52021PC0731

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.11.2021

COM(2021) 731 final

2021/0381(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 575 final} - {SWD(2021) 355 final} - {SWD(2021) 356 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on eelkõige aidata kaasa poliitreklaami siseturu nõuetekohasele toimimisele ja kehtestada ühtlustatud normid, mis tagavad poliitreklaami ja seotud teenuste läbipaistvuse kõrge taseme. Neid norme hakatakse kohaldama poliitreklaami teenuste osutajate suhtes.

Samuti on selle ettepaneku eesmärk kaitsta füüsilisi isikuid isikuandmete töötlemisel ja kehtestada selleks normid suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamise kohta poliitreklaami kontekstis. Neid norme hakatakse kohaldama nende suunamis- ja võimendamismeetodite abil kõigi vastutavate töötlejate suhtes, mitte ainult poliitreklaami teenuste osutajate suhtes.

Kuna reklaami, sealhulgas poliitreklaami tehakse tavaliselt tasu eest, on see teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 57 tähenduses. See kehtib ka poliitreklaamiga seotud eri tegevuste puhul, sealhulgas sisu ja kampaaniate ettevalmistamine, reklaami edastamise korraldamine edastuskanalis ning selle avaldamine ja levitamine. Seega kehtivad kõnealuseid teenuseid piiriüleselt osutavate liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes põhivabadused, eelkõige asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine, mis kuuluvad liidu õiguskorra aluspõhimõtete hulka. Teenuste piiriülene osutamine hõlmab vabadust pakkuda ja osutada teenuseid muus liikmesriigis kui tema asukoha liikmesriik. See hõlmab ka vabadust saada teenuseid piiriüleselt. Teenuste vaba liikumine hõlmab lisaks teenuseosutaja või teenuse kasutaja füüsilisele piiriülesele liikumisele ka olukordi, kus teenust osutatakse piiriüleselt. Reklaamiteenuste osutamist reguleeritakse eri liikmesriikides erinevalt vastavalt reklaami esituse avaldamiseks või levitamiseks kasutatavatele kanalitele (nt trükimeedia, audiovisuaalmeedia, digiplatvormid jne) ja kohaldatavate eeskirjade eesmärkidele (nt tarbijakaitse). Poliitreklaami teenuste suhtes kohaldatakse täiendavaid erieeskirju, millega kehtestatakse tellijatele – eelkõige poliitikas osalejatele – ja teenuseosutajatele kohustused.

Poliitreklaami teenused ELis on arenemas. Poliitreklaami teenuste üldine kasv ja eriti asjaomaste veebipõhiste teenuste märkimisväärne kasv sektoris, kus nõuete täitmise tagamine on ebaühtlane ja õigusnormid killustatud, on tekitanud muret, et siseturu vahendid ei võimalda praegu pakkuda kõrgetele läbipaistvusstandarditele vastavat poliitreklaami, et tagada õiglane ja avatud demokraatlik protsess kõigis liikmesriikides. Sellised probleemid, mis on seotud regulatiivsete lünkade ja ebapiisava läbipaistvusega, on juba sundinud mõnda liikmesriiki meetmetega sekkuma ja teised kavatsevad seda teha, kuid riigi tasandil võetavate meetmetega ei saa täita lünki piiriüleses nõuete täitmise tagamises.

Poliitreklaami riiklike õigusnormidega kehtestatakse poliitreklaami teenuste osutajatele kohustused, mis käsitlevad poliitreklaami kättesaadavust ja määravad kindlaks sisu elemendid, et tagada konkreetne läbipaistvus. Selliste riiklike õigusnormide eesmärk on muu hulgas tagada aruandekohustus ning õiglase ja avatud poliitilise protsessi üldine korraldus, sealhulgas toetada järelevalvet selle üle, kas poliitikas osalejad täidavad asjaomaseid kohustusi. Need riiklikud õigusnormid on märkimisväärselt killustatud, sealhulgas asjakohaste määratluste ja kohustuste laadi poolest.

Poliitreklaam on liikmesriikides killustatult määratletud ja see tekitab probleeme seoses sellega, kas reklaam kvalifitseerub poliitiliseks. Liikmesriikides ja liikmesriikide vahel poliitreklaamiga seotud teenuseid osutavate teenuseosutajate suhtes kohaldatavate läbipaistvuskohustuste kohaldamisalas ja sisus on olulisi erinevusi sõltuvalt vahenditest ja riiklikest poliitilistest traditsioonidest, mis toob kaasa killustatuse. Mõnes liikmesriigis on keelatud ainult anonüümne poliitreklaam, teistes nõutakse reklaami esituses rahastamise või tellija isiku kohta konkreetse teabe esitamist ning mõnes liikmesriigis on kehtestatud nõuded poliitreklaami esitusse märgistuse lisamise kohta või reklaami ja toimetatava sisu selge eristamise kohta.

Tehnoloogia areng on muutnud killustumise ning järelevalve ja jõustamisega seotud küsimused keerukamaks. Eelkõige veebikeskkonnas on see pannud vohama uued meediakanalid ning poliitreklaami rahastamise, ettevalmistamise, edastamise korraldamise, edendamise, avaldamise ja levitamise uued meetodid. Mõnikord ei ole selge, kas nõuded, mis on võivad olla kehtestatud valimisseadustes sisalduvates üldeeskirjades, kehtivad kõigi meediakanalite, sealhulgas veebikanalite suhtes, ning see tekitab poliitreklaami teenuste osutajate jaoks täiendavat õiguslikku ebakindlust.

See killustatus suureneb, kui liikmesriigid töötavad välja uued eeskirjad, et tagada poliitreklaami esituse läbipaistvus, võttes eelkõige arvesse tehnoloogia arengut. Uued teatava otstarbega riiklikud eeskirjad suurendavad tõenäoliselt oluliste läbipaistvusnõuete, näiteks avaldamisele kuuluv teave ja selle vorm, ning nende kohaldamisala killustatust. See vähendab tõenäoliselt veelgi õiguskindlust nii poliitreklaami teenuste osutajate kui ka reklaami esituse tellijate jaoks.

Läbipaistvusnõuete killustatus takistab teenuste osutamist. See toob teenuseosutajatele kaasa konkreetsed nõuete täitmisega seotud kulud, sest nad peavad tegema investeeringuid, et teha kindlaks kohaldatavad standardid ja viia reklaam vastavusse eri riikide nõuetega, ning põhjustab õiguslikku ebakindlust seoses poliitreklaami suhtes kohaldatavate läbipaistvusnõuetega. Selline killustatus takistab teenuseosutajatel, kes võiksid pakkuda poliitreklaamiga seotud teenuseid eri liikmesriikides, sisenemast teiste liikmesriikide turule või töötamast välja uusi teenuseid. Seega piirab see ka teenuste kasutajate võimalusi siseturul ning piiriülese kampaania võimalusi ja valikuid. Eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) ei pruugi olla suutlikkust teha kindlaks kõik erinevad riiklikud nõuded ja menetlused ning tagada vastavus nendele. Poliitreklaami teenuste osutajad väljendasid käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus toimunud konsultatsioonis muret nende tõkete pärast.

See mõjutab ka kodanikke ja pädevaid asutusi, kuna poliitreklaami avaldajad ja poliitreklaami teenuste osutajad võivad asuda muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus asuvad poliitreklaamiga kokku puutuvad kodanikud, ning tekitab konkreetseid järelevalveprobleeme.

Tehnoloogia kiire areng, üha rohkem killustunud ja problemaatilisem õigusraamistik ning üha suuremad summad, mis kulutatakse poliitreklaamile, näitavad vajadust reageerida ELi tasandil, et tagada poliitreklaami teenuste vaba liikumine kogu liidus, tagades ühtlasi kõrge läbipaistvuse kõrge taseme, mis muudab valimisprotsessid ELis avatumaks ja õiglasemaks.

Kavandatud meetmed põhinevad poliitreklaami valdkonnas kehtivate või kavandatavate liikmesriikide õigusaktide analüüsil.

Võttes arvesse äsja kirjeldatud konteksti, tuleks käesoleva ettepanekuga ette näha ühtlustatud läbipaistvusnõue, mida kohaldatakse nende ettevõtjate suhtes, kes osutavad poliitreklaami ja seotud teenuseid (s.o tegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest), mis on seotud poliitreklaami ettevalmistamise, edastamise korraldamise, edendamise, avaldamise ja levitamisega või liikmesriigi kodanikele suunatud reklaamiga.

Samuti on selle ettepaneku eesmärk kaitsta füüsilisi isikuid isikuandmete töötlemisel ja kehtestada selleks normid, mis käsitlevad suunamist poliitreklaami levitamise kontekstis.

Isikuandmeid, mis on kogutud otse kodanikelt või saadud nende veebitegevuse ja käitumisprofiilide koostamise ning muu analüüsi kaudu, kasutatakse poliitiliste sõnumite suunamiseks kodanikele, suunates selleks reklaami esituse rühmadele, ning nende mõju ja levi võimendamiseks, kohandades reklaami sisu ja levitamist kirjeldatud isikuandmete töötlemisel ja analüüsimisel kindlaks tehtud omaduste alusel. On täheldatud, et isikuandmete, eelkõige määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 kohaselt tundlikeks peetavate andmete töötlemine sellistel eesmärkidel avaldab konkreetset negatiivset mõju kodanike õigustele, sealhulgas nende arvamus- ja teabevabadusele, teha poliitilisi otsuseid ja kasutada oma hääleõigust. Mõned liikmesriigid on samuti püüdnud sekkuda või kaaluvad sekkumist seoses reklaami suunamisega. Olukorras, kus füüsiliste isikute isikuandmete kaitset nende töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist käsitlevad eeskirjad on ühtlustatud, on vaja ja asjakohane võtta meetmeid liidu tasandil, et tagada isikuandmete täiendav erikaitse, kui neid kasutatakse poliitreklaami suunamise kontekstis.

Seepärast tuleks käesolevas ettepanekus käsitleda ka suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamist seoses sellise poliitreklaami avaldamise, levitamise või edendamisega, mis hõlmab isikuandmete töötlemist kõigi vastutavate töötlejate poolt, mitte ainult poliitreklaami teenuste osutajate poolt.

Vajadus nende küsimustega tegeleda kuulutati välja komisjoni presidendi poliitilistes suunistes ja see on kooskõlas Euroopa demokraatia tegevuskavaga, 1 mille komisjon esitas 2020. aasta detsembris. Euroopa demokraatia tegevuskavas tunnistatakse vajadust suurema läbipaistvuse järele poliitreklaamis ja poliitilises teabevahetuses ning nendega seotud äritegevuses, et kodanikele, kodanikuühiskonnale ja vastutavatele ametiasutustele oleks selgelt näha sellise reklaami allikas ja eesmärk.

Need meetmed tuleb kehtestada 2023. aastal, et need toimiksid tõhusalt juba enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek täiendab digiteenuste õigusakti ettepanekut, 2 mis sisaldab veebivahendajate teatavaid üldisi läbipaistvuskohustusi seoses internetireklaami läbipaistvusega, ning laiemat ELi digiteenuste turu raamistikku 3 . See hõlmab nii tegevust veebis kui ka mujal. Digiteenuste õigusaktiga võrreldes laiendatakse ettepanekus teabekategooriaid, mis tuleb avalikustada poliitreklaami kontekstis, ning hõlmatud teenuseosutajate ulatust. Kuigi digiteenuste õigusaktis kehtestatakse digiplatvormidele läbipaistvusnõuded, hõlmab käesolev algatus kõiki poliitreklaami avaldajaid ning teisi asjaomaseid teenuseosutajaid, kes osalevad poliitreklaami ettevalmistamises, edastamise korraldamises, edendamises, avaldamises ja levitamises. On olemas vastastikune täiendavus ja sünergia digiteenuste õigusakti nõudega, mille kohaselt peavad väga suured digiplatvormid hindama süsteemseid riske, mis tulenevad reklaami esituse valimise ja kuvamise süsteemide toimimisest ja kasutamisest, ning millel on valimisprotsessidele tegelik või prognoositav mõju.

Ettepanek on kooskõlas 2018. aasta septembris esitatud valimispaketiga, sealhulgas soovitusega valimiskoostöö võrgustike, veebisisu läbipaistvuse, küberturvalisuse intsidentide eest kaitsmise ning väärinfo levitamise kampaaniate vastu võitlemise kohta, 4 millega edendatakse valimiste kaitseks pädevate asutuste koostööd riigi ja liidu tasandil, ning sisaldab konkreetseid soovitusi, mille eesmärk on suurendada poliitilise teabevahetuse läbipaistvust, ning suuniseid liidu andmekaitsealaste õigusaktide kohaldamise kohta, mis toetavad määruse (EL) 2016/679 järgimist.

Isikuandmete töötlemise suhtes poliitreklaami kontekstis kohaldatakse juba määrust (EL) 2016/679 ning muid isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevaid liidu õigusnorme (sealhulgas määrust (EL) 2018/1725 ja direktiivi 2002/58/EÜ). Käesolev määruse ettepanek põhineb määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätetel, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes poliitreklaami kontekstis, ning täiendab neid. Selles kodifitseeritakse Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste elemendid ning sätestatakse kohustus esitada andmesubjektile poliitreklaami kontekstis teavet (andmete allikas ja kasutatav loogika) 5 .

See põhineb ka desinformatsiooni käsitleval ELi tegevusjuhendil, milles on esitatud digiplatvormide kohustused seoses poliitreklaami ja temaatilise reklaami läbipaistvusega ning mis on praegu läbivaatamisel tegevusjuhendi praeguste ja tulevaste allakirjutanute poolt kooskõlas komisjoni suunistega selle tegevusjuhendi tugevdamise kohta 6 . Tegevusjuhendi alusel võetud kohustused ja meetmed peaksid looma seose praeguste õigusaktide ja tööstusharu arendatavate praktiliste lahenduste vahel. Kui käesolev õigusakt on vastu võetud, peaksid tegevusjuhendile allakirjutanud rakendama ja täiendama selle norme ka tegevusjuhendi raames.

Niivõrd kui sellised kohustused kuuluvad nende olemasolevate raamistike alusel määratud reguleerimisega tegelevate asutuste pädevusse, peaksid neid jälgima ja jõustama samad asutused ning neid tuleks koordineerida asjaomaste olemasolevate ja kavandatud Euroopa koostööstruktuuridega, sealhulgas Euroopa Andmekaitsenõukoguga. 2018. aastal loodud Euroopa valimiskoostöö võrgustik, mis toob kokku riiklikud valimiste kontaktpunktid, mis koosnevad erinevatest selle valdkonna pädevatest asutustest, peaks toimima raamistikuna, mis toetab tõhustatud koordineerimist ja parimate tavade vahetamist pädevate asutuste vahel poliitreklaami kontekstis.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on tihedalt seotud ka komisjoni tööprogrammi läbipaistvuse ja demokraatia paketi teiste algatustega tehtava tööga 7 .

Euroopa demokraatia tegevuskava sisaldab mitmeid algatusi, mis aitavad kaitsta valimiste terviklust ja edendada demokraatlikku osalemist. See tugineb muu hulgas komisjoni 2018. aasta valimispaketi 8 rakendamise käigus saadud kogemustele ja Euroopa valimisalase koostöö võrgustiku tööle.

Käesolev ettepanek täiendab ka ettepanekut muuta määrust (EL) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist. Komisjoni muudatus selles määruses sisaldab erieeskirju, mille eesmärk on tagada, et Euroopa tasandi erakonnad järgivad poliitreklaami esituse levitamisel kõrgeid läbipaistvusstandardeid.

