EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 6.7.2021

COM(2021) 390 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia

{SWD(2021) 180 final}

Sissejuhatus – ELi kestliku rahanduse raamistiku tugevdamine

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on praeguse aja peamised üleilmsed probleemid. Riigid kõikjal maailmas tunnistavad, et nende probleemidega tuleb kiiresti tegeleda, nagu on näha nende toetusest Pariisi kokkuleppele ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030, 1 ning seavad kõrgeid eesmärke. EL on võtnud Euroopa rohelise kokkulepe alusel mitu kaugeleulatuvat kohustust, eelkõige kohustuse muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 % 2 . ELi eesmärk on ka suurendada oma vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes, elurikkuse kadumist ja keskkonnaseisundi üldisemat halvenemist ümber pöörata ning mitte jätta selles protsessis kedagi maha. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad olema kooskõlas kõik rahastamisallikad – nii era- kui ka valiku sektori, riiklikud ja mitmepoolsed. EL peab tegema üleilmset koostööd ning töötama koos madalate ja keskmiste tuludega riikidega nende riikide üleminekul.

ELi kestliku rahanduse raamistikul on oluline osa nende eesmärkide saavutamisel ja koroonapandeemiast kestlikult taastumise toetamisel. Euroopal on sellel aastakümnel vaja ainuüksi energiasüsteemidesse teha hinnanguliselt 350 miljardit eurot lisainvesteeringuid aastas, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, ning lisaks 130 miljardit eurot muude keskkonnaeesmärkide saavutamiseks 3 . Investeeringud mittekestlikesse tegevustesse ja varadesse jäävad üha suurema tõenäosusega tagaplaanile, sest kliima- ja keskkonnaprobleemid muutuvad veelgi olulisemaks. Kõnealuste riskide ebapiisav arvessevõtmine kahjustab vahendite jaotamist ja võib tulevikus põhjustada häirivaid kohandusi, millel on mõju ka finantsstabiilsusele. Keskkonnaalast reguleerimist tuleks seetõttu täiendada kestliku rahanduse raamistikuga, mis suunab rahastuse investeeringutesse, mis vähendavad avatust kõnealustele kliima- ja keskkonnariskidele 4 .

Kestliku rahanduse raamistik võib muuta avaliku sektori asutustele lihtsamaks kestliku kapitali kaasamise. EL on sellega seoses juba astumas olulisi samme. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ 5 raames kavatseb liit kulutada kuni 605 miljardit eurot kliimakriisi käsitlevatele projektidele ja 100 miljardit eurot elurikkust toetavatele projektidele. Taasterahastule „NextGenerationEU“ ette nähtud 750 miljardist eurost kaasatakse 30 % rahastu roheliste võlakirjade emiteerimise kaudu. Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp kui nn ELi kliimapank on ka astunud olulisi samme ülemineku toetamiseks 6 .

Kuna vajatavate investeeringute maht ületab avaliku sektori suutlikkust märkimisväärselt, on kestliku rahanduse raamistiku peamine eesmärk suunata erasektori rahavood asjaomastesse majandustegevustesse. Erasektori huvi kestlike investeeringute vastu on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, kuid eeldab selget, sidusat ja tugevat kestliku rahanduse raamistikku. EL kehtestab selle raamistiku.

Kestliku rahanduse raamistik ja kapitaliturgude liit tugevdavad üksteist ning loovad ettevõtjatele ja investoritele rohkem võimalusi. Hästi integreeritud ja tõhusad kapitaliturud peaksid olema katalüsaatoriks kapitali tulemuslikule kaasamisele ja kestlikeks investeeringuteks eraldamisele 7 . Kestliku rahanduse poliitikameetmete kavale antud hoog võimendab omakorda selliste jõupingutuste tähtsust ja pakilisust, mida tehakse Euroopa Liidus tõeliselt ühtse ja kestliku kapitalituru loomiseks.

2018. aastal võttis komisjon vastu oma esimese kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava. EL on selle kava põhjal pannud paika kestliku rahanduse raamistiku kolm põhielementi 8 . Need põhielemendid on järgmised: 1) kestlike tegevuste klassifitseerimise süsteem ehk taksonoomia, 2) mittefinants- ja finantsettevõtjate avalikustamisraamistik ja 3) investeerimisvahendid, sealhulgas võrdlusalused, standardid ja märgised 9 .

Esimene põhielement on ELi taksonoomia 10 . Taksonoomiamäärusega soovitakse luua tugev teaduspõhine klassifitseerimissüsteem, mis võimaldab mittefinants- ja finantsettevõtjatel kasutada ühist kestlikkuse määratlust ning pakub seega kaitset rohepesu vastu 11 .

Teine põhielement on nii mittefinantsettevõtjate kui ka finantsettevõtjate kohustuslik avalikustamiskord, mille tulemusel saavad investorid teavet kestlike investeeringutega seotud teadlike otsuste tegemiseks. Avalikustamisnõuded hõlmavad äriühingu tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale ning äriühingu äri- ja finantsriske, mis tulenevad tema kestlikkusega seotud riskipositsioonidest (kaks olulisuse perspektiivi). Sellest tulenevalt võttis komisjon taksonoomiamääruse alusel täna vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse teavet, mida finants- ja mittefinantsettevõtjad peavad ELi taksonoomiast 12 lähtudes oma keskkonnatoime kohta avalikustama.

Nende avalikustamisnõuete täitmiseks peab investeerimis- ja kindlustusnõustamine hõlmama kestlikkuseelistusi 17 .

Kolmas põhielement on investeerimisvahendite kogum, sealhulgas võrdlusalused, standardid ja märgised. Tänu nendele on finantsturu osalistel lihtsam viia oma investeerimisstrateegiad kooskõlla ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Need tagavad turuosalistele suurema läbipaistvuse. Need on nii ELi kliimaülemineku võrdlusaluste kui ka Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste (loodud ELi kliimaalalaste võrdlusaluste määrusega 18 ) eesmärgid. Komisjon võtab täna vastu seadusandliku ettepaneku Euroopa roheliste võlakirjade standardi kohta 19 . Selle ettepanekuga luuakse kvaliteetne vabatahtlik standard, mida saavad kestlike investeeringute ligimeelitamiseks kasutada kõik emitendid. Lisaks annab asjaolu, et ELi ökomärgist laiendatakse finantstoodetele, jaeinvestoritele usutava, usaldusväärse ja laialdaselt tunnustatud märgise jaefinantstoodete jaoks.

Mõne aastaga on kestliku rahanduse raamistikule aluse panemisel tehtud suuri edusamme. Kolm põhielementi on välja töötamisel, kuid teha on veel palju. Komisjon on võtnud kohustuse viia oma 2018. aasta ambitsioonika tegevuskava rakendamine lõpule. Pärast 2018. aastat on aga arusaamine sellest, mida on kestlikkuseesmärkide saavutamiseks vaja, ja ka üleilmne kontekst muutunud. Nendel põhjustel on vaja ELi kestliku rahanduse strateegia uut etappi.

Selles strateegias määratakse kindlaks neli peamist valdkonda, kus on vaja lisameetmeid, et finantssüsteem toetaks täielikult majanduse üleminekut kestlikkusele.

Strateegia koostamiseks küsis komisjon nõu kestliku rahanduse platvormilt ja korraldas 2020. aastal ulatusliku konsultatsiooni sidusrühmadega 20 . See strateegia täiendab Euroopa rohelise kokkuleppe muid algatusi, 21 nagu pakett „Eesmärk 55“ 22 .

I.Reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamine

Üleminek ELi kestlikkuseesmärkidele eeldab ennenägematuid jõupingutusi, et leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, taastada looduskapitali ning suurendada vastupanuvõimet ja sotsiaalset kapitali laiemalt – seda kõike COVID-19 kriisist kestlikult taastumise raames. Majandustegevuses osalejate üleminek kulgeb väga erinevalt, kuna lähtepunktid ja äristrateegiad on erinevad, kuid kokkuvõttes peaks üleminek igal juhul toimuma kooskõlas ELi kestlikkuseesmärkidega.

