Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine

(2021/C 504/21)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„BOLANDIN“

PDO-ES-N1876

Taotluse esitamise kuupäev: 3. juuli 2014

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Bolandin

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punased veinid

—	Välimus: veinid peavad olema vähemalt sügava värvusega. Toon: punane värvus, mille varjund on noorte veinide puhul violetne ja laagerdunud veinide puhul telliskivipunane.

—	Lõhn: veinidel peab olema vähemalt intensiivne lõhn mustade ja punaste marjade aroomiga. Laagerdunud veinidel on lisaks vürtsivarjundid ja röstimaitse.

—	Degusteerimisetapp: veinid peavad olema vähemalt täidlased, tasakaalustatud, kauakestva järelmaitsega, hästi tasakaalustatud happesusega, vaadis laagerdumisest tingitud nüanssidega (rösti- ja/või küpsemise nüansid)

Lenduvate hapete sisaldus:

≤0,65 g/l äädikhapet noortes veinides

≤0,85 g/l äädikhapet laagerdunud veinides

Kui tootespetsifikaadis ei ole piirnorme täpsustatud, tuleb järgida kehtivaid ELi õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	130

Valged veinid

—	Välimus: kollane värvus, mille varjund on noorte veinide puhul õlgkollane ning kääritatud ja/või vaatides laagerdunud veinide puhul kuldne. Läbipaistev ja särav.

—	Lõhn: veinidel peab olema vähemalt intensiivne puuviljaline lõhn, millel on troopiliste puuviljade noot. Laagerdunud veinidele lisandub vürtsikas aroom.

—	Degusteerimisetapp: veinid peavad olema vähemalt keskmise täidlusega, värsked ja puuviljalised. Nii noored kui ka laagerdunud veinid on hästi tasakaalustatud.

Lenduvate hapete sisaldus:

≤0,65 g/l äädikhapet noortes veinides

≤0,85 g/l äädikhapet laagerdunud veinides

Kui tootespetsifikaadis ei ole piirnorme täpsustatud, tuleb järgida kehtivaid ELi õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	170

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valged veinid

—	Välimus: intensiivne, selge ja särav kollakaskuldne värvus.

—	Lõhn: väga intensiivne, mee, küpse küdoonia ja viigimarja aroomiga, väga puuviljaline.

—	Degusteerimisetapp: veinid peavad olema vähemalt keskmise täidlusega, ümara ja pehme maitsega. kauakestva järelmaitsega,

Lenduvate hapete sisaldus:

≤0,74 g/l äädikhapet noortes veinides

≤0,85 g/l äädikhapet laagerdunud veinides

≤0,72 g/l + 0,06 g/l äädikhapet iga naturaalse alkoholisisalduse kraadi kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti veinide puhul, mis on valmistatud väärishallitusega viinamarjadest.

Kui tootespetsifikaadis ei ole piirnorme täpsustatud, tuleb järgida kehtivaid ELi õigusakte.

NB! Kuna suhkrusisaldus on üle 5 g/l, võib üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valge veini vääveldioksiidi sisaldus olla kuni 250 mg/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	250

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Laagerdumisprotsessi ei tohi mingil juhul lugeda alanuks enne saagikoristusaasta 1. oktoobrit.

Viljelustavad

Istutustihedus Bolandini viinamarjaistandustes ei ole väiksem kui 2 400 viinapuud hektari kohta

b.   Maksimaalne saagikus

„Cabernet Sauvignon“, „Tempranillo“ ja „Merlot“

7 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

52 hektoliitrit hektari kohta

„Sauvignon Blanc“ ja „Chardonnay“

7 400 kilogrammi viinamarju hektari kohta

48 hektoliitrit hektari kohta

„Syrah“

7 300 kilogrammi viinamarju hektari kohta

51 hektoliitrit hektari kohta

„Moscatel de grano menudo“ (väikesemarjaline Muscat)

7 200 kilogrammi viinamarju hektari kohta

28 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Nimetusega „Bolandin“ hõlmatud määratletud geograafiline piirkond asub Ablitase omavalitsuses (Navarra autonoomne piirkond) ja see koosneb järgmistest katastriüksustest:

katastriüksus 5: maatükk 1 658.

katastriüksus 5: maatükk 1 659.

katastriüksus 5: maatükk 1 660.

katastriüksus 5: maatükk 1 661.

katastriüksus 5: maatükk 1 662.

katastriüksus 5: maatükk 1 663.

katastriüksus 5: maatükk 1 884.

