EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 714 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta





Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris

Lisatud dokumendile:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Ungari kohtusüsteem on neljatasandiline üldkohtusüsteem. Esimeses kohtuastmes tegutseb 113 kohut ning 20 piirkonnakohut vaatavad läbi esimese astme kohtute otsuste peale esitatud kaebusi ja teevad teatavatel juhtudel otsuseid esimeses kohtuastmes. Viis apellatsioonikohut lahendavad piirkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebusi. Ungari kõrgeima kohtu (Kúria) põhiülesanne on tagada õiguse ühetaoline kohaldamine. Parlamendi valitud riikliku kohtuameti juhile on põhiseadusega pandud kohtute keskse haldamise ülesanne. Riiklik kohtunõukoda on sõltumatu asutus, mis teeb põhiseaduse kohaselt järelevalvet riikliku kohtuameti juhi üle ja osaleb kohtute haldamises. Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President riikliku kohtuameti juhi ettepanekul kohalike kohtunõukodade (kuhu kuuluvad kolleegide valitud kohtunikud) koostatud kandidaatide pingerea alusel. Riikliku kohtuameti juht ei saa sellest pingereast ilma riikliku kohtunõukoja eelneva nõusolekuta kõrvale kalduda. Konstitutsioonikohus ei ole üldkohtusüsteemi osa ning ta kontrollib õigusaktide ja kohtuotsuste vastavust põhiseadusele. Prokuratuur on sõltumatu institutsioon, kellel on õigus kuritegusid uurida ja nende eest süüdistusi esitada. Ungari advokatuur ja piirkondlikud advokatuurid on omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsevad avalik-õiguslikud asutused 1 .

Sõltumatus

Kohtusüsteemi tajutav sõltumatus on endiselt üldsuse silmis keskmine ja äriühingute silmis madal. Kohtute ja kohtunike tajutav sõltumatus on üldsuse silmis endiselt keskmine, vähenedes 48 %-lt 2020. aastal 40 %-le 2021. aastal. 32 % ettevõtjatest peab kohtusüsteemi sõltumatust „võrdlemisi või väga suureks“, 2 mis on rohkem kui 2020. aastal, mil see näitaja oli 26 %. Üldsuse suhtumine on olnud viimasel viiel aastal negatiivne (suundumus katkes 2020. aastal), 3 ettevõtjate suhtumine on pärast 2019. aastal toimunud märkimisväärset langust jätkuvalt paranenud 4 .

Riiklikul kohtunõukojal on endiselt probleeme kohtute haldamise eest vastutava riikliku kohtuameti juhi volituste tasakaalustamisega. Nagu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes 5 märgiti, seisab riiklik kohtunõukoda silmitsi mitme struktuurse piiranguga, mis ei võimalda tal teha riikliku kohtuameti juhi tegevuse üle tulemuslikku järelevalvet. Riiklik kohtunõukoda ei ole juriidiline isik 6 ning tal ei ole õigust teha õigusaktide ettepanekuid ja temaga ei pea konsulteerima kohtusüsteemi mõjutavate seadusandlike ettepanekute osas 7 . Riiklikku kohtunõukotta on valitud uued liikmed ja asendusliikmed, 8 nõukoja eelarve on kokku lepitud ja riikliku kohtuameti juht on eraldanud nõukojale ühe täiendava töötaja 9 . Praegune riikliku kohtuameti juht teeb nõukojaga paremat koostööd kui tema eelkäija, kuid see koostöö piirdub seaduses nõutuga 10 ning struktuursete probleemide lahendamiseks ei ole võetud seadusandlikke meetmeid. Euroopa poolaasta raames esitatud nõukogu soovitust 11 „tugevdada kohtute sõltumatust“ ei ole siiani järgitud. Riikliku kohtuameti juht on korduvalt täitnud kõrgemates kohtutes olevad vabad töökohad ilma kandideerimiskutseta riiklikus kohtuametis haldusülesandeid täitvate kohtunikega 12 .

Ungari kõrgeima kohtu Kúria esimehele anti täiendavad volitused kõrgeima kohtu töö korraldamiseks. Alates 1. jaanuarist 2021 jõustusid uued eeskirjad, 13 mis võimaldavad Kúria esimehel moodustada asjaomase kolleegiumi ja Kúria kohtunõukogu mittesiduva arvamuse alusel teatavate kohtuasjade rühmade puhul erikohtuid, mis koosnevad kohtu eesistujast 14 ja neljast kohtunikust 15 . Sellega suurendati veelgi Kúria esimehe haldusvolitusi, mis hõlmavad kohtu eesistujate ametisse nimetamist, 16 kohtunike ja kohtu eesistujate määramist kodadesse, 17 kolleegiumite juhatajate ametisse nimetamist 18 ning kohtukodade vahel kohtuasjade jaotuskava kehtestamist 19 . Samuti on Kúria esimehel olulised volitused seoses Kúria rolliga tagada õiguse ühetaoline kohaldamine kohtutes 20 . Selleks teeb Kúria otsuseid õiguse ühetaolise kohaldamise kohta, mis on kohtutele siduvad 21 . Kui kohtukoda soovib Kúria avaldatud kohtupraktikast kõrvale kalduda, peab ta menetluse peatama ja taotlema otsust õiguse ühetaolise kohaldamise kohta 22 . Õiguse ühetaolise kohaldamise komisjoni võib juhtida Kúria esimees või aseesimees; 23 selle kuus liiget valib esimees ad hoc põhimõttel asjaomase osakonna kohtunike hulgast. Lisaks võivad pooled esitada õiguse ühetaolist kohaldamist käsitleva Kúria lõpliku otsuse peale kaebuse, kui otsus kaldub kõrvale Kúria avaldatud kohtupraktikast 24 . Õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlevate otsuste peale esitatud kaebusi lahendavat komisjoni juhib Kúria esimees või aseesimees; selle kaheksa liiget valib komisjoni eesistuja algoritmi alusel 25 . Õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlevate otsuste peale esitatud kaebusi lahendav komisjon võib tühistada kodade poolt konkreetsetes kohtuasjades tehtud lõplikud otsused 26 . Kúria kohtuorganid (nt kohtunõukogu või kolleegiumid), kellel on üksnes nõuandev roll, 27 ei suuda tasakaalustada Kúria esimehe ulatuslikke volitusi 28 .

Uus Kúria esimees valiti alates 1. jaanuarist 2021 kohtunike ametisse nimetamise uute erieeskirjade kohaselt. Tuletatakse meelde, et 2020. aasta juunis nimetas Vabariigi President alates 1. juulist 2020 Kúria kohtunikeks kaheksa konstitutsioonikohtu liiget (nende taotlusel), 29 kellest kuuel puudub üldkohtu kohtunikuna töötamise kogemus. Nagu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes selgitati, võivad konstitutsioonikohtu liikmed 2020. aastal vastu võetud muudatuse järel taotleda kohtuniku staatuse saades enda Kúriasse määramist pärast oma ametiaja lõppu konstitutsioonikohtus 30 . 5. oktoobril 2020 soovitas 31 Vabariigi President parlamendil valida üks neist Kúria esimehe ametikohale. Pärast asjaomase isiku ärakuulamist kooskõlas asjakohaste õigusnormidega 32 lükkas riiklik kohtunõukoda tema kandidatuuri peaaegu ühehäälselt tagasi 33 . Kui kandidaat oli oma liikmesuse konstitutsioonikohtus lõpetanud, valis Rahvuskogu ta 19. oktoobril 2020 alates 1. jaanuarist 2021 üheksaks aastaks Kúria esimehe ametikohale 34 . Samuti määras toonane Kúria esimees ta 19. oktoobril Kúriasse, kus ta töötas kuni Kúria esimeheks saamiseni ühe koja eesistujana. Need suundumused kinnitavad 2020. aasta õigusriigi aruandes juba tõstatatud mureküsimusi, 35 sest kõrgema astme kohtuniku ametisse nimetamine otsustatakse ilma kohtuorgani kaasamiseta ja see ei ole kooskõlas Euroopa standarditega 36 . Kohtunike ja juristide sõltumatuse küsimustega tegelev ÜRO eriraportöör kirjeldas valimisi kui „kohtusüsteemi sõltumatuse ründamist ja katset allutada kohtusüsteem seadusandliku haru tahtele, rikkudes võimude lahususe põhimõtet“ 37 . Võttes arvesse Kúria esimehe haldusvolitusi ja Kúria keskset rolli kohtusüsteemis, 38 tekitavad need suundumused tõsist muret seoses kohtusüsteemi sõltumatusega 39 .

Jätkus riikliku kohtuameti juhi tava tühistada kohtu esimeeste valimise menetlused ja nimetada kohtu esimeeste kohusetäitjad ametisse ilma riikliku kohtunõukoja heakskiiduta. Riikliku kohtuameti juht on jätkanud tava tühistada 40 – üha sagedamini ja sageli ilma piisavate selgitusteta 41 – kohtu esimeeste ja teiste kohtujuhtide valikumenetlused, 42 isegi kui sobivaid kandidaate toetasid nende kolleegid 43 . Riiklik kohtunõukoda kritiseeris seda tava juba eelmise riikliku kohtuameti juhi ametiajal 44 . Viimase aasta jooksul on kohtu esimeeste valimist COVID-19 pandeemia tõttu korduvalt edasi lükatud; selle tulemusena jäid vabad ametikohad tühjaks või täitis need ajutiselt riikliku kohtuameti juht 45 või pikendati kohtujuhtide volitusi õigusaktidega. Kohtu esimeeste volitused on olulised kohtunike karjääriväljavaadete seisukohast. Kuna kohtunike esimene ametiaeg on piiratud kolme aastaga, 46 sõltub nende kohtunikukarjääri jätkumine sellist, milline hinnang antakse nende sobivusele kohtuniku ametikoha täitmisel, milleks kohtu esimees hindab nende kohtulikku tegevust 47 . Kui kohtunik leitakse sobiv olevat, palub kohtu esimees riikliku kohtuameti juhil soovitada Vabariigi Presidendil nimetada kohtunik ametisse määramata ajaks 48 . Kui kohtunik leitakse olevat sobimatu, peab ta pärast algse ametiaja möödumist kohtust lahkuma 49 . Hindamise tulemused võib vaidlustada teenistuskohtus; 50 teenistuskohus ei saa anda esialgset õiguskaitset, et vältida kohtuniku karjääri katkemist hindamise ajal. Samuti võivad kohtu esimees ja riikliku kohtuameti juht iga kolme aasta järel määrata kohtunikud (ilma nende nõusolekuta) kuni üheks aastaks teise kohtusse, kuigi praktikas ei ole nad seda võimalust alates 2012. aastast kasutanud 51 . Muret on väljendatud seoses mõjuga, mida see õigus avaldab kohtunike ametist tagandamatusele 52 .

Kohtunike ja prokuröride palkade järkjärguline tõstmine jätkub. Õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgitud kohtunike palkade kasv jätkus vastavalt 2019. aasta koondõigusaktile 53 ning eeldatavasti aitab see suurendada kohtusüsteemi sõltumatust. Esimeses etapis suurendati palkasid alates 2020. aasta jaanuarist keskmiselt 32 % 54 ja teises etapis alates 2021. aasta jaanuarist 12 %. 2022. aastaks on ette nähtud täiendav 13 % kasv 55 . Endiselt tekitab aga muret 56 lisatasude süsteem ja kohtuid haldavate ametiasutuste õigus määrata kohtunikele lisatasusid kaalutlusõiguse alusel, tuginemata objektiivsetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele 57 .

Jätkuvalt tekitavad muret mõned prokuratuuri töökorraldusega seotud küsimused. Nagu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, on prokuratuur korraldatud rangelt hierarhilise struktuurina. Kuigi prokuratuuri sõltumatus on sätestatud seaduses, 58 on GRECO õigusraamistiku teatavate elementide tõttu soovitanud peaprokuröri ametisse nimetamise eeskirjad läbi vaadata, et kaitsta prokuratuuri poliitilise mõjutamise eest. Enamik prokuratuuriga seotud GRECO soovitustest on ellu viidud, kuid mõned neist on veel täitmata. Järgitud ei ole soovitust kaotada võimalus, et peaprokurör jääb ametisse pärast volituste lõppemist 59 . Samuti ei ole järgitud GRECO soovitust, et olukordades, kus juhtivprokurör võtab asja üle alluvalt prokurörilt, juhindutakse rangetest kriteeriumidest ja selliseid otsuseid põhjendatakse kirjalikult 60 . GRECO soovitas ka suurendada prokuröride vastu algatatud distsiplinaarmenetluste usaldusväärsust ja läbipaistvust; GRECO on jätkuvalt mures selle pärast, et asja sisuliselt käsitleva otsuse teeb endiselt otsene juhtivprokurör, mitte erapooletu organ 61 . Nende soovituste täielik täitmine avaldaks positiivset mõju korruptsioonivastase võitluse raamistikule.

Kvaliteet

Kohtusüsteemi digiteerimise tase on üldiselt kõrge. Ungari on jätkuvalt väga kõrgel kohal tsiviil-/kaubandus- ja haldusasjades menetluste algatamise ja jälgimise digilahenduste 62 ja kriminaalmenetluste läbiviimise ja jälgimise digilahenduste 63 osas ning mis puudutab üldsuse veebipõhist juurdepääsu avaldatud kohtuotsustele 64 . Peale selle on Ungaril väga head tulemused vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamise edendamisel ja stimuleerimisel 65 . Siiski tuntakse muret seoses tasuta õigusabi süsteemi kaasavuse tasemega 66 ning kaubandusasjades on kohtulõivud endiselt suured 67 . Kohtunikele võiks pakkuda rohkem suhtluskoolitust 68 .

COVID-19 pandeemia ajal kohandati kohtute tööd. Digilahendused (nt kaugsidevahendite abil kohtuistungite läbiviimise süsteem) olid pandeemia puhkedes juba olemas. Pandeemia ajal hakati kaugsidevahendeid (videokonverentsi) kohtuistungite läbiviimiseks laialdaselt kasutama, 69 mis muutis teatavad kohtumenetlused tõhusamaks 70 . Teatavaid kohtumenetlusi on lihtsustatud 71 . 8. märtsil 2021 muutis valitsus menetlusõigusnorme, et hõlbustada kohtusüsteemi toimimist „ohuolukorras“ 72 .

Tõhusus

Tsiviil- ja haldusasjade lahendamine on endiselt tõhus. 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohaselt on Ungari tulemused väga head seoses haldusasjade lahendamiseks kuluva eeldatava ajaga esimeses astmes 73 ja kõigis kohtuastmetes, 74 esimese astme kohtutes pooleliolevate haldusasjade arvuga 75 ning pooleliolevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude kohtuasjade arvuga 76 . Ungari tulemused on head ka seoses tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamiseks kuluva eeldatava ajaga esimeses astmes 77 ning tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude kohtuasjade lahendamise määraga 78 . Uued menetluseeskirjad võimaldavad alates 9. juulist 2020 menetleda kiirendatud korras kohtuasju, mis hõlmavad kuriteoohvrite tsiviilõiguslikke nõudeid 79 .

