EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.8.2022

COM(2022) 416 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

innovatsioonifondi rakendamise, sealhulgas määruse (EL) nr 1031/2010 artiklis 24 osutatud läbivaatamise kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

innovatsioonifondi rakendamise, sealhulgas määruse (EL) nr 1031/2010 artiklis 24 osutatud läbivaatamise kohta

1. Sissejuhatus 

Innovatsioonifond on üks maailma suurimaid rahastamisprogramme selliste uuenduslike vähese CO2 heitega tehnoloogiate kaubanduslikuks tutvustamiseks, mille eesmärk on tuua turule tööstuslikud lahendused Euroopa CO2 heite vähendamiseks ja kliimaneutraalsusele ülemineku toetamiseks. Mitmesuguste ELi tasandil kättesaadavate rahastamisvahendite hulgas on innovatsioonifondil ainulaadne roll tänu oma suurusele ja keskendumisele uuenduslike puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtu viimastele etappidele.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest rahastatava, rohkem kui 38 miljardi euro 1 suuruse eelarvega innovatsioonifondist antakse toetust järgmistes valdkondades:

energiamahukad tööstusharud, sealhulgas CO2 keskkonnaohutu kogumine ja utiliseerimine, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti tooted, millega asendatakse CO2-mahukad tooted;

CO2 keskkonnaohutu kogumise ja maapõues säilitamise projektid;

uuenduslikud taastuvenergia tootmise tehnoloogiad ning

energiasalvestustehnoloogiad.

Selle eesmärk on luua ettevõtetele õiged rahalised stiimulid, et nad investeeriksid juba praegu puhtasse tehnoloogiasse, ning anda neile võimalus saada ülemaailmseteks puhta tehnoloogia eestvedajaiks.

Joonis 1. Ülevaade innovatsioonifondist

Komisjoni poolt 2021. aasta juulis paketi „Eesmärk 55“ 2 raames tehtud heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi muutmise ettepaneku eesmärk on tugevdada fondi veelgi, suurendades heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute arvu ja seega fondi käsutuses olevat eelarvet, laiendades selle kohaldamisala merendus-, maanteetranspordi- ja hoonesektorile.

Üldine vastutus innovatsioonifondi eest lasub kliimameetmete peadirektoraadil, kelle ülesandeks on muu hulgas määrata kindlaks projektikonkursside maht ja poliitikaprioriteedid ning nende olulised elemendid ja võtta vastu otsuseid toetuse andmise kohta. Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) ülesandeks on projektikonkursside korraldamine, hindamine, toetuslepingute koostamine ja sõlmimine ning projektide elluviimise igapäevane jälgimine. Euroopa Investeerimispank pakub projektiarendusabi. Liikmesriikidega konsulteeritakse rahastamisotsuste ja väljavalitavate projektide loetelu küsimuses, kusjuures nende roll on oluline, et jõuda oma territooriumil potentsiaalsete taotlejateni ning toetada neid projektide rahastamise taotlemisel (nt toetuskavade kaudu) ja rakendamisel (nt lubade andmise hõlbustamisega).

1.2. Aruande eesmärk

Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas (edaspidi „delegeeritud määrus“), artikli 23 lõike 6 kohaselt peab komisjon andma kord aastas Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile aru innovatsioonifondi rakendamise kohta.

Käesoleva aruandega täidetakse see nõue seoses 2020. ja 2021. aastaga, võttes kokku fondi esimese kahe projektikonkursi tulemused, mis tehti kättesaadavaks alles 2021. aasta lõpus: esimene suurprojektide (määratletud kui projektid, mille kogukapitalikulu on üle 7,5 miljoni euro) konkurss ja esimene väikeprojektide (määratletud kui projektid, mille kogukapitalikulu on alla 7,5 miljoni euro) konkurss. Esimene suurprojektide konkurss algatati 3. juulil 2020 ja tulemused kuulutati välja 16. novembril 2021, samal ajal kui esimene väikeprojektide konkurss algatati 1. detsembril 2020 ja tulemused kuulutati välja 27. juulil 2021.

Käesolevas aruandes analüüsitakse nende projektikonkursside tulemusi ja panust fondi eesmärkide saavutamisse, keskendudes samal ajal saadud kogemustele ja poliitiliselt olulistele järeldustele.

Kuigi teine suurprojektide konkurss algatati 26. oktoobril 2021 ja teine väikeprojektide konkurss 31. märtsil 2022, on need konkursid veel pooleli, mistõttu nende tulemused esitatakse teises innovatsioonifondi aruandes.

Enampakkumismääruse 3 artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon vaatab läbi nende lubatud heitkoguse ühikute koguse, mis on jäänud enampakkumisel müümiseks pärast iga projektikonkurssi tehtud otsust innovatsioonifondist toetuse andmise kohta, ning muud innovatsioonifondi toimingutega seotud aspektid. Komisjon vaatab selle koguse läbi iga kahe aasta järel ning esimest korda hiljemalt 30. juunil 2022. Käesoleva aruandega täidetakse ka see eesmärk.

2. Innovatsioonifondi esimese kahe projektikonkursi tulemused

2.1. Erasektori huvi innovatsioonifondi vastu

Tänu ulatuslikule teavituskampaaniale ja enam kui 30-le teadlikkuse suurendamise seminarile, mis korraldati 2019. ja 2020. aasta jooksul paljudele ELi tööstusühendustele ja liikmesriikidele, 4 esitati mõlemale projektikonkursile muljetavaldav arv rahastamistaotlusi: 311 5 suurprojekti ja 232 6 väikeprojekti jaoks. Taotlused hõlmasid kõiki abikõlblikke sektoreid ja liikmesriike, aidates seeläbi täita fondi eesmärki rahastada projekte paljudes eri sektorites ja geograafilistes piirkondades.

Taotluste arv näitab, et tööstusharu on huvitatud selliste puhta tehnoloogia lahenduste väljatöötamisest, mis aitavad saavutada ELis kliimaneutraalsuse, ning et fond saab valida paljude erinevate toetust vajavate keskkonnahoidlike projektide hulgast ja võimendada erakapitali. Võrreldes suurprojektide rahastamise taotlustega, saadi esimese väikeprojektide konkursi raames vähem taotlusi energiamahukatest tööstusharudest ning süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise sektorist, kuid rohkem taotlusi taastuvate energiaallikate ja energia salvestamise sektorist.

2.2. Taotluste kvaliteet

Komisjon andis mõlema projektikonkursi puhul taotlejatele ulatuslikku konkursipõhist abi kogu taotluste esitamise menetluse vältel. Taotluste üldine kvaliteet oli hea, mistõttu oli projektidevaheline konkurents mõlema projektikonkursi raames väga tihe. Väikeprojektide konkursi puhul oli taotluste kvaliteet siiski halvem, mida näitas kõigile miinimumnõuetele vastavate taotluste väiksem arv.

