EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.4.2020

COM(2020) 141 final

2020/0058(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 kriisile

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

COVID-19 puhangu otsene ja kaudne mõju suureneb jätkuvalt kõigis liikmesriikides. Praegune olukord on enneolematu ning vaja on võtta nendele oludele kohandatud erakorralisi meetmeid.

Komisjon esitas 13. märtsil 2020 esimese meetmepaketi „Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus“ (CRII), mis hõlmab mitut olulist muudatust, mis võimaldavad praegusele olukorrale tõhusamalt reageerida.

Selle algatuse eesmärk oli soodustada investeeringuid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahareservide kasutuselevõtmise kaudu, et kriisiga viivitamata võidelda, ning seda algatust täiendavad lisameetmed, mis on kavandatud koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse täiendatud versiooni (CRII+) raames. Ent selleks, et kaitsta kõige haavatavamaid, on vaja võtta veel meetmeid, sealhulgas ka muudes poliitikavaldkondades.

Koroonaviiruse kriis kujutab endast ka enneolematut väljakutset, kuidas enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) raames selliseid isikuid toetada ja abi kätte toimetada.

Kõige olulisem on see, et kriis ohustab enim puudust kannatavaid isikuid, kes kuuluvad kõige haavatavamatesse ühiskonnarühmadesse. Seetõttu tuleb kiiresti võtta erimeetmeid, et kaitsta neid selle haiguse eest, ja tagada, et FEADi abi ikkagi jõuaks nendeni, näiteks tehes kättesaadavaks vajalikud isikukaitsevahendid. Toidu ja esmase materiaalse abi jaotamist ning sotsiaalse kaasatuse toetamist takistavad üha enam logistikapiirangud ja inimressursside vähesus, mis tulenevad eelkõige karantiinist ja pakilisest vajadusest hoida suhtlemisdistantsi, et piirata viiruse levikut. Paljusid vabatahtlikke, kellest fond sõltub, ei saa enam selle tegevusse kaasata, kuna sageli kuuluvad nad rühmadesse, kellel on suurem oht jääda COVID-19 põhjustatud raskesse haigusse. Siiski on vaja endiselt tagada, et abi jõuaks enim puudust kannatavate isikuteni, näiteks võttes kasutusele uued abi kättetoimetamise viisid, mis tagavad kõigi FEADi rakendamises osalevate inimeste ja enim puudust kannatavate isikute ohutuse.

FEADi määrus peaks seega võimaldama korraldusasutustel, partnerorganisatsioonidel ja muudel fondi rakendamises osalejatel kiiresti reageerida selliste sihtrühmade uutele vajadustele, kellele käesolev kriis tekitab veel omakorda raskusi.

Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku muuta FEADi määrust, et reageerida probleemidele, millega avaliku sektori asutused ja partnerorganisatsioonid puutuvad kokku FEADi rakendamisel COVID-19 puhangu ajal.

Kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks kavandatud muudatustega tehakse ettepanek võtta vastu erisätted, mis võimaldavad liikmesriikidel kiiresti kehtestada praeguse hädaolukorraga toimetulekuks vajalikud meetmed. Nii nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul, tehakse samuti ettepanek, et selliste FEADist toetatavate tegevuste kulud, millega suurendatakse COVID-19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, peaksid olema rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020. Samuti tehakse ettepanek, et rakenduskava teatavate elementide muutmiseks, mille eesmärk on tulla toime COVID-19 puhanguga, ei ole vaja komisjoni heakskiitvat otsust. Ettepanekuga nähakse ametiasutustele ette ka võimalus anda toiduabi / esmast materiaalset abi elektrooniliste vautšerite kujul, kuna see vähendab toidu / esmase materiaalse abi kättetoimetamise käigus nakkusohtu.

Lisaks nendele muudatustele antakse võimalus täita selle erandliku perioodi jooksul teatavaid õigusnõudeid paindlikult. Tehakse ettepanek, et erandkorras sellel aastal pikendatakse rakenduskava elluviimise aastaaruande esitamise tähtaega, ning selgitatakse, et liikmesriigid võivad kohandada kontrolli- ja auditimenetlusi viirusepuhangu ajal. Samuti tehakse ettepanek lisada erisätted, mis käsitlevad toetusesaajate kantud kulude rahastamiskõlblikkust juhul, kui toidu / esmase materiaalse abi kättetoimetamine või sotsiaalabi osutamine viibib või kui tegevused peatatakse või neid ei viida täielikult ellu.