Töötatakse välja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid ülemäära pikkade menetluste puhuks. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse Gazsó vs. Ungari täitmine on veel pooleli ja Ungari on selles küsimuses Euroopa Nõukogu ministrite komitee põhjaliku järelevalve all 80 . 15. juunil 2021 võttis parlament vastu uue seaduse, 81 millega kehtestatakse alates 2021. aastast kompenseeriv õiguskaitsevahend üksnes ülemäära pikkade tsiviilkohtumenetluste puhuks.

II.Korruptsioonivastase võitluse raamistik

Ungaris koordineerib korruptsioonivastast tegevust ning vastutab kuritegevuse ennetamise eest politseis, õiguskaitseasutustes ja muudes valitsusasutustes siseministeeriumi järelevalve all tegutsev riigi julgeolekuteenistus (NVSZ). Avalikus sektoris esineva korruptsiooni uurimise ja selle eest süüdistuste esitamise ainupädevus on keskpeaprokuratuuri uurimisbüroo uurimisosakonnal ja viiel piirkondlikul bürool. Prokuratuuri toetavad politsei ja riigi julgeolekuteenistuse uurimisüksused. Riigikontrolli pädevuses on avaliku sektori vahendite finantsjuhtimise kontrollimine ja erakondade auditeerimine.

Avalikus sektoris esineva korruptsiooni tajumine ekspertide hulgas ja äriringkondades näitab, et korruptsiooni tase on avalikus sektoris endiselt kõrge. Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis on Ungarile antud 44 punkti 100st, millega riik asetub Euroopa Liidus 19. ja maailmas 69. kohale 82 . Tajutava korruptsiooni tase on märkimisväärselt vähenenud 83 viimase viie aasta jooksul 84 .

Kriminaalõigust käsitlevatesse õigusaktidesse tehti mõned muudatused, et võidelda piiriülese altkäemaksuga ja mitteametlike maksetega tervishoius. Nagu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, on asjaomased korruptsioonikuriteod kriminaliseeritud 85 . Vastusena OECD soovitusele 86 jõustus 1. jaanuaril 2021 karistusseadustiku muudatus. Sellega muudetakse mõistet „välisriigi ametiisik“, täpsustamaks, et see hõlmab välisriigi osalusega äriühingute ametnikke. Samuti kehtestatakse sellega rangemad karistused nn väikese meelehea eest. Muudeti ka altkäemaksu käsitlevaid sätteid, et lisada põhjendamatud eelised tervishoiutöötajatele, piirates seega tervishoiu valdkonnas mitteametlike maksete („tänumaksete“) tegemise võimalust ning muutes tervishoiuteenuste osutamise eest põhjendamatute eeliste lubamise või andmise täiendavaks kuriteoks 87 .

Riiklikku korruptsioonivastase võitluse strateegiat 2020–2022 ja spetsiaalset tegevuskava rakendatakse. Nagu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, piirdub korruptsioonivastase võitluse strateegilise raamistiku kohaldamisala usaldusväärsuse edendamisega avaliku sektori asutustes. 2020. aasta juunis vastu võetud strateegias 88 on ette nähtud järgmised meetmed: töötada välja ja võtta kasutusele elektroonilised lahendused läbipaistvuse suurendamiseks (nt automatiseeritud otsustussüsteem), usaldusväärsusega seotud riskide jälgimiseks, riigiteenistujate eetikakoolituseks ning õiguskaitsetöötajate, kohtunike ja prokuröride korruptsioonivastaseks erikoolituseks. Muud asjakohased valdkonnad, nagu erakondade rahastamine, vara deklareerimine, lobitöö ja nn pöördukse efekti reguleerimine, on hõlmatud eriõigusaktidega. Kuna aga strateegia neid ei hõlma, ei käsitleta puudusi kooskõlastatult 89 . Käsitletud ei ole ka riske seoses klientelismi, favoritismi ja onupojapoliitikaga avaliku halduse kõrgel tasemel ega ettevõtjate ja poliitikute suhetest tulenevaid riske 90 .

Suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel on endiselt probleeme. Õigusraamistik tagab tingimused tõhusaks uurimiseks ja süüdistuste esitamiseks ning politsei ja prokuratuuri teatel on neil oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja piisav spetsialiseerumine. Prokurörid toovad siiski esile sellistel juhtudel esinevad probleemid korruptsiooni avastamisel ja tõendite kogumisel 91 . Korruptsioonikuritegudega seotud kriminaalmenetlus algatatakse peamiselt uurimisasutuse kriminaaluurimise alusel. Enamiku uuritud juhtumitest avastab riigi julgeolekuteenistus. Haldusasutuste teadetel ja ennetavate vahendite abil (nt vara deklareerimine, rikkumisest teatamise kanalid, teave eri registritest) teatatud võimalikel rikkumistel on kriminaaluurimises suhteliselt väiksem roll 92 ning sõltumatud kontrollimehhanismid korruptsiooni avastamiseks on endiselt ebapiisavad. Nagu eelmisel aastal teatati, soodustavad korruptsiooni puudulikud sõltumatud kontrollimehhanismid ning tihedad sidemed poliitika ja teatavate riiklike ettevõtete vahel. Prokuratuuri andmetel on süüdistuste esitamise määr prokuratuuri uuritavate korruptsioonijuhtumite puhul üldiselt väga kõrge (86,5 %) 93 . Alates 2020. aastast on algatatud mõned uued poliitikutega seotud suurkorruptsiooni käsitlevad kohtuasjad, 94 kuid kõrgemate ametnike ja nende lähikondlastega seotud süüdistuste uurimised on endiselt piiratud, 95 nagu märgiti õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes 96 . Prokuratuuri tulemuslikku toimimist käsitlevate GRECO soovituste täielik täitmine tugevdaks korruptsioonivastase võitluse raamistikku veelgi 97 .

Ametiasutused peavad usaldusväärsuse kontrolli jätkuvalt tulemuslikuks korruptiivset käitumist takistavaks teguriks ja selle tulemusena on aruandeperioodil algatatud mitu kriminaalasja pisikorruptsiooni eest 98 . Alates 1. jaanuarist 2021 jõustus politseiseaduse uus muudatus, millega laiendati nende töötajate ringi, kelle suhtes võidakse teha usaldusväärsuse kontrolli, väljapoole politseid 99 . Sellest tulenevalt võib usaldusväärsuse kontrolli kohaldada nüüd kõigi valitsuse järelevalve all olevate eelarveliste organisatsioonide töötajate ja valitsuse liikmete suhtes.

Ungaris on olemas laiaulatuslik vara deklareerimise süsteem, kuid endiselt tekitab muret süsteemsete kontrollide puudumine ning ebapiisav järelevalve vara ja huvide deklaratsioonide üle. Kehtiva süsteemi kohaselt peavad parlamendiliikmed, valitsusametnikud ja ametiisikud deklareerima oma vara ja huvid. Endiselt valmistab aga muret süstemaatilise järelevalve puudumine. Varadeklaratsioonide 100 kontrollimine toimub ainult kahtlustest teatamisel ning parlamendiliikmete ja kõrgete valitsusametnike deklaratsioonide puhul on see ametniku tööandja või parlamendi puutumatuse komisjoni ülesanne. Komisjon teatas, et viimasel viiel aastal lükati 16st kontrollimiseks esitatud teatest 15 tagasi, kuna need ei olnud põhjendatud. Ühel juhul parandas asjaomane isik oma vara ja kohustuste deklaratsiooni ning menetlust ei algatatud 101 . Nagu eelmisel aastal teatati, 102 võidakse jõukuse põhjendamatu suurenemise kahtluste tagajärjel algatada kontrollimenetlus, mille viib läbi riiklik maksu- ja tolliamet. Maksuamet saab sellise menetluse algatada ainult juhul, kui uurimisasutused on ühtlasi algatanud kriminaaluurimise; see piirab sõltumatu kontrolli võimalusi. Pärast asjaomaste eeskirjade 103 muutmist peavad parlamendiliikmed teatama esimehele mis tahes huvide konfliktist või kokkusobimatusest ja seejärel kehtivad nende suhtes teatavad piirangud kuni olukorra lahendamiseni. Huvide deklaratsioonid ja teave võimalike järelmeetmete kohta ei ole siiski avalikult kättesaadavad. Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitused parlamendiliikmete eetikanõuete, huvide konfliktide ja vara deklareerimise tulemusliku järelevalve ja kontrollimise ning asjaomaste nõuete täitmise kohta on osaliselt ellu viidud 104 . 

Lobitööd reguleerivad õigusnormid on endiselt puudulikud ja neid ei jõustata süstemaatiliselt 105 . Lobistide registreerimine ja kontaktide avalikustamine ei ole kohustuslik. Valitsuse 2013. aasta määruse 106 kohaselt võivad riigiasutuste töötajad kohtuda huvide esindajatega üksnes seoses oma tööga pärast seda, kui nad on teavitanud oma ülemusi, kes võivad kohtumise keelata. Kohtumised huvide esindajatega tuleb dokumenteerida, kuid neid ei ole vaja avalikustada. GRECO on soovitanud kehtestada selged eeskirjad, mis käsitlevad parlamendiliikmete suhtlemist lobistidega 107 .

Endiselt puuduvad selged eeskirjad pöördukse efekti ja ooteaja kohta. Nii tööseadustik 108 kui ka riigiametnike suhtes kohaldatavad eriõigusaktid 109 sisaldavad konfidentsiaalsusklausleid. Tegelikkuses neid eeskirju ei jõustata, sest valitsus peab veel täpsustama need sektorid ja ametikohad, kus ametiisikutele kohaldatakse selget ajalist piirangut äritegevuse alustamiseks selles valdkonnas, kus nad varem tegutsesid 110 .

Jätkuvalt valmistab Ungaris muret erakondade rahastamine 111 . Riigikontrolli ülesanne on teha järelevalvet riiklike vahendite kasutamisest aru andmise üle ja kontrollida erakondade finantsjuhtimise seaduslikkust. Nagu märkis ka GRECO, on küll võetud mõningaid meetmeid erakondade finantsregistrite läbipaistvuse ja ajakohasuse tagamiseks, erakondade tuluallikate ja kampaaniaperioodide täpsustamiseks ning põhjalikuma järelevalve tagamiseks, kuid erakondade rahastamise läbipaistvus tekitab endiselt muret 112 .

Rikkumisest teatajate kaitseks on kehtestatud õigusraamistik ning praktikas on vaja võtta täiendavaid meetmeid kaitse parandamiseks. Rikkumisest teatajate kaitse seadus 113 tagab rikkumisest teatajatele anonüümsuse ja võimaldab esitada kaebusi elektrooniliselt. Teabe avalikustamist üldsuse huvides uurivad asjaomased asutused ja nende vastus, mis sisaldab uurimise tulemusi, tuleb üles laadida elektroonilisse registrisse. Rikkumisest teatajat ei saa rikkumisest teatamise eest vastutusele võtta, välja arvatud juhul, kui leitakse, et ta on tahtlikult esitanud valeteate 114 . Põhiõiguste volinik toimib teatamise kanalina 115 ja haldab elektroonilist platvormi, kuid tal on rikkumisest teatajate kaebustega seoses ainult piiratud ametlik pädevus 116 . OECD tunnustas õigusraamistiku positiivseid aspekte, kuid väljendas muret seoses rikkumisest teatajate kaitse tulemuslikkusega 117 .

Riigihanke-eeskirjade kohaldamisala kitsendamine on suurendanud korruptsiooniohtu. 27. aprillil 2021 vastu võetud uue seadusega 118 tunnistati kehtetuks riigihangete seaduse erinõue 119 ning jäeti seega nii riigi asutatud usaldusfondid kui ka nende hallatavad juriidilised isikud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate hangete puhul riigihanke-eeskirjade sõnaselgest kohaldamisalast välja 120 . Sama seadusega kaotati ka eeskirjad, mille eesmärk on vältida huvide konflikti, ning võimaldati seega avaliku võimu kandjatel osaleda selliste usaldusfondide usaldusisikute nõukogus.

Ungari pettustevastase koordineerimistalituse (AFCOS) toetusel viidi lõpule mitu OLAFi juurdlust. Viimastel aastatel oli OLAFi õiguslike soovituste alusel esitatud süüdistuste arv Ungaris ELi keskmisest suurem. Hoolimata korduvatest taotlustest ei ole Ungari ametiasutused veel teatanud, milline ametiasutus vastutab OLAFile kohapealse kontrolli käigus abi osutamise eest, kui kontrollitav ettevõtja keeldub koostööst. Lisaks märgitakse seoses jagatud eelarve täitmisega, et Ungari ametiasutused lõpetavad sageli projektide rahastamise ELi vahenditest, kui OLAF annab finantssoovituse või vahel ka juhul, kui ametiasutused saavad teada, et on algatatud OLAFi juurdlus. Lisaks ilmneb, et eeskirju eiranud või pettuse toime pannud ettevõtjatelt ei nõuta süstemaatiliselt sisse tasumisele kuuluvaid summasid 121 . Sellistel juhtudel asendatakse ELi toetus lihtsalt riiklike vahenditega, millel on negatiivne mõju OLAFi juurdluse hoiatavale mõjule ja mis ohustab rohkem riigieelarvet. Ajavahemikul 2016–2020 lõpetati Ungaris 32 OLAFi juurdlust finantssoovitusega jagatud eelarve täitmise kahes peamises valdkonnas 122 .

Ametiasutused tunnistasid, et COVID-19 pandeemia võib korruptsiooniohtu suurendada, kuid konkreetseid meetmeid ei peetud vajalikuks 123 . Sidusrühmad juhtisid tähelepanu probleemidele riigihangete valdkonnas, kus erandid hanke-eeskirjadest ja otselepingute sõlmimine ning teabe kättesaadavusega seotud puudused suurendavad korruptsiooniohtu, ning tõstatasid küsimusi seoses meditsiiniseadmete ostmisega vahendusettevõtete kaudu 124 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Ungaris on meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitse ette nähtud põhiseaduse 125 ning valdkondlike õigusaktidega (eelkõige meediaseaduse 126 ja ajakirjandusvabaduse seadusega 127 ). Ajakirjandusvabaduse seaduses on sätestatud, et ajakirjandusvabadus tähendab sõltumatust riigist ning kõikidest organisatsioonidest ja huvirühmadest. Avalikule teabele juurdepääsu õigust tunnustatakse põhiseaduses ja seda on kajastatud teabevabaduse seaduses 128 . Meediaseadusega on loodud riiklik meedia- ja telekommunikatsiooniamet (meediaamet), mille otsuseid tegev organ on meedianõukogu 129 . 2019. aastal võeti vastu õigusakt, et viia Ungari õigusaktid kooskõlla audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga 130 .