Käesolev ettepanek on ka kooskõlas jõupingutustega, mida EL teeb välisvalimiste vaatlemisel (ELi valimisvaatlusmissioonid ja nende järelmeetmed). Valimisvaatlusmissioonide käigus hinnatakse valimiskampaaniate ajal poliitilist internetireklaami ja võidakse soovitada meetmeid valimisprotsessi õigusraamistiku parandamiseks. Seejärel nõustab ja toetab Euroopa Liit koos rahvusvaheliste partneritega partnerriike nende soovituste rakendamisel. Ühised suunised veebikampaania vaatlemise kohta on välja töötatud seoses rahvusvahelise valimiste vaatlemise põhimõtteid käsitleva deklaratsiooniga, millele ÜRO on andnud heakskiidu.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, milles on ette nähtud meetmete võtmine, et tagada siseturu loomine ja toimimine. Selle sätte alusel on võimalik võtta meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide selliste sätete ühtlustamiseks, mis käsitlevad siseturu loomist ja toimimist. See on sobiv õiguslik alus meetmetele, mis hõlmavad siseturul tegutsevaid teenuseosutajaid ja käsitlevad erinevusi liikmesriikide sätetes, mis takistavad põhivabaduste kasutamist ja millel on otsene mõju siseturu toimimisele.

Riiklikes õigusaktides on erinevused ja need suurenevad, arvestades, et mõned liikmesriigid on võtnud vastu või kavatsevad vastu võtta õigusakte poliitreklaami teenuste suhtes kohaldatavate läbipaistvusnõuete kohta. Selline olukord põhjustab õigusraamistiku killustatust, kuna poliitreklaami teenuste läbipaistvust käsitlevad eeskirjad erinevad läbipaistvuse konkreetsete nõutavate elementide (teave, mis tuleb avalikustada koos reklaami esitusega, ja selle vorm) ja kohaldamisala poolest (reklaami liigid, mida peetakse poliitiliseks, ja käsitletav meedia) ning suurendavad siseturul tegutsevate teenuseosutajate kulusid, mida tehakse nõuete täitmiseks. Kui liidu tasandil meetmeid ei võeta, halveneb olukord veelgi, kui mõnes liikmesriigis võetakse vastu uusi algatusi, samal ajal kui teistes liikmesriikides jääb poliitreklaami teenuste läbipaistvus käsitlemata. Ühtlustamine ELi tasandil on seega vajalik ja ELi toimimise lepingu artikkel 114 on käesoleva algatuse asjakohane õiguslik alus. Selle algatusega kõrvaldatakse teatavad olemasolevad läbipaistvusega seotud takistused ja parandatakse tõeliselt siseturu toimimist. Reguleerimine selliste siseriiklike eeskirjadega, mis piiravad poliitreklaami teenuste osutamist ainult teatavat liiki tellijatele või ainult teatavatel perioodidel või millega piiratakse rahastamist või kasutada lubatud kanaleid, ei ole vaja ei siseturu toimimiseks ega ole see asjakohane liidu pädevust arvestades. Sellised eeskirjad on siseriikliku valimisõiguse lahutamatu osa ega ole osa siseturu toimimisest.

Võttes lisaks arvesse, et käesolev ettepanek sisaldab teatavaid konkreetseid norme üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, eelkõige selliste poliitreklaami kontekstis kasutatavate suunamismeetodite piiranguid, mida peetakse õigusi negatiivselt mõjutavaks, on asjakohane võtta käesoleva määruse aluseks nende erieeskirjade puhul ELi toimimise lepingu artikkel 16.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleb ELi tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda ettepaneku eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil.

Mitu liikmesriiki on poliitreklaami läbipaistvuse valdkonnas vastu võtnud õigusnorme või kavatsevad neid vastu võtta. Kuna nende normide kohaldamisala, sisu ja mõju on erinevad, tekib riiklike normide ebaühtlane raamistik, mis võib muutuda killustatumaks. See kahjustab asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tõhusat kasutamist liidus.

Lisaks tekitab mõne muu hulgas veebikeskkonnas toimuva tegevuse piiriülene olemus märkimisväärseid probleeme siseriiklike õigusaktide rakendamisel selles valdkonnas. On ebatõenäoline, et liikmesriigid suudaksid tuvastatud probleeme tõhusalt lahendada eraldi tegutsedes. Lisaks on puhtalt riigisiseste ja potentsiaalselt piiriüleste olukordade eristamine praktikas keeruline.

Vajadust ELi meetmete järele näitas ka teatavate poliitreklaami teenuste osutajate ja nende teenuseid kasutavate poliitikas osalejate tegevus. Viimastel Euroopa Parlamendi valimistel astusid mõned suured digiplatvormid samme, et lahendada õigusliku ebakindluse ja siseturu killustatuse probleem, mis tõi kaasa turu jagamise. See osutus suureks probleemiks poliitreklaami tellijatele, st erakondadele, kes soovivad avaldada ja levitada poliitreklaami kogu ELis.

ELi ühised poliitreklaami ja seotud teenuste kõrged läbipaistvusstandardid suurendaksid õiguskindlust eelkõige teenuseosutajate jaoks. Piiriülese teenuse osutamisega kaasnevad täiendavad nõuete täitmisega seotud kulud kõrvaldataks ja nõuete täitmata jätmise risk väheneks. See omakorda kõrvaldaks poliitreklaami teenuste osutajate ajendi siseturg osadeks jaotada ning annaks uue stiimuli osutada piiriüleseid teenuseid ja töötada välja uusi teenuseid.

Siseriikliku õiguse alusel võetavate meetmete mõju piirduks seevastu üheainsa liikmesriigiga ning tekiks oht, et neist hoitakse kõrvale ja et nende üle võib olla raske teha järelevalvet, kui tegemist on teiste liikmesriikide teenuseosutajatega, ning need võivad olla vastuolus vaba liikumisega siseturul. See ei lahendaks ka kogu ELi hõlmavaid kindlakstehtud probleeme ja võib süvendada killustatuse mõju. ELi süsteem aitaks pädevatel asutustel täita järelevalveülesandeid ja teistel sidusrühmadel oma rolli demokraatlikus protsessis ning suurendaks ELi üldist vastupidavust teabe manipuleerimise ja valimisprotsessidesse sekkumise, sealhulgas desinformatsiooni suhtes.

Kavandatav määrus ei lähe vajalikust kaugemale ega käsitle muid poliitreklaamiga seotud küsimusi kui läbipaistvus ja suunamismeetodite kasutamine. See ei mõjuta muid riiklikul tasandil reguleeritavaid aspekte, nagu poliitreklaami esituse sisu seaduslikkus ja perioodid, mil reklaami esitus on lubatud, ega seda, millised võivad demokraatlikus protsessis osalejad olla.

Kavandatav määrus ei näe tingimata ette täiendavate asutuste või organite loomist liikmesriigi tasandil. Selle sätete järelevalve ja nõuete täitmise tagamine on usaldatud asjaomastele pädevatele riiklikele asutustele, sealhulgas neile, kellel on kehtivate asjakohaste liidu õigusaktide alusel määratud ülesanded. Seepärast võivad liikmesriigid volitada olemasolevaid valdkondlikke ametiasutusi tegema ka käesoleva määruse sätete järgimise järelevalvet ja tagama nende järgimise ning kasutada nende oskusteavet. Liikmesriigid peavad hoolitsema selle eest, et neil asutustel on vajalik suutlikkus tagada kodanike õiguste kaitse läbipaistva poliitreklaami kontekstis.

Liikmesriigid toetuvad liidu tasandil määratud koostööstruktuurile. Nad peavad määrama määruse (EL) 2016/679 kohaselt asutused, kes hakkavad jälgima käesolevas määruses kehtestatud suunamist käsitlevatest sätetest kinnipidamist. Vastavalt vajadusele kasutatakse Euroopa Andmekaitsenõukogu ja kõnealuse määrusega kehtestatud järjepidevuse mehhanismi.

Käesolev määrus aitab liikmesriikide pädevatel asutustel neid ülesandeid tõhusamalt täit, eelkõige seoses veebi- ja piiriülese reklaamiga, sest sellega nõutakse poliitreklaami teenuste kohta teabe esitamist.

Oluline on, et pädevad asutused teeksid nende ülesannete täitmisel koostöö. Soovituse C(2018) 5949 final alusel loodud riiklike valimisvõrgustikega nähakse ette struktuur kõnealuse ametiasutuste koostöö tegemiseks riigi tasandil, võttes ühtlasi arvesse iga sellesse võrgustikku kuuluva asutuse pädevust.

Komisjon toetab ametiasutuste koostööd liidu tasandil, sealhulgas Euroopa valimisalase koostöövõrgustiku raames.

See toetab omakorda Euroopa reguleeritud ja innovatiivse poliitreklaami teenuste turu tekkimist, mida kodanikud usaldavad ja mis toetab demokraatliku protsessi terviklust.

•Proportsionaalsus

Seoses proportsionaalsusega ei lähe kavandatava meetme sisu ja vorm kaugemale sellest, mis on vajalik siseturu nõuetekohase toimimise eesmärgi saavutamiseks.

Ettepanek tugineb olemasolevatele ja kavandatavatele ELi õigusraamistikele, sealhulgas määrusele (EL) 2016/679 ja digiteenuste õigusaktile, ning on proportsionaalne ja vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. Kavandatud meetmed on vajalikud asjaomase õigusraamistiku killustatuse vähendamiseks.

Läbipaistvuskohustuste proportsionaalsust on hoolikalt arutatud ja proportsionaalsusest annab tunnistust näiteks asümmeetriliste kohustuste kehtestamine poliitreklaami teenuste eri liiki osutajate suhtes. Muud võimalused, nagu piiriülese poliitreklaami teenuste osutamise või poliitreklaami eesmärgil suunamise täielik keelamine, jäeti kõrvale, kuna need keelud näivad olevat ebaproportsionaalsed käesoleva määrusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

Ettepanekuga kehtestatakse piiratud läbipaistvuskohustused kõigile poliitreklaami ettevalmistamises, edastamise korraldamises, edendamises, avaldamises ja levitamises osalevatele poliitreklaami teenuste osutajatele, sealhulgas dokumenteeritakse nende seotus konkreetse poliitreklaami esitusega. Reklaami avaldajad, kes puutuvad vahetult kokku kodanikega, peavad omakorda täitma konkreetseid läbipaistvuskohustusi, sealhulgas valmistama ette ja avaldama iga konkreetse reklaami esituse kohta läbipaistvusteate. VKEd on vabastatud poliitreklaami käsitlevast korrapärasest aruandlusest ja neil on lubatud määrata ettevõtteväline isik pädevate riiklike asutustega suhtlemise kontaktpunktiks. Komisjon kavatseb toetada käesoleva määruse nõuete täitmiseks tehtavaid jõupingutusi, toetades koolitust, teadlikkuse suurendamist ja muid meetmeid.

Ettevõtjatele tekkivad kulud on proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega ning majandusliku ja mainega seotud kasuga, mida ettevõtjad võivad sellest ettepanekust eeldada. Õiguskindluse puudumisest ja killustatusest tulenevate takistuste kõrvaldamine soodustab Euroopa poliitreklaami teenuste tööstusharu arengut, mis põhineb kõrgetel läbipaistvusstandarditel, ning võimaldab olemasolevatel riiklikel ettevõtetel laieneda.

Poliitreklaami suunamise piirangud on proportsionaalsed, kuna need hõlmavad ainult selliseid suunamisi poliitilises kontekstis, mille puhul on kindlaks tehtud, et need kujutavad endast märkimisväärset ohtu üksikisiku põhiõigustele.

•Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artiklitega 114 ja 16 antakse seadusandjale õigus võtta vastu määrusi ja direktiive.

Määrust peetakse kõige asjakohasemaks õigusaktiks, et määrata liidus kindlaks poliitreklaami läbipaistvuse raamistik. Määruse valik õigusaktina on põhjendatud vajadusega kohaldada ühetaoliselt selliseid uusi norme nagu poliitreklaami määratlus ja läbipaistvuskohustused, mida poliitreklaami teenuste osutajad peavad poliitreklaami esituse ettevalmistamisel või levitamisel täitma.

Kuna määrust kohaldatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 288 vahetult, vähendab see õiguslikku killustatust ja tagab suurema õiguskindluse, sest selles kehtestatakse poliitreklaami kõrged läbipaistvusstandardid, mis annavad asjaomastele teenuseosutajatele õiguskindluse ja hoiavad ära lahknevused, mis takistavad asjaomaste teenuste vaba osutamist siseturul.

Sellegipoolest ei piira kavandatava määruse sätted liikmesriikide valimisprotsessi korraldamise pädevust ning jätavad tööstusharule ruumi kehtestada standardid, et võimaldada määruse kohaselt teavet tõhusalt avaldada ja levitada, et määruse järgimine oleks ühtlane ja edendaks innovatsiooni.

Mis puutub konkreetsete suunamismeetodite reguleerimisse, siis on määruse kasutamine õigusaktina kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, sest ka see on määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku koostamiseks konsulteeriti ulatuslikult sidusrühmadega ja selles kohaldas komisjon huvitatud pooltega konsulteerimise üldisi põhimõtteid ja miinimumnõudeid.

26. jaanuaril 2021 avaldatud esialgset mõjuhinnangut käsitleva konsultatsiooni käigus saadi teavet, mille alusel määratleti probleem ja töötati välja poliitikavalikud. Avalik konsultatsioon toimus ajavahemikul 22. jaanuar – 2. aprill 2021. Avalikust konsultatsioonist teavitati nii komisjoni veebisaidi kui ka konkreetsete võrgustike kaudu.

Komisjon korraldas kohtumisi peamiste sidusrühmadega, et koguda täiendavaid tõendeid ja andmeid algatuses käsitletud konkreetsete probleemide ning poliitilise lähenemisviisi ja selle mõju kohta. Samuti korraldas ta konkreetse eesmärgiga kahepoolseid konsultatsioone ning analüüsis mitmeid seisukohti ja analüütilisi dokumente, mis saadi eelkõige algatuse ettevalmistamise raames. Algatuse aluseks oleva mõjuhinnangu koostamist toetas välisuuring. Töövõtja korraldas peamiste sidusrühmadega mitu individuaalset konsultatsiooni.

Sidusrühmad on üldiselt ühel nõul liidu tasandi meetmete vajalikkuses. Valdav enamus sidusrühmi nõustub, et esineb seaduslünki või et vaja on uut õigusakti. Vähesel määral väljendati muret seoses riigi eelisõigusega reguleerida valimissüsteemiga seotud küsimusi.

Avalik konsultatsioon näitab, et enamik kodanikke usub, et poliitreklaami avaldajad peaksid säilitama teatava põhiteabe nendelt isikutelt, kes selliste reklaamide esitust korraldavad.

Poliitreklaami teenuste osutajad on palunud eelkõige kehtestada ELi tasandil ühine määratlus, mis võimaldaks neil kindlaks määrata, milline reklaami esitus on poliitiline, ning ühine lähenemisviis, et näha ette proportsionaalsed nõuded, mille kohaselt tuleb tellitud poliitreklaami esitusele lisada märgistus, mis hõlmab muu hulgas reklaami tellija isikut. Teenuseosutajad juhtisid tähelepanu ebakindlusele ja kuludele, mis on seotud asjakohaste läbipaistvuskohustuste kindlakstegemise ja täitmisega, kui poliitreklaami teenuseid osutatakse piiriüleselt või mitmes liikmesriigis.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide kohaselt on poliitreklaami puhul vaja eriti suurt läbipaistvust, sealhulgas selle kohta, kellele milliseid reklaami esitusi näidatakse ja miks ning kes on nende eest maksnud. Nad leidsid, et pehmed meetmed ei ole selle saavutamiseks piisavad. Samuti palusid nad käsitleda suunamist lisaks läbipaistvusele ka muudest külgedest.

Liikmesriigid väljendasid algatuse üle heameelt ja nõustusid, et poliitreklaami on vaja reguleerida ELi tasandil. Liikmesriigid toetasid ka meetmeid, mille eesmärk on suurendada teadlaste juurdepääsu ulatuslikumale poliitreklaami käsitlevale teabele. Liikmesriigid rõhutasid, et poliitreklaami teenuste piiriülesel osutamisel esineb lünki õigusraamistikus ja jõustamises.

