Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist“

(2021/C 300/03)

Pearaportöör: Anne KARJALAINEN (FI/PES), Kerava linnavolikogu liige Viitedokument: eesistujariigi Portugali konsulteerimistaotlus Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ COM(2021) 102 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Portugal lisas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise oma programmi prioriteedina, ning on koostanud eesistujariigi taotlusel Porto sotsiaaltippkohtumise jaoks arvamuse kohaliku ja piirkondliku perspektiivi kohta. Komitee peab oluliseks võtta kõrgeimal poliitilisel tasandil kohustus edendada käesoleval kümnendil tugevat sotsiaalset Euroopat ja inimeste heaolu;

2.

väljendab eriti heameelt Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava üle, milles sätestatakse vajalikud pikaajalised poliitikameetmed ja konkreetsed vahendid, et luua kestlikumad majandus- ja sotsiaalsüsteemid tulevikuks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides;

3.

peab tervitatavaks, et tegevuskavas tunnustatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli algatuste rakendamisel, arendamisel ja neile lisaväärtuse andmisel. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline osa piirkondade elujõulisuse tugevdamisel ning 2030. aasta tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse alaste kvantifitseeritud üldeesmärkide saavutamisel, tingimusel et tegevuskava rakendamiseks eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid;

4.

rõhutab, et rakenduskava tugevdab ja edendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutusi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika rakendamisel. Tuleb vaadata praegusest kriisist kaugemale ja teha sotsiaalseid investeeringuid, et tugevdada sotsiaalset mõõdet ka hästitoimiva siseturu kasuks;

5.

rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba selge, kooskõlastatud ja edasipüüdlik rakendamine aitab kaasa Euroopa Liidu pühendumisele ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja selle 17-le kestliku arengu eesmärgile ning Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisele sotsiaalselt õiglasel viisil;

6.

toonitab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel määrab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte kindlaks, millisel tasandil EL ja liikmesriigid kavandatud poliitikavahendeid ja seadusandlikke meetmeid rakendamise käigus kasutavad;

Jõudude ühendamine Portos

7.

kutsub Porto sotsiaaltippkohtumisel osalevaid liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda üles võtma ühist kohustust kiirendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist oma pädevusvaldkondades, seades esikohale inimesed. Enamik vahendeid samba põhimõtete rakendamiseks on liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kätes. Edu saavutamiseks on vaja eri valitsustasandite ja sidusrühmade pühendunud tegutsemist ja jagatud vastutust ELi institutsioonide toetusel. Piirkonnad ja linnad on valmis täitma oma osa tugeva ja vastupidava sotsiaalse Euroopa kujundamisel, mis tagab õiglase rohe- ja digipöörde ning võimaldab nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt taastuda COVID-19 kriisist. Seda toetavad kindlalt ka kodanikud, sest kümnest eurooplasest üheksa peab sotsiaalset Euroopat oluliseks (1);

8.

rõhutab, et Euroopa seisab silmitsi selle põlvkonna suurima tervishoiu-, sotsiaal- ja majanduskriisiga, milles Euroopa solidaarsus on proovile pandud. COVID-19 pandeemia mõju tööhõivele, vaesusele ja inimeste vaimsele heaolule jätkub kaua ning nõuab kõigi valitsustasandite investeeringuid sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas, õigeid poliitikameetmete kombinatsioone ja rahalisi vahendeid. Taaste- ja vastupidavusrahastu abil tehtavatel investeeringutel ja võetavatel meetmetel peab olema tugev sotsiaalne mõõde, mis tugevdab sotsiaalkaitsesüsteeme, rahastab kvaliteetseid töökohti, parandab ja kindlustab avalikke teenuseid, vähendab vaesust ja edendab soolist võrdõiguslikkust. Tuleb keskenduda eelkõige kõige haavatavamate inimeste kaitsele, nagu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed, üksikvanemaga perekonnad ja üksikemad, kellel on raske töö- ja pereelu ühitada, puudega inimesed, rändajad, soolise vägivalla ohvrid jt, ning majanduse taastamine kaasavaks ja sotsiaalselt õiglaseks muutmisele. Sellega seoses on väga oluline ametiasutuste tugev pühendumine majanduslikule vabadusele osutada, tellida ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid;

9.

