EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.6.2021

COM(2021) 351 final

2021/0172(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 173 final}

2021/0172 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Prantsusmaa majandusele. 2019. aastal oli Prantsusmaa sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta (SKP elaniku kohta) 115 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Prantsusmaa reaalne SKP 2020. aastal 8,1 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal kumulatiivselt vähenema 2,9 %. Keskpika perioodi majanduslikke näitajaid mõjutavate pikemaajaliste aspektide hulka kuuluvad eelkõige suur valitsemissektori võla suhe SKPsse, nõrk konkurentsivõime tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes, suured regulatiivsed piirangud teenuste valdkonnas ja suur halduskoormus ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute madal tase ja vähene tõhusus.

(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Prantsusmaale soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, toetada majandust kriisi ajal ja tagada selle taastumise ning parandada riigi tervishoiusüsteemi vastupidavust. Prantsusmaale esitati ka tööturule integreerimist käsitlevad soovitused, mille eesmärk oli tagada võrdsed võimalused, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele, tegeleda oskuste nappuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga ning toetada kriisi ajal tööhõivet. Samuti soovitas nõukogu Prantsusmaal tagada ettevõtjate likviidsust toetavate meetmete tõhus rakendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist. Prantsusmaal soovitati investeerida ka olulistesse valdkondadesse, nagu rohe- ja digipööre. Eelkõige soovitati riigil rohepöörde eesmärgil investeerida säästvasse transporti, taastuvatesse energiaallikatesse, energiaühendustesse ja -taristutesse ning energia puhtasse ja tõhusasse tootmisse ja kasutamisse. Samuti soovitas nõukogu Prantsusmaal investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, parandades samal ajal avaliku sektori toetuskavade tõhusust. Peale selle soovitati Prantsusmaal parandada oma ettevõtluskeskkonda, lihtsustades maksusüsteemi, vähendades halduskoormust, soodustades ettevõtete kasvu ja kõrvaldades konkurentsitõkked teenustesektoris. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et ettevõtete kasvu soodustamist käsitlev soovitus (riigipõhine soovitus 2019.4.3) on täielikult rakendatud. Olulisi edusamme on tehtud seoses soovitustega lihtsustada maksusüsteemi, eelkõige vähendada tootmismakse (riigipõhine soovitus 2019.4.1 ja riigipõhine soovitus 2020.4.3), võtta kõik vajalikud meetmed, et reageerida pandeemiale tulemuslikult, toetada majandust ja tagada selle taastumine (riigipõhine soovitus 2020.1.1), leevendada kriisi tööhõivealast ja sotsiaalset mõju (riigipõhine soovitus 2020.2.1) ning tagada ettevõtjate likviidsust toetavate meetmete tõhus rakendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks (riigipõhine soovitus 2020.3.1).

(3)2. juunil 2021 avaldas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 2 artikli 5 alusel Prantsusmaa kohta põhjaliku analüüsi. Komisjon järeldas oma analüüsis, et Prantsusmaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, eelkõige seoses valitsemissektori suure võla, nõrga konkurentsivõime ja tootlikkuse aeglase kasvuga, millel on piiriülene mõju.

(4)[Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta 3 soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline kurss ning parandada veelgi lähenemist, vastupidavust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nõukogu soovituses soovitati ka tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli.] [Kui nõukogu soovitust pole CID vastuvõtmise ajaks vastu võetud, palume põhjenduse eemaldada.]

(5)28. aprillil 2021 esitas Prantsusmaa vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile ametlikult oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Riikide vastutus taaste- ja vastupidavuskavade eest on aluseks nende edukale rakendamisele ja püsivale mõjule riigi tasandil ning usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.

(6)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määruse (EL) 2021/241 alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud ELi taasterahastu üldeesmärke. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

(7)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kujutab endast kogu liitu hõlmavat investeerimisprojektide ja reformide kooskõlastatud elluviimist. Tänu nende reformide ja investeeringute kooskõlastatud ja üheaegsele rakendamisele ning piiriüleste projektide elluviimisele tugevdavad need reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning nende positiivne mõju kandub üle kogu liidu. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuse ülekanduvast mõjust.

Kuue samba rakendamist hõlbustavad tasakaalustatud lahendused

(8)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue, määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(9)Kava hõlmab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, kusjuures märkimisväärne hulk kava komponente toetab mitut sammast. Selline lähenemisviis aitab tagada, et iga sammast käsitletakse terviklikult ja sidusalt. Prantsusmaale iseloomulikke probleeme arvesse võttes loetakse suurema tähelepanu pööramine aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele ning ka üldine rõhuasetus sammaste kaupa piisavalt tasakaalustatuks.

(10)Kavas on ette nähtud suur keskendumine kliimapöördele ning ligikaudu pool komponentidest aitab kaasa rohepöördele. Asjaomased meetmed hõlmavad hoonete energiatõhususe suurendamist, puhtama transpordi toetamist ja innovatsiooni puhtamate energiaallikate kasutuselevõtuks. Kavaga lahendatakse digiprobleeme mitmes valdkonnas, parandades taristut ning avalike teenuste ja VKEde digiteerimist. Et parandada haridus- ja koolitussüsteemi vastupanuvõimet, sisaldab kava mitut meedet, millega hõlbustatakse kogu elanikkonna juurdepääsu digivahenditele, eelkõige haridus- ja koolituskavade ajakohastamise kaudu. Ka tervishoiusektoris on kavas teha suuri investeeringuid digipöörde hõlbustamiseks.

(11)Kavaga on ulatuslikult kaetud kolmas, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu sammas, ning kolmandiku komponentidega panustatakse sellesse otseselt. Kava mitu komponenti käsitlevad otseselt majanduslikku ühtekuuluvust, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Kava sisaldab mitut meedet, mis aitavad hoogustada innovatsiooni sellistes tehnoloogia põhivaldkondades nagu küberturvalisus, kvanttehnoloogia ja pilvandmetöötlus, et suurendada Prantsusmaa majanduse konkurentsivõimet ning digilahenduste kasutamist hariduses, kultuuris ja majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Reformid peaksid lihtsustama edasisi haldusmeetmeid ettevõtjate jaoks. Kaks komponenti puudutavad sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Kavaga toetatakse transpordi- ja tervishoiutaristut kogu riigis, sealhulgas maapiirkondades, vähem arenenud piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades. Kavas on käsitletud meetmeid töökohtade säilitamiseks, keskendudes noortele ja puuetega inimestele, ning riikliku tööhõiveameti ja töötuskindlustuse reformimist.

(12)Kolmandik kavast toetab tervishoidu, majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, suurendades seeläbi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning lähenemist Prantsusmaal ja liidus. Kavas on põhjalikult käsitletud tervishoiusüsteemi tugevdamist, investeerides taristusse ja digiteerimisse. Olulised kavandatavad eelarvereformid peaksid parandama eelarve juhtimise raamistiku tõhusust ja muutma avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamise tavapäraseks tegevuseks, mis aitab saavutada eesmärki stabiliseerida valitsemissektori võla suhe SKPsse ja seda suhet vähendada. Riigieelarve keskkonnamõju hindamine (nn roheline eelarvestamine) peaks tagama, et avaliku sektori kulutustega toetatakse kaasavat ja keskkonnasäästlikku majanduskasvu. Mitu meedet hõlmavad järgmist põlvkonda puudutavat poliitikat ja neil on otsene mõju noortele; need meetmed on näiteks õppeedukuse toetamine (sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate laste õppeedukuse toetamine), õpipoisiõppe, kutsehariduse ja noorte tööhõive edendamine, noorte karjääri- ja sissetulekuväljavaadete parandamine. Sellele lisandub hariduse digiteerimise meede.

Riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemidest kõigi või suure osa lahendamine

(13)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(14)Soovitusi, mis on seotud eelarvepoliitika meetmeid kasutades pandeemiale viivitamata reageerimisega, võib pidada Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäänuks, kuigi aastatel 2020 ja 2021 on Prantsusmaa reageerinud vajadusele toetada majandust viivitamata eelarvevahenditega üldiselt asjakohaselt ja piisavalt, kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Lisaks ei ole soovitus teha 2020. aastal piisavalt edusamme keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks enam asjakohane, seda nii vastava eelarveperioodi lõppemise kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli rakendamise tõttu 2020. aasta märtsis pandeemiakriisi kontekstis.

(15)Kava sisaldab suurt hulka üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või suurt osa majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, mida kirjeldati riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu esitas Prantsusmaale Euroopa poolaasta raames 2019. ja 2020. aastal; eelkõige käsitletakse kavas järgmisi valdkondi: i) riigi rahandus (täpsemalt valitsemissektori võla jätkusuutlikkus, kulude kokkuhoid ja tõhususe suurenemine), ii) ettevõtjate toetamine (juurdepääs rahastamisele, konkurentsivõime, halduskoormuse vähendamine ning teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi edendamine), iii) tööturupoliitika (võitlus töötusega, tegelemine tööturule integreerimisega ja oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga, hariduse tagamine haavatavatele elanikkonnarühmadele), iv) tervishoiusüsteemi vastupanuvõime (tervishoiuteenuste ajakohastamine ja koordineerimine, e-tervis, ennetamine), v) rohepööre (kasvuhoonegaaside heite vähendamine pikas perspektiivis, heite vähendamine transpordisektoris ja energiatõhususe suurendamine) ning vi) digipööre (ühendatuse ja elanikkonna digioskuste parandamine ning ettevõtete digiteerimise soodustamine). Pärast kavas esitletud reformide ja investeeringute edukat lõpuleviimist on nende aluseks olevad probleemid ja kitsaskohad eelduste kohaselt olulisel määral lahendatud.

(16)Oluline osa Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavas käsitletud investeeringutest on mõeldud rohe- ja digipöörde, tervishoiu ning teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, et suurendada Prantsusmaa ettevõtete konkurentsivõimet. Enne kriisi täheldatud tootlikkuse vähese kasvu probleemi lahendamiseks on plaanis investeerida inimkapitali mitme meetmega, mille eesmärk on toetada oskusi (eelkõige digioskusi) ja ettevõtete digiteerimist ning investeerida innovatsiooni.

(17)Riigi rahanduse reformid peaksid aitama parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja tõhusust ning Prantsusmaa valitsemissektori võlga stabiliseerida ja keskpikas perspektiivis lõpuks vähendada. Eelkõige tuleks riigi rahanduse juhtimise reformiga kehtestada valitsemissektori kulutuste tegemise mitmeaastane eeskiri ja tugevdada riikliku eelarvenõukogu eelisõigusi. Selle uue juhtimisraamistiku rakendamine ning riigi rahanduse mitmeaastane kurss, mis võimaldab valitsemissektori võla suhet SKPsse stabiliseerida ja seejärel vähendada, sätestatakse uutes riigi rahanduse kavandamise seadustes. Teise reformiga kehtestatakse avaliku sektori kulutuste kvaliteedi ja selle parandamiseks võetud meetmete korrapärane hindamine.

(18)Üks kava komponentidest on mõeldud töötuse vastu võitlemiseks. Lähenemisviisis keskendutakse noortele, võttes meetmeid õpipoisiõppe, koolituse, oskuste ja aktiivse tööturupoliitika valdkonnas. Asjaomastel reformidel, nagu töötushüvitiste reform, mis hõlmab meetmeid tööturu killustatuse probleemi lahendamiseks, on eeldatavasti ka püsiv positiivne mõju.

(19)Eespool nimetatud probleemide lahendamise kaudu peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama ka korrigeerida Prantsusmaal esinevat tasakaalustamatust, 4 eelkõige seoses valitsemissektori suure võla, nõrga konkurentsivõime ja tootlikkuse aeglase kasvuga, millel on piiriülene mõju.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalsesse vastupidavusse

(20)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega Prantsusmaal (investeeringute kaudu vähem arenenud piirkondades nagu äärepoolseimad piirkonnad) ja liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(21)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et kava abil on võimalik suurendada Prantsusmaa SKPd 2024. aastaks 0,6–1,0 % 5 . Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab märkimisväärsel hulgal investeeringuid, mis peaksid tugevdama Prantsusmaa kasvupotentsiaali ning majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust. Kavas ette nähtud investeeringud, eelkõige investeeringud teadus- ja arendustegevusse, peamistesse keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, näiteks seoses vesiniku, bioressursipõhiste materjalide ja tööstuse CO2 heite vähendamisega, peamistesse digitehnoloogiatesse, nagu kvant- ja pilvandmetöötlus ja küberturvalisus, ning põhisektoritesse, näiteks lennundusse, peaksid suurendama konkurentsivõimet ja tootlikkust. Meetmed, millega laiendatakse kiire lairibaühenduse leviala maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades, parandatakse VKEde võrdseid võimalusi, suurendatakse teadusasutuste ja kõrgharidusasutuste ressursse, tõhustatakse avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning parandatakse digiõpet ja -oskusi, peaksid veelgi tugevdama Prantsusmaa kasvupotentsiaali ja edendama töökohtade loomist.

(22)Kava sisaldab ka mitut Prantsusmaa struktuursete probleemide lahendamiseks mõeldud reformi, mis peaksid aitama suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust. Riigi rahanduse juhtimise raamistiku reform peaks suurendama eelarvelisi kulukohustusi, parandama avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ning aitama stabiliseerida ja lõppkokkuvõttes vähendada valitsemissektori võlga. Töötushüvitiste süsteemi reform peaks stimuleerima tööhõivet ja tagama tööandjatele suurema õigusliku stabiilsuse, samas kui aja jooksul suurendatakse süsteemi ulatust. Kava hõlmab ka reforme, mis eeldatavasti vähendavad haldus- ja regulatiivset koormust, suurendavad huvi teadlasekarjääri vastu ning teadus- ja arendustegevuse rahastamist riiklikest vahenditest.

(23)Taaste- ja vastupidavuskavas nähakse ette märkimisväärsed investeeringud sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ning mõne haavatava elanikkonnarühma (ebasoodsas olukorras noored, puuetega inimesed, eakad) sotsiaalse ühtekuuluvuse ja integratsiooni parandamiseks. Et tõsta noorte haridustaset ja edendada nende tööturule integreerimist, hõlmavad investeeringud õpipoisiõppe toetamist, sihtotstarbelisi värbamistoetusi, haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamise programme, lisakohtade loomist internaatkoolides ning kolmanda taseme ja kutsehariduse süsteemis, suuremaid riigigarantiisid õppelaenudele ning avaliku tööturuasutuse vahendite ajutist suurendamist. Investeeringud õppematerjalide ja -vahendite digiteerimisse peaksid võimaldama koolidel pakkuda kaugõpet, suurendades seeläbi institutsionaalset vastupidavust. Investeeringud tervishoidu peaksid veelgi parandama sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Kava hõlmab investeeringuid tervishoiusüsteemi ajakohastamisse ja digiteerimisse selliste meetmetega nagu digitaalsete terviselugude kasutuselevõtt, mis eeldatavasti parandab tervishoiuteenuste tõhusust ja kättesaadavust, ning investeeringuid eakate hooldekodude renoveerimisse, et tagada kvaliteetsem hooldus. Sotsiaalset ühtekuuluvust toetab ka sotsiaaleluruumide renoveerimine, mis peaks aitama vähendada energiaostuvõimetust, ning halduse digiteerimine, mis peaks parandama avalikke teenuseid.

(24)Mitu reformi peaksid veelgi tugevdama sotsiaalset vastupidavust ja ühtekuuluvust. Tervishoiusüsteemi reformide eesmärk on suurendada huvi tervishoiutöötajana töötamise vastu ja hõlbustada kohalike tervishoiuteenuste korraldamist. Avalikus tööturuasutuses vastu võetud uuendatud strateegia peaks tagama tööotsijatele parema nõustamise, sealhulgas tänu uuele diagnostika- ja nõustamismetoodikale. Samuti peaks töötuskindlustuse reform motiveerima ettevõtjaid pakkuma lühemate tähtajaliste töölepingute asemel rohkem tähtajatuid lepinguid. Muude reformidega reguleeritakse riigi ja kohalikele territooriumide suhteid, võimaldades paindlikumaid tingimusi volituste ülekandmiseks riigilt kohalikele territooriumidele, muutes seejuures otsustusprotsessi sujuvamaks, et tugevdada institutsionaalset vastupidavust ja territoriaalset ühtekuuluvust. Lisaks peaks valdkondadevaheline avaliku teenistuse reform tänu läbivaadatud värbamismenetlustele ning võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtte tugevdamisele aitama veelgi enam kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine

(25)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 tagatakse taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (hinne A) määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(26)Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava hõlmab iga meetme süstemaatilist hindamist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ alusel. Esitatud teave võimaldab hinnata, kas meetmed on põhimõttega kooskõlas, näiteks kui esitatakse põhjendused liidu ja Prantsusmaa kehtiva õigusraamistiku kohaldamise selliste üksikasjade kohta, mille eesmärk on vältida olulist kahju.

(27)Mõne meetme puhul, mis eeldavad konkreetsete projektide valimiseks edaspidi endiselt projektikonkursse või osalemiskutseid, näiteks neljanda programmiga „Programme d’Investissements d’Avenir“ või tööstuse CO2 heite vähendamisega seotud meetmed, tagatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimiseks eelkõige nende meetmetega seotud asjakohaste eesmärkide abil, et projektikonkursside või osalemiskutsete tingimused takistavad sellise tegevuse valimist, mis võib keskkonnaeesmärke oluliselt kahjustada.

Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkuse toetamisse

(28)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 46,0 % kava kogueraldisest, nagu arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikaga. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on riiklik taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas 2021.‒2030. aasta riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduva teabega.

(29)Kava hõlmab struktuurseid ja pikaajalisi investeeringuid avaliku ja erasektori hoonete, keskkonnahoidliku liikuvuse taristute ja sõidukite energiatõhusamaks renoveerimisse ning tööstusprotsesside CO2 heite vähendamisse, tänu millele Prantsusmaa liigub kasvuhoonegaaside heite olulise ja kestliku vähendamise ning seega ka kliimapöörde poole. Kava hõlmab ühtlasi märkimisväärseid immateriaalseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas osana neljandast programmist „Programme d’Investissements d’Avenir“, mis peaks edendama taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku kasutuselevõttu, et toetada majanduse CO2 heite vähendamist ja lennundustööstuse muutmist vähese CO2 heitega tööstuseks. Seoses üleminekuga keskkonnahoidlikule majandusele peaks kava aitama otseselt kaasa elurikkuse säilitamisele tänu investeeringutele kaitsealadesse, ökoloogilise taastamise toimingutesse, metsamajandamise parandamisse ja metsaalade laiendamisse. Rohepöördele peaksid kaasa aitama ka muud investeeringud (ringmajandusse ja eelkõige plastmaterjalide valdkonda, võitlusesse maa hõivamise vastu, veemajandusse ja jäätmevaldkonda ning põllumajanduse üleminekusse). Samuti peaksid kliima- ja vastupidavusseadus, ringmajandust käsitlevad rakendusmäärused ja avaliku sektori kulutuste roheline eelarvestamine tagama Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava püsiva mõju rohepöördele, sealhulgas elurikkusele ja keskkonnakaitsele.

(30)Reformid ja investeeringud peaksid märkimisväärselt aitama saavutada Prantsusmaa CO2 heite vähendamise ja kliimaeesmärke, mis on sätestatud Prantsusmaa riiklikus energia- ja kliimakavas ning strateegias „Stratégie Nationale Bas Carbone“ mille 2020. aasta läbivaatamise käigus kehtestati tegevuskava CO2-neutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavas keskendutakse peamiselt energiatõhususe meetmetele (eelkõige ehitus- ja tööstussektoris) ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Taastuvenergia puhul eeldatakse, et keskendumine taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmisele ning muudele elektrifitseerimismeetmetele, näiteks transpordisektoris, toob kaasa taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suurema tarbimise nii, et täiendav elektrinõudlus kaetakse täiendava elektrienergia tootmisega taastuvatest energiaallikatest. Lisaks võib taastuvenergiasse tehtavate investeeringute kasutamise haldusnõuete lihtsustamine, mis on sätestatud ASAP-seaduses (accélération et simplification de l’action publique – avaliku sektori tegevuse kiirendamine ja lihtsustamine), soodustada täiendava taastuvenergia võimsuse arendamist. Seepärast peaks Prantsusmaa kava aitama saavutada liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke ning ELi eesmärki muuta liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Panus digipöördesse

(31)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 21,3 % kava kogueraldisest, nagu arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodikaga.

(32)Taaste- ja vastupidavuskava kohased investeeringud digipöördesse aitavad lahendada Prantsusmaa probleeme, näiteks parandades ühendatust, soodustades ettevõtete digiteerimist ning parandades digiõpet ja -oskusi. Digitaalse ühendatuse valdkonnas ette nähtud investeeringutel, näiteks osana ülikiire lairibaühenduse kavast, peaks olema püsiv mõju, kuna nendega kõrvaldatakse struktuurseid nõrkusi ning aidatakse ühtlasi parandada tehnoloogilist vastupidavust, suurendades samal ajal ühtekuuluvust kogu territooriumil, sealhulgas maapiirkondade vahel. Taaste- ja vastupidavuskava tugineb olemasolevatele algatustele, nagu „France Num“, et hoogustada 2024. aastaks 200 000 VKE digiteerimist, pakkudes samal ajal töötajatele vajalikku tuge, et tulla toime üleminekuga digitehnoloogiale. Kava hõlmab ka investeeringuid hariduse ja tööhõive toetamiseks, sealhulgas konkreetseid meetmeid digioskuste arendamiseks, näiteks täiendavat eraldist isiklikele õppekontodele „tuleviku töökohtade“ alaseks koolituseks, et tagada 25 000 inimesele koolitus digivaldkonna kutsealadel. Nende investeeringutega toetatakse tervikliku strateegia rakendamist hariduse, eelkõige põhi- ja keskhariduse digiteerimiseks. Konkreetselt digioskuste parandamiseks mõeldud meetmed on keskse tähtsusega, et lahendada Prantsusmaa struktuurseid probleeme, mis on seotud Prantsusmaa elanikkonna järjepidevalt puudulike digioskustega, mis olid 2019. aastal liidu keskmisest kehvemad, ning need meetmed aitavad saavutada Euroopa digikümnendi eesmärki, mille kohaselt peaks 2030. aastaks 80 %-l liidu kodanikest olema põhilised digioskused ning ELis peaks olema 20 000 000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti.

