Majandusliku olukorra kontrollimise strateegia väljatöötamine õpilastele digitaalsete sülearvutite jagamiseks
35	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine energiatõhususe parandamiseks, uute hoonete ehitamiseks, uute digiseadmete loomiseks ja suutlikkuse suurendamiseks kõrgharidusasutustes
42	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Eesmärk	Arenguprogrammis osalevate vähemalt 16 kutseharidus- ja koolituskeskuse valimine
48	C2.I6 Riiklike teadus- ja arenduslaborite asutamine	Siht	Täiendavate riiklike laborite loomine viies temaatilises uurimisvaldkonnas
50	C3.R1 raamtingimuste loomine tõhusa integreeritud toetuse andmiseks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele asulatele	Eesmärk	Püügiarvelduste programmi eri elemente rakendavate organisatsioonide läbipaistev valimine
52	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Eesmärk	Asjaomaste asulate eluasemediagnoosil põhineva sekkumiskava vastuvõtmine
70	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekti „Rábaköz-Tóközi veevarustuse arendamine“ ülesehitus
89	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Eesmärk	Békéscsaba-Lőkösháza raudteelõigu renoveerimise lepingu allkirjastamine
105	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Kodumajapidamiste fotoelektriliste toodete soodustariifide kaotamine
106	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	Võrguühenduse menetluste prognoositavuse suurendamine
108	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	Teabevahetusfoorumid
113	C6.I1 Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Eesmärk	Toetuslepingute allkirjastamine kõigi volitatud isikutega ülekande- ja jaotusvõrkude arendamise rakendamise ja toetamise tingimuste kohta
118	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Eesmärk	Elamute päikesepaneelide kasutamist ja kütte ajakohastamist käsitlevate projektide projektikonkursi algatamine
122	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Eesmärk	Ülekandesüsteemi haldurite/võrguettevõtjate paigaldatavate hoidlate kui täielikult integreeritud võrgukomponendi rakendamist ja toetustingimusi käsitleva projektikonkursi algatamine
126	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine turuosalistele paigaldatavate hoidlate rakendamise ja toetamise tingimuste kohta
130	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Eesmärk	Kuulutatakse välja jaotusvõrguettevõtjatele suunatud prioriteetsete projektide konkurss arukate arvestite ostmiseks ja paigaldamiseks
139	C8.R1 Tänadusmaksete kaotamine tervishoiusektoris	Eesmärk	Tervishoiuteenuste suhete seaduse jõustumine
141	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Eesmärk	Riikliku haiglate peadirektoraadi ülesandeid käsitleva valitsuse määruse jõustumine
154	C8.I3 Eakate tervise kaugseire programm	Eesmärk	Eakamate inimeste tervise kaugseire programmi lähetamise teenuse käivitamine
156	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Eesmärk	Praxise kogukondi käsitleva valitsuse dekreedi jõustumine
160	C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Ausameelsuse ameti loomine
166	C9.R2 Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid	Eesmärk	Korruptsioonivastase töökonna loomine
169	C9.R3 Erimenetluse kehtestamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral („kohtulik läbivaatamine“)	Eesmärk	Erimenetluse kehtestamine teatavate kuritegude puhul, mis on seotud avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega;
171	C9.R4 Varadeklaratsioonidega seotud eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Selliste seadusandlike muudatuste jõustumine, millega laiendatakse varadeklaratsioonide isiklikku ja sisulist kohaldamisala, tagades samal ajal sagedase avalikustamise
174	C9.R5 Avalikes huvides tegutsevate varahaldusfondide avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamine	Eesmärk	Sellise õigusakti jõustumine, millega tagatakse tõhus järelevalve selle üle, kuidas avalikku huvi pakkuvad varahalduse sihtasutused ja nende asutatud või hallatavad juriidilised isikud kasutavad liidu toetust
175	C9.R6 Avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse suurendamine	Eesmärk	Avaliku sektori kulutuste suuremat läbipaistvust tagava õigusakti jõustumine
182	C9.R9 Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris	Eesmärk	Käivitada teadlikkuse suurendamise kampaania, mis käsitleb kõrgetasemeliste maksete vastuvõetavust tervishoius
195	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Eesmärk	Järelevalve- ja aruandlusvahendi (edaspidi „ühe pakkumuse aruandlusvahend“) loomine, et jälgida riigihankeid, mis on lõpetatud liidu toetusest või riiklikest vahenditest rahastatava ühe pakkumusega, ja anda nende kohta aru kooskõlas ühtse turu tulemustabeli metoodikaga
197	C9.R11 Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks	Eesmärk	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad lepingu sõlmimise teate andmete struktureeritud otsingut ja massilist eksporti, on üldsusele kättesaadavad.
198	C9.R11 Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks	Eesmärk	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad kõigi alltöövõtjatega seotud andmete struktureeritud otsingut ja massilist eksporti, on üldsusele kättesaadavad.
200	C9.R12 Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik	Eesmärk	Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku loomine
201	C9.R12 Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik	Eesmärk	Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku kasutuselevõtmine
213	C9.R15 Riikliku kohtunõukogu rolli ja volituste tugevdamine, et tasakaalustada riikliku kohtuameti esimehe volitusi	Eesmärk	Seadusemuudatuste jõustumine, et tugevdada riikliku kohtunõukogu rolli, kaitstes samal ajal selle sõltumatust
214	C9.R16 Ülemkohtu (Kúria) sõltumatuse tugevdamine	Eesmärk	Ülemkohtu sõltumatuse tugevdamiseks tehtavate muudatuste jõustumine
215	C9.R17 Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluste esitamise takistuste kõrvaldamine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et kõrvaldada takistused eelotsusetaotluste esitamisel Euroopa Liidu Kohtule
216	C9.R18 Reform seoses konstitutsioonikohtu lõplike otsuste läbivaatamisega	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et kaotada avaliku sektori asutuste võimalus vaidlustada lõplikud otsused konstitutsioonikohtus
217	C9.R19 Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine	Eesmärk	Õiguslikud volitused taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks
218	C9.R19 Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine	Eesmärk	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning määruse (EL) 2021/1060 kohaste fondide rakendamise, järelevalve, kontrolli ja auditeerimisega seotud õigusnormide muutmine Ungaris
219	C9.R19 Tugevdatud õigusnormid, millega nähakse ette rakendus-, järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollikord, et tagada liidu toetuse usaldusväärne kasutamine	Eesmärk	Suuniste vastuvõtmine ja kohaldamise alustamine, et tagada liidu toetuse rakendamise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kõigi asutuste töötajate huvide konfliktide tõhus ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine Ungaris
220	C9.R20 Tõhus pettuste- ja korruptsioonivastane strateegia liidu toetuse rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel, koostades ja rakendades liidu toetuse jaoks tõhusat pettuste- ja korruptsioonivastast strateegiat
221	C9.R20 Tõhus pettuste- ja korruptsioonivastane strateegia liidu toetuse rakendamiseks, auditeerimiseks ja kontrollimiseks	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel, koostades ja rakendades liidu toetuse jaoks pettuste- ja korruptsioonivastase strateegiaga seotud tulemusliku tegevuskava
222	C9.R21 Arachne süsteemi täielik ja tõhus kasutamine kogu liidu toetuse puhul	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel asjakohase korra abil, millega tagatakse Arachne riskihindamisvahendi tõhus kasutamine
223	C9.R21 Arachne süsteemi täielik ja tõhus kasutamine kogu liidu toetuse puhul	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel, kinnitades Arachne riskihindamisvahendi süstemaatilise ja tulemusliku kasutamise menetluste piisavust
224	C9.R22 Siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraadi loomine, et tugevdada huvide konfliktide kontrolli liidu toetuse rakendamisel	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel uue siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraadi (DIAI) loomise ja täieliku toimimise kaudu
225	C9.R23 EUTAFi suutlikkuse tagamine oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks	Eesmärk	Pettuste ja korruptsiooni tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamine liidu toetuse rakendamisel EUTAFi asjakohase suutlikkuse kaudu
226	C9.R24 Koostöö tugevdamine OLAFiga, et tõhustada liidu toetuse rakendamisega seotud pettuste avastamist	Eesmärk	Sellise riikliku asutuse määramine, kes abistab OLAFit kohapealsete kontrollide tegemisel Ungaris, ning võimaluse kehtestamine koostööd mittetegevatelt majandustegevuses osalejatelt finantssanktsioonide kehtestamiseks
227	C9.R25 Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse	Eesmärk	Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seiresüsteem
228	C9.R25 Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, kontroll ja auditeerimine ning liidu finantshuvide kaitse	Eesmärk	Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise tõhusa auditi tagamine
229	C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Sellise õigusakti jõustumine, millega tagatakse kohtus avaliku teabe kohtuasjadele juurdepääsu õiguslik prognoositavus
230	C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, millega tagatakse avaliku teabe suurem läbipaistvus
231	C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Valitsuse kontrolliasutuse aruanne avalikule teabele juurdepääsu kohta (1)
234	C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Eesmärk	Sellise seadusandliku akti jõustumine, millega kehtestatakse raamistik kõigi asjaomaste sidusrühmade tõhusaks kaasamiseks Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse
235	C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Eesmärk	Asjaomaste õigusaktide muudatuste jõustumine, et tõhustada avalike konsultatsioonide ja mõjuhinnangute kasutamist õigusloomeprotsessis
Osamakse summa			813 560 000 eurot

