EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 460 final

2020/0006(COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse õiglase ülemineku fond

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Komisjon võttis 14. jaanuaril 2020 vastu seadusandliku ettepaneku 1 õiglase ülemineku fondi asutamise kohta koos ettepanekuga 2 muuta komisjoni seadusandlikku ettepanekut ühissätete määruse kohta.

Kooskõlas eesmärgiga saavutada ELi kliimaneutraalsus 2050. aastaks tulemuslikul ja õiglasel viisil, on õiglase ülemineku fondi eesmärk tasakaalustada kliimaneutraalsusele ülemineku majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kulusid nende territooriumide jaoks, mida üleminek kõige negatiivsemalt mõjutab. Fondi toetus on suunatud majandusliku ümberkorraldamise meetmetele, mõjutatud töötajate ümberõppele ja abile töö otsimisel.

Koroonaviiruse (edaspidi „COVID-19“) puhang on sundinud paljusid valitsusi võtma pandeemia tõkestamiseks enneolematuid meetmeid. See omakorda on põhjustanud paljudes riikides majandustegevuse järsu vähenemise, millel on tõsised sotsiaalsed tagajärjed. Niisugune olukord põhjustab lähiaastatel riikide rahandusele ja võlahaldusele märkimisväärseid probleeme, mis omakorda võib vähendada majanduse taastamiseks vajalikke avaliku sektori investeeringuid.

Lisaks on riikide ja piirkondade suutlikkus tegeleda kriisi mõjudega liikmesriigiti ja piirkonniti erinev, kuna nende majandusstruktuur ja eelarvepositsioon on erinevad. Kui nende erinevustega ei tegeleta, võivad need kaasa tuua ebaühtlase taastumise ja piirkondlike erinevuste suurenemise, mis omakorda võib kahjustada siseturgu, euroala finantsstabiilsust ja meie liitu tervikuna.

Selleks et erinevused ei süveneks ja taastumisprotsess ei oleks ebaühtlane, on vaja lühikeses ja keskpikas perspektiivis anda liikmesriikidele ja piirkondadele täiendavat toetust, et aidata nende majandusel ja ühiskonnal olukorraga toime tulla ning tagada nende majanduse kiire ja kestlik taastumine.

Sellega seoses tuleb kiirendada roheüleminekuks vajalikke investeeringuid, et luua tingimused Euroopa pikaajaliseks majanduskasvuks ja Euroopa majanduse vastupidavuse tagamiseks tulevaste vapustuste korral. See peaks täiel määral väljenduma tulevastes programmides ja investeerimisprioriteetides. Fossiilkütuste kaevandamisest ja süsinikumahukast tegevusest loobumise kiirendamine majanduse mitmekesistamise ning uute majanduslike võimaluste ja töökohtade loomise sihipärase toetamise kaudu annab Euroopa majanduse kasvu soodustamiseks tohutuid võimalusi. Piirkondadel ja kodanikel kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga edukalt toimetuleku võimaldamine peab olema meie jaoks esmatähtis.

Seepärast tehakse ettepanek eraldada õiglase ülemineku fondile lisavahendeid summas 35 613 048 000 eurot (jooksevhindades). Nendest lisavahenditest tuleks 2 810 048 000 eurot eraldada eelarveassigneeringutest, mille tulemusel on programmi maht järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames 11 270 459 000 eurot; need tuleks jaotada käimasolevate läbirääkimiste käigus Euroopa Ülemkogu tasandil. Ülejäänud lisavahendid 32 803 000 000 eurot hõlmavad ajavahemikku 2021–2024 ja kujutavad endast Euroopa taasterahastust tulenevat sihtotstarbelist välistulu.

Kõnealused summad jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt nende suutlikkusele rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga vastavalt kavandatava õiglase ülemineku fondi määruse I lisas sätestatud metoodikale.

Kui lisavahendid on programmidele eraldatud, peavad need erandina finantsmääruses sihtotstarbelise välistulu suhtes kehtestatud normidest vastama ühissätete määruse kohaldatavatele sätetele, sealhulgas kulukohustusi ja kulukohustustest vabastamist käsitlevatele sätetele.

Selleks et säiliks liikmesriikide ja piirkondade suutlikkus kasutada oma ühtekuuluvuspoliitika vahendeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks, ei ole Euroopa taasterahastust ettenähtud lisavahendite jaoks vaja teha ümberpaigutusi riiklikest eraldistest Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi raames.

•Kooskõla muude liidu meetmetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi tasandi meetmed on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 174 lõike 1 alusel: liit „töötab [...] välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“

Õiglase ülemineku fondi asutamiseks tuleb ettepaneku aluseks võtta ELi toimimise lepingu artikkel 175, milles kutsutakse liitu sõnaselgelt üles toetama artiklis 174 sätestatud eesmärkide saavutamist struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega.

ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on samuti ette nähtud, et „kui fondidevälised erimeetmed osutuvad vajalikuks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.“

Ettepanek peab põhinema ka ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punktil a, et oleks võimalik teha sihipäraseid erandeid finantsmäärusest.

•Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on liidul liikmesriikidega jagatud pädevus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning sotsiaalpoliitika teatavate aspektide valdkonnas. Samuti on liit pädev võtma meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid hariduse ja kutseõppe ning tööstuse valdkonnas (ELi toimimise lepingu artikkel 6).

Õiglase ülemineku fondi rakendamine eelarve jagatud täitmise raames põhineb subsidiaarsuse põhimõttel. Eelarve jagatud täitmise raames delegeerib komisjon strateegilise programmitöö ja rakendusülesanded liikmesriikidele ja piirkondadele. Seega on liidu tegevus piiratud aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

Eelarve jagatud täitmise eesmärk on tagada, et otsuseid tehakse kodanikele nii lähedal kui võimalik ja et ELi tasandi meetmed on põhjendatud, võttes arvesse riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi võimalusi ja eripärasid. Eelarve jagatud täitmine toob Euroopa oma kodanikele lähemale ja ühendab kohalikud vajadused Euroopa eesmärkidega. Lisaks suurendab see vastutuse võtmist ELi eesmärkide täitmise eest, kuna liikmesriigid ja komisjon jagavad otsustusõigust ja vastutust ning kaasrahastavad programme ühiselt.

•Vahendi valik

Ühtekuuluvuspoliitika on õiglase ülemineku fondi jaoks sobiv raamistik, kuna see on ELi peamine poliitikavaldkond, mis käsitleb struktuurilisi muutusi Euroopa piirkondades. Sellega antakse rahalist toetust investeeringutele mitmesugustes valdkondades, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, tehes koostööd kohapealsete osalejatega.

Samuti nähakse sellega ette integreeritud asukohapõhine lähenemisviis, millega tagatakse sünergia ja sidusus õiglase ülemineku fondist ja ühtekuuluvuspoliitika põhiprogrammidest toetatavate investeeringute vahel. See kiirendab majandusarengut ja asjaomaste piirkondade ümberkorraldamist.

Lisaks tagab see liikmesriikide ja piirkondade isevastutuse. See on õiglase ülemineku fondi puhul äärmiselt oluline, kuna fond peab tuginema konkreetsete vajadustega kohandatud territoriaalsetele üleminekustrateegiatele, mis hõlmavad terviklikult mitmesuguseid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke ülesandeid, mis üleminekuga kaasnevad.

Ühtekuuluvuspoliitika raames valitakse õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastavalt aluslepingu artikli 175 lõikes 3 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud. Sellegipoolest kajastab ettepanek viimastel nädalatel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga peetud arutelusid õiglase ülemineku fondi asutamist käsitleva ettepaneku üle peetavate läbirääkimiste raames.

Nii regionaalarengukomisjoni raportööri aruande projektis kui ka eelarvekomisjoni arvamuses soovitati eelkõige suurendada oluliselt õiglase ülemineku fondi eelarvet.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnangus, 3 mis tehti Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku 4 ettevalmistamiseks, toetati õiglase ülemineku fondi eesmärke ja põhijooni.

Õiglase ülemineku fondi ettepaneku kavandatud muudatustes võetakse arvesse üha suuremaid probleeme, mida territooriumidel hiljutise COVID-19 pandeemia tõttu lahendada tuleb. Kui suurenenud vahendid välja arvata, siis on muudatused piiratud ega muuda esialgse ettepaneku ülesehitust ega põhialuseid. Seetõttu ei viidud läbi eraldi mõjuhinnangut.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

•Põhiõigused

Ei kohaldata

4.MÕJU EELARVELE

Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) eelarveassigneeringutest saadavad täiendavad vahendid toovad kaasa täiendavad kulukohustused aastatel 2021–2027 ning maksed aastatel 2022–2027 ja pärast 2027. aastat.

Euroopa taasterahastu ettepaneku alusel rahastatavad täiendavad vahendid toovad kaasa täiendavad kulukohustused aastatel 2021, 2022, 2023 ja 2024, samuti maksed aastatel 2021–2027, mis põhinevad sihtotstarbelisel välistulul.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Õiglase ülemineku fondi ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekud keskenduvad järgmistele teguritele:

·Vahendite suurendamine täiendavate eelarveassigneeringute ja sihtotstarbelise välistulu kaudu

·Puudub kohustus täiendada neid Euroopa taasterahastust rahastatavaid täiendavaid vahendeid ERFist ja ESF+ist tehtavate ümberpaigutustega

·I lisa muutmine, et kohandada seda kavandatava vahendite suurendamisega

2020/0006 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse õiglase ülemineku fond

Komisjoni ettepanekut COM(2020) 22 muudetakse järgmiselt.

