This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IP0138
European Parliament resolution of 3 May 2022 toward an EU strategy to promote education for children in the world: mitigating the impact of the COVID-19 pandemic (2021/2209(INI))
Euroopa Parlamendi 3. mai 2022. aasta resolutsioon ELi strateegia väljatöötamise kohta laste hariduse edendamiseks maailmas ning COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks selles valdkonnas (2021/2209(INI))
Euroopa Parlamendi 3. mai 2022. aasta resolutsioon ELi strateegia väljatöötamise kohta laste hariduse edendamiseks maailmas ning COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks selles valdkonnas (2021/2209(INI))
ELT C 465, 6.12.2022, pp. 44–53
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
6.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 465/44 |
P9_TA(2022)0138
ELi strateegia laste hariduse edendamiseks maailmas
Euroopa Parlamendi 3. mai 2022. aasta resolutsioon ELi strateegia väljatöötamise kohta laste hariduse edendamiseks maailmas ning COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks selles valdkonnas (2021/2209(INI))
(2022/C 465/04)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, |
|
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 26, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikleid 13 ja 14 ning naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artiklit 10, |
|
— |
võttes arvesse 2015. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu eesmärke ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide 2021. aasta aruannet, |
|
— |
võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldiseid märkusi (1), |
|
— |
võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 2009. aasta suuniseid laste asendushoolduse kohta, |
|
— |
võttes arvesse ÜRO 11. juuli 2019. aasta ülemaailmset uuringut vabadusest ilma jäetud laste kohta, |
|
— |
võttes arvesse ÜRO 15. aprilli 2020. aasta poliitikaülevaadet „The Impact of COVID-19 on children“ (COVID-19 mõju lastele) ja sellele antud positiivset vastust, mille algatasid EL ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide rühm ning millele on alla kirjutanud 173 riiki, |
|
— |
võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 19. oktoobri 2020. aasta poliitilist seisukohta „What is the impact of the COVID-19 pandemic on immigrants and their children?“ (Kuidas mõjutab COVID-19 pandeemia sisserändajaid ja nende lapsi?), |
|
— |
võttes arvesse UNESCO 14. detsembri 1960. aasta konventsiooni diskrimineerimise vastu hariduses, |
|
— |
võttes arvesse UNICEFi, UNESCO ja Maailmapanga brošüüri „Mission: Recovering Education in 2021“ (Missioon: taastada haridus 2021. aastal), |
|
— |
võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni 1967. aasta harta artiklit 49, |
|
— |
võttes arvesse 1990. aasta lapse õiguste ja heaolu Aafrika harta artiklit 11, |
|
— |
võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta artikleid 17 ja 25, |
|
— |
võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni 2012. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklit 31, |
|
— |
võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklit 14, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5 ja artiklit 21, |
|
— |
võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi 2021. aasta aprilli aruannet „Leaving No One Behind: Impact of COVID-19 on the Sustainable Development Goals (SDGs)“ (Mitte kedagi ei jäeta kõrvale. COVID-19 mõju kestliku arengu eesmärkidele), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa lastegarantiid, |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelist lapstööjõu kasutamise kaotamise aastat 2021 ja komisjoni nulltolerantsi lapstööjõu kasutamise suhtes, |
|
— |
võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga (2), |
|
— |
võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Süüria konflikti kohta – kümme aastat pärast ülestõusu (3), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54, |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi, |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0058/2022), |
|
A. |
arvestades, et COVID-19 pandeemia tõttu on maailmas surnud peaaegu viis miljonit inimest ja see on ajendanud valitsusi kogu maailmas kehtestama erakorralisi meetmeid COVID-19 leviku tõkestamiseks, sealhulgas sulgema koolid ja piirama juurdepääsu haridusasutustele; |
|
B. |
arvestades, et uued variandid süvendavad COVID-19 põhjustatud tervisekriisi, samal ajal kui konfliktid ja muud kriisid, sealhulgas kliimakriis, tekitavad kogu maailmas jätkuvalt ohtu, et lapsed ei saavuta oskuste miinimumtaset; |
|
C. |
arvestades, et juurdepääs haridusele on rahvusvaheliselt tunnustatud põhiline inimõigus, mis on asendamatu teiste inimõiguste rakendamisel; arvestades, et õigus haridusele tähendab, et algharidus on kohustuslik ja universaalne ning kõigile kättesaadav; |
|
D. |
arvestades, et UNICEFi hinnangul on üle 168 miljoni lapse COVID-19-ga seotud liikumispiirangute tõttu õppetöös terve aasta maha jäänud, UNESCO andmed näitavad aga, et üle maailma on 800 miljoni üliõpilase õppetöö olnud oluliselt häiritud ning nad on keskmiselt kahe kolmandiku õppeaasta ulatuses maha jäänud; |