(33)Lisaks sisaldab kava valdkonnaülest lähenemist digipöördele riigis. Kava hõlmab digivaldkonna investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, riigi ja territooriumide digipöördesse, küberturvalisusse, digitaalsesse identiteeti ja e-tervisesse. Investeeringud küberturvalisusse peaksid tugevdama avalikke teenuseid, mille katkemine avaldaks kodanikele tugevat mõju. E-tervisesse tehtavad märkimisväärsed investeeringud peaksid toetama riiklikku digitaalsete tervishoiuteenuste taristut ja projektijuhtimist. Prantsusmaa kavaga toetatakse ka mitut meedet peamise digivõimekuse rakendamiseks, eelkõige programmi „Programme d’Investissements d’Avenir“ kaudu. Sihtvaldkondade hulka kuuluvad küberturvalisus, 5G, kvanttehnoloogia, pilvandmetöötlus, digiõpe ning kultuuri- ja loomemajandus. Taaste- ja vastupidavuskavas on üksikasjalikult kirjeldatud riigi osalemist kahes üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas digiprojektis: üks käsitleb järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust ja servtöötlust ning teine mikroelektroonikat ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning mõlemat toetatakse määruse (EL) 2021/241 alusel programmi „Programme d’Investissements d’Avenir“ kaudu.

Püsiv mõju

(34)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Prantsusmaale eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(35)Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud investeeringute ja reformide rakendamisel peaks olema püsiv mõju riigi majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalsele vastupidavusele. Kavas ette nähtud investeeringud tehnoloogiasse, innovatsiooni (nagu keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, digivaldkond, tervishoid), oskustesse ja digipöördesse peaksid avaldama mõju tootlikkusele ja seega Prantsusmaa majanduse võimalikule kasvule. Meetmed, mille eesmärk on suurendada eelkõige noorte tööalast konkurentsivõimet, peaksid samuti avaldama pikas perspektiivis positiivset mõju võimalikule majanduskasvule. Kavas käsitletud noorte tööhõive poliitika on uuendusliku ulatusega ning sellel on tõenäoliselt püsiv mõju selle eeldatava mõju tõttu tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele. Tervishoiusektori vastupanuvõimet ning tõhusust ja juurdepääsetavust selles sektoris tuleks parandada riikliku tervishoiusüsteemi reformistrateegia rakendamise, taristu ajakohastamise ja tervishoiuteenuste digiteerimise kaudu. Eeldatakse, et see parandab teatavate tervishoiuteenuste kättesaadavust alateenindatud piirkondades, nagu maapiirkonnad ja äärepoolseimad piirkonnad. Ökoloogilist üleminekut toetavad mitu konkreetset reformi, sealhulgas kliimaseadus ja liikuvusseadus. Teadusreform ja sellega seotud investeeringud peaksid võimaldama Prantsusmaal teha edusamme teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste suurendamisel 3 %ni SKPst, suurendades järk-järgult avaliku sektori kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning tugevdades avaliku ja erasektori koostööd. Kõrgharidusasutuste ümberkujundamist toetavatel investeeringutel peaks olema suur ülekanduv mõju, mis peaks olema kasulik majandusele ja ühiskonnale (kokkuvõttes peaks nende asutuste tipptasemele jõudmise soodustamisel, ressursside mitmekesistamisel ja nende rolli suurendamisel innovatsiooniahelas olema püsiv mõju). Lisaks peaksid kavas esitatud erimeetmed aitama saavutada riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse eesmärki.

(36)Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja muude ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate programmide vahelise koostoime tõhustamise kaudu, tegeledes põhjalikult eelkõige sügavalt juurdunud piirkondlike probleemidega ja soodustades tasakaalustatud arengut.

Seire ja elluviimine

(37)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

(38)Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava seire ja elluviimise eest vastutab majandus-, rahandus- ja taastamisministeerium koos Euroopa Liidu asjade peasekretariaadiga. Eesmärgid ja sihid on selged, realistlikud ja sobivad, et jälgida taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel tehtud edusamme, ning kehtestatud on asjakohased, vastuvõetavad ja usaldusväärsed näitajad, mis hõlmavad kõiki kavas käsitletud reforme ja investeeringuid.

(39)Prantsusmaa kava eesmärgid ja sihid moodustavad asjakohase süsteemi kava rakendamise järelevalve võimaldamiseks. Need on piisavalt selged ja põhjalikud selleks, et nende täitmist oleks võimalik jälgida ja kontrollida.

(40)Prantsusmaa ametiasutuste kirjeldatud kontrollimehhanismid, andmete kogumise viisid ja kohustuste jaotus paistavad olevat piisavalt usaldusväärsed, et nende alusel saaks piisavalt põhjendada eesmärkide ja sihtide saavutamise järel esitatavaid väljamaksetaotlusi.

(41)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 34. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu tehnilist tuge oma kava rakendamiseks.

Kulud

(42)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(43)Prantsusmaa on üldiselt esitanud meetmete kohta kulude jaotuse, viidates kulunäitajate põhjendamiseks varasematele sarnastele projektidele või uuringutele ja esitades piisavad selgitused kogukulude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika kohta. Erinevate meetmete puhul, mille kulusid ei saa varem üksikasjalikult kindlaks määrata, sest projektid valitakse välja selliste konkurentsipõhiste menetluste kaudu nagu projektikonkursid, on taaste- ja vastupidavuskavas üldiselt varasemale kogemusele tuginedes põhjendatud, et kulud ei ole meetme eesmärkidega ebaproportsionaalsed. Kuluprognooside ja tõendavate dokumentide hindamine näitab, et enamik kulusid on mõistlikud ja usutavad. Siiski, asjaolu, et mõnikord ei ole kasutatud metoodikat piisavalt selgitatud ning põhjenduse ja kulu enda vaheline seos ei ole täiesti selge, välistab selle hindamiskriteeriumi puhul hinde „A“. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Finantshuvide kaitse

(44)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaksid eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse liidu õiguse järgimist ja tagatakse selle järgimine, muu hulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092.

(45)Riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatakse nõuetekohaselt taaste- ja vastupidavuskava rakendamise süsteemi Prantsusmaal. Riigi õigusraamistik kujutab endast usaldusväärset sisekontrollisüsteemi, mille alusel antakse pädevatele osalistele selged rollid ja kohustused. Keskvalitsuse tasandil vastutab taastekava juhtimise eest majandus-, rahandus- ja taastamisminister, kes konsulteerib pidevalt Euroopa asjade peasekretariaadiga (SGAE). Kava üle teeb järelevalvet peaministri ja majandusministri juurde kuuluv Secrétariat Général France Relance. Rakendamine delegeeritakse ministeeriumidele dokumentidega conventions de délégation de gestion ja chartes de gestion. Eelkõige delegeeritakse eesmärkide ja sihtide kontroll komponentide rakendamise eest vastutavatele ministeeriumidele dokumendiga convention de délégation de gestion. Eeldatavalt allkirjastab peaminister enne esimese maksetaotluse esitamist ringkirja, mis käsitleb i) süsteemi korraldust ja iga struktuuriüksuse kohustusi seoses andmete usaldusväärsuse ja kontrolli tagamisega; ii) seirenäitajaid käsitlevate andmete kogumise ja säilitamise korda. Kooskõlas määrusega kogutakse kõik artikli 22 lõike 2 punktis d sätestatud standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid. Seoses sisekontrollisüsteemiga peaksid taaste- ja vastupidavuskava eest vastutavad ametiasutused tuginema riiklikule süsteemile, mis on Prantsusmaal kehtestatud riigieelarve kontrollimiseks. Riiklikuks auditi- ja kontrollikoordinaatoriks nimetatakse Commission interministérielle de Coordination des Contrôles (CiCC). CiCC eesmärk on kaitsta liidu finantshuve Prantsusmaal. Oma kontrolliõigusega tagab CiCC, et Euroopa rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusnormidega. Samuti on CiCC ülesanne ennetada pettusi ja määrata nende eest karistusi. Kontrollkäigud, inspekteerimine ja auditeerimine peaksid tagama nende süsteemide tõhususe ja hoidma kõige olulisemate meetmete kohta edastatud andmete kvaliteedi kontrolli all. CiCC võttis juba 2016. aastal vastu riikliku strateegia, et võidelda pettuste vastu Euroopa rahaliste vahendite kasutamisel, ning CiCC alla kuulub mitu pettustevastases võitluses osalejat. Prantsusmaa on kehtestanud asjakohase korra, et vältida topeltrahastamist määruse (EL) 2021/241 alusel ja muudest liidu programmidest.

Kava sidusus

(46)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamise meetmeid, millega tagatakse sidus tegevus.

(47)Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava koosneb üheksast sidusast komponendist, mis toetavad ühiseid eesmärke edendada Prantsusmaa majanduse taastumist, aidata kaasa rohe- ja digipöördele ning suurendada Prantsusmaa vastupidavust kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel. Iga komponent põhineb kokkukuuluvatel reformi- ja investeeringupakettidel, millega seotud meetmed tugevdavad või täiendavad üksteist. Ka eri komponentide vahel on koostoime ning ükski meede ei ole vastuolus teise meetme tõhususega ega kahjusta seda.

Võrdõiguslikkus

(48)Soolist võrdõiguslikkust ja kõigi võrdseid võimalusi edendatakse selliste reformide ja investeeringutega, millega toetatakse haridust, kutseõpet ja noorte, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte juurdepääsu tööhõivele. Need hõlmavad ka erimeetmeid, millega stimuleeritakse puuetega töötajate värbamist, sealhulgas avalikku teenistusse. Kava sisaldab ka reforme ja investeeringuid eakate elukvaliteedi ja hoolduse parandamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas hõlmavad põhimeetmed avaliku teenistuse ümberkujundamist, seades kvantitatiivsed eesmärgid seoses juhtivatel ametikohtadel töötavate naistega ning kehtestades ettevõtetele tasustamise läbipaistvuse kohustuse. Ettevõtted, kes saavad kasu määruse (EL) 2021/241 kohastest meetmetest, peaksid aitama kaasa majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele muutustele, eelkõige tänu ettevõtete kohustusele avaldada soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme näitav indeks.

Julgeolekualane enesehindamine

(49)Prantsusmaa on esitanud digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute julgeolekualase enesehindamise hinnangu vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktile g. Selline hinnang on kavas esitatud järgmise kolme meetme kohta: ülikiire lairibaühenduse kava (plan France très haut débit), riigi ja territooriumide digipööre ning liikuvus ja kaugtöö siseministeeriumis.

Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

(50)Prantsusmaa osaleb piiriülestes ja mitut riiki hõlmavates projektides kolmes eri valdkonnas. Koostöös teiste liikmesriikidega peaks Prantsusmaa vesinikutehnoloogia edendamiseks osalema kavandatavates üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, mille eesmärk on edendada taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmist ja kasutamist. Teises kavandatavas üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis keskendutakse järgmise põlvkonna pilv- ja servandmetöötlusele, et tugevdada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni tulevases andmetöötluses ning parandada Euroopas taristu- ja pilveteenuste pakkumist. Kolmas üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt käsitleb mikroelektroonikat ja kommunikatsioonitehnoloogiat (sealhulgas 5G/6G) ning selle eesmärk peaks olema tugevdada Euroopa uuenduslikke tehnoloogiaid selles valdkonnas.

Konsultatsiooniprotsess

(51)Konsultatsiooniprotsessi koordineeris majandus- ja rahandusministeerium ning sellesse kaasati asjaomased sidusrühmad, sealhulgas tööandjate organisatsioonid, ametiühingud, ettevõtjad, ökonomistid, valitsusvälised organisatsioonid ja mõttekojad. Parlament panustas kava koostamisse, ning erikomiteede kaudu konsulteeriti kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Sotsiaalpartneritega konsulteeriti kava asjus neljal korral, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogu (Conseil économique, social et environnemental – CESE) kaudu. Selleks et tagada asjaomaste osalejate omalus, on väga oluline kaasata kavaga hõlmatud investeerimisprojektide ja reformide elluviimisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid.

Positiivne hinnang

(52)Pärast seda, kui komisjon on andnud Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb kava rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.

Rahaline toetus

(53)Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 40 950 000 000 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Prantsusmaa jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Prantsusmaa jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

(54)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Prantsusmaa maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Prantsusmaa jaoks ette nähtud summa olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

(55)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 6 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta osamaksetena välja siis, kui Prantsusmaa on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.

(56)Prantsusmaa on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Summa tuleks teha Prantsusmaale kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

(57)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Prantsusmaale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 39 368 318 474 eurot 7 . 24 323 387 303 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Sõltuvalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisest, mille raames arvutatakse Prantsusmaa puhul summa, mis on eespool nimetatud summaga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega lisaks 15 044 931 171 eurot.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Prantsusmaale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 5 117 881 402 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Prantsusmaa on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Otsuse adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(3)    Ootab lõplikku vastuvõtmist nõukogus pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on selle heaks kiitnud. Eurorühmas 16. detsembril 2020 kokku lepitud tekst on kättesaadav aadressil https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14356-2020-INIT/en/pdf .

(4)    Kõnealust makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitleti määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel 2019. ja 2020. aastal esitatud soovitustes.

(5)    Sellistes simulatsioonides võetakse arvesse NGEU üldist mõju, sealhulgas ReactEU rahastamist ning programmide „Horisont“ ja „InvestEU“, õiglase ülemineku fondi, maaelu arengu ja RescEU suuremat rahastamist. Simulatsioonides ei võeta arvesse struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.

(6)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(7)    See summa vastab rahalise toetuse summale, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest Prantsusmaa proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.6.2021

COM(2021) 351 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek: Nõukogu rakendusotsus

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 173 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1. Hoonete renoveerimine

Vastavalt oma riiklikule energia- ja kliimakavale ning selleks, et vähendada energiatarbimist võrreldes 2012. aastaga 2030. aastaks 20 % võrra (mis on 2030. aastaks seatud riiklik eesmärk), peab Prantsusmaa igal aastal investeerima hoonete renoveerimisse täiendavalt 15–25 miljardit eurot kuni 2030. aastani, suurendades nii renoveerimise tempot kui ka ulatust.

See Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme, mille eesmärk on parandada igat liiki hoonete (ühiskondlikud ja eraomanikele kuuluvad hooned, sealhulgas era- ja sotsiaaleluruumid ning ettevõtetele kuuluvad hooned) energiatõhusust. Investeeringuid toetavad reformid hõlmavad i) 2018. aastal vastu võetud seadusega ELAN 1 algatatud eluasemepoliitika reformi täiendamist, et suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust kolme olemasoleva kava (APL, Pinel ja PTZ 2 ) läbivaatamise kaudu, ning ii ) uute hoonete soojustamist ja kütmist käsitleva määruse (RE2020) läbivaatamist.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud on energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks võtmetähtsusega, kuna kõnealuste hoonetega on seotud umbes 25 % Prantsusmaa kasvuhoonegaaside heitkogustest ja 45 % energia lõpptarbimisest.

Need investeeringud ja reformid toetavad Prantsusmaale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskenduda „investeeringutega seotud poliitikavaldkondades […] energiatõhususele“ (CSR 3, 2019) ja „panna investeerimisel rõhku rohepöördele [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele“ (CSR 3, 2020).

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C1.R1): Eluasemepoliitika

Meetmel on kaks erinevat eesmärki, mida rakendatakse kahes etapis.

Madala sissetulekuga leibkondade majutustoetuse (APL, aides personnelles au logements) arvutamise korra läbivaatamine: abisumma arvutatakse alates 1. jaanuarist 2021 abisaaja leibkonna jooksva sissetuleku alusel mitte eelviimase aasta sissetuleku alusel nagu varem. Selline muudatus võimaldab süsteemi kiiremini kohandada toetusesaajate sissetulekute muutumisega ja suurendab sotsiaalset õiglust. Lisaks arvutatakse abisumma ümber igas kvartalis, võttes järk-järgult arvesse hiljutisi muutusi sissetulekutes.

Pineli kavaga nähakse ette tulumaksusoodustus eluruumide omanikele, kes investeerivad eluruumide ehitamisse või renoveerimisse, et neid välja üürida. 2023. aastal tuleks võtta vastu otsus lõpetada Pineli kava 2024. aasta lõpuks – Pineli kava asendatakse uute sätetega, et edendada institutsionaalsete investorite rahastatud kesktaseme eluasemete turule jõudmist, et parandada eluasemete pakkumisele seal, kus vajadused on kõige suuremad, näiteks vähendades stiimuleid uute ehitiste ehitamiseks piirkondades, kus eluasemeturg ei ole surve all. Seda täiendavad muudatused nn nullmääraga laenude andmise viisis, eelkõige hinnatakse taotlejate abikõlblikkust jooksvate tulude alusel, et piirata praegust soovimatut mõju.

Reform 2 (C1.R2): hoonete soojustamist ja kütmist käsitleva määruse RE2020 läbivaatamine

1. jaanuaril 2022 asendatakse praegune uute hoonete soojustamist ja kütmist käsitlev määrus (mis jõustus 2012. aastal) uue määrusega. Uute hoonete soojusregulatsiooni käsitlevate eeskirjade läbivaatamise peamised eesmärgid on järgmised:

·energiasõltumatuse parandamine ja tarbitud energiaga kaasneva CO2-heite vähendamine: Rangemate piirmäärade kehtestamine i) eluruumide bioklimaatilistele vajadustele (vähendades piirmäära 30 % võrreldes kehtiva määrusega RT 2012), ii) taastumatu primaarenergia tarbimisele ja iii) energiatarbimisest tulenevatele kasvuhoonegaasidele (4 kg CO2/m² aastas ühepereelamute puhul ja 14 kg CO2/m² aastas kortermajade puhul kuni 2024. aastani ja 6,5 kg pärast 2024. aastat).

·Uute hoonete CO2-heite mõju vähendamine: CO2-heite mõju puhul võetakse arvesse hoone kogu olelusringi alates ehitusetapist kuni lammutamiseni, mis moodustab 60–90 % hoone CO2-heite mõjust 50 aasta jooksul. Selliste kaalutluste tulemusel hakatakse rohkem kasutama süsinikuneutraalsemaid ehitusmaterjale, nagu puit ja bioressursipõhised ehitusmaterjalid (st need, mis talletavad süsinikku ja paiskavad tootmise käigus õhku väga vähe).

·Uute hoonete kohandamine kliimamuutustega: uues määruses RE2020 võetakse i) ehitiste jahutamist arvesse hoone energiavajaduse arvutamisel, ii) esitatakse hoone projekteerimise ajal arvutatud suvise mugavuse näitaja ning iii) kehtestatakse maksimaalseks kõrgeks künniseks 1250 DH ja minimaalseks alammääraks 350 DH, millest alates kohaldatakse energiatõhususe arvutamisel karistusi.

Investeering nr 1 (C1.I1): Eramajade energiatõhusamaks muutmine

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavast rahastatakse toetuskava MaPrimeRenov (MPR), mille raames toetatakse omanikke, et aidata rahastada ühepereelamute või korterelamute isolatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- või energiaauditit. Kõigist piirkondlikust ümberkorralduskavast rahastatavatest toetuse alammääradest teavitatakse abikõlblike renoveerimisprojektide omanikke enne 2022. aasta lõppu. Toetatavate tööde kvaliteedi tagamiseks teevad renoveerimistöid ettevõtjad, kellel on RGE-märgis (keskkonnagarantii).

Toetuse suurus sõltub abikõlblikest materjalidest, seadmetest ja tehtud töödest ja selle ülemmäär on 20 000 eurot maksimaalselt viieks aastaks.

Alates 2020. aasta oktoobrist on toetuse alammäär avatud kõigile omanikele, olenemata nende sissetulekust. Abi osatähtsus sõltub aga leibkonna sissetulekust (väikeste leibkondade puhul võib abi ulatuda kuni 90 %-ni hinnangulisest töömahust). Lisaks võib toetuse alammäärast olla kasu omanikele, kes üürivad oma korterit/maja üürnikule.

Toetusega võib toetada ka kaasomandi ühiskasutuses olevates ruumides tehtavaid töid: tegemist on ühekordse abiga, mida makstakse ühistule, et rahastada renoveerimistöid, mille tulemusena saavutatakse vähemalt 35 %ne energia kokkuhoid. Kõigi kaasomandite puhul, mis koosnevad vähemalt 75 % ulatuses eluruumidest (st mitte ettevõtjatest), on käesoleva toetuse alammäär 3 750 eurot eluruumi kohta. F- või G-märgisega kaasomandi puhul võib anda lisatoetust kuni 500 eurot eluruumi kohta) ning ebastabiilsetes või renoveeritavates linnapiirkondades asuva kaasomandi puhul (kuni 3000 eurot eluruumi kohta).

Toetuse suurus sõltub renoveerimistöödega saavutatavast energiasäästust. Selleks et toetada suure energiakuluga elamute omanikke 2019. aastal vastu võetud energia- ja kliimaseaduses seatud eesmärkide täitmisel, võib toetuse alammäärale lisada lisatoetuse omanikele, kes teevad renoveerimistöid, et tuua kodu välja nn energiasõela staatusest (märgised F ja G). Lisatoetust antakse omanikele, kes teevad renoveerimistöid, mis võimaldavad kodul jõuda kõige tõhusamate märgisteni (A või B). Need soodustused ulatuvad 1500 euroni kõige vaesemate leibkondade puhul, 1000 euroni keskmise sissetulekuga leibkondade puhul ja 500 euroni kõige jõukamate leibkondade puhul. Lisaks nähakse meetmega ette üldise renoveerimistoetuse loomine, et stimuleerida energiatõhususe suurendamist (st lisaks renoveerimisele) tingimusel, et saavutatakse vähemalt 55 % energiasääst: keskmise ja suure sissetulekuga leibkondade puhul jääb toetus vahemikku 3 500–7 000 eurot.

Üldiselt on eramajade energiatõhususega seotud renoveerimise eesmärk saavutada keskmiselt vähemalt 30 %ne energiasääst.

Investeering nr 2 (C1.I2): sotsiaalelamute energiatõhusamaks renoveerimine ja ulatuslik ümberehitus

Meede seisneb sotsiaaleluasemeid haldavate organisatsioonide (HLM, Habitation à Loyer modéré), kes vastutavad odavate eluasemete pakkumise eest, ja sotsiaaleluasemeid haldavate kohalike omavalitsuste toetamises, et võimaldada hoonete täielikku renoveerimist. Eesmärk on saavutada vastavus kõrgetele standarditele (nt BBC 3 renoveerimismärgis) ja kaotada järk-järgult energiasõelad. Toetust antakse tingimusel, et olemasolevad kavad (nt écoPLS ja CEE 4 ), mida võib kombineerida kõnealuse uue abiga, ei ole renoveerimise rahastamiseks piisavad.