Euroopa tasandi erakonnad juhtisid tähelepanu sellele, et Euroopa demokraatiat aitavad tugevdada märgistamismeetmed, mis aitavad kodanikel aru saada, millal nad puutuvad kokku poliitreklaami esitusega. Erakonnad olid eriti mures selle pärast, kuidas strateegia, mida mõned väga suured digiplatvormid eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel rakendasid, mõjutas negatiivselt nende tegevust ELi / piiriülesel tasandil.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon on käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel tuginenud paljudele eriteadmistele.

Asjakohane töö nõukogus (sealhulgas pädevates töörühmades) ja Euroopa Parlamendis (sealhulgas põhiseaduskomisjon, õiguskomisjon, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon ning välissekkumist ELi demokraatlikesse protsessidesse käsitlev erikomisjon) on protsessi andnud märkimisväärse panuse.

Lisaks eespool kirjeldatud avalikule konsultatsioonile on komisjon korraldanud mitu sidusrühmade kohtumist, mille küsimused on kohandatud vastavalt igale kategooriale.

18. märtsil 2021 arutas komisjon algatust liikmesriikide ekspertidega kiirhoiatussüsteemi teemakohasel kohtumisel. Kohal viibisid liikmesriikide ja audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma esindajad. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka 25. märtsil 2021 Euroopa valimisalase koostöövõrgustiku raames. Andmeid saadi ka selle võrgustiku varasematel, alates 2019. aastast toimunud kohtumistel antud liikmesriikide panusest, sealhulgas asjakohaste siseriiklike õigusaktide ja menetluste põhjaliku ülevaate koostamisel.

Mõjuhinnangut toetav uuring sisaldab ka väljaannete ülevaadet, mis näitab, et on tekkimas akadeemiline konsensus selle suhtes, et poliitreklaami puhul on vaja spetsiifilist läbipaistvust ja kontrolli isikuandmete kasutamise üle seoses poliitreklaamiga (eelkõige veebis).

Rahvusvaheliste standardeid kehtestavate asutuste, näiteks Euroopa Nõukogu juhistes soovitakse samuti poliitreklaami spetsiifilist läbipaistvust, sealhulgas eelkõige tellija ja rahastamise kohta ning veebis esitamise mehhanismi (nt algoritmid, andmed) kohta.

•Mõju hindamine

Komisjon korraldas kooskõlas parema õigusloome poliitikaga käesoleva ettepaneku mõju hindamise, mille vaatas läbi komisjoni õiguskontrollikomitee. 29. septembril 2021 toimus kohtumine õiguskontrollikomiteega, mille järel esitati positiivne arvamus, kuid reservatsioonidega. Mõjuhinnangut muudeti täiendavalt, et võtta arvesse õiguskontrollikomitee reservatsioone.

Komisjon uuris erinevaid poliitikavalikuid, mis aitaksid saavutada ettepaneku üldeesmärki ehk tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine ning kehtestada selleks normid poliitreklaami ja seotud teenuste läbipaistvuse kõrge taseme kohta ning eeskirjad poliitreklaami suunamise kohta selle levitamise kontekstis.

Hinnati kahel erineval tasemel regulatiivse sekkumisega poliitikavalikut.

·Valik 1. Piiratud meetmed läbipaistvuse suurendamiseks ja suunamist käsitlevate küsimustega tegelemiseks.

·Valik 2. Meetmed läbipaistvuse ühtlustamiseks ja suunamist käsitlevate küsimustega tegelemiseks. See valik sisaldas kahte allvalikut, mis puudutasid suunamist.

Komisjoni kehtestatud metoodika kohaselt hinnati iga poliitikavalikut majandusliku, põhiõiguste ja ühiskondliku mõju seisukohast. Eelistati valikut 2 ja suunamise puhul allvalikut 2, kuna need vastavad kõige paremini sekkumise üldeesmärkidele ning nendega luuakse ELis poliitreklaami sidus ja proportsionaalne raamistik.

Muutes selgemaks ja ühtlustades norme, mis käsitlevad teabe säilitamist ja esitamist poliitreklaami järelevalve ja aruandluse eesmärgil, kõrvaldataks nõuete täitmisest tulenevate kulude peamine põhjus olukorras, kus teenuseid osutatakse mitmes liikmesriigis ja piiriüleselt. Lisaks suurendaks see õiguslikku prognoositavust mitmes liikmesriigis tegutsevate vahendusteenuste osutajate jaoks, aidates kaasa siseturu heale toimimisele. See parandaks ka reguleerimistulemusi, kõrvaldades põhjenduse riigi turu killustatusele, suurendades seeläbi piiriüleste teenuste arendamise võimalusi. Väheneks kasu, mida saadakse poliitreklaami teenuste osutajate regulatiivsest killustatusest muudes kanalites edastava reklaamiga võrreldes internetireklaamiga. Mõju VKEdele on piiratud poliitreklaami käsitleva korrapärase aruandluse puhul nende suhtes kehtiva sihtkohustusega ja neil on lubatud määrata ettevõtteväline isik pädevate riiklike asutustega suhtlemise kontaktpunktiks.

Suunamist käsitlevate meetmetega lahendataks probleemsete suunamismeetodite küsimus ning reguleeritaks suunamist häid tavasid järgima julgustaval viisil.

Allvalikus 2 kaaluti tingimusliku suunamise keelu kehtestamist, kuid ettepanekus otsustati allvalikud kombineerida. Suunamise tingimusteta keeldu, mis põhineb isikuandmete erikategooriatel, peetakse tõhusamaks ja seepärast on see lisatud käesolevasse ettepanekusse. Suunamise keelamisel isikuandmete erikategooriate alusel on ka mõjuhinnangu koostamisel konsulteeritud sidusrühmade toetus.

Kohandatud piirangud vähendaksid suunamise teenuste kättesaadavust poliitreklaami levitamise kontekstis. Selle kaaluksid üles poliitreklaami teenuste osutajatele tekkivad võimalused, mis tulenevad kodanike ja reguleerimisega tegelevate asutuste suuremast usaldusest meetodite vastu ning suuremast õiguskindlusest suunamise kasutamisel poliitilises kontekstis.

Ühtlustatud läbipaistvus ja konkreetsed piirangud vähendavad võimalusi kasutada probleemseid suunamisvõtteid, näiteks teatavate reklaamide mitteautentne võimendamine või Cambridge Analytica skandaalis paljastatud võtted. Need meetmed peaksid suurendama usaldust poliitreklaami esituse kasutamise vastu ning üldisemalt poliitilise arutelu ja valimisprotsessi usaldusväärsuse vastu. See aitaks suurendada ELi valimissüsteemi vastupanuvõimet teabe manipuleerimisele ja sekkumisele.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Poliitreklaami läbipaistvusnõuete ühtlustamisest saadav kasu seisneb eelkõige selles, et see toob kaasa kogu ELi hõlmava õiguskindluse, kõrvaldab piiriülese teenuse osutamise puhul kehtivate täiendavate nõuete täitmisest tulenevad kulud ja vähendab nõuete täitmata jätmise riski. Eeldatakse, et kõik poliitreklaami teenuste osutajad saavad kasu kulude kokkuhoiust, mis saavutatakse teenuseid poliitreklaami ühise raamistiku alusel osutades.

Kavandatavatest meetmetest saaksid kasu ka VKEd, sest neil saab olema lihtsam siseturul oma teenuseid pakkuda. Ettepanek sisaldab konkreetseid erandeid VKEdele, et vähendada nende kulusid, mis on seotud nõuete täitmisega.

Ettepanek sisaldab ühiseid norme, millega ei tehta vahet internetireklaamil ja muudes kanalites esitataval reklaamil ning käsitletakse probleeme, mida põhjustab praegune olukord, kus kehtivad normid on kohandatud vastavalt mujal kui veebis tehtavatele toimingutele, mistõttu tekivad lüngad ja võimalused nõuetest kõrvale hiilida. Määrusega tagatakse, et kõrgel tasemel läbipaistvust nõutakse samal viisil nii veebis kui ka mujal kasutatavatelt vahenditelt.

•Põhiõigused

Kõigil käesolevas ettepanekus kavandatud meetmetel on põhiõigustele positiivne mõju ja nende puhul ei eeldata olulist negatiivset mõju kõnealustele õigustele.

Põhivabadusi ja -õigusi saab piirata üksnes juhul, kui seda on vaja õigustatud avaliku huviga põhjustel, ja ainult tingimusel, et piirang on taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Läbipaistvuse, õigluse ja võrdsete võimaluste tagamine poliitilises valimisprotsessis ning põhiõigus saada objektiivset, läbipaistvat ja mitmekesist teavet on ülekaalukas avalik huvi.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse väikesed piirangud sõna- ja teabevabadusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11), õigusele eraelu puutumatusele (artikkel 7) ja õigusele isikuandmete kaitsele (artikkel 8). Need piirangud on proportsionaalsed ja piirduvad minimaalselt vajalikuga.

Mis puutub sõnavabadusse, siis poliitreklaami esituse kui sellise avaldamise ja levitamise ning selle sisu üle otsustamine on jätkuvalt reguleeritud asjakohaste siseriiklike ja ELi õigusaktidega. Lisaks läbipaistvusnõuetele ei mõjuta algatus poliitiliste sõnumite sisu. Kuigi suunamismeetodite piiramine võib mõjutada sõnavabadust, on see mõju proportsionaalne, kui selle ulatus on piiratud ning seda tasakaalustab positiivne mõju teistele põhiõigustele, näiteks seoses demokraatliku arutelu manipuleerimise võimaluste vähenemisega ja õigusega saada teavet objektiivsel, läbipaistval ja mitmekesisel viisil. Suurem läbipaistvus ning suunamisele kehtestatavad tingimused ja piirangud peaksid tugevdama nende isikute õigust andmekaitsele ja eraelu puutumatusele, kellele reklaam suunatakse. Meetmed, millega tuvastatakse, et poliitreklaami esituse tellija on füüsiline isik, ja määratakse kindlaks reklaami eest saadud summad või selle eest osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtus, mõjutavad isikuandmete kaitset ning peavad olema proportsionaalsed taotletava poliitilise eesmärgiga, et tagada poliitreklaam läbipaistev kasutamine poliitilises arutelus osalevate isikute poolt. Nimetatud õigustele avalduva mõju õigustus on üldine positiivne mõju demokraatiale ja valimisõigusele.

Mis puudutab käesoleva algatuse meetmeid, mille kohaselt peavad väga suured digiplatvormid tegema huvitatud osalistel andmetele juurde pääsemise lihtsamaks, siis ei sisaldaks sellised meetmed erandeid ELi andmekaitseõigustikust. Sidusrühmadele tuleks kättesaadavaks teha ainult asjakohased andmed, sealhulgas demokraatlikku arutelu ja valimisi või rahvahääletusi mõjutavate tavade uurimiseks.

Selle algatusega toetatakse valimisõiguste kasutamist ning vabu ja õiglasi valimisi ja õiglast demokraatlikku arutelu, lihtsustades selleks läbipaistva piiriülese poliitreklaami tegemist ja tagades ühtlasi kõigi õiguste, kaasa arvatud isikuandmete väga hea kaitse, ning tagatakse kodanikele võimalus teha teadlikke poliitilisi valikuid ilma manipuleerimise või sunnita. Lisaks on suunamise piirangud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega kaitstud valimisõigusega ja avaldavad sellele positiivset mõju.

Käesolev ettepanek toetab ka poliitreklaami teenuste osutajaid, kes kasutavad oma ettevõtlusvabadust harta artikli 16 alusel.

4.MÕJU EELARVELE

Selle algatuse puhul ei ole oodata mõju eelarvele.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon hindab algatuse rakendamist pärast iga Euroopa Parlamendi valimist konkreetse andmekogumise põhjal, mille viib läbi spetsialiseerunud töövõtja. Kahe aasta jooksul pärast iga Euroopa Parlamendi valimist peaks komisjon avaldama aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, sealhulgas aspekte, mis ulatuvad kaugemale Euroopa Parlamendi valimistest.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus (vt ristviited)

I peatükis esitatakse üldsätted, sealhulgas reguleerimisese ja kohaldamisala (artikkel 1), määruses kasutatud põhimõistete määratlused (artikkel 2) ja meetmete ühtlustamise tase (artikkel 3).

II peatükk sisaldab sätteid tasulise poliitreklaami suhtes kohaldatavate läbipaistvuskohustuste kohta. Sellega kehtestatakse meetmed, mida kohaldatakse kõigi poliitreklaami ettevalmistamise, edastamise korraldamise, edendamise, avaldamise või levitamisega tegelevate poliitreklaami teenuste osutajate suhtes. Eelkõige nähakse sellega ette poliitreklaami läbipaistvus (artikkel 4), kohustus tuvastada poliitreklaami esituse juhud (artikkel 5) ning kohustus teavet säilitada ja seda edastada reklaami avaldajatele (artikkel 6).

Peale selle kehtestatakse II peatükiga lisaks artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud kohustustele kohustused, mida kohaldatakse üksnes reklaami avaldajate suhtes. Reklaami avaldajad lisavad igasse reklaami esitusse selge avalduse selle kohta, et see on poliitilist laadi, märgivad tellija nime ning teevad kättesaadavaks teabe, mis võimaldab mõista poliitreklaami esituse laiemat konteksti ja selle eesmärke (artikkel 7). Reklaami avaldajad peavad igal aastal avaldama teabe poliitreklaami esitustega seotud teenuste osutamise eest saadud summade või nende eest osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtuse kohta (artikkel 8). Nad kehtestavad kasutajasõbralikud mehhanismid, mis võimaldavad kodanikel teavitada reklaamidest, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud kohustustele (artikkel 9).

Poliitreklaami teenuste osutajad edastavad pädevatele asutustele (artikkel 10) ning muudele huvitatud üksustele (artikkel 11) asjaomase teabe.

III peatükis reguleeritakse selliste suunamis- või võimendamismeetodite kasutamist, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist poliitreklaami eesmärgil. Kui tegemist on tundlike isikuandmetega, kehtib keeld, millega kaasnevad konkreetsed erandid. Lisaks peavad vastutavad töötlejad, kes kasutavad neid meetodeid poliitreklaami eesmärgil, võtma vastu ja rakendama sisestrateegiat, pidama arvestust ja andma teavet, et võimaldada üksikisikutel mõista kasutatud suunamise loogikat ja peamisi parameetreid ning seda, kas on kasutatud kolmandate isikute andmeid ja täiendavaid analüüsimeetodeid (artikkel 12). Artiklis 12 on sätestatud täiendavad nõuded reklaami avaldajatele. Artikli 13 reguleerimisalasse kuuluvad vastutavad töötlejad võtavad asjakohaseid meetmeid, et neil oleks võimalik huvitatud üksustele asjaomast teavet edastada (artikkel 13).

IV peatükis sätestatakse käesoleva määruse järelevalve ja täitmise tagamine. Selles kehtestatakse teenuseosutajatele, kes pakuvad poliitreklaami teenuseid, kuid kes ei ole liidus asutatud, kohustus määrata esindaja ühes nendest liikmesriikidest, kus nad oma teenuseid pakuvad (artikkel 14); selles peatükis on sätestatud, millistele asutustele usaldatakse käesolevas määruses kehtestatud meetmete järelevalve ja täitmise tagamine; selles nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid asjaomaste pädevate asutuste koostöö; sellega nähakse ette käesoleva määruse kohaldamiseks kontaktpunktide määramine ja volitatakse liikmesriike võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada nende vahel teabe vahetamine (artikkel 15). Liikmesriigid peavad kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral (artikkel 16). Kõnealuses peatükis kehtestatakse ka liikmesriikidele kohustus avaldada riiklike valimisperioodide kuupäevad kergesti juurdepääsetavas kohas (artikkel 17).