|
E. |
arvestades, et alates 2020. aasta märtsist on ligikaudu 194 riiki olnud sunnitud COVID-19 pandeemia tõttu kõik koolid sulgema ja see on mõjutanud rohkem kui 1,8 miljardit kooliõpilast üle maailma ning võtnud neilt juurdepääsu haridusele ja muudele olulistele koolide pakutavatele kasulikele aspektidele; arvestades, et mõnedes piirkondades on koolid ikka veel suletud; arvestades, et koolide sulgemise tõttu puutuvad lapsed üha enam kokku vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamisega, ja see leiab aset ka kodus; arvestades, et koolide osaline või täielik sulgemine mõjutab kõige rohkem kaitsetuid ja tõrjutud lapsi, sest see võimendab olemasolevaid ebavõrdsusi haridussüsteemides, ning häirib kõiki laste igapäevaelu aspekte; |
|
F. |
arvestades, et UNICEFi andmetel puudub kolmandikul maailma lastest juurdepääs internetile, mis takistab kaugõppe/digitaalõppe kasutamist; arvestades, et pärast COVID-19 pandeemiat jääb vajadus kaugõppe- ja kaugõpetamisprogrammide järele alles, eriti riikides, mis on rohkem mõjutatud loodusõnnetustest ja konfliktidest; arvestades, et e-õpe on tekitanud õpetajatele õpilaste õppetöö hõlbustamise ning sotsiaalse suhtluse säilitamise alal uusi väljakutseid; arvestades, et COVID-19 pandeemia ja laste õppe jätkumise tagamiseks võetud kiiresti rakendatavad uudsed meetmed annavad võimaluse kujundada haridus ümber selliselt, et see oleks rohkem tulevikule suunatud, kaasavam, paindlikum ja vastupanuvõimelisem; arvestades, et kaugõppeprogrammid peavad olema kättesaadavad kõigile lastele ning võtma arvesse lastel esineda võivaid sotsiaal-majanduslikke probleeme ning internetile, ringhäälingule või digitaalmeediale juurdepääsu puudumist; |
|
G. |
arvestades, et COVID-19 pandeemia majanduslikud tagajärjed lapsevanematele on omakorda mõjutanud nende laste tervist, heaolu ja juurdepääsu haridusele; arvestades, et koolide sulgemise tõttu on ilmnenud, et vanemad ei ole ette valmistatud kaug- ja koduõppeks; arvestades, et mõned töötavad lapsevanemad, kellel puuduvad rahalised vahendid või alternatiivsed võimalused, on olnud sunnitud jätma oma lapsed üksi koju, ning teised, enamasti naised, on olnud sunnitud töötamise lõpetama, mis viib perekonna vaesumiseni; |
|
H. |
arvestades, et rohkem kui 90 % riikidest võttis koolide erakorralise sulgemise ajal kasutusele mõne kaugõppe vormi; arvestades, et kaugõpet on peamiselt pakutud alg- ja keskastme hariduse omandamisel, jättes koolieelset haridust omandavad lapsed algkooliks vajalikust ettevalmistusest ilmajäämise ohtu; |
|
I. |
arvestades, et alates COVID-19 pandeemia algusest on koolilapsed kogu maailmas kaotanud ligikaudu 1,8 triljonit tundi kontaktõpet ning koolide sulgemise tõttu on kogu maailmas jäänud saamata rohkem kui 39 miljardit koolis pakutavat toiduportsjonit (4); |
|
J. |
arvestades, et juba ammu enne COVID-19 pandeemiat seisis maailm silmitsi ülemaailmse õppimiskriisiga, mille põhjusteks oli vaesusest tingitud raskendatud juurdepääs haridusele, pikk tee lähimasse kooli, kahjulikud soonormid, vähekaitstud rühmade diskrimineerimine, keskkonnaga seotud ohud ja konfliktid, kuid ka õpetamine, millega ei kaasne tingimata õppimine; arvestades, et pandeemia on mitmes konfliktipiirkonnas raskendanud laste kriitilist olukorda, mida sageli iseloomustavad näiteks suurenev ebakindlus, suurem kaitsetus kliimamuutuste mõjude ees ja haridusasutuste vastased rünnakud, jättes lapsed suuremasse konflikti kaasamise ohtu, mis on lapse õiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse jäme rikkumine; arvestades, et 617 miljonil lapsel ja noorukil kogu maailmas ei ole minimaalseid lugemis- (5) ega matemaatikaoskusi, ehkki kaks kolmandikku neist käivad koolis; |
|
K. |
arvestades, et COVID-19 on kustutanud 20 aastat haridusalast edasiminekut; arvestades, et veel 101 miljonit last ehk 9 % 1.–8. klassi lastest ei saavutanud 2020. aastal lugemisoskuse miinimumtaset (6); |
|
L. |
arvestades, et 2030. aastaks ei jõua hinnanguliselt veel 825 miljonit last täiskasvanuikka keskhariduse tasemel oskustega, mida nad tööks ja eluks vajavad; arvestades, et miljonid lapsed ja noored, kes korrapäraselt koolis käivad, ei arenda neid teadmisi ja oskusi, mida nad vajavad edukalt tööturule sisenemiseks, oma täieliku potentsiaali saavutamiseks ja oma kogukonda panustamiseks; |
|
M. |
arvestades, et koolide sulgemisel on suur majanduslik mõju, kuna see takistab lastel ja noortel vajalike oskuste arendamist, oma potentsiaali maksimaalset ära kasutamist ning eluks valmistumist, mis sageli põhjustab töötust ja sellest tulenevalt suurendab ebavõrdsust, mis omakorda vähendab võimalusi; |
|
N. |
arvestades, et ÜRO andmetel on maailmas 11 miljonit alg- ja keskkooliõpilast – 5,2 miljonit neist tüdrukud –, kelle puhul on oht, et pärast COVID-19 pandeemiaga seotud koolide sulgemist ei naase nad haridussüsteemi (7); arvestades, et mida kauemaks lapsed koolitööst eemale jäävad, seda suurem on võimalus, et nad jätavad kooli pooleli; arvestades, et see olukord võib kahjustada tulemusi, mida on saavutatud hariduse valdkonnas ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel, mis on eelkõige seotud vaesuse vähendamise, tervise ja heaolu ning kvaliteetse haridusega; |