1.2 Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
7	C1.I1 Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides	Eesmärk	Koolivõrgustiku kaardistamine eesmärgiga valida koolid, mis integreerivad väikesed põhikoolid naaberasulate suurematesse koolidesse
10	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Eesmärk	Hariduslike erivajadustega õpilaste haridusvajaduste kaardistamine
14	C1.R2 Segregatsiooni ohu vähendamine koolides	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette riigi toetuse vähendamine põhikoolidele ja põhikoolidele, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike
16	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega suurendatakse riikliku haridussüsteemi õpetajate palka vähemalt 80 %-ni kolmanda taseme hariduse omandanute keskmisest palgast
17	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Siht	Riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palk 2023. aastal võrreldes kolmanda taseme hariduse omandanute keskmise palgaga
30	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Eesmärk	Kuulutatakse välja e-õppe arendamisega tegelevate ülikoolide väljavalimine
39	C2.I3 Kutsehariduse ja -koolituse digiõppekavade väljatöötamine	Eesmärk	Kuulutatakse välja projektikonkurss digiõppekavade väljatöötamiseks
51	C3.R1 raamtingimuste loomine tõhusa integreeritud toetuse andmiseks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele asulatele	Eesmärk	Kõige ebasoodsamas olukorras olevate asulate toetamiseks seirekomisjoni loomine
63	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Eesmärk	Niisutuspõllumajandust käsitleva seaduse CXIII/2019 ja valitsuse dekreedi nr 302/2020 muutmine
68	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekt „Homokhátsági (Doonau-Tisza) ökoloogilise seisundi parandamine ja taastamine – I etapp“
75	C4.I3 Looduskaitse	Eesmärk	Projekt „Keskkonnalise veevarustuse kindluse parandamine Hansági Natura 2000 alal“
91	C5.I3 Heitevaba bussitranspordi arendamine	Eesmärk	Toetuslepingute allkirjastamine uute elektribusside ostmiseks ja laadimispunktide paigaldamiseks
94	C5.I4 tsentraalse liikluskorralduse kasutuselevõtt TEN-T raudteedel	Eesmärk	Keskse liikluskorraldussüsteemi loomist käsitleva lepingu allkirjastamine
96	C5.R1 Ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse institutsiooniline raamistik, menetlused ja protsessid
97	C5.R1 Ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt	Eesmärk	Andmebaasiserverite infrastruktuur ja teabeplatvormi arendamine
99	C6.R1 Elektrienergia muundamine	Eesmärk	Valitsuse dekreedi nr 273/2007 seadusemuudatuste jõustumine. (X.19.)
100	C6.R2 Maismaa tuuleenergia arendamise soodustamine	Eesmärk	Tuuleenergia kasutamist käsitlevate õigusaktide muutmine
101	C6.R2 Maismaa tuuleenergia arendamise soodustamine	Eesmärk	Tuuleenergia jaoks eelisarendusalade loomine
102	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Taastuvenergia lubade andmise integreeritud menetlus
103	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Ühtne kontaktpunkt taastuvate energiaallikate lubade andmiseks
104	C6.R3 Taastuvenergiaprojektide loamenetluste parandamine	Eesmärk	Väikeste fotoelektriliste seadmete lihtne võrguühendus
107	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	Teabe avaldamine võrguühenduse taotluste ja võimsuste kohta
112	C6.R5 Energiatõhususe nõuete tugevdamine	Eesmärk	Hoonete renoveerimise toetuskavade energiatõhususe nõuete karmistamine
123	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Eesmärk	Kõigi toetuslepingute sõlmimine, mis käsitlevad täielikult integreeritud võrgukomponendina ülekandesüsteemi haldurite/võrguettevõtjate paigaldatavate hoidlate rakendamist ja toetustingimusi
127	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Eesmärk	Turuosalistele paigaldatavate hoidlate rakendamist ja toetustingimusi käsitlevate toetuslepingute sõlmimine
131	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Eesmärk	Kõigi toetuslepingute sõlmimine arukate arvestite ostmiseks ja paigaldamiseks
135	C7.R1 Ringmajandusele ülemineku riigisisene reguleerimine	Eesmärk	Riikliku ringmajanduse strateegia ja tegevuskava ning riikliku jäätmekäitluskava vastuvõtmine
142	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Eesmärk	Viia lõpule kaardistamisprotsess, et luua maakondlik haiglasüsteem koos integreeritud patsiendiradadega
161	C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Aruanne ausameelsuse riskihindamise kohta
162	C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Varade deklaratsioonide kontrollimisega seotud volituste ja pädevuse kohaldamise alustamine eetikaasutuse poolt
163	C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	2022. aasta ausameelsuse aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.
167	C9.R2 Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid	Eesmärk	Korruptsioonivastase töökonna iga-aastane analüüs 2022. aasta kohta on avalikult kättesaadav.
168	C9.R2 Korruptsioonivastase töökonna loomine, et jälgida ja vaadata läbi Ungaris korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks võetud meetmeid	Eesmärk	Valitsus vaatab läbi töökonna esimese aruande.
172	C9.R4 Varadeklaratsioonidega seotud eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Uue süsteemi loomine varadeklaratsioonide elektrooniliseks esitamiseks digitaalsel kujul ja varadeklaratsioonide avaliku andmebaasi loomine
176	C9.R6 Avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse suurendamine	Eesmärk	Tingimuslikkuse menetluse raames parandusmeetmete raames loodud keskregister on täielikult toimiv ja kogu nõutav teave on selles kättesaadav.
177	C9.R7 Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine Ungaris, rakendades riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud 2020.–2022. aasta tegevuskava raames konkreetseid meetmeid
178	C9.R7 Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine Ungaris, kehtestades uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava
185	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
186	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 32 %.
196	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Eesmärk	Tehakse kättesaadavaks esimene aruanne, mis põhineb „ühe pakkumuse aruandlusvahendil“
199	C9.R11 Elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) väljatöötamine läbipaistvuse suurendamiseks	Eesmärk	EPSi funktsioonid, mis võimaldavad alates 1. jaanuarist 2014 struktureeritud otsingut ja lepingu sõlmimise teate andmete massilist eksporti, on üldsusele kättesaadavad.
202	C9.R12 Riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistik	Eesmärk	Esimene iga-aastane analüüs, mis tehakse riigihangete tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku alusel
203	C9.R13 Tegevuskava konkurentsi taseme tõstmiseks riigihangete valdkonnas	Eesmärk	Riigihangete konkurentsi suurendamise tegevuskava vastuvõtmine
205	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Koolituskava käivitamine, et hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetlustes
209	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetes osalemisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ette nähtud toetuskava loomine
237	C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (1)
267	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Õigus- ja institutsioonilise raamistiku loomine kulude iga-aastaseks läbivaatamiseks
Osamakse summa			813 560 000 eurot