Katastriüksus 5, maatükk 1 885 ja põld A osaliselt, E, F, G ja H.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

CABERNET SAUVIGNON

CHARDONNAY

MERLOT

MOSCATEL DE GRANO MENUDO (VÄIKESEMARJALINE MUSCAT)

SAUVIGNON BLANC

SYRAH

TEMPRANILLO

8.   Seos(t)e kirjeldus

Keskkond (looduslikud tegurid)

Nime Bolandin kannab ajalooline piirkond, mis asub Ablitase omavalitsuses (Navarra) ning on kantud Navarra katastriregistrisse ja Hispaania riikliku geograafiainstituudi poolt välja antavatele riiklikele kaartidele. Piirkonna kogupindala on umbes 170 hektarit. Sama nime kannab ka selles määratletud geograafilises piirkonnas asuv triangulatsioonipunkt.

Mõnes dokumendis kirjutatakse nimi Bolandin V-tähega, sest Navarras on kaks ametlikku keelt. Kastiilia hispaania keel (milles nime alguses on V-täht ja ka rõhumärk) ja baski keel (milles nime alguses on B-täht ja rõhumärki ei ole). Baski keeles ei ole rõhumärke ega V-tähte.

Tuginedes La Rioja ülikooli põllumajanduse ja toidu teaduskonna viinamarjakasvatuse kateedri korraldatud küsitlustele ja katsetele, on ala piiritletud järgmiste loodustegurite alusel: muld, pinnamood ja kliima.

Muld ja topoloogia

Määratletud piirkond koosneb väikesest kõrgemal asetsevast tasandikust Bolandini kõrgeimas osas ja selle nõlvadel, mis ulatuvad tasandikuni kagupoolsel küljel Bolandinist edelas. Oma kõrguse, kalde, päikesekiirguse ja mullatüüpide poolest erineb see täielikult ümbritsevatest piirkondadest.

Kõrgemal asetseva tasandiku ülemine osa (kus asub viinamarjaistandus) on moodustunud mandrilise tertsiaarajastu Aragóni ladejärgu punasest savist. Allesjäänud terrasse ümbritsevast järsust nõlvast allpool on lai edelasuunaline kallak väikese 5 % kaldega. Siin asub valdav osa viinamarjaistandusi. Nõlvade pinnas koosneb kvaternaari ajastu pleistotseeni ladestikust pärinevast kruusast, liivast ja savist.

Bolandini piiridest väljaspool on pinnavorm lame ja seda ilmestavad valdavalt kvaternaari ajastu pleistotseeni teisest ladestikust pärit madalad nõlvad. Seega koosneb pinnas noorematest materjalidest kui Bolandini piirkonna pinnas.

Piirkonna kõrgus on 369–324 meetrit üle merepinna, seega asub see oluliselt madalamal kui kaitstud päritolunimetusega „Navarra“ hõlmatud geograafiline piirkond (400–500 meetrit).

Kliima

Bolandin asub lõunapoolsel nõlval, seega valitseb maatükil ainulaadne mesokliima ohtra päikesevalgusega.

Keskmine sademete hulk viimasel 7–12 hooajal on olnud 379–354 mm aastas, st väga väike võrreldes kaitstud päritolunimetusega „Navarra“ hõlmatud geograafilise piirkonna keskmisega (450–700 mm).

Tuul on veel üks otsustav tegur, sest 70 % päevadest puhub loode poolt külm tuul (Cierzo). Tegemist on väga kuiva tuulega, mis piirab igasuguste haiguste arengut.

Määratletud piirkonnas on õhutemperatuur kõrgem ja sademete hulk väiksem kui kaitstud päritolunimetusega „Navarra“ hõlmatud piirkonnas keskmiselt. Piirkonnas valitseb vahemerelise mõjuga ekstreemne mandrikliima. Aastaajad on üsna eriilmelised: külmad talved, soojad, peaaegu olematud kevaded ja sügised ning väga kuumad, pikad ja kuivad suved. See mõjutab väga suurel määral temperatuuride vahemikku ja sademete hulka.

Suvised kõrgeimad temperatuurid on väga kõrged (üle 35 oC) ning Navarra ja Ebro oru maksimumtemperatuurid mõõdetakse sageli just selles piirkonnas. Miinimumtemperatuurid detsembris ja jaanuaris on väga madalad, –6...–8 oC. Aasta keskmine temperatuur on enam kui 1 oC kõrgem kui kaitstud päritolunimetusega „Navarra“ hõlmatud piirkonnas.