V peatükis kehtestatakse täiendavad lõppsätted, nagu hindamine ja läbivaatamine (artikkel 18) ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise võimalus (artikkel 19). Kõnealuse peatüki viimases sättes täpsustatakse käesoleva määruse jõustumine ja kohaldamise kuupäev (artikkel 20).

2021/0381 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 9 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 10 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Poliitreklaami pakkumine ja nõudlus aina suurenevad ning on oma olemuselt üha piiriülesemad. Reklaamiga on seotud suur ja üha kasvav arv eri teenuseid, nagu reklaaminõustamine, reklaamiagentuur, programmeeritav reklaam, suhtekorraldus, mõjutamine ning andmeanalüüs ja vahendus. Poliitreklaami võib teha eri vormis, sealhulgas kinni makstud sisuna, sponsitud otsingutulemustena, kinni makstud sihitud sõnumitena, otsingutulemuste järjestusse paigutatud reklaamina, millegi või kellegi reklaamimisena muusse sisusse integreerituna, näiteks tootepaigutuse, mõjutajate ja muude vahendite abil. Sellega seotud tegevus võib hõlmata näiteks poliitreklaami levitamist tellija taotlusel või sisu tasulist avaldamist.

(2)Poliitreklaami saab eri vahendite ja kanalite kaudu levitada või avaldada ka piiriüleselt. Seda saab levitada või avaldada klassikaliste meediakanalite, nagu ajalehtede, televisiooni ja raadio, aga üha enam ka digiplatvormide, veebisaitide, arvutimängude ja muude digitaalliideste vahendusel. Viimati nimetatud kanaleid kasutatakse piiriüleselt eriti sageli, ent nendega kaasnevad ka uued ja keerulised probleemid, mis on seotud õigusnormide ja nende täitmise tagamisega. Üha enam kasutatakse internetipõhist poliitreklaami ning internetis saab teenusena tellida ka teatavaid internetiväliseid poliitreklaami vorme, näiteks raadio- ja televisioonireklaami. Poliitreklaami kampaaniate korraldamiseks kasutatakse tavaliselt mitmesuguseid meediakanaleid ja -vorme.

(3)Kuna reklaami, sealhulgas poliitreklaami tehakse tavaliselt tasu eest, on see teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 57 tähenduses. Amsterdami lepingule lisatud puuetega inimesi käsitleva deklaratsiooni nr 22 kohaselt leppisid liikmesriikide valitsuste esindajad kokku, et kavandades meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 114, peavad liidu institutsioonid arvesse võtma puuetega inimeste vajadusi.

(4)Vajadus tagada läbipaistvus on õiguspärane üldistes huvides eesmärk, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 2 kohaste väärtustega, mida EL ja selle liikmesriigid jagavad. Kodanikel ei ole alati lihtne poliitreklaami esitusi ära tunda ja oma demokraatlikke õigusi teadlikult kasutada. Selleks et toetada avatud ja õiglast poliitilist arutelu ning vabu ja õiglasi valimisi või rahvahääletusi ning võidelda desinformatsiooni ja ebaseadusliku, sealhulgas välismaalt lähtuva sekkumise vastu, on muu hulgas tarvis tagada kõrge läbipaistvuse tase. Poliitreklaam võib olla desinformatsiooni kandja, eelkõige juhul, kui see ei paljasta oma poliitilist olemust ja on suunatud. Läbipaistev poliitreklaam aitab valijatel paremini aru saada, millal ja kelle nimel neile poliitreklaami esitus edastatakse ning kuidas reklaamiteenuse osutaja seda neile suunab – nii on neil paremad võimalused teha teadlikke valikuid.

(5)Poliitreklaami tegemisel kasutatakse sageli suunamismeetodeid. Suunamis- või võimendamismeetodeid tuleks mõista kui võtteid, mida kasutatakse kohandatud poliitreklaami esituse suunamiseks ainult konkreetsele isikule või isikute rühmale või selle levimuse, ulatuse või nähtavuse suurendamiseks. Arvestades suunamise, sealhulgas mikrosuunamise, ja muude uudsete meetodite laia levikut ja isikuandmete võimalikku väärkasutamist nende rakendamisel, võivad sellised meetodid kujutada endast konkreetset ohtu sellistele õigustatud avalikele huvidele nagu õiglus, võrdsed võimalused ja valimisprotsessi läbipaistvus ning inimeste põhiõigus saada objektiivset, läbipaistvat ja mitmekesist teavet.

(6)Poliitreklaami reguleeritakse liikmesriikides praegu erinevalt ja paljudel juhtudel keskendutakse seda edastades traditsioonilistele meediavormidele. Poliitreklaami teenuste, sealhulgas nende piiriülese osutamise suhtes on kehtestatud teatavad piirangud. Mõni liikmesriik keelab teistes liikmesriikides asutatud ELi teenuseosutajatel osutada valimisperioodil teenuseid, millel on poliitiline iseloom või eesmärk. Mõne liikmesriigi õigusaktides võib aga esineda lünki ja võimalusi nõuetest kõrvale hiilida, mille tulemusena levitatakse teinekord poliitreklaami ilma asjakohaseid riiklikke õigusnorme arvesse võtmata, ning see võib õõnestada poliitreklaami läbipaistvuse reguleerimise eesmärki.

(7)Poliitreklaami suurema läbipaistvuse tagamiseks ja kodanike muredele reageerimiseks on mõned liikmesriigid juba uurinud või siis kaaluvad täiendavaid meetmeid, millega suurendada poliitreklaami läbipaistvust ning toetada õiglast poliitilist arutelu ning vabu ja õiglasi valimisi või rahvahääletusi. Neid riiklikke meetmeid kaalutakse eelkõige internetis avaldatava ja levitatava reklaami reguleerimiseks ning need võivad sisaldada täiendavaid keelde. Nende hulgas on nii pehmeid meetmeid kui ka siduvaid meetmeid, millega hõlmatakse eri läbipaistvuselemente.

(8)Selline olukord põhjustab siseturu killustumist, vähendab poliitreklaami esitusi ette valmistavate, nende edastamist korraldavate ja neid avaldavate või levitavate teenuseosutajate õiguskindlust, takistab poliitreklaamiga seotud teenuste vaba liikumist, moonutab konkurentsi siseturul, sealhulgas internetiväliste ja internetipõhiste teenuste osutajate vahel, ning nõuab teenuseosutajatelt keerukaid jõupingutusi vajalike nõuete täitmiseks ja põhjustab neile lisakulusid.

(9)Seetõttu on tõenäoline, et poliitreklaami teenuste osutajatel ei ole motivatsiooni pakkuda oma teenuseid piiriüleselt. Eelkõige kehtib see mikroettevõtjate ja VKEde kohta, kellel sageli puuduvad vahendid, et katta või kanda üle suured kulud, mis on seotud nõuete täitmisega poliitreklaami ettevalmistamisel, edastamise korraldamisel, avaldamisel või levitamisel enam kui ühes liikmesriigis. See piirab teenuste kättesaadavust ja mõjutab negatiivselt teenuseosutajate võimalusi oma tegevust uuta ning siseturul mitme kanali kaudu korraldatavaid ja mitut riiki hõlmavaid kampaaniaid pakkuda.

(10)Seepärast tuleks kogu liidus tagada pidev kõrge läbipaistvuse tase poliitreklaami teenuste osutamisel ja vältida samal ajal erinevusi, mis takistavad seotud teenuste vaba ringlust siseturul, kehtestades poliitreklaami teenuste osutajatele ühtsed läbipaistvuskohustused, millega tagatakse isikute õiguste ühesugune kaitse ja järelevalve kogu siseturul vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 114.

(11)Liikmesriigid ei tohiks oma õigusaktides alal hoida ega neisse lisada sätteid, mis erinevad käesoleva määruse sätetest, eriti rangemaid või vähem rangeid sätteid, millega võib kaasneda teistsugune poliitreklaami läbipaistvuse tase. Poliitreklaami esituste läbipaistvusnõuete täielik ühtlustamine suurendab õiguskindlust ja vähendab teenuseosutajate kohustuste killustatust poliitreklaami kontekstis.

(12)Läbipaistvusnõuete täielik ühtlustamine ei tohiks piirata poliitreklaami teenuste osutajate vabadust esitada poliitreklaami tegemise kohta vabatahtlikult täiendavat teavet põhiõiguste harta artikliga 11 kaitstud sõnavabaduse raames.

(13)Käesolev määrus ei tohiks mõjutada poliitreklaami sisu ega õigusnorme, millega reguleeritakse poliitreklaami näitamist, sealhulgas selle näitamise keeluperioode enne valimisi või rahvahääletusi.

(14)Määrusega tuleks ette näha ühtne läbipaistvusnõue, mida kohaldatakse ettevõtjatele, kes pakuvad poliitreklaami ja sellega seotud teenuseid (tegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest), mis seisnevad eelkõige poliitreklaami ettevalmistamises, edastamise korraldamises, edendamises, avaldamises ja levitamises. Need käesoleva määruse sätted, millega nähakse ette poliitreklaami teenuste kõrge läbipaistvuse tase, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 114. Määruses tuleks käsitleda ka isikuandmete töötlemist hõlmavate suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamist poliitreklaami avaldamisel, levitamisel või edendamisel. Need käesoleva määruse sätted, milles käsitletakse suunamise ja võimendamise kasutamist, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 16. Liikmesriigis elavatele üksikisikutele suunatud poliitreklaam peaks haarama ka reklaami, mille on täies mahus ette valmistanud või avaldanud või mille edastamise on korraldanud väljaspool liitu asutatud teenuseosutajad, kuid mida levitatakse liidus elavatele üksikisikutele. Et teha kindlaks, kas poliitreklaami esitus on suunatud liikmesriigis elavatele üksikisikutele, tuleks arvesse võtta tegureid, mis seovad selle konkreetse liikmesriigiga, sealhulgas keelt, konteksti, esituse eesmärki ja selle levitamise vahendeid.

(15)Liidu tasandil ei ole poliitreklaami ega poliitreklaami esituse mõistet määratletud. Ühist määratlust on aga tarvis ühtlustatud läbipaistvuskohustuste ning suunamis- ja võimendamiseeskirjade kohaldamisala kindlaksmääramiseks. See peaks haarama kõikvõimalikke poliitreklaami vorme ning liidus avaldamise või levitamise viise ja vahendeid, olenemata sellest, kas allikas asub liidus või kolmandas riigis.

(16)Poliitreklaami mõiste peaks hõlmama reklaami otsest või kaudset avaldamist või levitamist poliitikas osaleja poolt või selle otsest või kaudset avaldamist või levitamist poliitikas osaleja jaoks või tema nimel. Kuna poliitikas osaleja poolt, jaoks või nimel avaldatud reklaamiesitusi ei saa lahutada tema kui poliitikas osaleja tegevusest, võivad sellised esitused eeldatavasti mõjutada poliitilist arutelu, välja arvatud juhul, kui nende sõnum on puhtalt eraviisiline või äriline.

(17)Poliitreklaami tegemisena tuleks käsitada ka sellise sõnumi avaldamist või levitamist teiste osalejate poolt, mis võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, seadusandlikku või regulatiivset protsessi või hääletamiskäitumist. Et selgitada välja, kas sõnumi avaldamine või levitamine võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, seadusandlikku või regulatiivset protsessi või hääletamiskäitumist, tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid, näiteks sõnumi sisu, selle edastamise keelt ja konteksti, sõnumi eesmärki ning selle avaldamise või levitamise vahendeid. Valimiste või rahvahääletuse tulemust, seadusandlikku või regulatiivset protsessi või hääletamiskäitumist võivad olenevalt asjaoludest mõjutada näiteks sõnumid, milles käsitletakse ühiskondlikke probleeme või vastuolulisi küsimusi.

(18)Poliitreklaamina ei tuleks käsitada avalikest allikatest pärineva praktilise teabe avaldamist valimistel või rahvahääletustel osalemise korra ja tingimuste kohta.

(19)Käesolev määrus ei peaks hõlmama poliitilisi vaateid, mida väljendatakse lineaarse audiovisuaalse ringhäälingu programmides või avaldatakse trükimeedias ilma selle eest raha või samaväärset tasu maksmata.

(20)Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks valimiste all mõista Euroopa Parlamendi valimisi, samuti liikmesriikides riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil korraldatavaid valimisi või rahvahääletusi ning erakondade juhtide valimisi. Valimiste mõiste ei tohiks kätkeda muid valimiste vorme, näiteks eraviisiliselt korraldatud hääletusi.

(21)Oluline on määratleda poliitreklaami esitus poliitreklaami tegemise ühe juhuna. Reklaamiesitused hõlmavad ka vahendeid, mille abil reklaamisõnum muu hulgas trükimeedias, ringhäälingumeedias või digiplatvormi teenust kasutades edastatakse.

(22)Poliitikas osaleja mõiste käesolevas määruses peaks tuginema mõistetele, mis on esitatud nii liidu õiguses kui ka liikmesriikide õiguses kooskõlas rahvusvaheliste juriidiliste dokumentide, näiteks Euroopa Nõukogu aktidega. Erakondade käsitus peaks sisaldama nende sidus- ja allüksusi, mis on asutatud juriidilise isiku staatuses või ilma selleta ja mille ülesanne on toetada erakondi või püüelda nende eesmärkide poole, tehes näiteks koostööd konkreetse valijarühmaga või tegutsedes konkreetsel valimiseesmärgil.

(23)Samuti peaks see käsitus hõlmama nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohaliku tasandi valimata ametnikke, valitud ametnikke, kandidaate ja valitsuse liikmeid. Lisaks tuleks selle käsitusega hõlmata muud poliitilised organisatsioonid.

(24)Reklaamikampaania peaks tähendama omavahel seotud reklaamiesituste seeria ettevalmistamist, avaldamist ja levitamist poliitreklaami lepingu raames ning rajanema ühisel ettevalmistamisel, sponsorlusel ja rahastamisel. See peaks hõlmama reklaamiesituse või selle versioonide ettevalmistamist, edastamise korraldamist, edendamist, avaldamist ja levitamist eri meediakanalites ja eri aegadel ühe ja sama valimistsükli jooksul.

(25)Poliitreklaami määratlus ei tohiks mõjutada erakondade, poliitiliste eesmärkide või kampaaniaperioodide määratlusi eri liikmesriikides.

(26)Selleks et hõlmata suurt hulka eri teenuseosutajaid, kes on seotud poliitreklaami tegemisega, tuleks poliitreklaami teenuste osutajatena käsitada teenuseosutajaid, kes osalevad poliitreklaami ettevalmistamises, edastamise korraldamises, edendamises, avaldamises ja levitamises.

(27)Poliitreklaami teenuste mõiste ei peaks haarama sõnumeid, mida jagavad isiklikel eesmärkidel üksikisikud. Üksikisikud ei tegutse isiklikel eesmärkidel, kui nad avaldavad sõnumeid, mille levitamise või avaldamise eest tasub teine isik.

(28)Juhul kui reklaamiesitus tuvastatakse poliitreklaamina, tuleks sellest selgelt teatada teistele poliitreklaami teenuste osutajatele. Lisaks tuleks pärast reklaamiesituse tuvastamist poliitreklaamina jätkata selle levitamist kooskõlas läbipaistvusnõuetega. Näiteks tuleks poliitreklaamina märgistada eraisikute vahel tasuta jagatav sponsitud sisu.

(29)Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnorme tuleks kohaldada üksnes poliitreklaami teenuste suhtes, st poliitreklaami suhtes, mida tavaliselt avaldatakse tasu eest, mis võib hõlmata ka mitterahalisi hüvitisi. Läbipaistvusnõudeid ei tuleks kohaldada sellise sisu suhtes, mille on üles laadinud digivahenduse teenuse (näiteks digiplatvormi) kasutaja ja mida digivahendaja levitab ilma konkreetse sõnumi edastamise korraldamise, avaldamise või levitamise eest tasu saamata, välja arvatud juhul, kui kasutajale on poliitreklaami esituse eest tasu maksnud kolmas isik.