1.3 Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
3	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Nende õpetajate osakaal, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % tundides
8	C1.I1 Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides	Siht	Institutsionaalsete katseliste ümberkorralduste rakendamine, et integreerida väikesed teise taseme alumised klassid suurematesse koolidesse naabruses asuvates asulates
26	C1.R4 Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Sõltumatu rahvusvaheline eksperdiaruanne poliitikavalikute kohta Ungari pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks.
29	C2.R1 Kõrghariduskursuste ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud kõrghariduse õppevaldkondade arv
46	C2.I5 Keskeksamikeskuse arendamine	Eesmärk	Riigihankelepingu sõlmimine keskse eksamikeskuse renoveerimiseks ja arendamiseks
57	C3.I2 Taastuvenergia tootmine ja kasutamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes	Siht	Taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes või nende kasuks
59	C3.I3 Tööhõive ja oskuste arendamise edendamine kohalike eripärade alusel	Siht	Osalemine tööturu sotsialiseerumise programmides
61	C3.I4 Kogukonnale suunatud pedagoogika	Siht	Riiklike haridus- ja kutseõppeasutuste pedagoogiline areng valitud asulates
78	C4.R2 Kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamine veemajanduses	Eesmärk	Säästva veemajanduse töörühma aruanne
80	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Ehitustööde lepingute allkirjastamine liinide H5, H6 ja H7 uuendamiseks ja laiendamiseks
87	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Eesmärk	Raudteeliini (Almásfüzitő-Komárom) remondilepingu allkirjastamine
114	C6.I1 Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)
136	C7.R1 Ringmajandusele ülemineku riigisisene reguleerimine	Eesmärk	Jäätmekäitlustavade kasutuselevõtmiseks vajalike õigusaktide jõustumine
137	C7.I1 Aruka, innovatiivse ja säästva jäätmekäitluse ning teisese toorme turu tugevdamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine keemilise ringlussevõtu ja keskkonnahoidliku vesiniku tootmise tehase ehitamiseks (keemiliseks ringlussevõtuks vähemalt 40 000 tonni plasti ja vähemalt 750 tonni saastevaba vesinikku)
140	C8.R1 Tänadusmaksete kaotamine tervishoiusektoris	Eesmärk	Sõltumatu uuringu avaldamine, mis sisaldab tõendeid rakendatud tervishoiureformide mõju kohta lisatasu maksmise tavale
164	C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Valitsus vaatab läbi ausameelsuse ameti esimese iga-aastase aususe aruande ja esitab oma vastused kirjalikult.
165	C9.R1 Ausameelsuse ameti loomine, et tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ning muude liidu toetuse rakendamisega seotud õigusrikkumiste ja eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist	Eesmärk	Varade deklareerimise süsteemi läbivaatamine ausameelsuse ameti poolt
170	C9.R3 Erimenetluse kehtestamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral („kohtulik läbivaatamine“)	Eesmärk	Erimenetluse läbivaatamine avaliku võimu teostamise või riigivara haldamisega seotud erikuritegude korral
173	C9.R4 Varadeklaratsioonidega seotud eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Tõhusate haldus- ja kriminaalkaristuste kehtestamine vara deklareerimise kohustuse tõsise rikkumise korral
183	C9.R9 Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris	Eesmärk	Vahehindamine teadlikkuse suurendamise kampaania esimeste tulemuste kohta, mis käsitlevad kõrgetasemeliste maksete vastuvõetavust tervishoius
236	C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Eesmärk	Seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangute ettevalmistamise uue metoodika kohaldamise algus
245	C9.R31 Äriühingu tulumaksuga seotud sisuliste miinimumnõuete kehtestamine	Eesmärk	Maksustamise vältimise vastaste siseriiklike eeskirjade sõltumatu rahvusvaheline ekspertiis
246	C9.R31 Äriühingu tulumaksuga seotud sisuliste miinimumnõuete kehtestamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse äriühingu tulumaksuga seotud sisulised miinimumnõuded
247	C9.R32 siirdehindu käsitlevate eeskirjade tugevdamine	Eesmärk	Siirdehindade eeskirjade tugevdamiseks tehtavate seadusandlike muudatuste jõustumine
248	C9.R33 Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine, et laiendada mittemahaarvatavuse eeskirju väljaminevate maksete puhul
257	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Ajutiste maksumeetmete järkjärguline kaotamine
258	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Töörühma aruanne maksude arvu vähendamise kohta
260	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Füüsilise isiku tulumaksuga seotud alternatiivsete eeskirjade lihtsustamise ja konsolideerimise võimaluste töörühma aruanne
261	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu lihtsustamist ja konsolideerimist käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine
Osamakse summa			639 230 000 eurot