Inimtegurid

Viinapuud on olnud Bolandinis kasvatatavate olulisimate põllukultuuride seas juba sajandeid. Seda ala niisutati tavaliselt Lodosa kanali abil, kasutades ära kõrguste vahet. Niisutatud ala koosnes valdavalt viinamarjaistandustest, kus kasvasid sajandeid vanad viinapuud, mida kasutati nime „Bolandin“ all villitud ja turustatud suurepärase kvaliteediga veini tootmiseks.

Tänapäeval otsustavad parimate lahenduste (taimse materjali valik, niisutamine, lehepinna reguleerimine, saagi piiramine, toitainete reguleerimine ja viinapuude kaitsevahendid) üle viljelustavade asjatundjad, kes võtavad arvesse kliimatingimusi ja taimede kasvu aasta jooksul, et toota parimat toorainet. Asjatundjad planeerivad igal aastal mitmesuguseid konkreetseid toiminguid, sh viinamarjakobarate harvendamine saagikuse reguleerimiseks ja lehtede eemaldamine sellelt küljelt, kuhu päike hommikul kobaratele peale paistab, et tõhustada küpsemist. Lehti ei eemaldata sealt, kuhu päike paistab õhtul, sest nii võiks kuumus viinamarju kahjustada. Lisaks aitab lehtede eemaldamine vältida haiguste levikut, sest parandab õhu liikumist kobarate ümber.

Arvestades, et sademete hulk ja suhteline õhuniiskus on mõlemad väga madalad ja pinnas väga kuiv, tähendab kastmisveehoidlate olemasolu ja võimalus kastmist kontrollida, et küpsemisprotsessi saab otseselt mõjutada luues optimaalse niiskustaseme ning tagades taimede jaoks parimad kasvu- ja tootlikkuse tingimused. Kastmist kavandatakse väga hoolikalt, pidades silmas pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Nii saavutatakse viinamarjade parim küpsus ja tasakaalustatus.

Veini kirjeldus

Toote üksikasjad: toote kvaliteet või omadused, mis on valdavalt või eranditult seotud geograafilise keskkonnaga.

Kliimatingimused mõjutavad taimede füsioloogiat ning sellest tulenevalt on veinidel järgmised põhiomadused:

punased veinid: sügava värvusega veinid, millel on suur polüfenoolide ja kuivekstrakti üldsisaldus. Veinidele on iseloomulik kõrge polümeerumise aste, küpsus, peenus ja siidine tanniinisus. Veinid on täidlased, ilma kibeduseta ja külluslikud.

Veinide alkoholisisaldus on mõõdukas

Veinidel on hästi tasakaalustatud happesus, mis ei ole kunagi väga kõrge. Orgaaniliste hapete oksüdeerumise tõttu, mis on tingitud suvistest kõrgetest temperatuuridest, on õunhappe sisaldus on eriti madal. See tähendab, et veinidel ei ole kunagi teravat hapukat maitset.

Veinis on väga vähe pürasiinide hulka kuuluvaid aromaatseid ühendeid. Viinamarjasordid „Syrah“, „Merlot“ ja „Cabernet“ on tavapärasest puuviljalisemad, nende aroom on pigem puuviljaline kui taimne.

Fenoolühendite küpsus piirab veinide hapnikusiduvust, hoides seega ära redutseerimisel tekkiva väävlilõhna. Selle tulemusel on veinid väga aromaatsed ja väljendusrikkad.

Laagerdumine ja oksüdeerumine on väga suure polüfenoolide kontsentratsiooni tõttu aeglane ja seetõttu on veinidel pikk säilivusaeg ja need laagerduvad hästi.

Lisaks kliima vormitavatele omadustele on määratletud piirkonna mullastik ja pinnamood kujundanud muud punaste veinide eripärad:

—	hea tasakaal, optimaalne alkoholisisaldus ja suur polüfeünoolide sisaldus;

—	pika kasvutsükliga viinamarjasordid, näiteks „Cabernet Sauvignon“ on keskkonnaga hästi kohanenud. Tulemuseks on tahkete osakeste täielik küpsemine ja suure polüfenoolide sisaldusega veinid;

—	hea happesuse tase, mis tähendab, et veinid laagerduvad hästi ja neil on pärast villimist pikk säilivusaeg;

—	veinidel on küps, intensiivne aroom, sh värskete puuviljade nüansid.