|
O. |
arvestades, et koolide sulgemisel on selge sooline mõju ning sellega kaasneb ebavõrdsuse suurenemise oht; arvestades, et hinnangute kohaselt võib koolide sulgemine kriisi ajal suurendada teismeliste rasedate arvu; arvestades, et koolist välja langenud tüdrukutel on ebaproportsionaalselt suur oht varajaseks abieluks, sundabieluks ja seksuaalseks ärakasutamiseks; arvestades, et hinnanguliselt võib järgmise kümnendi jooksul aset leida veel kaks miljonit naiste suguelundite moonutamise juhtumit; arvestades, et suurel arvul tütarlastel võidakse takistada pärast koolide taasavamist kooli naasta, kuna on olemas teatav diskrimineeriv poliitika, mis keelab rasedatel tüdrukutel ja noortel emadel koolis käia; |
|
P. |
arvestades, et kogu maailmas ei käi koolis 129 miljonit tüdrukut, kellest 32 miljonit on algkooliealised, 30 miljonit põhikooliealised ja 67 miljonit keskkooliealised; arvestades, et vähem kui pooled maailma riikidest on saavutanud soolise võrdsuse alghariduse saamisel; arvestades, et üleminek kaugõppele ohustab märkimisväärselt kõige vaesematest ja ebakindlamas olukorras leibkondadest pärit lapsi, eelkõige tüdrukuid, koolist lõplikult või pikaks ajaks välja langemisega; |
|
Q. |
arvestades, et üheksa riiki kümnest, kus tüdrukutel on kõige raskem haridust saada, asuvad Sahara-taguses Aafrikas ning kümnes riik on Afganistan, kus Taliban on tüdrukud algkoolist kõrgemal tasemel hariduse omandamise võimalusest sisuliselt ilma jätnud, andes korralduse avada keskkoolid ainult poistele; arvestades, et miljonid afgaani tüdrukud on Talibani ebaselge poliitika ning tüdrukute haridust puudutavate ebamääraste ja täitmata jäänud lubaduste tõttu oma haridustee pärast mõistetavalt mures; arvestades, et tekkinud on mitmeid ülikoolide ja eraisikute rahvusvahelisi algatusi afgaani tüdrukutele ning naistele veebipõhise hariduse pakkumiseks; |
|
R. |
arvestades, et mitme riikliku ja piirkondliku õiguskaitseasutuse andmetel on koolist välja langenud lapsed – eelkõige tütarlapsed ja ebasoodsa taustaga lapsed, nagu vähemuste lapsed, maapiirkondades elavad, põlisrahva ja rändajate lapsed, sealhulgas pagulased, ning puuetega lapsed, hooldatavad lapsed ja lapsed, kes kaotasid COVID-19 pandeemia tõttu oma vanemad ja/või vanavanemad – ebaproportsionaalselt kaitsetud ärakasutamise, lapstööjõu kasutamise ja koduvägivalla, sealhulgas vägivalla pealtnägemise, küberkiusamise ja muude kuritegude, näiteks seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ees (8); |
|
S. |
arvestades, et lisaks hiiglaslikele sotsiaalsetele kuludele võib Maailmapanga hinnangul viiekuune ülemaailmne koolide sulgemine põhjustada õppimislünki, mille nüüdisväärtus on 10 triljonit USA dollarit; arvestades, et õppimislüngad võivad minna majandusele maksma kuni 161 miljonit USA dollarit päevas; |
|
T. |
arvestades, et koolide sulgemine on kahjuks olnud COVID-19 leviku piiramiseks hädavajalik; arvestades, et koolid on rohkem kui vaid kohad, kus lapsed saavad õppida, sest nad on ka kohtumispaigad ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe keskused; arvestades, et UNESCO ja UNICEFi andmetel ei mõjuta koolide sulgemine mitte ainult õigust haridusele, vaid ka õigust tervisele, kuna koolide sulgemise tõttu on rohkem kui 80 miljonil lapsel saamata esmased vaktsineerimised; arvestades, et koolide sulgemine tähendab seda, et õpetajatel ei ole võimalik panna tähele märke väärkohtlemisest või lapsevanemate piisava hoolitsuse puudumisest; arvestades, et UNICEFi teadusuuringute büroo Innocenti ja Maailma Toiduprogrammi andmetel mõjutab koolide sulgemine ka õigust heale toitumisele ja juurdepääsu igapäevasele toidule; arvestades, et koolitoiduprogrammid võivad motiveerida kõige kaitsetumaid lapsi kooli naasma; arvestades, et koolide sulgemine mõjutab tõsiselt laste vaimset heaolu, sest lapsed võivad kodus kokku puutuda vägivalla ja stressiga; arvestades, et koolide sulgemisel võivad olla ägedad ja kauakestvad psühhosotsiaalsed tagajärjed, sealhulgas depressioon, suurenenud ärevus ja enesetapud, kuna lapsed on jäetud ilma suhtlusvõimalusest; |
|
U. |
arvestades, et koolist väljalangemine suurendab sotsiaalset ebavõrdsust ning võib mõjutada riigi stabiilsust ja jõukust, seades seeläbi ohtu miljonite maailma laste tuleviku ja mõjudes rängalt tervele põlvkonnale; arvestades, et haridus on osutunud väga oluliseks võitluses äärmusluse ning laste ja noorte radikaliseerumise vastu; |
|
V. |
arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2021. aasta haridusaruande andmetel ei käi pooled kõigist lapspagulastest koolis; arvestades, et lapspagulastel puudub juurdepääs kaugõppe võimalustele; arvestades, et lapspagulaste, eriti pagulaslaagrites elavate lapspagulaste elamistingimused hõlbustavad sageli viiruse levikut ja takistavad hügieenireeglite järgimist, sest need elukohad on ülerahvastatud; arvestades, et nendes laagrites valitsev COVID-19 olukord kujutab endast kriisi laste jaoks, kuna paljude laste immuunsüsteemid on juba kasvueas halvenenud või neil on teisi terviseprobleeme, mistõttu neil on suurem oht põdeda seda surmavat viirust raskemalt; arvestades, et enamikus pagulaslaagrites ei pakuta sobivaid tervishoiuteenuseid, mis vastaksid laste ja nende perekondade vajadustele; |