1.4 Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
18	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Siht	Riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palk 2024. aastal võrreldes kolmanda taseme hariduse omandanute keskmise palgaga
27	C1.R4 Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Pensionisüsteemi muutmist käsitleva poliitilise ettepaneku ettevalmistamine
143	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Integreeritud patsiendiradadega maakonna tasandi haiglate võrgustike arv
152	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Eesmärk	Keskse tervishoiu mobiilirakenduse (myEESZT) käivitamine
180	C9.R8 Prokuratuuri koostöösüsteemide ajakohastamine, et võidelda korruptsiooni vastu	Eesmärk	Uue IT-süsteemi loomine prokuratuuri tundliku sisuga dokumentide käsitlemiseks
187	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi üksikpakkumustega hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
188	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 24 %.
204	C9.R13 Tegevuskava konkurentsi taseme tõstmiseks riigihangete valdkonnas	Eesmärk	Tegevuskava läbivaatamine konkurentsi suurendamiseks riigihangete valdkonnas pärast selle esimest iga-aastast läbivaatamist
206	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Siht	Riigihanketavade alast koolitust saanud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv
232	C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Valitsuse kontrolliasutuse aruanne avalikule teabele juurdepääsu kohta (2)
238	C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (2)
241	C9.R28 Toetus andmepõhisele otsustusprotsessile ja õigusloomeprotsessile, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu	Eesmärk	Andmeplatvormi ja andmete modelleerimise süsteemi loomine
259	C9.R35 Maksusüsteemi lihtsustamine maksude arvu vähendamise teel	Eesmärk	Õigusaktide muudatuste jõustumine maksude arvu vähendamiseks
265	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Kontseptsioonidokument NTCA IT-platvormide üldiseks ümberkorraldamiseks ja nende integreerimiseks ühtsesse kanalisse
268	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Aruanded esimese ja teise kulude läbivaatamise tulemuste kohta
Osamakse summa			464 890 000 eurot

1.5 Viies osamakse (tagasimaksmatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
4	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpilaste loovust ja probleemide lahendamise oskusi arendavate kaasaegsete kuvamisvahendite ja -vahenditega varustatud kooliharidusasutuste arv
24	C1.I4 Uute lastesõimekohtade loomine	Siht	Vastloodud lastesõimedesse kantud laste arv
31	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Digitaalse sisuga mikrokvalifikatsioonitunnistusi pakkuvate kursuste arv
53	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Eluruumide renoveerimine
55	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Uute sotsiaaleluruumide ehitamine
64	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Siht	Säästva veemajanduse kogukondade loomine
72	C4.I2 Järelevalvesüsteemi loomine	Eesmärk	Terviklik seiresüsteem kohalikul tasandil
98	C5.R1 Ühtse riikliku tariifi-, piletimüügi- ja reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtt riikliku ühistranspordiameti poolt	Eesmärk	Avatud andmete portaali ja reaalajas reisijate teabesüsteemi kasutuselevõtmine
110	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Siht	Taastuvenergiajaamade võimsuse võrguga ühendamise luba
115	C6.I1 Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)
119	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Siht	Selliste kodumajapidamiste arv, mis on varustatud päikesepaneelidega või varustatud päikesepaneelide, salvestusseadme, elektriküttesüsteemi ja akende väljavahetamisega (kumuleeritud, kodumajapidamiste arv)
124	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Siht	Põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate täielikult integreeritud võrgukomponendina paigaldatud uue hoidla võimsus
128	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Siht	Uute energiasalvestusseadmete võimsus
132	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Siht	Uued nutiarvestid
147	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Ajakohastatud IT-turvasüsteemiga haiglate arv
184	C9.R9 Teadlikkuse suurendamine gratuaartoetuste kaotamisest tervishoiusektoris	Siht	Nende kodanike arv, kelleni on jõutud teadlikkuse suurendamise kampaania raames
210	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Toetuskava lisaväärtuse ja tõhususe vahehindamise läbiviimine
243	C9.R29 Automaatse haldusotsuste tegemise süsteemi laiendamine, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu	Siht	Automaatses haldusotsuste tegemise süsteemis (AKD) kasutusele võetud täiendavad automatiseeritud juhtumid
253	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	eReceipti süsteemi kasutuselevõttu käsitlevate õigusaktide jõustumine
255	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	Käibemaksunõuete täitmise menetluste lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine, võttes kasutusele eVATi süsteemi
262	C9.R36 Ühiskasutatavate torujuhtmete maksu reformimine	Eesmärk	Jõustub seadus, millega tunnistatakse kehtetuks või muudetakse 2012. aasta seadust nr CLXVIII elektrijuhtmete maksu kohta
263	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Avaliku halduse asutuste klientidega suhtlemise tavade parandamine
264	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Käitumuslike teadmiste kasutamine NTCA menetlustes
Osamakse summa			639 230 000 eurot