Komisjon ja CINEA korraldasid mõlema projektikonkursi puhul eraldi veebiseminarid 7 ja infopäevad. Konkursikutsete tekste selgitati üksikasjalikult, vastati potentsiaalsete taotlejate küsimustele ja esitati selgitavaid materjale, et hõlbustada ettevõtete jaoks taotluste koostamist. Samal ajal vastas spetsiaalne kasutajatugi mõlema projektikonkursi puhul kokku rohkem kui 1 500-le küsimusele. Pärast projektikonkursside lõpetamist esitati ja avaldati aruanne parimate tavade kohta, mis võiksid potentsiaalsetele taotlejatele abiks olla 8 .

Esimeses suurprojektide konkursis tunnistati 311 laekunud taotlusest 19 (5 %) esimeses etapis 9 vastuvõetamatuks või rahastamiskõlbmatuks. Esimeses väikeprojektide konkursis tunnistati 232 10 laekunud taotlusest 55 projekti (24 %) vastuvõetamatuks või rahastamiskõlbmatuks ning 2 jäeti kõrvale (katseprojektid), nii et toetuse saamiseks konkureeris kokku 175 rahastamiskõlblikku taotlust (vt joonis 2).

Joonis 2. Rahastamiskõlblike ja vastuvõetavate taotluste arv projektikonkursside kaupa

Projektid valiti välja delegeeritud määruses ja konkursikutsete tekstides kindlaks määratud viie hindamiskriteeriumi alusel (väikeprojektide puhul kasutati lihtsustatud hindamiskriteeriume):

1.uuenduslikkuse määr,

2.tõhusus kasvuhoonegaaside heite ärahoidmisel,

3.projekti valmidusaste,

4.laiendatavus ning

5.kulutõhusus.

Üldiselt said esimese suurprojektide konkursi projektid hindamiskriteeriumide alusel rohkem punkte kui väikeprojektid, kusjuures projektidevaheline konkurents oli tihedam (vt joonis 3). Kahest hindamisvoorust koosneva suurprojektide konkursi puhul pääsesid teise etappi 70 esimeses etapis kõige paremaks hinnatud rahastamiskõlblikku taotlust. Neist 70 edasipääsenust esitasid projektiettepaneku 66. Lõppkokkuvõttes kutsuti toetuse ettevalmistamises osalema seitse projekti, samal ajal kui 41 suure punktisumma saanud projekti (st nad täitsid kõikide hindamiskriteeriumide miinimumnõuded) ei olnud võimalik rahastada, kuna suurprojektide konkursi eelarve oli ebapiisav.

Esimese väikeprojektide konkursi raames hinnati 175 projektiettepanekut, millest 137 ei vastanud kõigile toetuse saamise nõuetele. Oli vaid kuus projektiettepanekut, mis vastasid kõigile nõuetele, kuid mida ei olnud võimalik rahastada ebapiisava eelarve tõttu, ning toetuse ettevalmistamises osalema kutsuti 32 projekti. Viimaks anti toetust 30 projektile, samal ajal kui kaks projekti võeti tagasi.

Hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamisel ilmnesid olulised erinevused kahe projektikonkursi mediaanpunktisumma jaotuses. Esimeses suurprojektide konkursis ületas rohkem taotlusi kõiki künniseid, nii et konkurents rahastamiseks oli tihedam (41 taotlust ületasid künnised ja seitse taotlust said toetuse), samal ajal kui esimeses väikeprojektide konkursis ületasid künnised vaid 38 taotlust ja toetust anti 32 taotlusele. Väikeprojektide konkursi raames rahuldatud taotlused said siiski suhteliselt rohkem punkte kui suurprojektide konkursi raames rahuldatud taotlused.

Joonis 3. Projektidevahelise konkurentsi tase esimeses suur- ja väikeprojektide konkursis – lõplik pingerida

Komisjon jätkab jõupingutusi, et abistada fondile taotlusi esitavaid ettevõtteid, korraldades iga projektikonkursi puhul mitu veebiseminari, koostades juhenddokumente ja aruandeid parimate tavade kohta ning kasutades uuenduslikke vahendeid, näiteks teise väikeprojektide konkursi jaoks välja töötatud enesekontrolli küsimustikku.

Mõlemale projektikonkursile esitatud taotluste väga suur arv ja eelarve märkimisväärne ületamine ennustasid tihedat konkurentsi rahastamise pärast, mistõttu toetust said vaid mõned projektid, samal ajal kui paljud kõik künnised ületanud projektid jäid toetuseta, eriti suurprojektide konkursi puhul. See näitab, et ettevõtjad tunnevad fondi vastu tõsist huvi, mistõttu komisjon suurendas teise suurprojektide konkursi mahtu 50 % võrra ning lihtsustab esimeses voorus osalenud projektide puhul uue taotluse esitamist, muutes delegeeritud määrust, et võimaldada üheetapilist taotlemist.

2.3. Taotletud toetused võrreldes olemasoleva eelarvega

Mõlema projektikonkursi, kuid eelkõige suurprojektide konkursi puhul taotleti palju suuremat rahastamist kui vastavate projektikonkursside raames ettenähtud summad. Seetõttu suurendas komisjon projektikonkursside eelarveid maksimumini, kasutades kooskõlas rahastamisotsusega 20 % suurust paindlikkust. Esimese suurprojektide konkursi raames taotleti toetusi kokku 21,7 miljardi euro ulatuses, mis oli oluliselt rohkem kui olemasolev 1 miljardi euro suurune eelarve. Esimese väikeprojektide konkursi puhul oli eelarve ületamine pisut väiksem: taotletud summa oli 12,1 miljardit eurot, mis on kümme korda suurem kui olemasolev eelarve. Eelarve ületamise probleemi lahendamiseks suurendas komisjon projektikonkursside eelarveid maksimumini, kasutades rahastamisotsuse kohast 20 % suurust paindlikkust, ning andis esimese suurprojektide konkursi tulemusel toetusi 1 145 586 747 euro ulatuses ja väikeprojektide konkursi tulemusel 109 163 733 euro ulatuses.

2.4. Innovatsioonifondi projektide panus ELi kliimaneutraalsusesse

2.4.1. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine

Innovatsioonifondi esimese kahe projektikonkursi raames toetatakse projekte, millel on märkimisväärne potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja aidata kaasa ELi kliimaneutraalsuse saavutamisele.

Innovatsioonifondi projektikonkursside esimese taotlusvooru raames toetust saanud projektid näitavad, et nende esimese kümne rakendamisaasta jooksul väheneb heide 77,4 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Esimesi heite vähendamise tulemusi võib oodata alates 2023. aastast, kui hakatakse ellu viima esimesi toetust saanud projekte.