|
W. |
arvestades, et COVID-19 vaktsiinide ebavõrdne jaotamine kogu maailmas mõjutab ebaproportsionaalselt tugevalt madala sissetulekuga riike; |
|
1. |
tunnustab ja hindab kõrgelt õpetajate, igasuguste haridustöötajate ja tugipersonali tööd, kes kohanesid kiiresti COVID-19 pandeemiaga ning tagasid lastele ja noorukitele õppeprotsessi jätkumise; kiidab rahvusvaheliste ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, eraisikute ning ettevõtete algatusi lastele info- ja sidetehnoloogia andmiseks ning kaugõppe kursuste ja muude õppematerjalide pakkumiseks, eelkõige riikides, kus lastel on kaugõppele piiratud juurdepääs või puudub igasugune juurdepääs õppimisvõimalustele; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid toetaksid laste õigustel põhinevat lähenemist ülemaailmsetele pingutustele leevendada COVID-19 pandeemia mõju laste haridusele, ning see lähenemine peaks olema üles ehitatud mittediskrimineerimise, lapse parimates huvides toimimise ja lapse osalemise põhimõtetele; |
|
2. |
tõdeb, et haridus on valdkondadevaheline küsimus, mis on seotud kestliku arengu kõigi mõõtmetega; |
|
3. |
väljendab heameelt UNESCO 2021. aasta kestlikku arengut toetava hariduse teemalisel maailmakonverentsil võetud kohustuste ja Berliini deklaratsiooni vastuvõtmise üle; nõuab, et kõigile lastele tagataks kvaliteetne haridus, mis võimaldaks saavutada kõik kestliku arengu eesmärgid, ning rõhutab, kui oluline on lõimida kestlik areng kõikidesse haridus- ja koolitustasanditesse alates varasest lapsepõlvest kuni kõrghariduse ja täiskasvanuhariduseni, kaasa arvatud kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpe; |
|
4. |
nõuab, et EL näitaks hariduses eeskuju, võimaldades oma liikmesriikidel kasutada täiel määral nende suutlikkust toetada laste haridust kõikjal maailmas ja järgides selles küsimuses oma veendumusi; rõhutab, et tulevasel Euroopa haridusruumil on määrav roll rahvusvahelise koostöö võimaluse pakkumisel, mis on oluline, et luua hariduse valdkonnas ka Euroopast kaugemale ulatuvat sünergiat ning töötada välja ühised lähenemisviisid ja lahendused ühistele probleemidele; nõuab tungivalt, et komisjon mitmekordistaks jõupingutusi, et panna paika sellekohane strateegia koos selge ülevaate ja eesmärkidega; |
|
5. |
rõhutab, kui oluline on tagada laste õigus haridusele ja anda igale lapsele võimalus kooli tagasi minna, ning kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama kolmandate riikide ametiasutusi koolide taasavamise esikohale seadmisel nende taastekavades, sealhulgas toetuse pakkumisel õpetajatele, et aidata lastel koolitöös järele jõuda ja toetada laste heaolu, kuna koolid on laste õppimise, turvalisuse, tervise, toitumise ja üldise heaolu seisukohast kriitilise tähtsusega; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles abistama kolmandate riikide ametiasutusi, tagamaks, et kõigil lastel on õigus algharidusele, ning võtma meetmeid tagamaks, et keskharidus on kättesaadav ja ligipääsetav; kutsub samuti komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama kolmandate riikide ametiasutusi digitaalsete õpetamis- ja õppemeetodite väljatöötamisel ja rakendamisel ning hõlbustama kõigile juurdepääsu internetiühendusele; |
|
6. |
on seisukohal, et riigisiseste ressursside kasutuselevõtu parandamine, riiklike sotsiaalvaldkonna, eelkõige haridus- ja tervishoiukulutuste kaitsmine ja tuntav suurendamine ning nende kulutuste kvaliteedi parandamine tuleb seada esikohale riikide taastekavades ning Euroopa ja rahvusvaheliste finantsasutuste abiprogrammides; nõuab sellega seoses, et tagataks õiglane vahendite eraldamine ja rahastamine, et vähemkindlustatud, vaesunud ja tõrjutud lapsi – eelkõige tüdrukuid –, noori ja peresid ei jäetaks kõrvale; rõhutab, et kõik jõupingutused, mida tehakse, et leevendada mõju, mida COVID-19 pandeemia avaldab haridusele juurdepääsule, peavad juhinduma lapse huvidest, ning et selliste meetmete võtmisel tuleb kinni pidada laste õigusest olla informeeritud, nende õigusest võimestamisele ja õigusest olla ära kuulatud; |
|
7. |
rõhutab, et oluline on võtta arvesse lapsevanemate sotsiaalset olukorda ja toetada perekondi, kelle sissetulekud on COVID-19 pandeemia majandusliku mõju tõttu vähenenud; |
|
8. |
tõdeb, et kvaliteetse hariduse saavutamine peab olema ELi ja liikmesriikide ametliku arenguabi prioriteet; |
|
9. |
märgib, et sundränne toob kaasa paguluses elavate inimeste arvu suurenemise; kutsub komisjoni üles toetama oskuste edasiandmist pagulaslaagrites ning andma tugevat haridusalast toetust pagulastele ja ümberasunud isikutele, et toetada nende integreerumist ja osalemist sissetulekut loovates tegevustes; |
|
10. |
on mures pandeemia püsiva finantsmõju pärast hariduse rahastamisele, kuna enamik UNESCO liikmesriike ei ole veel saavutanud künnist, milleks on 4–6 % SKPst või 15–20 % avaliku sektori kulutustest; |
|
11. |