Endiselt tekitab muret meedianõukogu ja meediaameti sõltumatus ja tulemuslikkus. 2019. aasta LXIII seadusega, millega võeti üle läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, tugevdati teatavaid sätteid, mis käsitlevad meediaameti ressursse ja tema tegevuse läbipaistvust 131 . Meediaamet on eelarveküsimustes sõltumatu ja annab igal aastal aru parlamendile. Meediaametil on 650 töötajat 132 . Meediaameti otsuseid tegev organ – meedianõukogu – koosneb juhist 133 ja neljast parlamendi valitud liikmest. Kuigi ametisse nimetamise eeskirjad, mida ei ole eelmise aasta aruandest saadik muudetud, toetavad poliitilist konsensust meedianõukogu liikmete nimetamisel, 134 on need tegelikkuses viinud selleni, et kõik liikmed nimetab valitsev erakond. Meedianõukogu teatavad otsused on suurendanud muret tema tegeliku sõltumatuse pärast 135 . Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes kinnitatakse varasemat hinnangut, et kuigi meediaseadus tagab ametlikult meediaameti sõltumatuse, ei paku ametisse nimetamise kord piisavaid õiguslikke tagatisi sõltumatuse tagamiseks, ning märgitakse järjekordselt, et risk Ungari meedianõukogu sõltumatusele ja tulemuslikkusele on keskmine 136 .

Meedia mitmekesisus on Ungaris veelgi vähenenud. Pärast meediakonglomeraadi KESMA 137 loomist 2018. aasta novembris ei ole meediaamet siiani püüdnud uurida selle mõju Ungari meediaturu mitmekesisusele. Sidusrühmad väidavad, et kuigi Ungaris tegutseb jätkuvalt suur hulk meediakanaleid, mõjutab meediaturu mitmekesisust negatiivselt omandi koondumine väheste valitsusmeelsete ettevõtjate kätte ja sellest tulenev toimetuse sõltumatuse puudumine 138 . Ungari ja Euroopa meediavabaduse organisatsioonid ning kodanikuühiskond on väljendanud muret 139 seoses meedianõukogu keeldumisega uuendada sõltumatu raadiojaama Klubrádió ringhäälinguluba, kuna jaam ei ole väidetavalt täitnud teatavaid halduskohustusi. Kõnealune raadiojaam kõrvaldati seetõttu eetrist. Kúria jättis 17. juunil 2021 meedianõukogu otsuse muutmata. 9. juunil 2021 algatas komisjon Ungari suhtes kõnealuse juhtumiga seoses rikkumismenetluse 140 . Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes kinnitatakse eelmisel aastal antud kõrget riskihinnangut seoses uudistemeedia koondumisega, võttes arvesse KESMA loomist ja tegevust ning sõltumatu uudistemeedia veebisaidi Index.hu majanduslikku ülevõtmist valitsusmeelsete huvitatud isikute poolt 141 .

Meediaomandi läbipaistvus ei ole ikka veel täielikult tagatud. Kehtiv õigusraamistik sisaldab meediaomandi läbipaistvuse eeskirju ainult seoses konkreetsete juhtudega 142 ning praegu ei ole kavas seda muuta. Kuigi mõned omandiandmed on kättesaadavad riiklikest registritest, 143 on põhiteave äriühingu omandi kohta vabalt kättesaadav ainult äriregistrist 144 . Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes leitakse jätkuvalt, et meediaomandi läbipaistvus on suures ohus 145 .

Riigi reklaami jaotamine võimaldab jätkuvalt valitsusel avaldada meediale kaudset poliitilist survet. Nagu eelmisel aastal teatati, puuduvad riigi reklaami levitamist reguleerivad õigusaktid. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes tuuakse esile, et Ungari riik on suurim reklaamija, kelle arvel on ligikaudu kolmandik reklaamituru kogutulust 146 . Andmetest ilmneb, et Ungari riik suurendas 2020. aastal oma reklaamikulusid 2019. aastaga võrreldes 13,8 %, kusjuures 85 % sellest tulust läks valitsusmeelsetele meediaettevõtetele 147 . Selline olukord võimaldab kontrollida nii valitsusmeelseid kui ka teatavaid sõltumatuid väljaandeid, mistõttu on meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes jõutud järeldusele, et riigis on kõige suuremas ohus (92 %) toimetuse sõltumatus 148 . Selleks et võidelda COVID-19 pandeemia mõjuga uudistemeedia kanalitele, ei ole küll koostatud ühtegi toetuskava, aga meediaamet vabastas lineaarse kommertsmeediateenuse osutajad 2021. aasta esimesel poolel meediateenuse osutamise kvartalitasu maksmisest.

COVID-19 pandeemia ajal võetud erakorraliste meetmetega piirati juurdepääsu avalikule teabele. Teabevabaduse seaduse sätteid ei ole muudetud; nendes on sätestatud, et kõik „avalikke ülesandeid täitvad organid“ peavad taotluse korral võimaldama juurdepääsu nende kontrolli all olevatele avalikku huvi pakkuvatele andmetele, võttes arvesse kõnealuses seaduses sätestatud erandeid 149 . Selliste taotluste läbivaatamise seadusjärgne tähtaeg on 15 päeva ja seda võib pikendada 15 päeva võrra 150 . Pandeemia ajal andis valitsus siiski välja määruse, 151 millega lubati ametiasutustel avalikele dokumentidele juurdepääsu andmist kuni 90 päeva võrra edasi lükata, kui sellise teabe esitamine võis „takistada avaliku sektori asutust täitmast oma kohustusi seoses hädaolukorraga“. 13. aprillil 2021 otsustas konstitutsioonikohus, et kuigi uued sätted on kooskõlas põhiseadusega, peavad tavapärastest tähtaegadest tehtavad erandid piirduma juhtudega, kui taotluse läbivaatamine takistaks avaliku teabe valdajat täitmast pandeemia vastu võitlemisega seotud ülesandeid, ning neid tuleb nõuetekohaselt kirjalikult põhjendada 152 . Sidusrühmad juhtisid tähelepanu sellele, et praktikas kuritarvitasid ametiasutused seda erandit sageli ja see avaldas suurt mõju eelkõige sõltumatutele ajakirjanikele, kes väidetavalt ei pääsenud aegsasti juurde andmetele avaliku sektori kulutuste või vaktsineerimise kohta 153 . See halvendas veelgi sõltumatute meediaväljaannete olukorda, sest neil on raske saada aegsasti vajalikku teavet 154 . Eelmisel aastal kirjeldatud puudused seoses juurdepääsuga avalikule teabele, 155 sealhulgas tasude nõudmist puudutavale teabele, 156 on jätkuvalt probleemiks ka korruptsiooni ennetamisel. Kuna põhiseaduse üheksandas muudatuses on esitatud „avaliku sektori vahendite“ 157 piirav määratlus, on sidusrühmad tõstatanud küsimuse võimalike tagajärgede kohta seoses juurdepääsu piiramisega avaliku sektori äriühingute ja avaliku huvi usaldusfondidega seotud avalikule teabele 158 .

Ajakirjanikud ja meediaväljaanded seisid Ungaris jätkuvalt silmitsi mitmesuguste ohtudega. Sidusrühmade sõnul loovad valitsusmeelne meedia 159 ja valitsuse esindajad 160 sõltumatu meedia heaks töötavatest ajakirjanikest negatiivse kuvandi. Sidusrühmade teatel on naisajakirjanikud keerulisemas olukorras; mõned teatasid ka soolisest ahistamisest internetis 161 . Kohtud jätkasid esialgse õiguskaitse kohaldamist, keelates ajakirjade levitamise 162 . Alates 2020. aasta oktoobrist avaldas Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil Ungari kohta veel viis hoiatusteadet. Need käsitlesid vastavalt järgmist: interneti uudisteportaali Index.hu endise toimetaja vallandamine enne portaali ülevõtmist; välis- ja kaubandusministeeriumi poolt ELi liikmesriikide saatkondadele antud juhised Ungari ajakirjanike ametireiside kohta teabe andmiseks; tsiviilkohtu ettekirjutus, millega keelatakse andmekaitsega seotud põhjustel nädalalehel artikli avaldamine ettevõtte ja selle omanike kohta; avaliku elu tegelase kohta artikleid avaldanud kahe ajakirjaniku ülekuulamine politseis ning Ungari meedianõukogu keeldumine eespool nimetatud Klubrádió eetriloa pikendamisest 163 . 2021. aastal avaldati platvormil üks hoiatus seoses nn solvangute valinguga, mille Ungari avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon suunas Austria ajakirjaniku vastu.

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Ungari on ühekojalise parlamendiga (Rahvuskogu) parlamentaarne vabariik. Parlament võtab muu hulgas vastu Ungari põhiseaduse ja muudab seda, 164 kehtestab õigusakte 165 ning valib peaministri ja kahekolmandikulise häälteenamusega riigi kõige olulisemad ametiisikud 166 . Parlament valib Vabariigi Presidendi. On mitu institutsiooni, sealhulgas konstitutsioonikohus, riigikontroll ja ombudsman (edaspidi „põhiõiguste volinik“), kelle ülesanne on tasakaalustada seadusandliku ja täidesaatva võimu volitusi ning kes vastutavad põhiseadusliku korra järgimise tagamise eest. Lisaks valitsusele, Vabariigi Presidendile ja kõikidele parlamendikomisjonidele võivad seaduseelnõusid esitada kõik parlamendiliikmed 167 .

Õigusaktide sagedased ja ootamatud muudatused vähendavad jätkuvalt regulatiivse keskkonna prognoositavust 168 . Sidusrühmad teatasid, et õigusaktide vastuvõtmise tempo on eelmiste aastatega võrreldes veelgi kiirenenud. Sidusrühmade sõnul on konsultatsioonid (kui neid on) pelgalt formaalsed 169 . See tekitab küsimusi seoses õiguskindluse ja õigusaktide kvaliteediga. Sageli muutuvate õigusnormide vastuvõtmise ja jõustumise vaheline lühike aeg ei võimalda nende kohaldamist alati nõuetekohaselt ette valmistada.

Aruandeperioodil kuulutas valitsus COVID-19 pandeemiale reageerides välja uue ohuolukorra. Esimese ohuolukorra lõpetas valitsus 18. juunil 2020 170 . Vastavalt kehtivatele põhiseaduslikele normidele ei ole 4. novembril 2020 kehtestatud uue ohuolukorra kestus eelnevalt kindlaks määratud ning valitsusel on kaalutlusõigus seda jätkata või see lõpetada 171 . Selle korra alusel vastu võetud erakorraliste meetmetega (valitsuse määrused) võib tühistada mis tahes seaduse ja need meetmed võivad kehtida kuni 15 päeva, välja arvatud juhul, kui parlament annab loa nende pikendamiseks. 10. novembril 2020 andis parlament valitsusele loa 172 pikendada erakorraliste meetmete kohaldamist 90 päeva võrra 173 . Valitsus lõpetas 174 ohuolukorra 8. veebruaril 2021 ja kuulutas 175 selle samal päeval uuesti välja. Sel viisil võivad erakorralised meetmed jääda ilma parlamendi heakskiiduta kehtima 15 päevaks 176 . 22. veebruaril 2021 andis parlament valitsusele loa pikendada erakorraliste meetmete kohaldamist 90 päeva võrra 177 . 18. mail 2021 pikendas parlament luba kuni „15. päevani pärast 2021. aasta sügisistungjärgu algust“ 178 . Endiselt tekitavad muret 179 ohuolukorda ja erakorralisi meetmeid käsitlevad kehtivad eeskirjad. Hoolimata 2020. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhisest soovitusest 180 jätkus sekkumine äritegevusse ja regulatiivse keskkonna stabiilsusse ning mõne erakorralise meetme vajalikkus ja proportsionaalsus tekitavad küsimusi 181 . Konstitutsioonikohus jätkas teatavate erakorraliste meetmete põhiseaduslikkuse kontrollimist 182 .

Põhiseaduse muudatusega piiratakse valitsuse volitusi seoses ohuolukorraga. 15. detsembril 2020 võttis parlament vastu põhiseaduse üheksanda muudatuse. Sidusrühmadega eelnevalt ei konsulteeritud 183 . Sellega muudetakse alates 1. juulist 2023 oluliselt õiguslikku erikorda (sh ohuolukorda) käsitlevaid eeskirju. Õigusliku eriolukorra liikide arvu vähendatakse kuuelt kolmele: sõjaolukord, hädaolukord ja ohuolukord 184 . Muudatus ei mõjuta kehtivat eeskirja, mis näeb ette, et õiguslikus eriolukorras ei või peatada põhiseaduse kohaldamist ning ei tohi piirata konstitutsioonikohtu toimimist 185 . Ohuolukorras on kontroll õigusliku eriolukorra säilitamise üle eelkõige parlamendil 186 . Valitsus saab ohuolukorra välja kuulutada 30 päevaks ja pikendada seda ainult parlamendi loal. Need uued eeskirjad tugevdavad parlamendi tehtavat järelevalvet 187 .

Põhiõiguste voliniku volitusi laiendati, kuid samal ajal tõstatati küsimus tema sõltumatuse kohta. 20. novembril 2020 väljendas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik muret võrdse kohtlemise ameti ja põhiõiguste voliniku büroo ühendamise pärast, tuletades meelde, et endiselt on kahtlusi ametisoleva isiku ametisse nimetamise protsessi suhtes ja selle suhtes, kas asutuse jõupingutused käsitleda kõiki inimõigustega seotud küsimusi ning võtta sõna viisil, mis edendab ja kaitseb kõiki inimõigusi, on olnud piisavad 188 . Riiklikule inimõiguste asutusele anti 2014. aasta oktoobris akrediteering „A“. 2018. aasta oktoobris otsustas ülemaailmse riiklike inimõiguste asutuste liidu (GANHRI) ÜRO akrediteerimise allkomitee lükata oma otsuse uue akrediteerimise kohta edasi. Akrediteerimise allkomitee vaatab põhiõiguste voliniku ametikoha läbi 189 . Alates 2021. aasta jaanuarist liideti uue õigusaktiga 190 võrdse kohtlemise amet põhiõiguste voliniku bürooga. Põhiõiguste voliniku büroo tegutseb võrdse kohtlemise seaduses 191 sätestatud ülesannete täitmisel haldusasutusena 192 . Volinik võib ka algatada seaduste läbivaatamise konstitutsioonikohtus 193 . ELi õiguse 194 kohaselt võivad võrdõiguslikkust edendavad asutused „moodustada osa asutustest, mis siseriiklikul tasandil vastutavad inimõiguste kaitse [või] üksikisiku õiguste kaitse […] eest“. Vastavalt asjakohasele õigusraamistikule on põhiõiguste volinik sõltumatu, allub ainult õigusaktidele ning talle ei tohi anda juhiseid tema tegevuse kohta. Valitsus väidab sellega seoses, et täitevvõimul ei ole mingit mõju sellele, kuidas volinik oma tegevust teostab. Sidusrühmad on siiski väljendanud muret voliniku sõltumatu ja tulemusliku toimimise pärast 195 .