Meetmega võetakse kasutusele ka sotsiaalelamute energiatõhusamaks renoveerimise tööstuslikud lahendused, et saavutada energia null- või positiivne netotarbimine.

Esimesed toimingud peaksid algama 2021. aasta teises kvartalis ning rahastamispakett eraldatakse riigi talituste poolt piirkondlikul ja kohalikul tasandil, lähtudes vajaduste kindlakstegemise uuringust. Projektid valitakse välja 2020. aastal algatatud projektikonkursi kaudu või toetuste kaudu, mida haldavad detsentraliseeritud riigiasutused või kohalikud omavalitsused. Meetmed on kavas siduda kulukohustustega 2021. ja 2022. aastal ning viia lõpule 2024. aasta lõpuks.

Investeering nr 3 (C1.I3): avaliku sektori hoonete soojustuse renoveerimine

Ühiskondlike hoonete renoveerimine peab olema kooskõlas seaduse ELAN 5 artikli 175 alusel vastu võetud määrusega, millega nähakse ette energiatarbimise vähendamine 2030. aastaks 40 % võrra (võrreldes 2010. aastaga) teenindushoonete puhul. Riigile kuuluvate ühiskondlike hoonete puhul korraldati kahte liiki projektikonkursse:

·kõrgharidus- ja teadushoonete ning ülikoolide renoveerimiseks, mille on käivitanud ja mille üle teostab järelevalvet kõrgharidus-, teadus- ja innovatsiooniministeerium;

·riigile või eraomanikele kuuluvate muude hoonete renoveerimiseks, mille on käivitanud ja mille üle teostab järelevalvet peamiselt riigi kinnisvaraamet (Direction de l’Immobilier de l’Etat ).

Esimesed kaks projektikonkurssi käivitati 2020. aasta sügisel ja 2020. aasta detsembris valiti välja üle 4000 projekti.

Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvate hoonete jaoks on kehtestatud erimehhanismid:

·hoonete puhul, mille omanikud või käitajad on piirkondlikud ametiasutused (peamiselt keskkoolid), eraldab toetuse riik ning piirkonnad vastutavad projektide valiku eest;

·kohalikele omavalitsustele 6 kuuluvate hoonete (peamiselt koolid ja algkoolid) jaoks eraldab investeerimistoetuse riik.

Projektid valitakse välja kahe peamise kriteeriumi alusel: suutlikkus (ja kiire rakendamine) ning energiatõhusus ja mõju energiatarbimisele, eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 %ne energiasääst. Kõigi ühiskondlike hoonete puhul on eesmärk teavitada kõigist lepingutest 2021. aasta lõpuks ja viia need lõpule 2024. aasta lõpuks.

Investeering nr 4 (C1.I4): väga väikeste ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) energiatõhusamaks renoveerimine

See investeering on osa valitsuse poolt 2020. aasta juunis käivitatud kavast, mille eesmärk on toetada väga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rohepööret. Nende hoonete soojustuse renoveerimise toetamiseks on selle investeeringu raames loodud kaks toetusmehhanismi:

peamine toetus on maksusoodustus, mis moodustab 30 % abikõlblikest kuludest (nt katuste, pööningute ja seinte isolatsioon; kollektiivsed päikese-veesoojendid ja soojuspumbad 7 ), mille ülempiir on 25 000 eurot ettevõtja kohta. See kava on avatud 1. oktoobrist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kantud kulude katmiseks. Maksusoodustus arvatakse maha üksikisiku või ettevõtte tulumaksust, mida maksumaksja peab maksma sellel kalendriaastal, mil rahastamiskõlblikud kulud tekkisid (st 2020. või 2021. aastal).

Teise toetuskavaga rahastatakse kaasnevaid meetmeid, et toetada käsitööliste, väikekauplejate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ruumides tehtavat renoveerimist. Eelarve kulutatakse kaubandus- ja käsitöökodade (CMA) ning kaubandus- ja tööstuskodade (CCI) kaudu neljas etapis:

·teadlikkus: selle sammu eesmärk on teavitada ärijuhte hoonete energiatõhusamaks renoveerimisega seotud probleemidest rohepöörde kontekstis; meede hõlmab riiklikku teavituskampaaniat ja kohalikke meetmeid koostöös kohalike ametiasutuste ja kutseorganisatsioonidega;

·analüüs: energiaauditi viib läbi CMA või CCI nõustaja, et töötada välja tegevuskava renoveerimistööde alustamiseks, võttes aluseks iga ettevõtte ökoloogilise küpsuse;

·rakendamine: ekspert aitab tegevuskava ellu viia tehnilise ja rahalise abi kaudu (nt suurte taotluste koostamine);

·teavitamine: ettevõtjate võetud meetmeid hoonete renoveerimise valdkonnas tutvustatakse eri sihtrühmadele, näiteks tarbijatele, ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 2. Ökoloogia ja elurikkus

Prantsusmaal on lähiaastatel kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vaja märkimisväärseid investeeringuid, eelkõige seoses elurikkuse, veekvaliteedi ja ringmajandusega. Õigusraamistik on üldiselt paigas, et minna üle keskkonnahoidlikumale ja vastupidavamale majandusele, kuid Prantsusmaa peab seda rakendama, eelkõige toetades investeeringuid, mis suurendavad elurikkust, vähendavad saastet ja kaetud pindade osakaalu ning parandavad materjalide ja ressursside ringlussevõttu ja taaskasutamist.

Sellega seoses on Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponendi 2 raames kavandatud investeeringute eesmärk vähendada praeguste tootmis- ja tarbimisviiside ökoloogilist mõju, säilitada elurikkus, vähendada tööstuslike tootmisprotsesside CO2-heidet, arendada ringmajandust ja kiirendades põllumajanduslikku üleminekut. Selliseid investeeringuid toetab kliimamuutustele vastupanu võimet käsitlev seadus, mis põhineb kliimakonventsioonil ning mille eesmärk on aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisele 2030. aastaks. Lisaks jõustuvad 2022. aastal määrused, millega rakendatakse 2020. aastal vastu võetud ringmajanduse seadust.

See komponent on peamiselt seotud soovitusega (CSR 3, 2020) investeeringute suunamise kohta rohepöördesse ja vähemal määral soovitusega (CSR 3, 2019) energiatõhususe kohta. See komponent aitab kaasa keskkonna säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, tugevdades seega ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C2.R1): Kliimamuutustele vastupanu võimet käsitlev seadus

Seadus kuulutatakse välja 2022. aasta alguses. Mõned meetmed, mis on vahetult kohaldatavad, jõustuvad kohe pärast väljakuulutamist, samal ajal kui muud meetmed jõustuvad seadusandja määratud tähtajal. Tuginedes kodanike kliimakonventsiooni ettepanekutele, nähakse seadusega ette kliima- ja keskkonnameetmed, mis aitavad saavutada 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki. Eeldatakse, et seadus aitab heidet vähendada hinnanguliselt 56–74 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on pool kuni kaks kolmandikku 2019. aasta heitkoguste ja 2030. aastaks seatud sihttaseme vahest. Seaduses käsitletakse järgmist kuut valdkonda, mis puudutavad kogu majandust:

·tarbimine: seadus sisaldab meetmeid tarbimisharjumuste muutmiseks teavitamise ning vähem süsihappegaasi tekitavate toodete ja teenuste kasutuselevõtu kaudu ning stiimuleid, et teha teavitustööd liigse tarbimise vähendamiseks;

·tootmine ja töötamine: seadus sisaldab meetmeid, millega toetatakse tööstus- ja energiatootmismudelite üleminekut vähem süsihappegaasiheiteid tekitavatele lahendustele, tugevdatakse ökosüsteemide kaitset tööstustegevuse parema järelevalve kaudu ning ennetatakse muutusi tööviisides;

·liikuvus: seadus sisaldab meetmeid kõigi transpordiliikide heitkoguste vähendamiseks, pakkudes stiimuleid ja rahalist toetust asjaomastele sektoritele ning luues stabiilse reguleeriva raamistiku;

·elukeskkond: seadus sisaldab meetmeid linnaplaneerimise kavandamise ja linnkeskkonna muutmiseks. See peab sisaldama meetmeid, et kiirendada vähese soojapidavusega hoonete renoveerimist, ning meetmeid, et vähendada kaetud pindade osakaalu poole võrra.

·söödatootmine: seadus sisaldab meetmeid, millega toetatakse põllumajanduse keskkonnahoidlikumaks muutmist ning uute toitumisharjumuste ja põllumajandustavade väljatöötamist, et vähendada põllumajanduse mõju kasvuhoonegaaside heitele.

·keskkonna seadusest tuleneva kaitse tugevdamine: seadus peab sisaldama meetmeid keskkonnakahju kindlamaks ja tõhusamaks ennetamiseks ja selle eest karistamiseks.

2025. aastal jõustub rakendusmäärus, et luua üle 150 000 elanikuga 8 linnastutes vähese heitega piirkonnad, keelates juurdepääsu 3., 4. ja 5. 9 kategooria kleebisega sõidukitele, parandades seeläbi linnade õhukvaliteeti ja aidates kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.

Reform 2 (C2.R2): Ringmajandust käsitlev seadus

Jäätmete vähendamiseks ja ringmajanduse edendamiseks 10. veebruaril 2020 vastu võetud seaduse eesmärk on muuta tegevusmudelit ja määrata kindlaks uus majanduslik raamistik, et toetada jäätmete kõrvaldamise asemel nende vääristamist ning luua tingimused ringlussevõetavate jäätmete kuni 100 % kokku kogumiseks.

Reform hõlmab 2020. aasta seadusest tulenevate rakendusmääruste vastuvõtmist, mis jõustuvad 2022. aastal:

·määrus, millega kehtestatakse laiendatud tootjavastutuse süsteem ehitus- ja ehitusmaterjalide jäätmete jaoks;

·määrus, millega kehtestatakse ringlussevõetava tooraine teatavatesse toodetesse lisamise miinimummäärad enne toote turuleviimise lubamist, et suurendada ringlussevõttu ja saavutada seaduses sätestatud eesmärgid (artikkel 61);

·määrus igal aastal turule lastavate korduskasutatavate pakendite osakaalu kohta, et suurendada korduskasutatavate pakendite osakaalu turul võrreldes ühekordselt kasutatavate pakenditega ja seega piirata jäätmete teket (seaduse artikkel 67).

Investeering nr 1 (C2.I1): tööstuse CO2-heite vähendamine

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa süsinikdioksiidiheite vähendamisele tööstussektoris, kus tekitab ligikaudu 21 % Prantsusmaa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Taastumis- ja vastupidavusrahastut kasutatakse tööstusettevõtete (sealhulgas energiamahukate tööstusharude) energiatarbimise vähendamiseks ja/või investeerimiseks CO2- heite vähendamisse.

Vahendeid eraldatakse kahel viisil:

·toetusi antakse projektikonkursi kaudu, mida korraldab Prantsusmaa keskkonna- ja energiaamet (ADEME), suurtele projektidele, mille investeering ületab 3 000 000 eurot. Need projektid hõlmavad kas investeeringuid energiatõhususse või investeeringuid tööstusprotsesside täiustamisse, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Nende kahte liiki projektide jaoks ei ole eelnevalt kindlaks määratud rahastamispaketti, sest valik tehakse vastavalt erinevatele kriteeriumidele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitega seotud tulemuslikkus võrreldes taotletud toetusega.

·Neid projektikonkursse täiendab ühekordne toetus, mida jagab avaliku sektori asutus ASP (Agence de Services et de Paiement) väiksematele ja standardsematele energiatõhususe parandamise projektidele (investeeringute summa on väiksem kui 3 000 000 eurot), mis põhineb määruses sätestatud abikõlblike seadmete loetelul.

Tulevaste projektikonkursside tingimuste kohaselt peavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) käitistesse tehtavad investeeringud võimaldama vähendada CO2-heidet allapoole HKSi direktiivis 10 sätestatud võrdlusalust viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruses (EL) 2021/241 sätestatud põhimõttega mitte tekitada olulist kahju.

Investeering nr 2 (C2.I2): Linnade tihendamine: kestlik ehitus

Meetme eesmärk on aidata omavalitsustel suurendada eluasemete arvu piirkondades, mida mõjutab eluasemenappus. Toetus tihedale elamumajandusele aitab piirata valglinnastumist ning säilitada elurikkust ja põllumajandusmaad. Lisaks kohaldatakse nende toimingute suhtes hoonete soojustamist ja kütmist käsitlevat uut määrust RE2020 (vt selle komponendi reform 2), mille eesmärk on vähendada uute hoonete mõju CO2-heitele ja suurendada nende energiatõhusust.

Munitsipaalasutustele antakse kindlasummalist toetust, kui on täidetud mitu tingimust: i) 2000. aasta solidaarsus- ja linnauuendusseadusega kehtestatud kohustuste täitmine, mille kohaselt peavad sotsiaaleluruumid moodustama 20 % elamurajoonide aluasemetest; ii) ehitusprogramm peab hõlmama vähemalt kahte eluruumi, mis ületavad teatavaid tiheduse künniseid ja mille jaoks on vaja eelnevat luba.

Asustustiheduse künnised, mis on väljendatud ruutmeetrites maa-ala ruutmeetri kohta ehitatud põrandapindades, tulenevad ristanalüüsist, milles on ühendatud rahvastiku kriteeriumid (suurus ja tihedus omavalitsuses või omavalitsuste rühmas) ja elamufondi tüpoloogia (nt hoonestustihedus, vaba ruum, sotsiaaleluruumide ja puhkemajade osakaal ning leibkonna keskmine suurus).

Investeering nr 3 (C2.I3): Linnade tihendamine: mahajäetud tööstusalad

Selle meetme eesmärk on taastada ja võtta ringlusse mahajäetud tööstusalad ja jäätmaad, mis on oluline ressurss, et aidata kaasa Prantsusmaa valitsuse poolt 2050. aastaks seatud eesmärgi „zero net artificialisation“ saavutamisele, eesmärgiga kontrollida valglinnastumist ja toetada linnade taaselustamist ning sellest tulenevalt piirata ehitamist looduslikele aladele.

Mahajäetud tööstusalade fondist toetuse saajad peavad olema objekti omanikud: need võivad olla kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste määratud kohalikud avalik-õiguslikud asutused, riigi osalusega ettevõtjad, sellised kohalikud avalik-õiguslikud äriühingud nagu SEM (sociétés d’économie mixte), sotsiaalvaldkonna üürileandjad või eraettevõtted linnaplaneerimise pädeva asutuse nõusolekul.

Projektid valib välja riik piirkondlike pakkumiskutsete kaudu, kasutades selleks tehnilisi teenistusi (nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil). Kui toetuse saajad on välja valitud, allkirjastatakse riigi ja toetusesaaja vahel toetusleping.

Mahajäetud tööstusalade fondist võib toetada kahte liiki projekte:

·mahajäetud alade ringlussevõtt: mahajäetud tööstusalad (mida ei ole vaja saastest puhastada), kaubandusettevõtete ja haldusasutuste hooned, vanad amortiseerunud kvartalid, mis on kujunenud linnauuenduse või tootmistegevuse ümberpaigutamise tõttu;

·linnamaa ringlussevõtt: vanade elamu- ja kaubandushoonete ümberkvalifitseerimine, linnaservas asuvate majanduspiirkondade taaselustamine või ümberkujundamine, elamupiirkondade taastamine või mitmekesistamine, kaupluste renoveerimine.

Lisaks nähakse ette eelarve maa otstarbe kindlaksmääramise vahendite väljatöötamiseks, et toetada kohalikke ametiasutusi jäätmaade inventeerimisel ja ringlussevõtutoimingute operatiivsel rakendamisel.

Investeering nr 4 (C2.I4): Elurikkus

Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, nende ühendusi ja muid looduslikke alasid haldavaid asutusi, et nad investeeriksid elurikkuse kaitse ja taastamise projektidesse, kui ökosüsteemid on ohus. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatakse kahte liiki meetmeid:

·ökoloogilist taastamist toetatakse nelja liiki investeeringutega:

oKuus veeametit rakendavad projekte, mille eesmärk on säilitada veevarusid, taastada elurikkus ja veekeskkonna ökoloogiline järjepidevus ning säilitada ökosüsteeme. Vahendid eraldatakse kas projektikonkursside või ühtse kontaktpunkti kaudu veeametite direktorite nõukogu kinnitatud raamistiku kohaselt ja vastavalt ökoloogilise ülemineku ministeeriumiga sõlmitud lepingule;

oRhinau ja Markholsteimi tammide juures kaladele loodusliku läbipääsu (kalatrepid) loomine Reini jõel. Kõnealune investeering on insener-tehniline ja taristuprojekt, mida rakendatakse koostöös EDFi (edaspidi „Electricité de France“, Prantsusmaa turgu valitsev elektriettevõtja), kohalike omavalitsuste, riiklike ekspertide, Reini-Meuse veeagentuuri ja Prantsusmaa elurikkuse ametiga. Tegemist on Reini äärsete riikide koostööprojektiga.

oPrantsusmaa elurikkuse amet (OFB) haldab mitut liiki projekte: elurikkuse atlas omavalitsuste tasandil, elurikkuse säilitamist ja taastamist toetavad meetmed, mida rakendavad projektijuhid, kes valitakse välja pärast hankemenetlust.

oRiik katsetab Prantsusmaa emamaal ja Prantsuse ülemeredepartemangudes (Départements d’Outre Mer) ökoloogilise taastamise meetmeid. Projektid valitakse välja kas projektikonkursside või ühtse kontaktpunkti kaudu vastavalt ökoloogilise ülemineku ministeeriumi kehtestatud tingimustele.

·Kaitsealade toetamine:

oriik rakendab Prantsusmaa emamaa ja Prantsusmaa ülemeredepartemangu kaitsealadel katsemeetmeid. Projektid valitakse välja kas projektikonkursside või ühtse kontaktpunkti kaudu vastavalt ökoloogilise ülemineku ministeeriumi kehtestatud tingimustele.

oPrantsusmaa elurikkuse amet (OFB) toetab looduskaitsealasid looduslikes mereparkides.

oPrantsusmaa 11 rahvusparki investeerivad loodus-, kultuuri- ja maastikupärandi säilitamisse, elurikkust käsitlevate teadmiste arendamisse ning keskkonda ja kestlikku arengut käsitlevasse haridusse.

2021. ja 2022. aastal määratakse ökoloogilise taastamise ja kaitsealade projektid kindlaks käitajate (nt veeametid, OFC jne) korraldatud hankemenetluste kaudu ning esimesed kohustused võetakse enne 31. detsembrit 2021. Selle rahastamisvahendi raames viiakse 31. detsembriks 2023 lõpule vähemalt 700 projekti.

Investeering nr 5 (C2.I5): Maavärinaohu ennetamine ülemeredepartemangudes (Antilles)

meetme eesmärk on muuta Antillidel (Martinique ja Guadeloupe) prioriteetsed ühiskondlikud hooned maavärinakindlaks ja tsüklonitele vastupidavaks. Sihtrühm on kolme liiki ühiskondlikud hooned:

·kriisiohjamisega tegelevate ametkondade hooned, prefektuurid ja alamprefektuurid;

·prioriteetsed haiglad;

·koolid, keskkoolid ja kolledžid.

Hoonete valiku teeb riik pärast taotlustoimikute esitamist 31. detsembriks 2020. Juriidiline kohustus viiakse lõpule 31. detsembriks 2021 ja vähemalt 15 hoone ehitustööd algavad enne 31. detsembrit 2023.

Investeering nr 6 (C2.I6): turvalised veevõrgud

Meetme eesmärk on renoveerida ja uuendada Prantsusmaa, sealhulgas Prantsusmaa ülemeredepartemangude võrgud 450 kilomeetri ulatuses 31. detsembriks 2022.

Selle meetmega rahastatakse järgmist kolme osameedet (kaks esimest viiakse ellu Prantsusmaa emamaal ja viimane ainult ülemeredepartemangudes): 

·veeametid toetavad investeeringuid puhta vee ja kanalisatsiooni jaotusvõrkude moderniseerimisse. Samuti investeerivad nad reoveepuhastite ajakohastamisse ja vihmavee äravoolutorustike lahtiühendamisse võrkudest. 

·Investeeringud rohkem kui 35 000 tonni reoveesetete desinfitseerimisse, et võimaldada nende laotamist.

·Prioriteetsed investeeringud vee- ja kanalisatsioonivõrkude ajakohastamiseks ülemeredepartemangude tegevuskava raames.

Esimese kahe osameetme projektid valivad välja kuus veeametit kas spetsiaalsete projektikonkursside või ühtse kontaktpunkti kaudu lähtudes veeametite juhatuse kinnitatud tingimustest. Veeametid vastutavad ka projektide operatiivse rakendamise eest. Kohalikud omavalitsused, kes ei saa reoveepuhastitest pärit setteid kasutada, peavad esitama oma piirkonna veeametile taotluse, et saada abi ja rahalist toetust.

Ülemeredepartemangudes jaotatakse assigneeringud riiklike keskkonna-, planeerimis- ja elamumajandusdirektoraatide vahel (eelkõige esialgsete uuringute ja tehnilise abi jaoks Guadeloupe’is ja Martinique’is) ning Prantsusmaa elurikkuse ameti (OFB) vahel, kes vastutab ülemeredepartemangude veevarude tegevuskava rahastamise eest. Projektid valitakse vastavalt käesolevale kavale.

Investeering nr 7 (C2.I7): sortimiskeskuste ajakohastamine

Jäätmete sortimine ja ringlussevõtt on üks peamisi eesmärke 2015. aastal vastu võetud energiasüsteemi ümberkujundamise ja keskkonnahoidliku majanduskasvu seaduses, mille eesmärk on vähendada prügilajäätmete kogust 2025. aastaks 50 %.

Selle meetmega püütakse lahendada igat liiki jäätmete, eelkõige olme- ja haiglajäätmete sortimise ja ringlussevõtuga seotud probleeme. Investeeringuteks antakse abi järgmistele valdkondadele: 

•jäätmete ringlussevõtu toetamine investeerimisabi kaudu kohalikele omavalitsustele või mis tahes üldsusele avatud institutsioonile, et ajakohastada sortimiskeskusi (avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke) ja võtta avalikes kohtades kasutusele selektiivsed sorteerimisrajatised;

•seadmete soetamine, et kiirendada biojäätmete ja majapidamisjäätmete sortimist tekkekohas, kogumist ja väärindamist (nt taastuvaks biogaasiks või kvaliteetseks väetiseks), tagades samas, et see ei soodusta mehaanilist bioloogilist töötlemist;

•nakkusohtlike jäätmete käitlemise parandamine haiglates tänu sortimisele tekkekohas.