ELi jõupingutused on keskendunud valdavalt investeerimisvoogude suunamisele majandustegevusse, mis on juba keskkonnasäästlik, ja majandustegevuse keskkonnasäästlikuks muutmise kavadesse. Vaja on toetavamat raamistikku, et käsitleda raskust rahastada ELi kliimaneutraalsusele ja keskkonnaeesmärkidele kiire ülemineku vaheetappe. Komisjon on küsinud kestliku rahanduse platvormilt nõu võimaluste kohta, mis soodustaksid ja tunnustaksid investeeringuid majandustegevusse, mis toetab üleminekut kestlikkusele 23 .

Üleminekualaste jõupingutuste tunnustamine

Kuigi äriühingud, emitendid ja investorid saavad kasutada ELi taksonoomiat selleks, et oma tegevust ja portfelle rohelisemaks muuta, saaks kehtivat raamistikku edasi arendada, et tunnustada paremini investeeringuid, mida tehakse kestlikkusele ülemineku vaheetappides. Sellised investeeringud võivad vähendada kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju, juhul kui nad ei too kaasa CO2-mahukate tehnoloogiate kinnistumist.

Esimese sammuna kaalub komisjon võimalust esitada õigusakti ettepanek, et tunnustada ja toetada teatava majandustegevuse rahastamist, eelkõige energiasektoris (sh gaas), sellise tegevuse puhul, millega aidatakse kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele viisil, mis toetab üleminekut kliimaneutraalsusele kogu praeguse kümnendi jooksul, nagu tehti teatavaks komisjoni 2021. aasta aprilli teatises 24 .

Lisaks kaalub komisjon taksonoomiaraamistiku laiendamise võimalusi, et minna keskkonnasäästlikust tegevusest kaugemale ja võib-olla tunnustada tegevust, mille keskkonnatoime on vahepealsel tasemel. See võib aidata suurendada läbipaistvust ja kaasata rahastust majandustegevuste jaoks, mis on usutavalt liikumas kestlikkuse suunas, võttes samal ajal arvesse sotsiaalseid aspekte. Komisjon avaldab 2021. aasta lõpuks aruande, milles kirjeldatakse sätteid, mida on vaja, et hõlmata majandustegevus, millel ei ole olulist mõju keskkonnasäästlikkusele, ja majandustegevus, mis kahjustab oluliselt keskkonnasäästlikkust 25 .

ELi taksonoomiasse täiendavate kestlike tegevuste lisamine

Nagu tehti teatavaks 2021. aasta aprillis avaldatud komisjoni teatises, võtab komisjon kooskõlas taksonoomiamäärusega vastu täiendava ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, mis hõlmab kooskõlas taksonoomiamääruse nõuetega tegevusi, mida esimene ELi taksonoomia kliimaalane delegeeritud õigusakt ei hõlma, nagu põllumajandus ja teatavad energiasektorid. Delegeeritud õigusakt hõlmab ka tuumaenergiaalast tegevust, lähtudes spetsiaalsest eksperdiläbivaatuste protsessist, mille komisjon on selleks otstarbeks kehtestanud, ja olles sellega kooskõlas 26 . Komisjon võtab selle täiendava delegeeritud õigusakti vastu võimalikult kiiresti pärast spetsiaalse läbivaatuste protsessi lõppu 2021. aasta suvel. See täiendav delegeeritud õigusakt hõlmab üleminekutegevuste raames ka maagaasi ja sellega seotud tehnoloogiaid, kui need kuuluvad ELi taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 2 alla. Sellega seoses kaalutakse vajadust üleminekutegevuse võimaliku aegumisklausli järele.

Lisaks võtab komisjon vastu tehnilised sõelumiskriteeriumid ülejäänud nelja taksonoomiamäärusekohase keskkonnaeesmärgi jaoks: vesi, ringmajandus, saastuse vältimine ja elurikkus 27 . Komisjon sätestab nende eesmärkide kriteeriumid delegeeritud õigusaktis, nagu on nähtud ette taksonoomiamäärusega; õigusakt võetakse vastu 2022. aasta esimesel poolel ja seda hakatakse kohaldama 2023. aastal. Sellega hõlbustatakse keskkonnasäästlikke investeeringuid ka muudes valdkondades peale kliima.

Kestliku rahanduse standardite ja märgiste raamistiku laiendamine

Standardid ja märgised võivad aidata suunata rahastust äriühingutele, emitentidele ja investoritele, kes liiguvad kestlikumate tegevuste ja ärimudelite suunas. Need võivad aidata ka investoreid, luues läbipaistva ja usaldusväärse raamistiku rohepesu vältimiseks. Selleks et hõlbustada lisakapitali liikumist üleminekul tehtavatesse vahepealsetesse jõupingutustesse, töötab komisjon muude võlakirjamärgiste, nagu ülemineku või kestlikkusega seotud võlakirjade märgised, kallal 28 .

Tulevikus võiks üldisem finantsinstrumentide märgiste raamistik aidata tuua kestliku rahastuse turgudele selgust, läbipaistvust ja sidusust. See raamistik võimaldaks tulevikus turul innovatsiooni ja vastaks sellele, tagades samal ajal minimaalse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse taseme seoses turul välja töötatud märgiste kestlikkusteguritega. Finantsinstrumentidest kaugemale minnes kaalub komisjon ESG võrdlusaluste (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud võrdlusalused) märgiseid ja minimaalseid kestlikkuskriteeriume finantstoodete jaoks, mis edendavad keskkonna- või sotsiaalseid omadusi. Lisaks võib kaaluda prospektimääruse 29 kohandusi, et luua miinimumnõuded kõigi ESG väärtpaberite puhul kättesaadava teabe võrreldavuse, läbipaistvuse ja ühtlustamise jaoks.

II.Kaasavama kestliku rahanduse raamistiku suunas

Jaeinvestorite ja VKEde võimestamine, et nad kasutaksid kestliku rahanduse võimalusi

Kodanikud jaeinvestorite või tarbijatena ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on kestlikul üleminekul väga olulised. Paljud kestlikud projektid on väikesed ja neid arendatakse kohalikul tasandil, kuid nad on rohelise taastumise toetamisel äärmiselt olulised. Kapitaliturgude liidu ja kestliku rahanduse raamistiku ühine eesmärk on pakkuda VKEdele rohkem rahastamisvõimalusi ja edendada jaeinvestorite suuremat osalemist kapitaliturgudel.

Üksikisikutel ja kodumajapidamistel võib olla oluline roll majanduse ümberkujundamisel, kui neil on juurdepääs kestlikule rahastusele. Näiteks võivad rohelised laenud aidata kodumajapidamistel ja VKEdel parandada hoonete energiatõhusust või minna üle heiteta sõidukitele. Roheliste jaelaenude väljastamise edendamiseks palub komisjon Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) esitada arvamus roheliste jaelaenude ja roheliste hüpoteeklaenude määratluse ja võimalike toetavate vahendite kohta. Hüpoteekkrediidi direktiivi läbivaatamise raames uurib komisjon ka seda, kuidas saaks toetada energiatõhusate hüpoteekide kasutuselevõttu 30 .

Finantsnõustajad on jaeinvestorite peamised kontaktpunktid. Nad peavad olema kestliku rahastuse kasutamise toetamiseks kvalifitseeritud. Komisjon edendab jaeinvestorite suuremat kaasamist, püüdes parandada finantsnõustajate kestlikkusalast asjatundlikkust, olenevalt edasisest hindamisest. Lisaks teeb komisjon koos OECD ja tema rahvusvahelise finantshariduse võrgustikuga tööd inimeste finantskirjaoskuse parandamiseks. Nad avaldavad ühised finantspädevuse raamistikud täiskasvanutele ja noortele, mis kajastavad oskusi ja teadmisi, mida inimestel on vaja oma majandusliku heaolu toetamiseks ja kestlikule rahastusele juurdepääsu edendamiseks. 