Väljendatud on muret seoses konstitutsioonikohtu rolliga lõplike kohtuotsuste läbivaatamisel. Nagu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, võivad haldusasutused pärast seadusandlikku muudatust vaidlustada juba jõustunud kohtuotsuse konstitutsioonikohtus, kui selle otsusega rikutakse nende põhiseadusest tulenevaid õigusi ja piiratakse nende volitusi. Viimase aasta jooksul on riigiasutused vaidlustanud konstitutsioonikohtus mõned neid mõjutavad lõplikud kohtuotsused, mille on teinud üldkohtud. See läbivaatamise võimalus tekitab küsimusi eelkõige seoses õiguskindlusega 196 . Kuigi konstitutsioonikohus ei ole osa kohtusüsteemist, lahendab põhiseaduslikke kaebusi arutav konstitutsioonikohus asju siiski sisuliselt ja teda on kirjeldatud kui „neljanda astme kohut“, 197 kes tegutseb samamoodi nagu tavalised apellatsioonikohtud 198 . Sellega seoses tuletatakse meelde, et konstitutsioonikohtu liikmed valitakse parlamendis kahekolmandikulise häälteenamusega 199 ja lähtudes ulatuslikest kõlblikkuskriteeriumidest 200 .

Valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud kodanikuühiskonna organisatsioonid on endiselt surve all. Pärast Euroopa Kohtu otsust rikkumismenetluses, 201 mille komisjon Ungari vastu algatas, võttis parlament 18. mail 2021 vastu uue seaduse, 202 millega tunnistati kehtetuks välisriikide rahastatavate kodanikuühiskonna organisatsioonide läbipaistvuse seadus, millega rikuti liidu õigust. Sama seadusega kehtestati uued eeskirjad, mille kohaselt peab riigikontroll kontrollima selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide raamatupidamise seaduslikkust, kelle aastabilansi kogumaht ületab teatava summa 203 . Praegu on käimas rikkumismenetlused 204 seoses õigusaktidega, 205 millega kriminaliseeritakse isikute poolt riiklike, rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide nimel varjupaika taotleda soovivatele isikutele pakutava abi korraldamine. Endiselt on kohaldatav seadus, millega kehtestati spetsiaalne 25 % sisserändemaks, mida kohaldatakse sellistele organisatsioonidele antava rahalise toetuse suhtes, kelle „tegevus hõlbustab sisserännet“, ja mis tekitas samuti muret 206 . Valitsus ja valitsusmeelne meedia kasutavad jätkuvalt vaenulikku retoorikat selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu, kes on valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud 207 . Kodanikuühiskonna tegutsemisruumile Ungaris on antud hinnang „takistatud“ 208 . Valitsuse väitel on riiklik koostööfond ja 1 % üksikisiku tulumaksu annetamise skeem rahastamisvahendid, mille eesmärk on toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide toimimist ja tegevust 209 . Sellegipoolest on kodanikuühiskonna organisatsioonid sidusrühmadel sõnul jätkuvalt alarahastatud, 210 eriti kui nad on valitsuse suhtes kriitilised 211 . Põhiseaduse üheksanda muudatusega (15. detsember 2020) kehtestati parlamendi kvalifitseeritud häälteenamus avaliku huvi usaldusfonde käsitlevate eeskirjade muutmiseks 212 . 27. aprillil 2021 vastu võetud uue seadusega 213 loodi õigusraamistik selliste usaldusfondide toimimiseks 214 . Usaldusisikute nõukogudesse 215 kuuluvad hetkel ametis olevad ministrid ja riigisekretärid. Mõned sidusrühmad on väljendanud muret 216 avaliku sektori varade annetamise pärast sellistele eraõiguslikele üksustele, võttes arvesse ka usaldusisikute nõukogude koosseisu 217 . Need suundumused toimuvad eespool nimetatud õiguskindlusetuse taustal 218 seoses riigihankeid ja avalikule teabele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade kohaldatavusega selliste usaldusfondide suhtes. Veneetsia komisjon tunnistas, et uus määratlus ei vabasta avaliku sektori vahendeid haldavaid eraõiguslikke üksusi aruandekohustusest, kuid hoiatas ohu eest, et avaliku sektori vahendite ja avaliku sektori ülesannete suhtes ei toimu demokraatlikku kontrolli, võttes arvesse ka avaliku sektori vahendite uut määratlust 219 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebiaadressil https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

Ajakirjanike kaitse komisjon (2021), ajakirjanike kaitse komisjonilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Alapjogokért Központ (2021), Alapjogokért Központilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary (2021), organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Policy Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (2021), Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus (2021), Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskuse 15. märtsi 2021. aasta avaldus ( https://www.ecpmf.eu/hungaryon-national-day-new-hope-that-klubradio-may-return-to-airwaves/ ).

Euroopa Ajakirjanike Liit (2021), Euroopa Ajakirjanike Liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa kodanike foorum (2021), Euroopa kodanike foorumilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa kodanikuvabaduste liit (2021), Euroopa kodanikuvabaduste liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa Kohtunike Ühing (2021), Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik (2020), Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustiku 27. oktoobri 2020. aasta kiri Euroopa Komisjonile ( https://pgwrk-websitemedia.s3.eu-west-1.amazonaws.com/production/pwk-web-encj2017-p/News/Letter%20ENCJ%20RoL%20Hungary%20EC%2027%20October%202020.pdf ).

Euroopa Komisjon (2020), „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“.

Euroopa Komisjon (2020), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Komisjon (2021), „OLAFi 2021. aasta aruanne“.

Euroopa Komisjon (2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik (2020), Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja Mijatovići 20. novembri 2020. aasta avaldus ( https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/commissioner-urges-hungary-s-parliament-to-postpone-the-vote-on-draft-bills-that-if-adopted-will-have-far-reaching-adverse-effects-on-human-rights-in- ).

GRECO (2019), kolmas hindamisvoor – Ungarit käsitleva teise nõuetele vastavuse aruande teine lisa „Transparency of Party Funding“. GRECO (2020), neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne Ungari kohta „Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors“.

Háttér Society (2021), Háttér Societylt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

https://spcommreports.ohchr.org/TMResultsBase/DownLoadPublicCommunicationFile?gId=26371  

International Press Institute (2021), International Press Institute’ilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

K-Monitor ja Transparency International Hungary (2021), organisatsioonidelt K-Monitor ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Kúria esimees (2021), Kúria esimehelt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2021), „Media pluralism monitor 2021 – Report on Hungary“.

OECD (2019), „Implementing the OECD Anti Bribery Convention – Phase 4 Report: Hungary“.

Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustik (2021), riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Századvég (2021), Századvégilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Ungari keskkonnapartnerluse sihtasutus Ökotárs (2021), Ungari keskkonnapartnerluse sihtasutuselt Ökotárs õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Ungari valitsus (2021), Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

Veneetsia komisjon (2021), „Opinion on the constitutional amendments adopted by the Hungarian parliament in December 2020 (CDL(2021)028)“.

ÜRO kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportöör (2021), ÜRO kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportööri 15. aprilli 2021. aasta kiri.

II lisa. Ungarisse tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta aprillis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·Alapjogokért Központ

·Amnesty International Hungary

·Budapesti korruptsiooniuuringute keskus

·ELTE meedia- ja kommunikatsiooniosakond

·Eötvös Károly poliitikainstituut

·hankeamet

·justiitsministeerium

·K-Monitor

·konstitutsioonikohtu kantselei

·Kúria (kõrgeim kohus)

·Mathias Corvinus Collegium

·Mérték Media Monitor

·Nézőpont

·peatoimetajate foorum (Főszerkesztők Fóruma)

·põhiõiguste voliniku büroo

·Rahvuskogu (Országgyűlés) puutumatuse komisjon

·Rahvuskogu (Országgyűlés) õigusloomekomisjon

·riigikontroll (Számvevőszék)

·riiklik andmekaitse- ja teabevabadusamet

·riiklik kohtuamet

·riiklik kohtunõukoda

·riiklik meedia- ja telekommunikatsiooniamet

·siseministeerium

·Századvég

·Transparency International Hungary

·Ungari advokatuur

·Ungari Ajakirjanike Liit (MÚOSZ)

·Ungari Helsingi komitee

·Ungari kodanikuvabaduste liit (TASZ)

·Ungari Kohtunike Ühing (MABIE)

·Ungari prokuratuur

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Press Institute

·Madalmaade Helsingi komitee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustik (IPPF EN)

·Reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)      Ungari advokatuuril on kohustus esindada õiguselukutset valitsuse ees, teha üldist järelevalvet piirkondlike advokatuuride üle, kehtestada teatavaid õiguselukutsega seotud eeskirju, andes välja määrusi, ning vaadata läbi piirkondlike advokatuuride otsused distsiplinaarmeetmete kohta. (Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 22).

(2)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 47 ja 49. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemed on järgmised: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks), madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(3)      2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 44; 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 47.

(4)      2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 46 ja 48; 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 49.

(5)      Riikliku kohtuameti juhi nimetab ametisse Vabariigi President ja parlament valib ta kahekolmandikulise häälteenamusega kohtunike hulgast, kellel on vähemalt viie aasta pikkune kohtunikuna töötamise kogemus, üheksa-aastaseks ametiajaks ilma tagasivalimise võimaluseta. Riiklik kohtunõukoda koosneb Kúria esimehest (ametikohustustest tulenevalt) ja 14 kohtunikust (ja 14 asendusliikmest), kelle valivad nende kolleegid kuueaastaseks ametiajaks ilma tagasivalimise võimaluseta. Riikliku kohtuameti juht tegutseb riikliku kohtunõukoja järelevalve all. „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 2–3.

(6)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9.

(7)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus riiklikult kohtunõukojalt saadud teave. Nõukojal ei ole lubatud edastada teavet kohtute veebisaidi kaudu (Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9), välja arvatud seadusega nõutud teabe avaldamine. Kui riiklik kohtunõukoda soovis kõigi kohtunikega e-posti teel ühendust võtta (nt et nendega uue eetikakoodeksi kavandi üle konsulteerida), registreeriti ametlikus e-posti süsteemis spetsiaalne riikliku kohtunõukoja e-posti aadress otsesuhtluseks kõigi kohtunikega.

(8)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 5.

(9)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9.

(10)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus riiklikult kohtunõukojalt saadud teave.

(11)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 3.

(12)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 7. Kohtunike õiguslikku seisundit ja tasustamist käsitleva 2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 58 lõige 3. Vt nt otsused 83.E/2020. (II. 21.) OBHE ja 62.E/2021. (III. 12.) OBHE.

(13)      2020. aasta CLXV seadusega muudeti 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 10 lõiget 2 alates 1. jaanuarist 2021. Viieliikmeliste erikohtute moodustamise peab ära märkima kohtuasjade jaotuskavas (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 4); asjaomastest kohtunikest koosnev kolleegium (kollégium) esitab mittesiduva arvamuse viieliikmeliste erikohtute loomise kohta (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 10 lõige 2); Kúria kohtunõukogu esitab mittesiduva arvamuse kohtuasjade jaotuskava kohta (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 151 lõike 1 punkt d). Samuti lisati 2020. aasta CLXV seadusega 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 118 lõige 6 ja paragrahvi 127 lõige 2a, mis võimaldavad Kúria esimehel nimetada ametisse aseesimehe, kes tegutseb peasekretäri kohusetäitjana, ning seovad (ase)peasekretäri ametiaja Kúria esimehe ametiajaga.

(14)      Kohtu eesistujad nimetab ametisse Kúria esimees (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 128 lõige 3) pädeva kolleegiumi mittesiduva arvamuse alusel (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 131 punkt c ja paragrahvi 132 lõige 4). Kohtu eesistuja teeb otsuse konkreetset juhtumit arutava kolleegiumi koosseisu kohta ja nimetab ettekandja-kohtuniku.

(15)      Tavaliselt koosnevad kohtukolleegiumid (eljáró tanács) kohtu eesistujast (tanácselnök) ja veel kahest kohtunikust, kes kuuluvad samasse kotta (ítélkező tanács). Kohtunike ametikohtade arv Kúrias ei ole kindlaks määratud seadusega, vaid selle otsustab riikliku kohtuameti juht (vt 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 76 lõike 4 punkt a). Praegu on 114 ametikohta (vt otsus 14.SZ/2021. (II. 24.) OBHE), millest 24 on täitmata. Tuleb märkida, et Kúria kohtunike ametisse nimetamise otsustab Kúria esimees ja Vabariigi Presidendil on ainult formaalne roll (2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 54).

(16)      2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 128 lõige 3.

(17)      Konkreetses kojas võib olla rohkem kui üks eesistuja. Sellisel juhul määrab Kúria esimees neist ühe haldusülesandeid täitma. Kojad on moodustatud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumides. Kolleegiumi juhataja jaotab kohtuasjad kodade vahel vastavalt kohtuasjade jaotuskavale. Munitsipaalkoda kontrollib kohalike omavalitsuste tehtud määruste õiguspärasust; selle liikmed nimetab ametisse Kúria esimees.

(18)      Täiskogu ja pädev kolleegium esitavad kandidaatide kohta mittesiduva arvamuse (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 131 punktid a ja c ning paragrahvi 132 lõige 4).

(19)      Kúria kohtunõukogu ja kolleegiumid esitavad kohtuasjade jaotuskava kohta mittesiduva arvamuse (vt 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 9 lõige 1). Alates 1. jaanuarist 2021 on Kúria esimees kohtuasjade jaotuskava üheksa korda muutnud.

(20)      Alates 1. aprillist 2020 on madalama astme kohtud seaduse kohaselt kohustatud selgitama, miks nad ei järgi Kúria avaldatud otsustes esitatud õigusnormide tõlgendust. Selline kõrvalekaldumine annab aluse saada Kúria menetluses erakorraline õiguskaitse. Vt näiteks kriminaalmenetluse seadustikku käsitleva 2017. aasta XC seaduse paragrahvi 561 lõike 3 punkt g, paragrahvi 648 punkt d, paragrahvi 649 lõige 6 ja paragrahvi 652 lõige 1; tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva 2016. aasta CXXX seaduse paragrahvi 346 lõige 5, paragrahvi 406 lõige 1, paragrahvi 409 lõige 3 ja paragrahvi 424 lõige 3. Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu märgib, et need eeskirjad kehtestati kohtunikega konsulteerimata, et Kúria avaldatud kohtupraktika kättesaadavus ja otsitavus ei ole ajakohane, sest üksikotsused avaldatakse eri väljaannetes, ning et ei ole selge, kas järgida tuleb ainult otsuste põhjendust (ratio decidendi) või ka muid märkusi (obiter dictum). Nõukogu arvates vähendavad uued õigusnormid kohtunike sõltumatust õiguse tõlgendamisel, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. (Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 24).

(21)      Põhiseaduse artikli 25 lõige 3. Õiguse ühetaolise kohaldamise tagamise menetlus, mille algatab üks kodadest, Kúria esimees või kolleegiumi (ase)juhataja, apellatsioonikohtu esimees või peaprokurör, erineb õiguse ühetaolist kohaldamist käsitleva otsuse vaidlustamise menetlusest, mille algatab üks kohtuasja pooltest.

(22)      2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 32 lõike 1 punkt b ja lõige 2. Igal kolleegiumil on oma õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlev koosseis.

(23)      Kúria aseesimehed nimetab ametisse Vabariigi President Kúria esimehe soovitusel (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 128 lõige 1).