Joonis 4. Eeldatav absoluutne kasvuhoonegaaside heite vältimine toetust saanud projektide kümne rakendamisaasta jooksul

2.4.2. Eriti uuenduslikud projektid, mis on märkimisväärse laiendamispotentsiaaliga

Innovatsioonifondi esimese kahe projektikonkursiga toetatakse eriti uuenduslikke projekte, mis hõlbustavad tervete tööstusökosüsteemide üleminekut kliimaneutraalsusele. Rahastamistingimustele vastamiseks peavad projektid pakkuma enamat kui vaid järkjärgulist innovatsiooni võrreldes ELi tipptasemega, samal ajal kui sagedamini hinnatakse neid kui väga tugevaid või murrangulisi uuendusi. Toetust saanud projektid on märkimisväärse laiendamispotentsiaaliga, mis näitab võimalust vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heidet, kandes tehnoloogia üle või rakendades seda teistes kohtades ja sektorites, ning millega kaasneb koostöö erinevate piirkondlikus ja Euroopa majanduses osalejate vahel.

Esimese suurprojektide konkursi esimeses etapis hinnatud projektid hõlmasid väga erinevaid tehnoloogilisi suundi ja uuenduslikke puhta tehnoloogia lahendusi 11 . See mitmekesisus säilis ka projektikonkursi teises etapis ja seitsme toetust saanud projekti puhul.

Esimese suurprojektide konkursi raames välja valitud seitsme projekti 12 eesmärk on lahendada probleeme mitmesugustes sektorites: terase-, kemikaalide (ammoniaak, metanool, etüleenoksiid), vesiniku- (roheline ja sinine), fotoelektriliste elementide tootmise, tsemendi-, süsinikdioksiidi siduva betooni, elektri-, kütte- ja jahutussektoris. Toetust saanud projektid muudavad olukorda ja aitavad vähendada CO2 heidet vastavas sektoris, liikmesriigis ja piirkonnas.

Rakendatavad tehnoloogiad on murrangulised ja kavandatud ulatuses esimesed omataolised ning ulatuslike laiendamisvõimalustega kõikides sektorites ja kogu majanduses:

·raua otsetaandamise meetodil 1,2 miljonit tonni aastas (25 % Rootsi terasetoodangust) tootev terasetehas, mis kasutab taastuvallikatest toodetud vesinikku (projekt HYBRIT Demonstration);

·500 MW elektrolüüsiseade (projekt HYBRIT Demonstration); 50 MW elektrolüüsiseade (projekt SHARC);

·kahepoolsete heterosiirdega fotoelektriliste elementide 3 GW tehas (projekt TANGO);

·CO2 kogumine tsemendis (K6), metaani aurreformimine, ammoniaagi ja etüleenoksiidi tootmine (projekt Kairos@C); süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise ettevalmistamine rafineerimistehaste jaoks (projekt SHARC);

·esimene omataoline laev CO2 transportimiseks (projekt Kairos@C);

·neli süsinikdioksiidi maapõues säilitamise projekti mitmel pool Põhjameres (Kairos@C, BECCS@STHLM, SHARC, K6);

·tahkete olmejäätmete muundamine metanooliks põletamise teel jäätmete energiakasutuse asemel (projekt ECOPLANTA);

·süsinikdioksiidi netoeemaldamine (projekt BECCS@STHLM).

Projektide peamised elluviimiskohad on Belgia, Itaalia, Rootsi (2), Prantsusmaa, Hispaania ja Soome, kuid CO2 transportimise ja säilitamise kaudu on Madalmaad ja Norra asendamatud partnerid.

Esimese suurprojektide konkursi raames esitatud ligi 300 hästi ettevalmistatud taotlust hõlmavad väga laia valikut tehnoloogilisi suundi, mis võivad viia rohepöördeni mitmes sektoris.

Energiamahukate tööstusharude kategoorias oli kolm peamist tehnoloogilist suunda: i) vesinik, ii) süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja/või säilitamine ja iii) biopõhised lahendused. Mitu projekti hõlmas rohkem kui ühte neist peamistest suundadest ja neid kombineeriti ka muude tehniliste lahendustega. Muud levinud suunad on ringlussevõtt (nt vanametall, plast), pürolüüs, gaasistamine ja elektrifitseerimine. Märkimisväärne arv (7 %) energiamahukate tööstusharude kategoorias esitatud taotlustest puudutab vesiniku integreeritud jaotamist ja kasutamist eri transpordiliikide puhul (nt raskeveokid, bussid, kütuseelemendiga ja vesinikkütusega sõidukid, laevad). Umbes viiendik kõigist taotlustest on seotud mitmesuguste biomassi lähteainetega, peamiselt jäätmete ja jääkidega.

Enamik süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise kategooria taotlusi keskendub süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise väärtusahela ühele osale ning CO2 kogutakse eri allikatest (biorafineerimistehased, raud- ja mitteraudmetallide tootmine, tsement ja lubi, rafineerimistehased, kemikaalid, bio- ja geotermilised soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad, jäätmetest energia tootmine või välisõhk) ning nende eesmärk on toota erinevaid tooteid (elektrienergia ja soojus, vesinik, metanool, lennukikütused, metaan, ehitusmaterjalid, muud kemikaalid ja muud kütused).

Taastuvate energiaallikate kategoorias on esindatud kõik peamised tehnoloogialiigid: maismaa- ja meretuuleenergia, ujuvad ja maapealsed alused, kontsentreeritud päikeseenergia, fotogalvaanika, fotoelektriliste elementide ja moodulite tootmisrajatised, loodete, lainete, soolsusgradient- ja hüdroenergia, süvageotermiline energia. Paljudes taastuvenergiaga seotud taotlustes kombineeritakse erinevaid taastuvenergia tehnoloogiaid, näiteks kontsentreeritud päikeseenergia ja fotogalvaanika, kontsentreeritud päikeseenergia ja biomassi, tuuleenergia ja fotogalvaanika kombinatsioonid. Sageli kombineeritakse mitmesuguseid taastuvaid energiaallikaid akupõhise energia või soojuse salvestamisega või vesiniku tootmisega.

Paljude energiasalvestuse kategooria taotluste eesmärk on leida lahendusi päevasiseseks elektrienergia salvestamiseks, samal ajal kui teised taotlused hõlmavad muid salvestusviise, nagu akud, suruõhk- või vedelõhksalvestus, soojus- ja vesiniksalvestus ning hüdroelektrijaamad. Mõned taotlused hõlmavad nõudlusega seotud meetmeid, rakendades arukaid elektrivõrke või virtuaalsete elektrijaamade lahendusi, samal ajal kui teised on seotud akude tootmisrajatistega.