ELi majandus hõlmab 23 miljonit VKEd, kellel peaks olema parem juurdepääs kestlikkusalastele nõustamisteenustele, mis põhinevad nende konkreetsetel vajadustel. COVID-19 kriis on muutnud VKEdele keerulisemaks tõmmata ligi rahastust, mida nad vajavad üleminekul tehtavate jõupingutuste jaoks. VKEdel ei ole sageli suutlikust ja teadlikkust, et kasutada kestliku rahanduse vahendite pakutavaid võimalusi 31 .

Komisjon on valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi suutlikkuse suurendamisel ja tehnilise nõu andmisel selle kohta, kuidas VKEd saavad vabatahtlikult kestlikkusriskidest ja -mõjust aru anda 32 . Sel eesmärgil ja kooskõlas kavandatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga koostab Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) lihtsustatud vabatahtliku kestlikkusaruandluse standardi, millega VKEd saavad enda käsutusse proportsionaalse vahendi. Peale selle on programmiga „InvestEU“ loodud riskide vähendamise mehhanismid ning ühtse turu programmi VKEde sambast saavad VKEd Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ja klastrite ühistegevuse algatuse 33 kaudu nõustamisteenuseid.

Digitehnoloogia pakutavate võimaluste kasutamine kestliku rahanduse puhul

Digitehnoloogia võib pakkuda inimestele, investoritele ja VKEdele olulisi lahendusi kestlikkusele üleminekuks. Komisjon võimaldab ja edendab uuenduslikke lahendusi, et aidata VKEdel kasutada digitaalseid kestliku rahanduse vahendeid ja jaeinvestoritel aru saada finantstoodete kestlikkusmõjust 34 . Uuenduslikul tehnoloogial – nagu tehisintellekt, plokiahel, suurandmete tehnoloogia ja asjade internet – on kestlikus rahanduses oluline roll. Potentsiaali aitavad ära kasutada muud ELi algatused, nagu kestlikkusega seotud teabe lisamine Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti ja avatud rahanduse raamistik.

Kuigi digitehnoloogia on oluline üleminekut võimaldav tegur, tuntakse muret andmekeskuste ja hajusraamatu tehnoloogia keskkonnamõju ja suurenevate energiavajaduste pärast, eriti krüptovarade puhul 35 . Komisjon hindab digirahanduse tehnoloogia kestlikkusmõju. EL peaks võtma juhtrolli kõnealuste taristute muutmisel 2030. aastaks kliimaneutraalseks ja energiatõhusaks 36 . ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusaktiga on juba sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid andmekeskuste ja digilahenduste jaoks; need aitavad oluliselt kaasa ELi taksonoomia eesmärkidele ja neid tuleks laiendada, et hõlmata rohkem tegevusi kestlike digilahenduste arendamiseks ja kestlike krüptovarade kasutamiseks.

Kindlustus: parem kaitse kliima- ja keskkonnariskide eest

Kui suurendada kindlustuskatet, saab finantssüsteem majandust ja ühiskonda paremini teatavate kliimaga seotud ja looduskatastroofide riskide eest kaitsta. Kindlustuskatte väike suurenemine võib oluliselt vähendada kliimaga seotud katastroofide majanduslikku kulu maksumaksjate ja valitsuste jaoks. Hiljuti vastu võetud kliimamuutustega kohanemist käsitleva strateegiaga 37 luuakse eeltingimused selleks, et toetada majanduse vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes ja vähendada riske. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) looduskatastroofide vastu kindlustamise tulemustabelist on näha liikmesriikide võimalikud kindlustuskatte lüngad 38 . Lisaks algatab komisjon kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, avaliku sektori asutuste ja muude sidusrühmade vahel kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi, et vahetada parimaid tavasid ja teha kindlaks, kuidas kõrvaldada kliimamuutuste mõju vastase kaitse puudujääke kas soovituste või vabatahtlike kohustuste abil.

Usaldusväärsete sotsiaalsete investeeringute toetamine

Pandeemiast taastumine on toonud esile selle, et on vaja õiglast üleminekut, mis toetaks töötajaid ja nende kogukondi, mida majandustegevuste üleminek mõjutab. Sotsiaalsete võlakirjade emiteerimise järsk suurenemine näitab, et investorid otsivad üha rohkem selliseid investeerimisvõimalusi, millel on positiivsed sotsiaalsed tagajärjed ja mis edendavad inimõigusi. See suundumus julgustab finantsasutusi suhtlema tihedamalt äriühingutega, et aidata neil integreerida inimõigused ja sotsiaalsed tegurid oma strateegiatesse ja tegevusse.

Finantsturu osaliste suhtes kehtivad kestliku rahanduse avalikustamisnõuded hõlmavad juba teatavaid sotsiaalseid tegureid, kuid vaja on astuda järgmised sammud. Komisjon teeb enne 2022. aasta detsembrit koostööd Euroopa järelevalveasutustega, et vaadata läbi finantsteenuste sektoris kestlikkusega seotud teabe avalikustamist käsitleva määruse 39 kohased regulatiivsed tehnilised standardid ning selgitada nii kliima- ja keskkonnaga seotud peamise kahjuliku mõju näitajaid kui ka peamise kahjuliku mõju näitajaid sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning inimõiguste austamise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Komisjon avaldab 2021. aasta lõpuks aruande sotsiaalse taksonoomia jaoks vajalike sätete kohta, nagu on nõutud taksonoomiamääruses 40 .

Peale selle esitab komisjon ettepaneku äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta tagamaks, et äriühingud juhivad kestlikkusriske ja kasutavad võimalusi, mis tulenevad kestlikkuse suunas liikumisest.

Roheline eelarvestamine ja riskijagamismehhanismid

Kõiki investeerimisvajadusi ei saa rahastada ainuüksi avaliku sektori vahenditega, kuid neil on erasektori rahastuse kõrval oluline osa.

Komisjon tugevdab veelgi kliima ja elurikkuse arvessevõtmist ELi eelarves. Komisjon kasutab ELi iga-aastases eelarvetsüklis juba rohelise eelarvestamise vahendeid. Tööd tõhustatakse veelgi seoses 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ning sellega seotud institutsioonidevahelise kokkuleppe ning selles kliima ja elurikkusega seotud kulude suhtes võetud kohustuste rakendamisega. Komisjon on võtnud kohustuse töötada välja ajakohase ja tõhusama jälgimismetoodika nii kliima- kui ka elurikkuse puhul. See jälgimismetoodika on väga oluline, et tagada, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohased kliima ja elurikkusega seotud kulud on ELi eesmärkidega kooskõlas.

Komisjon teeb tihedalt koostööd ka liikmesriikidega, et suurendada rohelise eelarvestamise vahendite kasutamist. Lisaks on komisjon töötanud välja rohelise eelarvestamise alusraamistiku ja korraldab iga-aastaseid küsitlusi ELi kasutatavate rohelise eelarvestamise tavade kohta, et toetada neid rohkeid liikmesriike, kes soovivad suunata oma riigieelarve ümber rohelistele prioriteetidele. Analüütiline töö, 41 tehniline tugi, koolitused ning aastakonverents edendavad vastastikuse õppimise protsessi, millega tagada, et eelarvepoliitika ja kulud on keskkonnakohustustega kooskõlas.