(24)      2011. aasta CLXI seaduse paragrahv 41/B. Alates 1. jaanuarist 2021 täpsustati eeskirjade muudatusega juhtumeid, kus õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlev kaebus tuleb tagasi lükata, laiendati õiguse ühetaolist kohaldamist käsitleva kaebusega vaidlustatavate kohtuotsuste ulatust (piirates neid siiski pärast 1. juulit 2020 tehtud otsustega), tugevdati poolte õigust teha menetluses korraldusi (neile anti õigus oma kaebus tagasi võtta) ning võimaldati peatada kohtumenetlus ja esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotlus. Seadusega on lubatud luua õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlevate otsuste peale esitatud kaebuste lahendamise komisjon, kuhu kuulub rohkem kui üheksa liiget (mis on ka nende miinimumarv). (Kúria esimehelt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9–10).

(25)      2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 41/A lõige 1. Kúria esimees muutis alates 1. maist 2021 kohtuasjade jaotuskava, et võtta kasutusele õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlevate otsuste peale esitatud kaebuste lahendamise komisjoni koosseisu algoritm.

(26)      2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 41/D lõike 1 punkt c. Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu märgib, et õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlevate otsuste peale esitatud kaebuste uus süsteem võib põhjustada segadust ja vähendada kohtunike sõltumatust, andes samal ajal Kúriale liiga suure otsustusõiguse (Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 24).

(27)      Kúria kohtujuhtide ametisse nimetamisel peab Kúria esimees juhul, kui ta soovib nimetada kandidaadi ilma asjaomase kohtuorgani nõusolekuta (mida väljendatakse häälteenamusega), küsima riikliku kohtunõukoja nõusolekut (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 132 lõige 6).

(28)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Ungari Helsinki komiteelt saadud teave. Näiteks õigusnõukogu ja kolleegium esitavad arvamuse kohtuasjade jaotuskava kohta (2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 9 lõige 1).

(29)      Tavamenetluse kohaselt nimetab kohtunikud Kúriasse selle esimees pärast kandideerimiskutset Kúria pädeva kolleegiumi (kollégium) arvamuse alusel ning Kúria kohtunikest koosneva kohtunõukogu poolt kandidaatide hindamise ja paremusjärjestuse alusel. 2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 3 lõige 4a, mis võimaldab parlamendi valitud konstitutsioonikohtu liikmete nimetamist kohtuniku ametisse ilma kandideerimiskutseta, kehtestati 2019. aasta CXXVII seadusega teatavate seaduste muutmise kohta seoses üheastmeliste haldusmenetlustega esimese astme kohtutes (edaspidi „koondõigusakt“) („2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 5). Riiklik kohtunõukoda kutsus 21. septembril 2020 riikliku kohtuameti juhti üles esitama õigusakti ettepanekut, millega kõrvaldatakse 2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 3 lõige 4a (otsus 107/2020 (IX.21.) OBT). Kohtunõukoja 9. septembri 2020. aasta istungil leidsid riikliku kohtuameti juht ja justiitsministeeriumi esindaja, et riiklik kohtunõukoda ei ole selles küsimuses pädev.

(30)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 88 lõige 3.

(31)      https://www.parlament.hu/irom41/13175/13175.pdf.

(32)      2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 103 lõike 3 punkt a.

(33)      13 kohtunikest liiget hääletas vastu. Ühe poolthääle andis toonane Kúria esimees (ex officio riikliku kohtunõukoja liige) (Kúria esimehelt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 4). Kohtunõukoda tunnustas kandidaadi isiklikke omadusi ja valmisolekut, tema akadeemilisi saavutusi ning laiemas mõttes õiguse valdkonnas saadud kogemusi konstitutsioonikohtu liikme ja peaprokuröri asetäitjana, kuid selgitas tagasilükkamist, viidates kandidaadi kohtus töötamise kogemuse puudumisele ja asjaolule, et tema kandidatuur sai võimalikuks seadusandlike muudatustega, mis nõukoja arvates olid vastuolus põhiseadusliku nõudega tagada kohtusüsteemi juhi sõltumatus ja erapooletus (otsus 120/2020. (X.9.) OBT). Riikliku kohtunõukoja arvamus ei ole siduv. Valitsus on seisukohal, et selline kord tagab kohtuorganite kaasamise (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 2). Tuletatakse meelde, et alates 1. jaanuarist 2020 muudeti 2019. aasta XXIV seaduse paragrahviga 1 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 114 lõiget 1, sätestades, et Kúria esimehe ametikohal nõutava viieaastase kohtunikukogemuse arvutamisel võib arvesse võtta konstitutsioonikohtus või rahvusvahelises kohtus vanemõigussekretärina töötatud aega.

(34)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 12.

(35)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 5-6.

(36)      Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 47. Vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, A.K., liidetud kohtuasjad C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, punkt 134.

(37)      ÜRO kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportööri 15. aprilli 2021. aasta kiri. Lisaks, nagu rõhutas Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik, tehti Kúria esimehe valimine võimalikuks ad hominem õigusaktiga (Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik (2020)). Samuti tuleb meelde tuletada, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee märkis murega, et jätkuvalt puuduvad tagatised seoses põhiseaduslike ad hominem meetmetega, millega lõpetatakse kohtuniku volitused, ning et parlamendile anti 2012. aastal pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Baka vs. Ungari (kaebus nr 20261/12) pädevus võtta Kúria esimees vastutusele kohtuliku kontrollita (1383. kohtumine, 29. september – 1. oktoober 2020).

(38)      Valitsuse sõnul kontrollib Kúria keskset rolli Ungari kohtusüsteemis täielikult konstitutsioonikohus.

(39)      Euroopa Kohtu väitel peavad liikmesriigid õigusriigi väärtust silmas pidades tagama, et nende õigusemõistmist käsitlevate seaduste mis tahes taandareng oleks takistatud, hoidudes selliste eeskirjade vastuvõtmisest, mis kahjustaksid kohtusüsteemi sõltumatust (vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, Repubblika, C-896/19, punktid 63 ja 64).

(40)      Kandideerimiskutse loetakse nurjunuks, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei võta ühtegi taotlust vastu. Sellisel juhul avaldatakse uus kandideerimiskutse. Kui uus menetlus tunnistatakse samuti nurjunuks, võib kohtu esimehe (juhi) ametikoha maksimaalselt üheks aastaks täita ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt valitud isik. (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 2). Riikliku kohtuameti juhi otsust tühistada kohtu esimeeste ja teiste kohtujuhtide valikumenetlused ei ole võimalik kohtulikult läbi vaadata ning riiklikku kohtunõukoda ei kaasata.

(41)      2020. aastal tühistas riikliku kohtuameti juht viis kohtujuhtide (kohtu esimehed, aseesimehed, osakondade juhatajad ja asejuhatajad) valikumenetlust, milles kandidaati toetas arvamuse esitanud kohtuorgani enamus (otsused 373.E/2020. (X. 1.) OBHE, 388.E/2020. (X. 19.) OBHE, 415.E/2020. (XI. 12.) OBHE, 443.E/2020. (XI. 30.) OBHE, 444.E/2020. (XI. 30.) OBHE. Valitsuse sõnul põhinesid need riikliku kohtuameti juhi otsused 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 133 lõikel 1 ja neid põhjendati üksikasjalikult ning need avaldati ametlikus väljaandes ja kohtu ametlikul veebisaidil. Selle tulemusena nimetati ametisse kolm kohtu esimehe kohusetäitjat. Riiklik kohtunõukoda väljendas oma 5. mai 2021. aasta koosolekul muret selle üle, et puuduvad ühtsed kriteeriumid, mille alusel riikliku kohtuameti juht valikumenetluse tühistab.

(42)      Piirkonnakohtute ja apellatsioonikohtute esimehed ja teatavad muud juhid nimetab ametisse riikliku kohtuameti juht pärast asjaomase kohtu täiskogu salajast hääletust. Riikliku kohtuameti juht võib ametisse nimetada kandidaadi, kes on saanud häälteenamuse (kohtunik saab hääletamisel toetada rohkem kandidaate), kuid sellise kandidaadi ametisse nimetamiseks, kes ei saanud täiskogu häälteenamust, on vaja riikliku kohtunõukoja eelnevat nõusolekut. Piirkonnakohtute esimehed nimetavad ametisse esimese astme kohtute esimehed (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 2).

(43)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 5.

(44)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 3.

(45)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 5–6.

(46)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 23 lõige 1. Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 1.

(47)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 24 lõige 2 ja V peatükk. Kohtu esimehe hinnang põhineb kolleegiumi juhataja või tema määratud kohtuniku läbi viidud hindamisel (2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 71 lõige 2).

(48)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 3 lõike 3 punkt c ja paragrahvi 24 lõige 3.

(49)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 25 lõige 1.

(50)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvid 80 ja 101. Teenistuskohtute liikmed nimetab ametisse riiklik kohtunõukoda (2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 102 lõige 1 ja paragrahvi 145 lõige 2, 2011. aasta CLXI seaduse paragrahvi 103 lõike 3 punkt g).

(51)      2011. aasta CLXII seaduse paragrahvi 31 lõige 3. Vastavalt valitsuselt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teabele.

(52)       GRECO neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne, soovitus xi, punkt 27. Euroopa standardite kohaselt ei tohiks kohtunikku viia üle teisele kohtuniku ametikohale ilma tema nõusolekuta, välja arvatud distsiplinaarkaristuste või kohtusüsteemi korralduse reformi korral (vt Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 52).

(53)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 6.

(54)      Sidusrühmad teatasid, et nagu seadusega on ette nähtud, suurendati programmi esimeses etapis kohtu esimeeste ja teiste kohtujuhtide palkasid ebaproportsionaalselt (Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 12, mida kinnitas Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus riiklikult kohtunõukojalt saadud teave). Alates 1. jaanuarist 2020 suurendati kohtuastmetega seotud lisatasud esimese astme kohtu kohtunike puhul 10 %-lt 20 %-le, piirkonnakohtu kohtunike puhul 20 %-lt 40 %-le, apellatsioonikohtu kohtunike puhul 40 %-lt 70 %-le ja Kúria kohtunike puhul 60 %-lt 120 %-le. Kohtujuhtidele ette nähtud lisatasusid suurendati oluliselt rohkem. Näiteks tõsteti alates 1. jaanuarist 2020 kolleegiumi juhatajate ja Kúria peasekretäri lisatasu 60 %-lt 200 %-le, apellatsioonikohtu esimeeste ja Pealinna Budapesti kohtu esimehe lisatasu 60 %-lt 150 %-le, apellatsioonikohtu aseesimeeste ja piirkonnakohtu esimeeste lisatasu 50 %-lt 120 %-le ning Kúria eesistujate lisatasu 45 %-lt 120 %-le. Valitsuse esitatud teabe kohaselt oli esimese astme kohtutes keskmine lisatasu 30 % – kohtunike puhul 29 % ja kohtujuhtide puhul 34 %; piirkonnakohtu tasandil oli keskmine lisatasu 33 % – kohtunike puhul 33 % ja kohtujuhtide puhul 33 %.

(55)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 5.

(56)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 7. Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Ungari Helsingi komiteelt saadud teabe kohaselt on lisatasusid käsitlevad õigusnormid (2011. aasta CLXII seaduse paragrahv 189) väga ebamäärased, jättes palju ruumi omavolile, puudub nende lisatasude liikide ja vormide õiguslik loetelu või määratlus, mida riikliku kohtuameti juht ja teised kohtujuhid võivad kohtunike vahel jagada, ning samuti puuduvad selged kriteeriumid selle kohta, mis võib olla selliste otsuste aluseks. Riikliku kohtuameti juht keeldus andmast riiklikule kohtunõukojale üksikasjalikku teavet lisatasude maksmise kohta, sest vastavalt tema õiguse tõlgendusele ei kuulu see teema riikliku kohtunõukoja järelevalvevolituste alla (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus riiklikult kohtunõukojalt saadud teave).

(57)      Kõigile kohtunikele ja kohtutöötajatele makstavate normatiivsete lisatasude keskmise suhtarvu määrab kindlaks riikliku kohtuameti juht; kohtujuhid võivad otsustada sellest keskmisest suhtarvust kõrvale kalduda, vt riikliku kohtuameti juhi määruse 5/2013 paragrahvi 11 lõige 4. (VI. 25.) OBH paragrahvi 11 lõige 4 (kohtunike ja kohtutöötajate suhtes teevad otsuse piirkonnakohtute ja apellatsioonikohtute esimehed; nende kohtute esimeeste ja riikliku kohtuameti juurde määratud kohtunike suhtes teeb otsuse riikliku kohtuameti juht ja Kúria kohtunike suhtes teeb otsuse Kúria esimees). Määrus 5/2013. (VI. 25.) OBH ei sisalda kriteeriume, mille alusel konkreetsetel juhtudel keskmisest suhtarvust kõrvale kalduda. Lisaks võivad juhid määrata täiendavaid (mittenormatiivseid) lisatasusid. Euroopa Nõukogu leiab, et vältida tuleks süsteeme, mis muudavad kohtunike põhitöötasu sõltuvaks töötulemustest, sest need võivad kahjustada kohtunike sõltumatust (Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 55).

(58)      Alapjogokért Központilt (põhiõiguste keskus) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 3. Märgitakse, et puuduvad tulemuslikud õiguskaitsevahendid prokuratuuri otsuste vastu mitte esitada süüdistust avalikku huvi kahjustava väidetava kuritegevuse, sealhulgas korruptsiooni, ELi finantshuve kahjustava pettuse ja avaliku sektori vahendite omastamise eest (erasüüdistuse esitamine ei ole võimalik, kui kannatanu on riik või avaliku võimu organ (2017. aasta XC seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku kohta) paragrahvi 787 lõike 3 punkt d).

(59)      GRECO neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne, soovitus xiv, punkt 37.

(60)      GRECO neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne, soovitus xv, punkt 42. Peaprokuröri direktiivi 12/2012 (VI. 8.) paragrahvi 60/A kohaselt tuleb ülevõtmise põhjus dokumenteerida toimikus. Valitsuse sõnul kasutati GRECO 2015. aasta aruandes sõna „võimalik“, väljendamaks, et selles viidatakse üksnes hüpoteetilistele ja mitte faktilistele olukordadele, ning soovitati võtta täiendavaid meetmeid üksnes selliste võimalike stsenaariumide vältimiseks; sellest hoolimata on prokuratuuri nõuetekohaseks toimimiseks oluline, et peaprokuröri ametikoht on täidetud ka üleminekuperioodil kuni vajaliku häälteenamuse saavutamiseni; see enamus tagab peaprokuröri sõltumatuse ja kaitseb võimude lahusust. Valitsuse sõnul on GRECO nõuetele vastavuse vahearuandes nimetatud põhitagatis meelevaldsete otsuste vastu sätestatud põhiseaduses, mille artikli 29 lõikes 1 on märgitud, et „peaprokurör ja prokuratuur on sõltumatud“. Valitsus märgib, et prokuratuuri sõltumatust on laiendatud 2011. aasta CLXIII seaduse (prokuratuuri kohta) paragrahvi 3 lõikega 3.