Valged veinid: Geograafiline keskkond mõjutab kõikide taimede füsioloogiat ühtmoodi ning seega on valgetel veinidel tasakaalustatud happesus ja mõõdukalt kõrge alkoholisisaldus. Tänu optimaalsele fenoolsele küpsusele on neil intensiivne ja väljendusrikas aroom, mis püsib aja jooksul värske ning tagab hea täidluse ja struktuuri.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valged veinid: ka nende veinide puhul mõjutab geograafiline keskkond mitmesuguste omaduse avaldumist, sh tasakaalustatud happesus, optimaalne üldalkoholisisaldus, intensiivne puuviljalisus, täidlus ja särav kuldne värvus.

Seos

Seos geograafilise piirkonna ning toote omaduste vahel

Bolandini viinamarjaistanduste veinid eristuvad tänu määratletud piirkonna looduslikele tingimustele ja inimteguritele, mis väljendub viinamarjasortide valikus ja viljelustavades, mis sobivad kõige paremini nende konkreetsete looduslike tingimuste puhul.

Tänu looduslike ja inimtegurite koosmõjule on võimalik luua toode, mis on ainulaadne, spetsiifiline ja erilise olemusega, eristudes teistest veinidest.

Piiritletud ala asukoht päris Navarra piirkonna lõunaosas mõjutab oluliselt seal valitsevat kliimat, sest kogusoojus ja maksimumtemperatuurid on seal piirkonna kõrgeimad. Seda mõju võimendab veelgi asjaolu, et määratletud piirkond asub lõunapoolsetel nõlvadel, seetõttu on sealsetes viinamarjaistandustes temperatuurid palju kõrgemad kui piirkonnas üldiselt ja suhteline õhuniiskus on väga madal.

Sademete hulk määratletud piirkonnas on samuti piirkonna väikseim järgmistel põhjustel:

—	lõunast saabuv vihm: seoses fööni mõjuga ja Sierra de Moncayo mäeahelaga langeb vihm lõunapoolsele küljele ega jõua nende mägede põhjapoolsesse orgu, kus asub nimetusega „Bolandin“ hõlmatud määratletud piirkond.

—

Põhjast saabuv vihm: seoses Ebro jõe lähedusest tulenevate mõjudega ei jõua põhjast tulev vihm jõest lõuna poole, kus määratletud piirkond asub. Seda mõju võimendab asjaolu, et vihmale eelnevad põhjatuuled, mis vähendavad oma madalate temperatuuridega suhtelist õhuniiskust, soodustades seeläbi kuivuse süvenemist.

Sellised kliimatingimused mõjutavad viinapuude füsioloogiat, mis omakorda mõjutab otseselt Bolandinis valmistatud veinide analüütilisi ja organoleptilisi omadusi.

Piirkonna kliima mõjutab viinapuude füsioloogiat ning tagab veinide erilise iseloomu ja järgmised märkimisväärsed omadused:

—	punased veinid on värvuselt intensiivsed; neil on suur polüfenoolide kogusisaldus ja polümerisatsioon; veinid on küpsed, peened ja siidise tanniinisusega, mis tähendab, et need veinid on täidlased, ilma kibeduseta ja külluslikud.

Aroomid on puuviljalised ja mitte nii taimsed kui tavaliselt, sest pürasiini aroomiosakeste maht sellistest viinamarjasortidest nagu „Syrah“, „Merlot“ ja „Cabernet Sauvignon“ valmistatud veinides on väga väike.

—	Punastel, valgetel ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgetel veinidel on suur alkoholisisaldus, mis suurendab suus külluslikkuse ja magususe tunnet.

—

Punastel, valgetel ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgetel veinidel on tasakaalustatud happesus, mis ei ole kunagi väga suur. Õunhappe sisaldus on eriti madal orgaaniliste hapete oksüdeerumise tõttu, mis on tingitud suvistest kõrgetest temperatuuridest küpsemise ajal. See tähendab, et ei punased ega valged veinid ega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinid ei ole teravalt happelised, samas kui seda võib ette tulla põhjapoolsemates alampiirkondades, kus veinide õunhappesisaldus on suurem.

