EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.11.2021

COM(2021) 723 final

2021/0378(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 572 final} - {SWD(2021) 344 final} - {SWD(2021) 345 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ingl European Single Access Point e ESAP) loomine 2024. aastaks on Euroopa Komisjoni poolt 2020. aasta septembris vastu võetud kapitaliturgude liidu tegevuskava 1 üks juhtmeetmeid. ESAP aitab kaasa kapitaliturgude liidu eesmärkide saavutamisele, tagades kogu ELi hõlmava juurdepääsu teabele selliste eri kategooriatesse kuuluvate üksuste tegevuse ja toodete kohta, millelt nõutakse sellise teabe avaldamist; see on oluline kapitaliturgude, finantsteenuste ja kestliku rahanduse seisukohast. ESAP võimaldab sellele teabele sujuvat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu.

Teave üksuste tegevuse ja toodete kohta on kapitalipakkujatele otsuste tegemiseks väga oluline. ESAP aitab kaasa finantsteenuste ja kapitaliturgude edasisele integreerimisele ühtsel turul, kapitali tõhusamale jaotamisele kogu ELis ning väiksemate riikide kapitaliturgude ja majanduse arengu edendamisele, suurendades nende nähtavust. ESAP võimaldab vabatahtlikult teavet avaldada ka börsil noteerimata üksustel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd). See hõlbustab nende juurdepääsu kapitalile.

Ettepanek on osa paketist, mis koosneb järgmistest osadest:

·ettepanek määruse kohta, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (käesolev ettepanek);

·ettepanek direktiivi kohta, millega muudetakse teatavaid direktiive, ning

·ettepanek määruse kohta, millega muudetakse teatavaid määrusi.

ESAP on osa Euroopa finantsandmete ruumist, millest räägiti komisjoni 2020. aasta septembris avaldatud digirahanduse strateegias 2 . Digirahanduse strateegias on sätestatud eesmärk, et 2024. aastaks tuleks finantsteenuseid käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt üldsusele avalikustatav teave avalikustada standardses ja masinloetavas vormingus.

ESAP on suunatud peamiselt sellistele kasutajatele nagu investorid, finantsanalüütikud ja turuvahendajad, nt varahaldurid, nõustajad või andmekogujad. Ka muud liiki kasutajad, näiteks kodanikuühiskond, reguleerivad asutused ja muud avaliku sektori asutused, näiteks statistikaasutused, võivad juurdepääsust teabele ESAPi kaudu huvitatud olla.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek tugineb finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestliku rahanduse valdkonnas kehtivate õigusaktide nõuetele. Kapitaliturgude tõhusaks toimimiseks on oluline, et turuosalistele ja muudele sidusrühmadele edastataks korrapäraselt asjakohast, usaldusväärset, täielikku, õigeaegset ja võrreldavat teavet äriühingute kohta. ESAP suurendab ELi õigusaktide tõhusust finantsteenuste ja kapitaliturgude valdkonnas. 

Käesoleva ettepanekuga ei looda uusi sisulisi aruandluskohustusi, vaid lähtutakse kehtivatest avalikustamisnõuetest, mis on ette nähtud käesoleva ettepaneku lisas nimetatud ELi õigusaktidega.

ESAP luuakse eraldi ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemist (BRIS), mis on välja töötatud äriühinguõiguse direktiivi 3 alusel; see võimaldab mõlemal süsteemil järgida oma standardeid ja eesmärke, tuginedes omaenda juhtimissüsteemile. ESAP täiendab BRISi, mis annab üldsusele teavet piiratud vastutusega äriühingute kohta Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis 4 . BRISi ja ESAPi jaoks kogutud andmete kattuvus piirdub teatavate raamatupidamisdokumentidega (finantsaruanded, auditiaruanded, tegevusaruanded, sealhulgas äriühingute kestlikkusaruanded, ja kaevandustööstuse riigipõhine aruandlus).

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas komisjoni 2020. aasta veebruari teatises 5 esitatud Euroopa andmekogumite strateegiaga ja aitab kaasa selle rakendamisele, kuna ESAP on osa Euroopa ühisest finantsandmete ruumist, mis on selles strateegias välja kuulutatud.

Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegias 6 seadis komisjon kestliku rahastamise finantssüsteemi keskmesse ning käsitles seda eeltingimusena kestlikesse projektidesse ja tegevustesse tehtavaid erainvesteeringuid soodustava raamistiku loomiseks.

ESAP aitab saavutada kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia ja Euroopa rohelise kokkuleppe 7 eesmärke, tehes hõlpsasti kättesaadavaks ja kasutatavaks teabe Euroopa ettevõtjate tegevuse kestlikkuse kohta. See võimaldab ka avaliku sektori asutustel, erasektori sidusrühmadel ja kodanikuühiskonnal paremini hinnata Euroopa ettevõtjate jätkusuutlikkust ja üldisemalt edusamme kestliku arenguga seotud ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas ELi kliimastrateegia ja -eesmärkide saavutamisel.

ESAPit toetab ka 2020. aasta septembris vastu võetud kapitaliturgude liidu tegevuskava 8 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi sekkumine killustatuse vähendamiseks ühtse juurdepääsupunkti kaudu aitaks veelgi kaasa ühtse turu integreerimisele, kõrvaldades takistused teabe liikumiselt liidus. Euroopa Liidu toimimise lepinguga on Euroopa institutsioonidele antud pädevus võtta vastu asjakohased sätted, mille eesmärk on siseturu rajamine ja toimimine (ELi toimimise lepingu artikkel 114).

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liikmesriigid ei suuda selle algatuse eesmärke üksinda piisaval tasemel saavutada. Liikmesriikidel on praegu teatav tegutsemisruum ELi õigusaktides sätestatud ettevõtjate aruandluskohustuste mehhanisme ja vorminguid käsitlevate eeskirjade väljatöötamisel; seejuures tuginetakse suuresti riiklikele süsteemidele. Selle tagajärjel on avalikustamismehhanismid ja -vormingud liidus geograafiliselt ja temaatiliselt killustatud, mis suurendab äriteabe kasutajate juurdepääsu- ja töötlemiskulusid. Jätkuv individuaalsete meetmete võtmine liikmesriikide poolt ei aitaks seda killustatust vähendada, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid liiguvad samas suunas eesmärgiga luua ühtne juurdepääsupunkt ja kõrvaldada mitmesugused tõkked, mis on aga ilma koordineeritud lähenemisviisita ebatõenäoline.

ELi tasandil teabele parema juurdepääsu võimaldamine, võttes arvesse sellise projekti ulatust ja mõju, on eesmärk, mida saab paremini saavutada liidu tasandil. Lisaks nõuab sobivate vormingute, kasutustingimuste, keelenõuete jne kavandamine teatavat ühtlustamist ELi tasandil, et võimaldada koostalitlusvõimet ning piiriülest juurdepääsu ja kasutamist. Sellist algatust toetavad laialdaselt liikmesriigid, Euroopa Parlament, reguleerivad asutused, piirkondlikud või riiklikud turuosalised, kasutajad, kodanikuühiskond jne. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

•Proportsionaalsus

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on algatuse eesmärkide saavutamiseks vajalik. Käesoleva ettepanekuga ei lisata ega muudeta sisulisi aruandluskohustusi. Selleks et minimeerida äriühingute ja riikide ametiasutuste koormust, tugineb ESAP võimalikult suurel määral olemasolevatele aruandluskanalitele ja -taristule.

•Vahendi valik

Määrust peetakse ESAPi loomiseks kõige sobivamaks õigusaktiks, kuna enamik selle sätteid on suunatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA), kes hakkab platvormi looma ja seda juhtima, samuti kogumisasutustele. ESMA on Euroopa Liidu sõltumatu asutus, mis aitab kaitsta ELi finantssüsteemi stabiilsust, tõhustades investorite kaitset ning edendades stabiilseid ja nõuetekohaseid finantsturge. Sellega seoses on ESMA-le antud ülesanne luua ESAP ja korraldada selle tegevust, kuna see aitab eelkõige tagada finantsturgude terviklikkust, läbipaistvust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist.