(61)      GRECO neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne, soovitus xvii, punkt 52. GRECO tervitas 2011. aasta CLXIV seaduse paragrahvi 88 lõike 1 muudatuse jõustumist 1. jaanuaril 2019; selle muudatusega nähti ette distsiplinaarvoliniku kohustuslik kaasamine uurimise läbiviimisesse.

(62)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 44;

(63)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 45;

(64)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 46;

(65)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 27;

(66)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 23;

(67)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 25;

(68)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 36;

(69)      2019. aastal korraldasid kohtud videokonverentsi teel 6 426 kohtuistungit, kuid 2020. aastal 20 569 kohtuistungit. (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 11). Digivahenditel põhinev koolitussüsteem käivitus aeglaselt, kuid on nüüdseks toimima hakanud. (Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 18 ja 20).

(70)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9.

(71)      Samas. Näiteks võimaldab eriseadus menetleda juhtumeid kirjaliku menetluse teel isegi kohtuvaidlustes, mille puhul selline menetlus ei olnud varem ette nähtud.

(72)      Valitsuse 6. märtsi 2021. aasta määrus 112/2021. Seda määrust ei kohaldata enam alates 23. maist 2021. Alates 17. aprillist 2021 muudeti valitsuse 16. aprilli 2021. aasta määrusega 182/2021 valitsuse määrust 112/2021; see võimaldas kohtutel korraldada kohtuistungeid alates 20. aprillist 2021.

(73)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 9;

(74)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 10;

(75)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 16;

(76)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 14;

(77)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 7;

(78)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 11;

(79)      2020. aasta LXX seadus. Kohtud tegutsevad kiiresti ja hagi algatamise üldine tähtaeg on maksimaalselt kaheksa tööpäeva. Kui kohtul on vaja korraldada istung, toimub see peamiselt elektroonilise sidevõrgu kaudu või muude vahendite abil, millega on võimalik edastada elektroonilisi kujutisi ja heli. Apellatsiooni- ja läbivaatamismenetluses ei või pooled taotleda kohtuistungi korraldamist. (Kúria esimehelt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9).

(80)      2018. aasta oktoobris esitas valitsus parlamendile eelnõu T/2923. Euroopa Nõukogu ministrite komitee märkis 2021. aasta juunis suure murega piisavalt käegakatsutavate edusammude puudumist ja eelkõige seda, et ei ole koostatud konkreetset kava kompenseerivate õiguskaitsevahendite kehtestamiseks haldus- ja kriminaalasjades.

(81)      2021. aasta XCIV seadus.

(82)      Transparency International (2021), „Korruptsiooni tajumise indeks 2020“, lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemed on järgmised: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga), suhteliselt madal (79–60 punkti), suhteliselt kõrge (59–50 punkti), kõrge (alla 50 punkti).

(83)      2015. aastal oli tulemus 51 punkti ja 2020. aastal oli see 44 punkti. Punktisumma suureneb/väheneb oluliselt (muutus viimase viie aasta jooksul rohkem kui viis punkti), paraneb/halveneb (muutus 4–5 punkti), on suhteliselt stabiilne (muutus 1–3 punkti).

(84)      Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ja kogemise kohta kodanike ja ettevõtjate seas ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Viimased andmed on esitatud Eurobaromeetri 2020. aasta eriuuringus nr 502 ja 2019. aasta kiiruuringus nr 482.

(85)      Kriminaalseadustik sisaldab asjakohaseid korruptsiooni ja sellega seotud kuritegude määratlusi ning sellega kriminaliseeritakse altkäemaksu andmise ja mõjuvõimuga kauplemise eri vormid, (tööandja vara) omastamine, avaliku sektori vahendite omastamine ja avaliku võimu kuritarvitamine.

(86)      OECD (2019), „Implementing the OECD Anti Bribery Convention – Phase 4 Report: Hungary“. Vt 2020. aasta XLIII seadus.

(87)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 19.

(88)      Valitsuse 19. juuni 2020. aasta otsus 1328/2020 riikliku korruptsioonivastase keskpika perioodi strateegia kohta aastateks 2020–2022 ja sellele lisatud tegevuskava.

(89)      Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 11.

(90)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 11.

(91)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus prokuratuurilt saadud teave.

(92)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus prokuratuurilt saadud teave.

(93)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus prokuratuurilt saadud teave.

(94)      Kaks kohtuasja on seotud aseriigisekretäriga, keda süüdistatakse passiivses altkäemaksu võtmises, ja maksuameti kõrgema ametnikuga. Veel kolm kohtuasja on seotud erasektoris või rahvusvahelistes organisatsioonides kõrgetasemelistel ametikohtadel olevate isikutega (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus prokuratuurilt saadud teave).

(95)      Peaprokuratuur märkis, et kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite kohta ei peeta eraldi statistikat, kuna see ei ole kriminaalõiguses määratletud kategooria.

(96)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 10.

(97)      Vt lk 8. GRECO neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne, soovitus xiv, punktid 37 ja 42.

(98)      2020. aastal viis riigi julgeolekuteenistus läbi 245 sellist kontrolli, mille tulemusel algatati kriminaalmenetlus üheksa isiku suhtes. Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 13.

(99)      Vt politseid käsitleva 1994. aasta XXXIV seaduse paragrahv 7.

(100)      Varadeklaratsioonid, mis avalikustatakse ja mida kontrollitakse, ei hõlma usaldusvara valitsemise kokkuleppeid (bizalmi vagyonkezelői jogviszony), usaldushaldust (vagyonkezelő alapítvány), erakapitalifonde (magántőkealap) ega elukindlustuspoliise. Huvide deklaratsioonid, mida ei avalikustata ja mis ei kuulu kontrollimisele, hõlmavad usaldusisiku staatust, usaldusisiku või kasusaaja staatust usaldussuhte alusel ning liikmesust sihtasutuses, sihtasutuse juhatuses ja muude oluliste ametikohtade täitmist (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Rahvuskogult saadud teave).

(101)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Rahvuskogult saadud teave.

(102)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 11.

(103)      2012. aasta XXXVI seadus Rahvuskogu kohta, mida muudeti 2019. aasta detsembris.

(104)      GRECO (2020), neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne Ungari kohta „Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors“, lk 5.

(105)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 11–12.

(106)      Valitsuse 25. veebruari 2013. aasta määrus 50/2013 avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse juhtimise süsteemi ja lobistide vastuvõtmise menetluseeskirjade kohta.

(107)      GRECO (2020), neljas hindamisvoor – teine nõuetele vastavuse vahearuanne Ungari kohta „Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors“.

(108)      2012. aasta I seaduse paragrahvi 8 lõige 4.

(109)      2018. aasta CXXV seaduse paragrahvi 93 lõike 1 punkt g.

(110)      Seaduses sätestatud piirangu kestus võrdub piiranguga hõlmatud töökohal töötatud ajaga ja on maksimaalselt kaks aastat (2018. aasta CXXV seaduse paragrahvi 117 lõige 2). 2018. aasta CXXV seaduse paragrahvi 117 lõikes 1 on sätestatud, et valitsus peab kindlaks määrama sektorid ja ametikohad, kus valitsusametnik ei tohi pärast avaliku teenistuse lõppemist töötada. Seda sätet ei ole veel rakendatud.

(111)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 12.

(112)      GRECO (2019), kolmas hindamisvoor – teise nõuetele vastavuse aruande teine lisa, punkt 24.

(113)      2013. aasta CLXV seadus kaebuste ja rikkumisest teatamise kohta.

(114)      2013. aasta CLXV seaduses on sätestatud, et avalik-õiguslikel asutustel ja kohaliku omavalitsuse asutustel on õigus menetleda rikkumisest teatajate teadetega seotud küsimusi (paragrahvi 1 lõiked 1 ja 4). Kui on selgunud, et rikkumisest teataja esitas olulise ebaõige teabe pahauskselt, mis viitab sellele, et toime on pandud kuritegu või rikkumine, antakse rikkumisest teataja isikuandmed üle asutusele või isikule, kellel on õigus menetlus läbi viia. Kui on tõenäoline, et rikkumisest teataja on tekitanud õigusvastast kahju või muud kahju teiste isikute õigustele, edastatakse tema isikuandmed taotluse korral asutusele või isikule, kellel on õigus algatada menetlus või see läbi viia (paragrahvi 3 lõige 4).

(115)      Teised teatamiskanalid on tööandja kaudu teatamine ja avalik-õiguslike asutuste sisekontrollisüsteem.

(116)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 12. Praktikas on ombudsmani esmane ülesanne edastada teated pädevatele asutustele. Neid teateid ei edastata automaatselt õiguskaitseasutustele, vaid kõigepealt viib asjaomase asutuse eetikanõunik läbi haldusuurimise. Eetikanõunikud annavad aru otse oma asutuse juhile. Taotluse korral või ametikohustustest tulenevalt võib ombudsman siiski kontrollida, kas ametiasutus on kaebuse korral nõuetekohaselt meetmeid võtnud. Teabe avalikustamist üldsuse huvides uurivad asjaomased asutused ja nende vastus, mis sisaldab uurimise tulemusi, laaditakse üles elektroonilisse registrisse.

(117)       https://www.oecd.org/corruption/anti-bribery/OECD-Hungary-Phase-4-Report-ENG.pdf .

(118)      2021. aasta VIII seadus, millega muudetakse kõrgharidust käsitlevaid seadusi ja teatavaid seonduvaid seadusi.

(119)      Riigihankeid käsitleva 2015. aasta CXLIII seaduse paragrahvi 5 lõige 3, milles määratakse kindlaks üksused, mis peavad kohaldama hanke-eeskirju: „Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate hangete suhtes kohaldavad riigi asutatud usaldusühingud ning samuti selliste usaldusühingute hallatavad juriidilised isikud […] käesoleva seaduse sätteid“.

(120)      Avalikke ülesandeid täitvad avaliku huvi usaldusfondid ja nende hallatavad juriidilised isikud ei ole 2015. aasta CXLIII seaduse (riigihangete kohta) paragrahvi 5 lõikega 1 sõnaselgelt hõlmatud. Nad võivad kuuluda paragrahvi 5 lõike 2 kohaldamisalasse, kuid Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate hangete puhul ei hõlma see säte kõiki olukordi, mis olid hõlmatud varasema paragrahvi 5 lõikega 3, mis tunnistati 2021. aasta VIII seadusega kehtetuks.

(121)      OLAFilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(122)      OLAFi 2020. aasta aruanne. OLAF esitab ELi institutsioonidele või liikmesriikide asutustele, kes jagavad või haldavad ELi vahendeid, finantssoovitused väärkasutatud ELi vahendite sissenõudmiseks liidu eelarvesse.

(123)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 17.

(124)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt ka organisatsioonidelt K-Monitor ja Transparency International õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 12–13.

(125)      IX artikli lõikes 2 on sätestatud: „Ungari tunnustab ja kaitseb ajakirjanduse vabadust ja mitmekesisust ning tagab tingimused demokraatliku avaliku arvamuse kujundamiseks vajaliku teabe vabaks levitamiseks“.

(126)      2010. aasta CLXXXV seadus meediateenuste ja massimeedia kohta, mida on muudetud 2019. aasta LXIII seadusega.

(127)      2010. aasta CIV seadus ajakirjandusvabaduse kohta.

(128)      2011. aasta CXII seadus informatsioonilise enesemääramise ja teabevabaduse kohta.

(129)      Aastatel 2020–2021 langes Ungari Piirideta Reporterite maailma ajakirjandusvabaduse indeksis veel kolme koha võrra ning on praegu maailmas 92. kohal ja ELis 26. kohal.

(130)      14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808.

(131)      Meediaseaduses on sätestatud meediaameti eesmärgid ja märgitud, et amet on „autonoomne reguleeriv asutus, mis allub üksnes seadusele“ (paragrahv 109) ning et meedianõukogu on „ameti sõltumatu organ, mis annab aru parlamendile ja lähtub üksnes Ungari õigusest“ (paragrahv 123).

(132)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus riiklikult meedia- ja telekommunikatsiooniametilt saadud teave.

(133)

     Meediaameti juht nimetatakse automaatselt meedianõukogu esimehe ametikohale.

(134)      Veneetsia komisjoni soovituste põhjal (arvamus CDL-AD(2015)015) muudeti vastavalt meediaseaduse neid sätteid, mis käsitlevad meedianõukogu esimehe ja liikmete ametisse nimetamist ja ametist tagandamist. Meediaseaduse paragrahvi 124 kohaselt peab kandidaatide nimetamise eest vastutava ajutise parlamendikomisjoni otsus olema ühehäälne. (Meediaameti juht on kandidaat ametikohustustest tulenevalt.) Kandidaatide esitamise komisjoni kuulub üks liige igast fraktsioonist ja nende hääle osatähtsus kajastab esindatava fraktsiooni suurust. Kui kandidaatide esitamise komisjon ei suuda esitada ettenähtud tähtaja jooksul nelja kandidaati, võib ta nimetada kandidaadid, kes said vähemalt kaks kolmandikku kaalutud häältest.

(135)      Sidusrühmad täheldasid, et meediaamet jagas valitsusmeelsetele jaamadele raadiosagedusi läbipaistmatutes menetlustes (Euroopa Ajakirjanike Liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 35) ja oli meediaturul toimuvate ühinemiste heakskiitmisel erapoolik (organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 34). Meediaameti otsuseid võib vaidlustada kohtus.

(136)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Ungari kohta, lk 11–12.

(137)      Kesk-Euroopa Pressi ja Meedia Sihtasutus. Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskuse 2019. aasta ad hoc aruandes jõuti järeldusele, et KESMA loomine suurendaks üldisi ohte meedia mitmekesisusele Ungaris („2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 14). 25. juunil 2020 kinnitas konstitutsioonikohus, et valitsuse määrus, mille kohaselt on kavatsus laiendada Kesk-Euroopa Pressi ja Meedia Sihtasutust riikliku strateegilise tähtsusega, on põhiseadusega kooskõlas (otsus 16/2020. (VII. 8.) AB).

(138)      International Press Institute’i andmetel on valitsusmeelse meedia sisu koordineerimine, eelkõige sihtasutuse KESMA loomise kaudu, toonud kaasa riigi narratiivi domineerimise eelkõige maapiirkondades (International Press Institute’ilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 3). Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave kinnitas seda hinnangut.

(139)      Euroopa Ajakirjanike Liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 37–38; International Press Institute’ilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 2; organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 35; Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskuse 15. märtsi 2021. aasta avaldus.

(140)      Komisjon leiab, et meedianõukogu otsused Klubrádió taotluse tagasilükkamise kohta põhinevad küsitaval alusel, on ebaproportsionaalsed ja läbipaistmatud ning rikuvad ELi telekommunikatsioonieeskirju, mis on sätestatud Euroopa elektroonilise side seadustikus (direktiiv (EL) 2018/1972).