Joonis 5. Esimese suurprojektide konkursi tehnoloogilised suunad: teise etappi pääsenud taotlused ja toetust saanud projektid  13  

Esimese väikeprojektide konkursi raames anti toetust 30 projektile, 14 millest mõne projekti põhijooned on esitatud allpool:

·esimeste omataoliste tehnoloogiate kasutuselevõtt uutes sektorites: näiteks esimese teisaldatava soojusaku väljatöötamine, mille puhul taaskasutatakse aastas 6 GWh tööstusjäätmetest saadud soojust, et pakkuda energiat seal, kus puuduvad kaugkütte- või -jahutustaristud (projekt WH), või maailma esimese õhus asuva tuuleenergiaseadme ehitamine ja käitamine, mis suudab toota 1,2 MW taastuvenergiat (projekt NAWEP);

·esimeste omataoliste tehnoloogiate rakendamine olemasolevates tööstusprotsessides: näiteks kvaliteetse nafta taastootmine kasutatud naftast, mis aitab vältida vajadust toota uut fossiilsetel energiaallikatel põhinevat naftat (projekt SKFOAAS), või murranguline tehnoloogia biometaani taaskasutamise tõhustamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, et muuta see võrgukõlblikuks, kasutades olemasolevat prügilagaasi (projekt W4W);

·olemasolevate tehnoloogiate uudse kombinatsiooni kasutuselevõtt: näiteks vähese süsinikdioksiidiheitega täitematerjalide tootmine, ühendades rafineerimistehase, jäätmekäitlusettevõtja ja ehitusmaterjalide tootja tegevuse (projekt AGGREGACO2), või meresadama muutmine esimeseks Euroopa sadamaks, mis suudab töötada võrguühenduseta, tuginedes isemajandavale energiaühendusele, mis kasutab 6 300 MWh taastuvenergiat aastas (projekt GREENMOTRIL), või õhus asuva tuuleturbiini, päikesepaneelide ja redoks-läbivool-akude tehnoloogia kombineerimine, mis annab 73 % gaasihoidla baaskoormuse energiatarbimisest (projekt AQUILON);

·olemasolevate tehnoloogiate asendamine: näiteks uuendusliku moderniseerimislahenduse kasutuselevõtt, et asendada tselluloositehase lubjapõletusahjus fossiilkütused biomassist saadava kütusega (projekt LK2BM).

Esimesele väikeprojektide konkursile esitatud projektid demonstreerivad samuti suurt tehnoloogilist mitmekesisust väiksemates sektorites ning uuenduslikke lahendusi uutes sektorites ja turgudel. Toetuslepingu saanud 30 projekti tehnoloogilised suunad võib rühmitada seitsmeks suuremaks tehnoloogiliseks suunaks, kusjuures enamik projekte hõlmab energiasalvestust, taastuvenergiat ja vesinikku.

Joonis 6. Esimese väikeprojektide konkursi tehnoloogilised suunad (toetust saanud projektid)

2.4.3. Hästi ettevalmistatud projektid

Innovatsioonifondi esimese kahe projektikonkursi raames toetatakse rahaliselt ja äriliselt väga hästi ettevalmistatud projekte.

Kuna innovatsioonifondi eesmärk on toetada kiiresti rakendatavaid puhta tehnoloogia lahendusi, tuleb projektide finantsasjad sulgeda 15 hiljemalt nelja aasta jooksul pärast toetuslepingu sõlmimist, st hiljemalt aastatel 2025–2026 esimese kahe projektikonkursi puhul. Nagu on näha alljärgnevalt jooniselt, eeldatakse 37 toetust saanud projektist 20 (54 %) puhul, et nende finantsasjad sulgetakse ühe aasta jooksul, 13 (35 %) projekti puhul kahe aasta jooksul ja 4 (11 %) projekti puhul kolme aasta jooksul. Väikeprojektide puhul kavatsetakse finantsasjad sulgeda suhteliselt kiiremini, mis on vastavuses nende väiksemate kulude ja tavaliselt lihtsama finantsstruktuuriga.

Joonis 7. Projektide arv kvartalis, mille puhul on plaanis jõuda finantsasjade sulgemiseni 16

Lisaks kavatsetakse kõiki innovatsioonifondi esimese projektikonkursi raames toetust saanud projekte alustada 2026. aastaks, mis näitab, et need on juba väga rakendusvalmis. Enamikku projekte (37-st 29) kavatsetakse alustada 2025. aasta esimeseks kvartaliks. See tagaks heite vähendamise juba enne kümnendi lõppu.

2.4.4. Projektiarendusabi algusjärgus projektidele

Innovatsioonifondil on spetsiaalne vahend: projektiarendusabi, 17 mille eesmärk on parandada projektide valmidust Euroopa Investeerimispanga (EIP) pakutava kvaliteetse tehnilise ja rahalise nõustamise kaudu, mis on kohandatud vastavalt projektide vajadustele. Projektiarendusabi eesmärk on tuua eeskätt kasu väikeprojektidele ja väiksema sissetulekuga liikmesriikide projektidele, et aidata saavutada innovatsioonifondi toetuse geograafiliselt tasakaalustatud jaotamine. Projektiarendusabi pakutakse nii suur- kui ka väikeprojektidele ning see võib aidata suurendada nende võimalusi finantsasjade sulgemiseks ja tegevuse alustamiseks. Euroopa Investeerimispangaga sõlmiti 2021. aasta aprillis projektiarendusabi andmist käsitlev toetusleping, mida juba rakendatakse.

Iga projektikonkursi raames pakutakse projektiarendusabi kuni 20 tagasilükatud taotlusele: esimese suurprojektide konkursi raames pakuti 15 projektile 18 projektiarendusabi 4,4 miljonit euro ulatuses ning esimese väikeprojektide konkursi raames anti 10 projektile projektiarendusabi 1,7 miljoni euro ulatuses.

Projektiarendusabi saanud projektid hõlmavad samuti väga paljusid tehnoloogilisi suundi: alates rohelise vesiniku ja sünteetiliste lennukikütuste kasutamisest energiamahukates tööstusharudes kuni energia salvestamiseni. Eeldatakse, et need projektid esitatakse tulevikus uuesti innovatsioonifondi projektikonkurssidele, mis aitab kaasa suurepäraste rahastatavate projektide pidevale ettevalmistamisele. Geograafilise asukohaga seoses aitab projektiarendusabi kaasa sellele, et innovatsioonifondist toetatavad projektid on ka liikmesriikide vahel hästi jaotunud.

Tulevaste projektikonkursside eesmärk on kasutada veelgi enam projektiarendusabi võimalusi, et toetada projekte alaesindatud riikides ja väiksemate taotlejate puhul.