1.6 kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
5	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Õpilastele või õpetajatele tarnitud digitaalsete sülearvutite arv
19	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Siht	Riikliku haridussüsteemi õpetajate keskmine palk 2025. aastal võrreldes kolmanda taseme hariduse omandanute keskmise palgaga
20	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse alustavate õpetajate palgatõus 2025. aastaks
28	C1.R4 Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine	Eesmärk	Pensionisüsteemi muutva õigusakti jõustumine
79	C4.R2 Kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamine veemajanduses	Eesmärk	Rakkerühma välja töötatud soovitustel põhineva tegevuskava rakendamine
81	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	50 % füüsiline valmisolek linnalähiliinide raudteevõrgu laiendamiseks
92	C5.I3 Heitevaba bussitranspordi arendamine	Siht	Täiendavate elektribusside ja nendega seotud laadimispunktide kasutuselevõtt
125	C6.I3 energiasalvestusseadmete paigaldamine jaotus- ja ülekandesüsteemi halduritele	Siht	Täielikult integreeritud võrgukomponendina paigaldatud uue salvestuse täiendav võimsus põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate jaoks (kumuleeritud, MWh)
129	C6.I4 Energiaturu osalistele võrgu energiasalvestusseadmete paigaldamine	Siht	Uute energiasalvestusseadmete võimsus
189	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
190	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
239	C9.R25 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (3)
242	C9.R28 Toetus andmepõhisele otsustusprotsessile ja õigusloomeprotsessile, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning vähendada eeskirjade eiramise ohtu	Siht	Andmete visualiseerimise koolituskursuste läbinud isikute arv
251	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	ePayrolli lahenduse kasutuselevõttu käsitlevate õigusaktide jõustumine
269	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Aruanded kulude kolmanda ja neljanda läbivaatamise tulemuste kohta
Osamakse summa			464 890 000 eurot

1.7 Seitsmes osamakse (tagasimaksmatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
9	C1.I1 Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamine põhikoolides	Siht	Institutsionaalsete täiendavate ümberkorralduste rakendamine, et integreerida väikesed teise taseme alumised klassid suurematesse koolidesse naabruses asuvates asulates
15	C1.R2 Segregatsiooni ohu vähendamine koolides	Eesmärk	Raport uue õigusakti kohaldamise kohta, millega nähakse ette riigi toetuse vähendamine põhikoolidele ja põhikoolidele, kus ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal on väike
25	C1.I4 Uute lastesõimekohtade loomine	Siht	Vastloodud lastesõimedesse kantud täiendavate laste arv
40	C2.I3 Kutsehariduse ja -koolituse digiõppekavade väljatöötamine	Siht	Kutsehariduse ja -õppe jaoks välja töötatud digitaalsete õppematerjalide arv
58	C3.I2 Taastuvenergia tootmine ja kasutamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes	Siht	Täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine ebasoodsas olukorras olevates omavalitsustes või nende kasuks
65	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Eesmärk	Teabeürituste korraldamine
67	C4.I1–3 Investeeringud 1 ja 3 – Veemajandus	Eesmärk	Selle komponendi alla kuuluvatest investeeringutest mõjutatud pinna- ja põhjaveekogumite hea ökoloogilise seisundi saavutamine (investeeringud 1 ja 3)
73	C4.I2 Järelevalvesüsteemi loomine	Eesmärk	Terviklik järelevalvesüsteem riiklikul tasandil
74	C4.I2 Järelevalvesüsteemi loomine	Siht	Tervikliku järelevalvesüsteemi väljatöötamine riiklikul tasandil
90	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Siht	Renoveeritud raudteeliini kasutuselevõtmine (Békéscsaba-Lőkösháza raudteelõik)
93	C5.I3 Heitevaba bussitranspordi arendamine	Siht	Täiendavate elektribusside ja nendega seotud laadimispunktide kasutuselevõtt
116	C6.I1 Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)
120	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Siht	Selliste kodumajapidamiste arv, mis on varustatud päikesepaneelidega või varustatud päikesepaneelide, salvestusseadme, elektriküttesüsteemi ja akende väljavahetamisega (kumuleeritud, kodumajapidamiste arv)
133	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Siht	Täiendavad uued nutiarvestid (kumuleeritud)
149	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Selliste tervishoiuasutuste menetluste osakaalu suurenemine, mida saab algatada elektrooniliselt
150	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Digivahendite kaudu osutatavate telemeditsiiniteenuste arv ühe aasta jooksul
151	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Eesmärk	Võetakse kasutusele uued EESZT moodulid, et toetada tarnehaldust ja digiteeritud hooldusprotsesse
153	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Tervishoiuteenuste keskse mobiilirakenduse kordumatute kasutajate arv
155	C8.I3 Eakate tervise kaugseire programm	Siht	Eakate tervise kaugseire programmis osalejate arv
157	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Siht	Vastloodud ja toimivates GP kogukondades osalevate arstide arv
158	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Siht	Krooniliste haiguste ravi programmis osalevate patsientide arv
159	C8.I4 Esmase arstiabi arendamine	Siht	Ennetus- ja terviseedendusprogrammides osalevate patsientide arv
181	C9.R8 Prokuratuuri koostöösüsteemide ajakohastamine, et võidelda korruptsiooni vastu	Eesmärk	Uue IT-süsteemi loomine prokuratuuri toimikute käsitlemiseks
244	C9.R30 Riikliku IT-seadmete haldamise süsteemi tugevdamine, et suurendada avalike teenuste tõhusust	Eesmärk	IT-seadmete haldamise ja tarkvara litsentsimise keskse süsteemi loomine
249	C9.R33 Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele	Eesmärk	Agressiivse maksuplaneerimisega seotud üldiste siseriiklike eeskirjade tõhususe sõltumatu hindamine
266	C9.R37 Teavituskampaaniate ja käitumisteadmiste kasutamise süvalaiendamine maksuhaldurite poolt	Eesmärk	Uute funktsioonide kättesaadavus NTCA integreeritud platvormidel
270	C9.R38 Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine kulutuste läbivaatamise kaudu	Eesmärk	Lõpparuanne kulude läbivaatamise tulemuste kohta
Osamakse summa			639 230 000 eurot