(141)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Ungari kohta, lk 17, ja „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 14. 2020. aasta märtsis sai valitsusmeelne investor kontrolli Index.hu-le tulu teeniva äriühingu üle; 2020. aasta augustis kõrvaldati peatoimetaja ametist, mille tõttu lahkus töölt 90 ajakirjanikku, kes nimetasid peatoimetaja vallandamist „varjamatuks katseks avaldada survet“ (International Press Institute’ilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 3; vt ka organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 39). Seejärel käivitas Index.hu endine meeskond sõltumatu uudisteportaali Telex, mida rahastatakse eraviisiliselt ühisrahastamise kaudu. Valitsuse sõnul kuulub Index.hu peatoimetaja vallandamine tööõiguse valdkonda; tööandjal (äriorganisatsioonil, turuosalisel) on õigus lõpetada töötajaga õigussuhe seaduses sätestatud tingimustel ja põhjustel ning valitsusel ei ole seoses tööandja konkreetse otsusega mingit pädevust.

(142)      Lineaarse meediateenuse osutajad peavad teavitama meediaametit oma (või emaettevõtja) otsesest või kaudsest omandist meediateenuse osutajates. Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 14.

(143)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus valitsuselt saadud teave.

(144)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 14.

(145)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Ungari kohta, lk 13.

(146)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Ungari kohta, lk 18.

(147)      Samas, lk 18.

(148)      Samas, lk 17.

(149)      Endiselt on probleemiks ka andmete ennetav avalikustamine, sest 70 % omavalitsustest ei ole nõutud miinimumteavet oma veebisaidil avaldanud (Budapesti Instituut, Budapesti korruptsiooniuuringute keskus (2019)). Endiselt kehtivad konkreetsed õigusnormid, millega piiratakse juurdepääsu dokumentidele ja avalikule teabele (nt 2015. aasta VII seaduse paragrahv 5, mis on seotud Paksi tuumaelektrijaama arendamisega, ja 2020. aasta XXIX seaduse paragrahvi 2 lõige 3, mis käsitleb Budapest-Belgradi raudteeühenduse projekti teostamist).

(150)      2011. aasta CXII seaduse paragrahvi 29 lõiked 1 ja 2.

(151)      Valitsuse 25. novembri 2020. aasta määrus 521/2020. Nende eeskirjade kohaselt võib avaliku teenuse asutus täita taotluse 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist (vastupidiselt 15-päevasele üldreeglile), kui on tõenäoline, et taotluse täitmine 15-päevase tähtaja jooksul ohustaks vastutava töötlejana tegutseva avaliku sektori asutuse poolt ohuolukorraga seotud avalike ülesannete täitmist. Juba pikendatud tähtaega võib pikendada veel kuni 45 päeva võrra, kui need tingimused on ikka veel täidetud.

(152)      Otsus 15/2021. (V. 13.) AB.

(153)      Euroopa Ajakirjanike Liidu andmetel kasutas valitsus COVID-19 pandeemiat teabele juurdepääsu täiendavaks kontrollimiseks, piirates juurdepääsu pressikonverentsidele, vastates üksnes valitsusmeelsetele meediapäringutele ning keelates kohalikel tervishoiusektori esindajatel meediaga suhelda, kuid suunates kõik pandeemiaga seotud küsimused keskse „tegevusüksuse“ kaudu (Euroopa Ajakirjanike Liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 39). Seda hinnangut kinnitas Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(154)      Euroopa Ajakirjanike Liidu andmetel ei anna riigiametnikud sõltumatutele meediaväljaannetele intervjuusid ja viimased on sageli avalikest üritustest kõrvale jäetud (Euroopa Ajakirjanike Liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 38). Ungari kodanikuvabaduste liidu uuringud on näidanud, et valitsus takistab süsteemselt sõltumatu meedia tööd, eirates meediapäringuid, kohaldades ajakirjanike suhtes avalikku keeldu ja füüsilisi piiranguid ning diskrediteerides, häbimärgistades ja hirmutades nende allikaid (organisatsioonidelt K-Monitor ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 18; organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 43; Euroopa kodanikuvabaduste liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 40).

(155)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 15.

(156)      Valitsuse 30. septembri 2016. aasta määrusega 301/2016 lubatakse avaliku sektori asutustel nõuda avalikule teabele juurdepääsu taotlustega seotud kulude hüvitamist juhul, kui taotlusele vastamine nõuaks avaliku sektori asutuselt lisatööd (nt taotletud dokumentide leidmiseks, korraldamiseks, paljundamiseks ja dokumendist tundliku teabe kõrvaldamiseks kuluv aeg, mis ületab 4 tundi). 2018. aastal riiklikule andmekaitse- ja teabevabadusametile esitatud 300 kaebusest oli ligikaudu 10 % seotud tasude põhjendamatu kohaldamisega (riiklik andmekaitse- ja teabevabadusamet (2019)). Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 15. Valitsus märgib, et avaliku sektori asutuse täiendava töö eest tasu võtmine ei ole kohustuslik. Teine küsimus on seotud kohtumenetluse kestusega avalikule teabele juurdepääsu käsitlevates kohtuasjades; sidusrühmad teatasid, et menetlus võib pikeneda keskmiselt pooleteise aastani (organisatsioonidelt K-Monitor ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 6).

(157)      Veneetsia komisjoni 2. juuli 2021. aasta arvamuse kohaselt võib muudatuse üks mõju olla see, et vastloodud sihtasutuste sisemist töökorraldust ning nende tulusid ja kulusid võib pidada „eraviisilisteks“ ning seega kodanikuühiskonna ja meedia kontrolli eest kaitstuks, kuna kodanikud ja meedia ei saa neile teabevabaduse alusel taotlusi esitada, mis kahjustab riigi läbipaistvust ja teabevabadust („Opinion on the constitutional amendments adopted by the Hungarian parliament in December 2020 (CDL(2021)028)“, punkt 70). Veneetsia komisjon selgitas, et uus määratlus ei vabasta avaliku sektori vahendeid haldavaid eraõiguslikke üksusi vastutusest, mis on põhiseaduse artikli 39 lõikes 2 selgelt sätestatud. Sellegipoolest, kui selline „avalik-õiguslik raha“ kantakse üle teisele üksusele, võivad nende vahendite avalikustamine ja vastavad läbipaistvuse tagatised muutuda ebakindlamaks.

(158)      Vt nt organisatsioonidelt K-Monitori ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 18; organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 43; Euroopa kodanikuvabaduste liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 4. Põhiseaduse artikli 39 lõikes 3 on „avaliku sektori vahendid“ määratletud kui „riigi tulud, kulud ja nõuded“. Praegu ei ole veel teada, millist mõju avaldab see muudatus seoses juurdepääsuga avalikule teabele, eelkõige mis puudutab avaliku sektori äriühinguid ja avaliku huvi usaldusfonde. Põhiseaduses on sätestatud, et avaliku sektori vahendite ja riigi varadega seotud andmeid tuleb käsitada avalikku huvi pakkuvate andmetena (artikli 39 lõige 2). „Avaliku teabe“ terviklikku õiguslikku määratlust (2011. aasta CXII seaduse (informatsioonilise enesemääramise ja teabevabaduse kohta) paragrahvi 3 punkt 5) ei ole muudetud. Valitsuse väitel ei mõjuta põhiseaduse muudatus juurdepääsu avalikule teabele, mida kontrollivad avalikke ülesandeid täitvad üksused, näiteks avaliku huvi usaldusfondid. Õiguse kohaldamisel on kohtud siiski kohustatud tõlgendama seaduste teksti kooskõlas põhiseadusega (põhiseaduse artikkel 28). See muudatus on juba mõjutanud kohtupraktikat, mis käsitleb teabevabaduse kohtulikku jõustamist: Székesfehérvári esimese astme kohus leidis 11. jaanuari 2021. aasta kohtuotsuses 26.P.20.281/2020/9 (mida Győri piirkondlik apellatsioonikohus kinnitas 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsusega Pf.III.20.050/2021/3), et põhiseaduse artikli 39 lõikes 3 sätestatud määratlust arvesse võttes ei kuulu vastustajaks oleva äriühingu tehtud investeeringud ja ehitustööd, mida rahastatakse ELi vahenditest, mõiste „riigi tulud, kulud ja nõuded“ alla ning ei ole seega „avaliku sektori vahendid“ ja järelikult ei hõlma mõiste „avalik teave“ nendega seotud andmeid.

(159)      Euroopa Ajakirjanike Liidult ja International Press Institute’ilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, vastavalt lk 37 ja lk 7.

(160)      Euroopa Ajakirjanike Liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 37.

(161)      Samas.

(162)      Ajakirjanike kaitse komisjon teatas, et Budapesti kohus tegi andmekaitse-eeskirjadele tuginedes Magyar Narancsi 2020. aasta 29. septembri ja 15. oktoobri väljaannete suhtes esialgse ettekirjutuse, jättes sellega välja osa uuriva ajakirjaniku Ákos Keller-Alánti artiklist (ajakirjanike kaitse komisjonilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 6). Nagu eelmisel aastal teatati, tegi kohus 2020. aasta jaanuaris korralduse esialgse õiguskaitse kohta, millega keelati andmekaitse-eeskirjadele tuginedes äriajakirja Forbes Hungary levitamine („2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, joonealune märkus 116).

(163)      Ungari vastas esimesele ja viimasele loetletud kaebusele ning märkis, et Index.hu juhtum on tööõiguse küsimus ja et Klubrádió otsuse tegi sõltumatu meedianõukogu.

(164)      Põhiseaduse vastuvõtmiseks või muutmiseks on vaja kõikide parlamendiliikmete kahekolmandikulist häälteenamust (põhiseaduse artikli S lõige 2).

(165)      Põhiseadusega on ette nähtud 33 alusseaduse vastuvõtmine, millega rakendatakse teatavaid põhiseaduse sätteid ja mis sisaldavad üksikasjalikke norme peamiste institutsioonide toimimise või teatavate põhiõiguste teostamise kohta. Alusseadusi saab vastu võtta või muuta kohalviibivate parlamendiliikmete kahekolmandikulise häälteenamusega (põhiseaduse artikli T lõige 4). Veneetsia komisjon on kritiseerinud Ungarit selle eest, et alusseaduseid kasutatakse ulatuslikumalt, kui on rangelt vajalik, ning isegi üksikasjalike õigusaktide kehtestamiseks, mida on peetud demokraatia seisukohast küsitavaks, kuna see raskendab tulevikus reformide läbiviimist (arvamus CDL-AD(2012)009, punkt 47). Valitsuse väitel on põhiõiguste ja riigi korralduse kõige olulisemate aspektide reguleerimiseks vaja kõrgetasemelist poliitilist konsensust.

(166)      Vabariigi President, konstitutsioonikohtu liikmed ja esimees, Kúria esimees, peaprokurör, riikliku kohtuameti juht, põhiõiguste volinik ja voliniku asetäitjad, riigikontrolli esimees, Ungari keskpanga president.

(167)      Põhiseaduse artikli 6 lõige 1. 2020. aastal võeti vastu 15 parlamendiliikmete esitatud seaduseelnõud (14 parlamendi enamuselt, 1 opositsioonilt) (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Rahvuskogult saadud teave).

(168)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 17.

(169)      Euroopa Kohtunike Ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 23. organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 46. Valitsus on seisukohal, et seaduste põhiseaduslikkuse kontroll laieneb ka õiguskindluse ametlike kriteeriumide hindamisele: kui kohaldamise piisava ettevalmistamise nõuet ei täideta, kuulutab konstitutsioonikohus normi põhiseadusega vastuolus olevaks.

(170)      11. märtsil 2020 kuulutas valitsus kooskõlas põhiseaduse artikli 53 lõikega 2 välja ohuolukorra. 30. märtsil 2020 võttis parlament vastu uue seaduse, mis võimaldas valitsusel tühistada määrusega mis tahes seaduse. Erakorralised volitused näisid olevat ulatuslikud, võttes arvesse selge ajalise piirangu puudumise ja laialt määratletud volituste kombineeritud mõju. 18. juunil 2020 lõpetas valitsus ohuolukorra ja kuulutas kuni 18. detsembrini 2020 välja „rahvatervise hädaolukorra“ (vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 17–18). Seejärel pikendas valitsus rahvatervise hädaolukorda kuni 18. juunini 2021. Kohaldatavad eeskirjad on sätestatud 1997. aasta CLIV seaduse (tervishoiu kohta) XIV peatükis. Märgitakse, et vastavalt 2007. aasta LXXX seaduse (varjupaigaõiguse kohta) IX/A peatükile on valitsus alates 10. märtsist 2016 säilitanud massilisest sisserändest tingitud kriisiolukorra. (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Rahvuskogult saadud teave).

(171)      Põhiseaduse artikli 54 lõige 3. Erakorraliste meetmete suhtes kohaldatavad üksikasjalikud eeskirjad on kindlaks määratud 2011. aasta CXXVIII seadusega katastroofide ohjamise kohta (muudetud kujul). Selle seaduse paragrahv 51/A on sisuliselt sama mis 2020. aasta märtsi XII seaduse paragrahv 2 (vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 17).

(172)      2020. aasta CIX seadus koroonaviiruse pandeemia teise laine ohjeldamise kohta.

(173)      90 päeva möödumisel, st 8. veebruaril 2021 lõpeb 2020. aasta CIX seaduse kohaldamine, mis tähendab, et lõpeb parlamendi luba erakorraliste meetmete kohaldamise pikendamiseks.

(174)      Valitsuse 29. jaanuari 2021. aasta määrus 26/2021.

(175)      Valitsuse 29. jaanuari 2021. aasta määrus 27/2021. Selle määrusega kehtestati taas – ilma seda avaldamata – teatavad erakorralised meetmed (valitsuse määrused), mis anti välja varasema ohuolukorra alusel (vastavalt põhiseaduse artikli 53 lõikele 4 ei olnud need ohuolukorra lõppemisel enam kohaldatavad).

(176)      Rahvuskogu on seisukohal, et see meetod ei riivanud tema eesõigusi ning et need määrused olid kooskõlas nii põhiseaduse kui ka asjaomaste seaduste sätetega (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Rahvuskogult saadud teave).

(177)      2021. aasta I seadus koroonaviiruse pandeemia ohjeldamise kohta.

(178)      2021. aasta XL seadus, millega muudetakse 2021. aasta I seadust koroonaviiruse pandeemia ohjeldamise kohta. Tuleb märkida, et parlamendi sügisistungjärk kestab ajavahemikus 1. septembrist kuni 15. detsembrini, kuid selle avamise kuupäev ei ole käesolevas etapis teada.

(179)      Erakorralised volitused näisid olevat ulatuslikud, võttes arvesse selge ajalise piirangu puudumise ja laialt määratletud volituste kombineeritud mõju (vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 17).

(180)      Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Ungari 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2020. aasta lähenemisprogrammi kohta.

(181)      Näiteks teatas üks Austria kindlustusandja 7. aprillil 2021, et ta on saanud Ungari siseministeeriumi otsuse, millega blokeeritakse valitsuse 28. novembri 2020. aasta määrusele 532/2020 – ohuolukorra alusel vastu võetud erakorraline meede – tuginedes Madalmaade kindlustusandja Ungari tütarettevõtjate kavandatav omandamine, mis kaldub kõrvale 2018. aasta LVII seaduse sätetest niivõrd, kuivõrd selles seaduses on sätestatud, et sellised EMP investorite vahelised tehingud tuleb deklareerida valitsuse määratud ministrile, kes peab avalduse teadmiseks võtma.

