This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020PC0314
Proposal for a COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
COM/2020/314 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.7.2020
COM(2020) 314 final
2020/0148(CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
{SEC(2020) 271 final} - {SWD(2020) 129 final} - {SWD(2020) 130 final} - {SWD(2020) 131 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Õiglane maksustamine on Euroopa sotsiaalse turumajanduse alustala ja komisjoni võetud kohustuse saavutada „inimeste teenistuses olev majandus“ üks peamisi tugisambaid 1 . Õiglane maksustamine suurendab sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi Euroopa Liidus. Õiglane maksusüsteem peaks põhinema maksueeskirjadel, mis tagavad, et kõik maksavad õiglase osa maksudest, ja teevad maksumaksjatele – nii ettevõtjatele kui ka kodanikele – eeskirjade järgimise lihtsaks. Õiglane ja tõhus maksustamine on äärmiselt oluline, et tagada piisav tulu avaliku sektori investeeringuteks inimestesse ja taristusse ning luua ühtsel turul ettevõtluskeskkond, mis võimaldab innovaatilistel ettevõtetel edukalt tegutseda.
COVID-19 pandeemia suurendab veelgi vajadust kaitsta riikide rahandust ja leevendada pandeemia sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. Liikmesriigid vajavad piisavalt suurt maksutulu, et rahastada oma märkimisväärseid jõupingutusi COVID-19 pandeemia vastaste meetmete negatiivse majandusliku mõju ohjamiseks, tagades samas selle, et nende tulude kogumise koormus ei jääks kõige haavatavamate inimeste kanda. Õiglase maksustamise tagamine maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ennetamise kaudu on muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Sellega seoses on äärmiselt oluline tugevdada liidus halduskoostööd ja teabevahetust võitluses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Nagu rõhutati komisjoni teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, 2 tõhustab komisjon võitlust maksupettuste ja muude ebaausate tavade vastu tagamaks, et majanduse taastamise keskmes on solidaarsus ja õiglus. See aitab liikmesriikidel saada maksutulu, mida on vaja praegusest kriisist tulenevate peamiste probleemide lahendamiseks.
Käesolev seadusandlik ettepanek kuulub ELi majanduse taastamist toetavasse õiglase ja lihtsa maksustamise paketti, mis sisaldab järgmisi dokumente: teatis tegevuskava kohta, milles esitatakse mitu majanduse taastamise strateegiat toetavat tulevast õiglase ja lihtsa maksustamise algatust, 3 ning komisjoni teatis hea maksuhaldustava kohta ELis ja väljaspool, 4 milles vaadatakse läbi hea maksuhaldustava edendamisel tehtud edusammud nii ELis kui ka väljaspool ning tehakse ettepanekuid täiustamist vajavate valdkondade kohta.
Euroopa Liit on viimastel aastatel keskendunud maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisele ning läbipaistvuse suurendamisele. Kuigi on tehtud suuri edusamme, eelkõige teabevahetuse valdkonnas, näitas nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL 5 (maksustamisalase halduskoostöö kohta) kohaldamise hindamine, 6 et teabevahetuse ja halduskoostöö eri vorme käsitlevaid kehtivaid sätteid on endiselt vaja parandada. Ebaselguse tõttu osutusid raamistiku kõige probleemsemateks elementideks eeskätt eeldatava asjakohasuse mõiste ja maksumaksjate rühmale esitatavad teabetaotlused.
Hindamine näitas ka, et eeskirjadel, mis käsitlevad üheaegsete kontrollide tegemist ja liikmesriigi ametnike kohaloleku lubamist uurimise ajal teises liikmesriigis, puudub mõnes riiklikus süsteemis õiguslik alus, mis takistab praegu nende sätete tõhusat kasutamist. Seda küsimust käsitletakse üksikasjalikumalt ühise siirdehindade foorumi 2018. aasta aruandes siirdehindade kontrolli kohta ELis 7 . Aruandes lähtuti liikmesriikide praegusest tavast, et tuua esile puudused ja soovitada võimalikke parandusi siirdehindade kontrolli kasutamisel kahes või enamas liikmesriigis. Aruandes soovitati võtta vastu „siirdehindade kontrolli kooskõlastatud lähenemisviis, mis toetaks siseturu paremat toimimist kahel viisil: see annaks maksuhalduritele läbipaistva ja tõhusa vahendi maksustamisõiguste jaotamise hõlbustamiseks ning hoiaks ära topeltmaksustamise ja topeltmaksuvabastuse“.
Seega on olemas selge vajadus parandada olemasolevat teabevahetuse ja halduskoostöö ELi raamistikku. Komisjoni president rõhutas oma ametiaja alguses vajadust uurida, kuidas saaks koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel parandada 8 . Kesksel kohal on teabevahetuse ja halduskoostöö parandamine ELis.
Peale kehtivate eeskirjade tugevdamise on ELis vaja laiendada halduskoostööd uutele valdkondadele, et tegeleda majanduse digiteerimisest tulenevate probleemidega ning aidata maksuhalduritel makse paremini ja tõhusamalt koguda ja uute arengusuundumustega sammu pidada. Platvormimajanduse iseärasuste tõttu on maksuhalduritel väga keeruline maksustatavaid sündmusi jälgida ja tuvastada. Kui tehingud tehakse teises jurisdiktsioonis asutatud digiplatvormi haldurite kaudu, muutub probleem eriti tõsiseks. Aruandluse puudumine tulu kohta, mida müüjad digiplatvormide kaudu teenuste osutamise või kaupade müügiga teenivad, toob kaasa liikmesriikide maksutulude vähenemise. Samuti annab see müüjatele eelise võrreldes nendega, kes ei tegutse digiplatvormidel. Seda õiguslikku lünka kõrvaldamata ei ole võimalik õiglase maksustamise eesmärki saavutada.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kavandatavas õigusaktis käsitletakse maksustamise läbipaistvuse üldist poliitilist prioriteeti, mis on eeltingimus selleks, et tõhusalt võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu. ELi liikmesriigid on viimastel aastatel kokku leppinud mitmes läbipaistvuse valdkonna õigusaktis, mille raames peavad riikide maksuhaldurid tegema teabe vahetamisel tihedat koostööd. Nõukogu direktiiviga 2011/16/EL asendati nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ11 ja see tähistas tõhusama halduskoostöö algust liidu maksuhaldurite vahel. Kõnealuse direktiiviga loodi kasulikud vahendid paremaks koostööks järgmistes valdkondades:
(1)teabevahetus taotluse alusel;
(2)omaalgatuslik teabevahetus;
(3)automaatne teabevahetus ammendavas loetelus nimetatud valdkondades (st hüvitised töötajatele, juhtide tasud, elukindlustustooted, mis ei ole hõlmatud muude direktiividega, pensionid ning kinnisomand ja kinnisvaratulu);
(4)välisriikide ametnike osalemine haldusuurimistes;
(5)üheaegsed kontrollid ja
(6)maksuotsustest teistele maksuhalduritele teatamine.
Nõukogu direktiivi 2011/16/EL muudeti mitu korda järgmiste õigusaktidega:
·nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL 9 (DAC2) seoses finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetusega liikmesriikide vahel, mis põhineb OECD ühisel aruandlusstandardil, millega nähakse ette automaatne teabevahetus mitteresidentide finantskontode puhul;
·nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376 10 (DAC3) seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega piiriüleste maksualaste eelotsuste puhul;
·nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881 11 (DAC4) seoses riigipõhiste aruannete alase kohustusliku automaatse teabevahetusega maksuhaldurite vahel;
·nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2258 12 (DAC5) seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele;
·nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822 13 (DAC6) seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Paljudel isikuandmetega seotud juhtudel toimivad direktiivi kehtivad sätted koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega 14 ning samal ajal sisaldab direktiiv andmekaitset käsitlevaid erisätteid ja kaitsemeetmeid. Kavandatud muudatuste puhul järgitakse neid kaitsemeetmeid ja võetakse neid jätkuvalt arvesse. Võimalikku negatiivset mõju isikuandmetele vähendatakse IT alaste ja menetluslike meetmetega. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, mis krüpteerib ja dekrüpteerib andmed, ning kõik maksuhaldurid peaksid andma sellele teabele juurdepääsu ainult volitatud ametnikele. Nad peavad kaasvastutavate töötlejatena tagama andmete turvalise ja konkreetse säilitamise.
Komisjon tegutseb mitmes poliitikavaldkonnas, mis puudutavad digimajandust, sealhulgas kavandatud õigusaktiga hõlmatud digiplatvormi haldurid. Kavandatud õigusakt ei mõjuta teisi samaaegselt käimasolevaid komisjoni projekte, kuna see on konkreetselt suunatud teatavate maksudega seotud küsimuste lahendamisele. See ei piira teabele esitatavate nõuete kohaldamist, mida võidakse digiteenuste osutajate puhul kaaluda digiteenuste õigusakti paketi raames seoses kehtiva e-kaubanduse direktiivi 15 eelseisva läbivaatamisega või algatuse raames, mille eesmärk on parandada digiplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi.
Kavandatud eeskirjadega reguleeritakse muu hulgas ühisrahastusteenuseid, mis hõlmavad nii investeeringutel kui ka laenudel põhinevat ühisrahastust. Seda arvesse võttes ja eesmärgiga tagada kooskõla liidu poliitikaga finantsturgude reguleerimise valdkonnas viidatakse ühisrahastusteenuste ja teenuseosutajate määratluses nimetatud valdkonna asjakohastele õigusaktidele.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Otsese maksustamise valdkonnas on seadusandlike algatuste õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115. Kuigi artiklis 115 puudub selge viide otsesele maksustamisele, viidatakse selles neid liikmesriikide õigusakte ühtlustavatele direktiividele, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist. Et see tingimus oleks täidetud, on vaja, et otsese maksustamise valdkonnas kavandatavate ELi õigusaktidega püütaks kõrvaldada olemasolevaid ebakõlasid siseturu toimimises. Samuti on õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113, sest direktiivi alusel vahetatavat teavet saab kasutada ka käibemaksu ja muude kaudsete maksude valdkonnas.
Kuna kavandatud õigusaktiga muudetakse direktiivi, jääb õiguslik alus loomulikult samaks. Kavandatud eeskirjad, mille eesmärk on kehtivat teabevahetuse ja halduskoostöö raamistikku parandada, ei kaldu kõrvale direktiivi reguleerimisesemest. Eelkõige nähakse kavandatud muudatustega ette eeldatava asjakohasuse selge määratlus ja ühisauditite tegemise selge õigusraamistik. Nende sätete ühtset kohaldamist on võimalik saavutada üksnes liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega.
Lisaks olemasolevale raamistikule kehtestatakse ettepanekuga digiplatvormi haldurite aruandlust käsitlevad eeskirjad, et lahendada probleemid, mis tulenevad digiplatvormide kasutamisest mitmesugustes tegevustes. Platvormide digitaalne olemus võimaldab kaupade müüjatel ja teenuste pakkujatel kasutada selliseid digiplatvorme oma tegevuse teostamiseks ning jätta teenitud tulu oma residentsuse liikmesriigis deklareerimata. Selle tulemusena jääb liikmesriikidele tulu deklareerimata ja nad kaotavad maksutulu. Selline olukord loob ka ebaausa maksukonkurentsi tingimused nende üksikisikute või ettevõtjate jaoks, kes ei teosta oma tegevust digiplatvormide kaudu, ning moonutab seega siseturu toimimist. Sellest järeldub, et niisugust olukorda on võimalik lahendada ainult ühtse lähenemisviisi kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanekus järgitakse täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Selles käsitletakse maksustamisalast halduskoostööd. Ettepanekuga tehakse eeskirjades teatavaid muudatusi, et parandada eri liikmesriikide maksuhaldurite piiriülest koostööd käsitlevate kehtivate sätete toimimist. Samuti laiendatakse ettepanekuga automaatse teabevahetuse ulatust, kohustades digiplatvormide haldureid aru andma sellise tulu kohta, mida asjaomaseid platvorme kasutavad kaupade müüjad ja teenuste pakkujad teenivad.
Direktiivi kehtivate sätete kohaldamisel on liikmesriikide vahel ilmnenud suured erinevused. Kui mõned liikmesriigid on valmis tegema täielikku koostööd ja vahetama teavet, rakendavad teised liikmesriigid piiravat lähenemisviisi või isegi keelduvad teabevahetusest. Samuti on teatavad sätted osutunud ebapiisavaks, et rahuldada teiste liikmesriikidega koostööd tegevate maksuhaldurite vajadusi pikema aja vältel.
Lisaks sellele on digiplatvormide suurem kasutamine teenuste osutamisel ja kaupade müümisel tekitanud olukorra, kus müüjad deklareerivad tulu ebaühtlaselt; see kujutab endast suurt maksudest kõrvalehoidumise ohtu. Kuigi üksikud liikmesriigid on oma siseriiklikus õiguses kehtestanud aruandluskohustuse, näitavad kogemused, et maksudest kõrvalehoidumise vastased siseriiklikud õigusnormid ei ole kuigi tõhusad, eriti kui asjaomast tegevust teostatakse piiriüleselt.