Lisaks kõrvaldatakse määrusega oht, et liikmesriikide õigusaktide vahel võivad esineda suured lahknevused seoses esitatava ja kättesaadavaks tehtava teabe omadustega ning kogumisasutuste täidetavate ülesannetega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ettepanekule lisatud mõjuhinnang põhineb muu hulgas üksuste avaliku aruandluse ELi raamistiku toimivuskontrollil, mille tulemused komisjon avaldas 2021. aasta aprillis 9 . Toimivuskontrolli ühe põhijäreldusena ilmnes vajadus kasutada ära digitaalsete vahendite potentsiaal, et parandada juurdepääsu üksuste avalikustatud korraldatud teabele ning selle kasutamist ja taaskasutamist. Eelkõige tõi toimivuskontroll esile korraldatud teabele juurdepääsu võimaldava kogu ELi hõlmava ühtse juurdepääsupunkti puudumise ja üksuste avaldatud teabe piiratud masinloetavuse.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsiooniprotsess ja selle peamised järeldused, millel käesolev ettepanek põhineb, on kokkuvõtlikult esitatud mõjuhinnangu 2. lisas 10 . Konsultatsioonid hõlmasid suunatud veebikonsultatsiooni, seminare asjaomaste sidusrühmade eri kategooriatega ning komisjoni loodud asjaomaste eksperdirühmade, eelkõige kapitaliturgude liidu teemalise kõrgetasemelise foorumi 11 panust.

Üldiselt tervitasid kõik konsulteeritud sidusrühmad komisjoni ESAPi-teemalist algatust ja väljendasid oma toetust järkjärgulisele rakendamisele, et ESAPi raames seada prioriteete ja teha teave kättesaadavaks eri etappides. Sidusrühmad rõhutasid ka ühekordse andmeesituse põhimõtte kasutamise tähtsust. Avalikult esitatava teabe koostajad ja VKEd rõhutasid ka vajadust vältida täiendava halduskoormuse tekitamist ning üksustele uute aruandluskohustuste tekitamist.

Enamik sidusrühmi toetas ESAPisse ulatusliku teabe lisamist, et see hõlmaks nii finants- kui ka kestlikkusteavet. Valdav enamik sidusrühmi leidis, et teabe standardimine ühise aruandlusraamistiku alusel koos ühiste süsteemide ja metaandmetega oleks kasulik teabe võrreldavuse, usaldusväärsuse ja taaskasutatavusega seotud probleemide lahendamiseks. Samuti märkisid nad, et selliste ühiste standardite puudumine on üks peamisi takistusi, millega kasutajad ja ühiskond finantsteabe ning keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase teabe töötlemisel kokku puutuvad.

Enamikul sidusrühmadel on sarnased seisukohad ESAPi taristu ja selle kohta, kuidas ESAP peaks teavet koguma, ning nad leiavad, et ESAP peaks tuginema olemasolevatele riiklikele või üleeuroopalistele aruandluskanalitele. Lisaks nõudsid sidusrühmad, et teave tehtaks ESAPi kaudu kättesaadavaks samal ajal, kui see avaldatakse mis tahes muul viisil või muu kanali kaudu.

Kõik sidusrühmad üldiselt toetavad seda, et ESAP peaks pakkuma teabele vaba juurdepääsu ja see peaks olema tasuta kättesaadav. Ehkki avaandmete / tasuta juurdepääsu mudel on tungivalt soovitatav, toetasid mõned sidusrühmad mõtet, et emitendid (teabe esitamisel) või teabe kasutajad võiksid maksta mõningaid tasusid (nt iga-aastane abonementtasu). Kasu, mida ESAP neile pakkujatele või kasutajatele tooks, võib õigustada otsust kohaldada teatavate teenuste eest teatavat liiki tasusid.

Ülekaalukas arv sidusrühmi eelistas avaandmete mudelit, näiteks ESMA juhtimisel, millesse võiks olla kaasatud ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA).

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanekule lisatud mõjuhinnangus tuginetakse ka kabinetiuuringute andmetele ning eelkõige järgmistele uuringutele ja eksperditeadmistele:

·uuring „Regulatory framework analysis for potential integration into the European Electronic Access Point (EEAP)“ (Reguleeriva raamistiku analüüs võimalikuks integratsiooniks Euroopa elektroonilise juurdepääsupunktiga) 12 ;

·uuring „Governance for a DLT/Blockchain enabled European Electronic Access Point (EEAP)“ (DLT/plokiahela toega Euroopa elektroonilise pääsupunkti juhtimine) 13 ;

·„Impact Assessment study on the list of High Value Datasets to be made available by the Member States under the Open Data Directive“ (Mõju hindamise uuring väärtuslike andmestike loetelu kohta, mille liikmesriigid peavad avaandmete direktiivi kohaselt kättesaadavaks tegema) 14 ;

·spetsiaalselt selle algatuse jaoks komisjoni nõustama kutsutud ettevõtte BR-AG (Business Reporting - Advisory Group) eksperditeadmised.

Mõjuhinnangu koostamisel kogutud ja kasutatud materjal oli üldiselt faktipõhine või pärines muul viisil mainekatest ja valdkonnas autoriteetse etalonina tunnustatud allikatest. Sidusrühmadelt konsultatsiooni käigus saadud tagasisidet käsitleti üldiselt arvamusena, välja arvatud juhul, kui see oli faktilist laadi.

•Mõjuhinnang

Ettepanekule lisatud mõjuhinnangut analüüsis õiguskontrollikomitee 22. juulil 2021. Komitee esitas positiivse arvamuse koos mõne märkusega, mida komisjon käsitles mõjuhinnangu lõplikus versioonis (üksikasjad on esitatud selle 1. lisas).

Mõjuhinnangus analüüsitakse mitut poliitikavarianti, mille abil saavutada konkreetsed eesmärgid: võimaldada sujuvat ja ühtset juurdepääsu asjaomaste üksuste avalikule teabele viisil, mis suurendab sellise teabe liikumist liidus, ning suurendada sellise teabe digitaalset kasutamist (ja taaskasutamist). Poliitikavalikud määrati kindlaks ESAPi viie peamise mõõtme põhjal: 1) ESAPi kaudu kättesaadava teabe ulatus; 2) ESAPi kaudu kättesaadava teabe vorming; 3) ESAPi kaudu kättesaadava teabe kogumine ja olemasolevate kogumispunktide ühendamine; 4) avaandmed ja 5) juhtimine. Need on põhitegurid, millest sõltuvad nii tuvastatud probleemide lahendamine kui ka kulud.

Hinnati ka järgmisi aspekte, kuigi neid peetakse tehnilisemateks ja vähem olulisteks ESAPi konkreetsete eesmärkide saavutamisel: i) ESAPi funktsioonid; ii) ESAPi kaudu kättesaadava teabe ajakohasus; iii) andmete tervikluse ja allika usaldusväärsuse tagamine; iv) andmete kvaliteedi tagamine; v) keelebarjääride kõrvaldamine; vi) teatavate juurdepääsutõkete kõrvaldamine; vii) ühekordse andmeesituse põhimõte; viii) omandatud õiguste säilitamine; ix) säilitamisperiood; v) põhimõtted ESAPi kaudu kättesaadava teabe vabatahtliku esitamise kohta. 

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolevas algatuses sätestatakse ESAPi loomise eeskirjad. Tänu avalikustamiskanalite ühtlustamisele kaasneb ESAPiga lihtsustamine ja tõhustamine peamiselt nõudluse poolel (kasutajad) koos väiksemate otsingu- ja töötlemiskuludega ning teataval määral lihtsustuvad ka üksuste teabe esitamise kohustused.