(182)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 18. Enamik juhtumeid lõpetati ilma sisulise otsuseta (määrused IV/74/2021, IV/200/2021, IV/02069/2020, IV/00295/2021, 3237/2021. (VI. 4.), 3238/2021. (VI. 4.), 3206/2021. (V. 19.), 3178/2021. (IV. 30.), 3159/2021. (IV. 22.), 3413/2020. (XI. 26.), 3388/2020. (X. 22.), 3326/2020. (VIII. 5.)). Konstitutsioonikohus leidis, et erakorralised meetmed, mis olid seotud üldise kogunemiskeeluga ohuolukorras (juhtum IV/288/2021) ja erimajandustsooni määramisega Gödi linnas (otsus 8/2021. (III. 2.) AB), olid põhiseadusega kooskõlas, kuid kehtestas põhiseadusest tuleneva nõude nende kohaldamiseks. Seoses erakorralise meetmega, mis takistab omavalitsustel saada ohuolukorras tulu mootorsõidukimaksust, jättis konstitutsioonikohus rahuldamata veerandi parlamendiliikmete poolt esitatud hagiavalduse (otsus 3234/2020. (VII. 1.) AB). Konstitutsioonikohus vaatas ka läbi valitsuse 25. novembri 2020. aasta määruse 521/2020, millega pikendatakse avalikele dokumentidele juurdepääsu taotlustele kohaldatavat viivitust (vt eespool, lk 18).

(183)      Veneetsia komisjon märkis murega, et muudatused võeti vastu hädaolukorra ajal ilma avaliku konsultatsioonita ning seletuskiri koosneb ainult kolmest leheküljest; Veneetsia komisjon rõhutas, et selline kiirus ja mõtestatud avalike konsultatsioonide puudumine on eriti murettekitav põhiseaduse muudatuste puhul, ning tuletab meelde oma varasemat hoiatust seoses Ungari valitseva enamuse „ärakasutava hoiakuga“ põhiseadusesse, mida ei tohiks käsitada poliitilise vahendina („Opinion on the constitutional amendments adopted by the Hungarian parliament in December 2020 (CDL(2021)028)“, punktid 83 ja 84).

(184)      Sõjaolukorra (praegune riiklik kriisolukord) ja hädaolukorra väljakuulutamise tingimusi laiendatakse, võttes arvesse muutuva julgeolekukeskkonna nõudeid (näiteks küberrünne, mis ei kujuta endast vägivallaakti, või keskkonnareostuse vormis rünnak), ning parlament on ainus organ, kellel on õigus need välja kuulutada. (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 27). Veneetsia komisjon juhtis tähelepanu sellele, et mitme sätte mõju on raske hinnata, kui ei ole teada, milliseid seadusandlikke muudatusi võidakse selliste sätete alusel vastu võtta. Komisjon järeldas, et üheksanda muudatusega toimub enamiku üksikasjade täpsustamine peamiselt alusseadustes, mis võib lõpuks tekitada tõsiseid küsimusi seoses riigi volituste ulatusega erandolukordades („Opinion on the constitutional amendments adopted by the Hungarian parliament in December 2020 (CDL(2021)028)“, soovitus f).

(185)      Põhiseaduse artikkel 54. 2011. aasta CLI seaduse (konstitutsioonikohtu kohta) uue paragrahvi 48/A kohaselt võib konstitutsioonikohtu istungeid korraldada selle kohtu esimehe otsusel ka elektrooniliselt. Sama seaduse uues paragrahvis 68/A on sätestatud, et õigusliku erikorra ajal a) tagavad esimees ja peasekretär konstitutsioonikohtu pideva toimimise ning võtavad vajalikud korralduslikud, operatiiv-, haldus- ja otsuste ettevalmistamise meetmed ning b) esimees võib lubada teha erandi konstitutsioonikohtu kodukorrast. (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 26–27.)

(186)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 27.

(187)      Põhiseaduse uue artikli 56 lõige 1 võimaldab Vabariigi Presidendil anda valitsusele loa ohuolukorra pikendamiseks, kui parlament ei saa neid otsuseid vastu võtta.

(188)      Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja Mijatovići 20. novembri 2020. aasta avaldus. Ühinemisele ei eelnenud avalikku konsultatsiooni (Ungari keskkonnapartnerluse sihtasutuselt Ökotárs õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 17).

(189)      Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 194.

(190)      2020. aasta CXXVII seadus, millega muudetakse teatavaid seadusi, et tagada võrdse kohtlemise nõude tõhusam kohaldamine (vastu võetud 1. detsembril 2020). Põhiseaduslikku raamistikku ja voliniku sõltumatuse põhitagatisi ei ole muudetud.

(191)      2003. aasta CXXV seadus võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise kohta.

(192)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 28.

(193)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 27. Põhiseadusega muudeti oluliselt seaduste hilisemat läbivaatamist käsitlevaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2011 võis iga isik, kellel ei olnud õiguslikku huvi, esitada petitsiooni, taotledes õigusnormi põhiseaduslikku läbivaatamist. Vastavalt alates 1. jaanuarist 2012 kohaldatavatele uutele eeskirjadele võivad sellise menetluse algatada ainult valitsus, veerand parlamendiliikmetest, Kúria esimees, peaprokurör ja põhiõiguste volinik. Ametisolev volinik ei ole seda õigust kasutanud, sealhulgas näiteks seoses 2021. aasta LXXIX seadusega „pedofiilide suhtes rangemate meetmete võtmise ja teatavate lastekaitseseaduste muutmise kohta“. Valitsus on seisukohal, et pärast actio popularis’e kaotamist seaduste hilisemaks läbivaatamiseks tagab „tegeliku“ põhiseadusliku kaebuse esitamine kohtuotsuste peale põhiõiguste tõhusa kaitse.

(194)      Direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000); direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004); direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006); direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010).

(195)      Nt organisatsioonilt Háttér Society õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 10; organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 52. Vt ka komisjoni soovitus (EL) 2018/951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta (ELT L 167, 4.7.2018, lk 28).

(196)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“, lk 18. Põhiseaduse artikli 24 lõike 2 punkti d kohaselt ja kooskõlas konstitutsioonikohut käsitleva 2011. aasta CLI seaduse paragrahviga 27 võib isik või organisatsioon, keda konkreetne juhtum mõjutab, esitada konstitutsioonikohtule põhiseadusega vastuolus oleva kohtuotsuse peale kaebuse, kui see otsus rikub nende põhiseaduses sätestatud õigusi ja õiguskaitsevahendid on juba ammendatud (põhiseaduslik kaebus). Kui konstitutsioonikohus tuvastab, et kohtuotsus on vastuolus põhiseadusega, tühistab ta selle. Euroopa Inimõiguste Kohus peab põhiseaduslikku kaebust tulemuslikuks õiguskaitsevahendiks (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. märtsi 2019. aasta otsus kohtuasjas Szalontay vs. Ungari, 71327/13; 12. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas Geréb vs. Ungari, 25520/13, ja 12. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas Takács vs. Ungari, 73665/17). Alates 2012. aastast on 90 % konstitutsioonikohtus arutatavatest kohtuasjadest olnud põhiseaduslikud kaebused (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Kúria esimehelt saadud teave). Alates 20. detsembril 2019 jõustunud muudatusest, millega võimaldatakse avalikku võimu teostavatel üksustel vaidlustada lõplikke kohtuotsuseid, on sellised üksused esitanud seitse põhiseaduslikku kaebust. 2020. aastal esitasid eraisikud kohtuotsuste peale 412 põhiseaduslikku kaebust. (Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus konstitutsioonikohtu kantseleilt saadud teave.) 2012.–2020. aastal tühistas konstitutsioonikohus 117 kohtuotsust (sh 47 Kúria otsust) (Kúria esimehelt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 10).

(197)      Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 23. Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu märkis, et konstitutsioonikohus tegutseb üldkohtute otsuseid sisuliselt läbi vaadates üha enam neljanda astme kohtuna. Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu sõnul tähendab see konstitutsioonikohtu tarbetut sekkumist üldkohtute töösse ning nende kaalutlusõiguse ja sõltumatuse kahtluse alla seadmist.

(198)      Kúria esimehelt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 2. Valitsuse sõnul tegelevad konstitutsioonikohtu liikmed de facto õigusemõistmisega (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 12).

(199)      Parlament valib ka konstitutsioonikohtu esimehe (Századvégilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 6).

(200)      Iga Ungari kodanik, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ja kellel on õigus kandideerida parlamendivalimistel, võib saada konstitutsioonikohtu liikmeks, kui a) tal on õigusteaduse kraad, b) ta on vähemalt 45-aastane, kuid noorem kui 70-aastane, ning c) ta on silmapaistvate teadmistega jurist-teoreetik (ülikooli õppejõud või doktorikraadiga Ungari Teaduste Akadeemia liige) või tal on vähemalt 20-aastane erialane töökogemus õigusvaldkonnas. Isikul ei ole õigust saada konstitutsioonikohtu liikmeks, kui ta on olnud valitsuse liige või mõne erakonna juhtivametnik või kui ta on valimistele eelnenud nelja aasta jooksul töötanud juhtiva riigiametniku ametikohal. (Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 1).

(201)      Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, komisjon vs. Ungari, C-78/18.

(202)      2021. aasta XLIX seadus kodanikuühiskonna organisatsioonide sellise tegevuse läbipaistvuse kohta, mis võib mõjutada avalikku arutelu, ja teatavate seotud õigusaktide muutmise kohta.

(203)      Juba kehtivate eeskirjade (2011. aasta CLXXV seaduse (ühinemisvabaduse, avalikes huvides tegutsemise ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse ja toetamise kohta) paragrahvid 28–30 ning 2011. aasta CLXXXI seaduse (kodanikuühiskonna organisatsioonide kohtuliku registreerimise ja sellega seotud menetluseeskirjade kohta) paragrahvid 39 ja 40) kohaselt peavad kõik kodanikuühiskonna organisatsioonid koostama aastaaruande oma vara, tegevuse, rahaliste vahendite ja tulude kohta. Samuti peavad nad andma aru oma avalikes huvides toimuvast tegevusest ja annetustest, mis on saadud kava raames, mis võimaldab kodanikel annetada 1 % oma üksikisiku tulumaksust kodanikuühiskonnale. (Alapjogokért Központilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 21.) 1. juulil 2021 jõustus uus valitsuse määrus (30. juuni 2021. aasta määrus 379/2021), milles nõutakse, et kodanikuühiskonna organisatsioonid lisaksid oma avalikes huvides toimuva tegevuse aruandesse oma rahastajate nimed. 17. juulil 2021 tunnistati need sätted valitsuse 16. juuli 2021. aasta määrusega 437/2021 kehtetuks.

(204)      Pooleliolev kohtuasi C-821/19, milles kohtujurist Rantos esitas oma ettepaneku 25. veebruaril 2021.

(205)      Valitsus nimetas selle õigusakti „Stop-Soros“-määruseks, https://www.parlament.hu/irom41/00333/00333.pdf.

(206)      „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Ungaris“ (lk 19), milles käsitletakse Veneetsia komisjoni ja OSCE ODIHRi ühisarvamuses (CDL-AD(2018)035) väljendatud kriitikat.

(207)      Organisatsioonidelt Amnesty International Hungary, Eötvös Károly Institute, Ungari kodanikuvabaduste liit, K-Monitor, Mérték Media Monitor, Political Capital ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 57.

(208)      CIVICUSe hinnang; hinnang antakse skaalal, millel on viis kategooriat: avatud, piiratud, takistatud, allasurutud ja suletud.

(209)      Ungarilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 28.

(210)      Euroopa kodanike foorumi andmetel olid kodanikuühiskonna organisatsioonid koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisist enim mõjutatud ühiskonnarühmade toetamisel esirinnas (muu hulgas toiduabi andmise, digiõppe toetamise ning teabe ja õigusabi levitamisega), kuid valitsus ei avanud kodanikuühiskonnale täiendavaid rahastamisallikaid (Euroopa kodanike foorumilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 38).

(211)      Teatavad sidusrühmad märgivad, et demokraatlik kodanikuühiskond on riigis majanduslikult kurnatud, kuna puudub juurdepääs üha enam politiseeritud avaliku sektori vahenditele (Euroopa kodanike foorumilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 39).

(212)      Põhiseaduse artikli 38 lõige 6.

(213)      2021. aasta IX seadus avalikke ülesandeid täitvate avaliku huvi usaldusfondide kohta. Valitsuse väitel on õigusakti eesmärk vältida selliste usaldusfondide pidevat poliitiliste arutelude objektiks olemist ja tagada nende ülesannete täitmine.

(214)      Seaduses on loetletud 33 usaldusfondi, millele usaldatakse märkimisväärsed avaliku sektori varad ning mis vastutavad erinevate kõrgharidus- ja muude kultuuriasutuste tegevuse eest, kusjuures kõik need fondid asutatakse ministri poolt pärast seda, kui parlament on selleks eriõigusakti alusel loa andnud. Näiteks Mathias Corvinus Collegium, mille usaldusisikute nõukogusse kuulub riigisekretär, on saanud mitmesuguste varadena, sealhulgas kinnisvara, omakapitali ja rahana, kokku vähemalt 500 miljardit Ungari forintit (1,4 miljardit eurot), mis on võrdne Ungari kõrgharidussektori kogu aastaeelarvega (organisatsioonidelt K-Monitori ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 13). Vt 2020. aasta XXVI seadus Mathias Corvinus Collegiumi talentide haldamise programmi ja Maecenas Universitatis Corvini Foundationi õpetamistegevuse toetamise kohta; 2020. aasta CVI seaduse paragrahv 6 ja 2. lisa, mis käsitlevad teatavaid usaldusfonde ja varade ülekandmist nendele usaldusfondidele.

(215)      Avaliku huvi usaldusfonde haldab usaldusisikute nõukogu, mis koosneb vähemalt viiest füüsilisest isikust, kes nimetatakse ametisse määramata ajaks. Pärast asutaja õiguste üleandmist ministrilt usaldusisikute nõukogule saab nõukogu liikmeid tagasi kutsuda ja ametisse nimetada ainult nõukogu. Nõukogu võib muuta usaldusfondi põhikirja. Uus seadus võimaldab asutajal loobuda igasugusest kontrollist usaldusisikute nõukogu üle, muutes selle liikmed sõltumatuks ja ametist tagandamatuks.

(216)      Ungarisse tehtud riigikülastuse käigus Ungari Helsingi komiteelt saadud teave „variriigi“ loomise kohta.

(217)      Organisatsioonidelt K-Monitori ja Transparency International Hungary õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 13.

(218)      Vt nende teemade kohta jaotisi, mis käsitlevad korruptsioonivastase tegevuse raamistikku (lk 14) ja meedia mitmekesisust (lk 19).

(219)      „Opinion on the constitutional amendments adopted by the Hungarian parliament in December 2020 (CDL(2021)028)“, punktid 66 ja 70.