rõhutab, et ebavõrdne juurdepääs vaktsiinidele põhjustab ebavõrdseid kaitsevõimalusi ja seega ebavõrdsust pandeemiaga võitlemiseks tehtavates pingutustes; rõhutab, et pandeemia saab lõpetada ainult juhul, kui seda tehakse üleilmselt, ja et vaktsiinid peavad olema kõigile kättesaadavad; kutsub liikmesriike üles suurendama panust ÜRO programmi COVAX ja selle üldist tõhusust, et tagada kolmandate riikide jaoks piisav juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele ja võimaldada neil käivitada riiklikud COVID-19 vaktsineerimiskampaaniad, mis on kooskõlas pädevate riiklike tervishoiuasutuste ja Maailma Terviseorganisatsiooni kehtestatud suunistega, et tagada kiire tagasipöördumine koolidesse; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd oma Atlandi-üleste liitlaste ja rahvusvaheliste partneritega, et suurendada COVID-19 vaktsiinide ülemaailmset tarnimist, tagades õiglase jaotamise riikidele ja elanikkonnarühmadele, kes seda kõige enam vajavad, ning püüdes parandada ülemaailmset juurdepääsu taskukohastele COVID-19-ga seotud meditsiinitoodetele ning tegeleda ülemaailmsete tootmispiirangute ja tarnepuudujääkidega; |
|
12. |
nõuab tungivalt, et EL suurendaks koos USA ja teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetega tootmist ja tarnevõimaluste valikut, et tagada võrdne juurdepääs diagnostikale, vaktsiinidele, ravimitele ja muudele asjakohastele tervisetoodetele, mida on vaja COVID-19 leviku tõkestamiseks, ennetamiseks ja raviks, ning tagaks nende eesmärkide saavutamise WTO 12. ministrite konverentsiks; |
|
13. |
kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama kolmandate riikide ametiasutusi „ohutu kooli“ rahastamisel ja rakendamisel, sealhulgas hügieenitarvete pakkumisel ning teabe jagamisel kätepesu ja muude hügieenimeetmete kohta, ning kooliealistele lastele ja noorukitele toitumisalaste teenuste jätkuva osutamise säilitamisel; rõhutab, et koolitoit ja puhas vesi on äärmiselt olulised laste toitumise, kasvu ja arengu tagamiseks, sest need motiveerivad lapsi – eriti tüdrukuid ja kõige vaesemate ja enim tõrjutud kogukondade lapsi – pärast piirangute kaotamist kooli naasma; rõhutab sellega seoses õpetajate ja kodanikuühiskonna osalejate, teiste hulgas usupõhiste organisatsioonide, religioossete kogukondade ja vabaühenduste olulist rolli terviseedenduses, COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel ja laste ning nende perede toetamisel, et ületada tervishoiukriisist tingitud väljakutsed ja raskused, suurendada nende heaolu ning pakkuda koolitus- ja haridusprogramme; |
|
14. |
kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama kolmandate riikide ametiasutusi haridusalaste riskide maandamise ja juhtimise kavade koostamisel vastupanuvõime planeerimise kaudu; rõhutab, kui oluline on töötada praegu välja hädaolukorra lahendamise plaanid ja kriisile reageerimise kavad ning tagada nende olemasolu, et vähendada COVID-19 leviku ohtu koolides ja muuta minimaalseks koolide sulgemise mõju lastele ja nende peredele, eelkõige vaeseimatele ja tõrjutuimatele lastele ning raskete puuetega lastele; rõhutab selles osas vajadust seada esikohale konfliktipiirkonna lapsed ja nende juurdepääs kvaliteetsele haridusele; |
|
15. |
rõhutab mõju, mida koolide sulgemine võib avaldada vanemate ametikohustuste täitmisele, kui nad peavad samal ajal hoolitsema oma laste eest; rõhutab, et on oluline pakkuda töötavatele lapsevanematele nõuetekohaseid vahendeid ja juhendamist kaugõppe, koolivälise tegevuse ning psühholoogilise toe meetodite vallas, et leida tasakaal kodust töötamise ja laste koduõppe vahel; |
|
16. |
rõhutab, kui oluline on pakkuda hariduslikku ja psühhosotsiaalset tuge lastele ja perekondadele, kes peavad nakkusohu minimeerimiseks püsima eneseisolatsioonis, et vähendada stressi ja ärevust kodus; |
|
17. |
kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama kolmandate riikide ametiasutusi ennetavate suuniste andmisel kaugõppe parimate tavade kohta ning selle tagamisel, et kasutatakse asjakohaseid ja turvalisi vahendeid, õppekavu ja tehnoloogiat ning et need tehakse kättesaadavaks madala sissetulekuga peredest pärit lastele, maapiirkonnas elavatele lastele, põlisrahvustest lastele ning lapsrändajatele, tõrjutud lastele ja puuetega või õpiraskustega lastele, asendushooldusel olevatele lastele, kinnipidamiskohas viibivatele lastele ning lastele, kes elavad äärepoolsetes piirkondades või keskkonnas, kus nad on ilma jäetud vabadusest või kus internetiühendus ei ole kõikjal kättesaadav; rõhutab digiõppe potentsiaali võimaldada haridusasutustel jõuda kiirelt paljude lasteni, edendades samal ajal partnerlusi ja tehes koostööd paljude erinevate kodanikuühiskonna ning avaliku ja erasektori osalejatega; on siiski veendunud, et digiõppesse tehtavate investeeringutega peab püüdma vähendada digilõhet ja need peavad olema kontekstipõhised, vastama lapse huvidele ning ei tohi kahjustada hariduse alustaristu ja personali toetamist ega kontaktõpet; tuletab siiski meelde, et pandeemia ajal ei ole juurdepääs digitehnoloogiale ikka veel olnud õiglane ega laialt levinud; on seisukohal, et selles sektoris on vaja suuri investeeringuid nii koolitusse kui ka rahastamisse; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid pakuksid õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele jätkuvalt kättesaadavaid õppematerjale ja avatud juurdepääsu digitaalsetele vahenditele; rõhutab sellega seoses, et laste privaatsus ja isikuandmete kaitse tuleb tagada kõigi digitaalsete vahendite puhul ning tähelepanu tuleb pöörata sooteadlikule sisule ja laste erinevatele elutingimustele; |