•Põhiõigused

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. ESAP parandab juurdepääsu isikuandmeid sisaldavale teabele. See on vajalik selleks, et edendada andmepõhist innovatsiooni rahanduses, aidata integreerida Euroopa kapitaliturge, suunata investeeringuid kestlikesse tegevustesse ning suurendada tõhusust tarbijate ja ettevõtjate jaoks. Samal ajal parandab ESAP juurdepääsu üksnes nendele isikuandmetele, mida tuleb töödelda liidu õiguse või muu õigusliku aluse kohaselt vastavalt määrusele (EL) 2016/679, 15 kuna ettepanekuga ei kehtestata uusi aruandlusnõudeid lisaks olemasolevatele.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva algatuse eesmärkide optimaalseks saavutamiseks mõjutab käesolev ettepanek ESMA ning riiklike ja ELi andmekogumisasutuste, eelkõige ametlikult kindlaksmääratud süsteemide, liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa järelevalveasutuste ja nende ühiskomitee kulusid ja halduskoormust. Nende kulude täpne suurus ja jaotus sõltub IT-taristu lõplikust kirjeldusest ning sellega seotud regulatiivsete, juhtimis- ja järelevalveülesannete ulatusest ja ajastusest, mis osaliselt sõltuvad pärast käesoleva õigusakti vastuvõtmist tehtud otsustest.

Käesoleva algatusega seotud finantsselgituses antakse üksikasjalik ülevaade ESMA kuludest seoses ESAPi juhtimisega. ESMA jaoks eeldab algatus aja jooksul kokku kolme täistööajaga töötajat (täistööajale taandatud töötajate arv), kes tegelevad projekti arendamise ja toimingute järelevalve ja juhtimisega. Ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid ajavahemikul 2022–2027 on kokku kuni 16,5 miljonit eurot, sealhulgas 2,3 miljonit eurot halduskuludeks ja kuni 14,2 miljonit eurot tegevuskuludeks, millest ELi toetus moodustaks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames (2022–2027) 9,6 miljonit eurot. 5 miljonit eurot sellest summast kaetaks programmist „Digitaalne Euroopa“ aastatel 2022–2023 16 . Ajavahemikul 2024–2027 oleksid ESMA ESAPiga seotud kulud 11,5 miljonit eurot. Neid kulusid rahastataks kuni 40 % ulatuses ELi eelarvest, mis tähendab 4,6 miljonit eurot, ning liikmesriikide pädevatelt asutustelt oodataks 6,9 miljoni euro suurust rahastamist ESMA-le tehtavate maksete kaudu.

Rahastamisega toetatakse kulusid, mis on seotud ESAPiga seotud lisafunktsioonide ja -kohustuste väljatöötamise, haldamise, korraldamise ja toetamisega, sealhulgas iga-aastaste järelevalvetoimingutega.

Seoses ESAPist tuleneva regulatiivse tegevusega tuleb välja töötada mitu rakendusakti. Määruse kohaselt toimub nende rakendamine aja jooksul. Teatavate õigusaktide puhul antakse määrusega Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteele (ESMA, EBA ja EIOPA) volitused nende väljatöötamiseks. Peale selle teeksid EBA ja EIOPA ESMAga koostööd teatavate ülesannete täitmisel seoses ESAPi toimimise ja järelevalvega. Nende ülesannete täitmisel jätkavad ESMA, EBA ja EIOPA vastavalt tööd sünergia maksimeerimise ja tõhususe suurendamise nimel ning jälgivad oma üldiste ülesannete kontekstis käesoleva ettepanekuga seotud täiendavat töökoormust ja täistööajale taandatud töötajate arvu.

Kogumisasutuste jaoks on kulud, mis on seotud ELi/riiklike kogumisasutuste ühendamisega ESAPiga (peamiselt rakendusliideste arendamise kaudu), hinnanguliselt ligikaudu 50 800 eurot individuaalsel tasandil (ühekordne kulu), samal ajal kui iga-aastased korduvkulud oleksid individuaalsel tasandil ligikaudu 6 500 eurot. Mõnel juhul on olemas tugev sünergia kogumisasutuste täidetavate ülesannetega või nende poolt juba kavandatud projektidega, näiteks hiljutine ettepanek muuta määrust (EL) nr 575/2013, 17 et anda EBA-le õigus tsentraliseerida asutuste aasta-, poolaasta- ja kvartaliandmete avaldamine usaldatavusnõuete kohta. EBA tegutseb ESAPi raames selle teabe kogumisasutusena 18 . Käesolev ettepanek tugineb ka olemasolevatele ametlikult kindlaksmääratud süsteemidele, millega praegu kogutakse ELi reguleeritud turgudel noteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitentidelt korraldatud teavet vastavalt läbipaistvusdirektiivile 19 .

Komisjon pakub tehnilise toe algatuse kaudu kohandatud eksperditeadmisi, et aidata ELi liikmesriikidel kavandada ja rakendada majanduskasvu soodustavaid reforme paljudes poliitikavaldkondades. Komisjoni tehnilise toe algatuse programm võib osaliselt rahastada tehnilist abi ESAPi rakendamiseks liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kui nad seda taotlevad. Tehnilise toe algatuse programmi kaudu annab komisjon panuse ka reformide praktilisse elluviimisse. See võib toimuda strateegilise või õigusnõustamise, uuringute, koolituse ja ekspertide riigisiseste lähetuste vormis. Tehnilise toe algatuse kaudu antav rahastamine põhineb iga-aastastel taotlusvoorudel. 

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesolevas ettepanekus ei nõuta rakenduskava, kuid see sisaldab erisätteid, mille kohaselt ESMA jälgib ESAPi rakendamist ja tõhusust.

Käesolev ettepanek sisaldab nõuet, et komisjon esitab hiljemalt viis aastat pärast ESAPi määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ESAPi tegevuse ja toimimise kohta. Selle algatuse hindamisel tugineb komisjon avalikule konsultatsioonile ja aruteludele ESMA, EBA, EIOPA ja kogumisasutustega. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega 20 .

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikliga 1 antakse ESMA-le volitus luua 31. detsembriks 2024 ESAP, et anda üldsusele juurdepääs teabele, mille üksused peavad avalikustama käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktide kohaselt, ning täiendavatele teabekategooriatele, sealhulgas finants- või kestlikkusteabele, mida üksused otsustavad vabatahtlikult ESAPisse lisada.

Artiklis 2 on sätestatud määruses kasutatavad mõisted.

Artiklis 3 on sätestatud tingimused ja nõuded, mille kohaselt võivad üksused vabatahtlikult esitada teavet, mis tehakse ESAPi kaudu kättesaadavaks.

Artikliga 4 on ette nähtud, et ESMA haldab ajakohastatud loetelu üksuste poolt avalikustatud teabe vastuvõtmise eest vastutavatest kogumisasutustest, avaldab selle loetelu ESAPi veebiportaalis ja edastab selle komisjonile.

Artiklis 5 on sätestatud kogumisasutuste rollid ja ülesanded, sealhulgas tehnilised standardid, mida nad kohaldavad, et kontrollida, kas üksuste esitatud teave vastab käesolevas määruses nõutud spetsifikatsioonidele ja valdkondlike õigusaktide muudatustele. Samuti sätestatakse selles ESAPi kaudu kättesaadava teabe säilitamise tähtaeg, mis on 10 aastat, kui lisas esitatud kohaldatavas ELi õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Artikkel sisaldab ka erisätet, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide järgimine.

Artiklis 6 nõutakse, et ESMA töötaks ESAPi jaoks välja tõhusa IT-turbe poliitika.

Artiklis 7 on sätestatud ESAPi funktsioonid, mille kaudu kasutajad saavad teabele juurde pääseda ja teavet otsida.

Artiklis 8 on sätestatud tingimused, mille alusel on kasutajatel juurdepääs ESAPis kättesaadavale teabele, mis on tavaliselt tasuta. ESMA võib võtta tasu kasutajatelt, kes vajavad väga suuri andmemahte või sageli ajakohastatavat teavet. Liidu institutsioonidel, asutustel ja organitel ning mitmesugustel riiklikel organitel ja pädevatel asutustel on siiski alati otsene ja kohene tasuta juurdepääs ESAPile, et võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid, volitusi ja kohustusi.

Artikli 9 kohaselt peab ESMA tagama, et ESAPi kaudu kättesaadava teabe kasutamine ja taaskasutamine ei riku sui generis andmebaasi õigusi ning et selle kasutamise ja taaskasutamise suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi, välja arvatud juhul, kui on täidetud teatavad tingimused.