Õiguskindlust ja selgust saab tagada üksnes nende puuduste kõrvaldamisega ühtsete eeskirjade abil, mida kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes. Siseturg vajab tugevat mehhanismi, et tegeleda seaduselünkadega ühtsel viisil ja kõrvaldada olemasolevad moonutused, tagades, et maksuhaldurid saavad õigel ajal asjakohast teavet. Kogu ELi hõlmav ühtlustatud aruandlusraamistik näib olevat hädavajalik, võttes eeskätt arvesse platvormihaldurite osutatavate teenuste valdavalt piiriülest mõõdet. Kuna digiplatvormide kaudu teenitud tulu puudutava aruandluskohustuse eesmärk on eelkõige teavitada maksuhaldureid tegevustest, mis hõlmavad mitut jurisdiktsiooni, on probleemile ühtse lähenemisviisi tagamiseks vaja, et mis tahes algatus hõlmaks meetmeid ELi tasandil.
Seetõttu on ELil tuvastatud probleemide lahendamiseks ning teabevahetuse ja halduskoostöö süsteemi tõhususe ja täielikkuse tagamiseks üksikute liikmesriikidega võrreldes paremad võimalused. Esiteks tagatakse sellega eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus. Teiseks kohaldatakse kõigile õigusakti kohaldamisalasse kuuluvatele digiplatvormidele samu aruandlusnõudeid. Kolmandaks kaasneb aruandlusega teabevahetus ja see võimaldab maksuhalduritel saada digiplatvormi kaudu teenitud tulu kohta põhjalikku teavet.
•Proportsionaalsus
Ettepanekuga parandatakse direktiivi kehtivaid sätteid ja laiendatakse automaatse teabevahetuse ulatust teatavale konkreetsele teabele, mille esitavad digiplatvormi haldurid. Parandused ei lähe teabevahetuse ja laiemalt halduskoostöö eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kuna kindlakstehtud moonutused siseturu toimimises laienevad üldjuhul ühest liikmesriigist väljapoole, on probleemide tõhusaks lahendamiseks vaja vähemalt ELi ühiseid eeskirju.
Seega toetavad kavandatud eeskirjad direktiivi selgemat, järjepidevamat ja tõhusamat kohaldamist, mis aitab paremini saavutada selle eesmärke. Kavandatav digiplatvormi haldurite kohustus anda aru oma kasutajate, st müüjate teenitud tulust pakub ka toimivat lahendust maksudest kõrvalehoidumise vastu, kuna kasutatakse DAC2 ja DAC4 puhul juba katsetatud teabevahetuse mehhanisme. Selles mõttes võib väita, et kavandatud algatus on proportsionaalne vastus tuvastatud vastuoludele direktiivis ja sellega püütakse ka lahendada maksudest kõrvalehoidumise probleemi.
•Vahendi valik
Käesoleval ettepanekul on kaks õiguslikku alust, ELi toimimise lepingu artiklid 113 ja 115, milles on sõnaselgelt sätestatud, et selle valdkonna õigusakte võib kehtestada üksnes direktiivi vormis õigusaktina. Seepärast ei ole siduvate maksueeskirjade vastuvõtmisel lubatud kasutada ühtegi muud ELi õigusakti. Lisaks on kavandatav direktiiv halduskoostöö direktiivi kuues muudatus; see on jätkuks nõukogu direktiividele 2014/107/EL, (EL) 2015/2376, (EL) 2016/881, (EL) 2016/2258 ja (EL) 2018/822.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide hindamine
2019. aastal hindas 16 komisjon otsese maksustamise alast halduskoostööd käsitlevate kehtivate eeskirjade tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Hindamise tulemusena leiti, et koostöö toob olulist kasu, kuid arenguruumi veel on. Ilmnes, et liikmesriigid kasutavad olemasolevaid halduskoostöövahendeid siiani erinevalt. Vahetatud teavet saaks tõhusamalt kasutada ja koostööst tulenevat kasu saaks põhjalikumalt analüüsida. Sellele hindamisele tuginedes esitatakse käesolevas seadusandlikus ettepanekus konkreetsed meetmed halduskoostöö toimimise parandamiseks.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
10. veebruaril 2020 algatas komisjon avaliku konsultatsiooni tagasiside saamiseks selle kohta, milliseid ELi meetmeid oleks maksustamisalase teabevahetuse raamistiku tugevdamiseks vaja. Esitati mitu võimalikku varianti ja sidusrühmad andsid tagasisidet kokku 37 vastuses. Lisaks viis komisjon läbi sihipärased konsultatsioonid, korraldades 27. veebruaril 2020 kohtumise digiplatvormi haldurite esindajatega. Digiplatvormi haldurite esindajad olid üksmeelel, et paljude erinevate riiklike aruandlusnõuete asemel on platvormide kaudu teabe kogumiseks vaja standarditud ELi õigusraamistikku. Samuti toetasid digiplatvormi haldurite esindajad käibemaksu valdkonnas kasutatava ühtse kontaktpunktiga sarnanevat lahendust, mis võimaldaks anda teavet ainult platvormi asukohaliikmesriigi maksuhaldurile.
Avaliku konsultatsiooni tulemustes rõhutati vajadust suurendada ühisauditite rolli ELi tasandi halduskoostöö raamistikus.
•Liikmesriikidega konsulteerimine
Euroopa Komisjon viis liikmesriikidele suunatud küsimustikku kasutades läbi sihipärased konsultatsioonid. Lisaks sellele korraldas maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat 26. veebruaril 2020 IV töörühma koosoleku ning liikmesriikidel oli võimalus arutada võimalikku ettepanekut halduskoostöö direktiivi muutmiseks. Koosolekul keskenduti digiplatvormide kaudu teenitud tulu käsitleva teabe esitamisele ja vahetamisele.
Üldiselt väljendati laialdast toetust võimalikule ELi algatusele, mis käsitleb teabevahetust tulu kohta, mida müüjad digiplatvormide kaudu teenivad. Enamik liikmesriike pooldas uue õigusraamistiku laia kohaldamisala, mis hõlmaks peale kinnisasja rentimisest ja isiklike teenuste osutamisest saadava tulu ka kaupade müüki, mis tahes transpordivahendite rentimist ja ühisrahastusteenuseid.
•Konsultatsioonide tulemused
Näib, et nii avaliku konsultatsiooni kui ka sihipäraste konsultatsioonide tulemused ühtivad küsimustes, mida digiplatvormi halduritele suunatud uued eeskirjad peaksid püüdma lahendada: andmete piiratud esitamine platvormimajanduse puhul ja ebatõhusus ning vajadus parandada praegust ELi halduskoostöö raamistikku, näiteks ühisauditite valdkonnas.
•Mõjuhinnang
Komisjon viis läbi asjakohaste poliitikavariantide mõjuhinnangu, mille kohta esitas õiguskontrollikomitee 5. mail 2020 positiivse arvamuse (SEC(2020)271) 17 . Õiguskontrollikomitee tegi mitu parandusettepanekut, mida on lõplikus mõjuhinnangu aruandes arvesse võetud (SWD(2020)131) 18 . Erinevaid poliitikavariante hinnati tõhususe, tulemuslikkuse ja sidususe seisukohast võrreldes lähtestsenaariumiga. Kõrgeimal analüüsitasandil tuleb valida kas praeguse olukorra säilitamine ehk lähtestsenaarium või stsenaarium, kus komisjon võtaks mitteregulatiivseid või regulatiivseid meetmeid. Mitteregulatiivne meede tähendaks soovituse esitamist. Regulatiivne variant hõlmas seadusandlikku algatust kehtiva halduskoostöö raamistiku teatavate konkreetsete elementide muutmiseks.
Kehtivate eeskirjade muutmise puhul eelistati järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks õigusakti muutmist.
Mõjuhinnangust selgub, et digiplatvormi halduritega seoses on kindlaksmääratud poliitika elluviimiseks sobivaim ELi tasandi regulatiivne meede. Praeguse olukorra säilitamine ehk lähtestsenaarium osutus kõige vähem tulemuslikuks, tõhusaks või sidusaks variandiks. Erinevalt lähtestsenaariumist tagaksid ELi kohustuslikud ühised nõuded, et kõigil liidu maksuhalduritel on juurdepääs sama liiki andmetele. Teisisõnu loodaks ELi regulatiivse meetmega kõigile maksuhalduritele võrdsed tingimused juurdepääsul teabele, mis on kogutud kindlaksmääratud maksustamiseesmärgil. See võimaldab ka ELi tasandil automaatset teabevahetust ühtsete nõuete ja tingimuste alusel. Rakendamise korral on see ainus stsenaarium, mille puhul müüja residentsuse liikmesriigi maksuhaldurid saavad aeganõudvate sihtotstarbeliste taotluste ja päringuteta kontrollida, kas müüja on esitanud digiplatvormide kaudu teenitud tulu kohta õiged andmed. Lisaks tagaksid ELi kohustuslikud ühised aruandlusnõuded, et digiplatvormi haldurid ei pea maksualase aruandluskohustuse puhul toime tulema riikide killustatud lahendustega.
Majanduslik mõju
Kasu
Kohustus teatada digiplatvormide kaudu teenitud tulust ja sellise teabe vahetamine aitab liikmesriikidel saada täielikku teavet saadaoleva maksutulu kogumiseks. Ühtsed aruandlusnõuded aitavad ka luua võrdsed võimalused digiplatvorme kasutavatele ja neid mittekasutavatele müüjatele ning digiplatvormi halduritele, kelle aruandluskohustused võivad praegu olla väga erinevad. Digiplatvormide kasutamise kaudu müüjate teenitud maksutulu läbipaistvus suurendaks traditsioonilisemate ettevõtete võrdseid võimalusi.
Ühtsel ELi kohustuslikul vahendil võib olla ka positiivne sotsiaalne mõju ja see võib aidata luua positiivset arvamust õiglasest maksustamisest ning soodustada koormuse õiglast jaotamist maksumaksjate vahel. Kuna andmete piiratud esitamist esineb kõigil tegevusaladel, siis eeldatakse, et mida laiem on eeskirjade kohaldamisala, seda rohkem peetakse maksustamist õiglaseks. Sama põhjendus kehtib ka koormuse õiglasest jaotamisest saadava kasu kohta: mida laiem on meetme ulatus, seda paremini saavad liikmesriigid tagada tasumisele kuuluvate maksude tõhusa kogumise. ELi meetmest saadav maksualane kasu on palju suurem, kui aruandluskohustus on laiaulatuslik, st seda kohaldatakse kõigi teenuste ja kaupade müügi suhtes. Kui piirdutaks üksnes ELi-põhiste digiplatvormidega, võib maksutulu olla iga variandi puhul oluliselt väiksem.
Kulud
Sõltumata ulatusest on kogu ELi hõlmava automaatse aruandluse rakendamisest tulenevad ühekordsed kulud kõikide digiplatvormi haldurite ja maksuhaldurite kohta hinnanguliselt mitusada miljonit eurot, kusjuures korduvad kulud on mitukümmend miljonit eurot. Ühekordsed ja korduvad kulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja toimimisest. Maksuhalduritel tekivad ka täitmiskulud. Kulutõhususe huvides julgustatakse liikmesriike võimaldama digitaalset aruandlust ja tagama süsteemide koostalitlusvõime ning digiplatvormide ja maksuhaldurite vaheline koostalitlusvõime andmete tasemel nii suures ulatuses kui võimalik.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepaneku eesmärk on vähendada digiplatvormi haldurite, maksumaksjate ja maksuhaldurite regulatiivset koormust. Eelistatud poliitikavariant on proportsionaalne võimalus tuvastatud probleemi lahendamiseks, sest see ei lähe aluslepingute eesmärgi – tagada paremini toimiv ja moonutusteta siseturg – saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ühtsete eeskirjadega piirdutakse digiplatvormi kaudu teenitud tulust teatamiseks vajaliku minimaalse ühise raamistiku kehtestamisega. Näiteks: i) eeskirjadega tagatakse, et ei toimu topeltaruandlust (st registreerimise ja aruandluse ühtne kontaktpunkt); ii) automaatne teabevahetus piirdub asjaomaste liikmesriikidega ning iii) karistuste määramine nõuete täitmata jätmise eest jääb liikmesriikide suveräänse kontrolli alla. Lisaks ei lähe ühtlustamine kaugemale selle tagamisest, et pädevaid asutusi teavitatakse teenitud tulust. Tasumisele kuuluva maksu suuruse otsustavad liikmesriigid.
•Põhiõigused
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on maksuhalduritele edastatavad andmeelemendid määratletud selliselt, et need hõlmaksid üksnes miinimumandmeid, mis on vajalikud nõuetele mittevastava andmete piiratud esitamise või esitamata jätmise tuvastamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud kohustustega.
4.MÕJU EELARVELE
Vt finantsselgitus.
5.ETTEPANEKU SÄTETE ÜKSIKASJALIK SELGITUS
Muudatusettepanekuga nähakse ette muuta teabevahetust ja halduskoostööd käsitlevaid kehtivaid sätteid ning laiendatakse kohaldamisala digiplatvormi haldurite esitatava teabega seotud automaatsele teabevahetusele. Digiplatvormi halduritele ettenähtud aruandlusnõuete aluseks on OECD tehtud töö.
i) Teabevahetus taotluse alusel
•Eeldatav asjakohasus
Artiklis 5a on sätestatud teabetaotluse korral kohaldatava eeldatava asjakohasuse nõude määratlus. Määratluses on sätestatud standard- ja menetlusnõuete elemendid, mida taotluse esitanud asutus peab järgima. Teabetaotlus võib olla seotud ühe või mitme maksumaksjaga, kui nad on individuaalselt tuvastatud.
Nagu on sätestatud artikli 8a lõikes 10, ei tuleks eeldatava asjakohasuse nõuet kohaldada, kui teabetaotlus saadetakse pärast piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kohta teabe vahetamist vastavalt nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivile (EL) 2015/2376.