toonitab, et Euroopa Liit on jõudnud pöördepunkti, kus uus mõtteviis ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka hädavajalik. Sotsiaalhoolekande süsteemid vajavad reformimist maailmas, mida kujundavad ülemaailmsed megatrendid. Inimeste heaollu investeerimine ja heaolumajanduse eeliste väärtustamine on olulisem kui kunagi varem. Komitee peab Porto sotsiaaltippkohtumist oluliseks võimaluseks leppida kokku ühistes eesmärkides, millega seatakse poliitika keskmesse inimeste heaolu ja võrdsus ning asetatakse sotsiaalküsimused Euroopa Liidus püsivalt esikohale;

Portos heaks kiidetavad ühised eesmärgid

10.

toetab tegevuskavas seatud kolme peamist eesmärki, mis tuleb kümnendi lõpuks saavutada tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas ning mis on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Uued peamised eesmärgid tähendavad, et 2030. aastaks peaks vähemalt 78 % ELi elanikkonnast vanuses 20–64 olema tööga hõivatud, vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest peaks igal aastal koolitusel osalema ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu tuleks vähendada vähemalt 15 miljoni võrra;

11.

rõhutab, et tööhõive eesmärgi saavutamiseks on vaja luua rohkem kvaliteetseid uusi töökohti, parandada naiste tööhõivet, lihtsustada kõigi noorte juurdepääsu tööhõivele, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatele noortele, ja tagada tööelus alaesindatud rühmade täielik integreerimine tööturule. Komitee tuletab meelde, et COVID-19 kriis on mõjutanud naiste, noorte, rändajate ja puuetega inimeste tööhõivet. Samuti tuleks pöörata tähelepanu raskustele, millega puutuvad kokku inimesed, keda diskrimineeritakse tööhõive valdkonnas muudel põhjustel, nagu vanus, etniline ja rassiline päritolu, usutunnistus või veendumused ja seksuaalne sättumus;

12.

nõustub sellega, kui olulised on kavandatud tööhõivealgatused ning ulatuslikud kollektiivläbirääkimised, et tagada töötaja senisest parem kaitse. Uued tööhõivevormid, tööjõu liikuvus, platvormimajandus, tööaja paindlik korraldus ja kaugtöö nõuavad dialoogi sotsiaalpartnerite vahel ja nende tihedat kaasamist sotsiaalõiguste samba rakendamisse. Komitee peab samuti kahetsusväärseks, et tegevuskavas vaid hinnatakse eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastust (TERA) saadud kogemusi ega kaaluta arutelu alalise Euroopa töötuskindlustusskeemi üle;

13.

rõhutab, et uued tööstus-, ringmajanduse ja VKEde strateegiad ning sotsiaalmajandus toetavad kvaliteetsete töökohtade loomist ja suuremat konkurentsivõimet. Need strateegiad peavad vähendama ka soolist ebavõrdsust taastuvenergia ja keskkonnahoidlike töökohtade vallas;

14.

juhib tähelepanu sotsiaalse vastutuse kriteeriumitele riigihangetes ja nende panusele sotsiaalse dumpingu ennetamisel. Komitee teeb seetõttu ettepaneku muuta riigihankelepingud rohkem sõltuvaks õiglaste palga- ja muude tingimuste rakendamisest, mis on sätestatud seadustes ja/või kollektiivlepingutes, sealhulgas alltöövõtuahelates;

15.

rõhutab vajadust tagada töö- ja eraelu tasakaal ning parem juurdepääs tööturule naiste jaoks, kes moodustavad valdava enamuse pereliikmetest hooldajatest, pöörates erilist tähelepanu üksikvanemaga perekondadele ja suurtele peredele. Samal ajal parandab naiste tööhõive määra suurendamine ja palgalõhe vähendamine naiste pensione, vähendades vaesusriski pensionipõlves;

16.

nõuab noortegarantii kiiret rakendamist ja meetmetes erilise tähelepanu pööramist 15–29-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte olukorra parandamisele. Õpipoisiõppe ajakohastamine ja praktikaprogrammide parandamine suurendab noorte võimalusi leida kiiresti tööd kasvusektorites, mis on oluline, kuna noorte töötus on COVID-19 kriisi ajal kõikjal Euroopas järsult kasvanud. Komitee nõuab samuti meetmete võtmist selle tagamiseks, et noorte tööhõivet edendavad kavad ei soodustaks ebakindlaid tööhõivevorme;

17.