(30)Läbipaistvusnõudeid ei tuleks kohaldada ka teabe jagamisele elektroonilise side teenuste, nagu elektrooniliste sõnumiteenuste või telefonikõnede abil, kui teabe jagamine ei hõlma poliitreklaami teenust.

(31)Põhiõiguste harta artikliga 11 kaitstud sõnavabadus kätkeb üksikisiku õigust poliitilistele vaadetele, poliitilise teabe saamisele ja levitamisele ning poliitiliste ideede jagamisele. Sõnavabadust võib kohandada ja piirata juhul, kui see on põhjendatud õigustatud avaliku huviga ja on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsus ja õiguskindlus, ning iga piirangu kehtestamisel tuleb järgida põhiõiguste harta artiklit 52. See kehtib muu hulgas juhul, kui poliitilisi ideid edastatakse reklaamiteenuse osutajate kaudu.

(32)Digivahendajate kohta tuleb märkida, et määrust (EL) 2021/XX [digiteenuste õigusakt] kohaldatakse digivahendajate avaldatavate või levitatavate poliitreklaami esituste suhtes selliste horisontaaleeskirjade kaudu, mida rakendatakse igat liiki internetireklaami, sealhulgas äri- ja poliitreklaami esituste suhtes. Käesolevas määruses esitatud poliitreklaami määratluse põhjal on asjakohane näha ette, et määruse (EL) 2021/XX [digiteenuste õigusakt] kohaldamisalasse kuuluvate reklaamide avaldajate, eelkõige väga suurte platvormide suhtes kehtestatud läbipaistvusnõuded tuleb veelgi üksikasjalikumaks muuta. Eriti kehtib see poliitreklaami esituste rahastamist käsitleva teabe kohta. Käesoleva määruse nõuded ei mõjuta digiteenuste õigusakti sätteid, sealhulgas väga suurte digiplatvormide riskihindamis- ja riskimaandamiskohustusi seoses nende reklaamisüsteemidega.

(33)Poliitreklaami ettevalmistamine, edastamise korraldamine, edendamine, avaldamine ja levitamine võib hõlmata teenuseosutajate keerukat ahelat. Eriti kehtib see juhul, kui reklaami sisu ja suunamiskriteeriumide valikut, reklaamiesituse suunamiseks kasutatavaid andmeid, suunamismeetodeid, reklaamiesituse edastamist ja selle levitamist kontrollib mitu eri teenuseosutajat. Näiteks võivad liidese kasutaja profiili ja pakutava reklaami sisu kokkusobitamist toetada automaatteenused selliste isikuandmetega, mis on kogutud otse teenuse kasutajalt ja tema veebikäitumise põhjal, aga ka tuletatud andmetega.

(34)Pidades silmas, kui oluline on, et läbipaistvusnõuded tõhusalt toimiksid, ja et lihtsustada nende täitmise järelevalvet, peaksid poliitreklaami teenuste osutajad kandma hoolt selle eest, et teave, mida nad oma teenuste osutamisel koguvad, sealhulgas märge selle kohta, et reklaamiesitus on poliitiline, antakse edasi poliitreklaami avaldajale, kes teeb poliitreklaami esituse üldsusele kättesaadavaks. Toetamaks selle nõude tõhusat rakendamist ning osutatud teabe õigeaegset ja täpset esitamist, peaksid poliitreklaami teenuste osutajad soodustama teabe automaatset edastamist poliitreklaami teenuste osutajate vahel.

(35)Juhul kui mõni kunstlik äriline või lepinguline konstruktsioon põhjustab määruses sätestatud läbipaistvusnõuetest kõrvalehiilimise ohtu, kohaldatakse neid nõudeid selle üksuse või nende üksuste suhtes, kes sisuliselt reklaamiteenust osutavad.

(36)Samme tuleks astuda ka selleks, et luua üksikisikute jaoks tõhus mehhanism, mille abil nad saaksid anda märku poliitreklaami esituse poliitilisest iseloomust, ning selleks, et selliste märguannete alusel võetaks tulemuslikke meetmeid.

(37)Konkreetsete nõuete kehtestamise kõrval ei tohiks ühtki käesolevas määruses sätestatud kohustust mõista nii, et sellega kehtestatakse vahendusteenuse osutajatele üldine kohustus jälgida füüsiliste või juriidiliste isikute jagatavat poliitilist sisu, samuti ei tohiks ühtki kohustust tõlgendada nii, et sellega kehtestatakse vahendusteenuse osutajatele üldine kohustus võtta ennetavaid meetmeid ebaseadusliku sisu või ebaseadusliku tegevusega seotud sisu vastu, mida need teenuseosutajad edastavad või salvestavad.

(38)Poliitreklaami läbipaistvus peaks võimaldama kodanikel mõista, et neile näidatakse poliitreklaami esitust. Poliitreklaami avaldajad peaksid tagama, et iga poliitreklaami esitust saadab selge märkus selle kohta, et tegemist on poliitreklaamiga, ja selle kohta, kes reklaamiesituse tellis. Vajaduse korral võib tellija nimi sisaldada poliitilist logo. Poliitreklaami avaldajad peaksid kasutama tõhusat märgistust, võttes arvesse asjakohaste teadusuuringute arengut ja parimaid tavasid läbipaistvuse tagamisel reklaami märgistamise kaudu. Samuti peaksid nad hoolitsema selle eest, et koos iga poliitreklaami esitusega avaldataks teave, mis aitaks mõista poliitreklaami esituse laiemat konteksti ja eesmärke – see võib sisalduda esituses endas või reklaami avaldaja võib kuvada selle oma veebisaidil, millega saab tutvuda esituses sisalduva lingi kaudu või muu samaväärse selge ja kasutajasõbraliku juhise põhjal.

(39)Osutatud teave tuleks esitada läbipaistvusteates, mis peaks sisaldama ka tellija nime, et edendada vastutust poliitilises protsessis. Selgelt tuleks märkida tellija asukoht ja see, kas ta on füüsiline või juriidiline isik. Läbipaistvusteates ei tohiks esitada nende poliitreklaami tegemises osalevate isikute isikuandmeid, kes ei ole tellija või muu asjaomase poliitikas osalejaga seotud. Teade peaks sisaldama ka andmeid levitamisperioodi, seotud valimiste, konkreetse reklaami tegemise või kogu reklaamikampaania korraldamise eest saadud summa ja selle tegemise või korraldamise eest osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtuse ning kasutatud rahaliste vahendite allika kohta ja muud teavet, mis toetab poliitreklaami esituse õiglast levitamist. Kasutatud rahaliste vahendite allikat puudutav teave võib näiteks sisaldada andmeid selle kohta, kas see allikas on avaliku või erasektori päritolu ja kas see asub Euroopa Liidus või mujal. Reklaamiga seotud valimisi või rahvahääletusi käsitlev teave peaks võimaluse korral sisaldama linki ametlikest allikatest pärit infole nendel valimistel või rahvahääletustel osalemise korra ja tingimuste või osalemise edendamise korra ja tingimuste kohta. Lisaks peaks läbipaistvusteade sisaldama teavet selle kohta, kuidas märgistada poliitreklaami esitusi käesolevas määruses sätestatud korras. See nõue ei tohiks piirata määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklite 14, 15 ja 19 kohast teavitamist käsitlevate sätete kohaldamist.

(40)Läbipaistvusteatesse lisatav teave peaks olema reklaamiesituses endas või kergesti leitav selles esitatud märke põhjal. Nõue, et teave läbipaistvusteate kohta peab olema muu hulgas kergesti märgatav, tähendab, et see tuleb esitada reklaamiesituses või koos esitusega väljapaistval viisil. Nõue, et läbipaistvusteates avaldatav teave peab olema kergesti kättesaadav, masinloetav (kui see on tehniliselt võimalik) ja kasutajasõbralik, tähendab, et see peab vastama puuetega inimeste vajadustele. Direktiivi 2019/882 (Euroopa ligipääsetavuse akt) I lisa sisaldab teabe, sealhulgas digitaalse teabe ligipääsetavuse nõudeid, kusjuures digitaalse teavitamise vahendeid tuleks kasutada selleks, et teha teave poliitreklaami kohta kättesaadavaks puuetega inimestele.

(41)Läbipaistvusteadete koostamise eesmärk peaks olema suurendada kasutajate teadlikkust ja aidata selgelt tuvastada poliitreklaami esituse poliitilist olemust. Teated peaksid olema kavandatud nii, et need jääksid alles või oleksid kättesaadavad ka juhul, kui poliitreklaami esitust levitatakse edasi näiteks muul platvormil või kui see levib üksikisikute vahel. Läbipaistvusteates sisalduv teave tuleks avaldada siis, kui algab poliitreklaami esituse avaldamine, ja seda tuleks säilitada üks aasta pärast reklaamiesituse viimast avaldamist. Säilitatav teave peaks sisaldama ka andmeid sellise poliitreklaami kohta, mille avaldamine lõpetati või mille kõrvaldas selle avaldaja.

(42)Kuna poliitreklaami esitusi toovad üldsuseni poliitreklaami avaldajad, peavad nad koos poliitreklaami esituse avaldamise või levitamisega avaldama või levitama ka eespool osutatud teavet. Poliitreklaami avaldajad ei tohiks tuua üldsuseni selliseid poliitreklaami esitusi, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõuetele. Lisaks peaksid need poliitreklaami avaldajad, kes kujutavad endast väga suuri digiplatvorme määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] tähenduses, tegema läbipaistvusteates sisalduva teabe määruse [digiteenuste õigusakt] artikli 30 kohaselt kättesaadavaks andmekogude kaudu, mis sisaldavad teavet avaldatud reklaamiesituste kohta. See hõlbustab huvitatud osalejate, sealhulgas teadlaste tööd nende konkreetses rollis toetada vabu ja õiglasi valimisi või rahvahääletusi ja õiglasi valimiskampaaniaid, kontrollides muu hulgas poliitreklaami esituse tellijaid ja analüüsides poliitreklaami maastikku.

(43)Juhul kui poliitreklaami teenuse osutaja, kes majutab või muul viisil talletab ja esitab poliitreklaami esituse sisu, seisab eraldi poliitreklaami teenuse osutajast, kelle kontrolli all on veebisait või muu liides, mis lõpuks poliitreklaami esituse kuvab, tuleks neid reklaami märgistuse ning läbipaistvusteate ja asjakohase teabe kättesaadavuse tagamiseks üheskoos käsitada reklaamiesituse avaldajatena, kellest igaüks vastutab oma konkreetse teenuse eest. Nende lepingud peaksid kajastama seda, kuidas nad korraldavad käesoleva määruse täitmist.

(44)Poliitilisse arutelusse võib anda kasuliku panuse teave poliitreklaami teenuste osutamise eest saadud summade ja nende teenuste eest osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtuse kohta. On oluline tagada, et poliitreklaami avaldajate koostatud aastaaruanded annaksid vajaliku ülevaate poliitreklaami avaldamisest. Järelevalve ja aruandekohustuse toetamiseks peaks selline aruandlus hõlmama teavet poliitreklaami suunamise kulude kohta asjaomasel perioodil konkreetsete kampaaniate või kandidaatide kaupa. Ebaproportsionaalse koormuse vältimiseks ei tohiks läbipaistvusega seotud aruandluskohustusi kohaldada nende ettevõtjate suhtes, kes kuuluvad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 3 osutatud kategooriasse.

(45)Poliitreklaami teenuseid osutavad poliitreklaami avaldajad peaksid kehtestama mehhanismid, mille kaudu üksikisikud saaksid neile teada anda, et nende avaldatud konkreetne poliitreklaami esitus ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Sellistest reklaamiesitustest teatamise mehhanisme peaks olema kerge leida ja kasutada ning need peaksid olema kohandatud vastavalt reklaamiesituse avaldaja levitatava reklaamiesituse vormile. Võimaluse korral peaksid need mehhanismid sisalduma reklaamiesituses endas, näiteks selle avaldaja veebisaidil. Poliitreklaami avaldajad peaksid võimaluse korral saama tugineda juba olemasolevatele mehhanismidele. Juhul kui poliitreklaami avaldaja on veebimajutusteenuste pakkuja digiteenuste õigusakti tähenduses, jätkatakse nende teadete suhtes, mis käsitlevad tema poolt teenusesaajate taotlusel majutatavate poliitreklaami esituste mittevastavust käesolevale määrusele, digiteenuste õigusakti artikli 14 kohaldamist.

(46)Selleks et võimaldada konkreetsetel üksustel täita demokraatias oma rolli, on asjakohane sätestada normid poliitreklaami esituses avaldatud või läbipaistvusteates sisalduva teabe edastamiseks huvitatud osalejatele, nagu kontrollitud teadlastele, ajakirjanikele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja akrediteeritud valimisvaatlejatele, et toetada nende ülesannete täitmist demokraatlikus protsessis. Poliitreklaami teenuste osutajad ei peaks olema kohustatud vastama teabenõuetele, mis on selgelt põhjendamatud või ülemäärased. Lisaks peaks asjaomastel teenuseosutajatel olema lubatud nõuda korduvate ja kulukate teabenõuete eest mõistlikku tasu, arvestades teabe esitamise halduskulusid.

(47)Isikuandmeid, mida kogutakse üksikisikutelt kas otse või kaudselt – näiteks tuletatud andmed, mis saadakse üksikisikute rühmitamisel vastavalt nende eeldatavatele huvidele või mis tuletatakse nende internetikasutuse, käitumisprofiilide koostamise ja muude analüüsimeetodite abil –, kasutatakse üha enam poliitiliste sõnumite suunamiseks valijarühmadele, üksikvalijatele või üksikisikutele ja nende sõnumite mõju võimendamiseks. Isikuandmete, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 12 alusel tundlikeks peetavate andmete töötlemise põhjal saab eri valijarühmi või üksikisikute rühmi segmentida ja nende omadusi või nõrku kohti ära kasutada, levitades näiteks reklaamiesitusi konkreetsetel hetkedel ja konkreetsetes kohtades, et saada kasu olukorrast, kus need rühmad on teatavale teabele/sõnumile eriti vastuvõtlikud. Sellel on selge kahjulik mõju kodanike põhiõigustele ja -vabadustele, mis on seotud nende isikuandmete töötlemisega, ning vabadusele saada objektiivset teavet, kujundada oma arvamust, teha poliitilisi otsuseid ja kasutada oma hääleõigust. See mõjutab negatiivselt demokraatlikku protsessi. Võrreldes määrusega (EL) 2016/679 ja määrusega (EL) 2018/1725 tuleks kehtestada täiendavad piirangud ja tingimused. Selliste käesolevas määruses sätestatud suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamise tingimused, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist poliitreklaami kontekstis, peaksid põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 16.

(48)Poliitreklaami suunamis- ja võimendamismeetodid, mis hõlmavad määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud andmete töötlemist, tuleks seepärast ära keelata. Selliste meetodite kasutamine peaks olema lubatud üksnes vastutavale töötlejale või tema nimel tegutsevale isikule andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul või juhul, kui andmeid töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames, mille suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et töödeldakse ainult asjaomase ühingu liikmete või endiste liikmete või selliste isikute andmeid, kes on kõnealuse ühinguga püsivalt seotud selle tegevuse eesmärkide tõttu, ning et isikuandmeid ei avalikustata väljaspool seda ühingut ilma andmesubjektide nõusolekuta. Sellega peaksid kaasnema konkreetsed kaitsemeetmed. Nõusolekut tuleks mõista nõusolekuna määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/1725 tähenduses. Seetõttu ei tohiks juhul, kui suunamis- ja võimendamismeetodeid kasutatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete töötlemist hõlmava poliitreklaami avaldamiseks, edendamiseks või levitamiseks, olla võimalik tugineda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktides b, c, e, f, g, h, i ja j ning määruse (EL) 2018/725 artikli 10 lõike 2 punktides b, c, e, f, g, h, i ja j sätestatud eranditele.