1.8 Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
6	C1.R1 Konkurentsivõimelise riikliku hariduse arendamine 21. sajandi tehnoloogia abil	Siht	Nende õpetajate osakaal, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat vähemalt 40 % tundides
11	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Siht	Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse jaoks toetust saanud eriharidusasutuste osakaal
12	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Siht	Tõhustatud teenustest kasu saanud hariduslike erivajadustega õpilaste arv
13	C1.I2 Hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse toetamine	Siht	Täiendkoolitust saanud eriharidusõpetajate arv
21	C1.R3 Õpetaja elukutse atraktiivsuse suurendamine	Eesmärk	Palgatõusu kohaldamine ebasoodsas olukorras olevates asundustes töötavate õpetajate, vähemalt 10 % ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaaluga koolides töötavate õpetajate ja algtaseme õpetajate suhtes
22	C1.I3 Õpetajate koolitamine ja institutsioonide juhtide juhtimisoskuste parandamine	Siht	Pidevas kutsealases arengus osalenud riiklike haridusasutuste juhtide ja asejuhtide arv
23	C1.I3 Õpetajate koolitamine ja institutsioonide juhtide juhtimisoskuste parandamine	Siht	Pidevas kutsealases arengus osalenud riiklike haridusasutuste õpetajate arv
32	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Kõrgkoolis mikrokvalifikatsioonitunnistuse saanud üliõpilaste/isikute arv
33	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Kõrghariduse jaoks välja töötatud digitaalse õppe sisu arv
34	C2.I1 Institutsiooniline innovatsioon ja tugevdatud tegevus kõrghariduses	Siht	Digioskuste arendamise programmides osalenud üliõpilaste ja töötajate arv
36	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Siht	Hoonete infrastruktuuri energiatõhusaks renoveerimine ja uute hoonete ehitamine kõrgharidusasutustes
37	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Siht	Digiseadmete paigaldamine kõrgharidushoonetesse
38	C2.I2.Kõrgharidusasutuste taristu ajakohastamine ja digiüleminek	Eesmärk	Aruanne suutlikkuse suurendamise meetmete kohta kõrgharidusasutustes
41	C2.I3 Kutsehariduse ja -koolituse digiõppekavade väljatöötamine	Siht	Täiustatud digitaalsetel õppematerjalidel põhinevatel kursustel osalenud kutsehariduses ja -koolituses osalevate praktikantide arv
43	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Siht	Kutseharidus- ja koolituskeskuste energiatõhusamaks renoveerimine
44	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Siht	IKT-seadmete ostmine kutseharidus- ja koolituskeskustele
45	C2.I4 Kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuur 21. sajandil	Siht	Ajakohastatud taristuga kutseharidus- ja koolituskeskuste arv
47	C2.I5 Keskeksamikeskuse arendamine	Eesmärk	Keskse eksamikeskuse lõpuleviimine
49	C2.I6 Riiklike teadus- ja arenduslaborite asutamine	Eesmärk	Aruanne riiklike laborite tegevuse kohta
54	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Täiendavate eluruumide renoveerimine
56	C3.I1 Sotsiaaleluruumide ehitamine ja renoveerimine, elamistingimuste parandamine	Siht	Uute sotsiaaleluruumide ehitamine
60	C3.I3 Tööhõive ja oskuste arendamise edendamine kohalike eripärade alusel	Siht	Täiendav osalemine tööturu sotsialiseerumise programmides
62	C3.I4 Kogukonnale suunatud pedagoogika	Siht	Täiendavate riiklike haridus- ja kutseõppeasutuste pedagoogiline areng valitud asulates
66	C4.R1 teadlikkuse tõstmine	Siht	Põllumaa hektarites, kus on muudetud veesäästlikke põllumajandustavasid
69	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekti „Homokhátsági (Doonau-Tisza) ökoloogilise seisundi parandamine ja taastamine – I etapp“ lõpuleviimine
71	C4.I1 Peamiste veevarusüsteemide ehitamine, uute võrkude ja süsteemide arendamine	Eesmärk	Projekti „Rábaköz-Tóközi veevarustuse arendamine“ lõpuleviimine
76	C4.I3 Looduskaitse	Eesmärk	Projekti „Keskkonnalise veevarustuse kindluse parandamine Hansági Natura 2000 alal“ lõpuleviimine
77	C4.I3 Looduskaitse	Siht	Rohelise taristu hektarite või kaitstud või loodusliku hüdroloogia taastamisega hõlmatud Natura 2000 alade kombineeritud katvuse suurendamine
82	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	TEN-T-väliste raudteeliinide (H5, H6 ja H7) renoveerimine
83	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Raudteejaamade ja peatuste renoveerimine
84	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Uued olemasolevad trafod või olemasolevate trafode täielik moderniseerimine
85	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Uued B+R jalgrattahoidlad HÉV peatustes
86	C5.I1 Linnalähiraudteevõrgu suutlikkuse suurendamine	Siht	Uued ühendveobussid – HÉV sõlmpunktid
88	C5.I2 Raudteevõrgu ülekandevõime piiratus TEN-T koridoris	Siht	Renoveeritud raudteeliini (Almásfüzitő-Komárom) kasutuselevõtmine
95	C5.I4 tsentraalse liikluskorralduse kasutuselevõtt TEN-T raudteedel	Siht	Keskliikluse juhtimissüsteemi paigaldamine linnalähiliinidel ja muudel suurtel raudteeliinidel
109	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Eesmärk	IT-taristu loomine arukate arvestite andmete kasutamiseks
111	C6.R4 Võrguühenduse läbipaistvuse, prognoositavuse ja kättesaadavuse parandamine	Siht	Taastuvenergiajaamade võrguga ühendamise luba
117	C6.I1 Ülekandesüsteemi haldurite ja jaotusvõrguettevõtjate klassikaliste ja arukate võrkude arendamine	Siht	Taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade võimsuse suurendamine, mida võib täiustatud võrgu tulemusena elektrivõrku integreerida (kumuleeritud, MW)
121	C6.I2 Toetus elamute päikesepaneelide kasutamiseks ja kütte ajakohastamiseks	Siht	Selliste kodumajapidamiste arv, mis on varustatud päikesepaneelidega või varustatud päikesepaneelide, salvestusseadme, elektriküttesüsteemi ja akende väljavahetamisega (kumuleeritud, kodumajapidamiste arv)
134	C6.I5 Arukate arvestite levitamine	Siht	Täiendavad uued nutiarvestid (kumuleeritud)
138	C7.I1 Aruka, innovatiivse ja säästva jäätmekäitluse ning teisese toorme turu tugevdamine	Eesmärk	Keemilise ringlussevõtu ja saastevaba vesiniku tootmise tehase valmimine ja käivitamine
144	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Täisvere kogumise ürituste arv mobiilsetes kogumiskohtades väikestes asulates
145	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Uute ja kaasaegsete tervishoiuseadmetega varustatud uute või ajakohastatud tervishoiutaristu hoonete kasutuselevõtmine
146	C8.I1 Tervishoiutingimuste arendamine 21. sajandil	Siht	Energiatõhususe parandamisest kasu saanud tervishoiutaristu hoonete põrandapind
148	C8.I2 Tervisevaldkonna digipöörde toetamine	Siht	Digitaalselt kättesaadavate uute tervishoiuandmebaaside ja haigusregistrite arv
179	C9.R7 Riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine Ungaris, hinnates uue riikliku korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava meetmete rakendamise tõhusust
191	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
192	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
193	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
194	C9.R10 Ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu vähendamine	Siht	Liidu toetusest rahastatavate hangete puhul ei tohi ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületada 15 %.
207	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Siht	Riigihanketavade alast koolitust saanud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv
208	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Koolituskava hindamine, et hõlbustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankemenetlustes
211	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Siht	Selliste mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arv, kes on saanud riigihankekulude hüvitamiseks kindlasummalist toetust
212	C9.R14 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hangete alane koolituskava ja toetuskava, et hõlbustada nende osalemist riigihankemenetlustes	Eesmärk	Toetuskava lisaväärtuse ja tõhususe lõpphindamise lõpuleviimine
233	C9.R26 Läbipaistvuse ja avalikule teabele juurdepääsu parandamine	Eesmärk	Valitsuse kontrolliasutuse aruanne avalikule teabele juurdepääsu kohta (3)
240	C9.R27 Õigusloome kvaliteedi parandamine ning sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine otsuste tegemisse	Siht	Õigusaktide kohustuslikku avalikku konsulteerimist ja esialgsete mõjuhinnangute kokkuvõtete süstemaatilist avaldamist käsitlevate eeskirjade tõhusa kohaldamise tõhustamine (4)
250	C9.R33 Mittemahaarvatavuse eeskirjade kohaldamisala laiendamine väljaminevatele maksetele	Eesmärk	Seadusmuudatuste jõustumine agressiivse maksuplaneerimisega seotud meetmete tõhustamiseks
252	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	ePayrolli süsteemi mitmefaasiline kasutuselevõtt
254	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	eReceipti süsteemi mitmefaasiline kasutuselevõtt
256	C9.R34 Maksukuulekuse menetluste digiüleminek	Eesmärk	eVATi süsteemi mitmefaasiline kasutuselevõtt
Osamakse summa			1 336 557 717 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Allpool määratletud kord koos komponendis nr 9 (juhtimine ja avalik haldus) 10 täpsustatud asjakohaste meetmetega moodustavad Ungari taaste- ja vastupidavuskava kohase kontrolli- ja auditisüsteemi. Kõik need elemendid on Ungari kontrolli- ja auditisüsteemi lahutamatu osa, mille rakendamine ja pidev järgimine on vajalik, et tagada määruse (EL) 2021/241 artikli 22 järgimine. Nende elementide rakendamine ja pidev järgimine koos tagavad, et taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamise kord hõlmab meetmeid, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitse tagamiseks.