rõhutab, et COVID-19 kriisist taastumine, rohe- ja digipööre ning demograafilised muutused mõjutavad Euroopa piirkondi ja sektoreid erinevalt, nõudes tööjõu ümberpaigutamist ja laiaulatuslikku ümberõpet. Komitee kutsub liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning sotsiaalpartnereid üles leidma lahendusi täiskasvanute, eelkõige vanemas eas töötute juurdepääsuks täiendus- ja ümberõppele, tuginedes headele tavadele ja süsteemile EASE (2);

18.

teeb ettepaneku siduda hariduse ja oskuste alased eesmärgid mitte ainult Euroopa haridusruumi väljakujundamisega, vaid ka Euroopa teadusruumi ja Euroopa oskuste tegevuskavaga, jätmata kedagi rohe- ja digipöördest kõrvale;

19.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll oskustega seotud poliitikameetmete väljatöötamisel ja koolituse pakkumisel. Komitee kutsub üles kasutama õpipoisiõpet EASE-le (3) ja õpipoisiõppe Euroopa raamistikule (4) tuginedes, et võimaldada eelkõige VKEdel pakkuda noortele õpipoisiõpet ja parandada alaesindatud rühmade olukorda tööturul;

20.

rõhutab Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegia tõhusa rakendamise tagamise tähtsust, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevate naiste kaasamisele (soolise vägivalla ohvrid, üksikvanemaga perekonnad jt). Samba rakendamisel tuleb süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise mitmekesisuse tunnustamist;

21.

tuletab meelde, et hoolimata tehtud jõupingutustest ei ole vaesust ega sotsiaalset tõrjutust Euroopas kaotatud ning COVID-19 pandeemia halvendab olukorda tõenäoliselt veelgi. Kuigi vaesuse vähendamise eesmärk võiks olla edasipüüdlikum, pidades eelkõige silmas pandeemiast põhjustatud sotsiaalset kahju, peab vaesuse vähendamine vähemalt 15 miljoni inimese võrra, kellest vähemalt kolmandik peaks olema lapsed, olema selle kümnendi peamine prioriteet, mis nõuab keskendumist vaesuse algpõhjustele ja tõhusatele meetmetele koos terviklike sekkumistega kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades, et vaesust vähendada. Riiklikud sissetuleku tagamise kavad on koos neid võimaldavate teenustega viimane abinõu, mis peab tagama inimväärse elu;

22.

juhib tähelepanu avalike sotsiaalteenuste olulisele rollile kohalikul ja piirkondlikul tasandil peamiste sotsiaalsete õiguste põhimõtete rakendamisel selleks, et leevendada pandeemia negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi. Need on ülitähtsad, et muuta majanduse taastamine õiglasemaks ja sotsiaalselt kaasavamaks, toetades kõige haavatavamate inimeste tööhõivet, tervist ja sotsiaalset kaasatust;

23.

rõhutab Euroopa lastegarantii ja ELi lapse õiguste strateegia tõhusa rakendamise tähtsust riiklike lastehoiukavade abil, mis edendavad võrdseid võimalusi kõigile lastele ja murravad ebasoodsate tingimuste põlvkondadevahelise ülekandumise nõiaringi, tagades vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääsu esmatähtsatele teenustele. Kõigil lastel peab olema juurdepääs kvaliteetsele lastehoiule, alus- ja koolieelsele haridusele, tervislikule toitumisele ja huvialaringides osalemisele pärast kooli. Eritähelepanu tuleks pöörata haavatavas olukorras lastele, nagu kodutud lapsed ja vanemliku hoolitsuseta lapsed, ning pakkuda neile kogukonna- ja perepõhist hooldust ning tagada, et ükski laps ei jää unustusse. Peamiste prioriteetide hulka kuuluvad samuti kõigi vägivalla ja diskrimineerimise vormide ennetamine ja nende vastu võitlemine, lapsesõbraliku õigusemõistmise edendamine ning laste ühiskonnas osalemise tugevdamine, nagu on selgelt märgitud ka uues ELi lapse õiguste üldstrateegias. Lapse õigused peavad olema tagatud ka digimaailmas;

24.

rõhutab samuti vajadust tegeleda tõhusalt üha arvukama vananeva elanikkonna vajadustega ja tagada neile elukvaliteet, kaitstes nende õigust kvaliteetsele sotsiaalhoolekandele, päevahooldusele ja pikaajalisele hooldusele, sest neid valdkondi on pandeemia märkimisväärselt mõjutanud ja neis valitseb oskustööjõu puudus;

25.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on avalike teenuste osutamisel oluline roll ning et selle olulise ülesande täitmiseks peavad olema kättesaadavad piisavad rahalised vahendid. Investeeringud rohelisse, digitaalsesse ja sotsiaalsesse taristusse vähendavad piirkondlikke erinevusi ja parandavad juurdepääsu taskukohastele avalikele teenustele maapiirkondades, mahajäänud linnaosades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades ning raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades, näiteks äärepoolsemates piirkondades ning kaugemates ja eraldatud piirkondades, kus juurdepääs digiressurssidele on sageli piiratum;

26.

tuletab meelde, et valdadel ja linnadel on oluline roll linnaplaneerimises, tehes kättesaadavaks eluruumid, mis on riiklikus või ühistu omanduses, kestlikud ja taskukohased. Suurendada tuleb inimväärsete eluasemete pakkumist kõigile kodanikele. Need peaksid vastama eakate ja puuetega inimeste konkreetsetele vajadustele, et edendada iseseisvat elamist ja ennetada nende suunamist hoolekandeasutustesse, samuti tuleb arvestada suurte ja üksikvanemaga perede, soolise vägivalla ohvrite ning noorte vajadustega, kelle suhtes on alaealisena kohaldatud kaitsemeetmeid. Eluasemeprobleemide lahendamine peab sisalduma kohalikes arengukavades, mille eesmärk on luua elamisväärseid linnaosasid. Kaasavaid, kaitsvaid ja osalusel põhinevaid lähenemisviise tuleks rakendada mitte ainult ELi renoveerimislaine strateegias, vaid ka ELi ja liikmesriikide võetud kindla kohustuse kaudu ehitada uuselamuid, sealhulgas pikaajaliselt üürile andmiseks. Väga oluline on võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel paremini kombineerida eri rahastamisallikaid ja ehitada kestlikke elamuid. Kodutusega tuleb tegeleda integreeritult ja kõikehõlmavalt, keskendudes kodutute tervishoiu- ja sotsiaaltoetusvõrgustike parandamisele. Näiteks on pikaajalise kodutuse vähendamisel osutunud edukaks tegutsemisviis „Esmalt eluase“. Seetõttu peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kuuluma kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi. Komitee peab sellega seoses kahetsusväärseks, et tegevuskavas ei seata kodutuse vastu võitlemisel kvantitatiivseid eesmärke;

27.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel osalejatel on järgmistel aastakümnetel märkimisväärne võimalus mõjutada heitkoguseid energiatootmise, ehituse ja transpordi kestliku planeerimise ja neisse keskkonnahoidlike investeeringute tegemise kaudu. Euroopa hoonete renoveerimislaine meetmete abil võidakse suurendada tööhõivet, parandada elukvaliteeti ja võidelda energiaostuvõimetuse vastu, toetades väikese sissetulekuga majapidamiste investeeringuid energiatõhususse. Üürnike õiguste kaitsmiseks ja keskklassistumise vältimiseks tuleks renoveerimislaine kontekstis, kui on kaasatud avaliku sektori toetus, kohaldada eluasemekulude neutraalsust (sh üüri-, energia- ja tegevuskulud);

28.

tuletab meelde, et COVID-19 pandeemia on digilõhet veelgi süvendanud. Komitee teeb ettepaneku edendada digitaalset ühtekuuluvust kui Euroopa Liidu eesmärki rajada asjakohane digitaalne taristu, mis muudab e-teenused ja digiõpe kõigile juurdepääsetavaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate rühmade juurdepääsule digitaalsetele vahenditele;

Sotsiaalvaldkonna tulemustabel

29.

juhib tähelepanu sellele, et riikide keskmised sotsiaalvaldkonna näitajad ei kajasta kõiki Euroopa Liidu sotsiaalseid probleeme. See võib viia eksitavate tulemusteni, varjates liikmesriikides sageli esinevaid sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi. Piirkondlik sotsiaalnäitajate tulemustabel võib aidata luua tugeva piirkondliku järelevalvepoliitika, mis tagab sotsiaalõiguste samba rakendamise kõigil tasanditel ja selle, et piirkondlikud investeeringud oleksid suunatud samba põhimõtete saavutamisele. Piirkondlikus järelevalves tuleb kasutada juba kogutud andmeid, aga see ei tohi tekitada piirkondadele halduskoormust;

30.

peab vajalikuks edendada tugevat, tõhusat ja selget ühist Euroopa poliitikat, et tagada rändevoogude nõuetekohane juhtimine; seda seisukohata jagavad täielikult liikmesriigid ja piirkonnad. Komitee kordab oma kindlat veendumust, et rände- ja varjupaigaleppe eesmärke, eelkõige liikmesriikide solidaarsust ja terviklikku lähenemisviisi, mis koondab meetmeid rände, varjupaiga, integratsiooni ja piirihalduse valdkonnas, võivad liikmesriigid saavutada ainult siis, kui nad tegutsevad üheskoos Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames ning kui solidaarsusmehhanismis tunnistatakse paremini nende kõigi huvisid ja võimeid (5);

31.

märgib, et oluline on lisada näitajad ja kasutada Euroopa Liidu enda edendatavaid vahendeid, näiteks piirkondliku sotsiaalarengu indeksit, et hõlmata laias laastus kõiki sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. Andmete esitamine kõigis näitajates tuleks jaotada huvivaldkondade, sealhulgas soo alusel, kuna sooline võrdõiguslikkus on Euroopa sotsiaalõiguste samba üldpõhimõte. Komitee rõhutab vajadust arendada edasi riigipõhiste soovituste teadmusbaasi ja näitajaid, et tõhusamalt saavutada samba eesmärke. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks aktiivselt kaasata arutellu sotsiaalvaldkonna tulemustabeli parandamise üle;

Sotsiaal-majanduslik juhtimine

32.

märgib, et Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastu on praegu peamised kasutada olevad õiguslikud vahendid, millega julgustada ja suunata liikmesriikide valitsusi töötama Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamise nimel Euroopa Liidus ja neid seejuures toetada. Komitee kutsub üles seadma Euroopa sotsiaalõiguste samba Euroopa poolaasta raames prioriteediks, tagamaks, et praegusest kriisist taastumine kujuneks tõeliselt kaasavaks ning käsitleks sotsiaalset tõrjutust, vaesust ja ebavõrdsust;

33.

kordab oma üleskutset parandada majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimist Euroopa ja riigi tasandi vahel Euroopa poolaasta raames ning kutsub üles kaasama sellesse tihedamalt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kasutades selleks subsidiaarsuse põhimõttele tuginevat eelarve jagatud täitmist. Selle põhimõtte kohaselt tuleks strateegilise kavandamise ja rakendamisega seotud ülesanded delegeerida mitte üksnes liikmesriikidele, vaid ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes saavad kohalikele vajadustele ja väljakutsetele kõige tõhusamalt vastata (6);

34.

nõuab kestliku rahanduse kontekstis nn sotsiaalse taksonoomia loomist vahendina, mis võimaldab suurendada investeeringuid sotsiaalsesse taristusse, nagu tervishoid, haridus või eluase. Selline vahend aitaks lahendada raskusi olulistele teenustele juurdepääsemisel, premeerides uue tehnoloogia kasutamist ja jõupingutusi kvalifitseeritud tööjõu edendamiseks ja töötajate puuduse vähendamiseks, aidates samal ajal paremini tunnustada sotsiaalsesse taristusse investeerimist kui väärtuslikku investeeringut;

Rahastamine

35.

julgustab kasutama mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ abil ära Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist riiklikul tasandil, et aidata kaasa rohe- ja digipöördele, sotsiaalsele õiglusele ja vastupanuvõimele;

36.

julgustab programmide kavandamisega tegelevaid asutusi tähistama struktuuri- ja investeerimisfondides selgelt ära kulud, mis on seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisega;

37.

nõuab, et kohalikule ja piirkondlikule tasandile eraldataks rohkem vahendeid riiklikest eelarvetest ning ELi vahenditest, et rahastada kohalikke meetmeid, teenuseid ja sotsiaalseid investeeringuid, mille abil saaks toetada eelkõige kõige haavatavamaid inimrühmi, järgides võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

38.

rõhutab vajadust tugineda rahaliste vahendite eraldamise kavandamisel senisest rohkem nende jaotamise mõju hindamisele, et võtta paremini arvesse reformide ja sotsiaalsete investeeringute mõju eri rühmadele.

---

(1)  Eurobaromeetri uuring nr 03/2021 sotsiaalküsimuste kohta.

(2)  Toimivad tööhõive aktiivse toetamise meetmed (EASE), C(2021) 1372.

(3)  Idem.

(4)  Nõukogu 2018. aasta soovitus õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta.

(5)  COR 4843/2020.

(6)  COR 2167/2020.