(49)Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks peaksid vastutavad töötlejad, kes kasutavad isikuandmete töötlemist hõlmava poliitreklaami suunamise ja võimendamise meetodeid, rakendama täiendavaid kaitsemeetmeid. Nad peaksid vastu võtma ja ellu viima strateegia, mis kirjeldab selliste meetodite kasutamist reklaami üksikisikutele suunamiseks või selle mõju võimendamiseks, ning pidama arvestust oma asjakohase tegevuse üle. Poliitreklaami esituse avaldamisel, edendamisel või levitamisel suunamis- ja võimendamismeetodeid kasutades peaksid vastutavad töötlejad andma koos poliitreklaami esitusega teavet, mis võimaldab asjaomasel isikul mõista suunamise loogikat ja peamisi parameetreid ning seda, kas on kasutatud kolmandate isikute andmeid ja täiendavaid analüüsimeetodeid, sealhulgas kas reklaamiesituse suunamist on selle avaldamise ajal veelgi optimeeritud.

(50)Suunamis- või võimendamismeetodeid kasutavad poliitreklaami avaldajad peaksid lisama oma läbipaistvusteatesse vajaliku teabe, mis võimaldab asjaomasel isikul mõista kasutatud meetodi loogikat ja peamisi parameetreid ning seda, kas on kasutatud kolmandate isikute andmeid ja täiendavaid analüüsimeetodeid, samuti lingi vastutava töötleja strateegiale. Kui vastutav töötleja ja reklaami avaldaja ei ole üks ja sama isik, peaks vastutav töötleja edastama poliitreklaami avaldajale oma sisestrateegia või selle viite. Reklaamiteenuste osutajad peaksid vajaduse korral edastama poliitreklaami avaldajale teabe, mis on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellise teabe esitamine võiks toimuda automaatselt ja olla standardite alusel integreeritud tavapärastesse äriprotsessidesse.

(51)Et anda üksikisikutele suuremad võimalused kasutada oma andmekaitseõigusi, peaksid poliitreklaami avaldajad andma andmesubjektidele lisateavet ja tõhusad vahendid toetamaks nende ELi andmekaitse õigusraamistikust tulenevate õiguste kasutamist, sealhulgas nõusoleku vaidlustamist või tagasivõtmist seoses suunatud poliitreklaami esitusega. Seda teavet peaks olema lihtne leida ka otse läbipaistvusteatest. Vahendid, mida üksikisikutele nende õiguste kasutamise toetuseks võimaldatakse, peaksid olema tõhusad ja aitama vältida poliitreklaami esituste isikule suunamist, samuti nende suunamist konkreetsete kriteeriumide alusel ning ühe või mitme konkreetse vastutava töötleja poolt.

(52)Komisjon peaks soodustama määruse (EL) 2016/679 artiklis 40 osutatud toimimisjuhendite koostamist, et toetada andmesubjektide õiguste kasutamist selles kontekstis.

(53)Teave, mis tuleb esitada vastavalt kõigile käesoleva määruse kohastele suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamise nõuetele, peaks olema kergesti juurdepääsetavas, selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus ning lihtsas keeles.

(54)On asjakohane kehtestada eeskirjad suunamist käsitleva teabe edastamise kohta teistele huvitatud üksustele. Kohaldatav kord peaks olema kooskõlas läbipaistvusnõuetest tuleneva teabeedastuse korraga.

(55)Liidus teenuseid pakkuvad, ent kolmandas riigis asutatud poliitreklaami teenuste osutajad peaksid määrama liidus oma volitatud esindaja, et oleks võimalik korraldada tõhusat järelevalvet selle üle, kuidas need teenuseosutajad käesolevat määrust täidavad. Selliseks esindajaks võib olla määruse (EL) 2016/679 artikli 27 alusel määratud esindaja või määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 11 alusel määratud esindaja.

(56)Käesoleva määruse järgimise tõhusa järelevalve huvides on vaja anda järelevalveasutustele pädevus jälgida ja tagada määruse täitmist. Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, sealhulgas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt], võidakse selline pädevus anda erinevatele riiklikele õigus- või haldusasutustele.

(57)Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kes teeksid käesoleva määruse alusel järelevalvet digivahenduse teenuste üle ja tagaksid, et selline järelevalve oleks kooskõlas määruse (EL) [digiteenuste õigusakt] artikli 38 kohaselt määratud pädevate asutuste tehtava järelevalvega. Digiteenuste koordinaatorid, kes on määruse (EL) [digiteenuste õigusakt] kohaselt nimetatud igas liikmesriigis, peaksid igal juhul vastutama nende küsimuste koordineerimise tagamise eest riigi tasandil ja tegema vajaduse korral piiriülest koostööd teiste digiteenuste koordinaatoritega, järgides määruses (EL) [digiteenuste õigusakt] sätestatud mehhanisme. Käesoleva määruse kohaldamise raames peaksid need mehhanismid piirduma liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite koostööga ega tohiks hõlmata laienemist liidu tasandile, nagu on sätestatud määruses (EL) [digiteenuste õigusakt].

(58)Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, et teha järelevalvet käesoleva määruse nende aspektide üle, mis ei kuulu määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/725 kohaste järelevalveasutuste pädevusse. Põhiõiguste ja -vabaduste, õigusriigi põhimõtte, demokraatlike põhimõtete ja üldsuse usalduse säilimiseks poliitreklaami järelevalves ja selle vastu on oluline, et sellised asutused oleksid välisest sekkumisest või poliitilisest survest struktuuriliselt sõltumatud ning et neil oleksid volitused teha tõhusat järelevalvet ja võtta vajalikke meetmeid, tagamaks käesoleva määruse ja iseäranis selle artiklis 7 sätestatud kohustuste täitmise. Liikmesriigid võivad määrata järelevalvet tegema eelkõige oma reguleerivad asutused või organid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL 13 artiklile 30.

(59)Kui liidu õiguses on juba olemas normid, mis käsitlevad pädevate asutuste teavitamist ning koostööd nende asutustega ja nende vahel, näiteks määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] artikkel 9 või määruse (EL) 2016/679 eeskirjad, tuleks neid norme kohaldada mutatis mutandis käesoleva määruse asjaomaste sätete suhtes.

(60)Käesoleva määruse täitmise järelevalve eest vastutavad asutused peaksid tegema omavahel koostööd nii riikide kui ka ELi tasandil, kasutades parimal viisil ära olemasolevaid struktuure, sealhulgas riiklikke koostöövõrgustikke, soovituses C(2018) 5949 final osutatud Euroopa valimiskoostöö võrgustikku ja direktiivi 2010/13/EL alusel loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma. Selline koostöö peaks hõlbustama kiiret ja turvalist teabevahetust küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse kohaste järelevalve- ja täitmise tagamise ülesannetega ning aitama seejuures teha ühiselt kindlaks rikkumisi, jagada üksteisega tähelepanekuid ja oskusteavet ning teha koostööd asjaomaste õigusnormide kohaldamise ja nende täitmise tagamise vallas.

(61)Määruses sätestatud kohustuste tõhusa kohaldamise hõlbustamiseks on vaja anda liikmesriikide ametiasutustele volitused nõuda teenuseosutajatelt teavet poliitreklaami esituse läbipaistvuse kohta. Pädevatele asutustele edastatav teave võib olla seotud konkreetse reklaamikampaania, konkreetse aasta või konkreetsete reklaamiesitustega. Tagamaks, et sellise teabe nõudeid saab tulemuslikult ja tõhusalt täita ning et samal ajal ei panda poliitreklaami teenuste osutajatele ebaproportsionaalset koormust, on vaja kehtestada kindlad tingimused, millele need teabenõuded peaksid vastama. Poliitreklaami teenuste osutajad peaksid iseäranis valimisprotsessi õigeaegse järelevalve huvides vastama pädevate asutuste teabenõuetele kiiresti ja alati 10 tööpäeva jooksul pärast nõude saamist. Õiguskindluse ja kaitseõiguse tagamiseks peaksid pädevalt asutuselt saadud teabenõuded sisaldama piisavaid põhjendusi ning teavet olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta. Poliitreklaami teenuste osutajad peaksid määrama pädevate asutustega suhtlemiseks kontaktpunktid. Sellised kontaktpunktid võiksid olla elektroonilised.

(62)Liikmesriigid peaksid määrama käesoleva määruse kohaldamiseks liidu tasandi kontaktpunkti. See kontaktpunkt peaks võimaluse korral olema Euroopa valimiskoostöö võrgustiku liige. Kontaktpunkt peaks hõlbustama liikmesriikide pädevate asutuste koostööd järelevalve- ja täitmise tagamise ülesannete täitmisel, vahetades eelkõige teavet teiste liikmesriikide kontaktpunktide ja pädevate asutustega.

(63)Liikmesriikide ametiasutused peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest määratakse haldustrahv või rahaline karistus. Seda tehes peaksid nad arvesse võtma rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust ning pidama silmas kaalul olevat avalikku huvi, ellu viidud tegevuse ulatust ja laadi ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Selles kontekstis tuleks pöörata tähelepanu artiklis 7 sätestatud kohustuste olulisusele käesoleva määruse eesmärkide edukal saavutamisel. Lisaks peaksid ametiasutused arvesse võtma seda, kas teenuseosutaja jätab käesolevast määrusest tulenevad kohustused täitmata süstemaatiliselt või korduvalt ja viivitab sealjuures teabe edastamisega huvitatud üksustele, ning kui see on asjakohane, siis seda, kas poliitreklaami teenuste osutaja tegutseb mitmes liikmesriigis. Piisavaid ja kättesaadavaid menetluslikke tagatisi nõuetekohaselt arvesse võttes peavad rahalised karistused ja haldustrahvid olema igal üksikjuhul tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning aitama eelkõige tagada, et poliitiline arutelu jääb avatuks ja kõik võivad selles osaleda.

(64)Kui pädevad asutused kasutavad käesoleva määruse kohaseid volitusi, kohaldatakse vastavalt liidu ja siseriiklikule õigusele asjakohaseid menetluslikke tagatisi, sealhulgas tõhusaid õiguskaitsevahendeid ja nõuetekohaseid menetlusi.

(65)Liikmesriigid peaksid avaldama piisavalt aegsasti enne valimiste ajakava algust oma valimisperioodide täpse kestuse, mis määratakse kindlaks vastavalt nende valimistavadele.

(66)Et täita käesoleva määruse eesmärke, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses artikli 7 lõikega 7, et täpsustada, millises vormis tuleks sätestada nõuded teabe esitamisele läbipaistvusteadetes kõnealuses artiklis sätestatud korras, ning seoses artikli 12 lõikega 8, et täpsustada, millises vormis tuleks sätestada nõuded teabe esitamisele suunamise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas iga liikmesriigi määratud ekspertidega, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalus delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(67)Komisjon peaks esitama kahe aasta jooksul pärast iga Euroopa Parlamendi valimist avaliku aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruande koostamisel peaks komisjon võtma arvesse ka käesoleva määruse rakendamist muude liidus toimuvate valimiste ja rahvahääletuste kontekstis. Aruandes tuleks muu hulgas analüüsida, kas käesoleva määruse lisad on endiselt asjakohased, ja kaaluda nende läbivaatamise vajadust.

(68)Määruses (EL) 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, on ette nähtud täiendavad kohustused seoses poliitreklaami kasutamisega Euroopa tasandi erakondade poolt.

(69)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa poliitreklaami ja sellega seotud teenuste siseturu nõuetekohasele toimimisele ning kehtestada normid suunamise kasutamise kohta poliitreklaami avaldamisel ja levitamisel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja neid saab seepärast paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta käesoleva määruse vastu kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(70)Käesolev määrus ei piira direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud normide, sealhulgas selle artiklites 12–15 sätestatud vahendusteenuste osutajate vastutust käsitlevate normide kohaldamist (direktiivi on muudetud määrusega (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt]), samuti määruse (EL) 2021/XXX [digiturgude õigusakt], direktiivi 2002/58/EÜ ja määruse (EL) XXX [e-privaatsuse määrus] ning direktiivi (EL) 2010/13, direktiivi 2000/31/EÜ, direktiivi 2002/58/EÜ, direktiivi 2005/29/EÜ, direktiivi 2011/83/EL, direktiivi 2006/114/EÜ, direktiivi 2006/123/EÜ ja määruse (EL) 2019/1150 kohaldamist.

(71)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse XX.XX.2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesolevas määruses sätestatakse

(a)poliitreklaami ja sellega seotud teenuste pakkujate ühtlustatud läbipaistvuskohustused selliste teenuste osutamisega seotud teabe säilitamisel, avalikustamisel ja avaldamisel;

(b)ühtlustatud normid isikuandmete kasutamist hõlmavate suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamise kohta poliitreklaami avaldamisel, levitamisel või edendamisel.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse sellise poliitreklaami suhtes, mis on liidus ette valmistatud, mille edastamine on liidus korraldatud või mida on liidus edendatud, avaldatud või levitatud või ühes või mitmes liikmesriigis üksikisikutele suunatud, olenemata reklaamiteenuse osutaja asukohast ja kasutatavatest vahenditest.

3.Käesoleva määruse eesmärgid on

(a)aidata kaasa poliitreklaami ja sellega seotud teenuste siseturu nõuetekohasele toimimisele;

(b)pakkuda füüsilistele isikutele kaitset seoses nende isikuandmete töötlemisega.

1.Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusnormide kohaldamist:

(a)direktiiv 2000/31/EÜ;

(b)direktiiv 2002/58/EÜ ja määrus (EL) XXX [e-privaatsuse määrus];

(c)direktiiv 2005/29/EÜ;

(d)direktiiv 2006/114/EÜ;

(e)direktiiv 2006/123/EÜ;

(f)direktiiv (EL) 2010/13;

(g)direktiiv 2011/83/EL;

(h)määrus (EL) 2019/1150;

(i)määrus (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt].