Seda meedet rakendatakse projektikonkursside kaudu või Prantsusmaa keskkonna- ja energiaameti (ADEME) loodud rahastamisvahendi kaudu. Eesmärk on saavutada 32 sortimiskeskuse moderniseerimine 2026. aastaks. Muid biojäätmete/kodumajapidamisjäätmete ja haiglajäätmete käitlemisega seotud investeeringuid ei ole veel kvantifitseeritud.

Investeeringud on tuleb siduda kulukohustustega 2021. ja 2022. aastal ning viia lõpule 2024. aasta lõpuks. 

Investeering nr 8 (C2.I8): taas- ja korduskasutamine

Meetmel on kolm eesmärki: toetada plasti (eelkõige ühekordselt kasutatava plasti) kasutamise vähendamist, ii) edendada ringlussevõetud plasti kasutamist ja iii) kiirendada (plasti) parandamise ja korduskasutamise arendamist kooskõlas 2020. aastal vastu võetud ringmajanduse ja raiskamise vastase seadusega.

Toetatakse kahte liiki sekkumisi:

·toetus plastist või muust materjalist toodete korduskasutamiseks või parandamiseks ning meetmed plastpakendite vähendamiseks:

oringlussevõturajatiste (edaspidi „ringlussevõtukohad“) arendamine ja moderniseerimine;

oettevõtete toetamine plastpakendite väljavahetamisel (sh pakendamissektor ise);

okorduskasutatavate ja ringlussevõetavate pakendilahenduste industrialiseerimine;

oalternatiivsete lahenduste leidmine plasti kasutamisele (eelkõige ühekordsele kasutamisele) või kohandamine nende kasutamisele (pesemisseadmed, tootmisvahendite kohandamine), näiteks ühistoitlustuses;

okatseprojektide käivitamine ühekordselt kasutatavale plastile alternatiivsete lahenduste leidmiseks.

·Plasti ringlussevõtu toetamine:

ouuringud ja teostatavuskatsed ringlussevõetud plasti ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või lisamiseks, eelkõige ettevõtjate jaoks, kes sellega veel ei tegele;

oinvesteeringud ettevõtete seadmete kohandamisse, et valmistada ette, võtta ringlusse või kasutada rohkem ringlussevõetud plasti oma toodetes;

oabi ringlussevõetud plastist materjalide tarnimiseks plastitöötlemisettevõtete otsese rahastamise kaudu, et toetada nõudlust.

Abi haldab Prantsusmaa keskkonna- ja energiaamet (ADEME) ringmajanduse fondi ja tööstusfondi CO2-heite vähendamise fondi kaudu meetmete jaoks, mis on seotud ringlussevõetud plasti ettevõtteprotsessidesse lisamise toetamisega, ning toetatavad projektid valitakse välja projektikonkursside või Prantsusmaa keskkonna- ja energiaameti (ADEME) vastava rahastamisvahendi kaudu. Meede peab võimaldama vältida 275 000 tonni plasti kumulatiivset tootmist.

Investeeringud seotakse kulukohustustega 31. detsembriks 2022 ja viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering nr 9 (C2.I9): Taimsete valkude kava

Meede on osa taimsete valkude üldisest kavast, mille eesmärk on vähendada põllumajanduse sõltuvust sellistest sisenditest nagu loomasööt ja lämmastikväetised. Meetme raames antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele ja tootmisahela järgmise etapi struktuuridele, eelkõige taimsete valkudega seotud uute põllumajanduslike tarneahelate tugevdamiseks ja edendamiseks.

Meetmega antakse investeeringutoetust:

·seadmed valgurikastes põllumajandusettevõtetes;

·taimsete valkude tarneahela ümberkorraldamine, sealhulgas investeeringud taimsete valkude kogumis- ja töötlemisettevõtetesse (nt elevaatorid, laod, seemnete pressimisüksused, lutsernikuivatid ja optilised sortimisseadmed).

2021. aasta jaanuaris kuulutas põllumajandus- ja kalandussektori eest vastutav riigiasutus FranceAgriMer välja esimesed projektikonkursid. 31. detsembriks 2022 võetakse viimased finantskohustused vähemalt 1 200 projekti suhtes.

Investeering nr 10 (C2.I10): Metsad

Prantsusmaa metsa- ja puidusektor võimaldab kompenseerida umbes 20 % Prantsusmaa CO2-heitest, talletades süsinikku metsades, kasutades puittooteid ning asendades fossiilkütused ja energiamahukad materjalid. Kliimamuutus mõjutab aga Prantsusmaal asuvaid metsi, mille seisund on kahjurite, põudade ja tulekahjude tõttu halvenenud või haavatavamaks muutunud. Selleks et säilitada metsade pakutavad arvukad keskkonnateenuseid, tagada metsade mitmekesisus ja kestlikkus ning tarned Prantsusmaa metsatööstusele, on käesoleva meetme eesmärk eraldada avaliku ja erasektori metsaomanikele rahalisi vahendeid, et nad majandaksid metsi dünaamiliselt ja kestlikult.

Hõlmatud on kolme liiki sekkumised:

·madala majandusliku ja keskkonnakvaliteediga puistute väärtuse parandamine;

·Ida-Prantsusmaal (peamiselt piirkondades Grand-Est ja Bourgogne-Franche-Comté ) said metsad kooreüraskite tõttu tõsiselt kannatada või hävisid;

·kliimamuutuste mõju suhtes tundlike puistute kohandamine.

Meetme eesmärk on hõlmata 2023. aasta esimese kvartali lõpuks vähemalt 30 000 hektarit. Toetusetaotlusi saab esitada alates 19. veebruarist 2021 Makseid tehakse kuni 31. detsembrini 2024.

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

C. KOMPONENT 3. Taristu ja keskkonnahoidlik liikuvus

Transpordisektor on Prantsusmaa üks peamisi CO2-heite tekitajaid (2017. aastal 38 % koguheitest). Maanteetranspordi arvele langeb sellest 96 %, millest enam kui poole tekitavad erasõidukid. Transporditaristutel on rohepöörde tõhusal rakendamisel keskne roll. Just nende hooldamise ja arendamise kaudu on võimalik teha kasutajatele kättesaadavaks süsinikdioksiidiheite vähendamise tavade ökoloogilised alternatiivid. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava selle osa meetmed keskenduvad ühistranspordi (metroo-, trammi- ja bussitransport) arendamisele ning reisijate- ja kaubaveo riikliku raudteevõrgu renoveerimisele ja parandamisele. See komponent hõlmab ka meetmeid haldusasutuste autopargi uuendamiseks (elektri- või hübriidsõidukite kasutuselevõtt), sadamate jätkusuutlikkuse parandamiseks ja rohepöörde hõlbustamiseks maapiirkondades.

Komponent hõlmab ka kahte reformi, mis on seotud liikuvuse ja keskkonnahoidliku eelarvestamisega, et suurendada läbipaistvust seoses riigieelarve keskkonnamõjuga.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Prantsusmaale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, vajadusele keskenduda investeeringutega seotud poliitikas taastuvenergiale, energiatõhususele ja ühendustele ülejäänud liiduga (CSR 3, 2019) ning tagada äriühingute, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate likviidsust toetavate meetmete tõhus rakendamine. [...] Keskenduda investeeringute puhul rohepöördele [...], eelkõige säästvale transpordile, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, energiataristutele ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (CSR 3, 2020).

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C3.R1): Liikuvust käsitlev seadus (loi d’orientation des mobilités)

Liikuvust käsitleva seaduse eesmärk on transpordi ja liikuvuse põhjalik ümberkujundamine eesmärgiga parandada igapäevast teenindust, rahuldada kogu elanikkonna vajadusi ja kiirendada sektori CO2-heite vähendamist. Seadus sisaldab valitsemist, eeskirju ja investeerimiskavasid käsitlevate poliitikavahendite terviklikku paketti.

Taaste- ja vastupidavusrahastus seatud tähtaja jooksul rakendatakse mitmeid liikuvust käsitleva seadusega seotud teiseseid õigusakte. Esiteks jõustus 2020. aastal määrus, millega nähti ette tingimused, mille kohaselt võivad reisidega kaasneda rahalised eraldised juhtidele, kes pakkusid üksinda sõites sõidujagamisteenust. Teiseks muudetakse eeskirju, et anda kohaliku raudteevõrgu haldamine üle piirkondadele. Kolmandaks vaatab valitsus läbi ja ajakohastab transporditaristusse tehtavate riiklike investeeringute finants- ja tegevuskava 31. detsembriks 2023, nagu on seadusega ette nähtud.

Reform 2 (C3.R2): keskkonnahoidlik eelarvestamine

Rohelise eelarve avaldamise eesmärk on luua standarditud ja terviklik teaberaamistik, mis on suunatud parlamendile ja kodanikuühiskonnale riigieelarve keskkonnamõju kohta.

Prantsusmaa avaldas koos 2021. aasta eelarveseadusega keskkonnahoidliku eelarve metoodika, mille kohaselt liigitatakse riigieelarve iga kulu vastavalt selle mõjule määruses (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) 11 seatud kuuele eesmärgile: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Tulud liigitatakse keskkonnamaksuks Eurostati määratluse kohaselt: „maks, mille aluseks on füüsiline ühik (või selle ligikaudne lähedane ühik), millel on konkreetne ja tõendatud negatiivne mõju keskkonnale“ 12 .

2022. aasta eelarve kohta avaldatakse uus roheline eelarve. See tugineb juba väljakujunenud tavadele ja täiustab neid, rakendades tegevuskulude arvesse võtmiseks uut metoodikat.

Investeering nr 1 (C3.I1): toetus raudteesektorile

Selleks et saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsuse eesmärk, soovib Prantsusmaa suurendada raudtee kasutamist alternatiivina maanteetranspordile. Meetme eesmärk on parandada ja ajakohastada raudteevõrku.

Investeeringu esimese osa teeb transporditaristusse investeerimise eest vastutav amet (AFITF). Valitsus on volitanud seda avalik-õiguslikku asutust investeerima eelnevalt valitud transporditaristu projektidesse. Meetmega rahastatakse kohalike raudteeliinide renoveerimist koostöös riigi ja piirkondadega. Samuti aitab see kaasa kaubaliinide ja integreeritud logistikaplatvormide renoveerimisele. Investeeringud tehakse peamiselt 2021. ja 2022. aastal.

Investeeringu teist osa kasutatakse Prantsusmaa riikliku raudtee-ettevõtja SNCF rekapitaliseerimiseks. Ressursid kantakse otse üle SNCF Réseau’le, s.o SNCF kontserni kuuluvale võrguoperaatorile. Meetme rakendamisel tuleb kirjeldada, kuidas tagatakse läbipaistvusnõuete ja riigiabi eeskirjade täitmine, pöörates erilist tähelepanu raamatupidamise lahususele, et vältida SNCF Réseau majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse ristsubsideerimist. Aastatel 2021–2023 kasutatud investeeringud jagatakse kolme meetme vahel.

Esimese meetme eesmärk on renoveerida riiklik raudteevõrk, tehes suuri investeeringuid rööbasteede, riströöbaste ja ballasti asendamiseks. Lisaks investeeritakse pöörmete, kontaktliinide ja signalisatsioonimärkide asendamisse.

Teise meetme eesmärk on parandada võrgu turvalisust ja usaldusväärsust. Selle raames rahastatakse teadus- ja arendustegevust ning tooteid ja seadmeid, et asendada umbrohu hävitamisel kasutatav glüfosaat alternatiivsete toodetega, mis on keskkonnale vähem kahjulikud. Lisaks rahastatakse meetmega tunnelite renoveerimist.

Kolmanda meetmega rahastatakse kohalike raudteeliinide (näiteks rööbasteede, rööbaste, ballasti ja raudteeseadmete) täielikku renoveerimist.

Investeering nr 2 (C3.I2): keskkonnasõbralike sõidukite nõudluse toetamine (autokava)

Selle investeeringu eesmärk on toetada peamiselt kodumajapidamiste nõudlust keskkonnasõbralike sõidukite järele. Meede hõlmab ökoloogilist boonussüsteemi kergsõidukitele, et toetada sellise elektri-, vesiniku- või pistikühendusega hübriidsõiduki ostmist, mille CO2-heide on kuni 50 g/km. Boonussumma sõltub sõiduki tüübist (elektrisõidukid, pistikühendusega hübriidsõidukid, vesinik), toetusesaaja liigist (kodumajapidamine või ettevõte) ja sõiduki hinnast (suurem boonus odavamate autode eest).

Boonustase väheneb järk-järgult alates 2021. aasta juulist, kui nende sõidukite konkurentsivõime võrreldes fossiilkütusel sõitvate alternatiividega suureneb. Meede hõlmab ka samasugust boonust raskeveokitele: alates 2021. aasta jaanuarist võetakse kasutusele 50 000 EUR suurune ostutoetus veoautodele ja 30 000 EUR suurune ostutoetus elektri- või vesinikbussidele.

Investeering nr 3 (C3.I3): igapäevane liikuvus: ühistranspordi arendamine

Meetme eesmärk on rahastada linnapiirkondades igapäevast liikuvust võimaldava rööbastee arendamist, et suurendada selle atraktiivsust. Meede keskendub Ile de France’i piirkonnale Pariisi ümbruses, et lahendada püsivat ummikuprobleemi. Samuti toetatakse uute metrooliinide rajamist piirkonna suurtes linnades. Abikõlblikud on projektid, milles käsitletakse peamiselt elektri jõul liikuvat transporti ning mis võimaldavad vähendada transpordisektori CO2-heidet. Meede toetab menetluse eri etappe alates vajalikest eeluuringutest kuni tegelike töödeni.

Meetmega kaasrahastatakse eelkõige linnarongiliinide (RER E, B ja D) täiustamist, trammiliinide (T3, T1) ja kõrgetasemeliste busside (TZ 2 ja 3) kasutuselevõttu. Piirkondades toetatakse meetmega uue metrooliini ehitamist Toulouse’is. Investeeringud tehakse ajavahemikul 2021–2026.

Investeering nr 4 (C3.I4): transporditaristuga seotud tööde kiirendamine

Meetme eesmärk on ajakohastada olemasolevat transporditaristut, et kohandada seda uute transpordivahendite, kohalike vajaduste ja rohepöördega. See hõlbustab sõidujagamisteenuste ja elektrisõidukite kasutuselevõttu alternatiivina eraautodele. Samuti suurendab see jõetaristu toimimiseks ja järelevalveks vajalike uue tehnoloogia digiteerimist ja integreerimist, et muuta see usaldusväärseks alternatiiviks maanteekaubaveole.

Meedet rakendatakse peamiselt Prantsusmaa transporditaristu rahastamise agentuuri (AFITF) kaudu, mis on riigiasutus, mida valitsus on volitanud investeerima eelnevalt valitud transporditaristu projektidesse. Investeeringud hõlmavad mitut projekti. Sellest rahastatakse uute elektrilaadimispunktide paigaldamist riigimaanteedele ja kiirteedele. Esmatähtsaks peetakse ühistransporti ja sõidujagamisteenust, meede hõlmab reserveeritud sõiduradade ehitamist ja nende kasutamise kontrollimiseks vajalike seadmete paigaldamist ning vähese heitega alade loomist. Samuti on ette nähtud jõetaristute, eelkõige lüüside ja tammide renoveerimine koos merenduse digitaalse juhtimissüsteemi ja CROSS-võrgustiku (piirkondlikud seire- ja päästetegevuse keskused) ajakohastamisega.

Investeering nr 5 (C3.I5): riikliku autopargi keskkonnahoidlikumaks muutmine

Meetme eesmärk on uuendada kolme asutuse autoparki: politsei ja sandarmeeria (siseministeerium), tolli peadirektoraat (rahandusministeerium) ja kinnipidamisasutused (justiitsministeerium). Nende kolme asutuse ühendatud autopargid moodustavad enamiku riigi sõidukitest, kuid sõidukid on vanad ja suure läbisõiduga ning sõidukipargi uuendamise tempo on aeglane. Sõidukipargi 2021. ja 2022. aasta keskkonnasäästlikumaks muutmise kavas seatakse esikohale keskkonnasõbralike sõidukite (elektri- või pistikühendusega hübriidsõidukite) ostmine. Kokku aidatakse investeeringuga osta 3 833 keskkonnasõbralikku sõidukit siseministeeriumile, 570 tollile ja 530 justiitsministeeriumile. Meetmega toetatakse ka laadimisjaamade ostmist.

Investeering nr 6 (C3.I6): sadamate keskkonnasõbralikumaks muutmine

Sadamad on Prantsusmaa majanduse põhivara. Meede võimaldab teha täiendavaid investeeringuid kooskõlas rohepöörde nõuetega, toetades alternatiivsete kütuste ja vähem saastavate laevade kasutuselevõttu. Meede on jagatud kaheks osameetmeks. Sellest rahastatakse üheksa uue elektriühenduse paigaldamist, et pakkuda alates 2023. aastast alternatiivset kütust kruiisilaevadele Le Havre’i, Roueni ja Pariisi sadamates, reisilaevadele ja konteinerilaevadele Marseille’ sadamas ning konteinerilaevadele Martinique’i sadamas (Pointe des grives). Lisaks rahastatakse sellest ökoloogiaministeeriumi merendusküsimuste eest vastutava osakonna laevastiku uusi laevu, mis tekitavad vähem heitkoguseid.

Investeering nr 7 (C3.I7): Elektrivõrkude vastupidavuse suurendamine ja energiasüsteemi ümberkujundamine maapiirkondades

Selle meetme eesmärk on suurendada elektrivõrkude vastupidavust, keskendudes just maapiirkondadele. Meetmega parandatakse elektrijaotussüsteemi kvaliteeti piirkondades, kus arendatakse hoogsalt taastuvenergia tootmist ja kus elektritransport on peamine eesmärk.

Abisaajad on asutused, kes korraldavad elektrienergia avalikku jaotamist 13 .

Investeeringuga suurendatakse eelarvesaduses (loi de finance) eelarverida, mis käsitleb maapiirkondade elektrifitseerimist. Meetmega rahastatakse erinevaid allprogramme 2023. aastaks.

Energiasüsteemi ümberkujundamise ja innovatiivsete lahenduste arendamise esimese allprogrammiga rahastatakse energiasüsteemi ümberkujundamist maapiirkondades, soodustades taastuvate energiaallikate integreerimist võrku ning ehitades säilitamisrajatisi ja elektrilaadimistaristut. Samuti kiirendab see arukate arvestite kasutuselevõttu.

Teise alaprogrammiga „Erakorralised ilmastikutingimused” rahastatakse elektrivõrgu nende osade parandustöid, mis on saanud kahjustada äärmuslike ilmastikuolude tõttu.

Ülejäänud investeeringud eraldatakse vanade elektrikaablite ja -paigaldiste uuendamiseks ning võrkude ohutuse suurendamiseks, mis jätab praegu maapiirkondades soovida.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

D. KOMPONENT 4. Roheline energia ja tehnoloogia

Prantsusmaa on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kiirendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et arendada keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Investeerimine peamistesse säästvatesse tehnoloogiatesse tagab Prantsusmaa tööstusele soodsa positsiooni tärkavatel rohelistel turgudel.

Selles valdkonnas hõlmab Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava asjaomane komponent investeeringuid keskkonnahoidlike tehnoloogiate innovatsiooni toetamiseks tulevikuinvesteeringute neljanda programmi (Programme d’investissements d’avenir, PIA4) raames, määratledes strateegiad peamistes valitud sektorites seoses rohepöördega, ning toetades tööstust nende strateegiate rakendamiseks vajalike meetmete võtmisel. Seda täiendab tulevikuinvesteeringute juhtimise reform, et suurendada investeeringute tõhusust. Lisaks PIA4 keskkonnahoidlikku innovatsiooni meetmetele toetab reform ka muid valdkondi (innovatsioon digivaldkonnas, innovaatilised ettevõtted, õpetamise, teadusuuringute, edendamise ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine – vt komponentide 6 ja 9 meetmed).

Komponent sisaldab ka kahte suunatud investeerimismeedet, et i) edendada taastuvallikatest ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku arendamist ja toetada majanduse dekarboniseerimist, ning ii) toetada lennundustööstust praegustest majandusraskustest ülesaamisel ja üleminekul vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusele.

Need meetmed aitavad saavutada rohepöörde eesmärke ja kliimaeesmärke. Samuti aitavad need täita Prantsusmaale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskenduda investeerimispoliitikas rohe- ja digipöördele, eelkõige säästvale transpordile, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (CSR3, 2019 ja CSR 3, 2020).

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C4R1): Tulevikuinvesteeringute programmi (Programme d’investissements d’avenir, PIA) haldamine

Reformi eesmärk on parandada tulevikuinvesteeringute programmi juhtimist, tuginedes varasemate kavadega saadud kogemustele.

Prantsusmaa algatas 2010. aastal tulevikuinvesteeringute programmi, mille eesmärk on edendada ja rahastada innovatsiooni strateegilistes valdkondades, alates ideede tekkimisest kuni uute teenuste ja toodete turule jõudmiseni. Prantsusmaa viib praegu ellu tulevikuinvesteeringute neljandat programmi (Programme d’investissements d’avenir, PIA4), mis hõlmab viieaastast perioodi 2021–2025 ja aitab Prantsusmaal saavutada 2030. aastaks seatud eesmärke. PIA4 koosneb kahest osast: suunatud innovatsiooni tegevussuund (volet dirigé), et rahastada erakorralisi investeeringuid prioriteetsetesse sektoritesse ja tuleviku võtmetehnoloogiatesse; ning struktuuriline tegevussuund (volet structurel), millest rahastatakse struktuuriinvesteeringuid ja innovatsiooni kõrghariduse ja teadusuuringute ökosüsteemides.

Tuginedes järelevalvekomitee soovitustele, muutub reformi käigus selgemaks PIA4 strateegiline juhtimine, sest luuakse kõrgetasemelise ministeeriumidevaheline innovatsiooninõukogu (Conseil interministériel de l’innovation), kus asjaomaste valdkondade ministrid ja peaminister otsustavad innovatsioonipoliitika suundade ja prioriteetide üle. Järelevalvekomitee (Comité de surveillance des investissements d’avenir) ülesandeid laiendatakse. edaspidi annavad nad ministeeriumidevahelisele innovatsiooninõukogule nõu innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja uute investeerimisprioriteetide kindlaksmääratlemisel.