|
18. |
kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles säilitama kõigi olemasolevate ELi rahastamisvahendite kaudu hariduse kindel rahastamine, mis on kooskõlas hariduse 10 % sihttasemega instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, ja tegema kättesaadavaks rohkem rahalisi vahendeid, et suurendada vastupanuvõimet praegustele ja tulevastele kriisidele; |
|
19. |
kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama kolmandate riikide ametiasutusi laste asjakohase hoolduse tagamisel, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaani nende laste hooldamiseks, kes on jäänud orvuks või jäetud ilma asjakohasest hooldusest raskete COVID-19 juhtumite tõttu, mille puhul täiskasvanud hooldajad vajavad haiglaravi; |
|
20. |
kutsub komisjoni üles looma seose võimalike investeeringute riskivähendusmeetmete ning haridusele ja kutseõppele juurdepääsuks antava rahalise toetuse vahel, eelkõige selleks, et luua naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames asjakohane taristu ja õpetajate koolitus; |
|
21. |
kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama kolmandate riikide valitsusi tugevamate soo aspekti arvestavate ja kaasavate haridussüsteemide ülesehitamisel ja arendamisel, millega kaasneb kõigi naiste ja tüdrukute vastu suunatud soopõhise vägivalla vormide kaotamine; tuletab meelde, et ÜRO on nimetanud naiste juurdepääsu haridusele üheks põhiõigustest; on veendunud, et tütarlastele hariduse andmise suurendamine ning nende naiste toetamine, kes omandavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas haridust või teevad karjääri, peaks olema ELi ja rahvusvahelise arengukogukonna keskne poliitiline eesmärk; nõuab sellega seoses, et tüdrukud peavad saama oma haridustee lõpetada ning saama juurdepääsu eakohasele teabele ja teenustele ilma diskrimineerimiseta ja soolise kallutatuseta ning nad peavad saama võrdsed võimaluse oma potentsiaali ärakasutamiseks; rõhutab tungivat vajadust tegeleda hariduse omandamisel sooga seotud takistuste, näiteks seaduste, poliitika ning kahjulike sotsiaal-kultuuriliste normidega, mis ei võimalda tüdrukutel rasestumise, abiellumise ja emaduse korral haridusteed jätkata; julgustab hariduse abil võitlema sooliste stereotüüpide ja kahjulike sotsiokultuuriliste normide vastu ning vältima sootundlike haridusprogrammide abil vägivalda; |
|
22. |
mõistab hukka asjaolu, et miljonid tütarlapsed kogu maailmas ei saa haridust omandada, mis määrab nad sõltuvusse ning suurendab ohtu, et nende kallal tarvitatakse vägivalda või neid kasutatakse ära, eriti juhtudel, kui võimul olevad ametivõimud keelavad naistele ja tütarlastele süstemaatiliselt juurdepääsu haridusele, tööle ja avalikule elule; mõistab hukka kõigi selliste tavade väär- ja ärakasutamise, mis diskrimineerivad haridusele juurdepääsul ja põhjustavad koolide sulgemist; kutsub üles nende tavade järgimist lõpetama ning nõuab tungivalt kõigi koolide taasavamist tüdrukutele ja naistele; |
|
23. |
kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles alal hoidma ja tugevdama viimase 20 aasta jooksul Afganistanis tüdrukute ja naiste hariduse vallas saavutatut; nõuab tungivalt, et ELi humanitaarabi paketi raames eraldataks Afganistanile vajalikud rahalised vahendid, mis võimaldaksid rahvusvahelistel ja kohalikel organisatsioonidel hõlbustada haridusasutuste taasavamist naistele ja tüdrukutele ning arendada ajutise meetmena kaugõppeprogramme; nõuab, et afgaani pagulasi vastuvõtvates riikides pöörataks afgaani laste ja noorte haridusele samalaadset tähelepanu; |
|
24. |
rõhutab, et kõigile inimestele tuleb tagada õigus haridusele ja teabele seksuaal- ning reproduktiivtervise, pere planeerimise, tänapäevaste rasestumisvastaste meetodite, turvalise ja seadusliku abordi ning emadusaegse, sünnituseelse ja -järgse tervishoiu alal; |
|
25. |
kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike ning kolmandate riikide valitsusi üles töötama välja eriprogrammid, et hallata ja leevendada COVID-19 puhangu mõju vaimsele tervisele ja selle psühhosotsiaalset mõju lastele, õpetajatele ja nende kogukondadele, ning kavandama lastele, lapsevanematele ja õpetajatele suunatud konkreetseid ennetavaid kampaaniaid interneti kasutamisega kaasnevate ohtude, näiteks ahistamise, inimkaubanduse, seksuaalse kuritarvitamise ja küberkiusamise teemal, ja edendama eriprogramme sellise tegevuse ohvriks langenud laste ja nende vanemate abistamiseks; |
|
26. |
rõhutab vajadust eakohaste, tõenduspõhiste ja terviklike seksuaalharidusprogrammide järele, et vähendada tütarlaste ja noorte naiste kaitsetust varajase sünnituse ja tahtmatu raseduse, lapsega sõlmitud abielu, prostitutsiooni, HIV-nakkuse ja soolise vägivalla suhtes; |
|
27. |