Selleks et tagada, et kogu fondist saadavat toetust saaks kasutada selleks, et minimeerida rahvatervisekriisi mõju enim puudust kannatavatele isikutele, on ajutise ja erakorralise meetmena vaja ette näha ajutine ELi eelarvest 100 % kaasrahastamise võimalus, ilma et see piiraks tavaolukorras kohaldatavaid õigusnorme.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas muude Euroopa Komisjoni vastuvõetud ettepanekute ja algatustega, eelkõige ettepanekutega, mille komisjon on vastu võtnud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta, et reageerida COVID-19 puhangule. See kuulub ka komisjoni vastuvõetud teise õigusaktide paketti, mis sisaldab ühissätete määruse muutmise ettepanekuid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 lõige 3. Ettepanekuga nähakse ajutiselt ette 100 % kaasrahastamise võimalus ning tagatakse selgus tervishoiukriisi lahendamiseks kehtestatud meetmetega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse suhtes. Sellega leevendatakse ka mõningaid liikmesriikidele kehtestatud nõudeid, kui need tekitavad halduskoormust, mis võib aeglustada kriisile reageerimise meetmete rakendamist. Need erandlikud muudatused ei piira tavaolukorras kohaldatavaid õigusnorme.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne ning sisaldab ainult aluslepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikke sätteid. Ettepanek piirdub muudatustega, mida peetakse vajalikuks, et lahendada probleeme, millega liikmesriigid puutuvad kokku FEADi rakendamisel COVID-19 kriisi ajal.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Tegemist ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatusega.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Meetmete rakendamise üle tehakse järelevalvet ning sellest antakse aru määruses (EL) nr 223/2014 kehtestatud üldiste aruandlusmehhanismide raames.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei ole asjakohane.

2020/0058 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 kriisile

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014 3 on sätestatud normid, mida kohaldatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi suhtes.

(2)COVID-19 puhang on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis paneb suuremasse ohtu kõige haavatavamad meie seast, nagu enim puudust kannatavad isikud, ning see võib ohustada enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondist (FEAD) toetuse andmise jätkumist.

(3)Selleks et viivitamata reageerida mõjule, mida kriis avaldab enim puudust kannatavatele isikutele, peaksid selliste tegevuste kulud, millega suurendatakse COVID-19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, olema rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.

(4)Selleks et leevendada kriisiolukorrale reageerimise mõju avaliku sektori eelarvetele, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda 100 % kaasrahastamismäära kohaldamist 2020.–2021. aruandeaastal kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolu korral. Selle erakorralise kaasrahastamismäära kohaldamise hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku selle meetme kehtivust pikendada.

(5)Selleks et tagada, et enim puudust kannatavad isikud saaksid fondist jätkuvalt abi ohutult, on vaja liikmesriikidele võimaldada piisavat paindlikkust, et nad saaksid kohandada toetuskavu praeguse olukorraga, sealhulgas lubades alternatiivseid abi kättetoimetamise viise, mille puhul kasutatakse elektroonilisi vautšereid, ja lubades liikmesriikidel muuta rakenduskava teatavaid elemente, ilma et selleks oleks vaja komisjoni otsust. Selleks et abi kättetoimetamist saaks jätkata ka tavapärasel viisil, peaks olema samuti võimalik varustada partnerorganisatsioone vajalike isikukaitsematerjalide ja -vahenditega väljaspool tehnilise abi eelarvet.

(6)On asjakohane kehtestada erisätted, et määrata kindlaks toetusesaajate kantud kulude rahastamiskõlblikkus juhul, kui teatavad tegevused on COVID-19 puhangu tõttu viibinud, peatatud või ei ole täielikult ellu viidud.