Innovatsiooni edendatakse kiirendamisstrateegiate kaudu, mille on välja töötanud spetsiaalsed töörühmad koos teadusekspertidega esmatähtsate tehnoloogiate ja suure kasvupotentsiaaliga turgude jaoks. Kui kiirendamisstrateegiad on kinnitatud, avaldatakse osalemiskutsed ja/või konkursikutsed, mis on kohandatud iga strateegia konkreetsetele vajadustele. Projektid valitakse seejärel välja konkurentsipõhise menetluse teel. Vahendid seotakse kulukohustustega kui projektikonkursid on käivitatud ja projektid välja valitud. Reformi käigus ühtlustatakse kiirendamisstrateegiate väljatöötamise ja rakendamise protsesse, et tagada tuvastatud probleemidele paindlik ja integreeritud lähenemisviis (regulatiivne, fiskaalne, toetuspõhine jne) ning parandada investeeringute kvaliteeti rangete valiku-, järelevalve- ja süstemaatiliste hindamisprotsesside kaudu.

Prantsusmaa on lisanud oma taaste- ja vastupidavuskavasse mitu PIA4-ga seotud meedet ning reformi eesmärk on toetada neid meetmeid mitte ainult investeeringutega keskkonnahoidliku innovatsiooni valdkonnas (osana käesolevast komponendist) vaid ka muudes valdkondades (digitaalne innovatsioon, innovatiivsed ettevõtted ning õpetamise, teadusuuringute, edendamise ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine – vt komponentide nr 6 ja 9 meetmed).

Investeering nr 1 (C4I1): Innovatsioon rohepöördeks

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada ja hoogustada investeerimist rohepöördeks vajalikku kõrgtehnoloogiasse tulevikuinvesteeringute neljanda programmi (Investissements d’avenir, PIA4) raames.

Selle investeeringuga rahastatakse innovatsiooniprojekte, tuginedes seitsmele rohepöörde kiirendamise strateegiale, mis on välja töötatud PIA4 meetmete volet dirigé raames.

Esimene neist nn kiirendamisstrateegiatest keskendub CO2-heiteta vesinikule. See kiideti heaks juba 2020. aasta septembris ja selle tulemuseks on operatiivmeetmed, i) projektikonkurss „Briques technologiques et démonstrateurs“, mille eesmärk on vesiniku tootmise, transpordi ja kasutamisega seotud komponentide ja süsteemide arendamine või parendamine ning näidisprojektide toetamine, ning ii) vesinikku käsitlevate üleeuroopalise tähtsusega projektide loomine (vt investeering nr 2), mida toetatakse PIA4 raames.

Kehtestatakse järgmised kuus nn kiirendamisstrateegiat:

·tööstuse dekarboniseerimine, mille eesmärk on hoogustada olemasolevate tehnoloogialahenduste ja murranguliste tehnoloogiate kasutuselevõttu, mille puhul on väljakutseks uuenduslike lahenduste tootmisse juurutamine, patenteerimine ja turundamine. Eelkõige keskendutakse strateegias protsesside energiatõhususe parandamisele, tööstuse energiaallikate jaotuse (eelkõige soojusenergia) dekarboniseerimisele ning süsinikdioksiidivabade protsesside kasutamisele ning süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele või kasutamisele;

·kestlikud põllumajandussüsteemid , millega toetatakse ka põllumajandusseadmeid, mis aitavad kaasa rohepöördele, võimaldades üleminekut mehhaniseerimiselt arukatele ja ühendatud põllumajandusseadmetele, asendades fossiilsete või sünteetiliste sisendite kasutamise või piirates seda ning arendades välja mitmetoimelised ja vastupidavad loomatõud ja taimeliigid;

·ringlusse võetud materjalide ringlussevõtt ja taaskasutus, mille eesmärk on töötada välja mudel, mis põhineb ringlussevõetud toorainel, mis asendab esmaseid materjale sidusa ja integreeritud ringlussevõtu väärtusahela kaudu. Praeguses etapis peetakse esmatähtsaks viit materjali: strateegilised metallid, plast, komposiitmaterjalid, paber/papp ja tekstiil;

·kestlikud linnad ja innovaatilised hooned. Eesmärgiga vähendada valglinnastumist põllumajandusmaa ja looduslike alade arvelt ning muuta linnad ressursitõhusamaks, vastupidavamaks, kaasavamaks ja tootlikumaks, toetatakse käesoleva strateegiaga innovaatilisi ja korratavaid territoriaalseid projekte, keskendudes eelkõige vahendite ja meetodite määratlemisele, et edendada hoonete ulatuslikku energiatõhusamaks muutmist; puidusektori ja maavaradesektori ümberkorraldamine, et saavutada CO2-neutraalsus; digipööre linnades ja tehisintellekti rakendamine;

·liikuvuse digiteerimine ja selle CO2-heite vähendamine, et piirata kasvuhoonegaaside heidet, kiirendada sektori rohepööret ning arendada ja parandada samal ajal igapäevaste transpordilahenduste pakkumist kõigis piirkondades. Prioriteetsed valdkonnad on tegevuse ja taristu optimeerimine, digipööre ja automatiseerimine. Strateegia eesmärk on käsitleda kõiki transpordiliike, nii reisijate kui ka kaupade vedu. Strateegia keskendub eelkõige süsteemide ja teenuste näidis- ja katsekavadele, et kõrvaldada kasvu takistavad tõkked, katsetada ärimudeleid ja valmistada vajaduse korral ette õigusraamistiku kohandamine;

·bioressursipõhised tooted ja tööstuslik biotehnoloogia – kestlikud kütused, eesmärk on edendada Prantsusmaal tööstusliku biotehnoloogia ja bioressursipõhiste toodete arendamist, eelkõige naftatoodete asendamiseks. Seega on strateegia eesmärk arendada Prantsusmaal biotoorainel põhinevate toodete ja säästvate kütuste tootmist, eelkõige lennundussektori jaoks. Samuti käsitletakse nõudlust bioressursipõhiste toodete järele.

Kui need strateegiad 2021. aasta lõpuks heaks kiidetakse, korraldatakse 2022. aasta lõpus projektikonkursid või avaldatakse osalemiskutsed, et valida välja konkreetsed meetmed ja toetada nende rakendamist. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava raames tehtavate investeeringute eesmärk on katta osa neist kuludest.

Tulevaste projektikonkursside tingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaalane neutraalsus viisil, mis tagab, et meede vastab määruses (EL) nr 2021/241 sätestatud olulise kahju vältimise põhimõttele. See täiendab asjaolu, et keskkonnakriteeriumid on vajaduse korral osa projektide valikukriteeriumidest ning et ettevõtjad peavad esitama oma ettepanekute kriitilise analüüsi, mis põhineb sise- ja välisekspertide arvamusel; Seaduse kohaselt on rohepööre üks tulevikuinvesteeringute programmi eesmärkidest ning programmi juhtorganid peavad tagama eesmärkide saavutamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena peaks lõppema i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kasutamine, sest saavutatakse kasvuhoonegaaside kavandatud heide, mis on madalam asjakohastest võrdlusalustest 15 ; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatiste 17 tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. 

Investeering nr 2 (C4I2): vähese CO2-heitega vesiniku tootmine

Meetme eesmärk on arendada Prantsusmaa väärtusahelaid taastuva ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmiseks ning selle vesiniku kasutamiseks järgmise etapi lõppkasutuse sektorites, nagu transport ja tööstus.

See meede on osa Prantsusmaa poolt 8. septembril 2020 vastu võetud dekarboniseeritud vesiniku arendamise riikliku strateegia laiemast kontekstist, mis ise on üks PIA raames kehtestatud kiirendamisstrateegiatest (vt investeering nr 1). Käesolevas strateegias määratakse kindlaks visioon aastaks 2030, sealhulgas eesmärk luua 6,5 GW suurune installeeritud elektrolüüsivõimsus taastuvallikatest ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmiseks. Selles kontekstis on kõnealune investeering osa laiemast meetmete kogumist, mis võetakse kasutusele kuni 2030. aastani.

See investeering toetub kahele osameetmele:

·esimene osameede seisneb taastuvallikatest ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmist toetava mehhanismi loomises. Selle mehhanismiga toetatakse vesinikutootjaid, et suurendada vesiniku tootmist elektrolüüsiseadmetega. Toetust antakse investeerimis- ja tegevusabina. Tegevusabi eesmärk on hüvitada tegevuskulud, mis on võrreldes fossiilkütusel põhineva vesiniku tootmisega suuremad ning tagada tuluvoog, võimaldades seega investoritel katta esialgsed investeerimiskulud. Toetatavad projektid viiakse lõpule ja viiakse ellu enne 31. augustit 2026. Need valitakse välja võistupakkumise alusel, mis on kavas käivitada 2022. aasta teisel poolel.

·Teine osameede seisneb taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega vesinikku käsitleva üleeuroopalise tähtsusega projekti käivitamises ja rakendamises koostöös teiste liikmesriikidega. Praegu toimub üleeuroopalise tähtsusega projektide koostamine koostöös teiste liikmesriikidega. Projektide eesmärk on töötada välja ja võtta esimest korda tööstuses kasutusele lahendused, et edendada taastuvallikatest toodetava vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku väärtusahelat Euroopa tasandil. Prantsusmaa peaks toetama projekti, mille eesmärk on i) käivitada Prantsusmaal 31. detsembriks 2023 suur elektrolüüsitehas, ii) käivitada 31. detsembriks 2023 suur kütuseelementide ning üldisemalt paakide ja materjalide tootmise tehas, et võimaldada vesinikupõhiste raskeveokite arendamist, ning iii) tagada tööstuse üleminek 31. detsembriks 2024. taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega vesinikule. Projekti alla kuuluvaid Prantsusmaa meetmeid toetatakse ka osana meetmest „Innovate for the green transition“, mis põhineb PIA4 18 raames vastu võetud vesinikku käsitleval kiirendusstrateegial.

Investeering nr 3 (C4I3): lennundussektori toetuskava

Selle investeeringu eesmärk on aidata lennundustööstusel praegustest majandusraskustest üle saada, säilitades ja mitmekesistades oma suutlikkust ning parandades keskkonna- ja digitulemusi; investeerida ümberkujundavasse teadus- ja arendustegevusse, et vähendada lennutranspordi CO2-heidet.

See investeering toetub kahele osameetmele:

·Esimene osameede hõlmab investeeringute toetusfondi, millest toetatakse ettevõtete mitmekesistamist, ajakohastamist ning digi- ja rohepööret. Fondist toetatakse lennundussektori ettevõtjaid. Esimene projektikonkurss korraldati 2020. aasta teisel poolel ja järgmised projektikonkursid korraldatakse lähiaastatel. Tagamaks, et see osameede on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega, jäetakse õhusõidukite käitajad (eelkõige lennujaamad ja lennuettevõtjad) selgesõnaliselt välja kõnealuse osameetme kohastest projektikonkurssidest.

·Teine osameede hõlmab toetust teadus- ja arendustegevusele keskkonnahoidlike õhusõidukite tehnoloogia valdkonnas. See keskendub murrangulise ja ümberkujundava innovatsiooni edendamisele lennundussektoris, et saavutada roheööre, tuginedes integreeritud lähenemisviisile, mille eesmärk on käsitleda kõiki tuvastatud tehnoloogilisi probleeme. Selleks toetatakse eraldiseisvaid või koostööl põhinevaid teadus- ja arendusprojekte, mis keskenduvad uue põlvkonna üliväikese kütusekuluga või heitevabade õhusõidukite tehnoloogilisele ettevalmistamisele. Vähemalt 70 % investeeringutest peab otseselt panustama tulevaste õhusõidukite energiatõhususse ja kliimamõju vähendamisse ning ülejäänud panus peab olema kaudne, vähendades tsükleid ja kulusid kogu õhusõiduki elutsükli jooksul, võimaldades keskkonnasäästlike tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu lennukitel, mida praegu käitatakse. Projektid valitakse välja pakkumiskutsete alusel ja viiakse tavaliselt lõpule 2-3 aasta jooksul.

Mõlema osameetme tulevaste projektikonkursside tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumina seda, et valitud meetmed aitavad kaasa rohelisele majandusele üleminekule.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

E. KOMPONENT 5. Ettevõtete rahastamine 

Kriisi tõttu on ettevõtete omakapital vähenenud ja jätkusuutlikud kapitaliturud kadunud. See nõrgendab ettevõtete maksevõimet ja vähendab suutlikkust leevendada uue kriisi mõju. Omakapitali puudumine võib viia ka selleni, et ettevõtted rakendavad finantsvõimenduse vähendamise strateegiaid: investeeringute vähendamine, et suurendada marginaale ja tugevdada bilanssi – võimendades seeläbi kriisi mõju majandusele tervikuna. Selline rahastamisolukord koos regulatiivse koormusega, eriti teenuste puhul, takistab investeerimist.

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 5 eesmärk on lahendada need probleemid, tugevdades VKEde omakapitali ja lihtsustades regulatiivset keskkonda, et toetada majanduse dünaamilist taastumist. Samuti on selle eesmärk tagada, et abi saavad ettevõtted järgiksid muid kriteeriume, nagu sotsiaalne ja keskkonnaalane ümberkujundamine, mis on majanduse elavdamiseks hädavajalik.

See komponent on seotud riigipõhiste soovitustega 2019.4 ja 2020.4 regulatiivsete piirangute vähendamise ja ettevõtete kasvu soodustamise kohta ning riigipõhise soovitusega 2020.3.1 ettevõtete likviidsuse toetamise kohta, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C5.R1: Avaliku halduse toimingute kiirendamise ja lihtsustamise (ASAP) seadus

ASAP seaduse, 19 mis kuulutati välja 2020. aasta detsembris, eesmärk on tuua avalik haldus kodanikele lähemale, hõlbustada ettevõtluse arengut ja lihtsustada haldusmenetlusi nii ettevõtjate kui ka üksikisikute jaoks. Reformi eesmärk on rakendada ülejäänud rakendussätted:

·Seadusega nähakse ette, et kui tööstusprojekti läbivaatamise käigus tuleks muuta eelkõige keskkonnaküsimusi käsitlevaid eeskirju, kohaldatakse projektitaotluse suhtes jätkuvalt samu õigusnorme, mis kehtisid taotluse esitamise ajal. Mitme keskkonnasätte muudatused sätestatakse eraldi määrustes, näiteks tingimused, mille alusel keskkonnaminister võib nõuda tööstusprojekti taotluse uut hindamist, täpsed tingimused, mille kohaselt võib linnaplaneerimise projektide puhul nõuda uut keskkonnamõju hindamist, või keskkonnaloa tähtajad tsiviilhädaolukorras tehtavate tööde puhul.

·Seadusega nähakse ette ka ravimite internetimüügi suhtes kohaldatavate eeskirjade lihtsustamine. Piisab sellest, kui apteegid teatavad veebisaidi avamisest, selle asemel et oodata eelnevat luba.

·Nõuandekomisjonide töö ratsionaliseerimine: enam kui 15 komiteed kaotatakse või ühendatakse ning ühinemise või kaotamise eritingimused määratakse kindlaks eraldi määrustes. Komiteede hulka, mis kaotatakse, kuuluvad Observatoire de la récidive ja Conseil supérieur de la mutualité, samas kui muud komiteed, nagu Conseil supérieur de l’égalité professionnelle ja Haut conseil à l’égalité (HCE), samuti mitmesugused töösuhete nõuandeorganid, ühendatakse.

Reform C5.R2: ettevõtete panus majanduse, ühiskonna ja keskkonna ümberkujundamisse, et majandust elavdada

Kõnealune reform puudutab 2021. aasta eelarveseaduse (loi de finance) artiklit 244, mis on vastu võetud konkreetselt selleks, et tagada, et Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava (ja laiemalt riikliku kava) alusel abi saavad ettevõtted järgiksid rohepöörde lähenemisviisi, edendaksid soolist võrdõiguslikkust ning kaasaksid oma töötajaid ja teavitaksid neid riigilt saadud rahaliste vahendite kasutamisest. Sellega kehtestatakse riikliku kava „France Relance“ 20 alusel abi saavatele äriühingutele järgmised kohustused :

·Kõik üle 50 töötajaga äriühingud peavad avaldama 31. detsembriks 2022 (51–250 töötajaga äriühingud 31. detsembriks 2023) kasvuhoonegaaside heite lihtsustatud bilansi, 21 mida seejärel ajakohastatakse iga kolme aasta järel.

·Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on kohustusi suurendatud. Lisaks ametialase võrdõiguslikkuse indeksi 22 üldise punktisumma avaldamisele, mida tehakse ka praegu, avaldavad taaste- ja vastupidavuskava raames toetust saanud ettevõtted ka üksikasjalikud tulemused indeksi iga osanäitaja kohta. Määrusega on kavas kehtestada künnis (mis on väiksem kui indeksi praegune üldpunktisumma 75), millest allapoole jäädes tuleb seada iga osanäitaja kohta ettevõttesisene eesmärk, mille täitmata jätmise korral võidakse määrata trahve, mis moodustavad 1 % palgakuludest.

·Tugevdatakse ettevõtete juhtimist: ettevõtja strateegilisi suunisteid käsitleva iga-aastase konsulteerimise käigus, mis on juba seadusega 23 ette nähtud, teavitatakse sotsiaal- ja majanduskomiteed taastekava meetmete raames ettevõtjale antud abi suurusest, laadist ja kasutamisest.

Investeeringud (C5-I1): sissemaksed piirkondlikesse investeerimisfondidesse

Meetme eesmärk on tugevdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kapitali Prantsusmaa piirkondades, et suurendada nende konkurentsivõimet ja investeerimissuutlikkust, sealhulgas võimaldada neil toime tulla roe- ja digipöördega seotud väljakutsetega.

Kõnealune meede on seotud riigi 250 000 000 euro suuruse investeeringuga fondi, mille asutas Bpifrance, mis on kaudselt 100 % Prantsuse riigile kuuluv investeerimisfond. Fond investeerib 250 000 000 eurot juba olemasolevatesse või loodavatesse piirkondlikesse investeerimisfondidesse, võrdsel määral piirkondadega. Piirkondlikel investeerimisfondidel omakorda on selgesõnaline eesmärk kaasata erainvesteeringuid ja investeerida VKEde omakapitali. Riigipoolne rahastamine aitab võimendada erainvesteeringuid, et mitmekordistada piirkondlike investeerimisvahendite mõju. Riigi koguosalus investeeringutes ei tohi ületada 50 %, kusjuures investeeringute sihtsumma on vähemalt 1 000 000 000 eurot: 250 000 000 eurot riigilt (taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatav osa), 250 000 000 eurot piirkondadelt ja vähemalt 500 000 000 eurot erainvestoritelt.

Piirkondlike fondide investeerimisotsused teevad igale piirkonnale omased eraõiguslikud fondivalitsejad, kelle ühine eesmärk on VKEde omakapitali suurendamine. Iga fondi investeeringud on maksimaalselt 5 000 000 eurot.

Abi saavate ettevõtete finantsolukorra tugevdamisega püütakse parandada nende konkurentsivõimet ja investeerimissuutlikkust.  

Bpifrance’i sekkumisdoktriin toetab rohe- ja digipööret Omakapitalisekkumisega rahastatakse seega investeerimisfonde, mille eesmärk on toetada muu hulgas tööstusettevõtteid üleminekul vähese CO2-heitega tootmissüsteemidele.

Lisaks võetakse Bpifrance’i vastutustundliku investeerimispoliitika puhul arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriume. ESG kriteeriume kohaldatakse Bpifrance’i investeeringute suhtes, kuid need hõlmavad ka fondivalitsejaid (ettevõtjana ja investorina) ning nende all-ettevõtjaid. Bpifrance’i investeerimisdoktriinis on kehtestatud ka välistamiskriteeriumid, eelkõige seoses söe kaevandamise või söest elektrienergia tootmisega tegelevate osalustega.

Kõik fondidega seotud tagasimaksed (nt omakapitali tasuvus), mis tekiksid, reinvesteeritakse samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas ka pärast 2026. aastat.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

F. KOMPONENT 6. Tehnoloogiline suveräänsus ja vastupidavus

Prantsusmaa teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPst oli 2019. aastal ligikaudu 2,2 %, mis jääb allapoole Lissaboni strateegias seatud 3 % eesmärki ja allapoole juhtivate riikide SKP osakaalust innovatsioonis ja tehnoloogias.

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 6 eesmärk on toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et parandada Prantsusmaa innovatsioonitulemusi ning strateegilist autonoomiat ja tehnoloogilist sõltumatust. Selles keskendutakse strateegiliste tehnoloogiate arendamisele ja innovatsioonile tuleviku jaoks strateegilistes sektorites, eesmärgiga tugevdada Prantsusmaa positsiooni kõnealustes sektorites ja suurendada majanduse vastupanuvõimet.

Komponent hõlmab kahte horisontaalset investeeringut tulevikuinvesteeringute neljanda programmi (Investiionssment d’Avenir, PIA 4) raames: i) investeeringud, mille eesmärk on toetada peamiste digiturgude (küber- ja pilveteenused, kvanttenoloogia, edTech, tehisintellekt ning kultuuri- ja loomesektor) arengut, et tugevdada Prantsusmaa positsiooni tuleviku strateegilistes sektorites; ii) investeeringud, mille eesmärk on toetada ettevõtete innovatsiooni strateegilistes sektorites. Komponent hõlmab ka investeeringuid kosmosesektori toetamiseks ja kosmoseuuringute rahastamist, samuti investeeringuid teadus- ja arendustegevuse tööhõive toetamiseks. Lisaks investeeringutele käivitatakse reform (teadusuuringute kavandamise seadus), mille eesmärk on tugevdada teadus- ja arendustegevuse riiklikku rahastamist, suurendada teaduskarjääri atraktiivsust ja suurendada ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade sidemeid.

See komponent aitab täita Prantsusmaale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhised soovitused 2019/3) või keskenduda investeeringute tegemisel [...] teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhised soovitused 20203).