Artikliga 10 nõutakse ESMA-lt teatavaid automaatseid valideerimisi, et kontrollida kogumisasutustelt saadud teabe vastavust käesoleva määruse ja lisas osutatud kohaldatavate valdkondlike õigusaktide nõuetele.

Artiklis 11 täpsustatakse ESMA ülesandeid, kes tegutseb ESAPi juhtimisel tihedas koostöös EBA ja EIOPAga.

Artiklis 12 on sätestatud nõuded, mida ESMA rakendab koostöös EBA ja EIOPAga, et jälgida ESAPi toimimist, tuginedes teatavatele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele näitajatele. Samuti nõutakse selles, et ESMA avaldaks EBA ja EIOPAga konsulteerides ESAPi kohta aastaaruande. Selles artiklis nähakse ette ka aastaaruande teemal konsulteerimine ESMA väärtpaberituru sidusrühmade koguga.

Artiklis 13 on sätestatud, et komisjon vaatab ESAPi toimimise ja tõhususe läbi viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artiklis 14 on sätestatud, et määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Selleks, et luua usaldusväärne ja tõhus ESAPi platvorm, mis hõlmab avalikult kättesaadavat teavet liidus pakutavate finantsteenuste, liidu kapitaliturgude ja kestlikkuse kohta, muudetakse mitut nende valdkondade direktiivi ja määrust koonddirektiivi ja koondmäärusega, et lisada eraldi ESAPit käsitlev säte teabe vormingu ja teabe kogumisasutusele esitamise kohta. ESAPi kohaldamisala tuleb aastatel 2024–2026 üles ehitada proportsionaalselt ja järk-järgult, mis eeldab teabe kogumise ja esitamise järkjärgulist suurendamist ESAPi platvormil. ESAPi sihtotstarbelise konsultatsiooni tulemustes on keskse mõjutegurina rõhutatud, et vähemalt keskkonda, kestlikkust ja juhtimist käsitlev teave – näiteks taksonoomiamäärusest tulenev teave – ning läbipaistvusdirektiivi ja prospektimääruse kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberiemitentide esitatud teave peaksid olema ESAPi kaudu kättesaadavad kohe, kui see on loodud. Seda kajastab ka komisjoni ettepanek. Lisaks teeb komisjon ettepaneku alustada ESAPi kaudu selliste andmete kogumist ja esitamist, mis valdkondlike õigusaktide alusel on juba masinloetaval kujul kättesaadavad. Masinloetavaid vorminguid laiendatakse ka muule teabele, sõltuvalt komisjoni tulevastest otsustest, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega igal üksikjuhul eraldi.

2021/0378 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 21 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Kapitaliturgude liidu tegevuskavas 22 tegi komisjon ettepaneku parandada üldsuse juurdepääsu üksuste finants- ja mittefinantsteabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomisega. Komisjoni digirahanduse strateegias 23 on esitatud üldised tegevussuunad selle kohta, kuidas Euroopa saab lähiaastatel toetada rahanduse digipööret ja eelkõige edendada andmepõhist rahastamist. Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegias 24 seadis komisjon kestliku rahanduse finantssüsteemi keskmesse, kuna see on peamine vahend rohelise kokkuleppe raames liidu majanduse rohepöörde saavutamiseks 25 . 

(2)Hõlbus juurdepääs andmetele on oluline selleks, et majanduse ja ühiskonna üle otsustajad saaksid teha usaldusväärseid otsuseid, mis aitavad kaasa turu tõhusale toimimisele. Seda eesmärki täidaks ühiste Euroopa andmeruumide kasutuselevõtt olulistes sektorites, sealhulgas finantssektoris. Finantssektoris on toimumas digipööre, mis eeldatavasti jätkub ka lähiaastatel, ja liit peaks seda toetama, eelkõige edendades andmepõhist finantsotsuste tegemist. Lisaks on kestliku rahanduse seadmine finantssüsteemi keskmesse oluline vahend liidu majanduses rohepöörde saavutamiseks. Rohepöörde õnnestumiseks kestliku rahastamise kaudu peab ettevõtjate kestlikkusega seotud teave olema investoritele hõlpsasti kättesaadav, et nad oleksid investeeringute kohta otsuste tegemisel paremini informeeritud. Selleks tuleb parandada üldsuse juurdepääsu selliste üksuste teabele nagu äriühingud, ettevõtjad, finantseerimisasutused – nii finants- kui ka mittefinantsteabele. Tõhus viis selleks liidu tasandil on luua keskne platvorm, Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ingl European single access point e ESAP), mis võimaldab elektroonilist juurdepääsu kogu asjakohasele teabele.

(3)ESAP peaks andma üldsusele hõlpsa keskse juurdepääsu teabele üksuste ja nende avalikustatavale finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud toodete kohta. ESAP peaks võimaldama ka juurdepääsu finantsteenuste ja kapitaliturgudega seotud teabele, mille on vabatahtlikult avalikustanud mõne liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus, kui selline üksus otsustab teha selle teabe ESAPi kaudu kättesaadavaks. Digirahanduse strateegia järgi tuleks ESAP luua alates 2024. aastast.

(4)ESAPi kaudu üldsusele kättesaadavaks tehtavat teavet peaksid koguma kogumisasutused, kes on määratud koguma teavet, mida üksused on kohustatud avalikustama. ESAPi tõhusa toimimise tagamiseks peaksid kogumisasutused tegema teabe ESAPile automaatselt kättesaadavaks ühtse rakendusliidese kaudu. Selleks, et teavet saaks digitaalselt kasutada, peaksid üksused esitama sellise teabe andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav, masinloetavas vormingus. Andmete väljavõttu võimaldava vorminguga võrreldes on masinloetav vorming sellise struktuuriga failivorming, mis võimaldab tarkvararakendustel teatavaid andmeid, sealhulgas individuaalseid fakte, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada ja ära tunda ning teha andmetest väljavõtteid. Tagamaks, et üksused esitavad teabe õiges vormingus, ja et lahendada üksuste võimalikke tehnilisi probleeme, peaksid kogumisasutused neid üksusi abistama.

(5)Lisaks liidu õiguse alusel avalikustatavale teabele finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse kohta võivad investorid, turuosalised, nõustajad ja laiem avalikkus olla huvitatud ka muust teabest, mida üksus soovib teha kättesaadavaks. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad soovida teha rohkem teavet avalikult kättesaadavaks, et muutuda potentsiaalsetele investoritele nähtavamaks ning seeläbi suurendada rahastamist ja mitmekesistada rahastamisvõimalusi. Samuti võivad turuosalised soovida esitada seadusega nõutust rohkem teavet või avalikustada siseriikliku õigusega nõutud teavet, mis ei ole liidu tasandil kättesaadav, et täiendada liidu tasandil üldsusele antavat teavet. Seepärast peaks igal üksusel olema lubatud teha ESAPi kaudu kättesaadavaks finants- ja kestlikkusteave ning muu asjakohane teave. Vastavalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttele peaksid üksused tagama, et isikuandmeid ei lisata, välja arvatud juhul, kui need andmed moodustavad nende majandustegevust käsitleva teabe vajaliku elemendi, sealhulgas juhul, kui üksuse nimi langeb kokku omaniku nimega. Kui selline teave sisaldab isikuandmeid, peaksid üksused tagama, et nad saavad selliseks avalikustamiseks tugineda ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 6 sätestatud töötlemise seaduslikest alustest 26 .

(6)Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) eesmärk on kaitsta avalikku huvi, aidates kaasa finantssüsteemi stabiilsusele ja tõhususele liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate jaoks. Sellega seoses peab ESMA aitama eelkõige tagada finantsturgude terviklikkust, läbipaistvust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist. Muu hulgas on tema ülesanne parandada investorite kaitset. Neil põhjustel tuleks ESMA-le anda ülesanne luua ESAP ja korraldada selle tööd.