2.4.5. Geograafiline ja valdkondlik tasakaal

Innovatsioonifondi eesmärk on saavutada geograafiline ja valdkondlik tasakaal fondi tegevusaja jooksul kuni 2030. aastani. Nagu allpool näidatud, laekus kahele lõpetatud projektikonkursile taotlusi peaaegu kõigist liikmesriikidest, projekte arendatakse paljudes liikmesriikides, kuigi Ida-Euroopa on vähem esindatud. On palju valdkondadevahelisi ja piiriüleseid projekte, millel on märkimisväärne potentsiaal vähendada süsinikdioksiidi heidet tervetes piirkondades ja sektorites, ka väljaspool riigi- ja sektoritevahelisi piire.

Joonis 8. Esimene suurprojektide konkurss: taotlused riikide kaupa

Fondi rakendamisel püüab komisjon veelgi laiendada geograafilist tasakaalu kolme konkreetse suuna kaudu. Esiteks sobivad regulaarsed alla 7,5 miljoni euro suuruse maksumusega väikeprojektide konkursid paremini väiksemate liikmesriikide ettevõtjatele, kes soovivad investeerida puhtasse tehnoloogiasse väiksemas mahus. Teiseks võib Euroopa Investeerimispanga poolt suur- ja väikeprojektidele pakutav projektiarendusabi aidata ettevõtjatel koostada paremaid taotlusi ja suurendada nende võimalusi saada toetust innovatsioonifondist. Kolmandaks on komisjon kõikides ELi liikmesriikides, Islandil ja Norras loonud innovatsioonifondi riiklike kontaktpunktide võrgustiku, 19 mis saab anda potentsiaalsetele taotlejatele teavet fondi ja selle koostoime kohta riiklike rahastamisvahendite ja muude ELi programmidega, mis on igas liikmesriigis kättesaadavad.

Esimese kahe projektikonkursi raames on toetatud peaaegu kõigi sektorite projekte. Punktis 2.4.2 kirjeldatud toetust taotlenud ja toetust saanud projektide tehnoloogilised suunad iseloomustavad projektide mitmekesisust ja näitavad, et innovatsioonifondist saab toetada kõiki sektoreid, mis on abikõlblikud praegu ja võivad seda olla tulevikus. Näiteks on innovatsioonifondist juba toetatud projekte, mis on seotud vee- ja maanteetranspordiga, ning kuni 2030. aastani võib fond toetada kogu ELi majanduse rohepööret, rahastades puhta tehnoloogia lahendusi, mis hõlmavad energiatootmist, energiamahukaid tööstusharusid, transporti, hooneid ja põllumajandust. Järgmisel joonisel on esitatud innovatsioonifondi senine mõju sektorite kaupa.

Joonis 9. Innovatsioonifondi mõju sektorite kaupa

2.4.6. Projektide vajadustele kohandatud rahaline toetus

Innovatsioonifondi toetus on kujundatud vastavalt turu vajadustele ja toetatavate projektide riskiprofiilidele. See aitab kaasata täiendavaid riiklikke ja eravahendeid.

Innovatsioonifondi esimese kahe projektikonkursi esialgne eelarve (1 100 000 000 eurot) on täielikult eraldatud ja kasutatud on ka rahastamisotsusega 20 võimaldatud 20 % suurust eelarvepaindlikkust, et tegeleda eelarve ületamise probleemiga.

Eeldatavaid kogukapitalikulusid, mille taotlejad on oma taotlustes välja arvutanud ja esitanud, kasutatakse fondi toetuste abil kaasatavate eeldatavate investeeringute kogumahu asendusväärtusena.

Kõikide 2020. aasta projektikonkursside raames toetust saanud projektide eeldatavad kogukapitalikulud on 4 783 136 117 eurot (91 % sellest suurprojektide konkursi raames ja 9 % väikeprojektide konkursi raames). Joonisel 12 on näidatud, et innovatsioonifondi toetused võimendavad investeeringuid, mis on toetustest neli korda suuremad.

Joonis 10. Innovatsioonifondi esimeste projektikonkursside raames antud toetuste kogusumma võrreldes kapitalikuludega

Toetust saanud projektide eeldatavad kogukapitalikulud on oluliselt suuremad kui innovatsioonifondi antud toetused. See osutab sellele, et on vaja täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid nendesse puhta tehnoloogia lahendustesse ja ettevõtjate tahet leida rahalisi vahendeid oma uuenduslikele rohelistele lahendustele, ning näitab innovatsioonifondi toetuste positiivset võimendavat mõju.

Joonis 11. Esimene suurprojektide konkurss: rahastamisnäited

2.5. Panus teistesse ELi poliitikaeesmärkidesse

2.5.1. Ringmajandus, energiatõhusus ja taastuvenergia

Toetust saanud projektid toovad Euroopa rohelise kokkuleppe raames Euroopa majandusele muud keskkonnakasu ning toetavad ELi strateegiaid, mis on seotud vesiniku, sektorite integreerimise ja ringmajandusega. Näiteks tehakse toetust saanud projektidega järgmist:

-edendatakse süvendatud CO2 heite vähendamise lahendusi energiamahukate tööstusharude jaoks, nagu vesiniku abil raua otsetaandamine 21 terasesektoris või süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise lahendused tsemenditööstuses;

-pakutakse lahendusi, mis hõlbustavad taastuvate energiaallikate integreerimist süsteemi, näiteks tippnõudluse ajal taastuvelektri pakkumine taaskasutatud autoakude abil;

-edendatakse sektorite ühendamist ja kaudset elektrifitseerimist rohelise vesiniku tootmise kaudu raskesti elektrifitseeritavates sektorites;

-toetatakse ringmajanduse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamist eri tasanditel, näiteks materjalijääkide ringlussevõtu ja muidu kaduma mineva soojuse kasutamise ning eri tööstusharude koostöö kaudu; toetatakse fossiilkütuste asendamist ja uuenduslike lisataastuvenergiaallikate, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia ja geotermilise energia kasutuselevõtmist.

2.5.2. Positiivne mõju teistele sektoritele

Kuigi innovatsioonifondi eesmärk on toetada CO2 heite vähendamist energia- ja tööstussektoris, milleks toodetakse ja kasutatakse taastuvaid energiakandjaid, sealhulgas vesinikku ja sünteetilisi kütuseid, on innovatsioonifondist saanud toetust ka mitmesugused projektid sektorites, mida heitkogustega kauplemise süsteem praegu ei hõlma, näiteks mere-, maantee- ja raudteetranspordi ning põllumajanduse valdkonnas:

·uute sektorite ja/või turgude arendamise toetamine: nt vesiniku tootmine heiteta transpordi jaoks (projektid H2 VALCAMONICA ja ZE PAK green H2) või fossiilkütustel põhinevate plastide asendamine (projekt TLP Production);

·meretranspordis CO2 heite vähendamine vähese süsinikdioksiidisisaldusega veeldatud biogaasi (bio-LNG) tootmise kaudu, et asendada tavapärast meretranspordikütust (projekt FirstBio2Shipping). Veel kolme asjakohast projekti toetatakse projektiarendusabi kaudu: kaubaveo valdkonnas tõukurlaev, milles on kombineeritud aku ja kütuseelement (HyPush); suur purje-kruiisilaev, mis kasutab uuenduslikku tuuleajami tehnoloogiat (WAVE), ja suure kütuseelemendisüsteemiga heiteta laev, mis kasutab eranditult taastuvatest allikatest pärit rohelist vesinikku (HYDROGEN EU-ROPAX);

·põllumajanduse toetamine integreeritud suure võimsusega päikeseenergial põhinevate niisutussüsteemidega (PVI), mis ei vaja varupatareisid ja vähendavad oluliselt veevarustustaristu seisundiga seotud riske (projekt CO2-FrAMed);

·transporditaristu heite vähendamisele kaasaaitamine: meresadam (projekt GREENMOTRIL) ja lennujaam (projekt PIONEER) suurendavad taastuvenergia kasutamise maksimumini.