Avaliku ja erasektori vaheline riskide jagamine võib aidata kõrvaldada tulemuslikult turutõrkeid, mis pärsivad kestliku taristu rahastamist ja innovatsioonipõhist üleminekut. Kestliku Euroopa investeerimiskavaga, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimissammas, soovitakse kaasata järgmisel aastakümnel era- ja avalikust sektorist vähemalt 1 triljoni eurot eest kestlikke investeeringuid, Programm „InvestEU“ tagab EIP grupile, riiklikele tugipankadele ja muudele finantsasutustele riskivõtmissuutlikkuse ja toe asjaomaste nõustamisalgatuste puhul. Komisjon korraldab COP 26 (kliimamuutuste konverents) eel esimese iga-aastase kestliku investeerimise tippkohtumise, et teha kokkuvõte kestliku Euroopa investeerimiskavas sisalduvate ELi algatuste raames tehtud edusammudest.

III.Finantssektori vastupanuvõime parandamine ja kestlikkuse toetamise suurendamine: kaks olulisuse perspektiivi

Euroopa rohelise kokkuleppega kooskõla saavutamiseks peab finantssektor olema vastupidavam riskidele, mis tulenevad kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest, ning suurendama oma panust kestlikkusse. Selleks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab nii finantsiliselt oluliste kestlikkusriskide (väljast sisse) kui ka kestlikkusmõju (seest välja) süstemaatilist integreerimist finantsotsuste tegemise protsessi. On hädavajalik, et olulisuse mõlemad aspektid nõuetekohaselt integreeritaks, et finantssektor saaks Euroopa rohelise kokkuleppe edusse proaktiivselt ja täielikult panustada.

Suurem majanduslik ja finantsiline vastupanuvõime kestlikkusriskide suhtes

Kestlikkusriskid on juba märkimisväärsed ja edaspidi on neil kahjulik mõju finantsstabiilsusele ja reaalmajanduse rahastamisele 42 . Kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise füüsiline mõju põhjustab riske, mis võivad olla süsteemsed ja ei pruugi olla üksiku vara tasandil nähtavad 43 . Riskid võivad tekkida ka ebakorrapärasest ja järsust reaktsioonist üleminekule. Seepärast on ülioluline saada aru nende riskipositsioonide laadist ja tasemest ning sellest, kuidas nad üksteist mõjutavad ja aja jooksul muutuvad. On vaja astuda täiendavaid samme, et tagada finantssektoris kestlikkusriskide järjepidev integreerimine riskihindamisse ja -juhtimisse.

Kestlikkusriskide kajastamine finantsaruandlusstandardites ja raamatupidamises

Komisjon toetab kindlalt rahvusvahelist tööd, mida tehakse kestlikkuskaalutluste integreerimiseks finantsaruandlusse ja raamatupidamisse, ning taotleb võimalikult kõrgeid eesmärke. Komisjon teeb koostööd EFRAGi, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukoguga (IASB), et hinnata, kas rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites on kestlikkusriske nõuekohaselt arvesse võetud. Kuna finantsaruandlusstandardite ja -tavade alusel määratakse kindlaks investeeringute väärtus, on nad oluliseks elemendiks kestlikkusriskide integreerimisel finantsturu otsustusprotsessi. Eelkõige tuleks hinnata, kuidas asjaomaseid kliima- ja keskkonnariske finantsaruannetes asjakohaselt ja õigel ajal kajastada ja esitada.

Selleks et edendada ELis ja maailmas looduskapitali hindamise standardite väljatöötamist, teeb komisjon sektoriga tihedamat koostööd elurikkuse ja looduskapitali arvestamise valdkonnas.

Krediidireitingute ja väljavaadete läbipaistvuse suurendamine

Reitinguagentuuridel on finantssüsteemis oluline roll, kuna nad hindavad finants- ja mittefinantsemitentide krediidiriski 44 . Kuna krediidireitinguid kasutatakse laialdaselt, väljendavad sidusrühmad jätkuvalt muret selle pärast, et puudub läbipaistvus selles suhtes, kuidas reitinguagentuurid võtavad kestlikkustegureid oma metoodikas arvesse. Olenevalt olemasolevate meetmete tulemuslikkuse täiendavast hindamisest ESMA poolt võtab komisjon meetmeid, et suurendada läbipaistvust ja tagada, et krediidireitingutes ja reitingu väljavaadetes võetakse asjaomaseid ESG tegureid arvesse, kindlustades samal ajal metoodika läbipaistvuse.

Kestlikkusriskide tuvastamine ja juhtimine pankade ja kindlustusandjate poolt

Pankade ja kindlustusandjate võime tuvastada ja juhtida kestlikkusriske ja katta nendest tulenevat finantskahju on väga oluline finantsstabiilsuse ja reaalmajanduse vastupanuvõime jaoks ülemineku ajal. Kuigi finantssektori üksused ja järelevalveasutused teevad jõupingutusi, et kajastada kliima- ja keskkonnategureid riskijuhtimissüsteemides ja usaldatavusnõuete kohastes kapitalinõuetes, ei ole tehtud piisavalt edusamme 45 .

-Komisjon teeb ettepaneku muuta pankade usaldatavusraamistikku tagamaks, et pankade riskijuhtimissüsteemides ja järelevalves võetaks ESG tegureid järjepidevalt arvesse 46 . Selle saavutamiseks sätestatakse kestlikkusriskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks riskijuhtimisraamistikes selged kriteeriumid, sealhulgas kliimaga seotud stressitestimine pankade jaoks. Selle täiendamiseks ja iga-aastase järelevalealase hindamise osana selgitatakse ja tugevdatakse järelevalveasutuste rolli selliste riskide hindamisel. Komisjon teeb EBA-le ettepaneku tuua varasemale ajale – kaks aastat ettepoole ehk 2023. aastasse – käimasolev hindamine, mille käigus uuritakse keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade või tegevustega seotud riskipositsioonide usaldatavusnõuete kohast käsitlemist.

-Komisjon integreerib järjepidevalt kestlikkusriskid riskijuhtimissüsteemidesse ja kindlustusandjate järelevalvesse. Tehakse Solventsus II direktiivi 47 muutmise ettepanek, mis hõlmab ka kindlustusandjate tehtavat kliimamuutuste stsenaariumi analüüsi. Sarnaselt pangandussektoris kasutatavale lähenemisviisile hindab EIOPA kindlustuses keskkonnasäästlike ja/või sotsiaalselt kestlike ning muude riskipositsioonide vahelisi riskierinevusi.

Kestlikkusriskide juhtimine süsteemi tasandil

Selleks et suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet šokkide suhtes, tuleb riskid tuvastada ning riske mõõta ja juhtida süsteemi tasandil 48 . Komisjon tugevdab koostööd Euroopa järelevalveasutuste ja EKPga, et hõlmata kõik pikaajalist finantsstabiilsust mõjutavad süsteemsed kestlikkusriskid ning et neid jälgida ja maandada. Selle saavutamiseks tõhustatakse tööd, et töötada välja sidusad ja asjakohased metoodikad ja stsenaariumid kestlikkusriskide kvantifitseerimiseks ja finantssüsteemi vastupanuvõime stressitestimiseks, hõlmates asjaomased finantssektorid 49 . Komisjon kohustab korraldama finantssüsteemi sihipärase stressitestimise seoses paketiga „Eesmärk 55“.

Finantsasutused puutuvad üha enam kokku ökosüsteemide seisundi halvenemise ja elurikkuse kadumise kiirenemise, loodusvarade vähenemise ning vee- ja õhusaaste ja pinnasereostusega. Selleks et edendada jõupingutusi märkimisväärsest elurikkuse kadumisest ja ökosüsteemi seisundi halvenemisest tulenevate finantsriskide mõõtmisel, koostab komisjon aruande selliste riskide mõõtmise ja ELis esinemise kohta. Komisjoni aruandes käsitletakse ka lähenemisviise ja meetodeid nende riskide mõõtmiseks ja järgmiseid samme selles valdkonnas. 

Süsteemsete riskide käsitlemiseks ja juhtimiseks on makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel vaja sobivaid vahendeid. Komisjon kaalub panganduse makrotasandi usaldatavusraamistiku eelseisva läbivaatamise raames ning saades tuge Euroopa järelevalveasutustelt, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult (ESRN) ja EKP-lt, kas kliimamuutustega seotud finantsstabiilsuse riske saab käsitleda makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditega. Keskmises perspektiivis tehakse täiendavat tööd kohaldamisala laiendamiseks pangandusvälistele sektoritele ja keskkonnariskidele, lähtudes Euroopa järelevalveasutuste, ESRNi ja EKP nõuannetest.

Finantssektori kiirem panus üleminekualastesse jõupingutustesse

Lisaks kestlikkusriskide juhtimisele finantsasutuste poolt sõltub Euroopa rohelise kokkuleppe edu kõigi majanduslike sidusrühmade panusest ja nende huvist saavutada meie eesmärgid. Selleks peavad finantsasutused kajastama ELi kestlikkuseesmärke oma pikaajalistes rahastamisstrateegiates ja otsustusprotsessides. See hõlmab edusammude paremat mõõtmist, jälgimist ja korrapärast avalikustamist.

Teaduspõhiste eesmärkide seadmise, avalikustamise ja finantssektori kohustuste jälgimise täiustamine

Finantsasutused peaksid avaldama oma kestlikkusele ülemineku ja CO2 heite vähendamise kavad, sealhulgas vahe- ja pikaajalised eesmärgid, ja selle, kuidas nad kavatsevad oma keskkonnajalajälge vähendada. Suurem läbipaistvus seoses eesmärkide, näitajate, määratluste ja metoodikaga on väga oluline, et meetmete tulemuslikkust aja jooksul jälgida. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepaneku kohaselt peavad suured ELi äriühingud ja noteeritud äriühingud, sealhulgas pangad, kindlustusandjad ja investorid, avalikustama kestlikkuseesmärgid ja edusammud, mida nende saavutamiseks tehakse. Finantsteenuste sektoris kestlikkusega seotud teabe avalikustamist käsitleva määruse kohasele regulatiivsele tehnilisele standardile toetudes tugevdab komisjon finantsturu osaliste seas avalikustamist ja CO2 heite vähendamise meetme tulemuslikkust kõigi investeerimistoodete puhul.

Maailma finantsasutuste vabatahtlik lubadus võtta vastu strateegilised teaduspõhised kliima- ja kestlikkuseesmärgid, on kiiduväärne esimene samm. Selles valdkonnas võimalikke täiendavaid poliitikameetmeid oodates uurib komisjon, kuivõrd saaks võtta veel suuniseid, et tagada selliste vabatahtlike lubaduste usutavus, ja jälgib kõikjal ELis aja jooksul tehtavaid edusamme. Selles etapis võiksid finantsasutused kasutada ELi taksonoomiat ja muid kestliku rahanduse vahendeid, et jätkata üksuse ja portfelli tasandil oma kavade elluviimist.

Investorite usaldussuhtest tulenevate kohustuste ja investeeringu haldamise normide selgitamine, et kajastada finantssektori panust rohelise kokkuleppe eesmärkidesse

Rahavoogude kooskõlla viimine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega eeldab, et investorid võtavad strateegiates ja investeerimisotsuste tegemisel kestlikkusmõju rohkem arvesse. 21. aprillil 2021 avaldas komisjon kuus muudatusi sätestavat delegeeritud õigusakti, mille kohaselt peavad finantsettevõtjate – nagu nõustajad, varahaldurid ja kindlustusandjad – protseduurid hõlmama finantsseisukohast olulisi kestlikkusriske ja nad peavad võtma arvesse oma klientide kestlikkuseelistusi 50 . Seda on vaja täiendada edasiste meetmetega, mis on seotud ELi 125 000 pensionifondiga, mis haldavad kollektiivseid skeeme ligikaudu 75 miljoni eurooplase eest 51 . Selleks et suurendada nende panust rohelise kokkuleppe eesmärkidesse, on äärmiselt oluline, et investorite ja pensionifondide usaldussuhtest tulenevad kohustused oma liikmete ja soodustatud isikute ees kajastaksid investeerimisotsuste tegemise protsesside raames ka investeeringute ESG seest-välja-riske.

-Komisjon palub EIOPA-l hinnata võimalikku vajadust laiendada liikmete ja soodustatud isikute pikaajaliste parimate huvide mõistet ja kehtestada kohustus võtta pensioni investeerimisraamistikus arvesse kestlikkusmõju. Eesmärk on tagada, et raamistik kajastab paremini liikmete ja soodustatud isikute kestlikkuseelistusi ning laiemaid sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke. Koostöös Euroopa järelevalveasutustega kaalub ja hindab komisjon täiendavaid meetmeid, millega võimaldada kõigil asjaomastel finantsturu osalistel ja nõustajatel kaaluda süstemaatiliselt positiivset ja negatiivset kestlikkusmõju, mis on nende investeerimisotsustel ja toodetel, mille kohta nad nõu annavad.

-Komisjon vaatab läbi asjaomased raamistikud, mis on seotud investorite investeeringu haldamise ja kaasamistegevustega. Komisjon uurib, kuidas aktsionäride õiguste direktiiv II 52 saab paremini kajastada ELi kestlikkuseesmärke ja tagada kooskõla üleilmsete parimate tavadega investeeringu haldamise suuniste puhul.

ESG turu-uuringute ja reitingute kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine

Üleminekualaste jõupingutuste tegemiseks vajavad finantsasutused mitmesugust teavet, et teha kindlaks oma investeerimisobjektide ja klientide kestlikkusriskid, -võimalused ja -mõju. Sel eesmärgil nõutakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanekuga, et suured, noteeritud ELi äriühingud avaldaksid sisukaid, võrreldavaid ja tulevikku suunatud kestlikkusandmeid kogu rahastamise väärtusahela lõikes 53 . Lisaks luuakse kavandatud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ettepanekuga kogu ELi hõlmav mehhanism, mis tagab kergesti liigipääsetavad, võrreldavad ja digitaalselt kasutatavad andmebaasid äriühingute avaliku aruandluse nõuete jaoks (k.a kestlikkusteave). 

Olenevalt avalikust konsultatsioonist ja mõjuhinnangust võtab komisjon meetmeid, et suurendada ESG reitingute usaldusväärsust, võrreldavust ja läbipaistvust. ESG reitingutel on üha olulisem mõju kapitaliturgude toimimisele ja investorite kindlustundele seoses kestlike toodetega. Sellised meetmed toetuvad komisjoni uuringule, mis avaldati 2021. aasta jaanuaris ja milles tehti kindlaks, et ESG reitingute väljastajate tegevuses puudub läbipaistvus, ESG reitingud on vähe võrreldavad ja esinevad võimalikud huvide konfliktid 54 . Peale selle seab suurenev nõudlus kestlike investeeringute järele tähelepanu keskmesse vajaduse erapooletute ja usaldusväärsete ESG uuringute järele, mis põhineksid läbipaistval ja võrreldaval metoodikal.

Rohepesu käsitlemine

EL on astunud olulisi samme finantsturul rohepesu käsitlemiseks. Rohepesukatsed võivad põhjustada asjaosalistele maineriske ja selle tõttu võib väheneda usaldus kestliku rahastuse toodete ja finantssüsteemi vastu. Rohepesu vältimiseks on ELi kehtestanud äriühingutele ja investoritele avalikustamisnõuded ning loonud vahendid läbipaistvuse suurendamiseks ja selleks, et aidata lõppinvestoritel leida usaldusväärseid investeerimisvõimalusi 55 . Kestliku rahanduse poliitika tulemuslikkus sõltub aga ka täitemeetmete piisavast tasemest kõikjal ELis. Järelevalveasutustel on oluline roll kestliku rahanduse normide täitmise jälgimisel ja nad peaksid oma õiguslikke volitusi ja õigusi täielikult ära kasutama tagamaks, et investorid ja tarbijad on kestlikkuse kohta tehtud alusetute väidete eest kaitstud.

Komisjon hindab Euroopa järelevalveasutuste abiga, kas järelevalvevolitused, suutlikkus ja kohustused on sobivad. Sellest hindamisest ja Euroopa järelevalveasutuste poolsest rohepesuriskide jälgimisest lähtudes kaalub komisjon järgmisi samme, et tagada rohepesu käsitlemisel täitemeetmete ja järelevalve piisav ja ühtne tase.

ELi finantssüsteemi korrakohase ülemineku järelevalve

ELi kliimaeesmärkide saavutamine eeldab liikmesriikide, finantsjärelevalveasutuste ja asjaomaste avaliku sektori asutuste koostööd üleminekul tehtavate edusammude jälgimisel. Komisjon töötab koostöös kestliku rahanduse platvormiga välja tugeva jälgimisraamistiku, et mõõta kestlikesse investeeringutesse suunatud kapitalivooge. Komisjon aitab liikmesriikidel hinnata investeeringute puudujääki ja edusamme, mida finantssektor on teinud meie kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks 56 .

Euroopa järelevalveasutustel võib olla oluline roll – nad saavad aidata integreerida kõikjal finantssüsteemis järjepidevalt kaks olulisuse perspektiivi. Komisjon tugevdab kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste, sealhulgas järelevalveasutuste koostööd, et aidata määrata kindlaks finantssektori vahe-eesmärgid, saada paremini aru, kas edusammud on piisavad, ning sillutada seega teed koostööpõhisemate poliitikameetmete võtmisele kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste poolt.

Komisjon loob kestliku rahanduse teadusfoorumi, et tugevdada teaduse rolli ning edendada kestliku rahanduse kohta teadmiste jagamist teadusringkondade ja sektori vahel. Foorumile tehakse ülesandeks suurendada teadlikkust kestlikkusega seotud teadusuuringute kasutamisest ja edendada teadmiste jagamist teadlaste ja finantskogukonna vahel.

IV.Üleilmsete ambitsioonide edendamine

Üleilmsete probleemide lahendamiseks on vaja üleilmseid meetmeid. Eri jurisdiktsioonide lähtepositsioonid, ambitsioonitase ja eesmärgid on aga erinevad. Selleks et kestliku rahanduse potentsiaali täielikult ära kasutada, koordineerivad kestliku rahanduse algatusi üha rohkem rahvusvahelised foorumid ja võrgustikud 57 . EL on liidusisestele saavutustele toetudes võtnud kestlikus rahanduses rahvusvahelisel tasandil juhtrolli ja aitab üleilmsetele jõupingutustele aktiivselt kaasa. See juhtroll võib olla teistele jurisdiktsioonidele maailmas inspiratsiooniallikaks ja tekitada ELi finantssektorile maailmas ärivõimalusi. ELi üksused on suurimad roheliste võlakirjade emiteerijad ja nendest on saanud olulised kestlikud investorid. Dünaamilised rohelised turud aitavad tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja muuta EL suureks üleilmseks kestliku rahanduse keskuseks.

Komisjoni arvates on vaja ambitsioonikat ja tugevat rahvusvahelist kestliku rahanduse struktuuri, mis hõlmab kaht olulisuse perspektiivi ja toetab ELi partnerriike. Struktuur peab hõlmama tugevat rahvusvahelist juhtimist ning usaldusväärset reeglistikku ja jälgimisraamistikku. Esimese sammuna soovitab komisjon finantsstabiilsuse nõukogul laiendada oma volitusi, et hõlmata finantssüsteemi panus üleilmsetesse kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse.

Komisjon kutsub kõiki rahvusvahelisi partnereid üles süvendama kahe- ja mitmepoolset koostööd kestliku rahanduse alal, eelkõige edendama lähenemisviiside ühtlustamist ja andma erasektorile otstarbekad vahendid ja parameetrid, nagu taksonoomia 58 . Eelkõige rõhutab komisjon G20 kestliku rahanduse töörühma raames, et oluline on teha tööd rahavoogude ja kestlikkuseesmärkide kooskõlla viimiseks.

Rahvusvahelistel foorumitel ulatusliku konsensuse edendamine

EL toetab seda, et rahvusvahelised foorumid ja standardite kehtestajad, nagu IFRSi sihtasutus, töötaksid välja kaugeleulatuvad avalikustamistandardid ja -põhimõtted, lähtudes asjakohasel juhul kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitustest ja muudest rahvusvahelistest algatustest 59 . Rahvusvahelised avalikustamisstandardid võivad olla kattuvad ja ebaühtlased ning eri rangusega. Komisjonil on hea meel jõupingutuste üle, mida tehakse kestlikkusaruandluse üleilmse alusstandardi väljatöötamiseks, ja ta pooldab terviklikke kestlikkusaruandluse standardeid, mis käsitlevad kõiki kestlikkusprobleeme ja kajastavad kaht olulisuse perspektiivi kooskõlas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanekuga.

EL jätkab partneritega koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et leppida kokku ühistes eesmärkides ja taksonoomia põhimõtetes ning suurendada tulevikus taksonoomiate parameetrite ja künniste võrreldavust ja kooskõla. EL tegutseb aktiivselt G20s ja kestliku rahanduse rahvusvahelisel platvormil, et vältida killustunud lähenemisviise, mis tooksid kaasa suuremad tehingukulud ja ebapiisavad piiriülesed kapitalivood ning pärsiksid finantsinnovatsiooni.

Tuleb teha üleilmseid jõupingutusi, et tegeleda kliima- ja keskkonnariskide mõjuga finantsstabiilsusele. EL kutsub finantsstabiilsuse nõukogu üles käsitlema laiemaid kestlikkusprobleeme ja võtma arvesse, et finantsasutuste tegevus mõjutab kliimat ja keskkonda ning seega soodustab riske, mida soovitakse mõõta. EL toetab aktiivselt tööd, mida teeb Baseli pangajärelevalve komitees kliimaga seotud finantsriskide töörühm, et leida ja kõrvaldada Baseli raamistiku võimalikud puudused, ning tööd, mida teeb Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon, et integreerida kliimaga seotud riskid kindlustusjärelevalvesse.

Rahvusvahelise kestliku rahanduse platvormi töö edendamine ja süvendamine

Rahvusvahelise koostöö edendamiseks lõid Euroopa Komisjon ja seitse muud jurisdiktsiooni 2019. aasta oktoobris kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi 60 . See platvorm edendab kestliku rahastuse integreeritud turge ja töötab otstarbekate vahendite ja parameetrite kallal 61 . Sellel on praegu 17 liiget ja seda tunnustatakse olulise rahvusvahelise kestliku rahanduse algatusena 62 .

Rahvusvaheline kestliku rahanduse platvorm annab aru taksonoomiate ühisosaga seotud töö kohta, mis põhineb tema liikmete välja töötatud uutel taksonoomiatel, ning kestlikkusega seotud avalikustamise kohta. Komisjon edendab kestliku rahanduse rahvusvahelisel platvormil kaht olulisuse perspektiivi. Peale selle teeb ta ettepaneku tõhustada teadmiste jagamist peamiste kestliku rahanduse valdkondade kohta, nagu sünergia, mida loovad kliima- ja elurikkuse meetmete rahastamine ning finantssektori üleminek ühistele kestlikkuseesmärkidele. Komisjon toetab ka platvormi liikmete arvu suurendamist ja tugevamat juhtimisstruktuuri ning esitab 2021. aasta sügiseks uue töökava ettepaneku. Platvormi tunnustatakse ka kui G20 uuesti loodud kestliku rahanduse töörühma teadmuspartnerit ja olulist panustajat töösse, mida tehakse investeeringute ja kestlikkuseesmärkide kooskõlla viimiseks.