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C6.R1: teadusuuringute kavandamise seaduse struktuurilised aspektid

Teadusuuringute kavandamise seadus 24 võeti vastu 2020. aasta detsembris ja sellel on kolm eesmärki: teadusuuringute rahastamise ja korraldamise tugevdamine; teadustöö ja -karjääri atraktiivsuse suurendamine; teadusuuringute ning majanduse ja ühiskonna vahelise koostoime tugevdamine. Nende eesmärkide saavutamiseks keskendutakse seaduse rakendamisel – millega kaasneb määruste vastuvõtmine – järgmistele valdkondadele:

·Suurendada ametiasutuste ja ettevõtete kulutusi teadus- ja arendustegevusele vähemalt 3 %-ni SKPst, võrreldes 2,19 %-ga 2019. aastal. Võrreldes algse rahastamisseadusega investeeritakse aastatel 2021–2030 teadusasutuste, ülikoolide ja muude teadusasutuste toetamiseks täiendavalt üle 30 000 000 000 euro.

·Riikliku teadusuuringute ameti iga-aastaste vahendite suurendamine 1 000 000 euro võrra 2027. aastaks eesmärgiga suurendada projektikonkursside edukuse määr praeguselt 16 %-lt 30 %-le. Suurendatakse teadus- ja kõrgharidustöötajate tasustamise eelarvet: alates 2021. aastast kuni 2027. aastani on ette nähtud täiendavalt 92 000 000 eurot aastas.

·Teaduse ja majanduse vahelise seose tugevdamine. Teadusuuringute kavandamise seadus lihtsustab avaliku sektori teadlastel ettevõtte asutamist, osalemist ettevõtte elus või teadusuuringute ja eraviisilise tegevuse ühitamist osalise tööajaga.

Investeeringud (C6-I1): Tööhõive säilitamine erasektori teadus- ja arendustegevuses

Selle meetmega toetatakse teadus- ja arendustegevuse tööhõivet, tugevdades koostööd riiklike teaduslaborite ja eraettevõtete vahel ning stimuleerides ettevõtteid võtma tööle noori teaduslõpetanuid või laskma olemasolevatel teadlastel osaleda doktori- või järeldoktoriõppes. Viimati nimetatud programm võimaldab teadlastel arendada oma oskusi ja parandada tööalast konkurentsivõimet.

Toetuskõlblikud on neli konkreetset koostöövormi:

·ettevõtted, kes lähetavad teadus- ja arendustegevusega tegelevaid töötajaid 12–24 kuuks riiklikesse uurimislaboritesse ühise uurimisprojekti raames, kusjuures asjaomane teadlane (asjaomased teadlased) kulutab (kasutavad) vähemalt 80 % oma ajast projektile;

·ettevõtted, mis võimaldavad teadus- ja arendustegevusega tegelevatel töötajatel alustada doktoriõpet oma karjääri jooksul maksimaalselt 36 kuuks, kusjuures teadustöötaja(d) võetakse tööle doktoriõppesse täisajaga ja nad veedavad vähemalt 50 % oma tööajast teaduslaboris;

·noored ülikoolilõpetajad, kellel on magistrikraad ja kes töötavad riiklikus teadusasutuses ning kes on määratud ettevõttesse 12–24 kuuks, et töötada ühises teadusprojektis, kusjuures teadlane (teadlased) töötab (töötavad) vähemalt 80 % oma tööajast ettevõttes;

·noored doktorikraadiga isikud, kes töötavad riiklikus teadusasutuses, mis alustab tööstuslikku doktoriõpet 12–24 kuu jooksul, kusjuures teadustöötaja(d) veedavad ettevõttes vähemalt 50 % oma tööajast.

Meede hõlmab 50–80 % asjaomaste teadlaste palgast, sõltuvalt koostöö liigist, lisaks kindlasummalisele toetusele 15 000 eurot teadlase kohta aastas. Toetust makstakse koostööprojektide kestuse ajal ja seejärel lõpetatakse. Meetmega toetatakse kokku 2 000 teadlast, kusjuures projektid on toetuskõlblikud üksnes juhul, kui asjaomasel teadlasel/teadlastel on kavas koostööperioodi lõpuks tööle jääda või täiskohaga tööle asuda.

Investeeringud (C6-I2): Innovatsioon ärimudelite vastupanuvõime tagamiseks

Selle meetme eesmärk on toetada investeeringuid peamiste digitehnoloogiate arendamisse tulevikuinvesteeringute neljanda programmi (Programme d’investissements d’avenir, PIA4) meetmete volet dirigé raames.

Täpsemalt rahastatakse sellest projekte, mis kuuluvad allpool kirjeldatud kuue „kiirendamisstrateegia“ alla:

·Kvanttehnoloogia arendamise strateegia: arvutamise valdkonnas on eesmärgiks luua esimese põlvkonna üldise kvantarvuti täielik prototüüp 2024. aastaks. Samuti on selle eesmärk arendada kvanttehnoloogiat (sealhulgas kiirendid, simulaatorid ja kvantarvutid, kvantarvutuse äritarkvara, sensorid, sidesüsteemid), mille eesmärk on kahekordistada Prantsuse spetsialistide hulka, koolitades 6 600 doktoranti, magistrit, inseneri ja tehnikut, ning tagada Prantsusmaa omavarustatus kvanttehnoloogia arendamiseks vajalike ressurssidega. Strateegia eesmärk on ka kriitilise tööstusvõimsuse omandamine kvanttehnoloogia valdkonnas, eelkõige investeerides krüotehnoloogia krüogeensetesse ja laseritesse. Selle eesmärk on ka Silicon 28 täielik tööstuslik tootmisahel, eelkõige võimaldada Qbiti võimalikku tootmist.

·Küberjulgeoleku strateegia: strateegia eesmärk on kiirendada innovatsiooni, et Prantsusmaa omandaks võtmetehnoloogiad elutähtsates rakendustes (nt tööstus, tervishoid ja liikuvus), ning tugevdada küberturvalisuse alast suutlikkust tööstuses ja ühiskonnas. Eesmärk on võimaldada sektoril suurendada oma käivet, kahekordistada töökohtade arvu sektoris ja aidata luua sektori juhtivaid ettevõtteid maailmas.

·Haridus ja digistrateegia: Strateegia hõlmab digipööret hariduses lasteaiast ülikoolini, eesmärk on parandada haridussüsteemi tõhusust, toetada EdTech’i 25 ja Prantsusmaa juhtpositsiooni selles sektoris. Eesmärk on tutvustada õpetajatele uuenduslikke pedagoogilisi tavasid ja toetada olemasolevaid ettevõtteid rahaliste vahendite kogumisel.

·Kultuuri- ja loomemajanduse strateegia: strateegia eesmärk on arendada digitaalse infosisu tootmist. Investeeringutega toetatakse sektori tehnoloogilist innovatsiooni, digitaalse infosisu loomist ja levitamist. Eesmärk on kahekordistada praegust kultuuriettevõtete üleminekut VKEdelt Euroopa tehnoloogiaalgatusele, suurendada ekspordikäivet ja luua 2025. aastaks katsepiirkondades kultuurikeskused.

·5G ja tulevase telekommunikatsioonitehnoloogia strateegia: Strateegia eesmärk on töötada välja telekommunikatsioonivõrkudega seotud lahendused ja saavutada nende lahenduste täielik kontroll pakkumise, teadus- ja arendustegevuse ning koolituse toetamise kaudu, arendades samal ajal 5G kasutust piirkondade ja tööstuse hüvanguks. 5G strateegia eesmärk on arendada 5G kasutust tipptasemel tööstussektorites ja toetada arukate piirkondade kasutuselevõttu. Samuti on selle eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse, mis ulatub kaugemale kui 5G ja 6G (tulevased võrgutehnoloogiad, ühendatud objektide heterogeenne ühenduvus, võrkude energiatõhusus jne). Lisaks on eesmärk luua tulevaste võrgustike kavandamiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikke oskusi.

·Pilvandmetöötluse kiirendamise strateegia: strateegia eesmärk on luua konkurentsivõimelised pilvelahendused tehnoloogiasegmentides (infrastruktuur, platvormid ja tarkvara), et toetada Prantsusmaad ja Euroopa juhtpositsiooni selle olulise tehnoloogia valdkonnas, muu hulgas järgmise põlvkonna pilvandmetöötlustaristu ja -teenusega seotud olulise ühishuviprojekti rakendamise kaudu, mille puhul Prantsusmaa on koordinaator. Oodatav mõju on usaldusväärse pilveteenuse loomine , mille eesmärk on vähendada süsiniku jalajälge ja ehitada üles andmepõhine majandus.

Kui kiirendamisstrateegiad on käivitatud, avaldatakse osalemiskutsed ja/või konkursikutsed, mis on kohandatud iga strateegia konkreetsetele vajadustele. Projektid (mida tavaliselt viivad ellu ettevõtted või teadusasutused) valitakse välja konkurentsipõhise menetluse teel. Assigneeringud seotakse kulukohustustega kui projektikonkursid on käivitatud ja projektid välja valitud.

Tulevaste projektikonkursside tingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaalane neutraalsus viisil, mis tagab, et meede vastab määruses (EL) nr 2021/241 sätestatud olulise kahju vältimise põhimõttele. See täiendab asjaolu, et keskkonnakriteeriumid on vajaduse korral osa projektide valikukriteeriumidest ning et ettevõtjad peavad esitama oma ettepanekute kriitilise analüüsi, mis põhineb sise- ja välisekspertide arvamusel; Seaduse kohaselt on rohepööre üks tulevikuinvesteeringute programmi eesmärkidest ning programmi juhtorganid peavad tagama eesmärkide saavutamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena peaks lõppema i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kasutamine, sest saavutatakse kasvuhoonegaaside kavandatud heide, mis on madalam asjakohastest võrdlusalustest 27 ; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatiste 29 tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. 

Investeeringud (C6-I3): Innovaatiliste ettevõtete toetamine

Selle meetme eesmärk on investeerida innovatiivsete ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tulevikuinvesteeringute neljanda programmi (Programme d’investissements d’avenir, PIA4) struktuurimeetmete raames. See on suunatud uuenduslikele ettevõtetele, kes vajavad eraldi või koostööprogrammide kaudu juurdepääsu rahastamisele, et katta nende teadus- ja arendustegevuse projektidele omaseid riske; See hõlmab järgmist:

·Bpifrance’i innovatsiooniabi: see abi on suunatud VKEdele ja idufirmadele (sealhulgas tehnoloogiamahukatele (süvatehnoloogia) idufirmadele), et nad saaksid rahastada teostatavusuuringuid, rakendusuuringuid ja/või tootearendust, eesmärgiga töötada välja innovaatilisi tooteid, protsesse või teenuseid, millel on konkreetsed industrialiseerimise ja turustamise võimalused.

·Innovatsioonikonkursid idufirmadele ja VKEdele: kõnealune abi aitab kaasa innovatiivsete tehnoloogiaettevõtete loomisele ja kasvule, aidates noortel teadlastel luua ettevõtet, kasutada ära riiklike teadusuuringute tulemusi ning rahastada idufirmade ja VKEde suure potentsiaaliga innovatsiooniprojekte. Innovatsioonikonkursi võitjad on pärit mitmest sektorist: digitaalvaldkond, tervishoid, transport ja kestlik liikuvus, taastuvenergia jne.

·Struktureeritud teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine: kõnealune abi täiendab suurettevõtteid, VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid (edaspidi „ETI“ 30 ) hõlmavaid koostööprojekte, mis motiveerivad tegema teaduslaboritega koostööd projektide raames, mida kureerivad Comités stratégiques de filière. Need projektid toovad kokku vähemalt kahest ettevõttest koosneva konsortsiumi, et luua sünergiat ja edendada teadmussiiret ning tugevdada uute innovatiivsete toodete või teenuste sügavust ja tehnoloogilist intensiivsust.

Tulevaste projektikonkursside tingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaalane neutraalsus viisil, mis tagab, et meede vastab määruses (EL) nr 2021/241 sätestatud olulise kahju vältimise põhimõttele. See täiendab asjaolu, et keskkonnakriteeriumid on vajaduse korral osa projektide valikukriteeriumidest ning et ettevõtjad peavad esitama oma ettepanekute kriitilise analüüsi, mis põhineb sise- ja välisekspertide arvamusel; Seaduse kohaselt on rohepööre üks tulevikuinvesteeringute programmi eesmärkidest ning programmi juhtorganid peavad tagama eesmärkide saavutamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena peaks lõppema i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis 31 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kasutamine, sest saavutatakse kasvuhoonegaaside kavandatud heide, mis on madalam asjakohastest võrdlusalustest 32 ; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste 33 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatiste 34 tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. 

Investeeringud (C6-I4): Kosmosetööstus.

Meetmega toetatakse kolme tegevust:

·ühekordne toetus Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) summas 165 000 000 eurot, et vastata ESA üleskutsetele rahastada kosmoseprogramme, näiteks teadusmissioone, satelliitprogrammide väljatöötamist või Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) juhitava raketi kanderaketisüsteemi Ariane 6 rahastamist. Need programmid põhinevad liikmesriikide vabatahtlikel panustel („vabatahtlik programm“). Autonoomne juurdepääs kosmosele on äärmiselt oluline, et võimaldada Euroopa teadus- ja uurimismissioone ning ELi kosmoseprogrammide, nagu Galileo ja Copernicus, elluviimist.

·Teadus- ja arendustegevuse projektid: i) riikliku kosmoseuuringute keskuse (CNES) poolt määratletud strateegiliste tehnoloogiate alaste teadusuuringute riigihanked, millel on nii tsiviilrakendused kui ka kahesugused rakendused; ii) projektikonkursid kosmosesektori jaoks olulistes valdkondades, nagu optiline side, paindlikud telekommunikatsioonisüsteemid ja satelliitside terminalid; iii) projektikonkurss, et toetada nanosatelliitide valdkonna põhitehnoloogiaid; iv) riiklik kosmoserakenduste konkurss („Space Tour 2021“), mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuse projektide valimiseks innovatiivsete ja paljutõotavate kosmoserakenduste jaoks, mida käitavad idufirmad või VKEd.

·Projektid Vernonis, kus ESA teeb esimesed katsed korduvkasutatava ja odava raketimootori Prometheus väljaarendamiseks. Meetmega toetatakse Vernonis asuva raketimootorite katsetamise rajatise ajakohastamist ja 10-hektarilise päikesepaneelide pargi loomist, mis toodab elektrit, mida on vaja tegevuskohas vajaliku vesiniku koguse tootmiseks elektrolüüsi teel. Lisaks toetatakse selle meetmega projekti, mille raames taaskasutatakse käitises tööstusprotsesside kõrvalsaadusena (hydrogène fatal) toodetud vesinikku kütuseelemendis.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

G. KOMPONENT 7. Riigi, territooriumide, ettevõtete, kultuuri digitaliseerimine

See Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme riigi, territooriumite ja VKEde digitaliseerimise, kultuurisektori toetamise, halduskorra lihtsustamise ja riigi rahanduse valdkonnas.

Nagu rõhutas riiklik tootlikkuse komitee, on Prantsusmaal tootlikkuse suurendamise võtmeks eelkõige ettevõtete digiteerimine.

Riigi digipöörde eesmärk ei ole mitte ainult suurendada avaliku halduse tulemuslikkust tehnoloogiliste uuenduste kaudu, vaid ka suurendada kaasatust, täiendades seda lihtsustamisele ja detsentraliseerimisele suunatud komponendi (4D-seadus) reformidega.

Kultuurisektorite toetusmeetmete eesmärk on taastada tõsiselt kannatada saanud sektor sihipäraste investeeringutega renoveerimisse, pärandisse, tööhõivesse kunsti valdkonnas ning koolitus-, kino-, ajakirjandus- ja raamatusektori moderniseerimisse, keskendudes kliimamuutustega seotud üleminekule ja noortele.

Lisaks aitavad need kaks riigi rahanduse reformi täita riigipõhiseid soovitusi 2019.1.2 ja 2020.1.1 valitsemissektori võla ja kulude haldamise kohta, kujundades eelkõige riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust pärast COVIDi kriisi.

Digiteerimisinvesteeringud toetavad digitaristuga seotud riigipõhiseid soovitusi 2019.3.3 ning 2020.3.4 ja 3.7. Lihtsustamisreformides käsitletakse osa ettevõtluskeskkonna riigipõhistest soovitustest 2020.4.1 ja 4.2. Kultuuriinvesteeringud aitavad kaasa riiklike investeeringute koondamisele pärandi renoveerimistöödesse (riigispetsiifiline soovitus 2020.3.2) ja leevendavad kriisi mõju tööhõivele (riigipõhine soovitus 2020.2.1). Riigi rahanduse reformid käsitlevad ka osa riigipõhistest soovitustest 2019.1.3 (kulude kokkuhoid ja tõhusus) ja 2020.1.1 (eelarvepoliitika, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus).

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C7.R1): Seadus diferentseerimise, detsentraliseerimise, hajutamise ja mitmesuguste meetmete kohta kohaliku avaliku sektori tegevuse lihtsustamiseks (4D)

Meede muudab kohaliku avaliku teenuse tõhusamaks ja paindlikumaks vastavalt kohalikele eripäradele.

Diferentseerimist, detsentraliseerimist, hajutamist ja lihtsustamist käsitlevas seaduses (veerg 4D) nähakse ette mitmed sätted elamumajanduse, transpordi, rohepöörde, tervishoiu ja solidaarsuse valdkonnas. Sellel on neli eesmärki: 1) detsentraliseerimine: muuta avalike teenuste osutamine arusaadavamaks ja tõhusamaks, viies lõpule teatavate pädevusvaldkondade üleandmise kohalikele omavalitsustele; 2) edendada diferentseerimist: tagada, et iga territoorium on võimeline reageerima vastavalt oma eripäradele, kasutades asjakohaseid vahendeid ja ressursse; 3) suurem hajutamine: tuua riik valdkonnale lähemale ja kohandada otsustusprotsessi paremini kohalikele oludele; 4) lihtsustamine: lihtsustada eelmiste eesmärkide rakendamist.

Enne 30. juunit 2025 hinnatakse sätteid, mille eesmärk on hõlbustada avaliku sektori tegevust vastavalt õigusaktides sätestatud neljale põhimõttele (detsentraliseerimine, diferentseerimine, dekontsentreerumine ja dekolleerumine).

Reform 2 (C7.R2): Põhiseaduse artikli 72 neljanda lõigu alusel tehtavate katsete lihtsustamist käsitlev alusseadus

Meetmega nähakse ette eristamisõigus, andes kohalikele omavalitsustele võimaluse kohaldada esmalt eksperimentaalses raamistikus ja seejärel teatavatel tingimustel püsivalt eeskirju, mis on seotud nende erinevate volituste kasutamisega, et võtta arvesse nende eripära.

Alusseaduses sätestatakse, et kohalikud omavalitsused võivad lihtsa arutelu teel otsustada katses osaleda, ilma et neil oleks selleks vaja luba määrusega. Sellega ühtlustatakse katsete raames tehtavate otsuste jõustumise korda ning nende otsuste õiguspärasuse kontrollimise tingimusi. Eksperimentaalsed meetmed võib säilitada katses osalenud kohalikes omavalitsustes tervikuna või osaliselt ning neid võib laiendada teistele asutustele. Katsega hõlmatud kohaliku jurisdiktsiooni teostamise norme võib katse lõpus muuta.

30. juuniks 2025 hinnatakse esimesi eksperimente, mis on tehtud järgmiste näitajate alusel. Hindamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi tegureid: igas eksperimendis osalevate kogukondade arv, Prantsusmaa Ametlikus Teatajas avaldamiseks vajalik päevade arv, arutelud, mille käigus kogukonnad eksperimentides osalevad, ning eksperimenteerivate kogukondade poolt iga eksperimendi puhul tehtud erandaktide jõustumise tähtaeg.

Reform 3 (C7.R3): Avaliku teenistuse ümberkorraldamine

Avaliku teenistuse ümberkujundamise eesmärk on reageerida mitmele väljakutsele: muuta avalik teenistus ühiskonna suhtes representatiivsemaks, aidates kaasa noorte ja madala kvalifikatsiooniga inimeste ametialasele integreerimisele, innovaatilisusele tööorganisatsioonides, väärtustamisele, pädevusele, pühendumusele, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamisele ning võitlusele igasuguse diskrimineerimise vastu. See poliitika põhineb avaliku teenistuse ümberkujundamist käsitleva 6. augusti 2019. aasta seaduse rakendamisel.

Meede seisneb kahe tegevuskava rakendamises.

Avaliku teenistuse professionaalsemaks muutmise tegevuskava põhineb 8 meetmel: 1) riigi ja tööandja kaubamärgi arendamine, 2) värbamisprotsesside korraldamine, 3) osalejate professionaalsemaks muutmine ja koolitamine, 4) uustulnukate integreerimise parandamine, 5) veebisaidi „Place de ľemploi public“ uuendamine, 6) hankimine, 7) talendipagasi loomine ja 8) värbamise strateegiline haldamine.

Võrdsete võimaluste tegevuskava on üles ehitatud kolme samba ümber: 1) edukate noorte talentide väljaselgitamine ja toetamine kogu riigis; 2) uus konkurss avalikule teenistusele juurdepääsuks; 3) arendada välja diskrimineerimiseta ametialane karjäär.

Nimetatud kahes tegevuskavas ette nähtud meetmed rakendatakse 31. märtsiks 2022.

Reform 4 (C7.R4): Riigi rahanduse juhtimine

Riigi rahanduse juhtimise reformi eesmärk on kehtestada strateegia riigi rahanduse konsolideerimiseks keskpikas ja pikas perspektiivis. See strateegia põhineb „Commission sur l’Avenir des Finances Publiques’i“ (18. märtsi 2021. aasta raport) soovitustel. Mõnda neist soovitustest rakendatakse alusseaduse jõustumisega õigel ajal, et seda saaks kohaldada 2023. aasta eelarve ja järgmise riigi rahanduse kavandamise seaduse suhtes. Konstitutsioonilise seadusega laiendatakse riigi rahanduse kõrge nõukogu õigusi ja kehtestatakse mitmeaastane kulueeskiri valitsemissektori üldkulude jaoks. Kõnealuste kulueeskirjadega tagatakse kooskõla iga-aastaste eelarvearvete ja mitmeaastaste eesmärkide vahel. Uue juhtimisraamistiku rakendamine ning riigi rahanduse mitmeaastane trajektoor, mis võimaldab võla suhet stabiliseerida ja seejärel vähendada, sätestatakse uues 2023. aasta riigi rahanduse kavandamise seaduses. Valitsus kehtestab ka COVIDi võlgade lahushoidmise strateegia, mille eesmärk on eraldada selle tagasimaksmiseks erivahendeid.