märgib, et vaatamata ELi mitmesugustele jõupingutustele ja abile on Sahara-taguse Aafrika piirkonna õpilaste ja koolitatud spetsialistide arvude vaheline lõhe endiselt suur; juhib tähelepanu piirkonna keskmisele näitajale, mis on algkoolis 58 õpilast koolitatud õpetaja kohta ja keskkoolis 43 õpilast koolitatud õpetaja kohta; juhib tähelepanu sellele, et paljudel arenguriikidel on raskusi ressursside tõhusa kasutamisega ning väga sageli ei tähenda suuremad kulutused haridusele rohkem õppimisvõimalusi ja paremat inimkapitali; rõhutab kõigi tasandite õpetajate rolli õppimise hõlbustamisel, tehnoloogia tähtsust õppimisel ning koolide ja haridussüsteemide tõhusa juhtimise olulisust nendes riikides; tuletab meelde, et UNESCO andmetel on vaja palgata vähemalt 15 miljonit õpetajat, et saavutada Sahara-taguses Aafrikas 2030. aastaks haridusalased eesmärgid kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 4; |
|
28. |
kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama partnerriikide ametiasutusi nende haridussüsteemi probleemide lahendamisel, et nad suudaksid tulevaste kriisidega toime tulla ning muuta süsteemid vastupidavamaks ja kaasavamaks, rakendades õpingute taastamise programme ja kaitstes hariduseelarveid, tehes sihtotstarbelisi investeeringuid kvaliteetsesse, taskukohasesse ja kaasavasse haridusse, sealhulgas haridustehnoloogia vahenditesse, õpetajakoolitusse ja muudesse ressurssidesse, tagamaks, et lapsed ja noored kasutavad oma potentsiaali maksimaalselt ära, saavad eluks ettevalmistuse ja ei jää ilma võimalustest hiljem tööturule siseneda, ning austades samas iga lapse hariduslikke vajadusi ja õigust haridusele; rõhutab, et tulevaste kriiside korral kasutatavad kaugõppeprogrammid peavad hõlmama erinevaid õppematerjale, sealhulgas trükitud materjale, et need oleksid kättesaadavad ka kõige ebasoodsamas olukorras olevatele ja kõrvalejäetud lastele; |
|
29. |
väljendab heameelt UNESCO Pariisi deklaratsiooni („Paris Declaration: a Global Call for Investing in the Futures of Education“) üle; nõuab tungivalt, et kõigis maailma riikides käsitletaks haridust pigem investeeringu kui kulutusena; on seisukohal, et piisav ja tulemuslik rahaline abi hariduse valdkonnas on vaesuse kaotamise ja heaolu edendamise eeltingimus, eriti ajal, mil rängalt mõjutatud valdkondades, näiteks tervishoius ja hariduses, muutuvad avaliku sektori ressursid konkureerivate vajaduste tõttu üha piiratumaks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid oma rahvusvahelistes arengu- ja abistrateegiates oluliselt hariduse rahastamist; |
|
30. |
rõhutab, et noored on kõige väärtuslikum vara arengumaade majandusarengu hoogustamisel; |
|
31. |
tuletab meelde, et ülemaailmne kogukond on pühendunud hariduse kvaliteedi parandamisele 2030. aastaks (kestliku arengu eesmärk nr 4); |
|
32. |
nõuab rahvusvaheliste haridusalaste vahetuste suurendamist Aafrika ja ELi noorte vahel selliste programmide kaudu nagu Erasmus ja Erasmus noortele ettevõtjatele, mille eesmärk on aidata uutel ettevõtjatel omandada ettevõtete juhtimiseks vajalikud oskused; |
|
33. |
kutsub liikmesriike üles võtma arvesse asjaolu, et COVID-19 tervisekriis on halvendanud Süüria laagrites kinnipeetavate olukorda, ning tooma viivitamata kodumaale tagasi kõik nendes laagrites hoitavad Euroopa lapsed, tagades, et esikohale seatakse lapse parimad huvid; |
|
34. |
rõhutab, kui oluline on lisada taastekavadesse kutsekoolitus ja nn teist võimalust pakkuvad programmid, et aidata lastel ja noortel tööturule siseneda; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust, liikmesriike ja kolmandaid riike üles pakkuma noortele ihaldusväärseid tulevikuväljavaateid; |
|
35. |
rõhutab, kui oluline on täiendada investeeringuid koolitusse ja haridusse töökohtade loomise toetamisega, et luua Aafrika ja muude arenevate piirkondade järgmise põlvkonna noortele paremad tulevikuväljavaated; märgib avaliku ja erasektori partnerluse erilist tähtsust kestliku arengu eesmärgi nr 8 (juurdepääs inimväärsele tööle) saavutamisel; tuletab meelde keskhariduse ja kutsehariduse olulisust noorte tööalase konkurentsivõime ja kestliku arengu seisukohast; märgib lisaks, et noorte kasvav arv Aafrika elanikkonnas nõuab eelkõige kvaliteetse hariduse toetamist ja kutseõppe edendamist, et suurendada liikuvust ning juurdepääsu turgudele ja õigustele; |
|
36. |
nõuab, et EL edendaks koostöös erasektoriga investeeringuid kutseõppesse ja elukestvasse õppesse ning haridusstruktuuride tugevdamist inimkapitali rakendamiseks; |
|
37. |
toonitab, kui oluline on õpetajate pidev kutsealane areng ja tõhusam rahaline toetus, mis annab neile võimaluse tegeleda õpilaste õppimislünkade probleemiga, nii et nad suudavad reageerida õpilaste individuaalsetele sotsiaalsetele oludele, perekondlikule olukorrale ja vaimse tervise probleemidele ja kaasata õpetamisse digitehnoloogia; rõhutab tungivat vajadust haarata kinni võimalusest kasutada pandeemia ajal kaugõppe tagamiseks tarvitatud COVID-19 taasterahastute ja kiiresti ellu viidavate uudsete meetmete rakendamist haridussüsteemi ümberkujundamiseks ning rohkem tulevikule suunatud, kaasavamate, paindlikumate ja vastupanuvõimelisemate süsteemide rajamiseks; on veendunud, et sellised uued lähenemisviisid peavad tegelema õppimislünkadega, hoidma ära kooli pooleli jätmise ning tagama õpilaste, õpetajate ja personali sotsiaalse ning emotsionaalse heaolu; |