Artikli 17 lõiget 1 muudetakse, et selgitada kõigi tavapäraste teabeallikate kasutamise tähendust. Enne teabe taotlemist peab taotluse esitanud asutus olema kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel sai nõutud teabe saamiseks kasutada, ning kõiki olemasolevaid vahendeid. Seda kohustust siiski ei kohaldata, kui taotluse esitanud asutusel esineb seda täites ebaproportsionaalseid raskusi ja see võib ohustada tema eesmärkide saavutamist. Kui taotluse esitanud asutus ei täitnud kõnealust kohustust, võib taotluse saanud asutus teabe esitamisest keelduda.
Artikli 20 lõike 2 muudatusega tagatakse taotluse alusel toimuva teabevahetuse vormide asjakohane kohandamine.
•Rühmataotlused
Artiklis 5b käsitletakse teabe saamiseks esitatavaid rühmataotlusi. Rühmataotlused on seotud maksumaksjate rühmaga, keda ei ole võimalik individuaalselt tuvastada, vaid keda kirjeldatakse selle asemel ühiste tunnustega. Kui taotlus on seotud konkreetse maksumaksjaga, on nõutav teave taotluse laadi tõttu erinev. Artiklis 5a sätestatud eeldatava asjakohasuse nõuet seega ei kohaldata. Selle asemel peab taotluse esitanud asutus esitama taotluse saanud asutusele konkreetse teabe, sealhulgas i) rühma tunnuste põhjaliku kirjelduse ja ii) kohaldatava õiguse ning taotluse esitamiseni viinud faktide ja asjaolude selgituse.
ii) Automaatne teabevahetus
•Tulukategooriad
Artikli 8 lõikes 1 on sätestatud tulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku automaatset teabevahetust liikmesriikide vahel. Teabevahetuse alla kuuluvatele tulukategooriatele lisatakse litsentsitasud. Selle muudatusega kohustatakse liikmesriike vahetama artikli 8 lõike 3 kohaselt teiste liikmesriikidega kogu kättesaadavat teavet, kuid 2024. aastale eelnenud maksustamisperioodide puhul vähemalt kahe tulukategooria kohta ja alates 2024. aastast vähemalt nelja tulukategooria kohta.
•Platvormihalduritele kehtestatud aruandlusnõuetega nähakse ette kohustuslik automaatne teabevahetus
Artiklis 8ac on sätestatud platvormihaldurite poolt pädevale asutusele automaatselt esitatava kohustusliku teabe ulatus ja tingimused. V lisas on sätestatud üksikasjalikud nõuded. Esiteks nähakse nendega ette aruandvate platvormihaldurite kohustus koguda ja kontrollida teavet kooskõlas hoolsusmeetmetega. Teiseks peavad aruandvad platvormihaldurid esitama teabe aruandlusega hõlmatud müüjate kohta, kes kasutavad nende hallatavat platvormi oma kauba müümiseks, teenuste osutamiseks või investeerimiseks või ühisrahastamise raames laenuandmiseks . Kolmandaks tuleb esitatud teave edastada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on resident, või selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kinnisasi asub.
Kohaldamisala
V lisa I jaos on sätestatud mõisted, millega määratakse kindlaks aruandluseeskirjade kohaldamisala.
–Kes peab täitma aruandluskohustust?
Eeskirjad sisaldavad platvormi, platvormihalduri ja aruandva platvormihalduri määratlusi.
Platvormi mõiste ei hõlma tarkvara, mis võimaldab üksnes i) maksete töötlemist, ii) kasutajatel asjaomast tegevust noteerida või reklaamida või iii) kasutajate ümbersuunamist või üleviimist platvormile
Aruandev platvormihaldur on iga platvormihaldur, kes on liikmesriigi maksuresident või asutatud liikmesriigi õiguse alusel või kelle juhatuse asukoht või püsiv tegevuskoht on liikmesriigis (edaspidi „ELi platvormid“).
Lisaks sellele kuuluvad eeskirjade kohaldamisalasse ka platvormihaldurid, kes ei vasta ühelegi neist tingimustest, kuid kes vahendavad selliste aruandlusega hõlmatud müüjate asjaomast tegevust, kes on käesoleva direktiivi kohaldamisel või seoses liikmesriigis asuva kinnisasja rentimisega liikmesriigi residendid (edaspidi „välisplatvormid“). Liidus tegutsemiseks peavad sellised platvormid olema vastavalt artikli 8ac lõikele 4 liikmesriigis registreeritud (st ühtne registreerimine). Registreerimise kord on sätestatud V lisa IV jao punktis F. Selleks et tagada kavandatud eeskirjade ühetaolised rakendamistingimused ja täpsemalt aruandvate platvormihaldurite registreerimine ja tuvastamine, antakse artikli 8ac lõike 4 kolmanda lõiguga komisjonile rakendamisvolitused tüüpvormi vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
Platvormihaldurid, kes on liidus juba käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei pea end registreerima üheski teises liikmesriigis peale selle, kus nad on käibemaksukohustuslasena registreeritud.
–Millised tegevused on aruandlusega hõlmatud?
Asjaomane tegevus hõlmab kinnisasja rentimist, isiklike teenuste osutamist, kaupade müüki, mis tahes transpordivahendi rentimist ning ühisrahastuse raames investeeringute tegemist ja laenude andmist.
Asjaomane tegevus ei hõlma tegevust, mida teostab aruandev platvormihalduri töötajana tegutsev müüja.
Isiklik teenus on teenus, mis hõlmab aja- või ülesandepõhist tööd, mida teeb üks või mitu üksikisikut, kes tegutsevad sõltumatult või mõne üksuse nimel. Seda teenust osutatakse kasutaja soovil kas veebis või füüsiliselt väljaspool veebi pärast seda, kui selle osutamist on platvormi kaudu vahendatud.
–Kelle tegevused on aruandlusega hõlmatud?
Müüja on platvormi kasutaja, kes on platvormil registreeritud ja teostab mõnda asjaomast tegevust. Valitsusüksust ei käsitata müüjana. Valitsusüksust ei käsitata müüjana.
Tegutsev müüja on müüja, kes teostas aruandlusperioodil asjaomast tegevust.
Aruandlusega hõlmatud müüja on iga tegutsev müüja, i) kelle peamine asukoht oli aruandlusperioodil liikmesriigis või ii) kellel oli liikmesriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number või käibemaksukohustuslasena registreerimise number või iii) kellel oli (majandus)üksusena püsiv tegevuskoht liikmesriigis Aruandlusega hõlmatud müüjat, kes vastab mõnele loetletud tingimusele, käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel liikmesriigi residendina.
Lisaks on aruandlusega hõlmatud müüja iga tegutsev müüja, kes annab aruandlusperioodil rendile liikmesriigis asuvat kinnisasja.
Teave tuleb esitada ainult aruandlusega hõlmatud müüja tegevuse kohta.
Hoolsusmeetmed
Aruandvad platvormihaldurid rakendavad aruandlusega hõlmatud müüjate tuvastamiseks lisa II jaos sätestatud hoolsusmeetmeid.
II jao B osas on sätestatud konkreetne teave, mida aruandev platvormihaldur peab aruandlusega hõlmatud müüja kohta koguma. Aruandev platvormihaldur peab kogutud teavet kontrollima, kasutades kõiki talle kättesaadavaid andmeid ning elektroonilist liidest, mille liikmesriik või liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta kättesaadavaks teinud. Teise võimalusena võib aruandev platvormihaldur müüja isikusamasust ja residentsust otse kinnitada liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenuse kaudu.
Aruandev platvormihaldur käsitab müüjat müüja peamise asukoha liikmesriigi residendina. Kui müüja residentsuse liikmesriik on muu kui müüja peamise asukoha liikmesriik, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat maksukohustuslasena registreerimise numbri või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri väljaandnud liikmesriigi residendina. Kui aruandev platvormihaldur kasutab liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenust, käsitatakse müüjat iga sellise liikmesriigi residendina, mille kohta identifitseerimisteenuse kaudu kinnitus saadi.
Aruandev platvormihaldur peab nõutavat teavet koguma, seda kontrollima ja tegema selle kättesaadavaks aruandlusperioodi 31. detsembriks.
Aruandev platvormihaldur võib tugineda eelmistel aruandlusperioodidel rakendatud hoolsusmeetmetele, tingimusel et i) nõutav teave on kogutud või seda on kontrollitud viimase 36 kuu jooksul ja ii) tal ei ole alust teada, et kogutud teave on muutunud ebausaldusväärseks või vääraks.
Aruandev platvormihaldur võib määrata hoolsusmeetmete rakendamisega seotud kohustusi täitma teise platvormihalduri või kolmanda isiku.
Aruandlus pädevale asutusele
Kogutud ja kontrollitud teabe kohta antakse aru ühe kuu jooksul pärast selle aruandlusperioodi lõppu, mille jooksul on müüja tuvastatud aruandlusega hõlmatud müüjana. Aruandlus toimub ainult ühes liikmesriigis (st ühtne aruandlus). ELi platvormiks liigitatud aruandev platvormihaldur annab aru selles liikmesriigis, kus ta vastab mõnele I jao A osa punkti 3 alapunktis a loetletud tingimusele. Kui aruandev platvormihaldur vastab mõnele nimetatud tingimusele mitmes liikmesriigis, valib ta aruande esitamiseks ühe liikmesriigi. Välisplatvormiks liigitatud aruandev platvormihaldur annab aru selles liikmesriigis, kus ta on registreeritud kooskõlas artikli 8ac lõikega 4.
Tasu ja muid summasid käsitlev teave esitatakse aruandlusperioodi selle kvartali kohta, mille jooksul tasu maksti või krediteeriti. Tasu määratlus ei hõlma mis tahes teenustasusid, vahendustasusid ega makse, mida aruandev platvormihaldur peab kinni või nõuab.
Vastavalt muudetud artikli 25 lõikele 3 peavad aruandvad platvormihaldurid teavitama iga asjaomast isikut sellest, et temaga seotud teavet kogutakse ja edastatakse käesoleva direktiivi kohaselt ametiasutustele, ning esitama kogu teabe, mida vastutavad töötlejad peavad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt esitama. Platvormihaldurid peavad esitama igale isikule kogu teabe igal juhul enne teabe kohta aruandmist. See ei piira isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid andmesubjekti õigusi.
Platvormihaldurite esitatud teabe automaatne vahetamine
Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus aruandlus toimus, peavad edastama platvormihaldurite esitatud teabe liikmesriikidele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on resident V lisa I jao B osa punkti 3 tähenduses ja/või kus kinnisasi asub. Artikli 8ac lõikes 2 on sätestatud, millist teavet tuleb neile liikmesriikidele edastada.
Teabevahetus toimub kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
Selline õigeaegne teabevahetus tagab, et maksuhalduritel on olemas täielik teave, mis võimaldab koostada eeltäidetud iga-aastaseid maksuotsuseid.
Automaatne teabevahetus toimub elektrooniliselt ELi ühise teabevõrgu (CCN) kaudu, kasutades komisjoni väljatöötatud XML skeemi.
Tõhus rakendamine ja müüjate kontode sulgemine
Kui aruandlusega hõlmatud müüja ei esita nõutud teavet pärast meeldetuletust, peab aruandev platvormihaldur sulgema sellise müüja konto ja takistama müüjal end platvormil uuesti registreerida või pidama kinni müüjale makstava tasu (IV jao A osa).
Tõhusad karistused mittevastavuse eest riiklikul tasandil
Karistusi käsitlevat artiklit 25a muudetakse, et kaasata teave, mida platvormihaldurid esitavad kooskõlas artikliga 8ac. Sellega tagatakse, et liikmesriigid näevad ette karistused juhuks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
iii) Halduskoostöö
•Liikmesriigi ametnike kohalolek uurimise ajal teises liikmesriigis
Artikli 11 lõike 1 muudatusega kehtestatakse taotluse saanud pädeva asutuse kohustus vastata taotlusele, mis puudutab teise liikmesriigi ametniku kohalolekut uurimise ajal. Vastamiseks on aega 30 päeva, et kinnitada taotluse esitanud asutusele oma nõusolekut või teatada keeldumisest ja seda põhjendada.
Muudetud artikli 11 lõige 2 võimaldab küsitleda isikuid ja kontrollida andmeid, ilma et see piiraks taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikku õigust. Uute sidemeetodite arvessevõtmiseks lisati ka võimalus osaleda haldusuurimistes elektrooniliste sidevahendite abil.
•Üheaegsed kontrollid
Artikli 12 lõiget 3 muudeti, et näha ette 30-päevane tähtaeg, mille jooksul peavad taotluse saanud asutused üheaegse kontrolli ettepanekule vastama.
•Ühisauditid
Direktiivile lisatakse IIa jagu, et kehtestada üksikasjalik ja selge õigusraamistik kahe või enama liikmesriigi ühisauditite tegemiseks.
Artikli 12a lõige 1 sisaldab ühisauditi määratlust: haldusuurimine, mille teevad ühiselt kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vaatavad eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil läbi juhtumid, mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad neile ühist või täiendavat huvi.
Ühisauditi taotlus
–Liikmesriigi pädeva asutuse taotlus
Artikli 12a lõikes 2 käsitletakse olukorda, kus liikmesriigi pädev asutus taotleb teise liikmesriigi pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud asutus peab taotlusele vastama 30 päeva jooksul taotluse saamisest.
Taotluse võib põhjendatud juhtudel tagasi lükata. Artikli 12a lõikes 3 on esitatud tagasilükkamise põhjuste mittetäielik loetelu.