(7)Selleks et liikmesriigid saaksid keskenduda kriisile reageerimiseks mõeldud meetmete kehtestamisele ja vältida enim puudust kannatavatele isikutele abi kättetoimetamise katkemist nakkusohu tõttu, on asjakohane näha ette erimeetmed, millega vähendatakse ametiasutuste halduskoormust ja võimaldatakse paindlikkust teatavate õigusnõuete täitmisel, eelkõige seoses seire, kontrolli ja auditiga.

(8)Kuna kõnealused meetmed on vaja kiiresti kehtestada, et tagada FEADi tõhus rakendamine COVID-19 kriisi ajal, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(9)COVID-19 puhangu tõttu ja sellega seotud rahvatervisekriisile kiire reageerimise vajadust arvesse võttes peeti asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(10)Määrust (EL) nr 223/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 223/2014 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

(2)Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

(3)Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„1a.    Erandina lõikest 1 võib liikmesriigi taotluse korral kohaldada 100 % kaasrahastamismäära selliste avaliku sektori kulude suhtes, mis on deklareeritud 1. juulil 2020 algava ja 30. juunil 2021 lõppeva aruandeaasta jooksul esitatud maksetaotlustes.

Kaasrahastamise määra muutmise taotlused esitatakse artiklis 9 sätestatud rakenduskavade muutmise korra kohaselt ja neile lisatakse muudetud kava. 100 % kaasrahastamismäära kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon kiidab asjaomase kavamuudatuse heaks hiljemalt enne lõpliku vahemaksetaotluse esitamist vastavalt artikli 45 lõikele 2.

Enne 1. juulil 2021 algava aruandeaasta esimese maksetaotluse esitamist esitavad liikmesriigid I lisas sisalduvate rakenduskavade mudelite alapunktis 5.1 osutatud tabeli, milles näidatakse kaasrahastamise määr, mida kohaldati 30. juunil 2020 lõppenud aruandeaastal.“

(4)Artikli 22 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust on COVID-19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkuse suurendamiseks kavandatud tegevuste kulud rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.“

(5)Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:

(6)Artikli 26 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(1)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise kulud ning partnerorganisatsioonidele isikukaitsematerjalide ja -vahendite ostmise kulud;“

(2)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, ettevalmistus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest, või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 võõrandatud toiduainete väärtusest;“.

(7)Lisatakse artiklid 26a, 26b ja 26c:

„Artikkel 26a

I rakenduskava alusel toetatavate tegevuste kulude rahastamiskõlblikkus COVID-19 puhangu tõttu tegevuste peatamise ajal

COVID-19 puhangust tingitud viivitused toidu ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamisel ei too kaasa ostu sooritanud asutuse või partnerorganisatsioonide poolt kooskõlas artikli 26 lõikega 2 kantud rahastamiskõlblike kulude vähendamist. Need kulud võib deklareerida komisjonile kooskõlas artikli 26 lõikega 2 enne toidu ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamist enim puudustkannatavatele isikutele, tingimusel et kättetoimetamine jätkub pärast COVID-19 kriisi lõppemist.

Kui toit on COVID-19 puhangu tõttu toidu kättetoimetamise peatamise tagajärjel riknenud, ei vähendata artikli 26 lõike 2 punktis a sätestatud kulusid.

Artikkel 26b

   II rakenduskava või tehnilise abi raames toetatavate tegevuste kulude rahastamiskõlblikkus COVID-19 puhangu tõttu tegevuste peatamise ajal

1.    Tegevuste puhul, mille elluviimine on COVID-19 puhangu tõttu peatatud, võib liikmesriik käsitada peatamise ajal tekkinud kulusid rahastamiskõlblikuna isegi juhul, kui teenuseid ei ole osutatud, tingimusel et täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)    tegevuse elluviimine peatati pärast 31. jaanuari 2020;

b)    tegevus peatati COVID-19 puhangu tõttu;

c)    kulud on kantud ja tasutud;

d)    kulud kujutavad endast toetusesaaja jaoks tegelikke kulusid ning makstud summasid ei saa tagasi nõuda ega nõuda nende hüvitamist; selliste tagasinõutavate või hüvitamisele kuuluvate summade puhul, mida ei maksa liikmesriik, võib liikmesriik nõustuda, et kõnealuse tingimuse täitmist tõendab toetusesaaja kinnitus; tagasinõutud ja hüvitatud summad arvatakse kuludest maha;

e)    kulude puhul piirdutakse peatamisperioodiga.