Reform 5 (C7.R5): Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine

Lisaks riigi rahanduse juhtimise reformile on selle meetme eesmärk hinnata pärast kriisi tehtavaid avaliku sektori kulutusi, et teha kindlaks kõige tõhusamad kulutused, mis soodustavad majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ning ökoloogilist ja digiüleminekut. Avaliku sektori kulutused peaksid olema suunatud nendele, mis edendavad seda tüüpi majanduskasvu, vähendades samal ajal kulutusi, mis on ebatõhusad või üleliigsed võrreldes muude rahastamisallikatega. Seetõttu on oluline täpselt hinnata avaliku sektori kulutuste mõju seoses avaliku poliitika eesmärkidega, mida need teenivad, ning püüelda tõhususe poole selle saavutamisel lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

Meede hõlmab reformide tulemuste hindamist seoses avaliku sektori tegevuse tõhususega presidendi ametiajal, riigi rahanduse auditiaruande avaldamist kontrollikoja poolt ning avaliku sektori kulutuste hindamise lisamist tulevastesse eelarveseadustesse.

Kontrollikoja avaldatavat riigi rahanduse auditiaruannet kasutatakse ka selleks, et määrata kindlaks strateegia tervishoiukriisi majanduslikule mõjule reageerimiseks alates 2020. aasta märtsist kehtestatud toetusmehhanismide järkjärguliseks lõpetamiseks.

Avaliku sektori kulutuste mõjuhinnanguid tugevdatakse seoses uue riigi rahanduse kavandamise seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2023, kui tervishoiukriis on möödas. Aluseks olevaid kulusuundumusi kirjeldatakse seejärel üksikasjalikult järgmistes iga-aastastes finantsseadustes.

Avaliku sektori kulutuste kvaliteeti hinnatakse korrapäraselt, selge ulatuse ja ajakavaga ning igal aastal hinnatakse avaliku sektori kulutuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks võetud meetmeid.

Investeering nr 1 (C7.I1): ettevõtete digiteerimine

Ettevõtete moderniseerimiseks rakendatakse kahte osameedet.

Esimene osameede on olemasoleva France Numi algatuse jätkamine ja see toetab ettevõtjaid nende digiüleminekul, et arendada oma äri digitaalselt. Prantsusmaa NUM-algatuse raames pakutakse mitut toetuskava: 17 500 digidiagnoosi ja kuni 5000 saadet kaubandus-tööstuskojast (CCI) ning kaubandus- ja käsitöökojast (CMA); Toimub 150 000 koolitust ning üldsusele mõeldud teleprogrammi tootmine ja edastamine, et suurendada nende mikroettevõtjate teadlikkust, kes ei ole veel digitaalselt varustatud.

Teise osameetmega toetatakse investeeringuid tööstuslikesse VKEdesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, laiendades ja toetades nende keskpikka/pikaajalist digiteerimisstrateegiat uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Abi antakse subsiidiumina sellise kinnisvara omandamiseks, mis on registreeritud põhivarana ja mis on määratud tööstustegevuseks eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblikes kategooriates: robotseadmed, lisav tootmine, virtuaalne või täiendatud reaalsus, disainitarkvara, kõrgjõudlusega andmetöötluse integreeritud masinad, arvjuhtimisega tootmismasinad, samuti tarkvara või seadmed, mille kasutamine nõuab tehisintellekti.

Investeering nr 2 (C7.I2): Riigi ja kohalike omavalitsuste digitaalne ajakohastamine

Selle investeeringuga määratakse kindlaks digitaalsed uuenduslikud lähenemisviisid, mis võimaldavad parandada avaliku sektori meetmete tõhusust ja riigiametnike töökeskkonna kvaliteeti, sealhulgas e-liikuvuse puhul.

Selleks ajakohastatakse projektide jaoks ette nähtud avaliku sektori asutuse digitaalse paketi fondiga riigiametnike tööjaamu ning innovatsiooni ja digiülemineku fondiga toetatakse suure mõjuga digialgatusi riigi- ja kohalikes omavalitsustes, toetades samal ajal digisektorit.

Et pakkuda riigiteenistujatele tõhusamat, koostööpõhisemat ja mobiilsemat digitaalset töökeskkonda, kuuluvad rahastatavad projektid viie teema alla: andmesidevõrkude parem toimimine; riigiametnike ühtse digitaalse identifitseerimise väljatöötamine; turvalisi kaugjuurdepääsulahendusi digitaalsetele vahenditele; ühtlustatud kommunikatsioonilahendused ministeeriumidevahelisel tasandil; ning digitaalsete töömeetodite omandamise toetamine juhtide ja meeskondade poolt.

Selleks et stimuleerida digitaalset innovatsiooni ja kiirendada riigi üleminekut digitehnoloogiale, kuuluvad rahastatavad projektid kaheksa teema alla: kodanike ja ettevõtjate poolt enim kasutatavate haldusmenetluste kvaliteetne dematerialiseerimine; uus riiklik digipoliitika; kohalikes riigiteenistustes välja kujunenud parimate digitaalsete tavade väljatöötamine; muuta avalikud digisektorid professionaalsemaks; arendada andmete kasutamist avaliku sektori meetmete huvides; uurida ja katsetada kujunemisjärgus digitehnoloogiate ja -meetodite kasutamist; kohalike omavalitsuste digipööre; toetada struktuuriprojekte, mis mobiliseerivad mitmeid üleminekuhoobasid.

Investeering nr 3 (C7.I3): Riiklike teenuste küberturvalisus

Investeeringuga toetatakse avalike teenuste küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamist; ergutada konkurentsivõimelise ja uuendusliku küberturvalisuse pakkumise väljatöötamist majanduse ja ühiskonna hüvanguks ning tugevdada küberturvalisuse rünnakute ennetamise ja neile reageerimise võimet.

Eelkõige rakendatakse järgmisi projekte:

·intsidentidele reageerimise rühmade loomine territooriumidel;

·diagnostiliste ja turvapakettide kasutuselevõtmine abikõlblike toetusesaajate jaoks;

·turvatoodete hankimine riigi ja avalike teenuste huvides;

·suurendada riikide suutlikkust avastada küberrünnakuid.

Investeering nr 4 (C7.I4): riiklik digipööre: digitaalne identiteet

Rakendatakse kahte osameedet. digitaalne riiklik isikutunnistus ja riigi tagatud digitaalse identifitseerimissüsteemi väljatöötamine. Need kaks meedet aitavad samuti kaasa turvalisuse ja koostalitlusvõime parandamisele.

Selleks et toetada uute isikutunnistuste kasutuselevõttu, ilma et see häiriks teenuse osutamist kasutajatele, kohandatakse süsteeme, seadmeid ja nendega seotud IT-võrke. Eelkõige tuleb neid süsteeme ajakohastada: Rakendus Titres électroniques sécurisés (ja sellele järgnev küberturvalisuse ajakohastamine), sõrmejälgede kogumise seadmete rakendamine ja riikliku turvaliste nimetuste ameti (Agence nationale des titres sécurisés’) kasutajaportaal, et võimaldada kasutajatele juurdepääs nende menetlustele.

Riigi tagatud digitaalse identifitseerimissüsteemi väljatöötamine asendab kasutajanime/salasõna kasutamise turvalisema digitaalse identifitseerimissüsteemiga. Uut süsteemi arendatakse digitaalse koostalitlusvõime Euroopa kontekstis (eIDASe määrus). Lahendus võimaldab arendada uusi tundlikke avalikke ja eraotstarbelisi kasutusviise ning võidelda internetipettuse ja identiteedivarguse vastu.

Investeering nr 5 (C7.I5): Siseministeeriumi varustus ja infrastruktuur

Meetme eesmärk on arendada siseministeeriumi rakendusi ja tagada nende vastupidavus. Toetatud projektid hõlmavad eelkõige mitut tehnilist taristut:

·Ministeeriumidevaheline riiklik võrgustik: telefonivõrgu Rimbaud järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine ja olemasolevate võrguühenduste kahekordistamine;

·Riigi territoriaalhalduse IT-baas: baasi ehitamine ja uus korraldus ministeeriumidevaheliste info- ja sidesüsteemide teenuste võrgustiku koordineerimiseks;

·Politseiprefektuuri videovalve kava: arendada ja pakkuda Pariisi politsei peakorteri videokaitsesüsteemile uusi salvestus- ja võrguvõimsusi, pidades eelkõige silmas 2024. aasta olümpiamänge;

·Võrguturve: ministeeriumi digitaalse turvalisuse tugevdamine (küberkaitse);

·Andmekeskuse vastupidavus: taristutööd, et tagada ministeeriumi andmekeskuste energiaalane vastupanuvõime;

·Rahvastiku häire- ja teabesüsteem: töötada välja elanikkonnale mõeldud hoiatus- ja teabesüsteem, pidades eelkõige silmas uue FR-hoiatussüsteemi rakendamist (vt ka meede „Siseministeeriumi rakendused“)

Investeering nr 6 (C7.I6): Siseministeeriumi taotlused

Selle meetmega töötatakse siseministeeriumi jaoks välja uued või täiustatakse olemasolevaid digitaalseid rakendusi:

·SI valimised: rakendus uuendab valimisteks kavandatud arvutisüsteemi, suurendades süsteemi üldist töökindlust ja võttes eelkõige ühendust muude rakendustega, näiteks valitud ametiisikute riikliku registriga.

·Veebipõhine kaebus: rakendus võimaldab kasutajal teatavatel juhtudel piirata oma liikumist ja esitada kaebuse otse veebis. Projektiga nähakse ette veebipõhise toetuse esimene etapp kasutajale/ohvrile, kelle reisimine võib olla alguses raskendatud.

·FR-Alert: rakendus rakendab direktiivi 2018/1972, mis käsitleb häiresüsteemi loomist mobiiltelefoni kaudu, enne 30. juunit 2022. See rakendus saadab kasutajale kohesed hoiatused.

·Marcus 112: Projekt Marcus 112 seab sisse meetmed ja katsed, mis on vajalikud Prantsusmaal praegu kõrvuti eksisteerivate hädaabinumbrite ratsionaliseerimiseks;

·Sõidukite registreerimissüsteem (SIV): selle taotlusega uuendatakse sõidukite registreerimissüsteemi, optimeerides kasutajakogemust ja parandades toimivust;

·LOG MI: selle rakendusega luuakse tsentraliseeritud logistikasüsteem, mis on ühine kõikidele siseministeeriumi osalejatele.

·IT-projekti ettevalmistamine tulevikuks: kõnealune taotlus hõlbustab uurimiste läbiviimist uute digitaalsete vahendite abil ja tugevdab valdkonna esindajate liikuvust.

Investeering nr 7 (C7.I7): Siseministeeriumi liikuvus ja kaugtöö

Investeeringuga toetatakse meetmeid, mille eesmärk on edendada liikuvust ja kaugtööd siseministeeriumis. Rakendatakse kolme meedet:

·Digitaalse keskkonna parandamine ja kaugtöö arendamine: koostöölahenduste arendamise, kaugtöö töökohtade soetamise ja ametnike kaugtööd võimaldavate süsteemide rakendamise edendamine.

·Tuleviku raadiovõrk: pikaajalise arengu võrgustiku arendamine avaliku ja erasektori julgeolekuvaldkonna osalejate jaoks (nt riigipolitsei, tuletõrjujad, hädaolukorrad ja munitsipaalpolitsei). See tagab tõhusad ja vastupidavad sidevahendid, mis võimaldavad reageerida õiguskaitse ja kriisidele reageerimise vajadustele.

·NEO-jaamad: laiendada politsei varustust 40 000 turvalise mobiilse terminaliga. Terminalid ja nendega kaasnev taotlussüsteem võimaldavad õiguskaitseametnikel võtta meetmeid, mida varem tehti ametiruumides, kui nad viibisid maapinnal. Seega piiravad need nii agendi kui ka kasutaja reisimist ning tagavad parema üldise tõhususe.

Investeering nr 8 (C7.I8): Halduslik järjepidevus: haridussüsteemi haldamise digitaalne ajakohastamine

Need investeeringud kiirendavad haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi digiüleminekut tänu tema infosüsteemide arendamisele, mis toetuvad rohkem andmetele, et muuta need tõhusamaks, kättesaadavamaks ja turvalisemaks. See investeering tugevdab ka menetluste ja teenuste dematerialiseerimist kasutajatele.

Rakendatakse viit meedet:

·IT-vahendite ajakohastamine esimese astme hariduse omandamiseks: teabesüsteemide loomine andmevahetuseks kohalike kogukondadega ja haldusmenetluste lihtsustamine.

·Teise astme hariduse katse- ja juhtimisinfosüsteemide lihtsustamine

·Andmevahetuse arendamine partnerministeeriumidega: näiteks finantsministeerium kõrgharidustoetuste haldamiseks.

·Selliste vahendite ja teenuste üldistamine, mis võimaldavad teha kaugtööd haldustöötajatele, juhtkonnale ja kontrollitöötajatele turvalises keskkonnas, eelkõige infrastruktuuri kohandamise ja spetsiaalsete turvarakenduste kaudu.

·Taristu ja vahendite ajakohastamine, et jagada andmeid ja digitaalteenuseid kogu õpilase koolis (nt kohalike kogukondade, lapsevanemate ja kõrgharidusega), luua uusi töökorraldusi, edendada agentide tõhusust ja elukvaliteeti töökohal ning lihtsustada kasutajate menetlusi ja võtta arvesse kasutajate kogemusi.

Investeering nr 9 (C7.I9): Hariduslik järjepidevus: koolide digipööre

Selle investeeringuga toetatakse mobiilsete digiseadmete paigaldamist klassiruumidesse, mis on hübriidhariduse arendamise eeltingimus. Samuti toetatakse sellega investeeringuid videoprojektoritesse, jagatud mobiilsetesse seadmetesse, algkooli eriseadmetesse ning võrku, mis võimaldab nii kohapealset kui ka kaugõpet õpilastele materjali laenamise kaudu. Sellest rahastatakse ka teenuseid ja vahendeid, mis on seotud esimese astme haridusega, samuti seadmeid, mis võimaldavad hübriidõpet keskkoolis. Meedet rakendatakse konkurentsipõhiste pakkumismenetluste kaudu.

Õpetajaid õpetatakse tundma uusi digiõppe vahendeid ja teenuseid ning uut digikeskkonda.

Investeering nr 10 (C7.I10): Avalike teenuste digitaliseerimine: juurdepääsu suurendamine kõrgharidusele kogu riigis tänu digiõppele

Investeeringuga rahastatakse digitaalsete õppemoodulite kasutuselevõttu kõrghariduses ning vajaliku digitaalse taristu paigaldamist. Kaugõppekursuste ja vastavate infrastruktuuride arendamine võimaldab kohaneda praeguse tervisliku olukorraga, vältides loengute ja klassiruumide ülerahvastatust. Samuti sillutab see teed kõrghariduse kättesaadavuse pikemaajalisele strateegiale, mille eesmärk on jõuda laiema üldsuseni kogu riigi territooriumil, aga ka välismaal. Lisaks võimaldab see teha ettepaneku mitmekesisema ja täielikuma koolituspakkumise kohta, mis sobib teatavate üliõpilaste piirangutega, kes peavad oma õpingud ja kutsetegevuse ühitama.

Investeeringutega toetatakse projekte, mille eesmärk on:

·digitaalsete ja juurdepääsetavate veebipõhiste moodulite loomine kõrgkoolides

·ülikoolide õppejõudude ja teadlaste digitaalne koolitamine

·selliste üleriigiliste platvormide arendamine (virtuaalne klassiruum, veebiseminar, kaugeksamid, õppekorraldussüsteem), mis pakuvad lõpuks kõiki bakalaureuse- ja magistriõppe mooduleid.

·kutse digiteenustele pühendatud projektidele, milles keskendutakse õpilaste kasutajakogemusele.

Investeering nr 11 (C7.I11): Toetus kultuurisektoritele ja kultuuripärandi renoveerimisele

Investeeringuga toetatakse kultuuripärandi renoveerimist, edendatakse lavakunsti, konsolideeritakse Prantsusmaa peamisi kultuurimajandussektoreid ning kehtestatakse kultuuri- ja loomemajanduse strateegia.

Investeeringuga toetatakse kolme osameedet: kultuuripärandisse investeerimine ajaloomälestiste renoveerimiseks, et tagada nende püsiv elujõulisus ja aidata seeläbi kaasa kohalike turismi ökosüsteemide edendamisele; investeeringud tööhõivesse ja koolituse ajakohastamisse ning investeeringud kultuurivaldkonna strateegilistesse sektoritesse.

Kultuuripärandisse investeerimine toetab pärandiobjekte piirkondades ning edendab käsitööndust ja oskusteavet. Selle investeeringuga toetatakse viit taastamismeedet:

·nn katedraalide kava, et kiirendada riigile kuuluva 47 religioosse hoone vajalikke ohutus- ja julgeolekualaseid töid ja taastamisprojekte;

·Kohalikele omavalitsustele ja eraomanikele kuuluvate ajalooliste mälestusmärkide restaureerimine. See hõlmab Turenne’i (New Aquitaine) kiriku, Meauce’i (Bourgogne-Franche-Comté) lossi ja Rontaunay palee (Réunion) taastamise toetamist;

·14 mälestise (nt Angers’i loss, Mont-Saint-Micheli klooster) restaureerimist, mida kogu territooriumil haldab ajaloomälestiste keskus;

·Villers-Cotterêts kindluse restaureerimist, et saada rahvusvaheliseks prantsuse keele linnaks;

·pärandirajatiste, näiteks piirkondlike muuseumide, departemangude ja munitsipaalarhiivide restaureerimist ning arheoloogilise kaevamiste käigus leitud säilmete säilitamiseks mõeldud säilitus- ja õppekeskuste restaureerimine.

Investeeringud kunstisektori tööhõivesse ja koolituse ajakohastamisse toetavad kolme meedet:

·„rohepöörde fond“, millest rahastatakse ökoloogilise ja digitaalse ülemineku projekte, mida viivad ellu kunstiloomeasutused (live esitlused ja -kohad ning kujutav kunst);

·kultuurikõrgkoolide moderniseerimiskava, mis investeerib energia moderniseerimisse, toetab koolitust ja tugevdab nende digiteerimist, ajakohastades nende õpetamisvahendeid ja IT-taristuid;

·erakordne avaliku korra programm, et anda uut hoogu loomingule kõigis valdkondades. Selle programmi eesmärk on toetada eelkõige noori disainereid. Seega on tegemist ühekordse kuluga kunstiteoste soetamisele, mis on kõik valdkonnad kokku.

Strateegilistesse sektoritesse investeerimisega toetatakse kolme eraldiseisvat meedet, millest igaüks vastab strateegilisele sektorile: pressisektori kava, raamatusektori kava, kinosektori kava.

Pressisektori kavaga toetatakse viit osameedet:

·trükikodade ümberkujundamise kava, eelkõige piirkondliku päevalehtede võrgustiku jaoks. See hõlmab toetusmeetmete sihtotstarbelist rahastamist ning töötajate koolitus- ja ümberõppemeetmeid, mis toetavad uute oskuste omandamist, et leida sektori ümberkorraldamise kontekstis sobiv töökoht;

·ajakirjanduse arendamise strateegilise fondi tugevdamine, et toetada mitmesuguseid ajakirjandusettevõtete projekte (trükised, online-ajakirjandusteenused ja uudisteagentuurid) innovatsiooni kujutavate investeerimisprojektide elluviimisel, suurendades nende tootlikkust või parandades ja mitmekesistades toimetuslikku vormi;

·nende ringhäälinguorganisatsioonide moderniseerimise toetamine, kes soovivad renoveerida oma müügipinda või optimeerida pressitoodete haldamist;

·ökoloogilise ülemineku fond, et rahastada teadus- ja arendusprojekte, mille eesmärk on vähendada sektori CO2-jalajälge ja pakkuda uuenduslikke lahendusi sektori ülemineku toetamiseks;

·fond, mille eesmärk on leevendada kõige haavatavamate elukutsete esindajate (vabakutselised, fotoajakirjanikud, ajakirjanduskarikaturistid) ebakindlat olukorda ja parandada nende vastupanuvõimet.

Raamatute sektoripõhise kavaga võideldakse tervishoiukriisi kõige pikaajalisema mõju vastu ja toetatakse vajalikke muudatusi sektoris. Sellega toetatakse kolme osameedet.

·Operatsioon „Noored raamatukauplustes“ edendab kohalikku kultuurikaubandust ja soodustab raamatute ostmist noorte poolt. See on kunsti- ja kultuuriharidusprogramm, mis võimaldab noortel avastada brošüüre ning nende rolli teoste ja autorite reklaamimisel.

·Raamatukaupluste moderniseerimise investeering parandab nende vastuvõtutingimusi üldsuse jaoks ja suurendab tootlikkust. Neid julgustatakse arendama oma digitaalse kaugmüügi vahendeid olukorras, kus järjestikused liikumispiirangud on sundinud neid uusi arengustrateegiaid rakendama.

·Lisaks tugevdatakse ajutiselt raamatukogude detsentraliseerimise üldist jaotust, et pikendada lahtiolekuaegu ja teha struktuurilisi investeeringuid. Nende investeeringutega rahastatakse eelkõige renoveerimistöid ning hoonete soojus- ja energiastandardite ajakohastamist.

Kinosektori kava toetab tööstust uute meetmetega, mis võimaldavad tal kriisist välja tulles vaadata tulevikku kõigil tootmisahela tasanditel; loovisikute toetamine, tootmise toetamine, tehniliste tööstusharude moderniseerimine ja rahvusvahelistumise arendamine. Kinosektori kavaga toetatakse kaheksat osameedet:

·Esimene osameede korvab uute teoste tootmisega seotud viivitused kinotootmises. Suurendatakse automaatset toetust, mida tootjad võivad mobiliseerida, ja tugevdatakse tootmistoetusi, et soodustada uute tööde alustamist.

·Teise osameetmega julgustatakse filmilevitajaid pöörduma kino poole. Võetakse vastu erimeetmed, et julgustada levitajaid kasutama oma filme pika taastumisperioodi jooksul, näiteks automaatse toe suurendamise kaudu.

·Kolmas osameede tugevdab kinode elujõulisust, jõudes homsete publikuni kõigis piirkondades.

·Neljandale osameetmele järgneb viivitus audiovisuaaltoodangus, näiteks kinos, uute teoste tootmises automaatse toetuse suurendamise kaudu.

·Viies osameede kiirendab tehniliste tööstusharude moderniseerimist, et luua tööstusstruktuur, mis suudaks luua väärtust kasvava pakkumise tingimustes.

·Kuuenda osameetmega ajakohastatakse pärandi väärtuse hindamist, mille puhul avaliku sektori nõudlus näib keskpikas ja pikas perspektiivis kasvavat.