–Isiku taotlus
Artikli 12a lõikes 4 käsitletakse olukorda, kus isik taotleb kahe või enama liikmesriigi pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud asutused peavad taotlusele vastama 30 päeva jooksul taotluse saamisest.
Taotluse võib tagasi lükata ja taotluse esitajat tuleb tagasilükkamise põhjustest teavitada.
Isiku mõiste on määratletud direktiivi 2011/16/EL artiklis 3.
Menetlus
Artikli 12a lõikes 5 selgitatakse, et ühisauditi raames ei tohiks keelduda äri-, tööstus- või ametisaladuste või ärivõttega seotud teabe vahetamisest või sellise teabe vahetamisest, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Asjaomased pädevad asutused peaksid siiski tagama sellise vahetatud teabe konfidentsiaalsuse ja seda ei tohiks avalikustada kolmandatele isikutele.
Artikli 12a lõikes 6 on sätestatud, et ühisaudit viiakse läbi vastavalt auditi toimumise liikmesriigis kohaldatavatele menetluspõhimõtetele. Ühisauditi käigus kogutud tõendeid peaksid vastastikku tunnustama kõik osaleva liikmesriigi (osalevate liikmesriikide) pädevad asutused.
Artikli 12a lõikes 10 käsitletakse ühisauditite keelelist korraldust ja nähakse ette, et asjaomased liikmesriigid lepivad selle korralduse kokku.
Lõpparuanne
Artikli 12a lõikes 7 on sätestatud osalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustus leppida kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning kutsutakse liikmesriikide pädevaid asutusi üles püüdma jõuda auditeeritava(te) isiku(te) maksu alase olukorra tõlgenduses kokkuleppele. Ühisauditi järeldused tuleb esitada lõpparuandes. Ühisauditi lõpparuandel peaks olema samaväärne õigusjõud kui osalevates liikmesriikides auditi tulemusena välja antud asjakohastel siseriiklikel õigusaktidel.
Vastavalt artikli 12a lõikele 9 tuleks auditeeritavat isikut (auditeeritavaid isikuid) teavitada ühisauditi tulemusest ja lõpparuandest 30 päeva jooksul lõpparuande esitamisest.
Vastav kohandamine
Artikli 12a lõikega 8 pannakse liikmesriikidele kohustus kehtestada direktiivi ülevõtmisel õigusraamistik, mis võimaldab neil teha vastavaid kohandusi.
iv) Muud sätted
•Vahetatud teabe kasutamine
Artikli 16 lõiget 1 muudetakse selgitamaks, et käesoleva direktiivi alusel vahetatud teavet võib kasutada käibemaksu ja muude kaudsete maksude arvutamiseks, haldamiseks ja sissenõudmiseks.
•Hindamistulemuste kohustuslik edastamine
Artikli 23 lõiget 2 muudetakse, et kehtestada liikmesriikidele kohustus uurida ja hinnata oma jurisdiktsioonis direktiivi alusel tehtava halduskoostöö tõhusust ning edastada oma hindamise tulemused igal aastal komisjonile.
•Teabevahetuse peatamine
Artikli 25 lõige 5 võimaldab liikmesriikidel maandada andmetega seotud rikkumiste riski teabevahetuse raames. Liikmesriikide pädevad asutused kui kaasvastutavad töötlejad võivad isikuandmetega seotud rikkumise korral paluda komisjonil peatada teabe vahetamine liikmesriigiga (liikmesriikidega), kus rikkumine aset leidis.
Kui pädevad asutused paluvad komisjonil uuesti võimaldada käesoleva direktiivi kohast teabevahetust liikmesriigiga, kus rikkumine aset leidis, taastab komisjon teabevahetuse.
Sellist peatamist kohaldatakse lisaks isikuandmete kaitse üldmäärusega ette nähtud meetmetele, mis on vajalikud andmetega seotud rikkumiste käsitlemiseks.
2020/0148 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 19 ,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 20 ,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Selleks et võtta arvesse liidu uusi algatusi maksustamise läbipaistvuse valdkonnas, on nõukogu direktiivi 2011/16/EL 21 viimaste aastate jooksul korduvalt muudetud. Nende muudatustega nähti ette peamiselt aruandekohustused, aga ka finantskontosid puudutav teabeedastus teistele liikmesriikidele, piiriülesed eelotsused ja siirdehindade eelkokkulepped, riigipõhised aruanded ja aruantavad piiriülesed skeemid. Sel viisil laiendati nende muudatustega automaatse teabevahetuse ulatust. Maksuhaldurite käsutuses on nüüd rohkem koostöövahendeid, et avastada ja tõkestada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vorme.
(2)Viimastel aastatel on komisjon teinud järelevalvet direktiivi 2011/16/EL 22 kohaldamise üle ja viinud 2019. aastal lõpule selle direktiivi hindamise. Kuigi automaatse teabevahetuse valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, on siiski vaja parandada kehtivaid sätteid, mis on seotud igasuguse teabevahetuse ja halduskoostööga.
(3)Direktiivi 2011/16/EL artikli 5 kohaselt peab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse taotlusel edastama taotluse esitanud asutusele kogu teabe, mis on tema valduses või mida ta saab haldusuurimise käigus ning mis on eeldatavasti oluline liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid makse käsitlevate siseriiklike õigusnormide haldamiseks ja jõustamiseks. Selleks et tagada teabevahetuse tõhusus ja hoida ära taotluste põhjendamatut tagasilükkamist ning tagada õigusselgus ja -kindlus nii maksuhalduritele kui ka maksumaksjatele, tuleks eeldatava asjakohasuse standard selgelt piiritleda. Sellega seoses tuleks samuti selgitada, et eeldatava asjakohasuse standardit ei tuleks kohaldada lisateabe taotluste suhtes, mis esitatakse pärast direktiivi 2011/16/EL artikli 8a kohast teabevahetust piiriülese eelotsuse või siirdehindade eelkokkuleppe kohta.
(4)Maksuhaldurite praktiliste kogemuste põhjal on mõnikord vaja vastata teabetaotlustele, mis puudutavad maksumaksjate rühmi, keda ei ole võimalik individuaalselt tuvastada, vaid keda saab pigem kirjeldada ühiste tunnuste alusel. Seda arvesse võttes on vaja anda maksuhalduritele võimalus esitada teabe saamiseks rühmataotlusi.
(5)On oluline, et liikmesriigid vahetaksid omavahel teavet, mis on seotud intellektuaalomandist saadud tuluga, kuna selle väga liikuva alusvara tõttu on olemas kasumi ümberpaigutamise oht. Seetõttu tuleks litsentsitasud lisada tulude kategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku automaatset teabevahetust, et tõhustada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust.
(6)Majanduse digiteerimine on viimastel aastatel kiiresti suurenenud. See on põhjustanud üha rohkem keerukaid olukordi, mis on seotud maksudest kõrvalehoidumisega. Digiplatvormide haldurite kaudu pakutavate teenuste piiriülene mõõde on loonud keerulise keskkonna, kus maksueeskirjade täitmise ja maksukuulekuse tagamine võib olla keeruline. Maksukuulekus ei ole piisaval tasemel ja deklareerimata tulu väärtus on märkimisväärne. Liikmesriikide maksuhalduritel ei ole küllaldaselt teavet, et õigesti hinnata ja kontrollida oma riigis digiplatvormide vahendusel toimunud äritegevusest saadud brutotulu. See on eriti problemaatiline juhul, kui tulu või maksustatav summa liigub teises jurisdiktsioonis asutatud platvormide kaudu.
(7)Maksuhaldurid küsivad sageli digiplatvormide halduritelt teavet. See põhjustab platvormihalduritele märkimisväärseid haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Samal ajal on mõned liikmesriigid kehtestanud ühepoolse aruandluskohustuse, mis tekitab platvormihalduritele täiendava halduskoormuse, kuna nad peavad järgima paljusid riiklikke aruandlusstandardeid. Seetõttu on oluline, et kogu siseturul kehtiks standardne aruandluskohustus.
(8)Võttes arvesse, et suurem osa digiplatvormidel tegutsevate müüjate tulust või maksustatavatest summadest liigub piiriüleselt, annaks asjaomase tegevusega seotud teabe esitamine veelgi positiivsemaid tulemusi, kui see teave edastataks ka liikmesriikidele, kellel on pädevus teenitud tulu maksustada. Automaatne teabevahetus maksuhaldurite vahel on eriti oluline, et nad saaksid vajalikku teavet, mis võimaldab neil nõuetekohaselt hinnata tasumisele kuuluvat tulumaksu ja käibemaksu.
(9)Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid aruandluseeskirjad olema tõhusad, kuid lihtsad. Tunnistades raskusi selliste maksustatavate sündmuste tuvastamisel, mis toimuvad digiplatvormide kaudu vahendatava äritegevuse käigus, ning võttes ka arvesse täiendavat halduskoormust, mis maksuhalduritele sellisel juhul tekib, on vaja platvormihalduritele kehtestada aruandluskohustus. Platvormihalduritel on suuremad võimalused koguda ja kontrollida vajalikku teavet kõigi müüjate kohta, kes konkreetset platvormi käitavad ja kasutavad.
(10)Arvestades digiplatvormide laialdast kasutamist äritegevuses nii üksikisikute kui ka üksuste poolt, on väga oluline tagada, et teavet oleks võimalik anda müüja õiguslikust laadist sõltumata. Siiski tuleks erand ette näha valitsusasutustele, kelle suhtes aruandluskohustust ei kohaldata.
(11)Sellise tegevusega teenitud tulust teatamine peaks andma maksuhalduritele põhjaliku teabe, mis on vajalik tasumisele kuuluva tulumaksu nõuetekohaseks hindamiseks.
(12)Lihtsustamise ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise huvides oleks mõistlik nõuda, et platvormihaldurid esitaksid andmed tulu kohta, mida müüjad on teeninud platvormi kasutamisel ühes liikmesriigis.
(13)Võttes arvesse digiplatvormide digitaalset olemust ja paindlikkust, peaks aruandluskohustus laienema nendele platvormihalduritele, kes tegelevad liidus äritegevusega, kuid ei ole liikmesriigi maksuresidendid, ei ole liikmesriigis asutatud või neid ei juhita liikmesriigis või neil ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta. See tagaks platvormidele võrdsed võimalused ja hoiaks ära ebaausa konkurentsi. Selle hõlbustamiseks tuleks nõuda, et välismaised platvormid peaksid selleks, et siseturul tegutseda, end registreerima ja aruandeid esitama ühes liikmesriigis.
(14)Võttes arvesse digimajanduse arengut, peaks äritegevust puudutav aruandlus hõlmama kinnisasja rendileandmist, isiklikke teenuseid, kaupade müüki, mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmist ning ühisrahastamise raames investeerimist ja laenuandmist. Aruandluskohustust ei peaks kohaldama platvormihalduri töötajana tegutseva müüja tegevuse suhtes.
(15)Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ennetamise eesmärgi saavutamise võiks tagada nii, et digiplatvormide haldurid peavad teatama platvormide kaudu teenitud tulust varakult enne seda, kui riiklikud maksuhaldurid teevad oma iga-aastaseid maksuotsuseid. Liikmesriikide maksuhaldurite töö hõlbustamiseks tuleks esitatud teavet vahetada ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist. Automaatse teabevahetuse lihtsustamiseks ja ressursside tõhusa kasutamise edendamiseks peaks teabevahetus toimuma elektrooniliselt liidu loodud ühise teabevõrgu (CCN) kaudu.
(16)Direktiivi 2011/16/EL hindamine komisjoni poolt näitas, et kõnealuse direktiivi ja selle kohaldamist võimaldavate siseriiklike ülevõtmissätete kohaldamise tõhusust on vaja järjepidevalt jälgida. Selleks et komisjon saaks ka edaspidi nõuetekohaselt jälgida ja hinnata direktiivi 2011/16/EL kohase automaatse teabevahetuse tõhusust, peaksid liikmesriigid olema kohustatud sellise teabevahetuse kohta komisjonile igal aastal statistikat edastama.
(17)On vaja tugevdada direktiiviga 2011/16/EL kehtestatud mehhanisme, mis puudutavad ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnike viibimist teise liikmesriigi territooriumil ja kahe või enama liikmesriigi üheaegset kontrolli, et tagada nende mehhanismide tõhus kohaldamine. Sellest järeldub, et teise liikmesriigi ametnike kohalolekuks ja üheaegsete kontrollide läbiviimiseks esitatud taotlustele tuleks vastata kindlaksmääratud aja jooksul. Kui välisriigi ametnikud viibivad teise liikmesriigi territooriumil haldusuurimise juures või osalevad selles uurimises elektrooniliste sidevahendite abil, peaks neil olema lubatud üksikisikuid otse küsitleda ja dokumentidega tutvuda.
(18)Liikmesriik, kes kavatseb üheaegset kontrolli teha, peab teatama oma kavatsusest teistele asjaomastele liikmesriikidele. Kuigi iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kohustatud ettepanekule vastama, on oluline tagada, et vastus antakse mõistliku aja jooksul. Seetõttu peaks iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus vastama ettepanekule 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.
(19)Mitmepoolsed kontrollid, mida tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 23 loodud programmi „Fiscalis 2020“ abil, on esile toonud kasu, mida on võimalik saada, kui koordineeritult kontrollitakse ühte või mitut maksumaksjat, kes pakuvad ühist või täiendavat huvi kahele või enamale liidu maksuhaldurile. Kuna ühisauditite läbiviimiseks puudub sõnaselge õiguslik alus, võetakse praegu selliseid ühismeetmeid välisriigi ametnike teiste liikmesriikide territooriumil viibimist ja üheaegseid kontrolle käsitlevate direktiivi 2011/16/EL sätete koostoime alusel. Kuid paljudel juhtudel on see tava osutunud ebapiisavaks ega taga õigusselgust ja -kindlust.