Ungari taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub järgmise korra kohaselt:

Valitsuse määrus 373/2022 (IX. 30.) kehtestab Ungari majanduse elavdamise ja vastupanuvõime kava rakendamise, auditi ja kontrolliga seotud organite rollid ja kohustused. Käesoleva valitsuse dekreedi jõustumine, mida on kirjeldatud reformis C9.R19, kajastub konkreetses eesmärgis, mis tuleb täita enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist.

Ungari taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, järelevalve ja aruandluse tagab riiklik ametiasutus (liidu toetuse rakendamise eest vastutava ministri aseriigisekretariaat). See hõlmab seiresüsteemi toimimist (sealhulgas järelevalve IT-süsteemi toel), eri meetmete rakendamisel tehtud edusammude jälgimist ning järelevalve IT-süsteemi andmete usaldusväärsuse ja õigsuse tagamist. Riiklik asutus on ka vastutav organ, kes kontrollib, kas taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud eesmärgid ja sihid on täidetud. Riiklik asutus vastutab taaste- ja vastupidavuskava kohaste maksetaotluste koostamise ja esitamise ning nende õigsuse ja liidu vahendite haldaja kinnituse allkirjastamise eest. Samuti tegutseb ta ühtse kontaktasutusena Ungari ametiasutuste ja komisjoni vahel. Riiklik ametiasutus vastutab sisemise juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomise ja toimimise eest, et tõhusalt ennetada ja avastada eeskirjade eiramisi, ning võtab asjakohaseid parandusmeetmeid, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja kaitstes liidu finantshuve, tõhusate pettuse- ja korruptsioonivastaste meetmete kehtestamise eest, võttes arvesse tuvastatud riske, ning rakendamise esmatasandi (lauapõhiste ja kohapealsete) kontrollide tegemise eest.

Kava konkreetsete meetmete 11 valdkondliku rakendamise üle teostavad järelevalvet vastutavad ministeeriumid, kelle talitused toetavad meetmete rakendamise jälgimist ja teevad tihedat koostööd riigi ametiasutusega.

Riiklikku asutust toetavad kava rakendamise ja järelevalve protsessis rakendusorganid, kes tegutsevad kirjalike lepingute alusel riikliku asutuse järelevalve all ja vastutusel. Kui riikliku asutuse rakendusülesanded delegeeritakse rakendusasutustele, kontrollib rakendusasutuste tööd hoolikalt riiklik asutus, kes pakub rakendusasutustele metoodilist tuge ja suuniseid. Eelkõige tagatakse, et rakendusasutustel on neile määratud ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavad vahendid ja piisav erialane kogemus. Rakendusasutustel peab olema tõhus sisekontrollikord. Rakendusasutused täidavad riikliku asutuse kontrolliülesandeid seoses nende vastutusalas olevate komponentide ja meetmetega, mida nad rakendavad.

Selleks et tagada tõsiste rikkumiste, näiteks pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise tõhus ennetamine ja avastamine, kasutavad riiklik asutus ja rakendusasutused taaste- ja vastupidavuskava rakendamise rakendamisel ja kontrollimisel süstemaatiliselt kõiki Arachne riskihindamisvahendi funktsioone.

Enne taaste- ja vastupidavuskava kohase esimese maksetaotluse esitamist luuakse liidu toetuse rakendamise eest vastutavas ministeeriumis uus siseauditi ja usaldusväärsuse direktoraat (DIAI), et tugevdada huvide konflikti tõhusat ennetamist ja avastamist. DIAI vastutab huvide konflikti deklaratsioonide õigsuse korrapärase kontrollimise eest, mida teevad kõigi tasandite töötajad, kes osalevad kava rakendamises ja kontrollimises.

Kava rakendamisega seotud auditeerimisülesandeid täidab auditeerimisasutusena Euroopa fondide auditeerimise peadirektoraat (EUTAF). Ungari tagab EUTAFile vajalikud rahalised ja inimressursid, et kaitsta oma sõltumatust ja võimaldada tal oma ülesandeid täita.