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„teenus“ – ELi toimimise lepingu artiklis 57 määratletud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest;

2.„poliitreklaam“ – sõnumi ettevalmistamine, selle edastamise korraldamine ning selle edendamine, avaldamine või levitamine mis tahes viisil,

(a)kui seda tehakse poliitikas osaleja poolt, jaoks või nimel, välja arvatud juhul, kui sõnum on puhtalt eraviisilist või ärilist laadi; või

(b)kui see sõnum võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, seadusandlikku või regulatiivset protsessi või hääletamiskäitumist;

3.„poliitreklaami esitus“ – üks poliitreklaami tegemise juht;

4.„poliitikas osaleja“ – järgmised isikud ja üksused:

(a)erakond määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punkti 1 tähenduses või sellise erakonna tegevusvaldkonnaga otse või kaudselt seotud üksus;

(b)poliitiline liit määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punkti 2 tähenduses;

(c)Euroopa tasandi erakond määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punkti 3 tähenduses;

(d)kandidaat Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil valitavale ametikohale või mõne erakonna juhtivale ametikohtale;

(e)ametiisik, kes on valitud Euroopa, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikku institutsiooni;

(f)Euroopa, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsuse mittevalitud liige;

(g)poliitkampaania organisatsioon, mis on kas juriidiline isik või mitte ja mis on loodud valimistel või rahvahääletusel konkreetse tulemuse saavutamiseks;

(h)iga füüsiline või juriidiline isik, kes esindab punktides a–g nimetatud isikuid või organisatsioone või tegutseb nende nimel ning edendab nende poliitilisi eesmärke;

5.„poliitreklaami teenus“ – poliitreklaami tegemise teenus, välja arvatud määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 2 punktis f viidatud digivahenduse teenus, mida osutatakse ilma konkreetse sõnumi edastamise korraldamise, avaldamise või levitamise eest vastutasu saamata;

6.„poliitreklaami kampaania“ – omavahel seotud reklaamiesituste seeria ettevalmistamine, edastamise korraldamine, edendamine, avaldamine või levitamine poliitreklaami lepingu raames ühise ettevalmistamise, sponsorluse ja rahastamise alusel;

7.„tellija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel poliitreklaami esitus ette valmistatakse, selle edastamist korraldatakse või see avaldatakse või kelle nimel seda levitatakse;

8.„suunamis- või võimendamismeetodid“ – võtted, mida kasutatakse kas kohandatud poliitreklaami esituse suunamiseks ainult konkreetsele isikule või isikute rühmale või siis poliitreklaami esituse levimuse, ulatuse või nähtavuse suurendamiseks;

9.„valimisperiood“ – ajavahemik, mis hõlmab liikmesriigis toimuvatele valimistele või rahvahääletusele eelnevat aega, nende toimumise aega või vahetult nende järel kulgevat aega, mille jooksul kohaldatakse kampaaniate suhtes erieeskirju;

10.„asjaomane valijaskond“ – nende isikute kogum, kellel on õigus anda oma hääl valimistel või rahvahääletusel, mis korraldatakse liikmesriigis, kus levitatakse poliitireklaami esitust; asjaomane valijaskond võib olla kogu liikmesriigi valijaskond;

11. „poliitreklaami avaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes levitab poliitreklaami ringhäälingus, teeb selle kättesaadavaks liidese kaudu või toob selle üldsuseni muul viisil ja mis tahes kanali kaudu;

12.„vastutav töötleja“ – vastutav töötleja kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikega 7 või vastavalt vajadusele kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõikega 8.

Esimese lõigu punkti 2 kohaldamisel ei loeta poliitreklaamiks ametlikest allikatest saadud sõnumeid valimistel või rahvahääletustel osalemise korra ja tingimuste ega sõnumeid valimistel või rahvahääletustel osalemise edendamise korra ja tingimuste kohta.

Artikkel 3

Ühtlustamise tase

1.Läbipaistvusega seotud põhjustel ei säilita ega kehtesta liikmesriigid sätteid ega meetmeid, mis erinevad käesoleva määruse sätetest.

2.Kui käesoleva määruse nõuded on täidetud, ei saa läbipaistvusega seotud põhjustel poliitreklaami teenuste osutamist keelata ega piirata.

II PEATÜKK. LÄBIPAISTVUSKOHUSTUSED POLIITREKLAAMI TEENUSTE OSUTAMISEL

Artikkel 4

Läbipaistvus

Poliitreklaami teenuseid osutatakse läbipaistvalt kooskõlas käesoleva määruse artiklites 5–11 ja artiklis 14 sätestatud kohustustega.

Artikkel 5

Poliitreklaami teenuste tuvastamine

1.Reklaamiteenuste osutajad nõuavad, et reklaami tellijad ja nende nimel tegutsevad reklaamiteenuste osutajad annaksid teada, kas reklaamiteenus, mida nad teenuseosutajalt tellivad, kujutab endast poliitreklaami teenust artikli 2 lõike 5 tähenduses. Reklaami tellijad ja nende nimel tegutsevad reklaamiteenuste osutajad teevad vastava avalduse.

2.Poliitreklaami teenuste osutajad tagavad, et poliitreklaami teenuse osutamiseks sõlmitud lepingutes täpsustatakse, kuidas täidetakse käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

Artikkel 6

Teabe säilitamine ja edastamine

1.Poliitreklaami teenuste osutajad säilitavad oma teenuste osutamisel kogutud järgmise teabe:

(a)poliitreklaami esitus või poliitreklaami kampaania, millega teenus või teenused on seotud;

(b)poliitreklaamiga seotud konkreetne teenus või konkreetsed teenused;

(c)osutatud teenuse või teenuste eest nõutud summad ja osutatud teenuse või teenuste eest osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtus; ning

(d) võimaluse korral tellija nimi ja kontaktandmed.

2.Lõikes 1 osutatud teave peab olema kirjalik ja võib olla elektroonilises vormis. Sellist teavet tuleb säilitada viis aastat alates vastavalt kas reklaami ettevalmistamise, selle edastamise korraldamise, avaldamise või levitamise viimasest kuupäevast.

3.Selleks et võimaldada poliitreklaami avaldajatel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tagavad poliitreklaami teenuste osutajad lõikes 1 osutatud teabe edastamise poliitreklaami esitust levitavale avaldajale. Teave tuleb edastada täpselt ja õigeaegselt kooskõlas parimate tavade ja tööstusstandarditega ning kui see on tehniliselt võimalik, siis standarditud automaatse protsessi abil.

Artikkel 7

Läbipaistvusnõuded igale poliitreklaami esitusele

1.Poliitreklaami teenuste osutamisel lisatakse igasse poliitreklaami esitusse selgelt, märgatavalt ja üheti mõistetavalt järgmine teave:

(a)selgitus, et tegemist on poliitreklaamiga;

(b)poliitreklaami esituse tellija ja tellija üle lõplikku kontrolli omava üksuse nimi;

(c)läbipaistvusteade, mis võimaldab mõista poliitreklaami esituse laiemat konteksti ja eesmärke, või selge märge selle kohta, kust selle teate hõlpsasti leida võib.

Selleks kasutavad poliitreklaami avaldajad tõhusaid ja silmatorkavaid märgistamismeetodeid, mis võimaldavad poliitreklaami esituse kui sellise kergesti tuvastada, ning tagavad, et märgistus jääb püsima, kui poliitreklaami esitust edasi levitatakse.

2.Läbipaistvusteade tuleb lisada igasse poliitreklaami esitusse või peab olema sellest kergesti leitav ning sisaldama järgmist teavet:

(a)tellija nimi ja kontaktandmed;

(b)ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse poliitreklaami esitust avaldada ja levitada;

(c)muu hulgas artikli 6 lõike 3 kohaselt saadud teabele tuginedes teave asjaomase reklaamiesituse ja asjakohasel juhul poliitreklaami kampaania ettevalmistamise, edastamise korraldamise, edendamise, avaldamise ja levitamise eest saadud kogusummade või nende teenuste osutamise eest osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtuse ning nende summade või hüvede allikate kohta;

(d)võimaluse korral märge valimiste või rahvahääletuse kohta, millega reklaamiesitus on seotud;

(e)võimaluse korral lingid internetis kättesaadavaks tehtud andmekogudele, mis sisaldavad teavet avaldatud reklaamiesituste kohta;

(f)teave artikli 9 lõikega 1 ette nähtud mehhanismide kasutamise kohta.

(g)Läbipaistvusteatesse lisatav teave esitatakse I lisas osutatud konkreetsetel andmeväljadel.

3.Poliitreklaami avaldajad peavad tegema mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et lõigetes 1 ja 2 osutatud teave oleks täielik, ning kui nad leiavad, et see nii ei ole, siis nad poliitreklaami esitust kättesaadavaks ei tee.

4.Läbipaistvusteateid tuleb ajakohastada ning need tuleb esitada kergesti juurdepääsetavas, masinloetavas (kui see on tehniliselt võimalik), selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus ja lihtsas keeles. Poliitreklaami avaldaja avaldab teabe koos poliitreklaami esitusega alates selle esimesest avaldamisest kuni ühe aasta möödumiseni selle viimasest avaldamisest.

5.Poliitreklaami avaldajad hoiavad oma läbipaistvusteated koos muudatustega alles viis aastat pärast lõikes 4 osutatud ajavahemiku lõppu.

6.Poliitreklaami avaldajad, kes kujutavad endast väga suuri digiplatvorme määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 25 tähenduses, tagavad, et andmekogud, mille nad vastavalt viidatud määruse [digiteenuste õigusakt] artiklile 30 kättesaadavaks teevad, võimaldavad iga neis hoitava poliitreklaami esituse puhul juurdepääsu lõikes 2 osutatud teabele.

7.Liikmesriigid, sealhulgas nende pädevad asutused, ja komisjon, võttes arvesse asjaomaste teenuseosutajate eriomadusi ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses, ärgitavad koostama selliseid tegevusjuhendeid, mille eesmärk on aidata kaasa käesoleva artikli nõuetekohasele kohaldamisele.

8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada lõike 2 kohaselt esitatava teabe loetellu, muuta selles või jätta sellest välja teatavaid elemente, kui selline muutmine on tehnoloogia arengut silmas pidades vajalik poliitreklaami esituse laiema konteksti ja selle eesmärkide mõistmiseks.

Artikkel 8

Korrapärane aruandlus poliitreklaami teenuste kohta

1.Poliitreklaami teenuseid osutades lisavad poliitreklaami avaldajad oma direktiivi 2013/34/EL artiklis 19 kirjeldatud tegevusaruannetesse, mis moodustavad osa aruandeaasta finantsaruannetest, osutatud teenuste eest saadud summad või osaliselt või täielikult vastutasuks saadud muude hüvede väärtuse ning teabe suunamis- ja võimendamismeetodite kasutamise kohta kampaaniate kaupa.

2.Lõiget 1 ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 3 nimetatud kategooriasse kuuluvate ettevõtjate suhtes.

Artikkel 9

Võimalikule ebaseaduslikule poliitreklaami esitusele viitamine

3.Poliitreklaami teenuseid osutades kehtestavad poliitreklaami avaldajad mehhanismid, mille kaudu üksikisikud saavad neile tasuta teatada, kui nende avaldatud konkreetne poliitreklaami esitus ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

4.Teave selle kohta, kuidas poliitreklaami esitustest lõike 1 kohaselt teatada, peab olema kasutajasõbralik ja kergesti ligipääsetav, sealhulgas läbipaistvusteadete kaudu.

5.Poliitreklaami avaldajad võimaldavad esitada lõikes 1 osutatud teate elektrooniliselt. Poliitreklaami avaldaja teavitab lõikes 1 osutatud teate esitajaid sellest, milliseid samme on nende teate põhjal astutud.

6.Sama reklaamiesituse või reklaamikampaania kohta lõike 1 alusel esitatud korduvatele teadetele võib esitada koondvastuse, esitades muu hulgas viite asjaomase poliitreklaami avaldaja veebisaidil avaldatud teadaandele.

Artikkel 10

Teabe edastamine pädevatele asutustele

1.Pädevatel riigiasutustel on õigus nõuda, et poliitreklaami teenuste osutaja edastaks neile artiklites 6, 7 ja 8 osutatud teabe. Edastatud teave peab olema täielik, täpne ja usaldusväärne ning esitatud selgelt, sidusalt, koondatult ja arusaadavalt. Kui see on tehniliselt võimalik, edastatakse teave masinloetaval kujul.

Teabenõue peab sisaldama järgmist:

(a)põhjendus selle kohta, missugusel eesmärgil teavet nõutakse ning miks on see nõue vajalik ja proportsionaalne, välja arvatud juhul, kui teabenõudega taotletakse kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärki, ning määral, mil teabenõude põhjenduse avaldamine seda eesmärki ohustaks;

(b)õiguskaitsevahendid, mida on asjaomasel teenuseosutajal ja poliitreklaami teenuse tellijal võimalik kasutada.

2.Lõikes 1 osutatud teabenõude saamise korral saadavad poliitreklaami teenuste osutajad kahe tööpäeva jooksul kinnituse nõude kättesaamise kohta ja teavitavad ametiasutust nõude täitmiseks võetud meetmetest. Asjaomane teenuseosutaja esitab nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul.

3.Poliitreklaami teenuste osutajad määravad pädevate riigiasutustega suhtlemiseks kontaktpunkti. Poliitreklaami teenuste osutajad, kes on direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses VKEd, võivad määrata kontaktpunktiks ettevõttevälise füüsilise isiku.

Artikkel 11

Teabe edastamine muudele huvitatud üksustele

1.Poliitreklaami teenuste osutajad võtavad asjakohased meetmed edastamaks artiklis 6 osutatud teavet tasuta nendele huvitatud üksustele, kellelt nad on saanud teabenõude.

Juhul kui poliitreklaami teenuste osutaja on poliitreklaami avaldaja, võtab ta asjakohased meetmed ka selleks, et edastada teabenõude saamise korral huvitatud üksustele tasuta artiklis 7 osutatud teave.

2.Lõike 1 kohaselt teabe edastamist taotlevad huvitatud üksused peavad olema ärihuvidest sõltumatud ja kuuluma ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

(a)kontrollitud teadlased kooskõlas määruse (EL) 2021/XXX artikliga 31 [digiteenuste õigusakt];

(b)sellise kodanikuühiskonna organisatsiooni liikmed, mille siseriiklikus või liidu õiguses kinnitatud põhikirjaline eesmärk on kaitsta ja edendada avalikke huve;

(c)poliitikas osalejad, kes on volitatud siseriikliku õiguse alusel, või

(d)liikmesriigis akrediteeritud riiklikud või rahvusvahelised valimisvaatlejad.

Selliste huvitatud üksuste hulka kuuluvad ka ajakirjanikud, kelle on mõnes liikmesriigis akrediteerinud riigi-, Euroopa või rahvusvahelised asutused.

3.Pärast huvitatud üksuselt teabenõude saamist teeb teenuseosutaja kõik endast oleneva, et anda nõutud teave või esitada lõikes 5 osutatud põhjendatud vastus ühe kuu jooksul.

4.Lõike 1 kohaselt esitatava teabe ettevalmistamisel võib teenuseosutaja asjaomased summad liita või avaldada vaid nende suurusjärgu, kui see on vajalik tema õigustatud ärihuvide kaitsmiseks.

5.Juhul kui lõikes 1 osutatud teabenõue on selgelt põhjendamatu, mõistetamatu või ülemäärane, eriti selle ebaselguse tõttu, võib teenuseosutaja teabe esitamisest keelduda. Sellisel juhul saadab ta teabenõude esitanud huvitatud üksusele põhjendatud vastuse.

6.Kui lõikes 1 osutatud teabenõuded on korduvad ja nende töötlemisega kaasnevad märkimisväärsed kulud, võib teenuseosutaja nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu, mis ei ületa mingil juhul nõutud teabe esitamise halduskulusid.

7.Teenuseosutajad peavad tõendama, et teabenõue on selgelt põhjendamatu, mõistetamatu või ülemäärane või et teabenõuded on korduvad ja nende töötlemisega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

III PEATÜKK. POLIITREKLAAMI SUUNAMINE JA VÕIMENDAMINE

Artikkel 12

Suunamise ja võimendamise erinõuded

1.Suunamis- ja võimendamismeetodid, mis hõlmavad määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete töötlemist, on poliitreklaami korral keelatud.

2.Esimeses lauses sätestatud keeldu ei kohaldata määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktides a ja d ning määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punktides a ja d osutatud olukordade suhtes.

3.Isikuandmete töötlemist hõlmavate suunamis- või võimendamismeetodite kasutamisel poliitreklaamis täidavad vastutavad töötlejad lisaks määruses (EL) 2016/679 ja määruses (EL) 2018/1725 sätestatud nõuetele (olenevalt sellest, kumba määrust kohaldatakse) veel järgmisi nõudeid:

(a)võtavad vastu sisestrateegia, milles kirjeldatakse selgelt ja lihtsas keeles eelkõige selliste meetodite kasutamist reklaami üksikisikutele suunamiseks või reklaami mõju võimendamiseks, ja rakendavad seda strateegiat ning järgivad seda viie aasta jooksul;

(b)peavad arvestust suunamise või võimendamise kasutamise, samuti kasutatud mehhanismide, meetodite ja parameetrite ning kasutatud isikuandmete allika(te) kohta;

(c)annavad koos poliitreklaami esitusega lisateavet, mis võimaldab asjaomasel isikul mõista kasutatud meetodi loogikat ja peamisi parameetreid ning seda, kas on kasutatud kolmandate isikute andmeid ja täiendavaid analüüsimeetodeid. See teave sisaldab II lisas sätestatud elemente.