Toetus madalatele ja keskmiste tuludega riikidele kestlikule rahastusele juurdepääsu parandamisel

Komisjon töötab välja tervikliku strateegia, et aidata suurendada kestlikku rahastust ELi partnerriikides. Madalate ja keskmise tuludega riigid vajavad kestlikku arengu rahastamiseks tohutult investeeringuid. 63 . Selleks et rakendada üheskoos üleilmne kestlikkuse tegevuskava, on äärmiselt oluline kiirendada erasektori rahavoogude liikumist partnerriikidesse. Selleks on aga vaja eritoetust. Komisjon toetab jõupingutusi kestlikkusega seotud finantsinstrumentide edendamiseks partnerriikides ning aitab maailmas kaasa paremale taastumisele, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi abil.

Järeldused – rakendamine ja edasised sammud

Komisjon on 2018. aasta kestliku rahanduse tegevuskava põhjal astunud ennenägematuid samme, et panna alus kestlikule rahandusele. See ambitsioonikas raamistik on vaja valmis saada ja seda tuleb tugevdada, et saaks rahuldada tohutud üleminekuga seotud investeerimisvajadused, tagada õiglane üleminek ja kohaneda üleilmsete tingimustega. Strateegias käsitletaksegi neid probleeme ning muudetakse raamistik praktikas rakendatavaks ja sidusaks.

Selles strateegias kirjeldatakse, kuidas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke finantssüsteemis kajastatakse, ja sellega tagatakse, et üksused kõigis majandussektorites saavad rahastada oma üleminekut, olenemata oma lähtepunktist. Need poliitikameetmed täiendavad kliima- ja keskkonnapoliitika olulisi muudatusi, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes. See tugineb komisjoni koostööle ja partnerlustele väliste era- ja avaliku sektori algatustega, et edendada finantssektori juhtpositsiooni ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel. Komisjon annab strateegia rakendamise kohta aru 2023. aasta lõpuks ja toetab aktiivselt liikmesriikide jõupingutusi.

Komisjon kutsub kõiki asjaomaseid sidusrühmi – alates keskpankadest ja järelevalveasutustest kuni liikmesriikide, kodanike, kohalike omavalitsuste ning finants- ja mittefinantsettevõtjateni – üles võtma oma valdkonnas meetmeid ja maksimeerima selle strateegia mõju.

(1)

 ELi kestliku rahanduse tegevuskava aitab saavutada ka kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 10.5: parandada üleilmsete finantsturgude ja -institutsioonide reguleerimist ja järelevalvet ning tõhustada asjaomaste normide rakendamist.

(2)

 Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final, 11.12.2019.

(3)

Vt teatis „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“, SWD(2020) 176 final, 17.9.2020. Lisaks on energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks väga vaja investeeringuid, millega tagada ümber- ja täiendusõpe ning toetada tööturustaatuste vahelist liikumist. Vt näiteks analüüs 2020. aasta Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu peamiste suundumuste ülevaates.

(4)

Kestliku rahanduse all mõeldakse tavaliselt kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsete kaalutluste nõuetekohast arvessevõtmist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad investeeringud pikemaajalistesse ja kestlikesse tegevustesse.

(5)

Vt taasterahastu „NextGenerationEU“ veebileht .

(6)

Euroopa Investeerimispanga grupp, „Climate Bank Roadmap 2021-2025“, november 2020, kättesaadav siit .

(7)

Tõendid näitavad, et kapitaliturud, nagu roheliste võlakirjade või aktsiaturud, on ülemineku rahastamise kiirendamisel tulemuslikud. Vt näiteks Ralph De Haas ja Alexander Popov, „Finance and decarbonisation: why equity markets do it better“, Research Bulletin No. 64, 27.11.2019, kättesaadav siit .

(8)

 Komisjoni teatis „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, COM(2018) 97 final, 8.3.2018.

(9)

Vt strateegiale lisatud komisjoni talituste töödokument, kus on esitatud 2018. aasta jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava rakendamise üksikasjad, SWD(180) final, 6.7.2021.

(10)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020).

(11)

Turunduse kasutamine keskkonnasõbraliku kuvandi loomiseks organisatsiooni toodete, tegevuse või poliitika kohta, kuigi need seda tegelikult ei ole.

(12)

Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (vastu võetud 6. juulil 2021, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas).

(13)

Ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses teatavate äriühingute kestlikkusaruandlusega, COM (2021) 189, 21.4.2021.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(15)

 Vt märkus 10.

(16)

Seni, kuni äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis ei ole kokku lepitud, puudutab see kohustus ettevõtjaid, mille suhtes kohaldatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi (22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt) artiklit 19a või 29a.

(17)

Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1); komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2359, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise suhtes kohaldatavate teabenõuetega ja äritegevuse eeskirjadega (ELT L 341, 20.12.2017, lk 8).

(18)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2089, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 ELi kliimaülemineku võrdlusaluste, Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste ning võrdlusaluste kestlikkuse aspekti avalikustamisnõuete osas (ELT L 317, 9.12.2019, lk 17). Lisateavet leiab siit .

(19)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa roheliste võlakirjade kohta, COM(2021) 391 final, 6.7.2021.

(20)

 Rohkem üksikasju sidusrühmadega toimunud konsultatsiooni küsimustiku kohta ja vastuste kokkuvõtte leiab siit .

(21)

Lisateavet leiab siit .

(22)

Komisjon esitab varsti paketi „Eesmärk 55“, mille eesmärk on ajakohastada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaalaseid õigusakte, et kajastada ELi 2030. aastaks seatud eesmärki vähendada netoheidet 55 %.

(23)

 Vt kestliku rahanduse platvorm, „Transition Finance Report“, märts 2021, kättesaadav siit . Platvorm esitas selles üleminekut toetava rahastuse aruandes esimesed soovitused selle kohta, kuidas edendada üleminekut toetavat rahastust kogu majanduses.

(24)

 Selle ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks ajakava ja vaheetapid sellise majandustegevuse (sh olemasolevad investeeringud) jaoks, mis aitavad üleminekuprotsessile kaasa viisil, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, ning mis kujutavad endast järelmeetmeid seoses Euroopa Ülemkogu 11.–12. detsembri 2020. aasta järeldustega, milles tunnustatakse üleminekutehnoloogia (nagu maagaas) rolli.

(25)

Taksonoomiamääruse artikli 26 lõike 2 kohaselt nõutud aruanne.

(26)

See protsess põhineb sõltumatul ja teaduslikul tehnilisel aruandel, mille 2021. aasta märtsis avaldas Teadusuuringute Ühiskeskus, mis on Euroopa Komisjoni teadus- ja teadmustalitus, ning Euratomi asutamislepingu artikli 31 kohase eksperdirühma ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee aruannetel, vt lisateavet komisjoni veebisaidilt .

(27)

ELi taksonoomiamääruse artiklis 9 on sätestatud kuus järgmist keskkonnaeesmärki: a) kliimamuutuste leevendamine, b) kliimamuutustega kohanemine, c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, d) üleminek ringmajandusele, e) saastuse vältimine ja tõrje ning f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

(28)

Rahvusvahelise Kapitaliturgude Assotsiatsiooni määratluse kohaselt on kestlikkusega seotud võlakiri ükskõik milline võlakiri, mille finants- ja/või struktuursed omadused võivad varieeruda olenevalt sellest, kas emitent saavutab eelnevalt kindlaks määratud kestlikkuse/ESG eesmärgid või mitte. See lähenemisviis vastandub tulu kasutamisel põhinevale lähenemisviisile.

(29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

(31)

 Komisjoni VKEsid käsitleva sidusrühmade esindajate tehniline eksperdirühm rõhutab, et vaja on töötada koos väikeste äriühingutega, toetada neid kestlikkusaruandluse nõuete täitmisel ja suurendada nende nähtavust investorite jaoks, tagades samal ajal nende avalikustamise proportsionaalsuse.

(32)

 Komisjon pakub sellist toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/240 (millega luuakse tehnilise toe instrument) kohase tehnilise toe instrumendi abil (ELT L 57, 18.2.2021).