(20)Liikmesriigid peaksid kehtestama selge ja tõhusa õigusraamistiku, mis võimaldaks nende maksuhalduritel teha piiriüleselt tegutsevate isikute suhtes ühisauditeid. Ühisauditid on haldusuurimised, mida viivad ühiselt läbi kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused, et uurida juhtumit, mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad neile liikmesriikidele ühist või täiendavat huvi. Ühisaudititel võib olla oluline roll siseturu paremale toimimisele kaasaaitamisel. Ühisauditid peaksid olema üles ehitatud nii, et need annaksid maksumaksjatele selgete menetluseeskirjade kaudu õiguskindluse, sealhulgas selleks, et vähendada topeltmaksustamise ohtu.
(21)Selle protsessi tõhususe tagamiseks tuleks ühisauditite taotlustele vastata ettenähtud aja jooksul. Taotluste tagasilükkamist tuleks nõuetekohaselt põhjendada. Ühisauditi suhtes tuleks kohaldada selle liikmesriigi menetluskorda, kus asjaomane audit toimub. Seetõttu peaksid osalevad liikmesriigid ühisauditi käigus kogutud tõendeid vastastikku tunnustama. Sama oluline on, et pädevad asutused lepiksid kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning püüaksid jõuda kokkuleppele selles, kuidas tõlgendada auditeeritava(te) isiku(te) maksualast olukorda. Selleks et tagada ühisauditi tulemuste rakendamine osalevates liikmesriikides, peaks lõpparuandel olema samaväärne õigusjõud kui osalevates liikmesriikides auditi tulemusena välja antud asjakohastel siseriiklikel aktidel. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid kehtestama vastava kohanduse tegemiseks õigusraamistiku.
(22)Tunnistades, et ühisauditid põhinevad osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vastastikusel usaldusel, ei tohiks ühisauditi raames keelata äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõttega seotud teabe või sellise teabe vahetamist, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Selline vahetatud teave peaks siiski jääma konfidentsiaalseks ja seda ei tohiks avaldada kolmandatele isikutele.
(23)Samuti on oluline tagada tõhus teabevahetus taotluse korral ja koostöö pädevate asutuste vahel. Seepärast peaksid pädevad asutused, kes saavad teavet vastavalt direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 või 9, olema kohustatud andma taotluse korral tagasisidet sellise teabe esitanud pädevale asutusele kogu teabevahetuse kohta 30 päeva jooksul pärast seda, kui taotletud teabe kasutamise tulemus on teada.
(24)On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude arvutamiseks, haldamiseks ja sissenõudmiseks. Sellest lähtudes ja võttes arvesse käibemaksu tähtsust siseturu toimimisel, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatud teavet võib kasutada ka käibemaksu ja muude kaudsete maksude arvutamiseks, haldamiseks ja sissenõudmiseks.
(25)Oluline on kaitsta tõhusalt isikuandmeid, mida liikmesriigid direktiivi 2011/16/EL alusel vahetavad. Kui ühes või mitmes liikmesriigis on toime pandud isikuandmetega seotud rikkumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 24 artikli 4 punkti 12 tähenduses, peaksid liikmesriigid andmete kaasvastutavate töötlejatena otsustama, kas rikkumise tõttu on vaja peatada teabevahetus liikmesriigiga (liikmesriikidega), kus rikkumine aset leidis, ning kas komisjonil kui volitatud töötlejal tuleks paluda selline teabevahetus peatada. Teabevahetuse peatamine peaks kestma seni, kuni liikmesriigid paluvad komisjonil lubada uuesti direktiivi 2011/16/EL kohast teabevahetust liikmesriigiga, kus rikkumine toime pandi.
(26)Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses automaatse teabevahetusega maksuhaldurite vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvorm, sealhulgas keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 25 .
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 26 artikli 42 kohaselt konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga.
(28)Käesoleva direktiivi raames toimuv isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.
(29)Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
(30)Liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki tagada tõhus halduskoostöö liikmesriikide vahel siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel. Direktiivi eesmärk parandada maksuhaldurite vahelist koostööd nõuab ühtseid eeskirju, mis on tõhusad piiriülestes olukordades ja mida on seetõttu parem saavutada liidu tasandil. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(31)Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.
1)Artikli 3 punkti 9 muudetakse järgmiselt:
a)esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:
„a)artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a, 8aa, 8ab ja 8ac kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta.“
b)esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:
„c)kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artiklid 8a, 8aa ja 8ac) kohaldamisel käesoleva punkti alapunktides a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.“
c)teine lõik asendatakse järgmisega:
„Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2, artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on kõigil mõistetel I lisas vastava määratluse kohta esitatud tähendus. Artikli 8aa ja III lisa kontekstis on terminitel III lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus. Artikli 8ac ja V lisa kontekstis on terminitel V lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus.“
2)Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 5 a
Eeldatav asjakohasus
1.Artiklis 5 osutatud taotluse puhul käsitatakse taotletavat teavet eeldatavasti asjakohasena, kui taotluse esitanud asutus leiab taotluse esitamise ajal, et siseriikliku õiguse alusel on põhjendatult võimalik, et taotletav teave on asjakohane ühe või mitme maksumaksja maksuasjades, olenemata sellest, kas nende isik on tuvastatud nimeliselt või muul viisil, ning on uurimise seisukohast põhjendatud.
2.Taotletava teabe eeldatava asjakohasuse tõendamiseks esitab taotluse esitanud pädev asutus taotluse saanud asutusele tõendava teabe, eelkõige selle maksueesmärgi kohta, milleks teavet taotletakse, ning andmed, mis osutavad sellele, et taotletud teave on taotluse saanud asutuse valduses või taotluse saanud asutuse valitsemisalas oleva isiku valduses või kontrolli all.
Artikkel 5b
Rühmataotlused
Artiklis 5 osutatud taotlus võib olla seotud maksumaksjate rühmaga, keda ei ole võimalik individuaalselt nimeliselt või muul viisil tuvastada, vaid keda saab kirjeldada üksnes ühiste tunnuste alusel.
Sellisel juhul esitab taotluse esitanud pädev asutus taotluse saanud asutusele järgmise teabe:
a)rühma ühiste omaduste põhjalik kirjeldus ning
b)selgitus kohaldatava õiguse ja nende asjaolude kohta, mille alusel on põhjust arvata, et rühma kuuluvad maksumaksjad ei ole kohaldatavat õigust järginud, sealhulgas faktid ja asjaolud, mis on seotud sellise kolmanda isiku kaasatusega, kes aitas aktiivselt kaasa sellele, et rühma kuuluvad maksumaksjad võisid õigusnorme mitte järgida.“
3)Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2.Artiklis 5 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust viia läbi haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimist vaja, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.“
4)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:
„1.Iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel iga teise liikmesriigi pädevale asutusele kogu kättesaadava teabe seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega järgmiste konkreetsete tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel:
a)hüvitised töötajatele;
b)juhtide tasud;
c)elukindlustustooted, mis on hõlmamata muude teabevahetust käsitlevate liidu õigusaktidega ja muude sarnaste meetmetega;
d)pensionid;
e)kinnisomand ja kinnisvaratulu.
f)litsentsitasud.
1. jaanuaril 2023 või pärast seda algavate maksustamisperioodide puhul tuleb esimeses lõigus nimetatud teabe edastamisel esitada ka residentsuse liikmesriigis omistatud maksukohustuslasena registreerimise number.
Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal vähemalt kaks esimeses lõigus osutatud tulu ja kapitali kategooriat, millega seoses nad edastavad teavet teise liikmesriigi residentide kohta.
2.Enne 1. jaanuari 2023 teatavad liikmesriigid komisjonile vähemalt neli lõikes 1 loetletud kategooriat, millega seoses edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatse teabevahetuse teel teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe kõnealuse teise liikmesriigi residentide kohta. See teave hõlmab maksustamisperioode, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem.“
b)lõike 3 teine lõik jäetakse välja;
c)lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6.Lõigete 1 ja 3a kohane teabe edastamine toimub igal aastal üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi lõppu, mida teave käsitleb.“
5)Artiklit 8a muudetakse järgmiselt:
a)lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:
„a)lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul viivitamata pärast piiriüleste eelotsuste või siirdehindade eelkokkulepete tegemist, muutmist või uuendamist ning hiljemalt kolm kuud pärast selle kalendriaasta poolaasta lõppu, mille jooksul piiriülesed eelotsused või siirdehindade eelkokkulepped tehti, neid muudeti või uuendati;“
b)lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:
„b)piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja mis tahes muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski ja millega ei kaasne äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.“
c)lõige 10 asendatakse järgmisega:
„10.Olenemata artikli 1 lõikes 1 sisalduvast viitest eeldatavale asjakohasusele ja artiklis 5a sätestatud eeldatava asjakohasuse tingimustest, võivad liikmesriigid kooskõlas artikliga 5 ja artikli 21 lõiget 4 arvesse võttes taotleda lisateavet, sealhulgas piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kogu teksti.“
6)Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 8ac
Platvormihaldurite esitatud teabe kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused
1.Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt platvormihalduritelt V lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete järgimist. Iga liikmesriik tagab ka selliste eeskirjade tõhusa rakendamise ja täitmise kooskõlas V lisa IV jaoga.
2.V lisa II ja III jaos sätestatud kohaldatavate hoolsus- ja aruandlusnõuete kohaselt edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatse teabevahetuse teel lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on V lisa I jao lõike B alapunkti 3 teise lõigu tähenduses ja/või kus asub kinnisasi, alates 1. jaanuarist 2022 iga aruandlusega hõlmatud müüja kohta aruandlusperioodi arvestuses järgmise teabe:
a)aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht ja maksukohustuslasena registreerimise number ning selle platvormi / nende platvormide ärinimi/ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab;
b)üksikisikust müüja ees- ja perekonnanimi ja üksusest müüja ärinimi;
c)esmane aadress;
d)müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise number või kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle toimiv ekvivalent, sealhulgas iga selle omistanud liikmesriik;
e)üksusest müüja ettevõtte registreerimisnumber;
f)müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
g)üksikisikutest müüja sünnikuupäev;
h)selle finantskonto tunnuskood, millele tasu makstakse või krediteeritakse, kui aruandval platvormihalduril on võimalik seda teada saada ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident müüja on, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada;
i)kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis selle finantskonto number ja omaniku nimi, millele tasu makstakse või krediteeritakse, niivõrd, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning mis tahes muud finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada;
j)iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on V lisa I jao lõike B punkt 3 teise lõigu tähenduses;
k)aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasu kogusumma;
l)mis tahes teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis.
Kui aruandlusega hõlmatud müüja osutab kinnisasja rendileandmise teenuseid, edastatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus aruandlusega hõlmatud müüja on maksuresident, järgmine lisateave:
a)iga kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud V lisa II jao lõikes E sätestatud korra kohaselt, ja vastav kinnistusraamatu number, kui see on teada;
b)võimaluse korral päevade arv, mil iga kinnistusüksus oli aruandlusperioodi jooksul rendile antud, ja iga kinnistusüksuse liik.
3.Lõike 2 kohane teabevahetus toimub artikli 20 lõikes 7 osutatud standardvormi kasutades kahe kuu jooksul pärast selle aruandeperioodi lõppu, millega on seotud aruandva platvormihalduri aruandluskohustus.
4.Lõike 1 kohase aruandluskohustuse täitmise tagamiseks kehtestab iga liikmesriik vajalikud eeskirjad, et nõuda V lisa I jao lõike A punkti 3 alapunkti b tähenduses aruandvalt platvormihaldurilt, et ta end liidus registreeriks. Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab sellisele aruandvale platvormihaldurile individuaalse identifitseerimisnumbri.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mille kohaselt aruandev platvormihaldur võib otsustada registreeruda ühe liikmesriigi pädevas asutuses kooskõlas V lisa IV jao lõikes F sätetega.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega aruandvate platvormihaldurite registreerimiseks ja tuvastamiseks vajaliku praktilise korralduse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
7)Artiklit 8b muudetakse järgmiselt:
a)lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1.Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika artikli 8 lõigete 1 ja 3a, artikli 8aa ja artikli 8ac alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuhaldurite kui ka kolmandate isikute jaoks.“
b)lõige 2 jäetakse välja.
8)Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
a)lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1.Liikmesriigi pädev asutus võib artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe vahetamiseks taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt, et esimesena nimetatud pädeva asutuse poolt volitatud ametnikud võivad viimati nimetatud pädeva asutuse kehtestatud menetluskorra alusel:
a)viibida ametiruumides, kus taotluse saanud liikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid;
b)olla kohal taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal;
c)osaleda taotluse saanud liikmesriigi haldusuurimistes, kasutades vajaduse korral elektroonilisi sidevahendeid.
Pädev asutus vastab esimese lõigu kohasele taotlusele 30 päeva jooksul, et kinnitada oma nõusolekut või teavitada taotluse esitanud asutust oma põhjendatud keeldumisest.
Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.“
b)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui taotluse esitanud asutuse ametnikud viibivad haldusuurimise juures või osalevad selles uurimises elektrooniliste sidevahendite abil, peaks neil olema lubatud üksikisikuid otse küsitleda ja dokumentidega tutvuda.“
9)Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3.Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas ta soovib üheaegsel kontrollil osaleda. Ta kinnitab üheaegse kontrolli ettepaneku teinud asutusele oma nõusolekut või teatab keeldumisest ning põhjendab seda 30 päeva jooksul ettepaneku saamisest.“
10)Lisatakse järgmine jagu:
„IIa JAGU
Ühisauditid
Artikkel 12a
Ühisauditid
1.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ühisaudit“ haldusuurimist, mida viivad ühiselt läbi kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused, kes vaatavad eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil läbi juhtumi, mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad oma liikmesriigile ühist või täiendavat huvi.
2.Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb teise liikmesriigi (või teiste liikmesriikide) pädevalt asutuselt ühe või mitme kõigile asjaomastele liikmesriikidele ühist või täiendavat huvi pakkuva isiku suhtes ühisauditi läbiviimist, vastavad taotluse saanud asutused taotlusele 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.
3.Liikmesriigi pädeva asutuse esitatud ühisauditi taotluse võib tagasi lükata põhjendatud juhtudel ja eelkõige järgmistel põhjustel:
a)taotletud ühisaudit hõlmaks päringute tegemist või teabe edastamist taotluse saanud liikmesriigi õigusnorme rikkudes;
b)taotluse esitanud asutus ei saa õiguslikel põhjustel edastada teavet, mis sarnaneb teabega, mida taotluse saanud liikmesriigilt ühisauditi käigus oodatakse.
4.Kui üks või mitu isikut taotlevad kahe või enama liikmesriigi pädevalt asutuselt isiku(te) suhtes ühisauditi tegemist, vastavad taotluse saanud asutused taotlusele 30 päeva jooksul.
Kui taotluse saanud asutus lükkab taotluse tagasi, teavitab ta taotluse esitanud isikut/isikuid selle põhjustest.
5.Olenemata artikli 17 lõikes 4 sätestatud piirangutest ei tohi käesoleva artikli kohase ühisauditi raames liikmesriigi pädevale asutusele teabe esitamisest keelduda põhjusel, et see tooks kaasa äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamise või sellise teabe avalikustamise, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga. See ei piira taotluse saanud pädeva asutuse kohustust seda teavet kolmandatele isikutele mitte edastada ega mingil viisil avaldada.
6.Ühisauditid viiakse läbi vastavalt menetluskorrale, mida kohaldatakse liikmesriigis, kus auditiga seotud toiminguid tehakse. Ühes liikmesriigis selle õiguse kohaselt läbiviidud ühisauditi käigus kogutud tõendeid tunnustavad vastastikku kõik teised ühisauditis osalevad liikmesriikide pädevad asutused.
7.Kui kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused viivad läbi ühisauditi, lepivad nad kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning püüavad jõuda ühisauditi tulemuste põhjal kokkuleppele auditeeritava(te) isiku(te) maksualases olukorras. Auditi järeldused lisatakse lõpparuandesse, millel on samaväärne õigusjõud kui auditi tulemusena välja antud asjakohastel siseriiklikel aktidel.
8.Lõpparuande rakendamiseks näevad liikmesriigid seadusega ette võimaluse teha vastav kohandus.
9.Ühisauditi teinud liikmesriikide pädevad asutused teavitavad auditeeritavat isikut (auditeeritavaid isikuid) auditi tulemustest, sealhulgas lõpparuandest, 30 päeva jooksul pärast lõpparuande esitamist.
10.Ühisauditi keelelises korralduses lepivad kokku ühisauditis osalevad pädevad asutused.“
11)Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui pädev asutus esitab teavet vastavalt artiklitele 5 või 9, saadab teabe saanud pädev asutus tagasiside teabe esitanud pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui taotletud teabe kasutamise tulemus on teada, tingimusel et see ei piira asjaomases liikmesriigis kehtivate maksusaladust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega sellistel juhtudel tagasiside andmiseks vajaliku praktilise korralduse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
12)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriikide vahel käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult seoses artiklis 2 osutatud makse, käibemaksu ja muid kaudseid makse käsitlevate liikmesriikide siseriiklike õigusnormide hindamise, haldamise ja jõustamisega.“
b)lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2.Vastavalt käesolevale direktiivile teavet edastava liikmesriigi pädeva asutuse loal ja ainult siis, kui see on lubatud teavet ja dokumente saava pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktidega, võib vastavalt käesolevale direktiivile saadud teavet ja dokumente kasutada muudel kui lõikes 1 nimetatud eesmärkidel.
Iga liikmesriigi pädev asutus edastab kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele loetelu eesmärkidest, milleks võib vastavalt tema siseriiklikule õigusele kasutada muid kui lõikes 1 osutatud teavet ja dokumente. Teavet saav pädev asutus võib kasutada saadud teavet ja dokumente ilma esimeses lõigus osutatud loata mis tahes eesmärgil, mille on loetlenud teavet edastav liikmesriik.“
13)Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1.Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 5 osutatud teabe, tingimusel et taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ning kõiki olemasolevaid vahendeid, välja arvatud need, mis võivad tekitada ebaproportsionaalseid raskusi, ohustamata oma eesmärgi saavutamist.“
14)Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
a)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„2.Lõikes 1 osutatud tüüpvorm sisaldab vähemalt järgmist taotluse esitanud asutuse antud teavet:
a)kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed ning artiklis 5b osutatud rühmataotluste korral rühma ühiste tunnuste põhjalik kirjeldus;
b)maksueesmärk, mille kohta teavet taotletakse.“
b)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:
„3.Artiklite 9 ja 10 kohane omaalgatuslik teave ja selle väljastusteade, artikli 13 kohane haldusliku teatamise taotlus, artikli 14 kohane tagasiside ning artikli 16 lõigete 2 ja 3 ning artikli 24 lõike 2 kohane teave saadetakse komisjoni poolt artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastuvõetud tüüpvorme kasutades.
4. Artiklite 8 ja 8ac kohane automaatne teabevahetus toimub automaatset teabevahetust hõlbustava elektroonilise tüüpvormi abil, mille komisjon võtab vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.“
15)Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:
„7.Komisjon töötab välja tehnilise ja logistilise toe ning pakub seda maksustamisalase halduskoostöö turvalisele keskliidesele, mille kaudu liikmesriigid suhtlevad, kasutades tüüpvorme vastavalt artikli 20 lõigetele 1 ja 3. Sellele liidesele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Statistika kogumiseks on komisjonil juurdepääs liidesesse salvestatud teabevahetust käsitlevale teabele, mida saab automaatselt välja võtta. Komisjoni juurdepääs ei piira liikmesriikide kohustust esitada statistikat teabevahetuse kohta vastavalt artikli 23 lõikele 4.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega vajaliku praktilise korralduse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
16)Artikli 22 lõige 1a asendatakse järgmisega:
„1a.Selleks et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende täitmine, ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava halduskoostöö toimimine, annavad liikmesriigid maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849* artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
17)Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2.Liikmesriigid analüüsivad ja hindavad oma jurisdiktsioonis käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses ning edastavad oma hindamistulemused igal aastal komisjonile.“
18)Artikli 23a lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2.Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud mis tahes aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.
Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks ning neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni sõnaselge nõusolekuta.
Olenemata esimesest ja teisest lõigust võib komisjon igal aastal avaldada anonüümseks muudetud kokkuvõtted statistilistest andmetest, mille liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artikli 23 lõikele 4.“
19)Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
a)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:
„2.Aruandekohustuslikud finantsasutused, vahendajad, aruandvad platvormihaldurid ja iga liikmesriigi pädevad asutused loetakse kaasvastutavateks töötlejateks ning komisjon volitatud töötlejaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679* tähenduses.
3.Olenemata lõikest 1 tagab iga liikmesriik, et tema pädev asutus või tema jurisdiktsiooni alla kuuluv iga aruandekohustuslik finantsasutus või vahendaja või aruandev platvormihaldur:
a)teatab igale asjaomasele isikule, et temaga seotud teavet kogutakse ja edastatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga;
b)annab igale isikule kogu teabe, millele tal on vastutavalt töötlejalt õigus saada, piisavalt aegsasti, et isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ja igal juhul enne teabe esitamist.
Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti b kohaldamist, kehtestab iga liikmesriik eeskirjad, millega kohustatakse aruandvaid platvormihaldureid aruandlusega hõlmatud müüjaid teatatud tasust teavitama.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“
b)lisatakse järgmine lõige:
„5.Liikmesriigid tagavad, et isikuandmetega seotud rikkumise korral määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 12 tähenduses võivad pädevad asutused paluda komisjonil kui volitatud töötlejal leevendusmeetmena peatada käesoleva direktiivi kohane teabevahetus liikmesriigiga, kus rikkumine aset leidis.
Teabevahetuse peatamine kestab seni, kuni pädevad asutused paluvad komisjonil uuesti lubada käesoleva direktiivi kohast teabevahetust liikmesriigiga, kus rikkumine toime pandi.“
20)Artikkel 25a asendatakse järgmisega:
„Artikkel 25a
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artikleid 8aa, 8ab ja 8ac, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“
21)Lisatakse V lisa, mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.
Artikkel 2
1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2022.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
1.4.Eesmärgid
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 27
14
14.03
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
☒ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet
◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 28
◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist
◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Komisjoni 2020. aasta tööprogrammi prioriteetide hulka kuulub võitlus maksudest kõrvalehoidumise vastu. Sellest lähtudes on peamine tegevusvaldkond maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse edasine tugevdamine ning läbipaistvuse ja teabevahetuse suurendamine.
1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Erieesmärk
Kavandatud õigusakti eesmärk on parandada halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL kehtivate poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormide toimimist. Kavandatud parandused puudutavad igasugust teabevahetust ja halduskoostööd. Ühtlasi on nende eesmärk laiendada automaatse teabevahetuse ulatust seoses platvormihalduritele esitatava teabega.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
ABB 3
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Kehtivate sätete parandamine peaks avaldama positiivset mõju halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL tõhusale kohaldamisele. Praeguste puuduste ühtse käsitlemisega tagatakse õiguskindlus ja -selgus.
Digiplatvormide kaudu teenitud tulu puudutava aruandluskohustuse eesmärk on eelkõige teavitada maksuhaldureid tegevustest, mis hõlmavad mitut jurisdiktsiooni. Asjaomastele jurisdiktsioonide esitatav ja nendega vahetatav teave võimaldab pädevatel asutustel määrata tasumisele kuuluvad maksud kindlaks õige ja täieliku teabe alusel. Lisaks tagatakse digiplatvormidele aruandluskohustuse kehtestamisega müüjate tulu kohta teabe esitamine, kusjuures müüjatele luuakse võrdsed võimalused olenemata sellest, kas nad tegutsevad digiplatvormide kaudu või mitte. Samuti kohaldatakse kõikide platvormihaldurite suhtes samu nõudeid.
1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.
Ettepaneku suhtes kohaldatakse halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL (mida sellega muudetakse) nõudeid seoses järgmisega: i) liikmesriikide poolt teabevahetuse statistika iga-aastane esitamine ning ii) komisjoni poolt sellel statistikal põhineva aruande esitamine, sealhulgas automaatse teabevahetuse tõhususe kohta.
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused
Direktiivi 2011/16/EL halduskoostöö kohta muudetakse, et parandada kehtivate sätete toimimist kohe pärast jõustumist ja kehtestada digiplatvormi halduritele kohustused eesmärgiga koguda ja esitada teavet tulu kohta, mida maksumaksjad digiplatvormide kaudu teenivad.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus
ELi tasandi meede annab lisaväärtust võrreldes selles valdkonnas liikmesriikide võetud meetmetega. Esiteks tagatakse sellega eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus. Teiseks kohaldatakse kõikidele õigusakti kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele samu aruandlusnõudeid. Kolmandaks kaasneb aruandlusega teabevahetus ja see võimaldab maksuhalduritel saada digiplatvormi kaudu teenitud tulu kohta põhjalikku teavet. Seega saab kooskõlastatud meetmega ELi tasandil tagada paremini teabevahetuse ja halduskoostöö süsteemi tõhususe ja täielikkuse võrreldes liikmesriikide üksikute meemetega.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
12 liikmesriigis on seoses digiplatvormi halduritega kehtestatud õigusaktid ja/või haldussuunised, mille alusel peaksid platvormihaldurid esitama maksuhalduritele teavet nende platvormil tegutsevate müüjate kohta. Veel neli liikmesriiki kavatsevad sellised õigusaktid või haldussuunised kehtestada. Lisaks on enamik liikmesriike viinud läbi vastavuskontrolle, mis on suunatud platvormide abil tehtavatele toimingutele, nagu auditid, kirjad või teavituskampaaniad.
1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Kuna ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2011/16/EL halduskoostöö kohta, saab käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks kasutada selle direktiivi raames juba loodud või väljatöötamisel olevaid menetlusi, korda ja IT-vahendeid.
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 29
☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali
–◻ rakendusametite kaudu
◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud
–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);
–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;
–◻ avalik-õiguslikele asutustele;
–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
Käesolev ettepanek tugineb kehtivale automaatse teabevahetuse raamistikule ja süsteemidele, mis töötati välja eelmise muudatuse raames vastavalt direktiivi 2011/16/EL artiklile 21. Komisjon töötab koos liikmesriikidega rakendusaktide abil välja teabevahetuse tüüpvormid ja -vormingud. Mis puudutab liikmesriikidevahelist teabevahetust võimaldavat CCN-võrgustikku, siis komisjon vastutab selle võrgustiku väljatöötamise eest ja liikmesriigid kohustuvad looma asjakohase riigisisese taristu, mis võimaldab teabevahetust CCN-võrgustiku kaudu.