(7)Selleks, et võimaldada üksustel ja üldsusel teha kindlaks, kes on ESAPile teavet esitavad kogumisasutused, peaks ESMA avaldama oma veebisaidil kogumisasutuste loetelu ja seda ajakohastama.

(8)ESAPi puhul esinevad konfidentsiaalsuse rikkumise, süsteemi tervikluse ning süsteemi ja selles töödeldava teabe kättesaadavusega seotud riskid. Need riskid hõlmavad õnnetusi, vigu, tahtlikke rünnakuid ja loodusjõude ning neid tuleb käsitada operatsiooniriskidena. ESMA peaks rakendama asjakohaseid ja proportsionaalseid põhimõtteid tagamaks, et ESAP kaitseb töödeldavat teavet ja toimib nagu vaja.

(9)Andmete otsimise, leidmise, väljavõtmise ja kasutamise hõlbustamiseks peaks ESMA tagama, et ESAP pakub mitmesuguseid funktsioone, sealhulgas otsingufunktsiooni, masintõlget ja teabe väljavõtu võimalusi. Otsingufunktsioone tuleks pakkuda kõigis liidu ametlikes keeltes ja need peaksid tuginema vähemalt lisas loetletud direktiivide ja määruste kohaselt esitatud metaandmetele. ESMA peaks tagama, et ESAP pakub 31. detsembriks 2024 kasutajatele funktsioonide miinimumvalikut ning valmib lõplikult 31. detsembriks 2025.

(10)ESAPi kaudu kättesaadava teabe taaskasutamine võib parandada siseturu toimimist ja edendada selliste uute teenuste väljatöötamist, mis sellist teavet kombineerivad ja kasutavad. Kui see on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga, on seega vaja lubada ESAPi kaudu kättesaadava teabe taaskasutamist muul eesmärgil kui see, milleks teave koostati. Kõnealuse teabe kasutamise ja taaskasutamise suhtes tuleks siiski kohaldada objektiivseid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid tingimusi. Selleks tuleks kohaldada tingimusi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 27 tähenduses avatud standardlitsentsides sätestatud tingimustele. Kõnealuste standardlitsentside litsentsimistingimused peaksid võimaldama igaühel andmetele ja sisule mis tahes eesmärgil vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja jagada. ESMA ei peaks vastutama ESAPi kaudu kättesaadava teabe kasutamise ja taaskasutamise eest. Kogumisasutuste poolt teabe esitamisele ei tohiks kohaldada tingimusi või tuleks kohaldada avatud standardlitsentsi, mis võimaldab kohaldada ESAPi kaudu kättesaadavale teabele kehtivaid litsentsimistingimusi.

(11)ESAPi kaudu kättesaadav teave peaks olema üldsusele õigeaegselt juurdepääsetav. Sellega seoses peaks ajavahemik teabe kogumise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise vahel olema mõistlik ja igal juhul nii lühike kui tehniliselt võimalik. Teabe ühtse kvaliteedi tagamiseks peaksid kogumisasutused tegema automaatseid valideerimisi ja lükkama tagasi kehtetu teabe. 

(12)ESAP peaks andma kasutajatele tasuta ja diskrimineerimata juurdepääsu teabele ning võimaldama neil ESAPi kaudu teavet otsida, sellele juurde pääseda ja seda alla laadida. Võttes siiski arvesse vajadust kaitsta ESMAt liigse finantskoormuse eest seoses kuludega, mis kaasnevad võimalike intensiivsete kasutajate vajaduste rahuldamisega, peaks ESMA-l olema võimalik teenida tulu. Seepärast tuleks ESMA-l erandina põhimõttest, et teave peaks olema kättesaadav tasuta, lubada kehtestada tasu selliste teenuste eest, mis eeldavad väga suurt teabemahtu või sagedast juurdepääsu ESAPile, sealhulgas suurte hoolduskuludega teenuste eest. Kehtestatud tasud ei tohiks siiski ületada osutatud teenuse maksumust.

(13)Selleks, et edendada rahanduses andmepõhist innovatsiooni, aidata integreerida Euroopa Liidu kapitaliturge, suunata investeeringuid kestlikesse tegevustesse ning suurendada tõhusust tarbijate ja ettevõtjate jaoks, peaks ESAP parandama juurdepääsu isikuandmeid sisaldavale teabele. ESAP peaks siiski parandama juurdepääsu üksnes nendele isikuandmetele, mida tuleb töödelda liidu õiguse kohaselt või mida töödeldakse vabatahtlikult, tingimusel et selliseks töötlemiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 kohaselt seaduslik alus. Isikuandmete töötlemisel ESAPi kaudu teabe edastamise kontekstis peaksid kogumisasutused ja ESMA kui ESAPi tegevuse korraldaja tagama, et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 28 .

(14)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse [lisada kuupäev].

(15)Selleks, et luua üldsuse usaldus ESAPi vastu ja seda säilitada ning kaitsta iga üksust teabe põhjendamatu muutmise eest, peaks ESAP tagama andmete tervikluse ja kogumisasutustele esitatud teabe allika usaldusväärsuse. Seepärast peaks üksuste esitatud teave sisaldama lisatud kvalifitseeritud e-templit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 29 artikli 3 punktis 20 esitatud määratlusele. Konkreetne juriidilise isiku tunnus võib olla kõnealuse sertifikaadi kohustuslik atribuut. ESAPi omandatud tempel või allkiri tuleks teha kasutajatele kättesaadavaks.

(16)Selleks, et teave oleks ajas võrreldav, peaks kasutajatel olema juurdepääs varasemale teabele. Seepärast on vaja nõuda, et ESAP tagaks juurdepääsu teabele mõistliku aja jooksul, kui see on kooskõlas liidu õiguse muude kohaldatavate sätetega. Selleks peaks ESMA tagama, et isikuandmed ei oleks kättesaadavad kauem kui vaja, nagu on sätestatud liidu õiguses. Selleks, et ESMA ja kogumisasutused saaksid ESAPi tegevust ette valmistada, peaks ESAP võimaldama juurdepääsu üksnes alates 1. jaanuarist 2024 esitatud teabele.

(17)Et tagada kogumisasutuste poolt saadud või koostatud ja ESAPile kättesaadavaks tehtud teabe sujuv töötlemine, on vaja sätestada teatavad nõuded, milles täpsustatakse kõnealuse teabe vorming ja metaandmed ning see, millised kogumisasutused peaksid sellist teavet koguma. Et tagada kogumisasutuste poolt ESAPile esitatud teabe kvaliteet, on vaja kindlaks määrata ka kogumisasutustesse jõudva teabe iga automatiseeritud valideerimise tunnused ning üksuste poolt sellele teabele lisatava kvalifitseeritud e-templi tunnused. ESAPi andmete kasutamise ja taaskasutamise tagamiseks tuleks koostada määratud avatud standardlitsentside loetelu. Et hõlbustada andmete õigeaegset otsimist, leidmist ja väljavõtmist, tuleb kavandada ka rakendusliidese ja rakendatavate metaandmete tunnused. Tuleb rakendada täiendavaid nõudeid seoses tõhusate otsingufunktsioonidega, nagu juriidilise isiku tunnus, teabe liigitus ja üksuste kategooriad suuruse järgi. Selleks peaks Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu. Lisaks võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks selliste konkreetsete teenuste laad ja ulatus, mille eest võib tasu võtta, ning sellega seotud tasude struktuur. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 32 artikliga 15.

(18)Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa Euroopa finantsteenuste ja kapitaliturgude integreerimisele, võimaldades hõlpsat keskset juurdepääsu avalikule teabele üksuste ja nende toodete kohta. Kuna seda eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP)

1.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loob 31. detsembriks 2024 Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (edaspidi „ESAP“) ja korraldab selle tegevust. ESAP pakub keskset elektroonilist juurdepääsu järgmisele teabele:

(a)teave, mis avalikustatakse vastavalt lisas loetletud direktiivide ja määruste asjakohastele sätetele ning mis tahes muule õiguslikult siduvale liidu õigusaktile, millega nähakse ette keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu;

(b)muu liidus osutatavate finantsteenuste või kapitaliturgudega või kestlikkusega seotud asjakohane teave, mille üksused soovivad teha oma majandustegevuse kohta ESAPi kaudu vabatahtlikult kättesaadavaks kooskõlas artikli 3 lõikega 1.