4.Suunamis- või võimendamismeetodeid kasutavad poliitreklaami avaldajad lisavad artikli 7 alusel nõutavasse läbipaistvusteatesse lõike 3 punktis c osutatud teabe ja lingi lõike 3 punktis a osutatud strateegiale. Kui vastutav töötleja ja reklaami avaldaja ei ole üks ja sama isik, edastab vastutav töötleja oma sisestrateegia või selle viite poliitreklaami avaldajale.

5.Lõikes 3 osutatud suunamis- või võimendamismeetodeid kasutavad poliitreklaami avaldajad lisavad reklaamiesitusse ja artikli 7 alusel nõutavasse läbipaistvusteatesse või nende juurde viite tõhusatele vahenditele, millega toetada üksikisikuid määrusest (EL) 2016/679 tulenevate õiguste kasutamisel.

6.Selle sätte kohane teave esitatakse kergesti juurdepääsetavas, masinloetavas (kui see on tehniliselt teostatav), selgelt nähtavas ja kasutajasõbralikus vormingus ning lihtsas keeles.

7.Reklaamiteenuste osutajad edastavad vajaduse korral vastutavale töötlejale teabe, mis on vajalik lõikes 3 sätestatud nõuete täitmiseks.

8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et muuta käesoleva artikli lõike 3 punkti c kohaselt esitatava teabe loetelus teatavaid elemente või jätta sellest teatavaid elemente välja, pidades silmas asjaomaste teadusuuringute tehnoloogilist arengut, pädevate asutuste tehtava järelevalve suundumusi ja pädevate organite antavaid suuniseid.

Artikkel 13

Suunamist või võimendamist käsitleva teabe edastamine muudele huvitatud üksustele

1.Huvitatud üksustelt artikli 11 lõike 1 kohase teabenõude saamise korral võtab artiklis 12 osutatud vastutav töötleja asjakohased meetmed edastamaks huvitatud üksustele artiklis 12 osutatud teabe.

2.Artikli 11 lõikeid 2–7 kohaldatakse mutatis mutandis.

IV PEATÜKK. JÄRELEVALVE JA TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 14

Esindaja

1.Teenuseosutajad, kes pakuvad liidus poliitreklaami teenuseid, kuid kellel ei ole liidus tegevuskohta, määravad oma esindajaks kirjalikult füüsilise või juriidilise isiku ühes neist liikmesriikidest, kus nad oma teenuseid pakuvad.

2.Esindaja vastutab selle eest, et täidetakse tema poolt esindatava teenuseosutaja kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest, ning talle adresseeritakse kogu teabevahetus, mis toimub käesoleva määruse kohaselt asjaomase teenuseosutajaga. Kõiki esindajale saadetud teateid käsitatakse tema poolt esindatavale teenuseosutajale saadetud teadetena.

Artikkel 15

Pädevad asutused ja kontaktpunktid

1.Määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 või määruse (EL) 2018/1725 artiklis 52 osutatud järelevalveasutused on pädevad jälgima käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist oma vastavas pädevusvaldkonnas. Määruse (EL) 2016/679 artiklit 58 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklit 58 kohaldatakse mutatis mutandis. Käesoleva määruse artikliga 12 hõlmatud tegevuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 VII peatükki.

2.Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes jälgivad, kas vahendusteenuste osutajad määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] tähenduses täidavad vastavalt olukorrale käesoleva määruse artiklites 5–11 ja artiklis 14 sätestatud kohustusi. Määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] kohaselt määratud pädevad asutused võivad olla ka üks pädevatest asutustest, kes on määratud jälgima, kas digivahendajad täidavad käesoleva määruse artiklites 5–11 ja artiklis 14 sätestatud kohustusi. Määruse (EL) 2021/XXX artiklis 38 osutatud digiteenuste koordinaator, kes määratakse igas liikmesriigis, vastutab määruses (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] määratletud vahendusteenuste osutajate tegevuse koordineerimise eest riigi tasandil. Küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega vahendusteenuste osutajate suhtes, kohaldatakse määruse (EL) 2021/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 45 lõikeid 1–4 ja artikli 46 lõiget 1.

3.Iga liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva määruse nende aspektide kohaldamise ja täitmise tagamise eest, millele ei ole lõigetes 1 ja 2 osutatud. Iga käesoleva lõike kohaselt määratud pädev asutus on struktuuriliselt täielikult sõltumatu nii sektorist kui ka igasugusest välisest sekkumisest või poliitilisest survest. See asutus jälgib sõltumatult ja tõhusalt käesoleva määruse täitmist ning võtab selle tagamiseks vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid.

4.Lõikes 3 osutatud pädevatel asutustel on käesolevast määrusest tulenevate järelevalveülesannete täitmisel õigus taotleda poliitreklaami teenuste osutajatelt vajalikku juurdepääsu andmetele, dokumentidele või mis tahes asjakohasele teabele.

5.Lõikes 3 osutatud pädevatel asutustel on käesoleva määruse täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmisel õigus

(a)anda poliitreklaami teenuste osutajatele märku, kui nad ei täida käesolevas määruses sätestatud kohustusi;

(b)avaldada teateid, milles märgitakse ära käesolevas määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutav(ad) juriidilised (juriidiline) ja füüsilised (füüsiline) isik(ud) ning rikkumise laad;

(c)määrata haldustrahve ja rahalisi karistusi.

6.Liikmesriigid tagavad pädevate asutuste koostöö, eelkõige riiklike valimisvõrgustike raames, et hõlbustada kiiret ja turvalist teabevahetust küsimustes, mis on seotud käesolevast määrusest tulenevate järelevalve- ja täitmise tagamise ülesannetega, tehes sealhulgas ühiselt kindlaks rikkumisi, jagades üksteisega tähelepanekuid ja oskusteavet ning ühendades jõud asjaomaste õigusnormide kohaldamise ja täitmise tagamiseks.

7.Käesoleva määruse kohaldamisel määrab iga liikmesriik ühe pädeva asutuse liidu tasandi kontaktpunktiks.

8.Kui poliitreklaami teenuste osutaja pakub oma teenuseid mitmes liikmesriigis või kui tema peamine tegevuskoht või esindaja on ühes liikmesriigis, ent oma põhitegevusega tegeleb ta teises liikmesriigis, teevad peamise või muu tegevuskoha või esindaja liikmesriigi pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide pädevad asutused koostööd ning vajaduse korral abistavad üksteist. Kui see ei ole juba liidu õigusega reguleeritud, hõlmab selline koostöö vähemalt järgmist:

(a)liikmesriigis järelevalve- või täitemeetmeid kohaldavad pädevad asutused teavitavad lõikes 7 osutatud kontaktpunkti kaudu teis(t)e asjaomas(t)e liikmesriigi (-riikide) pädevaid asutusi võetud järelevalve- ja täitemeetmetest ja nende järelmeetmetest ning konsulteerivad nendega;

(b)pädev asutus võib lõikes 7 osutatud kontaktpunkti kaudu põhjendatud, õigustatud ja proportsionaalsel viisil paluda, et teine pädev asutus võtaks lõigetes 4 ja 5 osutatud järelevalve- või täitemeetmeid, kui tal on selleks paremad võimalused; ning

(c)pädev asutus osutab teise pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral teisele pädevale asutusele abi, et lõigetes 4 ja 5 osutatud järelevalve- või täitemeetmeid oleks võimalik tulemuslikult, tõhusalt ja järjepidevalt rakendada. Taotluse saanud pädev asutus vastab taotluse kiireloomulisust arvestava tähtaja jooksul lõikes 7 osutatud kontaktpunkti kaudu ja kas edastab taotletud teabe või teatab, et ta ei pea käesoleva määruse kohaselt abi taotlemise tingimusi täidetuks. Käesoleva artikli alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes selleks, milleks seda taotleti.

9.Kontaktpunktid kohtuvad korrapäraselt liidu tasandil Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames, et hõlbustada kiiret ja turvalist teabevahetust küsimustes, mis on seotud käesolevast määrusest tulenevate järelevalve- ja täitmise tagamise ülesannetega.

Artikkel 16

Karistused

1.Liikmesriigid koostavad artikleid 5–11, artiklit 13 ja artiklit 14 silmas pidades karistusnormid, mis hõlmavad haldustrahve ja rahalisi karistusi, mida kohaldatakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate poliitreklaami teenuste osutajate suhtes käesoleva määruse rikkumiste eest, ning milles sisalduvad karistused on igal üksikjuhul tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest normidest kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja annavad komisjonile viivitamata teada kõikidest hilisematest muudatustest.

3.Karistuste liigi ja määra üle otsustamisel võetakse igal üksikjuhul nõuetekohaselt arvesse muu hulgas järgmist:

(a)rikkumise laad, raskusaste ja kestus;

(b)asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;

(c)kahju leevendamiseks võetud meetmed;

(d)asjakohased varasemad rikkumised ja muud raskendavad või kergendavad asjaolud, mida juhtumi asjaolude suhtes kohaldatakse; ning

(e)pädeva asutusega tehtud koostöö ulatus.

4.Artikli 7 rikkumist peetakse eriti raskeks, kui see on seotud valimisperioodil avaldatud või levitatud poliitreklaamiga, mis on suunatud selle liikmesriigi kodanikele, kus asjaomased valimised toimuvad.

5.Kui teenuseosutaja rikub tahtlikult või hooletusest käesoleva määruse sätteid sama või seotud poliitreklaami puhul, peab haldustrahvi kogusumma olema piisavalt kohandatav, et võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid; asjaolu, et määrust on rikutud mitmes aspektis, peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kajastuma trahvi kogusummas.

6.Artiklis 12 sätestatud kohustuste rikkumise korral võivad määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud järelevalveasutused määrata oma pädevuse piires haldustrahve kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 83 ja kuni kõnealuse määruse artikli 83 lõikes 5 osutatud summani.

7.Artiklis 12 sätestatud kohustuste rikkumise korral võib määruse (EL) 2018/1725 artiklis 52 osutatud järelevalveasutus määrata oma pädevuse piires haldustrahve kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 66 ja kuni kõnealuse määruse artikli 66 lõikes 3 osutatud summani.

Artikkel 17

Valimisperioodide kestuse avaldamine

Liikmesriigid avaldavad oma valimisperioodide kuupäevad kergesti juurdepääsetavas kohas ja osutavad ettenähtud korras käesolevale määrusele.

V PEATÜKK. LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Hindamine ja läbivaatamine

Komisjon esitab kahe aasta jooksul pärast iga Euroopa Parlamendi valimisi ja esimest korda hiljemalt 31. detsembriks 2026 aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruandes hinnatakse käesoleva määruse muutmise vajadust. Aruanne avalikustatakse.

Artikkel 19

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 7 lõikes 8 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks [kuni käesoleva määruse kohaldamise hindamiseni kaks aastat pärast järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 8 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest õigusaktist korraga nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

5.Artikli 7 lõike 8 või artikli 12 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt on neile teatavaks tehtud, esitanud selle suhtes vastuväidet, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2023.

3.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A790%3AFIN&qid=1607079662423

(2) https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12418-Digital-Services-Act-package-ex-ante-regulatory-instrument-of-very-large-online-platforms-acting-as-gatekeepers ja https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12417-Digital-Services-Act-deepening-the-Internal-Market-and-clarifying-responsibilities-for-digital-services

(3) See hõlmab mittesiduvat soovitust https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/commission-recommendation-measures-effectively-tackle-illegal-content-online ; ning vabatahtlikku tegevusjuhendit https://ec.europa.eu/newsroom/just/document.cfm?doc_id=42985

(4) https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/soteu2018-cybersecurity-elections-recommendation-5949_en.pdf

(5) https://edpb.europa.eu/system/files/2021-04/edpb_guidelines_082020_on_the_targeting_of_social_media_users_en.pdf

(6) Euroopa Komisjoni suunised desinformatsiooni tegevusjuhendi tugevdamise kohta (COM(2021) 262 final) https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/guidance-strengthening-code-practice-disinformation

(7) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2021_commission_work_programme_annexes_en.pdf

(8) Vt https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-citizenship/electoral-rights_en

(9) ELT C , , lk .

(10) ELT C , , lk .

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.11.2021

COM(2021) 731 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta

{SEC(2021) 575 final} - {SWD(2021) 355 final} - {SWD(2021) 356 final}

I LISA

Teave, mida tuleb esitada vastavalt artikli 7 lõikele 2

(a)Kui teade ei ole lisatud reklaami esitusse endasse, siis poliitreklaami esituse näidis/representatsioon või link sellele;

(b)selle tellija isik ja asukoht, kelle nimel reklaami esitust levitatakse, sealhulgas tema nimi, aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress ning see kas ta on füüsiline või juriidiline isik;

(c)ajavahemik, mille jooksul poliitreklaami esitust levitatakse, ning kui see on asjakohane ja avaldajale teada, asjaolu, et sama reklaamiesitust on varem levitatud;

(d)kõik valimised, millega reklaam on seotud, kui see on asjakohane;

(e)reklaamiesituse ja asjakohasel juhul poliitreklaami kampaania, sealhulgas ettevalmistamise, edastamise korraldamise, edendamise, avaldamise ja levitamise eest saada olev esialgne kogusumma või nende teenuste osutamise eest osaliselt või täielikult vastutasuks saada olevate muude hüvede esialgne koguväärtus, aga ka tegelikult saadud kogusumma ja muude hüvede tegelik koguväärtus siis, kui need on teada;

(f)konkreetse reklaamikampaania, sealhulgas poliitreklaami esituse ettevalmistamise, edastamise korraldamise, edendamise, avaldamise ja levitamise jaoks kasutatud rahaliste vahendite allikad;

(g)asjakohane teave punktis e osutatud summade ja väärtuste arvutamiseks kasutatud metoodika kohta;

(h)kui avaldaja on väga suur digiplatvorm, siis link reklaamiesituse asukohale avaldaja andmekogus, mis sisaldab teavet avaldatud reklaamiesituste kohta;

(i)kui reklaamiesitus on seotud konkreetsete valimiste või rahvahääletustega, lingid ametlikule teabele asjaomastel valimistel või rahvahääletuses osalemise korra kohta;

(j)teave artikli 9 alusel loodud mehhanismi kohta.

II LISA

Teave, mida tuleb esitada vastavalt artikli 12 lõikele 3

(a)Konkreetsed reklaami saajate rühmad, kellele reklaam suunatakse, sealhulgas parameetrid, mida kasutatakse selleks, et määrata saajad, kellele reklaami levitatakse, sama üksikasjalikkusega kui neid kasutatakse suunamise puhul, suunamisel ja võimendamisel kasutatavate isikuandmete kategooriad, suunamise ja võimendamise eesmärgid ning mehhanismid ja loogika, sealhulgas hõlmamis- ja väljajätmisparameetrid ning nende parameetrite valimise põhjused;

(b)levitamise ajavahemik, nende isikute arv, kellele reklaami esitust levitatakse, ning andmed selle saajate rühma suuruse kohta asjaomases valijaskonnas, kellele reklaami esitus on suunatud;

(c)punktis a osutatud isikuandmete allikas, sealhulgas (kui see on asjakohane) teave selle kohta, et isikuandmed on tuletatud või saadud kolmandalt isikult ja tema isik ning link selle kolmanda isiku poolt seoses kõnealuse töötlemisega esitatud isikuandmete kaitset käsitlevale teatele;

(d)link tõhusatele vahenditele, mis aitavad üksikisikutel kasutada vastavalt asjaoludele kas määrusest (EL) 2016/679 või määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi, kui on tegemist poliitreklaami suunamise ja võimendamisega nende isikuandmete alusel.

Top

Choose the experimental features you want to try