1.Preambulit muudetakse järgmiselt.

a)Esimene lõik asendatakse järgmisega:

„võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 322 lõike 1 punkti a,“

b)Lisatakse uus kuues lõik:

„võttes arvesse kontrollikoja arvamust 5 ,“;

2.Lisatakse põhjendus 8 a:

„8a) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.“;

3.Lisatakse põhjendus 9 a:

„(9a) Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selle kohaselt eraldatud vahendite piires tuleks õiglase ülemineku fondi raames rakendada taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et oleks võimalik toime tulla COVID-19 kriisi enneolematu mõjuga. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [Euroopa taasterahastu] sätestatud tähtaegade järgimine.“;

4.Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames on eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 ette nähtud 11 270 459 000 eurot (jooksevhindades) õiglase ülemineku fondi vahendeid, mida võib suurendada vastavalt vajadusele liidu eelarvest eraldatud lisavahenditega ja muude vahenditega kooskõlas kohaldatava alusaktiga.

Esimeses lõigus osutatud summast 0,35 %eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks.

5.Lisatakse artikkel 3 a:

„Artikkel 3 a

Vahendid Euroopa taasterahastust

1.Määruse [Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse õiglase ülemineku fondi raames summaga 32 803 000 000 eurot (jooksevhindades) kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis vi osutatud summast, kui artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.

Seda summat käsitatakse artikli 3 lõikes 2 osutatud muude vahenditena ja seda peetakse sihtotstarbeliseks välistuluks vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikele 5.

Need eraldatakse lisaks artiklis 3 sätestatud koguvahenditele eelarveliste kulukohustuste jaoks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames aastateks 2021–2024 järgmiselt:

–2021: 7 954 600 000 eurot;

–2022: 8 114 600 000 eurot;

–2023: 8 276 600 000 eurot;

–2024: 8 441 600 000 eurot.

Lisaks eraldatakse esimeses lõigus osutatud vahenditest halduskuludeks 15 600 000 eurot jooksevhindades.

2.Esimeses lõigus osutatud summast 0,35 % eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks.

3.Lõikes 1 osutatud summa jaotus aastate ja liikmesriikide kaupa lisatakse artikli 3 lõikes 3 osutatud komisjoni otsusesse vastavalt I lisas sätestatud metoodikale.

4.Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [21a] ei ole lõikes 1 osutatud summa puhul vaja lisatoetust ERFist ega ESF+-st.

5.Erandina finantsmääruse artikli 14 lõikest 3 kohaldatakse lõikes 1 osutatud vahenditel põhinevate eelarveliste kulukohustuste suhtes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII jaotise IV peatükis sätestatud kulukohustustest vabastamise norme. Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punktist c ei kasutata neid vahendeid jätkuprogrammi või -meetme jaoks.“;

6.Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Õiglase ülemineku fondi prioriteet või prioriteedid hõlmavad õiglase ülemineku fondi vahendeid, mis koosnevad õiglase ülemineku fondi kogueraldisest või osalisest eraldisest liikmesriikidele ning määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [21a] kohaselt üle kantud vahenditest. Õiglase ülemineku fondi üle kantavate ERFi ja ESF+ vahendite kogusumma peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui õiglase ülemineku fondist sellele prioriteedile antava toetuse summa, v. a artikli 3a lõikes 1 osutatud vahendid, kuid ei või ületada kõnealust summat üle kolme korra.“;

7.I lisa muudetakse vastavalt käesoleva ettepaneku lisale. 

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb: 

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 6  

X olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 

X piiratud kestusega

◻    kehtib ajavahemikus [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

X    finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2021–2024 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2021–2027.

◻ piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku alates 2021. aastast,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 7  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt (0,35 % tehnilise abiga seotud eraldisest)

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

◻    rakendusametite kaudu

X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻    avalik-õiguslikele asutustele;

◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kui nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ettepanekuga kaasnevad täiendavad kulukohustused aastatel 2021–2027 ning maksed aastatel 2021–2027 ja pärast 2027. aastat.

Nendest lisavahenditest tuleks 2 810 048 000 eurot jooksevhindades eraldada eelarveassigneeringutest, mille tulemusel on programmi maht järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames 11 270 459 000 eurot jooksevhindades; need tuleks jaotada käimasolevate läbirääkimiste käigus Euroopa Ülemkogu tasandil.