2.ESAP ei võimalda juurdepääsu enne 1. jaanuari 2024 esitatud teabele. 

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„üksus“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud mis tahes õigusakti kohaselt kohustatud teabe avalikustama, või füüsiline või juriidiline isik, kes esitab kooskõlas artikli 3 lõikega 1 kogumisasutusele vabatahtlikult artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud teabe, et see tehtaks ESAPi kaudu kättesaadavaks;

(2)„kogumisasutus“ – liidu või liikmesriigi asutus või register, mis on sellisena määratud artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud õigusaktide või artikli 3 lõikes 2 osutatud rakenduslike tehniliste standardite kohaselt;

(3) „andmete väljavõttu võimaldav vorming“ – mis tahes elektrooniline avatud vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 14, mida laialdaselt kasutatakse või mis on õigusaktidega nõutud ning mis võimaldab teha andmetest masinaga väljavõtteid ja ei ole üksnes inimloetav;

(4)„masinloetav vorming“ – direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 13 määratletud vorming;

(5)„kvalifitseeritud e-tempel“ – kvalifitseeritud e-tempel määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 27 tähenduses;

(6)„rakendusliides“ – funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum masinatevaheliseks sideks ja sujuvaks andmevahetuseks;

(7)„metaandmed“ – struktureeritud teave, mis hõlbustab teabeallika väljavõtmist, kasutamist või haldamist, sealhulgas selle teabeallika kirjeldamise, selgitamise või asukoha kindlaksmääramise kaudu.

Artikkel 3

Teabe vabatahtlik esitamine, et teha see ESAPi kaudu kättesaadavaks

1.Iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada kogumisasutusele artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud teabe, et teha see ESAPi kaudu kättesaadavaks. Kõnealuse teabe esitamisel peab füüsiline või juriidiline isik:

(a)esitama kogumisasutusele lisaks esitatud teabele selle metaandmed;

(b)esitama kogumisasutusele juriidilise isiku tunnuse, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 4;

(c)kasutama teabe koostamisel andmete väljavõttu võimaldavat vormingut;

(d)tagama, et isikuandmeid ei lisata, välja arvatud juhul, kui isikuandmed moodustavad tema majandustegevust käsitleva teabe vajaliku osa.

2.Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kõik järgmised üksikasjad:

(a)esitatava teabe kohta lisatavad metaandmed;

(b)teabe koostamisel kasutatavad konkreetsed vormingud;

(c)nende kogumisasutuste määramine, kellele teave esitatakse.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kolm aastat pärast jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

3.Kui lõikes 1 osutatud teave sisaldab isikuandmeid, tagavad üksused, et töötlemine tugineb ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikes 1 loetletud töötlemise seaduslikest alustest. Käesoleva määrusega ei looda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks kõnealuste üksuste poolt.

Artikkel 4

Kogumisasutuste määramine

ESMA avaldab artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud veebiportaalis kogumisasutuste nimekirja koos teabega iga kogumisasutuse ühtse ressursilokaatori (URL) kohta.

ESMA tagab, et esimeses lõigus osutatud loetelu ajakohastatakse, ja teavitab komisjoni kõigist loetelu muudatustest.

Artikkel 5

Kogumisasutuste ülesanded 

1.Kogumisasutus:

(a)kogub ja säilitab üksuste esitatud teavet;

(b)kontrollib esitatud teavet automaatselt, et teha kindlaks, kas see vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i)teave on esitatud andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või vajaduse korral masinloetavas vormingus, mis on kindlaks määratud mis tahes artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud õigusaktis, mille kohaselt teave esitatakse, või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites; 

ii)lõike 6 punkti d kohaselt kindlaks määratud metaandmed on kättesaadavad ja täielikud;

iii)teave sisaldab kvalifitseeritud e-templit;

(c)tagab, et ESAPile esitatud teabe kasutamise ja taaskasutamise suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi või kohaldatakse avatud standardlitsentse, mis on samaväärsed artiklis 9 osutatud litsentsimistingimustega;

(d)rakendab rakendusliidest ja esitab ESAPile tasuta ja ettenähtud tähtaja jooksul teabe, selle teabe metaandmed ja vajaduse korral kvalifitseeritud e-templi;

(e)osutab teavet esitavatele üksustele tehnilist abi;

(f)tagab, et artikli 1 lõikes 1 osutatud teave jääb ESAPile kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks, kui artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Artikli 1 lõike 1 kohaselt esitatud teabes sisalduvaid isikuandmeid ei säilitata ega tehta kättesaadavaks kauem kui viie aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud õigusaktides on sätestatud teisiti.

Punkti f kohaldamisel võtavad kogumisasutused asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks, et teavet ei säilitata ega tehta kättesaadavaks kauem, kui on ette nähtud punktis f.

2.Kogumisasutused lükkavad üksuste esitatud teabe tagasi järgmistel juhtudel:

(a)kui lõike 1 punktis b osutatud automaatse valideerimise käigus selgub, et teave ei vasta kõnealuses punktis b sätestatud nõuetele;

(b)kui teave on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või selgelt väljaspool artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe ulatust.

3.Üksused võivad esitada artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud teavet ainult üks kord ükskõik kummale asjaomasele kogumisasutusele.

4.Üksused tagavad kogumisasutustele esitatava teabe täpsuse.

5.Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva teabe puhul ei kasuta kogumisasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/9/EÜ 33 artikli 7 lõikes 1 osutatud andmebaasi tegija õigust takistada või piirata andmebaasi sisu taaskasutamist.

6.Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kõik järgmised üksikasjad: 

(a)kuidas toimub lõike 1 punktis b osutatud automaatne valideerimine igat liiki teabe puhul, mille üksused on esitanud;

(b) lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud kvalifitseeritud e-templi omadused;

(c)lõike 1 punktis c osutatud avatud standardlitsentsid;

(d)lõike 1 punkti d kohaselt rakendatava rakendusliidese omadused ja kõnealuses punktis osutatud metaandmed;

(e)lõike 1 punktis d osutatud tähtajad.

Ühiskomitee esitab punktidega b, c ja d seotud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev üks aasta pärast jõustumist] ja punktidega a ja e seotud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev kaks aastat pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 6

Küberturvalisus

ESMA kehtestab ESAPi jaoks tõhusa ja proportsionaalse infoturbepoliitika ning tagab ESAPi kaudu kättesaadavaks tehtud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse ning isikuandmete kaitse.

Artikkel 7

ESAPi funktsioonid

1.ESMA tagab, et ESAP pakub vähemalt järgmisi funktsioone:

(a)veebiportaal, millel on kasutajasõbralik kasutajaliides kõigis liidu ametlikes keeltes, et võimaldada juurdepääsu ESAPis sisalduvale teabele;

(b)rakendusliides, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu ESAPis sisalduvale teabele;

(c)otsingufunktsioon kõigis liidu ametlikes keeltes;

(d)infovaataja;

(e)masintõlketeenus väljavõetud teabe jaoks;

(f)allalaadimisteenus, sealhulgas suurte andmehulkade allalaadimiseks;

(g)teavitusteenus, millega teavitatakse kasutajaid ESAPisse lisatud uuest teabest.

2.ESMA tagab, et ESAP pakub lõike 1 punktides e ja g osutatud funktsioone 31. detsembriks 2025.

3.Lõike 1 punktis c osutatud otsingufunktsioon võimaldab otsingut järgmiste metaandmete alusel:

(a)teavet esitanud üksuse nimed;

(b)teavet esitanud üksuse juriidilise isiku tunnus;

(c)teavet esitanud üksuse esitatud teabe liik;

(d)aasta ja kuu, mil teavet esitanud üksus teabe esitas;

(e)teavet esitanud üksuse suurus;

(f)esitatud teabe allikas.