2.    Tegevuste puhul, mille kulud hüvitatakse toetusesaajale lihtsustatud kuluvõimaluste alusel ja kulude hüvitamise aluseks olevate meetmete rakendamine on COVID-19 puhangu tõttu peatatud, võib asjaomane liikmesriik hüvitada toetusesaajale kulud peatamisperioodiks kavandatud väljundite alusel, isegi kui meetmeid ei rakendata, tingimusel et täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)    meetmete rakendamine peatati pärast 31. jaanuari 2020;

b)    meetmed peatati COVID-19 puhangu tõttu;

c)    lihtsustatud kuluvõimalused vastavad toetusesaaja kantud tegelikele kuludele, mida toetusesaaja peab tõendama ning mida ei ole võimalik tagasi nõuda ega hüvitada; selliste tagasinõutavate või hüvitamisele kuuluvate summade puhul, mida ei maksa liikmesriik, võib liikmesriik nõustuda, et tagasinõutud või hüvitatud summade puudumist tõendab toetusesaaja kinnitus; tagasinõutud ja hüvitatud summad arvatakse lihtsustatud kuluvõimalusele vastavast summast maha;

d)    toetusesaajale hüvitatakse peatamisperioodiga piirduvad kulud.

Esimeses lõigus osutatud tegevuste puhul võib liikmesriik hüvitada toetusesaajale kulud ka artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud kulude alusel, juhul kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui liikmesriik hüvitab toetusesaajale kulusid mõlema võimaluse alusel, tagab ta, et kulud hüvitatakse ainult üks kord.

Artikkel 26c

II rakenduskava või tehnilise abi raames toetatavate tegevuste kulude rahastamiskõlblikkus, kui tegevusi ei ole COVID-19 puhangu tõttu täielikult ellu viidud

1. Liikmesriik võib käsitada rahastamiskõlblikuna selliste tegevuste kulusid, mis ei ole COVID-19 puhangu tõttu täielikult ellu viidud, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

a) tegevuse elluviimine tühistati pärast 31. jaanuari 2020;

b) tegevus tühistati COVID-19 puhangu tõttu;

c) toetusesaaja on enne tegevuse tühistamist tekkinud kulud kandnud ja tasunud.

2. Tegevuste puhul, mille kulud hüvitatakse toetusesaajale lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, võib liikmesriik käsitada rahastamiskõlblikuna selliste tegevuste kulusid, mis ei ole COVID-19 puhangu tõttu täielikult ellu viidud, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)    tegevuse elluviimine tühistati pärast 31. jaanuari 2020;

b)    tegevus tühistati COVID-19 puhangu tõttu;

c)    meetmed, mille kulud hüvitatakse lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, on enne tegevuse tühistamist vähemalt osaliselt rakendatud.

Esimeses lõigus osutatud tegevuste puhul võib liikmesriik hüvitada toetusesaajale kulud ka artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud kulude alusel, juhul kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui liikmesriik hüvitab toetusesaajale kulusid mõlema võimaluse alusel, tagab ta, et kulud hüvitatakse ainult üks kord.“

(8)Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Võimalike riskide analüüsi alusel võivad liikmesriigid kehtestada leebemad kontrolli- ja kontrolljälje nõuded seoses COVID-19 puhangu ajal toidu ja/või materiaalse abi jaotamisega enim puudustkannatavatele isikutele.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 4  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 5  

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Märkige, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.7.2020–30.6.2021

–⌧    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2020–2024

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 6

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

⌧ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Kindlakstehtud risk(id)

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe hinnang ja prognoositav veariski tase

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Kavandatud muudatusega ei kaasne muutusi määruses (EL) nr 223/2014 sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades. FEADi kulukohustuste assigneeringute kogujaotus aastate kaupa ei muutu.

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–⌧    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.    

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–⌧    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepaneku/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    ELT C , , lk .

(2)    ELT C , , lk .

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(4)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(5)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(6)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(7)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(8)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(9)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(10)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(11)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(12)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(13)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(14)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(15)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(16)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(17)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.