Ülejäänud lisavahendid hõlmavad ajavahemikku 2021–2024 ja kujutavad endast Euroopa taasterahastust tulenevat sihtotstarbelist välistulu. Sihtotstarbelise välistuluna kättesaadavad summad on sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses, mis tuleneb liidu võetud laenudest, nagu on sätestatud määruses (EL) XXX/XX (Euroopa taasterahastut käsitlev määrus). Sihtotstarbelisest välistulust võib kuni 15 600 000 eurot kulutada halduskuludele, sealhulgas koosseisuvälistele töötajatele.

Mitmeaastasest finantsraamistikust (2021–2027) rahastatavate assigneeringute soovituslik jaotus on järgmine:

Sihtotstarbelise välistulu kulude soovituslik jaotus on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Lisatöötajad on ainult koosseisuvälised töötajad ja nende tasu rahastatakse üksnes sihtotstarbelistest tuludest.

Ülesannete kirjeldus:

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave) 

[…]

(1)    COM(2020) 22 final.

(2)    COM(2020) 23 final.

(3)    SWD(2018) 282 final.

(4)    COM(2018) 372 final.

(5)    ELT C , , lk .

(6)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(7)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil:     https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(8)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(9)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(10)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(11)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 460 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse õiglase ülemineku fond

LISA

„I LISA

Õiglase ülemineku fondi vahendite eraldamise meetod

Iga liikmesriigi puhul määratakse rahastamispakett kindlaks vastavalt järgmistele punktidele:

a)    iga liikmesriigi osa lisavahenditest arvutatakse järgmiste kriteeriumide alusel kindlaksmääratud osade kaalutud summana vastavalt esitatud kaalule:

i)    tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkogused NUTS 2. tasandi piirkondades, kus CO2-mahukus – määratletud tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtena, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 1 artiklile 7 – võrreldes tööstussektori kogulisandväärtusega, ületab kaks korda EL 27 keskmist väärtust. Kui seda taset ei ületata mitte üheski asjaomase liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas, võetakse arvesse NUTS 2. tasandi piirkonna kõige suurema CO2-mahukusega tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkogused (kaal 49 %),

ii)    tööhõive kivi- ja pruunsöekaevanduses (kaal 25 %);

iii)    tööhõive NUTS 2. tasandi piirkondades, mida võetakse arvesse punkti i kohaldamisel (kaal 25 %),

iv)    turbatootmine (kaal 0,95 %),

v)    põlevkivi tootmine (kaal 0,05 %);

b)    punkti a kohaldamisest tulenevaid eraldisi kohandatakse selle tagamiseks, et ükski liikmesriik ei saaks rohkem kui 8 miljardit eurot (2018. aasta hindades). Summad, mis ületavad 8 miljardit eurot liikmesriigi kohta, jaotatakse ümber proportsionaalselt kõigi teiste liikmesriikide eraldistega. Igale liikmesriigile kuuluv osa arvutatakse vastavalt ümber;

c)    liikmesriigile kuuluvat osa, mis tuleneb punkti b kohaldamisest, korrigeeritakse negatiivselt või positiivselt koefitsiendiga, mis on 1,5 korda suurem vahest, mille võrra selle liikmesriigi 2015.–2017. aasta kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu pariteetides), mida kasutatakse ühtekuuluvuspoliitikas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbirääkimistel, ületab EL 27 liikmesriikide keskmist kogurahvatulu elaniku kohta või jääb sellest allapoole (keskmine vastab 100 %-le).

Seda kohandust ei tehta liikmesriikide suhtes, kelle eraldisele on punkti b kohaselt kehtestatud ülempiir;

d)    punkti c kohaldamisest tulenevaid eraldisi kohandatakse selleks, et õiglase ülemineku fondist saadav lõplik eraldis vastaks abi osakaalule elaniku kohta (mõõdetuna liikmesriigi koguelanikkonna alusel), s.o vähemalt 32 eurole (2018. aasta hindades) kogu perioodi jooksul.

Summad, millega tagatakse abi minimaalne osakaal, arvatakse proportsionaalselt maha kõigi teiste liikmesriikide eraldistest, välja arvatud need eraldised, millele on kehtestatud ülempiir vastavalt punktile b.

Õiglase ülemineku fondi eraldis täiendab [uue ühissätete määruse ettepaneku] XXII lisa punktidest 1–16 tulenevat eraldist, kuid ei kuulu jaotamisaluse hulka, mille suhtes kohaldatakse [uue ühissätete määruse ettepaneku] XXII lisa punkte 10–15.“

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).