2.5.3. Sotsiaalne ja majanduslik kasu

Toetust saanud projektid toovad ka sotsiaalset ja majanduslikku kasu, näiteks uute sektorite (nt rohelise vesiniku tootmine) kiirem kasv, kvaliteetsete töökohtade loomine rohepöörde raames, kohaliku majanduse toetamine ja koostöö eri tööstusharude vahel, et edendada innovatsiooni ja kestlikkust. Lisaks toovad need konkreetset majanduslikku kasu, näiteks uute tehnoloogiate ja toodete hindade alandamise ning uute turgude loomisega. Innovatsioonifond võib aidata tegeleda ka õiglase rohepöörde sotsiaalsete ja tööturuaspektidega.

2.5.4. Koostoime muude rahastamisvahenditega

Innovatsioonifondi eesmärk on tagada koostoime teiste investeeringutoetuse vahenditega, nagu programm „InvestEU“ või Euroopa Investeerimispanga laenuprogrammid, ning muude asjakohaste ELi rahastamisprogrammidega, nagu programm „Euroopa horisont“ või Euroopa ühendamise rahastu.

Programm „InvestEU“

Kuna fondi põhieesmärk on kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori vahendeid, on oluline, et oleks olemas koostoime programmiga „InvestEU“, mis on ELi peamine vahend, millega toetatakse investeeringuid (laenude ja muud liiki toetuste kaudu), mis on vajalikud majanduse taastamiseks, keskkonnahoidlikuks majanduskasvuks, tööhõive tagamiseks ja õiglaseks üleminekuks. Konkreetse projekti puhul on võimalik kumuleerida programmi „InvestEU“ ja innovatsioonifondi rahastamist. Lisaks rakendab Euroopa Investeerimispank programmi „InvestEU“ raames nn temaatilist toodet „Rohepööre“ 22 . Toode „Rohepööre“ on mõeldud väga riskantsete ja suure poliitilise lisaväärtusega projektide jaoks, mis on rahastamiskõlblikud kestliku taristu ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharude raames. Toode saab lisavahendeid innovatsioonifondist 23 ning selle eesmärk on toetada täiendavalt energia- ja tööstussektori süvendatud CO2 heite vähendamise projekte.

ELi ja Breakthrough Energy Catalysti (BEC) partnerlus võimaldab suurendada toote „Rohepööre“ mõju. See partnerlus ühendab Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja Breakthrough Energy Catalysti 24 . Nende poolte vaheline vastastikuse mõistmise memorandum allkirjastati ÜRO kliimamuutuste raamkonverentsi osaliste 26. konverentsil (COP26) Glasgow’s. Partnerluse eesmärk on kaasata ajavahemikul 2022–2027 kuni 820 miljonit eurot (1 miljard USA dollarit) ELis elluviidavate uuenduslike projektide jaoks.

Jaanuaris avaldas Breakthrough Energy Catalyst Europe suurprojektide konkursikutse 25 . Projektikonkurss keskendub saastevaba vesiniku, säästvate lennukikütuste, CO2 otse atmosfäärist kogumise ja selle säilitamise ning pikaajalise energiasalvestuse valdkondadele. EL rahastab partnerlust programmi „Euroopa horisont“ 26 vahenditest (kombineeritud toetustena valitud tegevustele) ja innovatsioonifondist (ELi tagatise täiendusena, mis on kättesaadav EIP laenudega seotud riskide vähendamiseks), mida hallatakse programmi „InvestEU“ toote „Rohepööre“ raames. Catalysti toetus (toetuste ja omakapitali vormis) pärineb heategevusfondidelt ja ettevõtetelt. Nii Euroopa Investeerimispank kui ka Breakthrough Energy Catalyst rahastavad projekte võrdse summaga.

Näiteid toetuse saanud projektide saavutatud koostoimest

Tulemuslik ja toimiv koostoime muude liidu programmidega, eelkõige selleks, et edendada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kiiremat levitamist ja kasutuselevõttu ning võimaldada saavutada ühiseid eesmärke ja leida ühiseid tegevusvaldkondi, on sätestatud liidu eri programmide eesmärkides.

Mitmed innovatsioonifondi esimese taotlusvooru raames toetust saanud projektid näitavad juba praegu tugevat koostoimet fondi ning teiste ELi ja riiklike rahastamismehhanismide vahel:

·kuus projekti tuginevad varasemale tööle, mida toetati programmi „Euroopa horisont“ eelkäijate – programmi „Horisont“ ja seitsmenda raamprogrammi – raames (CarBatteryReFactory, CO2-FrAMed, GtF, Silverstone, TLP ja TANGO);

·kolm projekti on saanud toetust ka teistest ELi vahenditest, nagu programm „NER300“, programm „Life“ ja Euroopa ühendamise rahastu transpordikonkurss (CCGeo, FirstBio2Shipping ja HELEXIO line), ning

lisaks sellele on seitsmest toetatud suurprojektist viis juba saanud või kavatsevad küsida rahalist toetust riiklikelt või piirkondlikelt asutustelt (Kairos-at-C, BECCS STHLMis, K6, HYBRIT Demonstration ja SHARC). Rahaline toetus võib kujutada endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Komisjonil on ainupädevus hinnata riigiabimeetmete kokkusobivust siseturuga ja liikmesriigid peavad igast sellisest abist teatama vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 108.

2.5.5. Teadmiste jagamine puhta tehnoloogia lahenduste kohta

Selleks et tagada kulude vähenemine ja puhaste tehnoloogiate kiirem turustamine kogu Euroopas, toetab innovatsioonifond puhta tehnoloogia lahendusi käsitlevate teadmiste jagamist projektide ja sidusrühmade vahel.