·Seitsmes osameede tugevdab sektori rahvusvahelistumist, pidades silmas sektori ülemaailmset taaselustamist. Platvormide kasvava tähtsuse arvessevõtmiseks võetakse vastu sihipärased meetmed.

·Kaheksas osameede soodustab andekaid inimesi tulevikus, keskendudes eelkõige autoritele, et muuta kriis loovaks hetkeks. Need uued meetmed toetavad kutsetöötajaid, et töötada välja uusi kunstilisi ettepanekuid. See hõlmab autoriprogrammi toetamise käivitamist ja hoogustamist, taaskäivitades loomingulise ja kultuurilise teadus- ja arendustegevuse. Kavas on ka autoritoetused ja sihtotstarbeline toetus noorte lõpetajate meeskondadele.

Kontroll ja audit:

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamist jälgib peaministri ning majandus-, rahandus- ja taasteministri alluvusse kuuluv üksus Secrétariat Général France Relance. Rakendamine delegeeritakse ministeeriumidele lepingute ja „Schesttes de gestion“ kaudu. Mis puudutab sisekontrollisüsteemi, siis Prantsusmaa taaste- ja vastupidavusrahastu eest vastutavad ametiasutused toetuvad riigieelarve täitmise kontrollimisel Prantsusmaal kehtivale riiklikule süsteemile. Riiklikuks auditi- ja kontrollikoordinaatoriks määratakse komisjon CICC (Commission interministérielle de coordination des contrôles ).

Peaminister allkirjastab ringkirja, milles esitatakse:

-Süsteemi ülesehitus ja iga struktuuri kohustused seoses näitajatega seotud andmete usaldusväärsuse ja kontrolli tagamisega;

-Igat liiki lõplike abisaajate kohta andmete kogumise ja säilitamise kord.

Arvestades, et ringkirjas määratletakse eeldatavasti kontrolli- ja auditeerimissüsteemi olulised elemendid, mis ei ole kava esitamise kuupäeval veel kättesaadavad, annab ringkirjade allkirjastamisega seotud vahe-eesmärk täiendava kindluse. Lisaks sisaldab vahe-eesmärk ka CICC aruannet, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema auditistrateegiat ja maksenõuete auditikava.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

H. KOMPONENT 8. Töökaitse, noored, puue, kutseõpe

2019. aastal oli töötus Prantsusmaal alates 2008. aasta kriisist madalaimal tasemel (8,1 %). Tervishoiukriisi tõttu hävis INSEE andmetel 2019. aasta lõpust 2020. aasta lõpuni 284 000 töökohta. Töötuse kasvu leevendasid suures osas tööjõu hoidmise meetmed, eelkõige lühendatud tööaja kavad. Siiski on vaja täiendavat toetust elanikkonnarühmadele, kes on tööturu kõikumiste suhtes tundlikumad, et vältida töötuse struktuurset suurenemist kriiside tõttu.

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava selle osa raames on kavas võtta mitmesuguseid meetmeid, et toetada noorte, sealhulgas kõige suurema tõrjutuse riskiga noorte sisenemist tööturule.

Kutseõpe, mis võimaldab karjäärialaseid üleminekuid ja aitab suurendada majanduse tootlikkust, mängib majanduse keskkonnahoidlikus ja digitaalses ümberkujundamises keskset rolli. Lisaks on kriis toonud esile kutsehariduse vähese digiteerimise (kuigi digiteerimine võib toetada innovaatilisi õppemeetodeid, kasutades näiteks virtuaalreaalsust konkreetse professionaalse käsitöö harjutamiseks), mida ametiasutused soovivad sihipäraste investeeringutega veelgi toetada.

Aidates leevendada kriisi mõju tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale ning edendades tööotsijate oskusi ja toetamist, vastavad need investeeringud ja reformid 2020. aasta riigipõhisele soovitusele.2. Need meetmed aitavad samuti kaasa kõigi tööotsijate tööturule integreerimise toetamisele ning oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemi lahendamisele, nagu on sätestatud 2019. aasta riigipõhises soovituses 2.

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C8.R1: Töötukassa teenuste osutamine (Pôle Emploi)

Kõnealune reform puudutab peamise riikliku tööturuasutuse Pôle Emploi teenuste osutamise ümberkorraldamist.

See reform võimaldab kiirendada tööotsijate ravi ja individuaalset diagnoosimist ning seega hõlbustada inimeste kiiret naasmist tööturule. Sellega suurendatakse toetust haavatavamatele elanikele, kelle sotsiaalsed ja ametialased raskused kattuvad. Paremad ettevõtlusteenused ja tööotsijate koolitus parandavad tööjõu pakkumise ja nõudluse vastavust ning vähendavad mõnes sektoris suurenevaid värbamispingeid.

Täpsemalt jälgitakse kahe aspekti rakendamist: puuetega inimeste tööhõivele spetsialiseerunud Cap’Emploi integreerimine ja hüvitusnõustajate integreerimine Pôle Emploi agentuuridesse.

Reform C8.R2: Lühiajalise tööaja kavade reform

COVID-19 kriisi haripunktis 2020. aasta kevadel võeti kasutusele erakorraline lühendatud tööaja kava, et piirata mõju tööhõivele ja sissetulekule, mis tuleneb majandustegevuse vähenemisest liikumispiirangute ajal.

2021. aasta jooksul, mil pandeemia teine laine paraneb ja majandustingimused paranevad, muudetakse see tavaline lühendatud tööaja kava, mis on ette nähtud tsüklilise tegevuse vähendamiseks, rangemaks. Eelkõige:

-Töötajatele makstakse hüvitist 60 % (praegu 70 % asemel) nende varasemast brutotöötasust (ligikaudu 72 % netotöötasust).

-Tööandjatele makstakse hüvitist 36 % osalise tööajaga töötajate varasemast brutotöötasust (praegu 60 % asemel). Parlamentaarse ühisassamblee kasutamise loa kehtivusaega pikendatakse 12 kuult 3 kuuni, mida võib pikendada maksimaalselt kuue kuuni, 12 kuu pikkuse võrdlusperioodi jooksul.

-Kaitsealused sektorid ja halduslikult suletud ettevõtted ei saa õigeaegselt enam kasu kõrgematest toetusmääradest.

Lisaks sellele üldisele lühendatud tööaja kavale (ADPC) loodi pikaajaline lühendatud tööaja kava (APLD), et toetada ettevõtjaid, kes kannatavad kestva vapustuse all, kuid kellel on keskpikas perspektiivis märkimisväärseid taastumise väljavaateid. APLD jõustus 1. juulil 2020 ja see on kättesaadav filiaali, äriühingu või asutamislepingu sõlmimise kaudu. Sotsiaaldialoogil põhinevad APLD kokkulepped täpsustavad tööandjate võetud kohustusi seoses töökohtade säilitamise ja kutseõppega. 2021. aastal väheneb rahalise toetuse tase:

-Tööandjatele makstakse toetust 60 % ulatuses osalise tööajaga töötajate varasemast brutotöötasust, mitte 70 % ulatuses praegu kaitstud sektorites ja suletud ettevõtetes.

Reform C8.R3: Töötervishoid ja tööohutus

2020. aasta juunis alustati kutsealadevahelisi läbirääkimisi, et kutsuda sotsiaalpartnereid üles arendama edasi ennetustegevust ettevõtetes ja kohandama seda juhtimismudelit. Selle tulemusena sõlmiti 10. detsembril 2020 riiklik kutsealadevaheline kokkulepe, mis käsitleb paremat ennetustööd ja uuendatud töötervishoidu ja töötingimusi ning millega tugevdatakse töötervishoiu ennetamist ettevõtetes ja teenuste osutamist ettevõtetele ja töötajatele (ennetus- ja töötervishoiuteenused). See kutsealadevaheline kokkulepe võeti üle rahvusassamblee poolt 17. veebruaril 2021 vastu võetud seadusesse, mille eesmärk on luua tõhusam ja ennetavam töötervishoiu tööjõusüsteem ning ennetada tööalast väsimust, sidudes kokkupuute riskide ja karjääriga. Eesmärk on:

-Tõhustada ettevõtetes riskide ennetamist osana riskihindamise lähenemisviisist sotsiaalse dialoogi, iga-aastase ennetusprogrammi määratlemise ja ennetuspassi loomise kaudu;

-Määratleda ennetus- ja tervishoiuteenuste (SPST) pakutavad teenused koos põhiteenustega kutsealaste riskide ennetamise, individuaalse järelevalve ja kutsealaste pärssivate tegurite ennetamise valdkonnas;

-Toetada ajutisi töötajaid või töövõtjaid, samuti füüsilisest isikust ettevõtjaid spsti edasise kaasamise kaudu;

-Käsitleda paremini kutsealast tõrjutust spetsiaalsete valuraudade, karjääri keskel toimuvate arstlike läbivaatuste ja tööle naasmise ettevalmistamiseks enne uuesti ametisse nimetamist tehtavate arstlike läbivaatuste abil;

-Integreerida töötervishoid paremini üldisesse tervishoiusüsteemi, et töötervishoiualase koolituse läbinud arstid saaksid jälgida töötervishoidu;

-SPSTrühmade tugevdamine, andes kvalifitseeritud õdedele võimaluse töötada edasijõudnuna, ning ülesannete delegeerimise arendamine SPSTs

Kohandada töötervishoiu juhtimist, luues riikliku ennetus- ja töötervishoiukomitee, mille ülesanne on määratleda nii SPST pakutavad kohustuslikud teenused kui ka SPST sertifitseerimise raamistik.

Taaste- ja vastupidavuskava raames seisneb meede mitme muudatuse vastuvõtmises, mille eesmärk on pöörata töötervishoiusüsteemis rohkem tähelepanu ennetusele ning korraldada ümber töötervishoiu eest vastutavate institutsioonide juhtimine ja toimimine.

Reform C8.R4: Töötuskindlustuse reform

Töötuskindlustuse reform, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku tööhõivet ja piirata lühiajaliste lepingute ülekasutamist, pidi algselt jõustuma järk-järgult 2019. aasta novembrist 2021. aasta märtsini, kuid COVID-19 kriisi tõttu lükati see edasi.

Reformi eesmärk on tugevdada stiimuleid stabiilse tööhõive taastamiseks ning piirata lühiajaliste töölepingute ja töötusperioodide vaheldumist. Ettevõtjate jaoks on eesmärk piirata lühikeste lepingute ülemäärast kasutamist. Reform koosneb 3 peamisest hüvitisega seotud meetmest ning nn bonus-malus meetmest, millega määratakse kindlaks tööandjate sissemaksed skeemi.

Reformi teine osa, mis on lisatud taaste- ja vastupidavuskavasse, koosneb järgmistest meetmetest:

-Uus meetod päevase võrdluspalga (SJR) arvutamiseks, mille alusel määratakse kindlaks hüvitise summa;

-Liugskaala suure sissetulekuga saajatele pärast kuue kuu pikkust hüvitamist määratud hüvitiste vähendamiseks ;

-Hüvitiste saamise tingimuste piiramine (kuus kuud nelja kuu asemel); 

-Tööandjate sissemaksed töötuskindlustusse bonus-malus, et takistada lühiajaliste lepingute ülemäärast kasutamist.

Need meetmed jõustuvad kõige varem 2021. aastal, niipea kui on saavutatud eelnevalt kindlaksmääratud majandustegevuse ja tööhõive tase, mida mõõdetakse järgmiste näitajatega:

-Pôle Emploi juures registreeritud töötute arvu vähenemine 130 000 võrra (kuue kuu jooksul)

-Üle 2 700 000 töölevõtmise deklaratsiooni rohkem kui ühe kuu pikkuste lepingute puhul (kumulatiivselt nelja järjestikuse kuu jooksul)

Investeeringud (C8.I1): FNE-koolitus

FNE-koolitus ette nähtud lühendatud tööaja kavadest kasu saavate töötajate koolitamiseks. Selle kutsealase koolituse eesmärk on edendada oskuste täiendamist ja ümberõpet. Ettevõtted, kes paigutavad oma töötajad osalisele tööhõivele, peavad sageli investeerima koolitusse, et aidata neil oma tegevust elavdada ja kohaneda hiljutiste tehnoloogiliste või majanduslike muutustega. Kuigi see on vajalik, on ettevõtetel raskem investeerida majandusliku kokkutõmbumise aegadel. FNE-koolitus toetab ja julgustab sellist koolitust, mis on kasulik nii töötajale, suurendades tema tööalast konkurentsivõimet, kui ka ettevõttele, parandades selle konkurentsivõimet. Laiemas plaanis toob see kasu ka majandusele, edendades tööturul suure nõudlusega oskuste arendamist.

Meetmega rahastatakse toetusesaajate koolitamist lühendatud tööaja kavade alusel 2020. aastal (alates sama aasta 1. märtsist) ja 2021. aastal, kusjuures toetuse tase jääb vahemikku 40-100 % sõltuvalt ettevõtte suurusest ja koolituse alustamise ajakavast.

Investeeringud (C8.I2): Ümberõpe duaalsete koolitusprogrammide kaudu (Pro A)

Tööturu suurte muutuste kontekstis võimaldab programm „Pro-A“ töötajatel, eelkõige ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajatel keskenduda oma kutsealasele arengule ja hõlbustada kutsealavahetust duaalse koolituse kaudu, mille tulemuseks on kutsetunnistus.

Töötaja vaheldub 6–12 kuuks ametliku koolitusega, mida viib läbi koolitusasutus, ja kutsetegevusega ettevõttes (võib teatavate kvalifikatsioonide ja sihtrühmade puhul pikendada 24 kuuni). Koolitus võib toimuda tööajal või pärast seda. Oskuste haldaja võib katta osa koolitus-, transpordi- ja majutuskuludest või kõik need kulud, samuti töötaja töötasu A prevalence’i ajal.

Selle meetmega rahastatakse 90 000 toetusesaaja kutsealast üleminekut aastatel 2021–2023.

Investeeringud (C8.I3): Värbamistoetused õpipoisiõppeks

Meede seisneb rahalises toetuses praktikantide tööandjatele nende esimese lepinguaasta jooksul, kokku kuni 8000 EUR ulatuses üle 18-aastaste puhul ja kuni 5000 EUR ulatuses alaealiste puhul.

Kuigi abi on avatud kõigile ettevõtetele, peavad 250 või enama töötajaga ettevõtted vastama ühele järgmistest tingimustest:

-jõuda 2021. aastal 5 %-ni lepingutest, millega toetatakse kutsealast tööleasumist (õpipoisi- ja kutsealale pääsemise leping, VIE, CIFRE);

-või 2021. aastal vähemalt 3 % nende töötajatest osaleb duaalsetes koolitusprogrammides (õpipoisiõppe ja kutsekoolituse leping), tingimusel et see on alates 2020. aastast kasvanud vähemalt 10 %.

Pädevusoperaatori (Opco) esitatud praktikalepingu puhul maksab teenus- ja makseasutus toetust igakuiselt enne töötasu maksmist ja alates lepingu algusest.

Investeeringud (C8.I4): Kutseliseks muutmise lepingute eest makstav värbamistoetus

Nende sihipäraste värbamistoetustega toetatakse tööandjaid, kes võtavad tööle töötajaid, kes valmistavad ette diplomit, tunnistust või kutsekvalifikatsiooni, millele on osutatud tunnistuste riiklikus klassifikatsioonis.

Meede seisneb igakuises rahalises toetuses praktikantide tööandjatele nende esimese lepinguaasta jooksul, kokku kuni 8000 euro ulatuses 18-30-aastaste puhul ja kuni 5000 euro ulatuses alaealiste puhul. Need summad moodustavad 50 % alla 18-aastaste isikute palgast, 65 % 21-30-aastastest ja 50 % 21-30-aastastest.

Investeeringud (C8.I5): Värbamistoetus alla 26-aastastele noortele

Meetmed hõlmavad alla 26-aastaste noorte värbamistoetust mõõduka kvalifikatsiooniga või alustavatel töökohtadel (töötasu piirdub kahekordse miinimumpalgaga), mida makstakse vähemalt kolmekuulise tähtajalise lepingu või tähtajatu lepingu sõlmimise eest ajavahemikus 1. augustist 2020 kuni 31. märtsini 2021. Toetuse maksimummäär on 4000 eurot aastas, kusjuures makseid tehakse neli korda aastas. Seda meedet on pikendatud kuni 31. maini 2021 , kuid praegu piirdub see töötasuga, mis on miinimumpalgast 1,6 korda väiksem või sellega võrdne.

Investeeringud (C8.I6): Noortele töökohtade loomine spordisektoris

Selle meetmega antakse rahalist toetust kuni kaheks aastaks, kui spordisektoris luuakse töökoht, mille eesmärk on võtta tööle alla 25-aastaseid noori. 80 % riikliku spordiagentuuri toetatavatest töökohtadest on alles pärast abi lõppemist. Selle meetmega toetatakse alaliste ja mitteümberpaigutatavate töökohtade loomist, aidates noortel püsivalt tööturule siseneda, edendades samal ajal kogu elanikkonna tervist ja liikumisvõimalusi.

Investeeringud (C8.I7): Tippkutsekoolid

Tipptasemel koolidesse sisenemise eesmärk on pakkuda eelkõige ebasoodsa taustaga õpilastele keskkonda, mis sobib paremini õppimiseks, nende oskuste arendamiseks ja hariduspüüdluste laiendamiseks.

Paljud olemasolevad pardalemineku koolid ei ole aga enam praeguste vajadustega hästi kohanenud, mistõttu on nende täituvus väike. Renoveerimine aitab kaasa nii energiasäästule kui ka nende rajatiste moderniseerimisele, suurendades nende haridusvõimaluste atraktiivsust. Selle meetme raames rahastatakse 2022. aasta septembriks 1500 koha renoveerimist või loomist koolidesse, kus pakutakse tipptasemel teenuseid. Kohaldatakse kaasrahastamismäära 50 %, kusjuures kohalikud omavalitsused rahastavad poole renoveerimistööde kuludest.

Investeeringud (C8.I8): „Koos edu nimel“ (Cordées de la réussite)

Programm „Üheskoos edu eest“ on pikaajaline juhendamissüsteem kõrgkooliõpilaste (tuutorid) ja ebasoodsatest piirkondadest (prioriteetne haridus ja maapiirkonnad) pärit keskkooliõpilaste vahel. Eesmärk on laiendada nende õpilaste ambitsioone ja väljavaateid ning aidata neil kujundada oma isiklikku ja professionaalset projekti. See saavutatakse isikliku juhendamise ja rühmategevuste kaudu, mis edendavad suuremat kultuurilist ja sotsiaalset avatust (nt muuseumide ja avaliku sektori asutuste külastamine, eri kutsealade ja töökohtade külastamine, konverentsidel osalemine, stereotüüpe käsitlevad teadlikkuse suurendamise meetmed, pehmete oskuste arendamine, näiteks avalik kõne). Tegevused on kohandatud vastavalt õpilaste vanusele, sest nad saavad programmis osaleda umbes 13 aasta vanuselt ning nad jätkavad osalemist kuni keskhariduse omandamiseni.

See programm põhineb partnerlusel ühelt poolt ülikoolide või kõrgharidusasutuste (näiteks keskkoolid, mis pakuvad ka kaheaastaseid ettevalmistuskursusi baccalauréate) ning teiselt poolt maapiirkondade või ebasoodsate tingimustega piirkondade kesk- ja keskkoolide vahel, kes kohustuvad programmi lisama 30 % oma üliõpilastest teatavasse vanuserühma. Need 3-aastased partnerlused valivad välja piirkondlikud komiteed projektikonkursside kaudu.

Selle meetmega rahastatakse 185 000 üliõpilase osalemist programmis.

Investeeringud (C8.I9): Riigitagatised õppelaenudele

Riigi tagatistega tagatud õppelaenu eesmärk on aidata alla 28-aastastel üliõpilastel oma õpinguid rahastada. Riigigarantii võimaldab üliõpilastel, kes ei suuda anda isiklikku tagatist, saada oma õpingute rahastamiseks vajalikku krediiti.

Laenu tagasimaksmise võib edasi lükata kuni kraadi saamiseni. Laenu maksimaalne summa on 15 000 eurot vähemalt kaheks aastaks. Riigipoolse rahastamise suurendamine selle meetme kaudu peaks võimaldama viiel korral rohkematel üliõpilastel kõnealustest tagatud laenudest kasu saada. Seetõttu tuleks selle meetmega rahastada riigigarantiisid vähemalt 100 000 õppelaenule.

Investeeringud (C8.I10): Isiklikud kursused 16-18aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele

Selle meetmega pakutakse koolist väljalangejatele lühiajalist toetust, eelkõige arvestades nende lisaraskusi pärast COVID-19 kriisi ja sellest tulenevaid liikumispiiranguid, eesmärgiga aidata pikemas perspektiivis tegeleda madala kvalifikatsiooniga noorte tööturult väljatõrjumisega.

Meetmega antakse mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele kohandatud toetust. Eesmärk on pakkuda igale 16-18-aastasele isikule, kelle puhul on kindlaks tehtud, et ta ei täida koolituskohustust, tema vajadustele ja professionaalsele projektile vastavat lahendust. 15-nädalane programm on loodud selleks, et anda noortele võimalus töötada pehmete oskustega, avastada karjäärivõimalusi ning saada igakülgset toetust (sotsiaalset, spordialast, kultuurilist) täielikult immersiivses toidu- ja majutusprogrammi raames.

Investeeringud (C8.I11): Õppekohtade loomine kõrgharidusasutustes

Erakordsed tulemused bakalaureuseeksamil on märkimisväärselt suurendanud nende üliõpilaste arvu, kes alustasid kõrghariduse omandamist 2020. aasta sügisel. Meede seisneb täiendavate koolituskohtade loomises kõrghariduses, mille eesmärk on pakkuda lahendusi noortele ja suurendada koolituspakkumist suure nõudlusega majandussektoritele.

Meede hõlmab täiendavate kohtade avamist lühi- ja kutsehariduses; bakalaureuseõppes, õenduskoolides ja parameditsiinilises koolituses, järgides eelkõige praegust olukorda ja Ségur de la Santé lepingut.

Investeeringud (C8.I12): Noorsookava: bakalaureuseõppejärgne kõrgharidus

Arvestades vajadust täiendavate kohtade järele kõrghariduses, täiendab see investeering kõrghariduskohtade loomisse tehtavaid investeeringuid, avades kohad lühemate kaheaastaste diplomite ja üheaastaste koolitustena.

2021. aasta septembriks luuakse täiendavad kohad järgmistes valdkondades: