EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.8.2021

COM(2021) 486 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) 2019. ja 2020. aasta tegevuse kohta

KOKKUVÕTE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi 2007. aastal selleks, et toetada töötajaid, kes kaotavad oma töö üleilmastumise ja kaubanduses toimuvate muutuste tõttu. Fondi tegevust kohandati veelgi, et anda tuge üleilmsest finants- ja majanduskriisist tingitud koondamiste korral.

Fondi eesmärk on üleilmastumisest saadava kasu parem jaotamine, aidates koondatud töötajatel tööturule naasmise raskuste korral oma oskusi kohandada ja leida uusi töökohti. Piirkondades, kus noorte töötus on suur, võib EGF toetada noori, kes ei tööta ega õpi (NEET-noori).

EGFist kaasrahastatakse kuni 60 % nende meetmete maksumusest, mille kohta liikmesriigid esitavad taotluse fondist toetuse saamiseks. Meetmed hõlmasid personaalset abi ja nõustamist tööotsingutel, mitmesuguseid kohandatud koolitus- ja täiendusõppe võimalusi, ettevõtluse ja ettevõtte asutamise toetamist ning ajutisi rahalisi stiimuleid ja toetusi.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade EGFi tegevusest ja tulemustest 2019. ja 2020. aastal.

Ø Sellel ajavahemikul esitasid kuus liikmesriiki kaheksa taotlust, millest üks võeti hiljem tagasi. Nende kaheksa taotluse kogusumma oli 34,6 miljonit eurot (liikmesriigi ja EGFi toetus), millega taotleti toetust 10 505 töötajale ja 330 noorele, kes ei tööta ega õpi. Kõige rohkem oli nende hulgas lennutranspordisektori töötajaid, valdkondadest järgnesid laondus ja veondust abistavad tegevusalad ning mootorsõidukite tootmine.

Ø Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid EGFi vahendite kasutamise kohta vastu ühe otsuse 1 500 toetusesaaja toetamiseks kogusummas kaks miljonit eurot.

Ø Liikmesriigid esitasid aruande 16 EGFi taotluse kohta, mis võeti vastu aastatel 2016.–2018.  Tulemused näitasid, et keskmiselt 56 % meetmetes osalenud töötajatest leidsid rakendusperioodi lõpuks uue töökoha. Eriti kõrge oli tööturule naasmise määr järgmistel juhtudel: Microsoft (Soome) 92 %, Retail (Soome) 84 %, Financial service activities (Madalmaad) 78 % ja Norte Centro Lisboa wearing apparel (Portugal) 77 %.

2020. aasta lõpus jõuti poliitilisele kokkuleppele EGFi määruse kohta, mis hõlmab aastaid 2021–2027. Määrus jõustus 2021. aasta kevadel 2 . Sellega laiendatakse fondi kasutamist, võimaldades tulemuslikumalt sekkuda ja toetada suuremat hulka tööta jäänud töötajaid. EGFist toetatakse lisaks töötajatele, kes on koondatudseoses maailmakaubanduses üleilmastumise ning üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, ka töötajaid, kes on koondatud muudel põhjustel, sealhulgas automatiseerimine, üleminek digitehnoloogiale või vähese CO2 heitega majandusele. Nii võetakse arvesse arenevas töömaailmas tekkinud uusi väljakutseid.

SISUKORD    

1. Sissejuhatus    

2. EGFi 2019. ja 2020. aasta tegevuse analüüs    

2.1. Esitatud taotlused    

2.1.1. Esitatud taotlused koondamise põhjuse ja sekkumiskriteeriumite kaupa    

2.1.2. Esitatud taotluste arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2 osad)    

2.1.3. Esitatud taotlused sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu kaupa    

2.1.4. Esitatud taotlused taotletud summade kaupa    

2.1.5. Esitatud taotlused ühe toetusesaaja kohta taotletud summade kaupa    

2.2. Tehtud otsused ja määratud toetused    

2.2.1. EGFi toetusest rahastatud meetmed    

2.2.2. EGFist ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus    

2.3. Tagasilükatud taotlused    

2.4. EGFi abil saadud tulemused    

2.4.1. 2019. ja 2020. aastal esitatud tulemuste kokkuvõte    

2.4.2. Toetuse saanud isikute tööturule naasmise määr    

2.4.3. Kvalitatiivne hinnang 2019. ja 2020. aastal esitatud lõpparuannete kohta    

2.5. Rahaliste vahendite kasutamine    

2.5.1. EGFi toetused    

2.5.2. Tehniline abi    

2.5.3. Teatatud rikkumised    

2.5.4. EGFi rahaliste toetuste väljamaksmise lõpetamine    

2.6. Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed    

2.6.1. Teavitamine ja avalikkus: veebisait    

2.6.2. Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega    

2.6.3. Elektrooniline andmevahetussüsteem (SFC2014)    

2.6.4. EGFi järelhindamine aastatel 2014–2020    

3. EGFi määrus aastateks 2021–2027    

1. Sissejuhatus

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 3 abil näitab Euroopa Liit solidaarsust töötajatega, toetades maailmakaubanduses üleilmastumise ning üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel koondatud töötajaid ning tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Selleks et aidata koondatud töötajatel leida uusi töökohti, kaasrahastatakse EGFist liikmesriikide rakendatavaid aktiivseid tööturumeetmeid. Fondist toetatakse liikmesriikide poolt eespool nimetatud põhjustel toimunud ootamatute kollektiivsete koondamiste korral võetavaid meetmeid, kasutades kõige haavatavamate koondatud töötajate puhul individuaalsemat ja sihipärast lähenemisviisi.

Komisjon esitab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1309/2013 (mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020)) 4 artikliga 19 Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva aruande, milles antakse kvantitatiivne ja kvalitatiivne hinnang EGFi viimase kahe aasta tegevusele.

Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ja selles on eelkõige esitatud teave järgmise kohta:

·laekunud taotlused;

·tehtud otsused;

·rahastatud meetmed, sealhulgas nende meetmete vastastikune täiendavus teiste liidu rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatud meetmetega;

·tööturule naasmise määra käsitlev statistika toetusesaajate kohta liikmesriikide kaupa;

·rahalise toetuse andmise lõpetamine ning

·taotlused, mis on toetuse saamise tingimustele mittevastavuse tõttu tagasi lükatud.

Aruande lõpus esitatakse järelhindamist toetava uuringu peamised tulemused aastate 2014–2020 kohta ja läbivaadatud EGFi määruse (2021–2027) põhiaspektid.

2. EGFi 2019. ja 2020. aasta tegevuse analüüs

2.1. Esitatud taotlused

2019. ja 2020. aastal sai komisjon kaheksa taotlust kuuelt liikmesriigilt: 5  Belgia, Hispaania, Eesti, Saksamaa, Madalmaad ja Soome. Nende kaheksa taotluse kogusumma oli 34,6 miljonit eurot (liikmesriigi ja EGFi toetus), millega taotleti toetust 10 505 töötajale ja 330 noorele, kes ei tööta ega õpi. Kõik need riigid olid juba varem taotlenud EGFi toetust. Andmed taotluste kohta on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. 2019. ja 2020. aastal esitatud taotlused

Nendest kaheksast taotlusest viis esitasid liikmesriigid 2020. aasta lõpus tingituna COVID-19 pandeemiast, millel on suur mõju liikmesriikide majandusele. Neli liikmesriiki (Eesti, Belgia, Soome ja Madalmaad) 6 esitasid taotlused seoses koondamistega kolmes sektoris, mida COVID-19 pandeemia eelkõige mõjutas: lennutransport ja turismiga seotud tegevus. Lisaks sellele esitas Hispaania taotluse kaubandusega seotud üleilmastumise kriteeriumi alusel (EGF/2020/006 ES/Cataluña automotive). Kuid Hispaania võttis oma taotluse 4. mail 2021 tagasi ja seda ei ole järgnevas analüüsis arvesse võetud.

2.1.1. Esitatud taotlused koondamise põhjuse ja sekkumiskriteeriumite kaupa

2019. ja 2020. aastal esitati seitse taotlust määruse (EL) nr 1309/2013 alusel, mida kohaldatakse järgmiste koondamispõhjuste korral.

vMaailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suured struktuurimuutused

Kaubandusolukorra kriteeriumi alusel esitati kolm taotlust, millest ühte (EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancilliary sectors) põhjendati eriolukorraga 7 .

vÜleilmse majanduskriisi mõju

Üleilmsest majanduskriisist tulenevatel põhjustel esitati neli taotlust, millest ühte (EGF/2020/002 EE/Estonian tourism industry) põhjendati eriolukorraga 8 .

2.1.2. Esitatud taotluste arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2 osad) 9

Seitse esitatud taotlust olid seotud koondamistega 22 eri sektoris.

Kolm taotlust – Belgialt, Eestilt ja Hispaanialt – hõlmasid enam kui ühte tegevusvaldkonda.

Need sektorid olid järgmised:

1)metallitootmine (kaks taotlust),

2)metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed,

3)muude transpordivahendite tootmine,

4)muu tootmine,

5)masinate ja seadmete remont ja paigaldus,

6)eriehitustööd,

7)mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont,

8)jaekaubandus,

9)maismaaveondus ja torutransport,

10)veetransport,

11)lennutransport (kolm taotlust),

12)laondus ja veondust abistavad tegevusalad (kaks taotlust),

13)majutus,

14)toidu ja joogi serveerimine,

15)muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus,

16)rentimine ja kasutusrent,

17)reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, muu reserveerimine ning sellega seotud tegevus,

18)hoonete ja maastike hooldus,

19)loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus,

20)raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus,

21)hasartmängude ja kihlvedude korraldamine ning

22)sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused.

Esimest korda pärast EGFi asutamist esitati taotlusi järgmiste sektorite kohta (NACE osa kood on esitatud sulgudes):

·mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (45),

·veetransport (50),

·laondus ja veondust abistavad tegevusalad (52),

·majutus (55),

·muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (74),

·reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, muu reserveerimine ning sellega seotud tegevus (79),

·hoonete ja maastike hooldus (81),

·loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus (90),

·raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus (91),

·hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (92),

·sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused (93).

Kõige suurema hulga töötajate jaoks taotleti toetust lennutranspordisektoris (1 715), sellele järgnesid laondus ja veondust abistavad tegevusalad (1 340) ning majutus (775). (Vt graafik 1.)

Graafik 1. Sihtrühma kuuluvate töötajate arv sektorite kaupa* (NACE Rev. 2 osad) aastatel 2019–2020 

* Nelja osa (77, 10 91, 92 ja 93) ei ole graafikusse lisatud, sest nendes sektorites koondatud töötajate arv (Eesti taotlus) ei olnud taotluste esitamise etapis veel teada. Kahe mitut sektorit hõlmava juhtumi puhul (Eesti ja Hispaania) määrati konkreetses sektoris sihtrühma kuuluvate töötajate arv koondatud töötajate arvu järgi.

2.1.3. Esitatud taotlused sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu kaupa

2019. ja 2020. aastal esitatud seitse taotlust olid seotud 16 387 koondamisega. EGFi toetuse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate (töötajad ja NEET-noored) koguarv oli 9 935. Sihtrühma kuuluvast 9 935 toetusesaajast 9 605 olid koondatud töötajad ning 330 olid noored, kes ei tööta ega õpi. (Vt tabel 1.) Eesti taotles EGFilt toetust kõige suurema arvu töötajate jaoks (5 060), järgnesid Belgia (1 868) ja Madalmaad (1 201). Belgia taotles toetust 330 NEET-noore jaoks, kes samuti kuulusid toetuse sihtrühma. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate keskmine arv taotluse kohta oli 1 419. (Vt graafik 2.)

Graafik 2. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv liikmesriikide kaupa aastatel 2019–2020

Esitatud taotluste arv on näidatud sulgudes.

* Kaks taotlust Belgialt: EG/2019/001 BE/Carrefour ja EGF/2020/005 BE/Swissport.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate koguarv:        9 935

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate keskmine arv:        1 419

Sihtrühma kuuluvatest töötajatest 55 % olid mehed, 62 % olid vanuses 25–54 ja 88 % ELi kodanikud. Kuid töötajate soolises profiilis on eri juhtumite puhul suuri erinevusi . Belgia taotluses (jaekaubandus) moodustasid 71 % sihtrühmast naised ja Eesti taotluses (turism) oli see näitaja 61 %. Seevastu Saksamaa ja Hispaania taotlused hõlmasid naisi vastavalt 4 % ja 6 %, sest taotlused olid seotud tootmissektoritega, kus traditsiooniliselt on ülekaalus mehed (metalli- ja autotööstus).

Koondatavate töötajate arv võib erineda EGFi toetuse sihtrühma kuuluvate töötajate arvust, sest liikmesriik võib otsustada keskenduda konkreetsele rühmale, näiteks haavatavamatele töötajatele, kes seisavad tööturul silmitsi erakordsete raskustega, ja/või neile, kes vajavad toetust kõige enam. Mõnel juhul võib kiireks tööturule naasmiseks piisata tavapärasest toetusest, mis liikmesriikides on koondatud töötajate jaoks olemas, ja teatavatel juhtudel võivad töötajad otsustada ennetähtaegselt pensionile jääda.

Graafik 3. Sihtrühma kuuluvate töötajate profiil soo ja taotluste kaupa

Graafik 4. Sihtrühma kuuluvate töötajate profiil soo kaupa

Graafik 5. Sihtrühma kuuluvate töötajate profiil kodakondsuse kaupa

Graafik 6. Sihtrühma kuuluvate töötajate profiil vanuse kaupa

2.1.4. Esitatud taotlused taotletud summade kaupa

EGFi rahaline toetus täiendab liikmesriikide meetmeid liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Taotluse esitanud liikmesriik peab tagama, et konkreetsed EGFi rahalist toetust saavad meetmed ei saa ELi eelarvest muud rahalist toetust ning et need vastavad riigiabi nõuetele. EGFist toetatavad meetmed ei asenda neid meetmeid, mida ettevõtjad peavad võtma liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute alusel.

Iga EGFi toetust taotlev liikmesriik peab koostama kooskõlastatud meetmete paketi, mis sobib kõige paremini kokku sihtrühma kuuluvate toetusesaajate profiiliga, ning otsustama taotletava toetuse suuruse üle. Määrusega (EL) nr 1309/2013 on EGFi kaasrahastamise ülemmääraks kehtestatud 60 %.

Seitsme taotlusega taotleti EGFilt toetust kogusummas 19 733 416 eurot. Kõige suuremat summat (5 351 252 eurot) taotles kaks taotlust esitanud Belgia, järgnesid Madalmaad (5 019 218 eurot) ja Eesti (4 474 480 eurot) kumbki ühe taotlusega. Taotletud EGFi toetused jäid vahemikku 1 081 706 eurost 5 019 218 euroni, keskmine taotletud summa oli 3 288 903 eurot liikmesriigi kohta ja 2 819 059 eurot taotluse kohta.

Graafik 7. EGFilt taotletud kogusumma (eurodes) liikmesriikide kaupa aastatel 2019–2020

Esitatud taotluste arv on näidatud sulgudes.

EGFilt taotletud kogusumma:             19 733 416 eurot

EGFilt taotletud keskmine summa liikmesriigi kohta:    3 288 903 eurot

2.1.5. Esitatud taotlused ühe toetusesaaja kohta taotletud summade kaupa

Määrusega (EL) nr 1309/2013 ei ole taotletava kogusumma suurust piiratud. Erinevused ühe sihtrühma kuuluva toetusesaaja kohta taotletavas summas võivad olla põhjustatud tööturu olukorrast, sihtrühma kuuluva toetusesaaja konkreetsest olukorrast, liikmesriigi poolt varem võetud meetmetest ja teenuste osutamise kuludest asjaomases liikmesriigis.

Need on põhjused, miks EGFi toetuseks esitatud summad ühe toetusesaaja kohta kõikusid 2019. ja 2020. aastal 884 eurost 4 179 euroni ning keskmine summa oli 1 986 eurot. Kõige suuremat keskmist summat ühe toetusesaaja kohta taotlesid Madalmaad (4 179 eurot) ja kõige väiksemat summat taotles Eesti (884 eurot).

Graafik 8. Summa (eurodes), mida liikmesriigid taotlesid EGFilt ühe toetusesaaja kohta aastatel 2019–2020

Esitatud taotluste arv on näidatud sulgudes.

Keskmine summa, mida EGFilt toetusesaaja kohta taotleti:        1 986 eurot

2.2. Tehtud otsused ja määratud toetused

2019. ja 2020. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu ühe otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta. EGF kaasrahastas kokku 2 054 400 euroga toetusi sihtrühma kuuluvatele töötajatele, kes olid koondatud Hispaania laevaehitussektoritest. Taotlus esitati 960 koondatud töötaja kohta kuues sektoris ja 38 ettevõttes, mis asuvad NUTS 2. tasandi piirkonnas Galicias. Sihtrühma kuuluvast 500 töötajast, kes eeldatavalt meetmetes osalevad (52 % koondatud töötajatest), olid 94 % mehed, 78 % vanuses 30–54 ja 97 % ELi kodanikud.

2.2.1. EGFi toetusest rahastatud meetmed

Määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 alusel võib EGFist anda rahalist toetust aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis kuuluvad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi hulka, ja mis on ette nähtud selleks, et hõlbustada sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte töötute tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

2020. aastal EGFist toetuse saamiseks heaks kiidetud aktiivsed tööhõivemeetmed koosnesid peamiselt järgmisest:

·kutsenõustamine,

·aktiivne individuaalne abi tööotsingul ja töövahendus,

·mitmesugune ümber-, täiendus- ja kutseõpe, horisontaalne ja pehmete oskuste koolitus ning ettevõtluskoolitus,

·nõustamine ja juhendamine tööturule naasmiseks ning juhendamine uuel töökohal töötamise algetapis,

·koondamisjärgse abi stiimulid ning

·mitmesugused toetused (töö otsimine, koolitus) ja assigneeringud (pendeltöötamine, ülalpeetavate isikute hooldajad).

Toetuspakettide koostamisel võtsid liikmesriigid arvesse konkreetsete toetusesaajate tausta, kogemusi, haridustaset ja valmisolekut liikuda muudesse sektoritesse ning praeguseid ja tulevasi võimalusi asjaomastes piirkondades tööd saada.

2.2.2. EGFist ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGFi eesmärk on suurendada aktiivsete tööturumeetmete abil sihtrühma kuuluvate toetusesaajate tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada nende tööturule naasmist. Seega täiendab see fond Euroopa Sotsiaalfondi, mis on peamine tööhõive edendamise vahend ELis.

Kahe rahastamisvahendi vastastikune täiendavus seisneb nende suutlikkuses lahendada kõnealuseid probleeme erinevas ajalises perspektiivis. EGFi toetus on mõeldud koondatud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele konkreetsel juhul, kui lühikese aja jooksul toimub ulatuslik kollektiivne koondamine. See tagab konkreetse Euroopa toe kriisiolukorras.

EGF võimaldab liikmesriikidel sihtrühma kuuluvaid toetusesaajaid toetada nende vajaduste kohaselt ja põhjalikult ning võtta ka meetmeid, millele neil tavaliselt juurdepääsu ei ole (näiteks kesk- või kõrgharidus). EGF pakub võimalust kavandada konkreetsete koondatud töötajate vajaduste järgi individuaalseid teenuseid, mis pakuvad enamat kui tavalised koolituskursused ja -meetmed. ESFi toetus seevastu on tavaliselt suunatud laiemale elanikkonnale (nii töötajatele kui ka töötutele).

Peale selle arvatakse, et EGFi toetusest on kõige rohkem kasu saanud kõige haavatavamatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvad töötajad, näiteks need, kes on eakamad, madala kvalifikatsiooniga või rändaja taustaga, samuti naised (eelkõige üksikemad). EGF võimaldab liikmesriikidel pakkuda tuge suurema hulga nõustajatega ja pikema aja jooksul. See suurendab toetusesaajate väljavaateid oma olukorda parandada.

ESF toetab mitmeaastaseid programme kasutades ennetaval moel strateegilisi ja pikaajalisi eesmärke, nagu inimkapitali suurendamine ja toimetulek muutustega.

Liikmesriigid kasutavad EGFi ja ESFi meetmeid mõnikord üksteise täiendamiseks, et pakkuda nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi lahendusi. Konkreetse juhtumi korral tugineb EGF tavaliselt olemasolevatele liikmesriigi või ESFi meetmetele, täiendades neid või pakkudes teistsuguseid lisameetmeid. Otsustav kriteerium on olemasolevate vahendite potentsiaal sihtrühma kuuluvaid toetusesaajaid aidata ning liikmesriikide ülesanne on valida ja kavandada vahendid ja meetmed, mis sobivad taotletavate eesmärkide saavutamiseks kõige paremini.

Subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes tehakse liikmesriigi tasandil otsus selle kohta, kas taotleda ESFi või EGFi toetust. Liikmesriigid peavad ise kasutama kahe fondi vastastikust täiendavust ära parimal võimalikul viisil, võttes arvesse kohalikke olusid konkreetsel ajahetkel.

Nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 9 lõikes 5, peavad kõik liikmesriigid seadma sisse vajalikud mehhanismid, et vältida ELi rahastamisvahenditest topeltrahastamise ohtu. Enamikus liikmesriikides vastutab ESFi korraldusasutus ka EGFi rakendamise eest. See annab liikmesriikidele võimaluse tagada eri meetmete vastastikune täiendavus.

2.3. Tagasilükatud taotlused

Ajavahemikul 2019–2020 lükati tagasi üks Belgia esitatud taotlus (EGF/2019/001 BE/Carrefour), sest nõukogu 11 leidis, et seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 2 punktis a, ei ole piisaval määral tõendatud. Euroopa Parlament toetas täielikult komisjoni ettepanekut, kuid eelarvepädevad institutsioonid ei jõudnud selles küsimuses kokkuleppele.

2.4. EGFi abil saadud tulemused

Peamised teabeallikad EGFi toetustega saavutatud tulemuste kohta on liikmesriikide lõpparuanded, mis tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast toetuste rakendamise lõppu. Neile aruannetele lisandub teave, mida liikmesriigid jagavad otsesuhtluses komisjoniga, koosolekutel ja konverentsidel ning mis saadakse hindamisel ja auditeerimisel. 2019. ja 2020. aastal liikmesriikide esitatud peamised tulemused ja andmed on kokku võetud käesolevas punktis ja tabelis 2.

2.4.1. 2019. ja 2020. aastal esitatud tulemuste kokkuvõte

2019. ja 2020. aastal esitati komisjonile 16 lõpparuannet 11 liikmesriigi EGFi vahenditega kaasrahastatud juhtumite kohta, mida rakendati 2016. aasta juulist kuni 2020. aasta juunini. Kõigile juhtumitele tehti järelhindamine 12 .

Need lõpparuanded näitasid, et 6 235 töötajat (56 % toetuse saanud töötajatest) ja 112 NEET-noort, seega 55 % kõigist 11 511 EGFi toetuse saajast oli EGFi rakendusperioodi lõpuks leidnud uue töökoha (5 695 töötajana ja 652 füüsilisest isikust ettevõtjana). Ligikaudu 5 % toetusesaajatest alles õppis või osales koolitusel, 27 % olid töötud või eri põhjustel mitteaktiivsed ja 13 % tööalane seisund ei olnud teada. Keskmine toetusesaajateni jõudmise määr (st EGFist toetuse saanud isikute arv võrreldes algselt meetmete sihtrühma arvatud isikutega) oli 74 % ja kõikus suurel määral vahemikus 9–100 %.

Liikmesriikide lõpparuannetes on antud ülevaade meetmetest, kuidas koondatud töötajatele osutati individuaalseid ja kohandatud teenuseid, mis aitavad neid suunata kasutama erinevaid võimalusi töökoha leidmiseks. Need aruanded kinnitasid ka seda, et EGF toob lisaväärtust meetmetesse, mida liikmesriigid tavaliselt võtavad eesmärgiga aidata sihtrühma kuuluvatel toetusesaajatel leida uus töö ja naasta tööturule.

Tabel 2. 2019. ja 2020. aastal esitatud lõpparuanded

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.
** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale mingitel isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.
** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale mingitel isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

2.4.2. Toetuse saanud isikute tööturule naasmise määr

2019. ja 2020. aastal esitatud lõpparuannete põhjal leidis keskmiselt 55 % toetusesaajatest uue töökoha kuue kuu jooksul pärast EGFi meetmete lõppemist. Samas kõikus toetuse saanud isikute tööturule naasmise määr 28 %-st (Prantsusmaal) 92 %-ni (Soomes). Vt tabel 2.

Lõpparuannete kohaselt on EGFist toetuse saajatel keskmisest suhteliselt madalam haridustase ja seega ka vähem ülekantavaid oskusi. See vähendab tavaoludes nende töövõimalusi ja muudab nad tööturul haavatavamaks. Peale selle on EGFi eesmärk pakkuda toetust eelkõige sellistes piirkondades, millele struktuurilised muutused on avaldanud eriti ränka mõju. Seepärast on toetuse saanud töötajate puhul keskmine rakendusperioodi lõpuks tööturule naasmise määr (56 %) võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (47 %) julgustav tulemus. Sellistesse edusammudesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult, sest rakendusperioodi 2014–2020 (24 kuud või kauem, kui rakendamine algas varem) saab eelmise programmitöö perioodiga 2007–2013 võrrelda vaid osaliselt 13 .

2019. ja 2020. aastal esitatud lõpparuannetest hõlmas ainult kolm toetuste andmist NEET-noortele. Lõpparuannete esitamise ajaks oli 29 % EGFist toetust saanud NEET-noortest töökoha leidnud või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana ning 11 % oli uuesti õppima asunud.

Vahehindamisel 14 leiti, et toetusega seotud kulutuste ja tööturule naasmise määra suurenemise vahel puudus seos. Liikmesriikide lõpparuannetes esitatud selgituste põhjal mõjutavad tööturule naasmist järgmised tegurid:

Økohaliku ja piirkondliku tööturu jõukus ja suutlikkus abi ära kasutada. Seetõttu võib tööturule naasmise määr suuresti sõltuda majandussektorist ja konkreetsest piirkonnast;

Økoondatud töötajate haridus ja oskused;

Ømeetmete vastavus koondatud töötajate vajadustele;

Ømil määral toetusesaajad või nende esindajad on algusest peale kaasatud EGFi toetuse kavandamisse ja rakendamisse;

Øliikmesriikide institutsiooniline suutlikkus ja kogemused toetuste andmisel struktuuriliste muutuste korral.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et tööturule naasmise määr on registreeritud rakendusperioodi lõpus, mistõttu see kajastab toetusesaajate tööhõive olukorda andmete kogumise hetkel.

Eespool nimetatud tegurid mõjutavad olulisel määral rakendusperioodi lõpuks töökoha leidnud toetusesaajate arvu . Seetõttu tuleks EGFi tulemuslikkust hinnata mitte üksnes tööturule naasnud töötajate arvu, vaid ka pikaajalisema mõju alusel, mida kajastavad näiteks uued oskused, kvalifikatsioon, enesekindlus, võimekustunne ja EGFi meetmetest alguse saanud osalemine suhtlusvõrgustikes. Liikmesriikidelt saadud andmete kohaselt tööturule naasmise määr lõpparuande rakendamisperioodile järgneval kuuel kuul enamasti tõuseb ning keskpika perioodi jooksul (18 kuud pärast rakendusperioodi lõppu) suureneb see veelgi. See suundumus näitab, et EGFi meetmete pikaajalise mõju tulemusel lähenetakse töö otsimisele rohkem tulevikuperspektiivi silmas pidades.

Ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetakse arvesse meetmete kavandamisel ja rakendamisel saadud kogemusi, et töötajaid edaspidi paremini toetada.

Graafik 9. Tööturule naasmise määr 15 toetuse saanud isikute kohta liikmesriikide kaupa

EGFi taotluste arv on näidatud sulgudes.

2.4.3. Kvalitatiivne hinnang 2019. ja 2020. aastal esitatud lõpparuannete kohta

Liikmesriikide toetusmeetmete paketid sisaldasid mitmesugust individuaalset tööotsinguabi, koondamisjärgset abi ja (ümber)õppemeetmeid sihtrühma kuuluvate toetusesaajate jaoks. Kõige suuremad olid kulud kolmes kategoorias.

·Abi tööotsingul ja juhtumikorraldus: 12,3 miljonit eurot (28 % individuaalsete teenuste kogumahust)

See oli üks kõige sagedamini pakutavaid meetmeid. Meede hõlmas üldisi teabeteenuseid töötajatele ja NEET-noortele, kutsenõustamist, nõustamisteenuseid, juhendamist, koondamisjärgset abi, individuaalseid vestlusi toetusesaajatega (et määrata kindlaks nende jaoks kohandatud viis tööturule naasmiseks või hinnata nende oskusi), õpikodasid CV koostamiseks ja enesekindluse suurendamiseks, psühholoogilist nõustamist, eakaaslaste gruppe ja toetust uuele töökohale minekul. Seda meedet pakuti 19 juhtumi puhul 18 korral 15 022 toetusesaajale.

·Koolitus ja ümberõpe: 12,4 miljonit eurot (28 % individuaalsete teenuste kogumahust)

See oli eespool kirjeldatuga sama sageli kasutatud meede, mida pakuti 5 525 toetusesaajale kõigi aruandes esitatud juhtumite korral. Seda meedet kohandati EGFi toetusesaajate vajaduste ja soovidega, võttes arvesse kohaliku või piirkondliku tööturu ja potentsiaalselt töökohti loovate sektorite vajadusi. Koolitust pakutakse sageli laiemalt kui on riikliku tasandi meetmete korral tavaline: see võib hõlmata haridust alates kutseõppest kuni akadeemiliste kraadideni, keelekursuseid jne.

·Ettevõtluse edendamine: 8,7 miljonit eurot (20 % individuaalsete teenuste kogumahust)

See oli kolmas kõige enam kasutatud meetmetest ning seda pakuti 16 korral, abistades 1020 toetusesaajat. Selle meetme alla kuulusid ettevõtte asutamine, juhendamiseks kohtumised, juhendamistegevused ja rahalised stiimulid ettevõtte tegevuse käivitamiseks antavate toetustena.

Märkimisväärsed erinevused toetusesaajate kättesaadavuse puhul (9–100 %) tulenevad suurel määral isiklikest põhjustest (toetusesaajad, kes ei soovi osaleda) ja taustatingimustest (tööturu olukord). Kuid mõju võis avaldada ka meetmete kavandamise ja rakendamise viis.

Näiteks osutus Rootsi Ericssoni taotluse korral tööturg tugevamaks, kui taotluse esitamise ajal arvati, ja see vähendas vajadust EGFi toetuse järele, sest paljud töötajad leidsid uue töökoha iseseisvalt. Eestis (petroleum and chemicals) vähendasid EGFi toetuse vajadust tööturu positiivne olukord ja asjaolu, et mitmed pakutud meetmed olid sarnased liikmesriigi tasandil rakendatavate meetmetega. Hispaanias oli vähese osalemise peamine tegur seotud riiklike menetlustega, mis tõi kaasa viivitusi rakendamisel (Comunidad Valenciana automotive) ning üldise usalduse puudumise, motivatsiooni vähenemise ja madala enesehinnangu, mis tulenes pikast toetuseta perioodist (Galicia wearing apparel).

Tegevuse tulemuslikkuse poolest võib pidada väga edukaks ja üheks parima tava näiteks Soome esitatud EGFi taotlust (Microsoft 2). Rakendusperioodi lõpuks oli 92 % töötajatest leidnud uue töökoha. Ka kasutusmäär 16 oli kõrge: ära kasutati 83 % fondi vahenditest. Nii heade tulemuste saavutamisel olid kõige olulisemad järgmised aspektid:

1)väga kiire reageerimine koondamistele ja meetmete rakendamise varajane algus, kasutades riiklikku rahastamist;

2)tihe koostöö endiste tööandjate, piirkondlike ja liikmesriigi ametiasutuste, liikmesriigi tööturuasutuste ja teenuseosutajate vahel;

3)varasematest EGFi projektidest saadud kogemuste ärakasutamine olemasolevate projektijuhtimisrühmade ja EGFi spetsialistide võrgustike kaudu 17 ning

4)iga toetusesaaja vajadustele vastava koolituse individuaalne kohandamine.

Lõpparuanded näitavad, et EGFi toetus

1)suurendab pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust,

2)aitab suuremat arvu töötajaid,

3)võimaldab katsetada uuenduslikke meetmeid ning

4)tugevdab sidusrühmade (näiteks valitsusasutused ja töötajate organisatsioonid või koolitusteenuse osutajad) partnerlust.

EGF edendab elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks, pakkudes kohandatud koolitusi, mille eesmärk on oskuste täiendamine ja ajakohastamine. EGFi rahastamise tingimustele vastavad ka pikaajalised haridusprogrammid. Näiteks Rootsis ja Soomes oli EGFist toetuse saajatel võimalik valida paljude koolitusvõimaluste vahel alates ühekordsest koolitusest kuni akadeemilise kraadi saamiseks vajaliku õppeni Fond võimaldas kasutada selliseid rahalisi vahendeid, mida liikmesriigi tööturuasutuste kaudu ei oleks antud.

Saksamaal (Goodyear) pakuti ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele täiendavaid ja väga individuaalseid meetmeid, sealhulgas psühholoogilist tuge, stressijuhtimist, konsultatsioone isiklike probleemide (nagu võlad ja sõltuvus) lahendamiseks, keelekursuseid ja täiskasvanute kirjaoskuse kursuseid. Ilma EGFita ei oleks seda neile võimaldatud. 60-aastastele ja vanematele töötajatele pakuti mitmesuguseid eakaaslaste gruppides osalemise võimalusi, et soodustada vabatahtlikku tegevust ja suhtlust, ning need võeti väga hästi vastu. 

EGFi meetmete puhul võetakse arvesse ka sotsiaal-majanduslikku tausta, pakkudes toetusesaajatele nendes meetmetes osalemiseks liikuvustoetusi või lapsehoiuteenust. Näiteks Hispaanias kaeti koolitustel osalevate töötajate lapsehoiukulud.

Almaviva juhtum Itaalias on hea näide selle kohta, kuidas EGF võimaldas katsetada uuenduslikke meetmeid. Näiteks said tööotsijad nii riigi kui ka erasektori tööturuasutustes kasutada tööturule naasmise vautšerit, et osta tööotsingul pakutava aktiivse abi teenuseid.

Ka Belgias on seoses EGFi meetmetega katsetatud mitmeid uuendusi. Eriti mitmekesised olid Caterpillari juhtumi puhul töötajatele pakutud lahendused. Kõige uuenduslikum meede oli eraldada märkimisväärseid inimressursse ja rahalisi vahendeid ettevõtluse stimuleerimiseks, mille tulemusena rakendati 117 projekti. Samuti lõimiti koondatud töötajate jaoks ettenähtud standardpakkumisse rida uuendusi, eelkõige pöörati tähelepanu psühholoogilistele ja emotsionaalsetele teguritele ning NEET-noortele suunatud projektile Coup de Boost.

2.5. Rahaliste vahendite kasutamine

2.5.1. EGFi toetused

Vastavalt nõukogu määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 18 artiklile 12 ei tohi EGFi toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, mis on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

EGFi toetus makstakse liikmesriigile välja ühes osas 100 % ettemaksena, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast seda, kui eelarvepädev institutsioon on EGFi kasutuselevõtmise otsuse heaks kiitnud.

Aruandeperioodil kiitis eelarvepädev institutsioon heaks ühe EGFi toetuse kogusummas 2 054 400 eurot 19 . Individuaalsete teenuste 20  hinnangulised kulud hõlmasid 8 % ettevalmistavate õpikodade kuludest, 8 % kutsenõustamise kuludest, 52 % koolituskuludest, 12 % tööotsingute aktiivse toetamise kuludest, 18 % toetuste ja stiimulitega seotud kuludest ning 2 % tööturule naasmise järgse juhendamise kuludest.

2.5.2. Tehniline abi

Vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõikele 1 ja komisjoni algatusel võib kuni 0,5 % EGFi iga-aastastest vahenditest kasutada tehnilise abi jaoks. Seda summat tuleb kasutada selleks, et rahastada EGFi määruse rakendamiseks vajalikke toiminguid, nagu ettevalmistamine, järelevalve, andmete kogumine, teadmusbaasi loomine, haldus- ja tehniline tugi, teavitamine ja teabevahetus ning auditeerimine, kontroll ja hindamine.

Eelarvepädev institutsioon eraldas tehnilise abi jaoks 2019. aastal 610 000 eurot ja 2020. aastal 345 000 eurot.

Tabel 3.1. Tehnilise abi kulud 2019. aastal

Tabel 3.2. Tehnilise abi kulud 2020. aastal

2.5.3. Teatatud rikkumised

2019. ja 2020. aastal ei teatatud komisjonile määruse (EL) nr 1309/2013 alusel ühestki rikkumisest.

2.5.4. EGFi rahaliste toetuste väljamaksmise lõpetamine

EGFi rahalise toetuse andmise lõpetamise kord on esitatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 18. EGFi toetus lõpetatakse, kui komisjonile on edastatud kogu ettenähtud teavet sisaldav lõpparuanne, kõik väljamaksmata toetused on tagastatud ning liikmesriigil või komisjonil ei ole vaja võtta edasisi meetmeid. Kehtib siiski kohustus hoida kolme aasta jooksul kõik tõendavad dokumendid komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavana (määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 21 lõige 5).

2019. ja 2020. aastal lõpetati 19 taotlust, mida kasutati 2012. aasta märtsist kuni 2019. aasta septembrini. Keskmine kasutusmäär oli 58 %, kusjuures kõige madalam kasutusmäär oli 20 % ja kõige kõrgem 85 %. Komisjonile tagasi makstud kasutamata vahendite kogusumma oli 26 512 409 eurot (42 % nende taotluste jaoks eraldatud EGFi toetustest). Nende taotluste andmed on esitatud tabelis 4.

EGFi rahalise toetuse kasutusmäär on liikmesriigiti väga erinev (vt graafik 10): kõige madalam oli keskmine kasutusmäär Itaalias (24 %), Kreekas (28 %) ja Hispaanias (30 %) ning kõige kõrgem Soomes (84 %), Prantsusmaal (74 %) ja Iirimaal (72 %).

Graafik 10. Keskmine kasutusmäär liikmesriikide kaupa (% EGFi rahastatud toetusest)

EGFi taotluste arv on näidatud sulgudes.

Liikmesriigid ei kasutanud kõiki eraldatud toetussummasid mitmel põhjusel. Kuigi liikmesriikidel soovitatakse esitada individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohta realistlik eelarveprognoos, ei ole täpne kavandamine taotluste esitamise etapis alati võimalik. Eelarvet eelistatakse üle hinnata ja lisada oma esialgsesse arvestusse suur kindlusvaru, et vähendada ülekulude riski või seetõttu, et nende rakendamisel on palju teadmata aspekte (näiteks võimalike toetusesaajate profiilid ja vajadused).

Kavandatud meetmes osaleda soovivate töötajate arvu hinnatakse kavandamisetapis sageli üle. Eeldatavast väiksem osalemine võib tuleneda ettenägematutest isiklikest asjaoludest (leitakse iseseisvalt uus töö, motivatsioonipuudus või otsus jääda ennetähtaegselt pensionile. Samuti võivad mõned töötajad valida pigem odavamad kui kallimad meetmed või pigem lühiajalised kui pikaajalised meetmed.

Muudeks rahaliste vahendite vähesema kasutamise põhjusteks on, et meetmete rakendamise algus viibib, rakendamise jaoks ei ole piisavalt personali, võimalust summasid eri eelarvepunktide vahel ümber paigutada ei kasutata piisavalt või liikmesriigi tasandil rahastatakse meetmeid eeldatust rohkem.

Komisjon jätkab liikmesriikide nõustamist juba taotluste esitamise etapi, et aidata kaasa rahaliste vahendite optimaalsele haldamisele ja parandada kasutusmäära. Meetmete eelarve koostamine ja töötajate osalemise prognoosimine 24 kuu jooksul peaks kogemuste lisandudes paremini laabuma. Komisjoni arvates on edasiminekut näha ka erinevate koordineerimis- ja rakendamisstruktuuride suutlikkuses ning liikmesriikide ja piirkondliku või kohaliku tasandi vahelise teabevahetuse kvaliteedis.

Tabel 4. 2019. ja 2020. aastal lõpetatud juhtumid

2.6. Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

2.6.1. Teavitamine ja avalikkus: veebisait

Määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 12 lõike 2 kohaselt peab komisjon kasutusele võtma kõigis ELi keeltes veebilehe, seda haldama ja ajakohastama.

2019. ja 2020. aastal ajakohastas komisjon EGFi veebilehte 21 regulaarselt asjakohase teabega. Veebilehel on esitatud juhised taotluste esitamiseks, teave heakskiidetud ja tagasilükatud taotluste kohta ning peamised faktid ja näitajad eelmiste EGFi taotluste kohta. Kasutajatele on kättesaadavaks tehtud ka EGFi kontaktisikute andmed liikmesriikides ning lingid komisjoni ja liikmesriikide hallatavatele väljaannetele, uudistele ja EGFiga seotud üritustele.

2.6.2. Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega

EGFi kontaktisikute 22 23. koosolek korraldati 2019. aasta märtsis Ateenas ja 24. koosolek 2019. aasta oktoobris Brüsselis. Neil koosolekutel käsitleti menetletavaid juhtumeid ja kavandatavaid EGFi taotlusi, Euroopa Liidu ühist fondide haldamise süsteemi (SFC2014), EGFi järelhindamist aastatel 2014–2020, õigus- ja auditiküsimusi, andmekaitset, lihtsustatud kuluvõimalusi ja komisjoni ettepanekut 2020. aasta järgse määruse kohta, EGFi juhtumitega seotud parimate tavade jagamist ning muid asjakohaseid küsimusi.

Kontaktisikute koosolekutega samal ajal toimus kaks EGFi kontaktide loomise seminari, milles keskenduti EGFi 2020. aasta järgsele järelevalvele ja hindamisele ning keskkonnahoidlikele töökohtadele ja EGFile.

Ateenas toimunud seminari täiendasid projektikülastused, mis andsid asjaosalistele võimaluse vahetada kolleegidega kogemusi ja kohtuda toetusesaajatega. Mõlemal seminaril osales arvukalt liikmesriikide, sidusrühmade ja EGFi rakendusasutuste esindajaid.

2020. aasta märtsiks ja oktoobriks kavandatud EGFi üritused tühistati COVID-19 pandeemia tõttu. 17. märtsil 2020 toimus siiski järelhindamist käsitlev veebikoosolek.

2.6.3. Elektrooniline andmevahetussüsteem (SFC2014)

2014. aastal püüdis komisjon menetlusi veelgi lihtsustada, lisades EGFi Euroopa Liidu ühisesse fondide haldamise süsteemi (SFC2014), mis on liikmesriikide jaoks mõeldud elektrooniline andmevahetussüsteem. Alates 2015. aasta aprillist esitavad liikmesriigid EGFi taotlusi veebipõhiselt, kasutades selleks juhendatud taotlusprotsessi ning alates 2016. aasta augustist esitavad nad EGFi lõpparuandeid ka elektroonilise andmevahetussüsteemi SFC2014 kaudu. Tänu elektroonilise andmevahetussüsteemi SFC2014 kasutuselevõtule olid EGFile esitatud taotlused korrektsemad ja täielikumad. Süsteem lihtsustab andmete kogumist ja töötlemist ning kiirendab EGFi tulemustest teatamist. EGFi toetuse taotlemine elektroonilise andmevahetussüsteemi SFC2014 kaudu on aidanud lühendada aega, mis kulub liikmesriigi taotluse esitamisest kuni komisjoni ettepaneku vastuvõtmiseni Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

2.6.4. EGFi järelhindamine aastatel 2014–2020

Komisjon korraldab kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikliga 20 EGFi järelhindamise. Selle eesmärk on hinnata EGFi tulemuslikkust, kestlikkust, tõhusust, sidusust, asjakohasust ja ELi lisaväärtust. Hinnati kõiki EGFi juhtumeid, mille kohta esitati taotlused alates 2014. aastast kuni 31. detsembrini 2019.

Komisjon valis 2019. aastal välise teenuseosutaja, kes viis 2020. aastal läbi uuringu, mis toetab hindamist ja mille aruandest saadakse hindamisküsimustele vastused tulemuste, järelduste ja soovitustena. Tõendusmaterjaliks olid dokumendipõhine läbivaatamine, sihtuuringud ning ELi ja liikmesriikide sidusrühmade ning EGFi toetusesaajate põhjalikud küsitlused, samuti avalik veebikonsultatsioon. Kõigi hinnatud juhtumite kohta koostati eraldi juhtuuring, 23 mis esitati koos aruandega. Komisjon kinnitas teenuseosutaja koostatud aruande 2020. aasta detsembris. See toetab hindamist, mis avaldatakse 2021. aasta lõpuks komisjoni talituste töödokumendina.

Välisuuringu tulemused 24 näitavad, et EGF on (nii nagu ka 2014.–2020. aasta vahehindamisel) suurte struktuuriliste muutuste korral olnud töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja (mõnel juhul) noorte toetamisel ning nende suhtes solidaarsuse ülesnäitamisel üldiselt edukas.

Pealegi on EGF andnud märkimisväärset ELi lisaväärtust, suurendades koondatud töötajatele pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust ning intensiivsust. Pakutud toetus aitas tõsta toetusesaajate enesehinnangut ning tänu sellele hakkasid nad töö otsimisel rohkem silmas pidama tulevikuperspektiivi. EGFi tulemuslikkuse hindamise peamine järeldus oli, et koondatud töötajate keskmine tööturule naasmise määr on kasvanud. See suurenes 49 %-lt (aastatel 2007–2013) ligikaudu 60 %-le (aastatel 2014–2020), jäädes eri juhtudel vahemikku 18–94 %. Samuti on fond endiselt oluline ja kasulik, kuigi peaks uuesti läbi vaatama, kelle jaoks ja millistel tingimustel seda kasutatakse. Lisaks tuleks lihtsustada või lühendada halduskorda, parandada tulemuste nähtavust ning paremini jälgida EGFi meetmete tulemusi.

3. EGFi määrus aastateks 2021–2027 25

28. aprillil 2021 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu EGFi määruse aastateks 2021–2027, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Fondi uus nimetus on koondatud töötajate Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.  See on tõstab esile EGFi põhieesmärki pakkuda ELi solidaarsust töö kaotanud töötajatele, aidates neil kohaneda struktuurimuutustega.

Võttes arvesse, et EGFi eesmärk on anda rahalist toetust kiireloomulistes ja konkreetsetes ettenägematutes olukordades, jääb fond erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarve piirmäärasid. Seetõttu ei ole EGFil aastaeelarvet, vaid on iga-aastane ülemmäär, mida saab vajaduse korral kasutada Maksimaalne summa, mida EGF saaks ajavahemikul 2021–2027 kasutada, on 1,467 miljardit eurot (jooksevhindades), ehk keskmiselt 209,6 miljonit eurot (jooksevhindades) aastas.

Selleks et tagada EGFi tulemuslikum sekkumine ning olla praegustele ja tulevastele majandusprobleemidele ning tööturumuutustele reageerimisel kaasavam ja paindlikum, on 2021.–2027. aasta määrust täiendatud järgmiselt:

§laiem ulatus, st koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud suurte struktuuriliste muutuste tõttu, mille põhjuseks ei ole üksnes üleilmastumisega seotud probleemid ega finants- või majanduskriisid, vaid ka üleminek vähese CO2 heitega majandusele, digiteerimine, automatiseerimine jne;

§madalam künnis, st fondi on võimalik kasutada vähemalt 200 26 koondatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja puhul, mis võtab paremini arvesse tänapäeva ettevõtete keskmist suurust, sest paljudes liikmesriikides annavad enamikule töötajatele tööd väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. 200 töötaja koondamisel on enamikus piirkondades suur mõju tööturule;

§EGFi kaasrahastamismäära vastavusse viimine ESF+ 27 kõrgeima kaasrahastamismääraga vastava liikmesriigi jaoks, mis stimuleerib riike rahastamist taotlema kõige tõhusamal viisil;

§kiirem taotlemise ja kasutuselevõtuprotsess, sest lihtsustatud taotlemine vähendab liikmesriikide halduskoormust.

COVID-19 kriis on näidanud, et ootamatu sündmuse tõttu võib kaduda suur hulk töökohti, mis näitab taas, kui oluline on ELi suutlikkus kiiresti ja paindlikult reageerida. EGFi erakorralise abi eesmärk on pakkuda kiiresti ELi toetust ootamatute kollektiivsete koondamiste puhul olukorras, kus liikmesriikide ametiasutustel tekiks suuri raskusi.

Ajavahemikul 2021–2027 võimaldavad EGFi uued tingimused fondil toetada varasemast suuremat hulka töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning katta suuremal määral tugiteenuste kulusid. EGF loob jätkuvalt ELi lisaväärtust, sest parandab Euroopa tööjõu oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, pakkudes kvaliteetsemaid töökohti, ning suurendab piirkondade ja liikmesriikide sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust.

(1)

2019. aastal esitati komisjonile üks EGFi taotlus (EGF/2019/001 BE/Carrefour) ja nõukogu lükkas selle tagasi. 2020. aastal esitati seitse EGFi taotlust (vt tabel 1), neist kuus päris 2020. aasta lõpus. Seitsmest taotlusest kiideti 2020. aastal heaks ainult üks, 2021. aastal kiitsid Euroopa Parlament ja nõukogu heaks viis taotlust kuuest 2020. aasta lõpus esitatud taotlusest ning Hispaania võttis 2021. aastal ühe taotluse tagasi (EGF/2020/006 ES/Cataluña automotive).

(2)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R0691&qid=1630409982299 .

(3)

Asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855–864.

(5)

Need kuus liikmesriiki on esitatud taotluse esitamise aja järjekorras.

(6)

Need neli liikmesriiki on järjestatud taotluste esitamise aja järgi.

(7)

EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktiga b nähakse ette kriteerium, et üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul koondatakse vähemalt 500 töötajat ettevõtetes, mis tegutsevad samas NACE Revision 2 osas määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. Kooskõlas EGFi määruse artikli 4 lõikega 2 võib mõne taotluse korral teha sellest kriteeriumist erandi, kui tegemist on eriolukorra või väikese tööturuga.

(8)

Vt eelmine joonealune märkus.

(9)

NACE Rev. 2 – Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-RA-07-015 .

(10)

NACE Rev. 2 osa 77 on rentimine ja kasutusrent.

(11)

Vt https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13418-2019-INIT/en/pdf .

(12)

https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=326&langId=en .

(13)

2009.–2011. aastal oli rakendusperiood 12 kuud, 2012.–2023. aastal aga 24 kuud.

(14)

SWD(2018) 192, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1562591970533&uri=CELEX:52018SC0192 .

(15)

Tööturule naasmise määr näitab tööalast seisundit kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu.

(16)

Kasutusmäär näitab protsenti EGFi rahalisest toetusest, mille liikmesriik kasutas ära taotluses nimetatud rakendusperioodi jooksul.

(17)

Paljud neist on endised EGFi toetusesaajad, kes töötavad nüüd avalike tööturuasutustes ja erasektori teenuseosutajate juures.

(18)

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(19)

See summa ei hõlma Euroopa Komisjoni algatusel tehtud tehnilise abi otsuseid.

(20)

EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktide a, b ja c kohased meetmed.

(21)

https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=326&langId=et .

(22)

Kontaktisikute ametisse nimetamisega tegelevad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused. Iga liikmesriigi ametiasutuses otsustatakse, kes seda esindab.

(23)

Konkreetsete juhtuuringute aruandeid ei avaldatud ja need ei kuulu avaldamisele ka edaspidi.

(24)

  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=et&pubId=8371&furtherPubs=yes .

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013.

(26)

Sellest nõudest saab teha erandeid väikese tööturu ja eriolukorra puhul.

(27)

Euroopa Sotsiaalfond (ESF+).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.8.2021

COM(2021) 486 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) 2019. ja 2020. aasta tegevuse kohta

SISUKORD

1. Programmitööperioodi kumulatiivsed andmed (1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020)    

Graafik 1. Esitatud taotluste arv    

Graafik 2. Taotluste arv sektorite kaupa    

Graafik 3. Sihtrühma kuuluvate töötajate arv sektorite kaupa    

Graafik 4. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv liikmesriikide kaupa    

Graafik 5. Koondatud, sihtrühma kuuluvate ja toetuse saanud töötajate arv    

Graafik 6. Koondatud, sihtrühma kuuluvate ja toetuse saanud töötajate arv    

Graafik 7. EGFilt taotletud summad liikmesriikide kaupa    

Graafik 8. EGFilt ühe toetusesaaja kohta taotletud keskmine summa liikmesriikide kaupa    

Tabel 1. Esitatud lõpparuanded    

2. 2007.–2020. aasta kumulatiivsed andmed    

Graafik 9. Esitatud taotluste arv    

Graafik 10. Sihtrühma kuuluvate töötajate arv liikmesriikide kaupa    

Graafik 11. EGFilt taotletud summa (eurodes) liikmesriikide kaupa    

Graafik 12. Keskmine summa (eurodes), mida liikmesriigid ühe toetusesaaja kohta EGFilt taotlesid    

Tabel 2. EGFi taotlused liikmesriikide ja taotluse liigi kaupa    

Tabel 3. EGFi taotlused sektorite kaupa    

Graafik 13. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv sektorite kaupa    

1. Programmitööperioodi kumulatiivsed andmed
(1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020)

Igal aastal lisandub andmeid, mis võimaldavad kindlaks teha taotlustega seotud suundumusi ja saada ülevaade fondi tegevusest. Järgmistes graafikutes (graafikud 1–8) ja tabelis 1 esitatud andmed hõlmavad 54 taotlust, 1 mille liikmesriigid esitasid aastatel 2014–2020 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006). EGFilt on taotletud kokku 173 400 703 eurot meetmete jaoks, et aidata 58 267 sihtrühma kuuluvat toetusesaajat 2 .

Graafik 1. Esitatud taotluste arv ajavahemikus 2014–2020

Ajavahemikus 2014–2020 sai komisjon 23 kriisiga seotud taotlust ja 31 kaubanduse olukorraga seotud taotlust. Taotluste koguarv oli eri aastatel erinev, kuid keskmiselt esitati aastas ligikaudu kaheksa taotlust. Tabelis 2 on näha, et sellel programmitööperioodil on kõige rohkem taotlusi esitanud Kreeka ja Soome (mõlemad kaheksa taotlust), neile järgnevad Belgia (seitse taotlust) ja Hispaania (kuus taotlust).

Graafik 2. Taotluste arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2) 2014–2020

* Neli taotlust hõlmavad rohkem kui üht tegevusvaldkonda ja neid on seetõttu arvesse võetud mitmel korral.

Sektorite arv kokku:    40

Ajavahemikus 2014–2020 sai komisjon 54 EGFi taotlust suure hulga sektorite kohta (40). Kõige rohkem taotlusi esitati jaekaubanduse kohta (kuus taotlust), järgnesid mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (viis taotlust) ning lennutranspordisektor (viis taotlust).

Tabelis 3 on esitatud taotluste andmed sektorite kaupa.

Graafik 3. Sihtrühma kuuluvate töötajate arv sektorite kaupa* (NACE Rev. 2) 2014–2020

* Nelja mitut sektorit hõlmava taotluse 3 puhul määrati konkreetses sektoris sihtrühma kuuluvate töötajate arv koondatud töötajate arvu järgi. 

Sihtrühma kuuluvate töötajate koguarv:    54 168

Ajavahemikus 2014–2020 sai komisjon 12 liikmesriigilt EGFi taotluse 54 168 sihtrühma kuuluva töötaja kohta 40 4  eri sektoris. Kõige suurema arvu töötajate jaoks taotleti toetust mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise sektoris (10 299 töötajat), järgnesid jaekaubanduse sektor (4 943 töötajat) ning maismaaveonduse ja torutranspordi sektor (4 676 töötajat).

Sihtrühma kuuluvate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte koguarv (NEET-noored): 4 099

Ajavahemikus 2014–2020 esitasid viis liikmesriiki 12 taotlust 4 099 NEET-noore kohta. Liikmesriigid, kes taotlesid toetust NEET-noorte jaoks, olid Kreeka (neli taotlust, 2 098 NEET-noort), Belgia (kolm taotlust, 700 NEET-noort), Iirimaa (kolm taotlust, 446 NEET-noort), Portugal (üks taotlus, 730 NEET-noort) ja Hispaania (üks taotlus, 125 NEET-noort).

Graafik 4. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv liikmesriikide kaupa ajavahemikus 2014–2020

Taotluste arv on näidatud sulgudes.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate koguarv:                 58 267

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate keskmine arv liikmesriikide kaupa:         4 856

Ajavahemikus 2014–2020 esitasid 12 liikmesriiki taotlusi 58 267 sihtrühma kuuluva toetusesaaja kohta (töötajad ja NEET-noored). Belgia taotles EGFilt toetust kõige suurema arvu toetusesaajate jaoks (11 393), järgnesid Prantsusmaa (9 620) ja Soome (7 527).

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv hõlmab töötajaid ja NEET-noori. Tabelis 2 on esitatud taotluste andmed aastate ja liikmesriikide kaupa.

Graafik 5. Koondatud, sihtrühma kuuluvate ja toetuse saanud töötajate arv ajavahemikus 2014–2020

* Kaheksal juhul ei olnud lõpparuanne 31. detsembriks 2020 esitatud, mistõttu on toetuse saanud töötajate koguarv 2018. aasta kohta vaid osaliselt teada, samuti puuduvad andmed 2020. aasta kohta.

Koondatud töötajate koguarv:         75 021

Sihtrühma kuuluvate töötajate koguarv:        54 168

Toetuse saanud* töötajate koguarv:         34 940

Ajavahemikus 2014–2020 esitati 54 taotlust, millega taotleti EGFi kaasrahastamist kokku 54 168 sihtrühma kuuluvale töötaja jaoks (sh 36 521 meest ja 17 647 naist), kes moodustasid 72 % koondatud töötajate koguarvust (75 021).

Graafik 6. Koondatud, sihtrühma kuuluvate ja toetuse saanud töötajate arv* liikmesriikide kaupa ajavahemikus 2014–2020

* Tärniga tähistatud liikmesriikides ei ole EGFi toetuse andmine veel lõpetatud, mistõttu toetuse saanud töötajate koguarv ei ole lõplik.

Koondatud töötajate koguarv:         75 021

Sihtrühma kuuluvate töötajate koguarv:        54 168

Toetuse saanud* töötajate koguarv:         34 940

Ajavahemikus 2014–2020 taotles Belgia toetust kõige suuremale arvule sihtrühma kuuluvatele töötajatele (10 693 töötajat ehk 89 % koondatud töötajatest), järgnesid Prantsusmaa (9 620 töötajat ehk 71 % koondatud töötajatest) ja Soome (7 527 töötajat ehk 81 % koondatud töötajatest).

Graafik 7. EGFilt taotletud summad (eurodes) liikmesriikide kaupa ajavahemikus 2014–2020

Taotluste arv on näidatud sulgudes.

EGFilt taotletud kogusumma:             173 400 703 eurot

EGFilt taotletud keskmine summa liikmesriigi kohta:     14 450 059 eurot 

Ajavahemikus 2014–2020 taotlesid 12 liikmesriiki EGFilt toetust kokku 173 400 703 eurot. Kõige suuremat summat taotles Kreeka (40 349 250 eurot kaheksa taotlusega), järgnesid Prantsusmaa (34 716 088 eurot viie taotlusega) ja Soome (21 192 607 eurot kaheksa taotlusega).

Tabelis 2 on esitatud taotluste andmed aastate ja liikmesriikide kaupa.

Graafik 8. Ajavahemikus 2014–2020 EGFilt ühe toetusesaaja kohta taotletud keskmine summa (eurodes) liikmesriikide kaupa

Taotluste arv on näidatud sulgudes.

EGFilt taotletud keskmine summa ühe toetusesaaja kohta:    2 976 eurot

Ajavahemikus 2014–2020 taotluse esitanud 12 liikmesriiki taotlesid EGFilt ühe toetusesaaja kohta keskmiselt 2 976 eurot. Kõige suuremat keskmist summat ühe toetusesaaja kohta taotles Kreeka (5 429 eurot), järgnesid Iirimaa (4 707 eurot) ja Prantsusmaa (3 609 eurot).

Tabel 1. Ajavahemikus 2014–2020 esitatud lõpparuanded

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.

** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.

** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.

** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.

** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

* Tabelis esitatud teave toetusesaajate seisundi kohta tööturul kajastab olukorda rakendusperioodi lõpul.

** Mitteaktiivne tähendab seda, et isik ei osale isiklikel põhjustel (näiteks pensionile jäämise tõttu) enam tööturul.

2. 2007.–2020. aasta kumulatiivsed andmed

Graafik 9. Esitatud taotluste arv aastatel 2007–2020

Ajavahemikus 2007–2020 sai komisjon 85 kriisiga seotud taotlust ja 81 kaubanduse olukorraga seotud taotlust. Taotluste koguarv on eri aastatel erinev, kuid keskmiselt esitati aastas ligikaudu 12 taotlust.

Graafik 10. Sihtrühma kuuluvate töötajate arv liikmesriikide kaupa ajavahemikus 2007–2020

Taotluste arv on näidatud sulgudes.

Sihtrühma kuuluvate töötajate koguarv:                159 198

Sihtrühma kuuluvate töötajate keskmine arv liikmesriikide kaupa:     7 960

Ajavahemikus 2007–2020 esitas 20 liikmesriiki 166 taotlust (v.a tagasivõetud või tagasilükatud taotlused) 159 198 töötaja kohta. Prantsusmaa taotles EGFilt toetust kõige suurema arvu töötajate jaoks (19 444 töötajat üheksa taotlusega), järgnesid Belgia (17 915 töötajat 14 taotlusega) ja Saksamaa (15 639 töötajat 11 taotlusega).

Graafik 11. Ajavahemikus 2007–2020 EGFilt taotletud summa (eurodes) liikmesriikide kaupa

Taotluste arv on näidatud sulgudes.

EGFilt taotletud kogusumma:         652 002 420 eurot

EGFilt taotletud keskmine summa:        32 600 121 eurot 

Ajavahemikus 2007–2020 taotlesid 20 liikmesriiki EGFilt toetust kokku 652 002 420 eurot. Kõige suuremat EGFi kaasrahastamist taotles Prantsusmaa (99 655 342 eurot üheksa taotlusega), järgnesid Iirimaa (67 720 204 eurot kümne taotlusega) ja Itaalia (63 885 181 eurot 14 taotlusega).

Graafik 12. Keskmine summa (eurodes), mida liikmesriigid ühe toetusesaaja kohta EGFilt taotlesid ajavahemikus 2007–2020

Taotluste arv on näidatud sulgudes.

Keskmine summa, mida ühe toetusesaaja kohta EGFilt taotleti:    3 993 eurot

Ajavahemikus 2007–2020 taotluse esitanud 20 liikmesriiki taotlesid EGFilt ühe toetusesaaja kohta keskmiselt 3 993 eurot. Kõige suuremat keskmist summat ühe toetusesaaja kohta taotles Austria (14 343 eurot, kuus taotlust ja 1 952 toetusesaajat), järgnesid Taani (10 215 eurot, kümme taotlust ja 6 234 toetusesaajat) ja Iirimaa (6 042 eurot, kümme taotlust ja 10 763 toetusesaajat).

Tabel 2. 31. detsembrini 2020 esitatud EGFi taotlused (v.a tagasilükatud ja tagasivõetud taotlused)

Tabel 3. 31. detsembrini 2020 esitatud EGFi taotlused sektorite kaupa

* Kui taotlus on seotud koondamistega rohkem kui ühes sektoris, siis on see ka tabelis mitu korda.

Tabel 4. Taotluste arv* sektorite kaupa (NACE Rev. 2 osad) aastatel 2007–2020

* Neli taotlust kuuluvad rohkem kui ühte tegevusvaldkonda ja neid on seetõttu arvesse võetud mitmel korral.

Aastatel 2007–2020 sai komisjon 166 EGFi taotlust suure hulga sektorite kohta (49). Kõige rohkem taotlusi esitati mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise kohta (23 taotlust), järgnesid arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (17 taotlust) ning masinate ja seadmete tootmise sektor (15 taotlust).

Graafik 13. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv sektorite kaupa* (NACE Rev. 2 osad) aastatel 2007–2020

* Nelja mitut sektorit hõlmava taotluse 5 puhul määrati konkreetses sektoris sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv koondatud töötajate arvu järgi. 

Nelja osa (77, 91, 92 ja 93) ei ole graafikusse lisatud, sest nendes sektorites koondatud töötajate arv (Eesti taotlus) ei olnud taotluste esitamise etapis veel teada 6 .

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate koguarv 49 sektoris:    163 297

Ajavahemikus 2007–2020 sai komisjon 20 liikmesriigilt EGFi taotluse 163 297 koondatud töötaja ja NEET-noore kohta. Kõige suurema arvu töötajate jaoks taotleti toetust mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise sektoris (33 202 töötajat), järgnesid arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (21 263 töötajat) ning masinate ja seadmete tootmine (11 657 töötajat).

(1)

Kui võtta arvesse nelja tagasivõetud taotlust ja ühte tagasilükatud taotlust, oli taotlusi kokku 59. Kuid statistika tagasivõetud ja tagasilükatud taotlusi ei kajasta.

(2)

 Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv on esitatud liikmesriikide hinnangu järgi taotluste esitamise etapis.

(3)

 EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals, EGF/2020/001 ES/ Galicia shipbuilding ancillary sectors, EGF/2020/005 EE/ Estonia tourism.

(4)

 Nelja osa (77, 91, 92 ja 93) ei ole graafikusse lisatud, sest nendes sektorites koondatud töötajate arv ei olnud taotluste esitamise etapis veel teada (EGF/2020/005 EE/Estonia tourism).

(5)

 EGF/2016/003 EE/ Petroleum and chemicals, EGF/2020/001 ES/ Galicia shipbuilding ancillary sectors, EGF/2020/005 EE/ Estonia tourism, EGF/2020/005 BE/ Swissport.

(6)

 EGF/2020/005 EE/ Estonia tourism