—	Punastel, valgetel ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgetel veinidel on väga küpsed fenoolühendid. See piirab hapnikusiduvust, hoides ära redutseerimisel tekkiva väävlilõhna. Selle tulemusel on veinid väga aromaatsed ja väljendusrikkad.

—	Punaste, valgete ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valgete veinide laagerdumine ja oksüdeerumine on väga suure polüfenoolide kontsentratsiooni tõttu aeglane ja seega on veinidel pikk säilivusaeg ja need vananevad hästi.

—

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud valged veinid on pehmed, väga suure üldalkoholisisaldusega ja kuldkollase värvusega tänu pikemale kokkupuutele päikesevalgusega, mille tulemuseks on kuldkollane toode. Vähene vihm võimaldab üleküpsemist pika perioodi jooksul, seepärast on küpsetel puuviljadel tugev, mee- ja tsitrusenootidega aroom.

Määratletud piirkonna geoloogilist ehitust iseloomustab savine aluspind. Savine muld on segunenud kiltkiviga. Mullaagregaatidel on tavaliselt kõrgem soolasisaldus, mis tähendab, et määratletud piirkonnas on põllumajandusmaa soolsus (määratud kindlaks katsetes kooskõlas elektrijuhtivuse parameetriga = 0,5–2,5dS/m) tunduvalt suurem kui muudes piirkondades.

Arvestades pinnase suuremat elektrijuhtivust, peavad viinapuud toime tulema täiendava osmootse rõhuga, mida tekitab lahustatud ainete kõrge kontsentratsioon pinnases. Nagu kõik taimed akumuleerivad ka viinapuud mullast vett imades endasse ja taimemahladesse kasvutsükli kõigis etappides märkimisväärses mahus lahustunud aineid (peamiselt mineraale ja soolasid). See võimaldabki viinapuudel sellises mullas hästi kasvada ja samuti on soolsusel otsene mõju viinamarjade koostisele, sest ka viinamarjades on soolade ja mineraalainete kontsentratsioon suurem, seda nii viljalihas kui ka kestas.

Soolade ja mineraalainete kõrge kontsentratsioon avaldab otsest mõju ka veinidele – tulemuseks on veinid, millel on väga suur kuivainesisaldus. Seetõttu on veinid väga täidlased ja rikkaliku maitsega, kergelt soolase järelmaitsega. See on nimetusega „Bolandin“ hõlmatud määratletud piirkonnas toodetud veinide üks kõige iseloomulikumaid tunnusjooni.

Sarnaselt neile looduslikele tingimustele annavad ka inimtegurid ja inimeste teadmised neile veinidele ainulaadsed omadused, sest viinamarjaistanduste loomisel ja viljelemisel võetud otsused maksimeerivad looduskeskkonna pakutavaid ainulaadseid omadusi.

Üheks selliseks näiteks on viinamarjasordi valik, mis on piirkonnale omane ja hästi kohanenud nimetusega „Bolandin“ hõlmatud määratletud piirkonna eriliste tingimustega.

Kõik kasvatatavad viinamarjasordid on geneetiliselt hästi kohanenud määratletud piirkonna äärmuslike kuumatingimustega. Peamine kohandumine seisneb selles, et valitakse viinamarjasordid, millel on kõige suurem potentsiaal orgaanilisi happeid (viinhapet) sünteesida; nii on võimalik toota veine, mille maitse on tasakaalustatud. See tasakaal põhineb veinis sisalduvate määratletud piirkonnale omaste looduslike hapete värskendavate komponentide, kõrge alkoholisisalduse ja täidluse kooskõlal.

Teine selle piirkonna jaoks eriomase inimteguriga seotud kohandus seisneb viinamarjakasvatamise strateegiates, mille eesmärk on saavutada mõõdukas kuni väike saagikus. Piiratud saagikus, mis ei ületa kunagi 7 500 kilogrammi hektari kohta, võimaldab toota väga kvaliteetset veini, mille puuviljalised aroomid on eriti intensiivsed ja küpsed. Samuti on veinid väga tugeva maitsega, hea struktuuriga, mille tagab suur polüfenoolide üldkontsentratsioon. Polüfenoolid annavad küpsuse ka punastele veinidele, mis on siidised ja harmoonilised.