|
38. |
rõhutab mitteformaalse ja informaalse hariduse, kodanikuhariduse ja vabatahtliku tegevuse rolli; kutsub komisjoni üles toetama kolmandaid riike pehmete oskuste tunnustamise parandamisel; nõuab põlvkondadevahelise solidaarsuse ja mentorluse edendamist, et vähendada ebavõrdsust, tõrjutust ja kooli varajast pooleli jätmist; |
|
39. |
kutsub üles kiirendama ülemaailmset teadmusvahetust ja liikuvust kõigil haridustasanditel ning riikide ja piirkondade vahel ja nende piires, tunnistades sealjuures üleilmsete suhete keerukat ja vaidlusi tekitavat ajalugu ning rõhutades, kui oluline on edendada hariduse kaudu pärandit, kultuuriidentiteeti, ajalugu, kunsti ja maailmakodaniku tunnetust; võtab teadmiseks võimaluse kombineerida selles püüdluses omavahel reisimist ja internetipõhiseid vahetusi; |
|
40. |
rõhutab, kui oluline on arendada ja tugevdada meetmeid teadlikkuse suurendamiseks seoses kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega ning nende mõjuga lastele ja tulevastele põlvedele; nõuab keskkonnahariduse muutmist kooliõppekavade üheks põhiliseks osaks; |
|
41. |
rõhutab kehalise kasvatuse olulisust koolides, kuna füüsiline aktiivsus ja tervislik eluviis on õpilaste tervise parandamisel määrava tähtsusega; kutsub seetõttu komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama riiklikke ametiasutusi spordirajatiste piisava arvu ja turvalisuse tagamisel koolides ning kvalifitseeritud kehalise kasvatuse õpetajate koolitamisel; |
|
42. |
juhib tähelepanu vajadusele kasutada ära kultuuri ja hariduse koostoimet, et kujundada kestlikke, kaasavaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi; kutsub sellega seoses komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles toetama riikide ametiasutusi kunsti- ja kultuuriainete lisamisel koolide õppekavadesse ja õppekavavälistesse tegevustesse, et rikastada õppijate haridus- ja õpikogemusi kolmandates riikides; |
|
43. |
on seisukohal, et liikmesriikide valitsused ja nende pädevad riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused peavad suhtlema lastega lapsesõbralikul viisil, et selgitada COVID-19 leviku piiramiseks võetud meetmeid, COVID-19 mõjusid, riske ja ohtusid, ning teavitada lapsi nende õigustest; |
|
44. |
rõhutab, kui tähtis on omandada eelkõige kontaktõppes selliseid oskusi, mis võimaldavad lastel kogu elu jooksul edasi areneda, näiteks isiklike suhete, õppimisoskuste, empaatia ja koostööga seonduvad oskused; toonitab, kui oluline on, et lapsed saaksid veeta aega mängides ja puhates, sest need on laste arengus kesksel kohal, nagu on tõdetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 31; nõuab meetmete võtmist, et parandada laste võimalusi nautida vaba aja ja kultuuritegevusi, nii õigusena iseeneses kui ka laste vaimse tervise ja üldise heaolu parandamise vahendina; |
|
45. |
kordab oma nõudmist, et kõik ÜRO liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseeriksid ÜRO lapse õiguste konventsiooni, rõhutades samas, kui oluline on muuta see põhiline inimõiguste alane õigusakt kehtivaks kogu maailmas; |
|
46. |
rõhutab kriisi ajal tehtud algatuste mõju nõuetekohase hindamise, järeltegevuste ja seire vajadust, et selgitada välja lüngad ning vajakajäämised ja määrata kindlaks, kuidas neid parandada; |
|
47. |
kohustub muutma hariduse üheks põhiliseks aruteluteemaks parlamendi delegatsioonide töös, eelkõige parlamentaarsete ühisassambleede, näiteks AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaudu; |
|
48. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) Eelkõige üldine märkus nr 5 lapse õiguste konventsiooni rakendamise üldmeetmete kohta; nr 6 saatjata ja vanematest eraldatud laste kohtlemise kohta väljaspool nende päritoluriiki; nr 10 laste õiguste kohta alaealiste üle õigusemõistmisel; nr 12 lapse õiguse kohta olla ära kuulatud; nr 13 lapse õiguse kohta kaitsele igasuguse vägivalla eest; nr 14 lapse õiguse kohta tema parimate huvide esikohale seadmisele; nr 15 lapse õiguse kohta võimalikult heale tervisele ja nr 16 riigi kohustuste kohta seoses ettevõtlussektori mõjuga laste õigustele.
(2) ELT C 232, 16.6.2021, lk 2.
(3) ELT C 474, 24.11.2021, lk 130.
(4) UNICEFi teadusuuringute büroo, „COVID-19: Missing More Than a Classroom – The impact of school closures on children’s nutrition“ (COVID-19: tundes puudust rohkemast kui vaid klassiruumist – koolide sulgemise mõju laste toitumisele), jaanuar 2021.
(5) UNESCO, teabeleht nr 46, „More Than One-Half of Children and Adolescents Are Not Learning Worldwide“ (Rohkem kui pooled maailma lastest ja noortest ei õpi), september 2017.
(6) ÜRO kestliku arengu eesmärkide 2021. aasta aruanne, 15. juuli 2021.
(7) UNESCO, „How many students are at risk of not returning to school?“ (Kui paljude õpilaste puhul on oht, et nad ei naase kooli?), 30. juuli 2020.
(8) Europoli 19. juuni 2020. aasta pressiteade „Exploiting isolation: sexual predators increasingly targeting children during COVID pandemic“ (Isoleerituse ärakasutamine: seksuaalkiskjad püüavad COVID-19 pandeemia ajal üha enam lapsi).