4.Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kõik järgmised üksikasjad:

(a)lõike 1 punktis b osutatud rakendusliidese omadused;

(b)lõike 3 punktis b osutatud juriidilise isiku tunnus;

(c)teabe liik, nagu on osutatud lõike 3 punktis c;

(d)lõike 3 punktis e osutatud üksuste suuruse kategooriad.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev üks aasta pärast jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras. 

Artikkel 8

Juurdepääs ESAPis kättesaadavale teabele

1.ESMA tagab, et juurdepääs ESAPile võimaldatakse ilma diskrimineerimiseta.

2.ESMA tagab, et igaühel on otsene ja kohene tasuta juurdepääs ESAPi kaudu kättesaadavale teabele. 

ESMA võib siiski nõuda tasu teatavate teenuste eest, mis hõlmavad väga suure hulga või sageli ajakohastatava teabe otsimist. Need tasud ei tohi ületada teenuse osutamisel ESMA-le tekkivaid kulusid. 

3.Olenemata lõike 2 teisest lõigust võimaldab ESMA kõigile järgmistele üksustele otsest ja kohest tasuta juurdepääsu ESAPile määral, mis on kõnealustele üksustele vajalik nende vastavate ülesannete, volituste ja kohustuste täitmiseks:

(a)liidu institutsioon, asutus või muu liidu organ;

(b)liikmesriigi pädev asutus, mille liikmesriik on määranud vastavalt artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud õigusaktidele;

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 34 artiklis 4 määratletud Euroopa statistikasüsteemi liige;

(d)Euroopa Keskpankade Süsteemi iga liige;

(e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL 35 artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused.

4.Lõike 2 teise lõigu kohaldamisel võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks selliste konkreetsete teenuste laad ja ulatus, mille eest võib tasu võtta, ning sellega seotud tasude struktuur.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 9

ESAPi kaudu kättesaadava teabe kasutamine ja taaskasutamine

ESMA tagab, et ESAPi kaudu kättesaadava teabe kasutamine ja taaskasutamine ei riku andmebaasi tegija õigusi vastavalt direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikele 1 ega sõltu ühestki tingimusest, välja arvatud juhul, kui need tingimused vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

(a)tingimused on objektiivsed ja mittediskrimineerivad;

(b)tingimused on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga;

(c)tingimused vastavad tingimustele, mis on sätestatud avatud standardlitsentsides direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõike 5 tähenduses ning võimaldavad kõigil seda teavet vabalt kasutada, muuta ja jagada mis tahes eesmärgil.

Artikkel 10

Teabe kvaliteet

1.ESMA teeb automaatseid valideerimisi, et kontrollida kogumisasutuste esitatud teabe vastavust artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele.

2.ESMA rakendab asjakohaseid tehnilisi protsesse, et teavitada kogumisasutust automaatselt sellest, et esitatud teave ei vasta artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele.

Artikkel 11

ESMA ülesanded

1.ESMA teeb tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) järgmist:

(a)tagab, et kogumisasutuste saadud teave tehakse ESAPi kaudu õigeaegselt kättesaadavaks;

(b)pakub kogumisasutustele tugiteenuseid;

(c)tagab, et ESAP on igas kuus kättesaadav vähemalt 95 % ajast;

(d)konsulteerib vajaduse korral kogumisasutustega, et käsitleda ühiseid küsimusi ja ühiseid käitumispõhimõtteid ning eelkõige arutada:

i)ESAPi igapäevase haldamise küsimusi;

ii)kvaliteedipoliitika ning vajaduse korral ESMA ja kogumisasutuste vaheliste teenustaseme kokkulepete väljatöötamist ja rakendamist;

iii)ESAPi rahastamistingimusi, sealhulgas seda, millistes olukordades võib tasusid kehtestada ja kuidas neid tasusid arvutatakse;

iv)küberturvalisusega seotud ohtusid;

(e)jälgib ESAPi rakendamist ja toimimist, nagu on kindlaks määratud artiklis 12, ning esitab selle kohta igal aastal komisjonile aruande.

2.Lõike 1 kohaldamisel konsulteerib ESMA määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade koguga.

3.ESMA ei talleta isikuandmeid sisaldavat teavet, välja arvatud automaatseks, vahepealseks ja ajutiseks töötlemiseks, sealhulgas sellise teabe säilitamine, kui see on rangelt vajalik, et võimaldada juurdepääs kogumisasutuste esitatud teabele.

Artikkel 12

ESAPi rakendamise ja toimimise järelevalve

1.ESMA jälgib tihedas koostöös EBA ja EIOPAga ESAPi toimimist vähemalt lõikes 2 sätestatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate alusel ning avaldab ESAPi toimimise kohta aastaaruande.

2.Lõikes 1 osutatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad on järgmised:

(a)külastajate ja otsingute arv;

(b)vaatamise või allalaadimiseni viivate otsingute osakaal;

(c)ESAPi kaudu kättesaadava masinloetava teabe hulk ja osakaal ning masinloetavate vaatamiste ja allalaadimiste arv ja osakaal;

(d)artiklis 10 osutatud automaatse valideerimise alusel esitatud teadete osakaal;

(e)mis tahes oluline rike või vahejuhtum;

(f)hinnang ESAPis sisalduva teabe kättesaadavuse, kvaliteedi, kasutatavuse ja õigeaegsuse kohta;

(g)hinnang selle kohta, kas ESAP täidab oma eesmärke, võttes arvesse selle kasutamise arengut ja teabevooge liidus;

(h)lõppkasutaja rahulolu hinnang;

(i)võrdlus kolmandate riikide sarnaste süsteemidega.

3.Enne lõikes 1 osutatud aruande esitamist konsulteerib ESMA määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade koguga.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Komisjon vaatab hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] läbi ESAPi toimimise ja hindab selle tõhusust. Komisjon annab läbivaatamise tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb: 

☑ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 36  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise/uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid 

1.4.2.Erieesmärgid 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise täpne ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

◻    ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA.

◻    finantsmõju ajavahemikul AAAA–AAAA.

☑ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitamisperiood on 2022–2026,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 45  

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju ESMA assigneeringutele 

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju ESMA personalile 

3.2.3.1.Kokkuvõte

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalivajadused (täistööajale taandatud):

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

☑    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe komakohaga)

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 59 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    muudele tuludele

◻    palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Märkige tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

Finantsselgituse lisa

Prognoositud mõju liidu eelarvele pärast kavandatud õigusakti eeldatavat jõustumist 2024. aasta alguses hinnati alljärgnevalt.

I jaotis. Personalikulud

Kolm täiendavat ajutist teenistujat, keda ESMA-l on hinnangu kohaselt vaja järelevalve teostamiseks ESAPi arendamise, haldamise ja toimimise üle, võetakse tööle palgaastmele AD 5. Eeldatakse, et nad asuvad tööle (keskmiselt) juuli alguses, ning sellest tulenevalt on neid eelarves arvestatud 2024. aastal 6 kuud ja seejärel täisaastates.

Iga ajutise teenistuja hinnanguline kulu arvutati ajutise teenistuja keskmise standardkuluna, mida kasutatakse 2021. aastal koostatud finantsselgitustes esitatud personalikulude prognoosides (152 000 eurot), millest on maha arvatud standardkulu arvestuses sisalduvad standardsed (25 000 eurot) ametiruumide ja IT-kulude hüvitised (nn habillage); saadud summat (127 000 eurot) on kohandatud Pariisis kohaldatava paranduskoefitsiendiga (120,5) ja eeldatava 2 % inflatsiooniga pärast 2022. aastat 62 .

II jaotis. Taristu- ja tegevuskulud

Kulude arvutamisel korrutati töötajate arv aastas töötatud aega arvesse võttes standardse ametiruumide kuluga (habillage), mis on 25 000 eurot; saadud summale lisati 2 500 eurot töötaja kohta muude halduskulude katteks; mõlemat summat kohandati eeldatava 2 % inflatsiooniga pärast 2022. aastat.