Delegeeritud määruse kohaselt on toetuslepingu sõlmimise tingimuseks toetuse saaja poolne teadmiste jagamine. Projekti esitaja peab rahastuse taotlemisel esitama teadmiste jagamise kava, mis hõlmab kogu projektitsüklit. Need teadmiste jagamise nõuded on kriitilise tähtsusega avalike huvide kaitsmise seisukohast, kuid samal ajal järgitakse tundliku äriteabe avalikustamise keeldu. Nad hõlbustavad esitatud tehnoloogiate turuletulekut ja vähendavad riske üleminekul vähese CO2 heitega toodete suuremahulisele tootmisele ja kasutamisele. Teadmiste jagamine peab algama toetuse andmise ajal, et kasutada kogemusi, mis on saadud toetuse andmise ja finantsasjade sulgemise ning finantsasjade sulgemise ja tegevuse alustamise vahele jäävas kriitilises etapis tekkinud probleemidest ja nende lahendamise strateegiatest. Esimesed aruanded teadmiste jagamise kohta peaksid toetuse saanud projektide elluviijad esitama 2022.–2023. aastal. Hiljem, tegevusetapis, keskendutakse teadmiste jagamisel projektide tehnoloogilisele rakendamisele.

2020. ja 2021. aastal korraldati edukalt üle kümne virtuaalse ürituse, et toetada igat liiki sidusrühmi, et nad mõistaksid paremini puhta tehnoloogia lahendustega seotud praeguseid ja võimalikke suundumusi ELis, näiteks konkreetne teadmiste jagamise üritus uuenduslikele puhta tehnoloogia projektidele „Programmist „NER300“ innovatsioonifondini“, 27 puhta tehnoloogia rahastamise konverentsid, 28 fondist rahastamise taotlemise protsessi ja saadud kogemuste teemalised veebiseminarid 29 ning üldine innovatsioonifondi üritus 2020. aasta säästva energia nädalal. Komisjon korraldas innovatsioonifondi eksperdirühma korrapäraseid kohtumisi, et arutada liikmesriikide ja tööstusharu esindajatega fondi rakendamist ja tulevasi suundumusi. Lisaks osalesid kliimameetmete peadirektoraat ja/või CINEA mitmel kolmandate isikute korraldatud üritusel, mille eesmärk oli suurendada teadmisi ja teadlikkust fondist.

2.6. Määruse 1031/2010 artikli 24 lõikes 3 osutatud läbivaatamine

Määruse 1031/2010 (mida tuntakse ka enampakkumismäärusena) artikli 24 lõike 3 teise lõigu kohaselt vaatab komisjon iga kahe aasta järel läbi nende lubatud heitkoguse ühikute koguse, mis on jäänud enampakkumisel müümiseks innovatsioonifondi jaoks, pöörates erilist tähelepanu sellistele aspektidele nagu „tulevaste konkursikutsete jaoks olemas olev abi, innovatsioonifondist projektide arendamise edendamiseks kättesaadava abi maksimaalne summa, see osa innovatsioonifondi abi kogusummast, mille komisjon on reserveerinud väiksemahulistele projektidele, abi saavatele projektidele ettenähtud abi, abisumma väljamaksmine ning tagasinõudmise määr“.

Aruande käesolev osa kujutab endast esimest sellist läbivaatamist.

Igas rahastamisotsuses ja konkursikutse tekstis määratakse kindlaks iga projektikonkursi jaoks olemas olev summa, sealhulgas projektiarendusabiks kättesaadav maksimumsumma. Järgmisel joonisel on esitatud kokkuvõte 2020. aasta rahastamisotsusest 30 . 

Joonis 12. 2020. aasta rahastamisotsus

Järgmisel joonisel on esitatud iga projektikonkursi raames antud toetuste ja projektiarendusabi kogusummad.

Joonis 13. Iga projektikonkursi raames antud toetuste ja projektiarendusabi summad

Järgmises tabelis on esitatud 2020. ja 2021. aasta enampakkumistel innovatsioonifondi jaoks müüdud lubatud heitkoguse ühikute koguarv ja 2022. aasta mai keskel innovatsioonifondi kontol olnud vahendid (eurodes).

Olemasolevad vahendid hõlmavad esimese kahe projektikonkursi tulemusel toetust saanud projektidele eraldatud summasid. Innovatsioonifondi projektidele ei ole veel makseid tehtud.

Üldiselt vastab innovatsioonifondi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tempo puhta tehnoloogia projektide vajadusele. Kava „REPowerEU“ raames otsustati, et komisjon kahekordistab tänavu sügisel innovatsioonifondi 2022. aasta suurprojektide konkursi rahastamist ligikaudu 3 miljardi euroni. Spetsiaalsed kava „REPowerEU“ harud luuakse selleks, et toetada 1) elektrifitseerimist ja vesiniku kasutamist tööstuses, 2) puhta tehnoloogia tootmist ja 3) keskmise suurusega katseprojekte eriti uuenduslike lahenduste valideerimiseks.

3. Järeldused ja edasised sammud

Fondi esimesed kaks projektikonkurssi äratasid ettevõtjates väga suurt huvi ja nende raames saadi taotlusi, mis ületasid kaugelt kummagi konkursi käsutuses olevat eelarvet, luues puhta tehnoloogia projektide vahel tiheda konkurentsi. See näitab selgelt, et fondi järgmiste projektikonkursside raames on võimalik toetada tugevaid ja mitmekesiseid puhta tehnoloogia projekte, mis nõuab eelarve edasist suurendamist. Kolmas suurprojektide konkurss on kavas korraldada 2022. aasta sügisel.

Väikeprojektide konkurssidel on ainulaadne roll väiksemate kapitalikuludega (2,5–7,5 miljonit eurot), kuid süsinikdioksiidi heite vähendamise potentsiaaliga projektide toetamisel uutes sektorites ja väiksemates ELi liikmesriikides. Teine väikeprojektide konkurss, mille eelarve on 100 miljonit eurot, algatati 31. märtsil 2022 ja projektidele saab toetust taotleda kuni 31. augustini 2022.

Juba esimese kahe projektikonkursi puhul ja projektiarendusabi saanud projektide puhul suudeti innovatsioonifondist toetada projekte kõigis abikõlblikes sektorites ja riikides. Fondil on mitu vahendit projektide geograafilise ja valdkondliku tasakaalu suurendamiseks. Euroopa Investeerimispank pakub spetsiaalset projektiarendusabi lootustandvatele, kuid mitte veel rakendusvalmis projektidele, loodud on riiklike kontaktpunktide võrgustik ja kasutajatugi, mis vastab taotlejate küsimustele iga projektikonkursi kohta, korraldatakse mitmesuguseid sihipäraseid veebiseminare ja infopäevi ning välja on töötatud enesekontrolli küsimustik. Kogemused näitavad, et need vahendid on aidanud ettevõtjatel ette valmistada oma taotlusi fondile. Komisjon arendab neid vahendeid edasi ja kasutab neid, et suurendada fondi geograafilist ja valdkondlikku tasakaalu.