EUTAF koostab kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega auditistrateegia. Selles strateegias määratakse kindlaks auditite meetod ja sagedus. See peab olema kehtestatud piisavalt vara, et viia läbi auditid, mis lisatakse koos esimese maksetaotlusega esitatavasse auditikokkuvõttesse. Auditistrateegias seatakse prioriteediks audititöö, alustades süsteemide ülesehituse auditist, keskendudes protsesside (õiguslik ja institutsiooniline) piisavusele, IT-süsteemide ülesehitusele ja toimimisele ning inimsuutlikkuse kättesaadavusele ja kvaliteedile. Audit viiakse läbi enne esimese maksetaotluse esitamist. Rakendamise alguses tehtavad täiendavad süsteemiauditid puudutavad Arachne kohaldamist riikliku asutuse ja rakendusasutuste tehtavate kontrollide suhtes ning DIAI süsteemiauditit.

EUTAF teeb süsteemiauditeid ja substantiivset testimist. Süsteemiauditeid tehakse asjakohase sagedusega riskihindamise alusel ning nende käigus uuritakse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks loodud süsteemi toimimist. Substantiivne testimine keskendub eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammudele ning hõlmab usaldusväärse finantsjuhtimise tingimuste täitmise kontrollimist. EUTAF esitab iga komisjonile esitatud maksetaotluse kohta auditiarvamuse, mis põhineb nii süsteemiauditite kui ka substantiivse testimise tulemustel.

Lisaks luuakse seadusandliku aktiga seirekomitee, mis koosneb taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse kaasatud asjaomastest sidusrühmadest ja sotsiaalpartneritest. Seirekomisjon teostab järelevalvet taaste- ja vastupidavuskava tõhusa rakendamise üle. Seadusandlik akt sisaldab sätet, millega kehtestatakse õiguslik nõue konsulteerida taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal seirekomisjoniga.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et tagada komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, on Ungari kehtestanud järgmise korra:

-Kogu kava rakendamise ja seirega seotud teave säilitatakse seire IT-süsteemis, mis töötatakse välja taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

-Riiklik ametiasutus vastutab kava rakendamise ning eesmärkide ja sihtide täitmise järelevalve ja hindamise eest ning taotluse korral komisjonile kogutud andmete esitamise eest. Ta koordineerib eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete esitamist, näiteks lõplike vahendite saajate kohta. Samuti vastutab ta IT-süsteemi toimimise, eri meetmete rakendamise edenemise jälgimise ning seiresüsteemi andmete usaldusväärsuse ja õigsuse tagamise eest. Andmete kodeerimine toimub IT-süsteemi FAIR-EUPR 12 abil, mille kaudu on kõik reformide ja investeeringute elluviimise eest vastutavad institutsioonid kohustatud andma aru riiklikule ametiasutusele.

-Auditeerimisasutus (EUTAF) kinnitab märkusteta auditiarvamusega auditiaruandes enne esimese maksetaotluse esitamist, et järelevalve IT-süsteemi funktsioonid on kättesaadavad, et täita taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud andmete kogumise, säilitamise ja esitamise nõudeid, ning et süsteem on täielikult toimiv ja toimiv.

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 2 esitab Ungari pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud rahalise toetuse maksetaotluse. Ungari tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluste nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil.

Kui eesmärgid või sihid viitavad aruannete koostamisele, peavad alusandmed, sealhulgas nendes aruannetes esitatud väidete aluseks olevad andmed, olema komisjonile taotluse korral kättesaadavad, eelkõige nende eesmärkide või sihtide hindamise ajal.

(1)

Vee sisseimbumist kanalitest läbi nende kallaste ei loeta looduspõhisteks lahendusteks.

(2)

Sellised looduspõhised lahendused hõlmavad NWRMi aruandel – 53 NWRM illustrated: N01 – vesikonnad ja tiigid, mis sademeid või äravooluvett aeglaselt põhjavette imenduvad; N02 – Märgalade taastamine ja majandamine N03 – Lammide taastamine ja majandamine N04 – Jõesängi uuesti looklevaks muutmine N05 – Loodusliku jõesängi taastamine N06 – Hooajaliste või ajutiste ojade taastamine ja taasühendamine; N07 – Sootide ja sarnaste elementide taasühendamine; N13 – Loodusliku põhjavette infiltreerumise taastamine.

(3)

Vee sisseimbumist kanalitest läbi nende kallaste ei loeta looduspõhisteks lahendusteks.

(4)

Sellised looduspõhised lahendused hõlmavad NWRMi aruandel – 53 NWRM illustrated: N01 – vesikonnad ja tiigid, mis sademeid või äravooluvett aeglaselt põhjavette imenduvad; N02 – märgalade taastamine ja majandamine; N03 – Lammide taastamine ja majandamine N04 – Jõesängi uuesti looklevaks muutmine N05 – Loodusliku jõesängi taastamine N06 – Hooajaliste või ajutiste ojade taastamine ja taasühendamine; N07 – Sootide ja sarnaste elementide taasühendamine; N13 – Loodusliku põhjavette infiltreerumise taastamine.

(5)

Vee sisseimbumist kanalitest läbi nende kallaste ei loeta looduspõhisteks lahendusteks.

(6)

Energiakasutust tuleb mõista jäätmete raamdirektiivi tähenduses.

(7)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(8)

Määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks) artikli 6 kohane menetlus.

(9)

Nii on see eesmärkide 160, 166, 169, 171, 174, 175, 195, 197, 198, 200, 201, 213, 214, 215, 216, 217, 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226, 227 ja 228 puhul.

(10)

Nii on see eesmärkide 160, 166, 169, 171, 174, 175, 195, 197, 198, 200, 201, 213, 214, 215, 216, 217, 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226, 227 ja 228 puhul, mis tuleb täita enne esimese maksetaotluse esitamist. Mitmed komponendis nr 9 sisalduvad meetmed on kooskõlas kohustustega, mille Ungari võttis määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks) artikli 6 kohase menetluse raames.

(11)

Valdkondlikud ministeeriumid vastutavad kava kõigi meetmete rakendamise eest, välja arvatud need, mis käsitlevad juhtimist ja avalikku haldust, mis kuuluvad riigiasutuse vastutusalasse.

(12)

Seda IT-süsteemi kasutatakse ka perioodi 2014–2020 ja 2021–2027 ühtekuuluvusfondide andmete kodeerimiseks. Ungari on süsteemi välja töötanud, et tagada selle vastavus ka taaste- ja vastupidavuskava erinõuetele.

Top

Choose the experimental features you want to try