(33)

Vt programmi „InvestEU“ ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku veebisaidid. Komisjon on käivitanud ka mitu algatust, mille eesmärk on vähendada konkreetsete investeeringute riske, nt energiatõhususe projektide puhul koos energiatõhususe finantseerimisasutuste rühmaga ellu viidava projekti riske.

(34)

Infotehnoloogia arendamise ja hangetega seotud valikud peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberjulgeoleku nõukogu.

(35)

 ELi plokiahela vaatluskeskus ja foorum kavatsevad avaldada 2021. aasta keskpaigaks uuringu eri plokiahela mehhanismide energiatarbimise kohta.

(36)

Komisjoni teatis „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, COM(2021) 118 final, 9.3.2021.

(37)

 Komisjoni teatis „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“, COM(2021) 82 final, 24.2.2021.

(38)

 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, „The pilot dashboard on insurance protection gap for natural catastrophes“, detsember 2020, lisateavet leiab siit .

(39)

Vt lõpparuanne , sh regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu finantsteenuste sektoris kestlikkusega seotud teabe avalikustamist käsitleva ELi määruse kohaselt avalikustatava teabe sisu, metoodika ja esitusviisi kohta.

(40)

 Kestliku rahanduse platvorm esitab 2021. aasta oktoobris nõuande, milles käsitletakse ELi taksonoomia laiendamist sotsiaalsele taksonoomiale, võttes arvesse nii sotsiaalseid kui ka juhtimisaspekte.

(41)

„Green Budgeting Practices in the EU: A First Review“, ECFIN Discussion Paper 140, 21. mai 2021, kättesaadav siit .

(42)

Vt keskpankade ja finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise järelevalveasutuste võrgustiku väljaanded .

(43)

Kliimamuutused ja elurikkuse kadumine on samuti üksteisega seotud, vt „Workshop Report on Biodiversity and Climate Change“, mille avaldas valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) ja valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), 10.6.2021, kättesaadav siit .

(44)

 Reitinguagentuuride arvamused ja metoodika sisaldavad ESG tegureid, mida nad peavad oluliseks finantsinstrumentide või äriühingute krediidikvaliteedi seisukohast. Krediidireitingud või reitingu väljavaated on arvamused selle kohta, milline on krediidireitingu tõenäoline areng lühikese või keskpika aja jooksul või mõlema perioodi jooksul, ning nende eesmärk ei ole anda terviklikku hinnangut ESG mõjule.

(45)

 BlackRock ja Financial Markets Advisory (FMA), vahe-uuring „Development of tools and mechanisms for the integration of environmental, social and governance (ESG) factors into the EU banking prudential framework and into banks' business strategies and investment policies“, detsember 2020, kättesaadav siit . Lisaks leiavad pangad ise, et 90 % teatatud tavadest vastavad kliimaga seotud ja keskkonnariskide puhul Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvealastele ootustele ainult osaliselt või üldse mitte; EKP juhatuse liikme Frank Eldersoni kõne EKP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ühiskonverentsil „Emerging climate-related risk supervision and implications for financial institutions“, 16. juuni 2021.

(46)

Kapitalinõuete määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta ning kapitalinõuete direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013).

(47)

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II).

(48)

Vt EKP/ESRNi kliimariski jälgimise projektirühm, aruanne „Climate-related risk and financial stability“ , 2021.

(49)

Järelevalveasutused on hakanud töötama välja kliimaga seotud stressitestimise raamistikke. Näiteks teeb EKP kogu majandust hõlmava kliimaga seotud stressitesti, et hinnata euroala pankade avatust tulevastele kliimariskidele, analüüsides nende vastaspoolte vastupanuvõimet mitmesuguste kliimastsenaariumide korral.

(50)

Vt muudatused sätestavate delegeeritud õigusaktide loetelu siit .

(51)

Usaldussuhtest tulenevad kohustused tagavad, et teiste inimeste raha haldavad isikud tegutsevad soodustatud isikute huvides, mitte enda huvides. Usaldusisikute tehtud otsused liiguvad investeerimisahelas allapoole ning mõjutavad otsustusprotsesse, omandiga seotud tavasid ja lõpuks äriühingute juhtimise viisi.

(52)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (ELT L 132, 20.5.2017).

(53)

Need aruandlusnõuded kehtiksid kõigile suurtele äriühingutele ja kõigile ELi reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele, välja arvatud noteeritud mikroettevõtjatele.

(54)

 Euroopa Komisjon ja Environmental Resources Management (ERM), „Study on sustainability-related ratings, data and research“, 6.1.2021, kättesaadav siit .

(55)

Finantsteenuste sektoris kestlikkusega seotud teabe avalikustamist käsitleva määruse kohased avalikustamisnõuded, ELi taksonoomiamäärus ja muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohased kestlikkusaruandluse nõuded, mida tulevikus täiendab kavandatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, mida ELi kaasseadusandjad praegu kaaluvad.

(56)

Vt näiteks „Dashboard on scaling up green finance“, mille finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustik avaldas 2021. aasta märtsis ja mis sisaldab näitajate kogumit, mille abil saab jälgida finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmisel tehtavaid edusamme.

(57)

Näiteks G20 ja G7, finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee, finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustik, rahandusministrite kliimameetmete koalitsioon.

(58)

ELi-USA tippkohtumise avaldus, „Towards a renewed Transatlantic partnership“, 15.6.2021, punkt 10.

(59)

Üleilmsete kestlikkusaruandluse algatuste liidu liikmed, sealhulgas Global Reporting Initiative ja Value Reporting Foundation.

(60)

Kõik kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi üksikasjad, eesmärgid, liikmed ja töökava on esitatud dokumendis SWD (2021)180 final, 6.7.2021.

(61)

2021. aasta sügisel esitab kestliku rahanduse rahvusvaheline platvorm i) taksonoomiate ühisosa aruande, milles kirjeldatakse olemasolevate, avaliku sektori asutuste välja töötatud taksonoomiate ühisjooni, ii) kestlikkusega seotud avalikustamise aruande, milles tuleks esitada äriühingute, varahaldurite ja institutsionaalsete investorite avalikustamisnõuete põhjalik ja terviklik võrdlus, ning ii) oma aastaaruande.

(62)

Liikmete arvele langeb 55 % kasvuhoonegaaside heitest, nendes riikides elab 50 % maailma rahvastikust ja nende SKP moodustab 55 % maailma SKPst, lisateavet kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi liikmete kohta leiab siit .

(63)

OECD hinnangute kohaselt kasvas arengumaade aastane 2,1 triljoni euro suurune kestliku arengu eesmärkide rahastamise puudujääk COVID-19 tõttu 2020. aastal tohutult, ulatudes 3,6 triljoni euroni (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, „Global Outlook on Financing for Sustainable Development 2021“, 2020, kättesaadav siit ).

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 6.7.2021

COM(2021) 390 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia

{SWD(2021) 180 final}

Üksikasjalikud meetmed ja sõnastik

Sõnastik

(1)

Lähtudes edasistest sammudest, mida on kirjeldatud teatises „ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2021) 188 final, 21.4.2021.

(2)

 Komisjon pakub sellist toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/240 (millega luuakse tehnilise toe instrument) kohase tehnilise toe instrumendi abil (ELT L 57, 18.2.2021).

(3)

 Komisjon pakub sellist toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/240 (millega luuakse tehnilise toe instrument) kohase tehnilise toe instrumendi abil (ELT L 57, 18.2.2021).

(4)

Vt siit .

(5)

Ekspordikrediit kujutab endast valitsuse tagatisega finantsinstrumente, mille on väljastanud riiklikud ekspordikrediidi agentuurid. Vt teatis kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta .

(6)

 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, avaldus „Information on shareholder cooperation and acting in concert under the Takeover Bids Directive“, ESMA/2014/677-REV, 8.1.2019, kättesaadav  siit .