Mis puutub juhtimisse, siis kohustuste selge kindlaksmääramine (Euroopa Komisjoni, Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti, Euroopa Investeerimispanga ja liikmesriikide vahel) ja koostöö nende üksuste vahel on taganud innovatsioonifondi tulemusliku rakendamise ettenähtud aja jooksul. .

Kava „REPowerEU“ käsitlevas teatises 31 tunnistati fond üheks peamiseks vahendiks tööstuse CO2 heite vähendamise kiirendamiseks, milleks toodi välja kolm võimalust.

Esiteks, kõrgemast CO2 hinnast tulenev tulude suurenemine võib võimaldada korraldada suuremaid projektikonkursse. Esimestest projektikonkurssidest saadud kogemuste põhjal näitavad kavandatud projektid, et turg suudab suuremat eelarvet ära kasutada. Samal ajal järgitakse jätkuvalt lähenemisviisi, mille kohaselt rahastatakse ainult eriti uuenduslikke, suure mõjuga ja turukõlblikke projekte.

Teiseks saab innovatsioonifond laiendada oma puhta tehnoloogia projektide toetusvahendite portfelli. Näiteks kogu ELi hõlmav võistupakkumismehhanism (nt hinnavahelepingud või CO2 heite hinnavahe lepingud) konkreetsete tehnoloogiaharude jaoks võib olla võimas vahend, et soodustada vähese CO2 heitega lahenduste tootmist ja kulutõhusat kasutuselevõttu. Komisjon on juba teinud ettepaneku sellise vahendi loomiseks osana paketist „Eesmärk 55“.

Kolmandaks, säilitades alt ülespoole ja tipptasemel põhineva lähenemisviisi, võib innovatsioonifond keskenduda rohkem strateegilistele prioriteetidele, mis on esitatud kavas „REPower EU“ 32 .

(1)

Sõltub CO2 hinnast; mahu hindamisel kasutatakse CO2 hinda 75 eurot/tCO2.

(2)

  ELi majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine kliimaeesmärkide saavutamiseks (europa.eu)

(3)

Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta,  EUR-Lex - 02010R1031-20191128 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(4)

  Poliitika väljatöötamine (europa.eu) , sidusrühmade kaasamist käsitleva jaotise all.

(5)

  Esimene innovatsioonifondi suurprojektide konkurss: 311 taotlust 1 miljardi euro ulatuses ELi toetuse saamiseks puhta tehnoloogia projektidele .

(6)

  Esimene innovatsioonifondi väikeprojektide konkurss: 232 taotlust 100 miljoni euro ulatuses ELi toetuse saamiseks väikestele puhta tehnoloogia projektidele .

(7)

  Suurprojektid (europa.eu) ja väikeprojektid (europa.eu) , veebiseminare käsitleva jaotise all.

(8)

  policy_innovation-fund_best_practice_en_0.pdf (europa.eu)

(9)

Delegeeritud määrus võimaldab suurprojektide konkursse korraldada ühes või kahes etapis, samal ajal kui väikeprojektide konkursid korraldatakse ühes etapis. Esimene suurprojektide konkurss korraldati kahes etapis.

(10)

232 esialgset taotlust, millest 2 jäeti kõrvale enne hindamist.

(11)

  Statistics of the proposals received for the first large-scale call of the Innovation Fund in October 2020.docx (europa.eu)

(12)

  policy_funding_innovation-fund_large-scale_successful_projects_en.pdf (europa.eu)

(13)

  policy_innovation-fund_lsc_statistics_en_0.pdf (europa.eu)

(14)

  Väikeprojektid (europa.eu) .

(15)

Innovatsioonifondi raames on finantsasjade sulgemisaeg määratletud järgmiselt: projekti arengutsükli see hetk, kui kõik projekti- ja rahastamislepingud on allkirjastatud ning kõik neis nõutavad tingimused on täidetud.

(16)

Andmed põhinevad taotlusvormil ja neid on vajaduse korral kohandatud, tuginedes projektikoordinaatoritelt saadud värskeimale teabele.

(17)

  https://ec.europa.eu/clima/eu-action/funding-climate-action/innovation-fund/project-development-assistance_en  

(18)

Euroopa Investeerimispangaga sõlmisid projektiarendusabi toetuslepingu 14 suurprojekti rahastamise taotluse esitajat, sest üks projekt loobus protsessist.

(19)

  Riiklikud kontaktpunktid (europa.ee)

(20)

  https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/innovfund/wp-call/wp_innovfund-2020_en.pdf  

(21)

 Hydrogen Direct Reduced Iron (vesiniku abil otsetaandatud raud).

(22)

EIB, Relevance of Thematic Impact Finance for Innovation Fund eligible projects (6.7.21 ettekanne IFEGi 8. kohtumisel). Kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/clima/system/files/2021-07/20210706_ifeg_4_en.pdf  

(23)

  Komisjoni 19. oktoobri 2021. aasta otsus C(2021) 7404 , mis käsitleb innovatsioonifondiga seotud tegevusi ning mida käsitatakse rahastamisotsusena aastaks 2021 ja otsusena, millega algatatakse teine projektikonkurss, ja selle lisa .

(24)

  https://www.breakthroughenergy.org/scaling-innovation/catalyst  

(25)

  ELi ja Catalysti partnerlus: algatatud on keskkonnahoidliku tehnoloogia teedrajavate projektide konkurss | Euroopa Komisjon (europa.eu)

(26)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“) IV lisa punktis 15 kirjeldatakse üksikasjalikult innovatsioonifondi ja programmi „Euroopa horisont“ koostoimet ning nõukogu 10. mai 2021. aasta otsuse (EL) 2021/764 (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) jaotises 5.1 on sätestatud, et innovatsioonifond ja programmi „Euroopa horisont“ 5. teemavaldkond peavad teineteist täiendama.

(27)

  Programmist „NER300“ innovatsioonifondini: teadmiste jagamine uuenduslike puhta tehnoloogia projektide jaoks (europa.eu) .

(28)

  Esimene uuendusliku puhta tehnoloogia rahastamise teemaline virtuaalne konverents (europa.eu)  
Kuidas saab innovatsioonifondist toetada uuenduslikke puhta tehnoloogia väikeprojekte? (europa.eu)  
Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine: puhta tehnoloogia rahastamine innovatsioonifondist (europa.eu) .

(29)

  Üritused ja veebiseminarid (europa.eu) .

(30)

Komisjoni otsus, millega muudetakse 2. juuli 2020. aasta otsust C(2020) 4352 seoses väikeprojektide konkursi algatamisega 2020. aastal .

(31)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (COM(2022)108).

(32)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kava „REPowerEU““ (COM(2022) 230).