III jaotis. Tegevuskulud

Kulud vastavad taristule, mis peaks võimaldama ESAPi jaoks õigusaktides sätestatud funktsioone ja spetsifikatsioone ning tagama süsteemi tehnilise koostalitlusvõime 63 . See peaks tagama teenuse sujuvuse ja kõrge kvaliteedi, turvalise andmete säilitamise ja edastamise, usaldusväärse juurdepääsu jne. Taristu tehniline projekteerimine on ESAPi juhtorgani eesõigus ning seetõttu nähakse käesolevas lisas ette mõned soovitatavad realistlikud võimalused, mis jäävad kulude prognoosimise aluseks.

Soovituslikud kulud on kulud viies etapis, mida viiakse ellu 2022. aasta keskpaigast kuni 2027. aastani, sealhulgas: kontseptsiooni tõendamine, funktsioonide ja suutlikkuse arendamine, litsentsitasud, süsteemi hooldus, pilvandmetöötlus/salvestamine/võrgukulud.

Hinnangulisi kulusid on kohandatud eeldatava 2 % inflatsiooniga pärast 2022. aastat.

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, 24.9.2020, COM(2020) 590 final.

(2)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta, 24.9.2020, COM(2020) 591 final.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta. (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(4)     https://e-justice.europa.eu/489/EN/business_registers__search_for_a_company_in_the_eu .

(5)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, 19.2.2020, COM(2020) 66 final.

(6)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, 6.7.2021, COM(2021) 390 final .

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, 11.12.2019, COM(2019) 640 final.

(8)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, 24.9.2020, COM(2020) 590 final.

(9)    SWD(2021) 81 final, 21. aprill 2021.

(10)    SWD(2021) 344.

(11)    Kõrgetasemeline foorum soovitas, et ESAP peaks võimaldama juurdepääsu „üksuste avalikule finants- ja mittefinantsteabele, samuti muule finantstoodete või tegevusega seotud avalikule teabele [...], mis on üldsusele vabalt kättesaadav ning mida saab kasutada tasuta ja litsentsita“. Vt kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi lõpparuanne „A new vision for Europe’s capital markets“ (Uus visioon Euroopa kapitaliturgude jaoks), juuni 2020.

(12)    ISBN 978-92-76-13304-9.

(13)    ISBN 978-92-76-13305-6.

(14)    ISBN 978-92-76-25267-2.

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(16)    See kavandamine ei piira järgmise tööprogrammi (2023–2024) vastuvõtmise protsessi, eelkõige rahastamisprioriteetide hindamist ja vastava programmikomiteega kokkuleppe saavutamist.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(18)    Vt komisjoni ettepanekud määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega, eelkõige artikli 433 muudatused.

(19)    Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ artikkel 21 (muudetud kujul).

(20)    SWD(2021) 305 final, 3. november 2021.

(21)    ELT C [...], [...], lk [...].

(22)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, 24.9.2020, COM(2020) 590 final.

(23)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta, 24.9.2020, COM(2020) 591 final.

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, 6.7.2021, COM(2021) 390 final.

(25)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, 11.12.2019, COM(2019) 640 final.

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(27)    Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(36)    Vastavalt määruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(37)    Liidu tasandil kindlaks määratud vormingud hõlmavad vorminguid, mis on sätestatud komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruses (EL) 2019/815 Euroopa ühtse elektroonilise vormingu (ESEF) kohta.

(38)    Digirahanduse strateegia kohaselt: „2024. aastaks tuleks ELi finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaselt avaldatav teave avalikustada standardses ja masinloetavas vormingus“ – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta, COM(2020) 591 final.

(39)    Komisjoni prioriteedid aastateks 2019–2024: Digiajastule vastav Euroopa . .

(40)     Teatis: Euroopa andmestrateegia , Euroopa Komisjon, 19.2.2020.

(41)    COM(2020) 591 final, 24.9.2020.

(42)    Teatis: Euroopa roheline kokkulepe , Euroopa Komisjon, 11.12.2019.

(43)    Digirahanduse pakett, teatis: Digirahanduse strateegia , Euroopa Komisjon, 24.9.2020.

(44)    Teatis: Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit - uus tegevuskava , 24.9.2020.

(45)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(46)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(47)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

(48)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid

(49)    Nagu on ette nähtud komisjoni rakendusotsuse (mis käsitleb programmi „Digitaalne Euroopa“ rahastamist ja mitmeaastase tööprogrammi vastuvõtmist aastateks 2021–2022, 10.11.2021, C(2021) 7914 final) lisa punktis 2.2.1.9 „Finantsandmete ruumi ettevalmistavad meetmed“.

(50)    Planeerimise eesmärgil prognoositakse, et ESMA kulusid 2023. aastal (st enne kavandatud õigusakti jõustumist) võidakse rahastada komisjoni ja ESMA vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“. See kavandamine ei piira järgmise tööprogrammi (2023–2024) vastuvõtmise protsessi, eelkõige rahastamisprioriteetide hindamist ja vastava programmikomiteega kokkuleppe saavutamist.

(51)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(52)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(53)    Kulud liidu eelarvele, v.a riiklike pädevate asutuste toetus ja programmi „Digitaalne Euroopa“ raames ettenähtud toetus.

(54)    Kolme pädeva asutuse kogukulud (sealhulgas pensionimaksed) 12 kuu jooksul, mis esialgse eelduse kohaselt, ilma et see piiraks tulevast otsuste tegemist ja nõutava rahastamisotsuse vastuvõtmist, kaetakse programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatava rahalist toetust käsitleva lepingu alusel.

(55)    2024. aastal võetakse arvesse juuliks kavandatud värbamist ja seega 50 % keskmistest kuludest.

(56)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(57)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(58)    Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

(59)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.

(60)    40 % liidu osa ja 60 % liikmesriigi pädeva asutuse osa koos liikmesriigi pädeva asutuse osaga tööandja pensionimaksetest.

(61)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(62)    Tööandja pensionimaksete osa, mis vastab liikmesriikide pädevate asutuste osamaksete osakaalule, nagu on ette nähtud ESMA asutamismääruse (EL) nr 1095/2010 põhjenduses 68, on lisatud liikmesriikide pädevate asutuste osamaksete hinnangusse punktis 3.2.5.

(63)    Tehniline koostalitlusvõime hõlmab süsteeme ja teenuseid ühendavaid rakendusi ja taristuid, sealhulgas selliseid aspekte nagu liidese spetsifikatsioonid, ühendusteenused, andmete esitamine ja vahetamine ning turvalised sideprotokollid.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.11.2021

COM(2021) 723 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

{SEC(2021) 572 final} - {SWD(2021) 344 final} - {SWD(2021) 345 final}

LISA

Euroopa ühtse juurdepääsupunktiga (ESAP) seotud liidu õigusaktide loetelu, millele on osutatud artikli 1 lõike 1 punktis a

1.A OSA — MÄÄRUSED

1. Määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta 1

2. Määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta 2

3. Määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta 3

4. Määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta 4

5. Määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta 5

6. Määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeeringute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta 6

7. Määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid 7

8. Määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) 8

9. Määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta 9

10. Määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume 10

11. Määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente 11

12. Määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta 12

13. Määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust 13

14. Määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks 14

15. Määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti 15

16. Määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta 16

17. Määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta 17

18. Määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid 18

19. Määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris 19

20. Määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik 20

21. Määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta 21

B OSA – DIREKTIIVID

1. Direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet 22

2. Direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta 23

3. Direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele 24

4. Direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit 25

5. Direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta 26

6. Direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta 27

7. Direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) 28

8. Direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta 29

9. Direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta 30

10. Direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet 31

11. Direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik 32

12. Direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta 33

13. Direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist 34

14. Direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta 35

15. Direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet 36

16. Direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet 37

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1–24).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1–59).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1–17).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18–38).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77–112).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1–61).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84–148).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1–72).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1–23).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98–121).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1–65).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12–82).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8–45).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1–63).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1–63).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16)

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1–27).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12–23).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17–24).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1–73).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190–348).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19–59).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64–114).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57).