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage sagedus ja tingimused.
Liikmesriigid võtavad kohustuse
– esitada komisjonile iga-aastane hinnang direktiivi artiklites 8, 8a, 8aa ja 8ab ning kavandatud artiklis 8ac osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe ning saavutatud praktiliste tulemuste kohta;
– esitada käesoleva direktiivi hindamiseks statistiliste andmete loetelu, mille komisjon määrab kindlaks artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras (rakendusmeetmed).
Komisjon võttis artiklis 27 kohustuse esitada direktiivi kohaldamise kohta aruanne iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2013. Käesoleva ettepaneku (millega muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi) tulemused lisatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse, mis avaldatakse 1. jaanuaril 2028.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem
2.2.1.Kindlakstehtud risk (riskid)
Kindlaks on tehtud järgmised võimalikud riskid.
– Liikmesriigid võtavad kohustuse esitada komisjonile statistilised andmed, millest direktiivi hindamisel lähtuda. Komisjon kohustub esitama iga viie aasta järel neil statistilistel andmetel põhineva aruande. Liikmesriigid võtavad kohustuse esitada komisjonile iga-aastane hinnang automaatse teabevahetuse tõhususe kohta. Sellega võib kaasneda oht, et komisjonile esitatud andmed ei ole oodatud kvaliteediga.
2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta
Fiscalise programm toetab sisekontrollisüsteemi vastavalt 11. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1286/2013, 30 eraldades vahendeid järgmise tarbeks:
- ühismeetmed (nt projektirühmad);
- tehnilise kirjelduse, sh XML skeemi väljatöötamine.
Kontrollistrateegia peamised elemendid on järgmised.
Hankelepingud
Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet.
Hanke tehniline kontroll
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ning teostab järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti teeb ta töövõtjate suhtes korrapäraselt kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaks määratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeaudit keskendub konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale.
Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat järgmisi tavapäraseid finantskontrolle:
Kulukohustuste eelkontroll
Kõiki maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulukohustusi kontrollib finants- või personalitalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 % kulukohustustest. See menetlus annab kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes.
Maksete eelkontroll
Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist kulukategooriatest) nädalas juhuslikult täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants- või personalitalituse juhataja. Kontrolliga kaetuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas kehtivate eeskirjadega.
Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid
Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on tehtud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, et sisseseatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes ning et nende toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud ja teave nende kohta edastatud ning võetud on leevendusmeetmed.
2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos
Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad riskitaset alla 2-protsendilist künnist ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis 2020“ raames tehtud kulutuste korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena on mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate riskidega.
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 31 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 32 materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse määramise otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Rahaline osalus |
|||
|
14.03.01 |
Liigendatud/liigendamata 33 |
EFTA riigid 34 |
Kandidaatriigid 35 |
Kolmandad riigid |
Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
1A – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
Maksusüsteemide toimimise parandamine |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
Kandidaatriigid |
Kolmandad riigid |
Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
[…][XX.AA.AA.AA] |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
||
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
1A |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
|
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
||||
|
• Tegevusassigneeringud |
|||||||||||
|
Eelarverida 14.03.01 |
Kulukohustused |
(1) |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
|||
|
Maksed |
(2) |
0,0 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
|||
|
Eelarverea number |
Kulukohustused |
(1a) |
|||||||||
|
Maksed |
(2 a) |
||||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 37 |
|||||||||||
|
Eelarverea number |
(3) |
||||||||||
|
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
|
Kulukohustused |
= 1+ 1a + 3 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
|||
|
Maksed |
= 2 + 2a +3 |
0,0 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
|||
|
|
Kulukohustused |
(4) |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
Maksed |
(5) |
0,0 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,0 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
(4) |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,0 |
0,4 |
0,4 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
1,1 |
||
|
|
5 |
Halduskulud kokku |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
|
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat |
||||||||
|
• Personalikulud |
0,069 |
0,069 |
0,028 |
0,014 |
0,014 |
0,194 |
||
|
• Muud halduskulud |
0,004 |
0,004 |
0,002 |
0,001 |
0,001 |
0,012 |
||
|
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU |
Assigneeringud |
0,073 |
0,073 |
0,030 |
0,015 |
0,015 |
0,206 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,073 |
0,073 |
0,030 |
0,015 |
0,015 |
0,206 |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5
|
Kulukohustused |
0,473 |
0,473 |
0,130 |
0,115 |
0,115 |
1,306 |
||
|
Maksed |
0,073 |
0,473 |
0,430 |
0,115 |
0,115 |
0,100 |
1,306 |
||
3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
☒ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩ |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta N+4 |
KOKKU |
|||||||||||
|
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||
|
Liik 39 |
Keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Koguarv |
Kulud kokku |
||||
|
ERIEESMÄRK nr 1 40 … |
|||||||||||||||||
|
Nõuded |
0,400 |
0,100 |
0,500 |
||||||||||||||
|
Väljatöötamine |
0,280 |
0,280 |
|||||||||||||||
|
Hooldus |
0,050 |
0,050 |
0,050 |
0,150 |
|||||||||||||
|
Toetus |
0,010 |
0,030 |
0,030 |
0,030 |
0,100 |
||||||||||||
|
Koolitus |
|||||||||||||||||
|
ITSM (taristu, majutus, litsentsid jms) |
0,010 |
0,020 |
0,020 |
0,020 |
0,070 |
||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
0,400 |
0,400 |
0,100 |
0,100 |
0,100 |
1,100 |
|||||||||||
|
ERIEESMÄRK nr 2 ... |
|||||||||||||||||
|
– Väljund |
|||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||||||
|
KULUD KOKKU |
0,400 |
0,400 |
0,100 |
0,100 |
0,100 |
1,100 |
|||||||||||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1.Ülevaade
◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||
|
Personalikulud |
0,069 |
0,069 |
0,028 |
0,014 |
0,014 |
0,194 |
|
Muud halduskulud |
0,004 |
0,004 |
0,002 |
0,001 |
0,001 |
0,012 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
0,073 |
0,073 |
0,030 |
0,015 |
0,015 |
0,206 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||
|
Personalikulud |
||||||
|
Muud halduskulud |
||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad
|
|
KOKKU |
0,073 |
0,073 |
0,030 |
0,015 |
0,015 |
0,206 |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus
◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta N+2 |
Aasta N+3 |
Aasta N+4 |
||
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
||||||
|
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0,5 |
0,5 |
0,2 |
0,1 |
0,1 |
|
|
XX 01 01 02 (delegatsioonides) |
||||||
|
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |
||||||
|
10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |
||||||
|
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 43 |
||||||
|
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
||||||
|
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides) |
||||||
|
XX 01 04 aa 44 |
- peakorteris |
|||||
|
- delegatsioonides |
||||||
|
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
||||||
|
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |
||||||
|
Muud eelarveread (täpsustage) |
||||||
|
KOKKU |
0,5 |
0,5 |
0,2 |
0,1 |
0,1 |
|
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
Koosolekute ettevalmistamine ja kirjavahetus liikmesriikidega; töö vormide, IT-vormingute ja keskregistriga. Välistelt töövõtjatelt IT-süsteemiga seotud töö tellimine. |
|
Koosseisuvälised töötajad |
– |
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
☒ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
[…]
◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
[…]
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
|
Täpsustage kaasrahastav asutus |
||||||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
||||||||
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
◻ omavahenditele
◻ mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida: |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 45 |
||||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
|
Artikkel …. |
||||||||
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridu ettepanek mõjutab.
[…]
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.
[…]
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.7.2020
COM(2020) 314 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
{SEC(2020) 271 final} - {SWD(2020) 129 final} - {SWD(2020) 130 final} - {SWD(2020) 131 final}
LISA
„V LISA
ARUANDLUSEESKIRJAD PLATVORMIHALDURITELE
Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida aruandvad platvormihaldurid peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artiklis 8ac osutatud teavet.
Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada lisas esitatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine.
I JAGU
TERMINITE MÄÄRATLUSED
Järgmistel terminitel alltoodud tähendused.
A. Aruandvad platvormihaldurid
1.„Platvorm“ – igasugune tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused, millele kasutajatel on juurdepääs ja mis võimaldab müüjatel olla ühenduses teiste kasutajatega, et nad saaksid selliste kasutajate jaoks otseselt või kaudselt asjaomast tegevust läbi viia. See hõlmab ka asjaomase tegevusega seotud tasu kogumise ja maksmise korda.
Mõiste „platvorm“ ei hõlma tarkvara, mis asjaomasesse tegevusse muul viisil sekkumata võimaldab üksnes järgmist:
(a)asjaomase tegevusega seoses maksete töötlemist;
(b)kasutajatel asjaomaste tegevuste loetlemist või reklaamimist;
(c)kasutajate platvormile ümbersuunamist või üleviimist.
2.„Platvormihaldur“ – üksus, kes sõlmib müüjatega lepingu platvormi või selle osa müüjatele kättesaadavaks tegemiseks.
3. „Aruandev platvormihaldur“ – platvormihaldur, kes on mis tahes järgmises olukorras:
(a)ta on liikmesriigi maksuresident või, kui platvormihaldur ei ole liikmesriigi maksuresident, vastab ta ühele järgmistest tingimustest:
i) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt;
ii) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis või
iii)tal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht;
(b)ta ei ole liikmesriigi maksuresident, ta ei ole liikmesriigis asutatud või teda ei juhita liikmesriigis ja tal ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta, kuid ta vahendab aruandlusega hõlmatud müüjate asjaomast tegevust või liikmesriigis asuva kinnisasja rendileandmist.
4.„Asjaomane tegevus“ – tegevus, mida tehakse tasu eest ja mis on üks järgmistest:
(a)kinnisasja rendileandmine;
(b)isiklik teenus;
(c)kaupade müük;
(d)mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmine;
(e)investeerimine ja laenuandmine ühisrahastamise raames, nagu on määratletud liidu finantsturgude õigusraamistikus.
Mõiste „asjaomane tegevus“ ei hõlma tegevust, mida teeb müüja, kes on aruandva platvormihalduri töötaja või platvormihalduriga seotud üksus.
5.„Tasu“ – mis tahes vormis tasu, millest on maha arvatud kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur on kinni pidanud või sisse nõudnud ja mis on asjaomase tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ning mille summa on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.
6.„Isiklik teenus“ – teenus, mis hõlmab aja- või ülesandepõhist tööd, mida teeb üks või mitu iseseisvalt või üksuse nimel tegutsevat üksikisikut ja mida osutatakse kasutaja taotlusel kas veebis või füüsiliselt väljaspool veebi pärast seda, kui teenus on platvormi kaudu vahendatud.
B. Aruandlusega hõlmatud müüjad
1.„Müüja“ – platvormi kasutaja, kas üksikisik või üksus, kes on aruandlusperioodi jooksul platvormil registreeritud ja viib läbi asjaomast tegevust.
2.„Tegutsev müüja“ – mis tahes müüja, kes viib aruandlusperioodil läbi asjaomast tegevust või kellele makstakse või krediteeritakse aruandlusperioodil tasu seoses asjaomase tegevusega.
3.„Aruandlusega hõlmatud müüja “ – iga tegutsev müüja, välja arvatud välistatud müüja, kes on liikmesriigi resident või kes annab rendile liikmesriigis asuvat kinnisasja.
Aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse liikmesriigi residendina esimese lõike tähenduses, kui ta vastab aruandlusperioodi jooksul ühele järgmistest tingimustest:
(a)tema peamine asukoht on liikmesriigis;
(b)tal on liikmesriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number või käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
(c)üksusest müüjal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht.
4. „Välistatud müüja“ – iga müüja, kes on valitsusüksus.
C. Muud mõisted
1.„Üksus“ on juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, usaldusfond või fond.
2.„Valitsusüksus” – liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatule üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”).
3. „TIN-number“ – maksukohustuslasena registreerimise number või kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle toimiv ekvivalent.
4.„KMKR number“ – kordumatu number käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslase või mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku tuvastamiseks.
5.„Peamine asukoht“ – aadress, mis on üksikisikust müüja peamine elukoht, ning aadress, mis on üksusest müüja registrijärgne asukoht.
6.„Aruandlusperiood“ – kalendriaasta, mille kohta koostatakse III jao kohane aruanne.
7.„Kinnistusüksus“ – kõik kinnisasjad, mis asuvad samal aadressil ja mida sama müüja pakub platvormil rentimiseks.
8.„Finantskonto tunnuskood“ – platvormihaldurile kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide pangakontole või muule sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu makstakse või krediteeritakse.
II JAGU
HOOLSUSMEETMED
Aruandlusega hõlmatud müüjate kindlakstegemiseks kohaldatakse järgmisi meetmeid.
A. Müüjad, kelle kohta andmeid ei esitata
Selleks et teha kindlaks, kas üksusest müüjat saab käsitada lõike B punktis 4 kirjeldatud välistatud müüjana, võib aruandev platvormihaldur tugineda avalikult kättesaadavale teabele või üksusest müüja kinnitusele.
B. Andmete kogumine müüja kohta
1.Aruandev platvormihaldur kogub iga müüja kohta, kes on üksikisik, järgmist teavet:
(a)ees- ja perekonnanimi;
(b)peamine asukoht;
(c)müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise number, sealhulgas iga selle väljastanud liikmesriik;
(d)müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on teada;
(e)sünnikuupäev.