Seega erinevad veinide analüütilised omadused eespool nimetatud looduslike tegurite (kliima, pinnas ja pinnavorm) ja inimtegurite tõttu, mis mõjutavad viinamarjakasvatamis- ja veinivalmistamistavade valikut, nende veinide omadustest, mida valmistatakse kaitstud päritolunimetusega „Navarra“ hõlmatud piirkonnas, nagu näha järgmisest võrdlustabelist:

VEINI „NAVARRA“ (KPN ) JA VEINI „BOLANDIN“ VÕRDLUS

(PARAMEETER: NAVARRA (KPN) / BOLANDIN)

	Navarra (KPN)	Bolandin
VALGED VEINID
TEGELIK ALKOHOLISISALDUS MAHUPROTSENTIDES:	≥10,50	≥12,5
VÄÄVELDIOKSIIDI ÜLDSISALDUS (mg/l)	≤190	≤170
LENDUVATE HAPETE SISALDUS NOORTES VEINIDES (g/l äädikhapet)	≤0,75	≤0,65
LENDUVATE HAPETE SISALDUS LAAGERDUNUD VEINIDES (g/l äädikhapet)	≤1	≤0,85
PUNASED VEINID
TEGELIK ALKOHOLISISALDUS MAHUPROTSENTIDES	≥11,50	≥12,5
VÄÄVELDIOKSIIDI ÜLDSISALDUS (mg/l)	≤140	≤130
VÄRVUSE INTENSIIVSUS (DO420+DO520+DO620) u.a.cm.	≥4,5	≥8
POLÜFENOOLIDE KOGUSISALDUS (DO280)	-	>55
LENDUVATE HAPETE SISALDUS NOORTES VEINIDES (g/l äädikhapet)	≤0,75	≤0,65
LENDUVATE HAPETE SISALDUS LAAGERDUNUD VEINIDES (g/l äädikhapet)	≤0,9	≤0,85
HILISEST AASTAKÄIGUST VÕI ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VALGED VEINID
TEGELIK ALKOHOLISISALDUS MAHUPROTSENTIDES	≥10,50	≥12,5
ÜLDSUHKRUSISALDUS (g/l)	≥45	≥60
VÄÄVELDIOKSIIDI ÜLDSISALDUS (mg/l)	≤300	≤250
LENDUVATE HAPETE SISALDUS NOORTES VEINIDES (g/l äädikhapet)	≤0,75	≤0,74
LENDUVATE HAPETE SISALDUS LAAGERDUNUD VEINIDES (g/l äädikhapet)	≤0,9	≤0,85
LENDUVATE HAPETE SISALDUS VÄÄRISHALLITUSEGA VIINAMARJADES (äädikhape)	≤0,78 g+(1 )	≤0,72 +(1 )
MAKSIMAALNE SAAGIKUS (KG/HA)
TEMPRANILLO	8 000	7 500
CABERNET SAUVIGNON	8 000	7 500
MERLOT	8 000	7 500
SYRAH	8 000	7 300
CHARDONNAY	8 000 (ERAND 9 200 )	7 400
SAUVIGNON BLANC	8 000 (ERAND 9 200 )	7 400
MOSCATEL GRANO MENUDO (VÄIKESEMARJALINE MUSCAT)	8 000 (ERAND 9 200 )	7 200

(1) + 0,06 g/l iga naturaalse alkoholisisalduse kraadi kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti

On oluline meeles pidada, et määratletud piirkond hõlmab umbes 170 hektarit ja praegu ei ole sinna istutatud teisi viinapuid ning seal ei tegutse teisi veinikeldreid, v.a need, mis kuuluvad taotluse esitajale, kellele kuulub kokku umbes 205 hektarit. Teised tootjad saavad kasutada registreeritud nimetust juhul, kui nad asuvad tulevikus tegutsema määratletud piirkonnas, eeldusel, et nad vastavad tootespetsifikaadis kehtestatud tingimustele. See on täiesti usutav stsenaarium, sest määratletud piirkond hõlmab umbes 170 hektarit ja seega on ruumi rohkemate tootjate ja/või veinikeldrite jaoks.

9.   Muud olulised tingimused

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

veinid tuleb villida tootmispiirkonnas, sest kaitstud päritolunimetusega veinide valmistamisprotsessi teine etapp hõlmab veini laagerdamist pudelis. Sellel perioodil toimuv redutseerimisprotsess parandab veinide kvaliteeti, andes neile täidlasema maitse. Veinid on tarvitamiseks valmis, kui need saavutavad iga veinitüübi jaoks kehtestatud organoleptilised omadused.

Link tootespetsifikaadile

http://goo.gl/UZCXBV

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.