2.Aruandev platvormihaldur kogub järgmist teavet iga müüja kohta, kes on üksus ja kes ei ole välistatud müüja:
(a)täielik ärinimi;
(b)peamine asukoht;
(c)müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise number, sealhulgas iga selle väljastanud liikmesriik;
(d)müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
(e)ettevõtte registreerimisnumber;
(f)püsiv tegevuskoht liidus, kui see on olemas, märkides iga liikmesriigi, kus selline püsiv tegevuskoht asub.
3.Olenemata lõike B punktidest 1 ja 2 ei ole aruandev platvormihaldur kohustatud koguma lõike B punkti 1 alapunktides b–e ning lõike B punkti 2 alapunktides b–f osutatud teavet, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse kohta liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenuse kaudu saadud otsesele kinnitusele, et teha kindlaks müüja isik ja maksuresidentsus.
4.Olenemata lõike B punkti 1 alapunktist c ja lõike B punkti 2 alapunktidest c ja e, ei nõuta maksukohustuslasena registreerimise numbri või ettevõtte registreerimisnumbri tuvastamist järgmistel juhtudel:
(a)müüja residentsuse liikmesriik ei väljasta müüjale maksukohustuslasena registreerimise numbrit ega ettevõtte registreerimisnumbrit;
(b)müüja residentsuse liikmesriik ei nõua sellele müüjale omistatud maksukohustuslasena registreerimise numbri tuvastamist.
C. Müüja antud teabe kontrollimine
1.Aruandev platvormihaldur teeb kindlaks, kas lõike A, lõike B punkti 1 ning lõike B punkti 2 alapunktide a–e ja lõike E kohaselt kogutud teave on usaldusväärne, kasutades kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on aruandvale platvormihaldurile tema andmekogudes kättesaadavad, samuti mis tahes elektroonilist liidest, mille liikmesriik või liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri ja/või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta kättesaadavaks teinud.
2.Olenemata lõike C punktist 1 võib aruandev platvormihaldur lõike F punkti 2 kohaste hoolsusmeetmete lõpuleviimiseks teha kindlaks, kas lõike A, lõike B punkti 1 ning lõike B punkti 2 alapunktide a–e ja lõike E kohaselt kogutud teave on usaldusväärne, kasutades teavet ja dokumente, mis on aruandvale platvormihaldurile kättesaadavad tema elektroonilist otsingut võimaldavates andmetes.
3.Lõike F punkti 3 alapunkti b kohaldamisel ning olenemata lõike C punktidest 1 ja 2 nõuab aruandev platvormihaldur müüjalt juhul, kui tal on alust arvata, et mõni lõikes B või E esitatud teabeelement võib olla liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas taotluses esitatud teabe alusel ebatäpne, ebaõigeks tunnistatud teabe parandamist ning usaldusväärsete ja sõltumatust allikast saadud tõendavate dokumentide, andmete või teabeelementide esitamist, milleks on näiteks:
a) valitsusasutuse väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument;
b) viimane maksuresidentsuse tõend.
D. Müüja residentsuse liikmesriigi (-liikmesriikide) kindlaksmääramine käesoleva direktiivi kohaldamisel
1.Aruandev platvormihaldur käsitab müüjat tema peamise asukoha liikmesriigi residendina. Kui müüja residentsuse liikmesriik on muu kui müüja peamise asukoha liikmesriik, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat maksukohustuslasena registreerimise numbri või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri väljaandnud liikmesriigi residendina. Kui müüja on esitanud teabe püsiva tegevuskoha olemasolu kohta vastavalt lõike B punkti 2 alapunktile f, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat residendina ka müüja määratud asjaomases liikmesriigis.
2.Olenemata lõike D punktist 1 käsitab aruandev platvormihaldur müüjat residendina igas liikmesriigis, mille kohta ta on kinnituse saanud liikmesriigi või liidu identifitseerimisteenuse kaudu vastavalt lõike B punktile 3.
E. Teabe kogumine rendile antud kinnisvara kohta
Kui müüja tegeleb kinnisvara rendileandmisega, teeb aruandev platvormihaldur kindlaks iga kinnistusüksuse aadressi ja vastava kinnistusraamatu numbri, kui see on olemas.
F. Hoolsusmeetmete ajastus ja kehtivus
1.Aruandev platvormihaldur viib lõigetes A–E sätestatud hoolsusmeetmed lõpule aruandlusperioodi 31. detsembriks.
2.Olenemata lõike F punktist 1 tuleb müüjate puhul, kes on platvormil registreeritud juba alates 1. jaanuarist 2022 või alates kuupäevast, mil üksusest saab aruandev platvormihaldur, viia lõigetes A–E sätestatud hoolsusmeetmed lõpule aruandva platvormihalduri teise aruandlusperioodi 31. detsembriks.
3.Olenemata lõike F punktist 1 võib aruandev platvormihaldur tugineda eelmistel aruandlusperioodidel rakendatud hoolsusmeetmetele, tingimusel et:
(a)lõike B punktides 1 ja 2 nõutud müüja teave on kogutud ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul ning
(b)aruandval platvormihalduril ei ole põhjust teada, et lõigete A, B ja E kohaselt kogutud teave on ebausaldusväärne või ebaõige või on muutunud ebausaldusväärseks või ebaõigeks.
G. Hoolsusmeetmete kohaldamine üksnes tegutsevate müüjate suhtes
Aruandev platvormihaldur võib otsustada viia lõigete A–F kohased hoolsusmeetmed lõpule üksnes tegutsevate müüjate suhtes.
H. Hoolsusmeetmete lõpuleviimine kolmandate isikute poolt
1.Aruandev platvormihaldur võib usaldada käesolevas jaos sätestatud hoolsuskohustuse täitmise kolmandast isikust teenuseosutajale, kuid selliste kohustuste täitmise eest vastutab siiski aruandev platvormihaldur.
2.Kui platvormihaldur täidab lõike H alapunkti 1 kohast aruandva platvormihalduri hoolsuskohustust sama platvormi suhtes, viib see platvormihaldur hoolsusmeetmeid ellu vastavalt käesolevas jaos sätestatud eeskirjadele.
III JAGU
ARUANDLUSNÕUDED
A. Aruandluse aeg ja viis
1.Aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti a tähenduses esitab I jao lõike A punkti 3 alapunkti a kohaselt kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jao lõikes B sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta hiljemalt selle aasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja on määratud aruandlusega hõlmatud müüjaks.
2.Kui aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti a tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest käesolevas jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks. Selline aruandev platvormihaldur esitab käesoleva jao lõikes B loetletud teabe aruandlusperioodi kohta valitud liikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao lõike E punktis 1, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil aruandlusega hõlmatud müüjale asjaomase tegevuse eest tasu maksti või krediteeriti.
3.Aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti b tähenduses esitab käesoleva jao lõikes B sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao lõike F punktis 1, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil aruandlusega hõlmatud müüjale asjaomase tegevuse eest tasu maksti või krediteeriti.
4.Aruandev platvormihaldur esitab lõike B punktides 2 ja 3 sätestatud teabe ka aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb kalendriaastale, mil aruandlusega hõlmatud müüjale asjaomase tegevuse eest tasu maksti või krediteeriti.
5.Teave usaldusrahas makstud või krediteeritud tasu kohta esitatakse vääringus, milles see maksti või krediteeriti. Kui tasu maksti või krediteeriti muus vormis kui usaldusraha, esitatakse teave selle kohta kohalikus vääringus ning see konverteeritakse või seda vääringustatake viisil, mille aruandev platvormihaldur on ühtlustatult kindlaks määranud.
6.Teave tasu ja muude summade kohta esitatakse selle aruandlusperioodi kvartali kohta, mille jooksul tasu maksti või krediteeriti.
B. Esitatav teave
Iga aruandev platvormihaldur esitab järgmise teabe:
1.Aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht ja maksukohustuslasena registreerimise number ning selle platvormi / nende platvormide ärinimi/ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab.
2.Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes tegeles asjaomase tegevusega, v.a kinnisasja rendileandmine:
a)teabeühikud, mis tuleb koguda vastavalt II jao lõikele B;
b) finantskonto tunnuskood, kui aruandval platvormihalduril on võimalik seda teada saada ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada;
c)kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis selle finantskonto omaniku nimi, millele tasu makstakse või krediteeritakse, niivõrd, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning mis tahes muud tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada;
d)iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on käesoleva direktiivi tähenduses vastavalt I jao lõike B punktile 3;
e)aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasu kokku;
f)mis tahes teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis.
3.Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes osutas kinnisasja rendileandmise teenuseid:
a)teabeühikud, mis tuleb koguda vastavalt II jao lõikele B;
b)finantskonto tunnuskood, kui aruandval platvormihalduril on võimalik seda teada saada ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada;
c)kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis selle finantskonto omaniku nimi, millele tasu makstakse või krediteeritakse, niivõrd, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning mis tahes muud finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada;
d)iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on käesoleva direktiivi tähenduses vastavalt I jao lõike B punktile 3;
e)iga kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud II jao lõikes E sätestatud korra kohaselt, ja vastav kinnistusraamatu number, kui see on teada;
f)aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasu kokku;
g)mis tahes teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis;
h)kui see on teada, siis iga kinnistusüksuse kohta nende päevade arv, mil seda aruandlusperioodil renditi, ja iga kinnistusüksuse liik.
IV JAGU
TÕHUS RAKENDAMINE
Artikli 8ac kohaselt kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada käesoleva lisa II ja III jaos sätestatud hoolsus- ja aruandluskohustuste tõhus rakendamine ja täitmine.
A. II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmise tagamise eeskirjad
1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohustada aruandvaid platvormihaldureid tagama aruandlusega hõlmatud müüjate suhtes II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmine.
2.Kui aruandlusega hõlmatud müüja ei esita pärast aruandva platvormihalduri esialgset taotlust esitatud kahe meeldetuletuse järel II jaos nõutud teavet, sulgeb viimane müüja konto ja takistab müüjat end platvormil kuue kuu jooksul uuesti registreerimast või jätab müüjale tasu maksmata.
B. Eeskirjad, mille kohaselt peavad aruandvad platvormihaldurid pidama arvestust tehtud toimingute üle ja kogu selle teabe üle, millele nad hoolsusmeetmete rakendamisel ja aruandlusnõuete täitmisel tuginesid, ning kehtestama piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks
1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt platvormihalduritelt, et nad peaksid arvestust tehtud toimingute üle ja kogu selle teabe üle, millele nad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete rakendamisel ja aruandlusnõuete täitmisel tuginesid. Neid andmeid tuleb säilitada piisavalt pika aja jooksul ja igal juhul mitte vähem kui viis aastat, kuid mitte kauem kui seitse aastat pärast selle aruandlusperioodi lõppemist, mille kohta need andmed käivad.
2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas võimaluse esitada aruandvatele platvormihalduritele aruandluskorraldus, et tagada kogu vajaliku teabe edastamine pädevale asutusele, et viimane saaks täita teabe edastamise kohustust vastavalt artikli 8ac lõikele 2.
C. Haldusmenetlused, millega kontrollitakse, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid
Liikmesriigid kehtestavad haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid.
D. Haldusmenetlused aruandvate platvormihaldurite suhtes järelmeetmete võtmiseks, kui teatatakse puudulikust või ebatäpset teabest
Liikmesriigid kehtestavad menetlused järelmeetmete võtmiseks aruandvate platvormihaldurite suhtes, kui esitatud teave on puudulik või ebatäpne.
E. Haldusmenetlus ühe liikmesriigi valimiseks, kus aruanne esitatakse
Kui aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti a tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest III jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks. Aruandev platvormihaldur teatab kõigile pädevatele asutustele, millised liikmesriigid ta valis.
F. Haldusmenetlus aruandva platvormihalduri ühekordseks registreerimiseks
1.Aruandev platvormihaldur I jao lõike A punkti 3 alapunkti b tähenduses registreerib end mis tahes liikmesriigi pädevas asutuses vastavalt artikli 8ac lõikele 4, kui ta alustab tegevust platvormihaldurina. Kui selline aruandev platvormihaldur on juba liidus käibemaksukohustuslasena registreeritud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ 1 artiklis 358a ja sellele järgnevates artiklites sätestatud erikorra või kõnealuse direktiivi artiklis 369a ja sellele järgnevates artiklites sätestatud erikorra alusel, ei registreeri ta end enam üheski teises liikmesriigis.
2.Aruandev platvormihaldur edastab oma ühekordse registreerimise liikmesriigile enda kohta järgmise teabe:
(a)nimi;
(b)postiaadress;
(c)elektronpostiaadressid, sealhulgas veebisaidid;
(d)aruandvale platvormihaldurile omistatud maksukohustuslasena registreerimise number;
(e)avaldus selle kohta, et platvorm ei ole liidus juba käibemaksukohustuslasena registreeritud.
3.Aruandev platvormihaldur teavitab ühekordse registreerimise liikmesriiki mis tahes muudatustest lõike F punkti 2 kohaselt esitatud teabes.
4.Ühekordse registreerimise liikmesriik omistab aruandvale platvormihaldurile individuaalse identifitseerimisnumbri ja teatab talle sellest elektrooniliselt.
5.Ühekordse registreerimise liikmesriik kustutab aruandva platvormihalduri registrist järgmistel juhtudel:
(a)platvormihaldur teatab liikmesriigile, et ta ei tegutse enam platvormihaldurina;
(b)kuigi punkti a kohast teadet ei esitata, on alust eeldada, et platvormihalduri tegevus on lõppenud;
(c)platvormihaldur ei vasta enam I jao lõike A punkti 3 alapunktis b sätestatud tingimustele.“